Korteriühistu mai 2020

TÕHUS KORISTAMINE – ÜHISTU RELV SÕJAS VIIRUSE VASTU. PAKENDID KOGU MUUST PRÜGIST ERALDI. RIIK JAGAB ÜHISTUTELE REMONDIRAHA

Korteriühistu Teisipäev, 12. mai 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teisipäev, 12. mai 2020

2 Korteriühistu

Tõhus koristamine aitab viiruse levikuga võidelda Pihustipudel puhta veega, hea mikrokiudlapp ja õige koristamistehnika – sellest kodu koristamiseks üldjuhul piisab.

Tõhusa kodukoristuse ABC z Märgkoristus on vajalik pinnal olevast mustusest (sh mikroorganismidest) lahtisaamiseks. Oluline on meeles pidada, et kõik pinnad, mis vajavad kuivamiseks rohkem, kui 30 sekundit, tuleb eraldi kuivatada, muidu võib pinnale jääda jääkmustust ja mikroorganisme. z Tee ruumides ringkäik, jälgi ja mõtle, milliseid kohti kõige rohkem puudutatakse, et määrdunud pinnad (ukselingid, lülitid, käsipuud, pinnad WCs ja vannitoas jm) ei jääks koristamisel tähelepanuta. Asjatundjate kogemusel jäävad sageli puhastamata näiteks uste servad, linkide ümbrus, toolide käetoed alt ja pealt, telefonid, puldid, puldid, arvuti klaviatuur jmt pinnad, mis tegelikult määrduvad kiiresti. z Siledate pindade puhastamisel piisab mikrokiudlapi niisutamisest veega, poorsete pindade puhastamisel annab parema tulemuse nõrgalt aluseline (pH 8–9) puhastusaine lahus, sh ühekordsete koristustekstiilide puhul. z Oluline on lapi sobiv niiskusaste, et see seoks piisavalt mustust, ning õige puhastamistehnika: pinda tuleb nühkida piisavalt tugevalt, kergelt lappi üle pinna libistades jääb oluline osa mustusest ja mikroorganismidest eemaldamata. Seniste uuringute põhjal piisab ennetustöös sellisest puhastamisest ja pole otsest vajadust kasutada desovahendeid. z Pööra tähelepanu koristustekstiilide voltimisele ja aseptilisele tööviisile: puhastamisel tuleb alati liikuda puhtamalt pinnalt mustema suunas, erinevaid pindu puhastades pöörata kokku volditud lapil uus külg jne. Eesmärk on mustus kokku korjata, mitte laiali ajada. z Puhasta puutepindasid ja määrduvaid esemeid korrapäraselt ja sagedamini kui tavaliselt. z Kõik koristustarvikud puhasta hoolikalt iga koristuskorra järel.

Koristustekstiile pese pesumasinas piisavalt kõrgel temperatuuril: koduseks kasutuseks mõeldud pesumasinate puhul temperatuuril 65–90°C. Käsitsi pestes neid piisavalt puhtaks ei saa. z Vajadusel võib sanitaarruumides kasutada ka desinfitseerivaid vahendeid ehk biotsiide. z Erinevate ruumide puhastamiseks peaksid olema erinevad koristustarvikud, et vältida nende vahendusel mustuse ja mikroobide ühest ruumist teise kandumist. z Tühjenda prügikaste, kui need on kolmveerandi ulatuses täis, puhasta kastid alati pärast tühjendamist.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Koroonaviirus on tulnud – ja viroloogid-epidemioloogid hoiatavad, et suure tõenäosusega ei kao see enam kuhugi, tuleb õppida koos sellega elama. See aga tähendab, et ühistutel tuleb hakata koristamisele erilist tähelepanu pöörama, et anda oma panus võitlusse viirusega.

Kortermajade trepikodades ja liftides, kust käib iga päev läbi palju inimesi, saastuvad pinnad kiiresti ja nii võib viirus majas levima pääseda. Juba aprilli keskel tõdes terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik pressikonverentsil, et eriolukorra ajal ette tulnud juhtumeid, kus haigestus mitu samas trepikojas elavat inimest ja oli põhjust arvata, et viirus levis majasiseselt. Seega: kindlasti ei maksa viirusnakkuste leviku ajal jääda trepikojas mõne naabriga pikemalt lobisema ja ka kodumajas tuleks järgida 2b+b2 põhimõtet.

Pese ja desinfitseeri Majarahvas ise peaks tegema kortermajas omalt poolt kõik, et nakatumisohtu vähendada, märkis Öpik. Näiteks võiksid liftis üheskoos sõita ai-

nult ühe pere liikmed. Et liftikabiin on aga väike ja viirus võib väidetavalt õhus ka pikemalt püsida, tasub haiguspuhangute ajal lifti võimalusel üldse vältida ja käia hoopis trepist. „Ühistud peaksid praegu erilist tähelepanu pöörama puhtuse tagamisele trepikodades, liftides ja muudel üldkasutatavatel pindadel,“ rõhutas Öpik. „Mida suurem maja, seda rohkem käib trepikojast päeva jooksul rahvast läbi, seepärast tuleb hoolikalt puhastada ka kõiki kontaktpindu ja tuulutada iga päev trepikodasid, kui see on võimalik.“ COVID-19 levib teadupärast inimeselt inimesele ennekõike lähikontaktis haigestunuga ja piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel), kuid ei ole välistatud, et viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Seni teadaoleva info kohaselt võib see viirus püsida nakatamisvõimelisena mõnest tunnist mitme päevani: õhus kuni kolm tundi, pindadel aga sõltuvalt selle materjalist – vasest esemetel neli tundi, paberil, papil ja kartongil 24 tundi ning plastil ja terasel kaks-kolm päeva.

