SUHTLEMINE NAABRITEGA AITAB TÜLISID ENNETADA. ÜMBEREHITAMISE KAVAST TEAVITA AEGSASTI ÜHISTUT. HALJASTUS – MILLEST ALUSTADA?
Korteriühistu Esmaspäev, 10. mai 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Esmaspäev, 10. mai 2021
2 Korteriühistu
Koosolekud kolivad õue või internetti Koroonaviirus pole kuhugi kadunud, nakatumisoht püsib ja seepärast tasub meeles pidada, et ka ühistu koosoleku kokkukutsumine siseruumidesse, eriti kui kortereid on palju ja kokku tuleks suur hulk inimesi, tähendab väga nakkusohtliku olukorra loomist. Koroonaviiruse leviku ajal tuleks nii palju kui võimalik vältida kontakte teiste inimestega, rõhutab terviseamet. Ära tuleks jätta kõik ühisüritused, sealhulgas ühistukoosolekud, kus osaleksid inimesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu. Ühistukoosolekuid võiks võimaluse korral pidada värskes õhus, kus saab teineteisest distantsi hoida, või korraldada neid internetis. Õuekoosolekuks kogunedes tuleb kindlasti hoida distantsi ja kanda maski. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS § 21 lõige 1) kohaselt on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele ja määrab tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Aega peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikiri ei näe ette pikemat tähtaega. Allikad: Terviseamet, EKÜL
Ära unusta nakkusohtu! Paljud vajalikud remonditööd on ootel, kuid tuleb meeles pidada, et: z haigena töömees objektile ei lähe; z tuleb kanda maski ja täita muid hügieeninõudeid z majaelanikud peaksid töömehega distantsi hoidma; z korteris tuuluta pärast töömehe lahkumist korralikult tube; z isikukaitsevahendeid tuleks kasutada ka trepikojas; z kriitilises nakkusolukorras tuleks remonditööd edasi lükata. EKÜL
Inimestel närvid krussis – tülid võivad lahvatada pisiasjadestki ia.mihkels@ohtuleht.ee
Koroona on muutnud meie elus peaaegu et kõike, muu hulgas on paraku sagenenud ka naabritevahelised tülid ja arusaamatused. Suurtes kortermajades, kus tihtilugu on kokku sattunud väga erinevate väärtushinnagute ja arusaamadega inimesed, on konfliktid niigi olnud üsna kerged tekkima. Nüüd kipub olukord ajuti liigagi hõlpsalt plahvatusohtlikuks. „Mitte kunagi varem pole kortermajade elanikud olnud olukorras, kus pea kõikides korterites ollakse 24/7 kodus. Närvid on kõigil pingul nagu pillikeeled,“ nendib Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Pensionäridest naabrid, kes võibolla kõrvalkorteri laste toimetusi muidu ei kuulnudki, kuna päeval oli pere tööl ja koolis, õhtuti trennides-huviringides, kuulevad neid nüüd ja on häiritud. Keegi püüab aega kodu remondi ja sisustamisega täita, keegi arvab heaks elutuppa spordisaali sisustada ning aktiivselt trenni teha – ja ongi jälle tüli majas.“
Igaühel on ühiselus vastutus Mardi sõnul reguleerivad lisaks seadustele meie kõigi käitumist ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea tava. „Ühe inimese vabadus midagi teha ei tohi hakata piirama kellegi teise vabadust. Lisaks vana tõde: ära tee teistele seda, mida ei taha ise taluda – nii lihtne see ongi,“ toob ta välja ühiselu ammutuntud põhitõed. „Kui kortermajas on käitumisnormides kokku lepitud, siis mõistlik inimene peab neist kinni. Ühiselu sujumisel on üksikisikul väga suur vastutus, seda ka ilma politseipatrulli ja pideva kontrollita.“
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. Vajadusel hallituse tõrje.
SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
Vida Press
IA MIHKELS
56 903 944
www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com
Majarahva omavahelises suhtlemises peitub heade suhete võti – aga seda siiski ainult sel juhul, kui valitud on sõbralik ja koostöövalmis, mitte süüdistav suhtlusstiil.