Terviseamet soovitab kortermajade trepikodades igapäevast märgkoristust puhta vee, majapidamises kasutatavate

puhastusvahendite ja niiskust imava lapiga – sest kuiva harjaga saab küll prahi kokku pühkida, aga võimalikku viirust see ei hävita.

Tähelepanu kontaktpindadele Liftides tuleks vähemalt kord päevas – aga võimalusel sagedamini – pesta nii põrand kui ka uksed ja seinad. Lifti nuppe katsutakse eriti palju, neid puhastades tasub kasutada desinfitseerimisvahendit.

Ka trepikojas tuleb kontaktpindadele, mida päeva jooksul puudutavad paljud käed, pöörata erilist tähelepanu: uksekäepidemed, treppide käsipuud, pingid jm istmed, kellaja liftinupud jmt tuleks desinfitseerimisvahendiga üle käia vähemalt kord päevas.

Sagedus sõltub ennekõike muidugi sellest, kui suure majaga on tegemist ja kui palju seal rahvast liigub – rahvaroh-

ketes avalikes ruumides näiteks soovitatakse puutepindu puhastada iga 2-4 tunni järel.

Seejuures tasub teada, et viirused hävitab vaid selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%. Vahendil peaks laskma mõjuda vähemalt minut aega. Ühiskasutuses olevaid prügikaste tuleb tühjendada iga päev ning puhastada seejärel prügikastide kaaned. Kindlasti tuleb koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid töörõivaid ja jalanõusid.

Desovahend ühiskasutusse Ühistujuhtidel tasub läbi mõelda, kuidas tagada, et välisuste ja/või liftide juures oleksid olemas desovahendid.

Paraku näitab elu, et lahtised pudelid kipuvad üldkasutatavatest ruumidest kiiresti kaotsi minema, mistõttu oleks asjakohane leida võimalusi soetada seinale kinnitatavad mahutid. Kui need on olemas, tuleb muidugi ka jälgida, et mahutit korrapäraselt desinfitseerimisvahendiga täidetaks. Iga inimene ise peaks aga arvestama sellega, et üks tõhusamaid viise viiruse vältimiseks on hoolikas kätepesu – kindlasti tuleks seda teha esimese asjana pärast kojujõudmist.

MINE! l eelistada tavalist märgkoristust.

E L A II L A G IA M E ÄRA KE iga hinna eest kodust eemale dade puhae pastaremimseon nii kätelt kui ka pindadelt vii-

„Kõig lt vee ja seebiga Soov koroonaviirus alide kasust eemaldada lihtsa asa ohtra kemika stu ka mu ud ja on st to ru puhastaon a tu peletad rgistusjuh ine on seejuures st põhjustatud mü rõhutas Oder. Olul lle s,“ se ste ka vaid sepe a ia, ag – kä ee se ül tami et nii desinfitse kergelt lapiga e, tte eld mi me st ab na let pin tu st tava iga korralikult tumid. Terviseamet tatud mikrokiudlap emia kasutamisel su ke nii du es ko ive ka i eb ku se e da ja kuivatada. rimisvahendit hta veega loputada . pu eid s sii ud a, nõ ud us õr ut hõ oh kasutada ka tavaleb järgida i Mare teabekeskuse juh vastavalt pinnale us ib ist võ i rg ug mü hi i uid et „M am Tervise del tekkikuid kindlasti ei to hastusvahendeid, aviiruse tõttu palju pu on id uro se ko lem ra on pä „Tu l er. nu sõ Od Oderi da,“ hoiatas isaine õhku ja ale omavahel sega rev desinfitseerim ka mü pid mi i ke et võ e, al nn ka intu mi es d nu eemal. „D mata toimega ke mine hoiab viiruse seks võib olla tead pindadele pihusta rused vii ik kõ s mi i, oh pole imer gine gaas.“ ine, mis aitab välktiivfitseerimisvahend ruumide tuulutam ristus on isegi efe ko ka rg on mä is ht dilik Tä hja põ hävitaks – i ka puhastusvahen igusetekitajad ku um,“ ütles Oder. ha ut oh nii ti a mõ as i vii dl võ ja st kin , a sem, ag rast koristami rused-bakterid Kui tunned end pä ine, mis tapab vii d. iisa ru im am au er sa te u tse fi nõ b sin liDe hvasti, tasu oholi, tava ali kasutamist ke ntsentratsioonis alk listarvise- ne kemika te sisaldab kõrges ko ib võ oliinile 16662. He s inf mi us li, ist ho rg ko mü lal da üü ta op lis pr he iso seks hinnaga. Veegaselt etanooli ja e ja kohaliku kõne kemikaali sissehin mn üü on k on tli an oh ja on iti ne Er . mi mürgistusohtude le kahju teha s võib 662.ee saab end soainet kasutade 16 de w. t va ww ta i el ta rss eh us ku bil pih ivõtetega mine, mis stus tekib kiil vajalike esmaab Limaskestade kahju mürgistuse korra ol oh kergesti juhtuda. alk ib võ Ka et ne on pikaldane. viia. Allikas: Terviseam resti ja paranemi etõttu tuleks pinSe . ha na i läb da organismi imendu Vida Press

Teisipäev, 12. mai 2020

Korteriühistu 3 REKLAAMTEKST

Ühistus otsuse vastuvõtmine eriolukorra järgsetes piirangute tingimustes Eriolukorra järgselt kehtestatud piirangud sunnivad ühistuid testima korteriomandi- ja korteriühistuseaduses lubatud protseduuri, kus otsuseid saab vastu võtta koosolekuta.

Eriolukorra järgselt on vajadus teha otsuseid füüsiliselt kokku tulemata järjest teravamalt tõstatunud. Lähiajal puudutab see kõiki ühistuid, kuid eelkõige ühistuid, kus elab riskirühmas olevaid vanemaealisi.

Mitme otsuse tegemiseks saab lisada eraldi küsimused.

Vähegi suuremate ühistute puhul on juba varem olnud raske piisavas arvus omanikke ühes füüsilises ruumis samal ajal kokku saada.

Hääletuse lisamisel saadab Korto teavituse korteriomanike e-postile. Vastavalt seadusele loetakse teade korteriomanikule kohale toimetatuks, kui omanik on avaldanud ühistule oma e-posti aadressi.

Paljud ühistud on juba eelnevalt kasutanud Korto lihtsat ja mugavat võimalust rakendada omanikele seadusega antud õigust võtta vastu otsuseid ilma üldkoosolekut kokku kutsumata.

Seaduse kohaselt saadab juhatus selleks otsuse eelnõu kõigile omanikele, määrates ühtlasi tähtaja, mille jooksul omanik peab esitama selle kohta oma seisukoha.

Hääletuse algatamine Kortos Kortos koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks piisab hääletusega teate postitamisest Korto Pros. Hääletuse korraldajal tuleb sõnastada otsuse eelnõu ehk hääletusele minev küsimus.

Teate sisus saab lisada täiendavat infot otsuse eelnõu või hääletamise protseduuri kohta, samuti lisada manuseid.

Arvutit või nutiseadet mitte kasutavale omanikule saab info trükkida paberile ja postkasti toimetada.

Hääletamisel on võimalik anda poolt või vastu hääl ning lisada kommentaar (eriarvamus), mis lisatakse protokolli. Kui korteriomanik ei teata määratud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

Pärast hääletuse tähtaja lõppu ja enne hääletustulemuste protokolli kinnitamist või tühistamist lisab hääletuse korraldaja teistest kanalitest laekunud hääled nt meiliga, paberil vms ja laadib Kortosse algdokumendi, mis lisatakse protokollile.

Hääletustulemused Hääletamine Kortos Hääletada saavad Kortos korteriga seotud isikud, kellele on antud hääletamise õigus (vaikimisi korteriomanikul). Seos korteriga tekib ühistu esindaja poolt omaniku isikukoodi seostamisel korteriga.

Kuna Kortosse sisenemisel peab omanik ennast autentima, siis on hääletamisel osalejad kontrollitud.

Seaduse järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjas pole seatud kõrgemat poolthäälte nõuet.

Hääletusprotokolli koostab Korto automaatselt ja see avaldatakse korteriomanikele pärast protokolli kinnitamist. Protokolli kantakse automaatselt otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, hääletamise aeg ja viis (elektrooniline või kirjalik).

Hääletustulemuste kinnitamisel saadetakse protokoll automaatselt hääletamise õigusega isikute e-postile ja on omanikele alla laaditav Kortost.

Kui otsuse alusel tehakse kandeavaldus registrile, siis allkirjastab juhatuse liige protokolli digitaalselt ja laadib selle üles Ettevõtjaportaalis.

Kõik hääletamisega seotud toimingud logitakse tegevuste ajaloos ja on hiljem kirjalikult taasesitatavad.

Millest alustada?

Korto võimalustest ülevaate saamiseks avage näidisühistu, mis avaneb Korto kodulehel nupult “Vaata näidisühistut”.

Hääletuse algatamise kirjelduse ja näited leiab Korto Pro ja Korto abiinfost: https://korto.ee/abi

Teisipäev, 12. mai 2020

4 Korteriühistu

Linn aitab klaarida ühistute vaidlusi Tallinna Linnavalitsus moodustas ajutise korteriühistukomisjoni, mille eesmärk on lahendada korteriühistute ja nende liikmete vahelisi vaidlusi ning tõhustada Tallinna linna asutuste tegevust korteriühistutega seonduvates menetlustes.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on linna huvides tulevikus luua korteriühistute ja nende liikmete vaheliste vaidluste lahendamiseks kohtuväline organ, milles vaidluse lahendamine on võrreldes kohtuga palju kiirem ja kulutõhusam. „Loodava komisjoni peamine eesmärk on suunata eriarvamusel osalised kokkuleppe saavutamisele ja leida korteriühistute probleemidele lahendus koostöös linna ametiasutusega. Sellega on kavas ühtlustada linna asutuste menetluspraktikat, et tagada linna korteriühistuid puudutavate küsimuste kiire ja ühetaoline lahendamine,“ rääkis Võrk.

Lisaks korteriühistu ja selle liikmete lepitamisele on komisjoni eesmärk suurendada korteriühistute taotlusi menetlevate asutuste tegevuse tõhusust.

Tallinnas on üle 6000 korteriühistu, kelle esindajatele on linn korraldanud koolitusi, infopäevi ja arenguseminare.

Allikas: tallinn.ee

53%b

vähem tehti aprillis Tallinnas kinnisvaratehinguid, võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Tehingute arvu enneolematu languse tõi eriolukord, hinnad esialgu püsivad, märkis 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter Maa-ameti statistikat analüüsides. „Ebaselgust on palju, oodatakse, mis saama hakkab.“

Pakendite muudest olmejäätmetest eraldi kogumine valmistab nii mõnigi kord peavalu ka inimesele, kes on kogu hingest valmis prügi sortima, et anda oma väike panus suure ühise eesmärgi nimel. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) toob sagedamini esitatavate küsimuste alusel asjasse selgust. „Mina olen kogu aeg prügi sortinud – kõik oma salatikarbid ja keefiripakid olen puhtaks pesnud ja koos muude pakenditega kõrvaltänava pakendikonteinerisse viinud, meil seda maja juures pole,“ räägib Mustamäe viiekorruselises kortermajas elav 76aastane Malle. „Kevadest sügiseni viin veel kaugemalegi, et saaks eraldi ära visata paberpakendid ja klaasi, see on meile kõige lähem segapakendikonteiner. Aga siis tuleb jälle naabrinaine, kes aina imestab: miks sa seda teed, mina viskan kõik oma prügi ühe kotiga maja juures konteinerisse, nagunii läheb ühele prügimäele. Nüüd, kui mul käimine pole enam nii lihtne, põlv ühtelugu valutab, kahtlen ise ka vahel, et kas sellel sortimisel-pesemisel on ikka mõtet.