Pandeemia on paraku toonud välja palju murekohti, kus just see omaenda vastutus kipub inimestel meelest minema, märgib Mardi: „Käiakse haigena majas ringi, võõrustatatakse külalisi või minnakse naabritele külla, ei kanta trepikojas maski – aga need on just kohad, kus inimene saab ise palju ära teha, et haigust levimast takistada.“ Hell ja inimesi kahte leeri jagav on koroona ja maskide teema nagunii, pole siis ka ime, kui sellelt pinnalt eriti kergesti konfliktid tekivad. Kui ühe elaniku tegevus naabreid siiski pidevalt häirib ja märkusi on talle tehtud juba mitmeid, tuleb Mardi sõnul sellele otsustavalt lõpp teha: „Ennekõike tuleb aga temaga suhelda, ühiselt kompromisse otsida. Paljud keerulised aega ja raha nõudvad kohtuasjad kortermajas elamise teemal jääksid olemata, kui naabrid leiaksid tahtmist, aega ja kannatust asjad omavahel selgeks rääkida.“ Kui aga omavahelistest juttudest ja isegi politseinike korduvast sekkumisest abi pole, sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus võimaluse, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi naabrite või korteriühistu suhtes ja kui teised omanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda tema korteriomandi võõrandamist. „Pahatahtlikult käituvatel või oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidvatel omanikel tasub arvestada, et korteriühistul tõepoolest on see õigus,“ ütleb Mardi. „Ühistul tuleb aga meeles pidada, et korteri võõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle algatamine peab
Vali endale elamiseks õige koht Ärritud suures kortermajas läbi seinte kostva müra, trepikotta pillutud rämpsu ja maja ümber valitseva kivikõrbe peale? Või elad hoopis väikeses majas ja sulle käib närvidele, et naabrimemm on täpselt kursis su tulekute-minekutega, uurib üle päeva, millal sa aega saad aeda lillepeenart rohima tulla või kuidas sulle ülemise korruse Mari uus peika meeldib? Ehk elad lihtsalt vales kohas ja tunneksid end mujal märksa paremini? VÄIKE KORTERMAJA. Need, kes otsivad endale korterit tingimata võimalikult väiksesse majja, nimetavad selle suurimate plussidena ennkõike vahetut suhtlust naabritega ja omamoodi kogukonnatunnet – kõik tunnevad kõiki, saavad osa naabrite rõõmudest ja on kursis nende muredega. Sulle sobib elu sellises majas, kui: z hindad privaatsust ja rahu: väikeses majas on naabreid ja nende külalisi ning autosid vähem kui suures majas; z väärtustad turvatunnet: see tekib tänu sellele, et tead ja tunned oma naabreid; z tahad, et su laps leiaks mängukaaslasi – ühises koduhoovis tekivad laste vahel kergesti sõbrasuhted; z sulle meeldib tunne, nagu sa ei elakski kortermajas: see tekib kergesti, kui on võimalus toast terrassile ja terrassilt oma hoovi rohelusse astuda;
olema väga põhjalikult läbi kaalutud – see tähendab, et inimene jääb oma kodust ilma.“ Mardi sõnul on võõrandamiskaasuseid erinevaid. „Näiteks inimesed, kes pidevalt rikuvad öörahu või kelle korteris käivad aeg-ajalt ööpäev läbi joomingud, nii et politsei tuleb kohale kutsuda. Või siis loobivad prügi laiali või, vastupidi, kuhjavad seda kõikvõimalikesse kohtadesse, lõhuvad koridori uksi-aknaid ja üritavad korraldada põlenguid,“ toob EKÜL õigusosakonna juhataja näiteid. „Mõnikord on sellisel puhul tegu piiratud teovõimega kodanikega, kuid on ka selliseid, kelle tegevus on täiesti teadlik ja tahtlik ja kelle korralekutsu-
z sulle meeldib kiire ja kerge asjaajamine: väikeses majas on millegi ühiselt otsustamiseks lihtsam elanikud kokku saada. SUUR KORTERMAJA. Ühiste asjade ajamine võib sellises majas olla närvesööv ja aeganõudev, sest inimesi on palju ja igaühel on kõigest oma arusaam. Kas ehitada lastele mänguväljak, tellida kogu majaümbrust hõlmav haljastusprojekt või hakata hoopis fassaadi remontima – kokkuleppele on sageli keeruline jõuda. Siiski on ka neid, kes näevad suurel kortermajal plusse. Sulle sobib elu sellises majas, kui: z väärtustad anonüümsust – suures majas on palju elanikke ja omavahel puututakse vähem kokku; z hindad kodu turvalisust – suures kortermajas on tihti vahekoridorid ja korrustevahelised uksed lukustatud ning neid saavad avada ainult korruse elanikud, mistõttu võõrad sinna ei satu; z sulle meeldib, et kõik on käe-jala juures – suuremad elamud paiknevad reeglina hea infrastruktuuriga asukohtades, kus on välja kujunenud hea transpordiühendus ning kauplused, ametiasutused ja muu on lühikese jalutuskäigu kaugusel; z sulle meeldib raha kokku hoida – suures majas on suurem osa tegevustest ühistu kanda ning kulud jaotatakse ühiselt kõigi paljude omanike vahel. Arco Vara
mine on ühistule tõeline peavalu.“
Head suhted on suur väärtus Kui teie majja – või lausa kõrvalkorterisse – on sisse kolimas uued inimesed, siis leidke võimalus nendega kohe tutvuda, soovitab Arco Vara kinnisvaramaakler Liia Koreline kaaluda võimalust panna uute naabrite sissekolimise esimesest päevast peale alus heanaaberlikele suhetele, selle asemel, et neid kardina varjust piiluda. Ameerikalik koogiga ukse taha ilmumine võib siinkandis ehk võõristust tekitada, aga võimalusi leiab ikka: saab pakkuda abi asjade sissekandmisel, anda teada prügi-
päevadest, viia nad kurssi maja olulisemate olmemuredega jmt. „Alati tasub huvi tunda, kui suur on naabripere ja millise graafiku järgi nad töötavad. Mõistagi võiks siis ka teada anda, miks te huvi tunnete: näiteks et kui keegi naabriperest töötab öösel, siis teaksite elada päeval nende magamistoa seina taga vaiksemas rütmis, et võimaldada rahulikku uneaega,“ juhendab mullune aasta maakler Liia Koreline. „Andke ka enda kohta infot: näiteks et teie poeg mängib trumme või et peagi on plaanis alustada remonti. Leppige ka kokku, et teineteist häirivast käitumisest antakse kohe märku – sel moel õnnestub probleeme ennetada.“
Esmaspäev, 10. mai 2021
Korteriühistu 3
REKLAAMTEKST
Milleks ühistule korterelamu kindlustus, kui korteriomanikel on juba kodukindlustus? Kodukindlustus vs korterelamu kindlustus Kortermajas elades ei mõtle suurem osa meist sellele, et korteriomanikud on ka kogu maja kaasomanikud. Kui maja konstruktsioonide, seinte, treppide, akende või tehnosüsteemidega peaks midagi juhtuma, siis lasub vastutus need korda teha kõigil korteriomanikel võrdselt. Õnnetuste puhul võivad ootamatud kulud isegi korteriomanike vahel ära jagatuna olla tohutult suured. Korterelamu kindlustuse alt hüvitatakse korterelamu kaasomandisse kuuluvate majaosadega juhtuvad kahjud, mida inimeste kodukindlustus ei kata. Isegi, kui õnnetus on saanud alguse kindlustatud korterist, ei pruugi selle vastutuskindlustus olla pahatihti piisav ühistule tekitatud kahjude katmiseks. Kodukindlustus katab kõik selle, mis jääb koduseinte sisVH í QlLWHNV NRGXQH YDUD YDOgustid, pistikupesad, lülitid, sanitaartehnika, siseviimistlus ja panipaik. Korterelamu kindlustuse kaitse katab aga korterist väljapoole jäävad majaosad: vundament, sise- ja välisseinad, katus, vihmaveetorud, korstnad, välisviimistlus, vahelaed, ühiskasutuses olevad põrandad, trepid, liftid, aknad, uksed, tehnosüsteemid.