Aga mul pojatütar suur keskkonnahoidja, tema ikka õhutab, et on vaja, pangu ma ainult kott kokku, tema ise viib ära.“

Aita loodust säästa „Visates kõik jäätmed, ka pakendid, olmeprügikonteinerisse ja saates need koos muude olmejäätmetega prügilasse, tekitatakse loodusele olulist kahju,“ on TVO tegevjuht ja juhatuse liige Kristiina Dreimann pakendite kogumise mõttekuse asjus Malle lapselapsega ühel meelel. „Pakendite lagunemine ja muutumine mullaks võtab aega sadu, mõne pakendi puhul isegi tuhandeid aastaid. Pakendijäätmed on paljude asjade tootmi-

sel väärtuslik tooraine, nende kogumine ja taaskasutamine aitab oluliselt loodust säästa.“ Kui eri materjalist pakenditele on lähikonnas eraldi konteinerid, võib pakendid muidugi veel ka materjali järgi sortida, aga kui läheduses on vaid üldkasutatav segapakendikonteiner, siis võib sinna visata kõik kogutud pakendid koos. Ka siis, kui korteriühistu otsustab peale muude konteinerite rentida ka ainult oma maja elanikele pakendikonteineri, on see segapakendikonteiner. „Oleks liig nõuda, et kõigi suurte kortermajade juures leitaks peale kohustuslike konteinerite (olmeprügi, paberi- ja biojäätmed) ruumi veel kolmele kastile,“ tõdeb Dreimann. „Kui seadusandlusesse peaks kunagi tekkima väga selge pakendite materjali järgi kogumise nõue, siis peame ilmselt kogumissüsteemi teistmoodi üles ehitama.“

SORDI PRÜGI: sobivad taaska IKUHU PAKEND VIIA? ktid) JÄÄTM(hEttpD ipun s://tvo.ee/pakend TVO kodulehelt (paber- ja a või sobivaima saab valida lähim nd) ke klaas- või segapa kartongpakend, ri asukoha. pakendikonteine

Kui puhas on puhas pakend?

Ehkki kõikjal on öeldud, et pakendikonteinerissse sobivad puhtad pakendid, ei tähenda see, et need tuleks piinlikult puhtaks küürida, kulutades sellele tohututes kogustes vett. „Puhtuseastme määramisel tuleks mõelda, kas pakend võiks kokkupressimisel katki minnes teisi pakendeid määrida,“ juhendab Kristiina Dreimann. „Tühjad õli- ja šampoonipudelid näiteks võib niisama konteinerisse visata, kerget loputamist vajavad salatikarbid, piimatoodete pakendid, konservikarbid, supipurgid jmt toidupakendid, kuhu pärast tühjendamist kipub jääma rohkesti toidujääke.“ Oluline on ka, et kui pakend peab kuu aega konteineris tühjenduskorda ootama, ei hakkaks see haisu levitama. Pakendid, mida on keeruline puhastada (nt koore ja keefiri kilepakend, jogurti kartongpakend jmt), tuleks visata pigem olmeprügisse.

KRISTJAN ARRAS

Segapakendikonteinerisse

POSTKASTID TEIE ELAMUSSE

pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta

Plastpakendid: plastist joogipudelid ja kanistrid, puhtad jogurtitopsid ja võikarbid, puhtad õli-, ketšupi- ja majoneesipurgid, puhtad kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt šampoonipudelid), puhtad plastkarbid (nt salatikarbid), puhtad ja tühjad kilekotid ning muud plastkotid (nt suured suhkrukotid) ning muud puhtad plastpakendid.

Klaaspakendid: värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid (shbpuhtad siirupi- ja õlipudelid) ning muud puhtad klaaspakendid.

Metallpakendid: alumiiniumist ja muust metallist joogipurgid, toiduja joogipakendite metallkaaned ning metallkorgid, puhtad konservkarbid ja muud puhtad metallpakendid.

Paber- ja kartongpakendid: pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid ning kõik paberpakendid, mis on ümbritsenud mingit kaubandusest soetatud toodet (hambapastatuube ja kosmeetikatooteid jmt).

Joogikartong: tühjad ja puhtad tetrapakendid, nt piima-, jogurti- ja mahlapakendid jmt.

Vida Press

KÕIK EI SOBI!

ainult

VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST 655 8099 www.postkastid.ee | korteriyhistu@postkastid.ee

15.50 tükk

aastast 1872

Segapakendikonteinerisse ei tohi visata plastist mänguasju, kummist tooteid, keraamilisi ja klaasnõusid, lambipirne ja päevavalguslampe, ohtlike ainete pakendeid (nt lahustipudelid, liimipakendid, värvipurgid jmt), aerosoolpakendeid (õhuvärskendaja, juukselaki- või vahukoorepudelid jm), kasutatud mähkmeid, määrdunud ja vettinud paberit ja pappi, kasutatud pappnõusid ja -topse, fooliumit, koopiaja ehituspaberit, ajalehti-ajakirju, katalooge ja reklaammaterjale, kirja- ja joonistuspaberit, raamatuid ning klaasi (akna- ja lehtklaas, peegliklaas jmt).