Janis Pugri, Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht
Mis võib majaga juhtuda? Kui kortermaja katusekate on suvise äikesetormiga lahti rebenenud, elektrisüsteemist on alguse saanud tulekahju või puruneb veetoru, siis tuleb paljudel juhtudel korteriühistul leida vahendeid kogunenud remondifondist. Suure õnnetusjuhtumi korral võivad kahjusummad küündida isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse ning remondifondis olevatest vahenditest ei pruugi endise seisukorra taastamiseks piisata. Swedbanki klientide näitel on korterelamu kindlustusest abi nii õnnetuste kui ka vandaalitsemiste puhul. Ainuüksi
Swedbankis registreeriti 2020. aastal üks kahjujuhtum iga 15 kindlustatud korterelamu kohta. Kõige sagedasemad juhtumid on seotud torustike lekkega, need moodustasid 45% kõigist hüvitatud kahjujuhtumitest. Samuti põhjustasid suuri, kümnetesse tuhandetesse eurodesse küündivaid kahjusid loodusjõud. Lisaks on korterelamu kindlustuse oluline osa ka vastutuskindlustuse kaitse. Kui kortermaja katusest peaks vesi läbi jooksma ja selle tõttu saab kannatada all olev korter, või murdub tormiga korteriühistu maal paiknev puu ja lõhub läheduses seisnud auto, siis on abi just korterelamu vastutuskindlustusest. Hüvitamisele kuuluvad
ka jääpurikate kukkumisest ja maja ees olevast libedusest kolmandatele isikutele tekkinud kahjud.
kida ootamatult ja seda on ühistu juhid hakanud paremini teadvustama ning kindlustusega maandatakse võimalikke riske.
Kindlustunne peaaegu iga õnnetuse korral Swedbanki korterelamu koguriskikindlustus on väga laia kaitsega, mis tähendab, et ühistu ei pea muretsema, et mõni oluline kaitse jääb lepingust välja. Kaetud on peaaegu kõik ootamatud ja ettenägematud õnnetused, küll aga ei käi kindlustuskaitse alla näiteks pikaajaliste protsesside tõttu tekkinud kahjustused nagu kulumine või materjalide väsimine, putukate või näriliste poolt tekitatud ega vigase ehitus- või remonditöö tõttu tekkinud kahjud. Pangast renoveerimislaenu võtnud korteriühistute jaoks on korterelamu kindlustamine laenu tagasimakse perioodil kohustuslik, kuid üha rohkem ühistuid otsustavad kindlustuse võtta juba varem ja seda sõltumata laenukohustusest. Kahjud võivad tek-
Kui elad kivimajas, siis on just nüüd õige aeg oma korterelamule kindlustuspakkumine küsida, sest Swedbankis saad oma korterelamu kindlustada 40% soodsamalt*. Näiteks 85 korteriga korterelamu puhul, kus kindlustussumma on 4,5 miljonit eurot ja omavastutus 300 eurot, oleks kindlustuse kuumakse keskmise korteri (57 m2) kohta vaid 0,43 eurot kuus. *Kampaaniapakkumine kehtib kivihoonetele kuni 31.10.2021 ning uutele lepingutele ja varadele, mis ei ole olnud Swedbank P&C Insurance`is viimase 30 päeva jooksul kindlustatud.
Teenust osutab Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega aadressil www.swedbank.ee/business Kindlustus - Korterelamu kindlustus ja vajaduse korral konsulteeri kindlustusspetsialistiga.
Esmaspäev, 10. mai 2021
4 Korteriühistu
Tallinn toetab korteriühistuid Tallinna korteriühistutel on ka tänavu võimalik taotleda linnalt mitmeid erinevaid toetusi, millest on abi, kui ühisturahvas on otsustanud maja korda teha. Rõdude ja varikatuste auditi toetus. Enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud kahe või enama korteriga elamu rõdude, lodžade ja välisuste kohal paiknevate varikatuste tehnilise seisundi nõuetele vastavuse ja ohutuse väljaselgitamiseks. Rõdude ja varikatuste auditi jätkutegevuse toetus. Seda toetust on võimalik taotleda audititoetuse saamise järel ja pärast seda, kui on tehtud korterelamu rõdude ja varikatuste auditi aruandes nimetatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud ehitustööd. Toetuse ülempiir on 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 10 000 eurot korterelamu kohta. Tuleohutuse toetus. Päästeameti ettekirjutuse kohaselt vajalike tööde rahastamiseks saab linnalt toetust, kui taotlus esitatakse kuue kuu jooksul pärast tööde lõpetamist. Toetusega hüvitatakse osa korterelamu tuleohutuse parandamiseks vajalike tööde kuludest, kui tööd on tehtud Päästeameti ettekirjutuses nimetatud tähtaja jooksul. Tuleohutustoetuse ülemmäär on 50% elamu tuleohutuse parandamiseks vajalike tööde maksumusest, kuid maksimaalselt 5000 eurot korterelamu kohta ja 10 000 tornelamu kohta. „Hoovid korda!“ Seda toetust soovijail tasub uurida taotluse tingimusi ja nõudeid ning valmistuda järgmiseks aastaks: taotluste esitamise tähtaeg oli 1.bmärts. Hoovikorrastustoetuse taotlus tuleb esitada enne tööde tegemist, taotlejal peavad olemas olema kõik kooskõlastused ja ehitusteatised ning -load, mida näevad ette linna õigusaktid või ehitusseadustik. „Fassaadid korda!“ Korterelamu energiatõhususe suurendamiseks ja välisilme parandamiseks vajalike ehitustööde tegemiseks mõeldud toetust saab taotleda pärast fassadi, katuse või tehnosüsteemide ümberehitustööde lõpetamist. Taotlused tuleb esitada kuue kuu jooksul kasutusteatise esitamisest või kasutusloa väljastamisest. Toetuse ülemmäär on kuni 10 % ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot korterelamu kohta. Lisaks on võimalik taotleda 3000 eurot renoveerimise käigus loodava seinamaalingu (supergraafika) eest, kui selle kavandi on kooskõlastanud linnakujunduskomisjon. „Roheline õu“. Korterelamu õue haljastamiseks jagatava toetuse taotlus tuleb koos korterelamu hoovi või hoovi osa fotodega (enne ja pärast tööde tegemist) esitada kahe kuu jooksul pärast tööde tegemist ja nende eest tasumist. Toetuse ülemmäär on 60% tööde maksumusest, kuid maksimaalselt 600 eurot korterelamu kohta kalendriaastas. Kõiki toetusi (v.a toetust „Hoovid korda!“) saab taotleda aastaringselt kuni meetme eelarve lõppemiseni, taotluste esitamise tingimuste kohta leiab üksikasjalikku infot Tallinna kodulehelt. Allikas: www.tallinn.ee
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Vahel juhtub, et tuleb üks mõte pähe ja kripeldama ta jääb. Näiteks võid olla oma päevinäinud kodumaja lageda ümbrusega päris ära harjunud, aga kui siis satud nägema enamvähem samasugust kortermaja, mis oma läbimõeldud ja hästi hooldatud haljastusega möödujate pilke püüab ja majarahva silma rõõmustab, avastad, et ei saa enam lahti mõttest: miks meil ei võiks samamoodi olla? Üks asi on mõte, teine asi tegu. Vähegi suuremas kortermajas pole niisama lihtne teha midagi nii, et kõik sellega rahul oleksid. Mõtled: istutaks siia selle puu, sinna tolle põõsa, veel kusagile mõned lilled... Endale tundub, et juba hakkab looma, vaja ainult taimed-istikud tuua ja labidas haarata. Räägid oma plaanist naabrinaisele. Ennekõike küll selle plaaniga, et ehk lööb kaasa, nii hea mõte ju! Aga võta näpust. „Ei-ei-ei,“ ütleb naabrinaine, „kui üldse, siis muru – rahulik roheline on ilus! Muru võiks küll olla!“ Teine naaber arvab, et pole siin mingit muru vaja, maja lapsi täis – nagunii ei jää sellest midagi järele. Parem juba mänguväljak väiksematele ja palliplats suurematele. Räägid veel ühe ja teisega, lõpuks jõuate otsusele: tuleb kokku kutsuda üldkoosolek ja kõiges kokku leppida. Koosolekupäev jõuab kätte, rahvast on kasinalt – ja otsustatud ei saa lõpuks midagi, sest igaühel on oma plaan ja kokkuleppevalmidust eriti ei paista. „Peab mõtlema!“ on koosoleku lõpptulemus. Jääbki sinnapaika?