Teisipäev, 12. mai 2020

Korteriühistu 5 Bonava Eesti

pakendid sutuseks

Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks.

Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele.

Vajadusel hallituse tõrje.

Teenus korteriühistutele*

Iga poeskäiguga jõuab koju hulk kraami – ja sellega koos enamasti ka hulk pakendeid. Kas viimased lõpetavad olmeprügis või jõuavad taaskasutusse, sõltub igaühest meist.

Allikas: www.tvo.ee

*Eriolukorra tõttu on teenuse käivitamine edasi lükatud 1. juulini. Seni võtab TVO vastu liitumistaotlusi ja jäätmekäitleja valmistab lepinguid allkirjastamiseks ette, aga teenust hakatakse osutama alles juulis – kui eriolukord on selleks ajaks lõppenud.

LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!

Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL

-10% Uus-Mustamäest saab mõnus terviklik elupiirkond.

Eelmisel nädalal alustas elamuarendusettevõte Bonava endisele Kadaka aiandi alale rajatava elamuarendusprojekti Uus-Mustamäe teise etapi ehitustöödega. Kaks uut maja peaksid olema sissekolimiseks valmis 2021. aasta oktoobris.

Bonava Eesti müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul on huvi Uus-Mustamäe majade vastu suur. „See piirkond meelitab nii oma esimest korterit soetavaid noori kui ka peresid, kes tahavad küll elada linnas, kuid samas eemal suuremast linnakärast, kellele on oluline terviklik elukeskkond, koolide ja lasteaedade lähedus ning vaba aja veetmise võimalused, aga ka kiire ühendus südalinnaga,“ ütles Laanoja.

Ta märkis, et uued majad on äratanud huvi ka naabruskonna põlistes mustamäelastes, kes teavad hästi piirkonna plusse elukohana ja kaaluvad nüüd võimalust soetada seal kõigiti nüüdisaegne korter.

Aiandi 8 kinnistule kerkivatest majadest üks on 6- ja teine 9korruseline. Korterid on 1- kuni 4toalised, hinnad jäävad vahe-

mikku 83 990–189 990 eurot.

Kõikide uute kodude juurde kuulub nii rõdu kui ka mahukas panipaik hoone esimesel korrusel.

Lauri Laanoja sõnul on Bonava üks eesmärke luua oma arendusprojektide lisaväärtusena terviklik naabruskond: läbimõeldud hoovilahendused koos rohelise jalutusala, mänguväljakute ja sportimisvõimalustega.

Uus-Mustamäest peaks viie kuni seitsme aasta jooksul saama 750 uue koduga mõnus elupiirkond, kus elanike kasutuses on ligi 7000ruutmeetrine mänguväljakutega park, kogukonnaaed viljapuudega, muruplatsid ja piknikuala, välijõusaal, korv- ja jalgpalli harjutusplats ning unikaalne trikirada rulatajatele, rulluisutajatele ja ratturitele.

Peale Aiandi 8 kinnistul valmivate kortermajade peaksid lähiajal saama ehitusloa ka Aiandi 10 ja 12 üürimajad. Kasutusloa ootel Aiandi tänav, mille nimi viitab kunagisele Kadaka aiandile, võimaldab Uus-Mustamäe tulevastele elanikele mugava ligipääsu piirkonnale nii Laki tänavalt kui ka Mustamäe teelt.

IA MIHKELS

Varikatus OÜ

Korteriühistu Lamekatuste ja fassaadide

remont ja soojustus

Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов

Tel 5302 3442 • info@varikatus.ee

www.varikatus.ee

15

A A ST

Järgmine erileht

Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 või kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com

UUS-MUSTAMÄE TEINE ETAPP: kaks maja, 77 uut korterit

OÜ Lodiko Ehitus, L. Koidula 38, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

ilmub oktoobris 2020

56 903 944

AT

U ST

Mida paremini on prügi sorteerimine koduses majapidamises läbi mõeldud, seda vähem vaeva see nõuab. Tiit Tamme

Korteriühistutele pakub TVO pakendijäätmete äraveoteenust (vt https://tvo.ee/elanikele/teenuste-tellimine). Selle tellimiseks tuleb korteriühistul sõlmida leping TVO koostööpartneriks valitud jäätmekäitlusettevõttega. Korteriühistu saab rentida lukustatava pakendikonteineri (0,6 kuupmeetrit), mis paigutatakse korteriühistu territooriumile ning on kasutamiseks ainult korteriühistu elanikele. Pakendikonteineri tühjendamise ja äraveo korraldab TVO, ühistule on see tasuta, maksta tuleb vaid konteineri eest.

Konteinerisse sobivad ainult kodumajapidamises tekkivad pakendijäätmed, mis vastavad sortimisjuhendis toodud tingimustele.

Pakendid tuleb konteinerisse panna lahtiselt. TVO-lt saab tellida nii eesti- kui ka venekeelsed sortimisjuhendid, et panna need üles ühistu infotahvlitele.

Pakendikonteinerile peab olema tagatud tühjenduspäeval kogumisauto ligipääs. Kui konteiner paigaldatakse lukustatud alasse, siis on teenuse osutajal õigus rakendada korteriühistule lukuavamistasu. Kui pakendikonteiner sisaldab olulisel määral prügi või määrdunud pakendeid, siis kogumisauto konteinerit ei tühjenda ning korteriühistul tuleb tasuda tühisõidu eest jäätmekäitleja hinnakirja järgi. Peale selle peab korteriühistu hoolitsema mittevastavate jäätmetega pakendikonteineri tühjendamise või sisu ümbersortimise eest.

SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.

M

Laura Strandberg

OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid

KO GE

Teisipäev, 12. mai 2020

6 Korteriühistu Aldo Luud

Kortermaja toetust j IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tänavu läheb Euroopa Liidu tulemusreservist korterelamute rekonstrueerimistoetuse tarbeks käiku 28,5 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud toetuse maht ning muutunud on taotlemisprotsess.

Ainulaadsed Tuletorni Kodud Majaka asumisse 1Partner Advisory ehitab Tallinna ülemise tuletorni krundile Majaka asumis kuus uut kortermaja ning renoveerib viis sõjaeelse vabariigi aegset maja, luues nii pealinna ühe ainulaadsema elupiirkonna.

1Partner Advisory juhi Erkki Ääremaa sõnul arvestatakse arendamisel maalilise krundi ning selle keskele jääva ja siiani toimiva majakaga. „Tulemus jääb harmooniline ja hubane, mitte täisehitatud plats,“ lubab Ääremaa. „Igas Tuletorni Kodude nime kandvas uues elamus on vaid kuus korterit. Kolm olemasolevat eramut ja kaks paarismaja renoveeritakse täpselt muinsuskaitse nõudeid järgides.“ Tuletorni Kodude ümber rajatakse ka aed, aga päevasel ajal

saavad ajaloohuvilised ikka torni oma käega katsuma tulla, kinnitab Ääremaa. Öösel on kvartal turvakaalutlustel võõrastele suletud.

Tallinna ülemise tuletorni 10b000 ruutmeetri suurusele krundile rajatakse ja renoveeritakse ühtekokku 3000 ruutmeetrit kodusid. Igal korteril on oma rõdu, esimese korruse korterid saavad avara õueterrassi. Tuletorni Kodude arhitekt on Peeter Pere.

Pae tänaval Majaka asumis paiknev Tallinna ülemine tuletorn on rajatud 1835. aastal algselt puitsõrestiktornina.

40bmeetri kõrgune kivist torn, mis on rajatud merepinnast 40bmeetri kõrgusele, valmis 1896. aastal ja on siiani iga päev töös. IA MIHKELS

„Sel aastal kasvas korterelamute rekonstrueerimistoetuse maht võrreldes eelmise aastaga 11 miljoni euro võrra ning sellest saab hinnanguliselt abi umbes 80 korterelamut,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Ühelt poolt on selle meetme eesmärk teha hooneid korda ja muuta neid järjest energiatõhusamaks, aga teisest küljest loodame, et see aitab riigis tegutsevaid ehitusettevõtteid oludes, kus kriisi tu lemusena uusi tellimusi varasemas mahus peale ei tule.“

Taotlejad pannakse pingeritta Kui varem valiti toetuse saajad välja taotluse esitamise järjekorra alusel, siis seekordses taotlusvoorus pannakse taotle-

Ühistuid, kes sooviksid oma maja kordategemiseks toetust saada, on endiselt rohkem kui raha toetuste jagamiseks – Eesti inmeste huvi oma koduks oleva kortermaja kordategemise vastu on suur.

Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav üleriigiline organisatsioon, kuhu kuulub ligi 1400 korteriühistut. r (VLQGXVHG Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares. r Korteriühistute õigusabiteenus, nõustamine ja koolitused r Korteriühistute ajakiri „Elamu“ ja käsiraamatuid ÕIGUSABI EKÜL õigusosakonna juristid osutavad korteriühistutele õigusabi, mis aitab ennetada või lahendada erinevaid korteriühistute tegevuses ettetulevaid õiguslikke probleeme. Oleme spetsialiseerunud korteriühistutele vajalikele õigusvaldkondadele: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus ja tööõigus. Õigusabi osutatakse eesti ja vene keeles.

TULE OSALEMA!

AINUKESED EESTIS ARENDATUD JA DISAINITUD RAAMIDETA RÕDUKLAASID!

22. mai 2020 alustab Eesti Korteriühistute Liidu koolituskeskuses korteriühistu juhi põhikursus (e-õpe; eesti keeles) Korteriühistu juhi põhikoolitus annab vajalikud oskused ja tedamised, et tulemuslikult juhtida ühistut. Teemade hulk on lai, sisaldades nii juriidilisi kui ka suhtlemisalaseid loenguid.

Eesti Korteriühistute Koolituskeskuse õppekavad on tunnustatud kinnisvara korrashoiu kutseala kutse andmise mõistes, mis tähendab, et pärast korteriühistu juhi koolituse mõlema osa läbimist on huvilistel võimalik asuda taotlema korteriühistu juhi kutset.

Lisainfo meie kodulehel www.ekyl.ee Korteriühistu juhtimise alastes üldküsimustes saad abi kõigis meie esindustes. Tasuta nõu on alati garanteeritud EKÜL liikmetele.