Sügisvärvides istutusala hoiab meele suviselt rõõmsa.
Kortermaja ümbr haljastus – milles
Kõrvalpilk näeb paremini „Mõistlik oleks kohale kutsuda mõni inimene, kellele haljastamine on igapäevatöö,“ ütleb maastikukujundaja Kätlin Keel. „Kui mõni korteriühistu minu poole haljastussooviga pöördub,
siis esimese asjana lähen kohale, et olukorda hinnata: kas on olemas midagi, mida tasuks säilitada-korrastada ja millest lähtudes asja edasi arendama hakata – või oleks targem täiesti nullist alustada.“ Kui endal pilt olemasolevast selge, kuulab Kätlin ära tellijad: millised on nende mõtted, soovid ja ettepanekud. „Sealt siis hakkame üheskoos tasapisi nuputama, kuidas edasi minna. Vanemate kortermajade ühistutel
ju rahaga ka enamasti on nagu on, palju seal maja kõrvalt haljastusele jagubki,“ mõistab Kätlin hästi, miks majaümbruse kujundus enamasti mõne aiandusentusiastist majaelaniku peal püsib - kui selline juhtub majas olema. „Aga see, kui on tekkinud soov asi suuremalt ette võtta, on iseenesest väga vahva!“ Alustada saabki mitte üksikasjaliku haljastusprojekti koostamisest, vaid suure plaani paikapanemisest: kuhu tuleb istu-
tusala, kuhu puud-põõsad, kuhu liivakast või mänguväljak. „Kui suur visioon paigas, saame vaadata, millise töö võiks kohe ette võtta ja ära teha, mis tuleks lükata näiteks järgmisesse suvesse, et majarahvas saaks vahepeal raha koguda. Täpsed haljastusprojektid koos taimevalikuga saab ka siis teha jupikaupa: suurt üldplaani ja lõpptulemust silmas pidades just sellele alale, mille näiteks ühe hooajaga valmis saab, et siis järgmisel keva-
PLaanite hakata maja Fassaaditööd muudavad maja soojemaks ja ilusamaks Vähenda küttekulusid külmal ajal ja säästa energiat soojal ajal. Soojustatud maja vähendab märgatavalt ka kütmisega seotud tegevusi. Eesti Soojustus OÜ pakub täislahendusi nii era- kui ka kortermajadele, põhiline spetsialiseerumine on hoonete terviklik restaureerimine. Ettevõtte põhitegevuseks on soojustamisega seotud hooneosad – fassaad, sokkel ja vundament.
soojustama? Võtke meiega ühendust ja aitame leida parima ja sobivaima lahenduse Teie majale. Eesti Soojustus OÜ +372 558 8680 info@eestisoojustus.ee eestisoojustus.ee eestisoojustus
Esmaspäev, 10. mai 2021
Erakogu
Korteriühistu 5
Linnalapsed loodusele lähemale Kätlin Keel pakub aiandushuvilistele põnevaid koolitusi-töötube-programme, nii pikemaid kui ka lühemaid, nii lastele kui ka täiskasvanutele. „Taimede valimine, nende eest hoolitsemine ja aia kujundamine sobivad teemana igas vanuses lastele,“ ütleb Kätlin. „Võime sisustada lapse sünnipäeva või mõne muu sündmuse taimede, puude, looduse ja aia kujundamise teemal.“ Näiteks on võimalik päris lühike või ka mõnetunnine töötuba: z Millist aeda ma endale sooviksin – unistame, joonistame ja kleebime. Vaatame, milliste töövahenditega aeda planeeritakse, kuidas joonestatakse ja kuidas taimi joonistatakse. z Istutame potitaimi, külvame lilli ning ürte. Õpime, kuidas saada teada, kui kaua seemnetel aega läheb, et kasvama hakata, ning kuidas potis idanevaid seemneid kasvamisel toetada. z Aias kasvavatest ürtidest ja taimedest saab teha erinevaid õlisid: tunnetame erinevate taimede lõhnasid, võimalusel valmistame endale meeldiva lõh-
Pixabay
nabuketi, mille saab pudelisse panduna kaasa võtta ja kasutada. z Räägime, kes elavad aias, miks nad on vajalikud, kuidas hoida aed neile avatuna, istutades sobivaid taimi ja luues kooslusi. Joonistame mustreid ja pilte. Suurema aiahuviga lastele annab korraldada ka pikemaid kursusi, kust ammutada põhjalikumaid aiandusteadmisi eakohases vormis ja teemadel: kes elavad aias, miks nad on vajalikud, kuidas hoida aed neile avatud, et nad saaksid sinna tulla; tuntumate taimede nimetused ja välimus, tunnused; aiastiilid jmt. Rohkem infot leiab kodulehelt. Allikas: https://uus.aiamaastikud.ee
use st alustada
del sealt jälle edasi liikuda. Nii on kulud kenasti hajutatud, aga samas ei ole midagi juhuslikku, kõike tehakse paika pandud lõppvisiooni suunas liikudes.“ Kätlin tõdeb, et tema kogemust mööda on paljud inimesed aianduses juba üsna teadlikud, neil on kindlad taimesoovid ja
ka ettekujutus, kuidas see kõik lõpuks välja peaks nägema: „See huvitab inimesi - ja sel juhul polegi vaja muud kui natuke julgustavat toetust, et nad tunneksid: oleme õigel teel. Kui veel mõnda aega tagasi telliti pigem nii haljastusprojekt kui ka selle teostus mõnelt maastikukujundusteenust pakkuvalt firmalt, siis nüüd on ka eramute puhul sageli nii, et tellitakse aiaplaan, aga tööd soovitaks ise kas täies ulatuses või vähemalt osaliselt ära teha. „Saan sellest väga hästi aru: see on ikka hoopis teine tunne, kui oma aias ise käed külge paned ja ükskord siis tulemust näed,“ ütleb Kätlin. „Samamoodi võiks ka kortermajade rahvas nii mõnegi töö ise ära teha. Miks mitte korraldada näiteks talgupäev, et igaüks, kel vähegi soovi, saaks oma osa anda. Mulle on mulje jäänud, et seda soovi on viimsel ajal ikka üha enam. Just hiljuti käisin Mustamäel korrastamas ühte väga käestlastud kibuvitsahekki, sest majarahvas on otsustanud asja käsile võtta, siin-seal kavandatakse uusi istutusalasid – huvi näib järjest kasvavat. Eks uued elurajoonid oma pilkupüüdva ümbrusega ole ka innustavaks eeskujuks.“
Vahel vaja vaid pisut nõu Kui majarahval soovi üheskoos tegutseda on, aga oskusi napib, on Kätlin valmis pakkuma ühisturahvale nende oma õuel ka koolitust just sel teemal, mis majaelanikke parajasti huvitab: aia planeerimisest, taimede valimisest, ilupuude ja
-põõsaste hooldamisest, lillepeenarde ettevalmistusest ja hooldusest, viljapuude ja marjapõõsaste valikust ja nende eest hoolitsemisest – mis vallas teadmistest just kõige enam puudust tuntakse. Kui paluda maastikukujundajal välja tuua üks asi, mida tema soovitaks vanemate kortermajade ümber heast tahtest askeldavatel aiandushuvilistel teisiti teha, märgib ta esimese asjana liiga juhuslikke ja väikeseid istutusi.