TULE LIIKMEKS! Lisainfo teenuste, liikmeks astumise ja liikmete soodustuste kohta: Eesti Korteriühistute Liit Tel. 6275740, E-post: ekyl@ekyl.ee

Telli korteriühistute ajakiri ELAMU – asendamatu abimees korteriühistule! r ilmub 4 korda aastas eesti ja vene keeles r korteriühistute aktuaalsed küsimused r soovitused korteriühistu juhile r EKÜL juristide nõuanded r korteriühistute koolitusinfo ja palju muud Tellimine aadressil ekyl@ekyl.ee

RÕDU- JA TERRASSIKLAASID

Toodame, paigaldame ja hooldame rõduklaase juba aastast 1997

RÕDUPIIRDED / KLAASKATUSED / TALVEAIAD

Klaasitud rõdu peamised eelised: - Muudab rõdu aastaringselt kasutatavaks - Vähendab kodu soojakadu - Vähendab tuppa kostuvat tänavamüra - Muudab rõdu lastele ja koduloomadele turvalisemaks - Tõstab kodu väärtust ja turvalisust - Kaitseb rõdu sademete eest ja takistab niiskuse pääsu hoone konstruktsiooni - Hoiab eemale linnud - Lisab juurde kasulikku pinda - Annab fassaadile luksusliku väljanägemise Tulge konsultatsioonile või küsige lisainfot: Tallinn: Valdeku 132; tel: +372 6599 247 Tartu: Tähe 114; tel +372 736 0041

65 99 247 klaasium@malmerk.ee https://malmerkklaasium.ee

Teisipäev, 12. mai 2020

Korteriühistu 7

ade rekonstrueerimisagatakse uutel alustel Kaua oodatud abi

Riik eraldas kriisipaketi osana elamumajandusse kokku 105 miljonit eurot. Sellest 73 miljonit läheb korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks, 22 miljonit korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks, 5 miljonit lammutustoetuseks ning 5 miljonit eluasemekäenduste pakkumiseks. „See on märkimisväärne summa,“ tõdes Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees. „Korteriühistud on seda aastaid oodanud, Eesti inimestel on suur huvi oma koduks olevate korterelamute rekonstrueerimise vastu.“

jad hoopiski pingeritta. Pingerea moodustamise aluseks võetakse rekonstrueeritava hoone energiasäästu maht: mida suurem on hoone praeguse energiatarbimise ja projekteeritava energiavajaduse vahe, seda kõrgem on taotleja koht pingereas.

Võrdse energiasäästu mahu puhul saab pingereas kõrgema koha hoone, millel on suurem suletud netopinna ehk kasuliku pinna suurus.

Teise muudatusena jaotatakse taotlejad eri piirkondadesse ning piirkonna toetussumma aluseks on regiooni korteriomandite arv ja kinnisvara väärtus ehk suurema toetuse saavad nii suurema korteriomandite arvuga piirkonnad kui ka piirkonnad kus korterite turuväärtus on väiksem.

Taotluspiirkonnad jagunevad Põhja-Eestiks (Harjumaa, sh Tallinn), Lääne-Eestiks (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa), KeskEestiks (Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa), Kirde-Eestiks (IdaVirumaa) ja Lõuna-Eestiks (Jõgeva-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Võru ja Tartumaa, sh Tartu linn).

Toetus jaguneb ühtlasemalt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass selgitas, et taotlejate piirkondadesse jagamine on oluline toetuse ühtlasema jagunemise tagamiseks. „Seni abi saanud elamutest kolmandik asub Tallinnas ning kolmandik Harjumaal, Tartumaal ja Tartu linnas. Riigi regionaalarengu suundade kohaselt tu-

leks arengut soodustavaid meetmeid suunata enam just suurtest keskustest väljapoole ning just see uuendus paneb maapiirkondade korteriühistud suuremate linnade omadega võrdsemasse positsiooni,“ ütles ta.

Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist on alates 2015. aastast saanud läbi KredExi rahastuse 391 korterelamut summas 119,5 miljonit eurot. Möödunud aastal tehti väljamakseid 30 miljoni euro eest ja lõpetati 116 korterelamu rekonstrueerimine.

Uus taotlusvoor avaneb 11. juunil, infot leiab lähiajal KredExi kodulehelt.

Lisaks sellele KredExi toetusele eraldab riik korter- ja väikeelamute rekonstrueerimiseks veel 73 miljonit eurot, mis on kriisiabipaketi osa. Kui EL tulemusreservist rahastuse saanud korterelamute rekonstrueerimistoetuse saajad valitakse pingerea põhjal ning kandideerimisel tuleb esitada rekonstrueerimise põhiprojekt, siis kriisiabi saajad valitakse eelprojekti ja taotluste esitamise järjekorra alusel, et kiirendada raha jõudmist ehitussektorisse. Kriisiabitoetusest saavad madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades

abi ka korteriühistud, kelle hoonetes on vaja rekonstrueerida üksikuid hooneosi.

Abi panga toeta jäänud ühistutele Aprillis otsustas valitsus eraldada 22 miljonit eurot uue laenu tarbeks, mille abil saab hakata renoveerima turutõrkepiirkonnas asuvaid korterelamuid. Laenu sihtrühmaks on krediidivõimelised korteriühistud, kelle hallatavas elamus on vähemalt kaks korterit, kes aga pole pangast hoone korrastamiseks laenu saanud, sest nendes piirkondades on kinnisvara väärtus madal ja pangad seetõttu laenu andmisel ettevaatlikud. „Turutõrke leevendamiseks hakkame nüüd neile korteriühistutele ise läbi KredExi laenu pakkuma,“ lausus majandusja taristuminister Taavi Aas, kelle sõnul on oluline vältida pankadele konkurentsi osutamist. „Uus laen on suunatud neile ühistutele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele negatiivse vastuse või on neile laenu pakutud turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt.“ Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

REKLAAMTEKST

Kortermajade amortiseerunud torustikud tuleb välja vahetada Artikli autor: EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT

Eesti Kindlustusseltside Liidu tellimusel TalTechi teadlaste läbiviidud analüüsist selgus, et kortermajade metallist külma vee ja reovee torustike eeldatav eluiga on kuni 50 aastat.

Sooja vee ja küttesüsteemi torudel on eluiga lühem.

Kortermajade torustikke tuleb regulaarselt kontrollida ja amortiseerunud torustikud välja vahetada. Üle 20 aasta vanuste hoonete renoveerimisel tuleb vahetada kogu torustik.

Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa hinnangul on alanud torude korrosiooni ajastu. „Kodukindlustuse praktikast on näha, et viimase 10 aastaga on torulekete arv kahekordistunud. 1960-1980-ndatel aastatel ehitatud hoonete metalltorustike eeldatav eluiga on ületatud või peagi läbi saamas.

Seepärast kutsume korteriühistuid ja omanikke suvisel perioodil torustikku vahetama, enne kui see hakkab lekkima ja tekib suurte kahjudega üleujutus,“ ütles Reimets.

TalTechi uurimisrühma juhi Ivar Annuse sõnul tuleb kindlasti reageerida, kui on märgata muutusi veekvaliteedis või torudel. „Korrosioonist annab märku vee punakas või must värv, mikrobioloogilisest tegevusest aga ebameeldiv maitse ja lõhn.

Roostetamise toimel võivad tekkida torudele punakaspruunid või sinakad laigud. Torustiku probleemidele võivad viidata ka süsteemi rõhu vähenemine, läbilaskevõime järsk muutus, vibratsioon ja müra torudes,“ ütles Annus.

„Iga inimene saab torustiku heakorra eest ka ise hoolitseda, näiteks ei või vannitoas torustikku kinni plaatida ning torude külge ei tohi riputada raskeid kartulikotte või muid asju. Talvel ei tohi jätta keldris aknaid lahti, sest külm õhk ja niiskus võivad torusid kahjustada.

Samuti tuleks vältida niiskust suvel,“ selgitas Reimets.

Torustike eluea pikendamiseks tuleb vältida hoonetes liigniiskust, tagada torude toestus, soojustus ja juurdepääs torudele, et neid saaks regulaarselt kontrollida. Torutöödel tuleb nõuda standardite järgimist, kompetentsust ja teha ehitusjärelevalvet.

Torustiku eluiga võib järsult väheneda, kui seda mõjutavad ebasobivad olud. Vanade metalltorude peamiseks riskiks on korrosioon ehk roostetamine. Sageli põhjustavad toru purunemist või lekkeid ka rõhu muutused, ehitusvead, väsimuspurunemine ning väliskeskkonna halb mõju nagu pidev niiskus või külmumine.

Toru eluiga sõltub samuti toru materjalist, ühendustest, vanusest, läbimõõdust ning tootmise, paigaldamise ja parandustööde kvaliteedist.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat.

EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Kortermajade metalltorustike analüüsiga saab tutvuda EKsL-i veebilehel http://www.eksl.ee/mitmesugust

Prügiekspert OÜ Peterburi tee 46 10112 Tallinn GSM 528 0090 tel 621 2777 faks 640 3765 info@prygiekspert.com

Teisipäev, 12. mai 2020

8 Korteriühistu

REKLAAMTEKST

KORTERMAJA RENOVEERIDES VÕIB VAJA MINNA KA LÕÕRIDE KAARDISTAMIST Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga

Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

On ka ühistuid, kus elanikud teavad, et aegade jooksul on kortereid ümberehitatud ning on muudetud mitmel korral ka tehnosüsteeme. Seda, mis või kus lõõris hetkel on, ei oska enam keegi täpselt öelda. Lõõride uuring ja kaardistamine on hea alus renoveerimis- või ümberehitusprojektile.

Oleme tihti näinud, et köögikubu paigaldatakse naabri ahju kasutuses olevasse lõõri või vastupidi, uus kamin saab suitsulõõriks ülemise korrusega jagatava ventilatsioonilõõri. Miks selline lahendus ohtlik on? Kui kütteseade ning ventilatsioon on ühes ja samas lõõris, on väga suur oht, et vingukaas levib läbi ventilatsiooniava eluruumidesse.

Lõõride uuring kaameraga võib vajalikuks osutuda ka siis, kui tundub, et tõmmet ei ole ja on põhjust arvata, et lõõris võib olla ummistus. Lõõri võib kukkuda kivi lagunenud korstnapitsist.

Sinna võib sattuda ka mõni lind.

Seda eriti kortermajades, kui korstnad ei ole võrguga kaetud.

Kuidas lõõre uuritakse ja kaardistatakse? Peamiselt kahel mee-

Hoone renoveerimise jaoks on teinekord vaja kaardistada ka lõõrid.

Kui kütteseade ning ventilatsioon on ühes ja samas lõõris, on väga suur oht, et vingugaas levib läbi ventilatsiooniava eluruumidesse. todil. Lõõride seisukorda uuritakse spetsiaalse lõõrikaamera abil, millega on võimalik vaadelda, kas lõõr on terve või on seal pragusid. Samuti näeb kaamera abil ära, kui lõõris on ummistus ning millest ummistus koosneb: kivipraht, pigi, tahm vms. Kaameraga näeb samuti ära, mitu

ühendust ühes lõõris on ehk mitu ventilatsiooni või kütteseadet sinna ühendatud on. Viimaste tuvastamisel ongi abiks spetsiaalne värviline suits.

Suitsuküünal süüdatakse küttekeha või ventilatsiooniava juures, suits liigub lõõri ning katusel olev inimene märgib üles, millisest korstnast ja lõõrist suits väljub. Nii saab kõige täpsema ülevaate, millised seadmed kuhu lõõri ühendatud on. Selleks tööks kasutusel olev suits ei ole ohtlik ei korteris viibijate tervisele ega mööblile.

OÜ Potipoiss tegeleb nii lõõride uurimise ja kaardistamise.

Vaata rohkem www.potipoiss.ee

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

www.ehitusplaat.ee Peterburi tee 63a, Tallinn tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

plaadid • tuletõkkeplaadid