Suurem istutusala parem „Ehk seal ongi asi selles, et igaüks ajab oma rida, üks istutab oma lillekese siia, teine sinna. Parem oleks jõud ühendada ja teha üks suurem korralikult läbi mõeldud istutusala – nii pääseks õiteilu palju paremini mõjule ja ka muru niita oleks lihtsam, kui ei pea alailma manööverdama, et üksikutest taimedest mööda saada,“ kirjeldab Kätlin. „Eks palju sõltub muidugi ka sellest, kuidas majas koostöö sujub ja kui palju ühe istutamised kellelegi teisele pinnuks silmas on.“ Teine asi, mida kujundajapilk on märganud: sageli on maja ümbrusse istutatud püsililli, aga nii pole kevadel hulk aega siis mitte midagi silma rõõmustamas, sest püsikud alles hakkavad tasapisi kosuma. „Neile soovitaksin kohe sibullilli – krookused näiteks, mu suured lemmikud, aga ka tulbidnartsissid suurte värvilaikudena,“ pakub ta. „Selleks ajaks, kui sibullilled oma ilu kaotavad,
hakkavad püsikud just lopsakust koguma ja varjavad närbuvaid lehti-õisi.“ Igal juhul soovitab Kätlin isetegijail eesmärgiks seada suuremad istutusalad ja läbimõeldud taimevaliku. „Kui juba istutada, siis nii, et midagi ilusat jääks maja ümber silma igal aastaajal,“ ütleb ta. „Erinevad enelad näiteks on head, hoolikalt valides saab kokku väga põnevaid kooslusi, kui mängida nende õitsemisaja ja lehtede värviga. Tasub ikka silmas pidada, et mõjule pääsevad nad just suurema massina. Samas võib mõne maja juures ka üksainus õigesse kohta istutatud lehtpuu või ilupõõsas anda suurepärase efekti.“ Aina sagedamini on Kätlin enda sõnul mõlgutanud ka mõtet, miks mitte tuua linnahaljastusse rohkem viljapuid – miks ei võiks kortermajade vahel kasvada näiteks mõned kirsi- ja õunapuud? Õiteajal oleks see pilt ju suisa lummav – ja küll need viljadki ehk kuidagi jagatud saaks.
Tasub otsida toetusi Et aga kortermaja ümbruse haljastamisega paremini hakkama saada, soovitab maastikukujundaja uurida järele, kas ja milliseid toetusi pakub majaümbruse korrastamiseks kohalik omavalitsus. Tallinnas näiteks on korteriühistutel võimalik taotleda õige mitut hoovide-õuede korrastamise toetust, küllap on ühtteist samalaadset mujalgi – ka väikesed summad on suureks abiks.
Parimad lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega kortermajade fassaadidele, rõdudele, soklitele!
Esmaspäev, 10. mai 2021
6 Korteriühistu
Andsid oma korteri üürile – teavita ühistut
Ühistu peab olema kursis kõigi
Korteriomanik, kes oma elamispinna välja üürib, käitub arukalt, kui teavitab sellest korteriühistu juhatust, jätab neile oma kontaktandmed ja palub kõigist arusaamatust ja vahejuhtumitest kohe teada anda. Nii mõnigi omanik on oma üürnikku usaldanud, eriti kui tegemist on sugulase või hea tuttavaga, ja jätnud kõigi kommunaalkulude tasumise tema hooleks. Pahatihti selgub aga hiljem, et selline sinisilmsus maksab valusalt kätte: kokkulepitud üürisumma makstakse küll omanikule ära, muud maksud jäetakse aga maksmata, sealhulgas kõik need, mis tuleks tasuda korteriühistule. Seepeale hakkab iga vähegi tegus ühistu õige varsti omanikku teavitama. Kui ühistu pole kursis, et korter on välja üüritud, pannakse esmalt hoiatus koguneva võla asjus näiteks postkasti – ja selle võib üürnik muidugi sirgelt prügikorvi visata ning omanik elab edasi õndsas usus, et kõik on hästi. Kui võlasumma aina koguneb, juhatus aina teateid saadab, omanikust pole aga kippu ega kõppu, tuleb ühistul võla sissenõudmiseks tõsisemad meetmed kasutusele võtta. Midagi sellist ei saa juhtuda, kui korteriomanik on ühistu juhatusel palunud igast tähtajaks maksmata arvest endale kohe teada anda. Teine ja veel kindlam lahendus on see, kui omanik võtab kõigi maksude tasumise peale, ühistu kuludest elektriarveteni. Ehkki üürilist usaldada tundub mugavam, sest siis on endal sekeldamist oluliselt vähem, on kindlam siiski sisse seada kord, et üürnik maksab kõige eest omanikule, kes siis tasub arved. Sellega säästab ta end nii mõnestki halvast üllatusest. Ilmtingimata tuleb üürnikuga sõlmida ka kirjalik üürileping – niisugune, et selle mittetäitmise korral oleks võimalik üürnikuga ametlikus korras maid jagada. KRISTJAN ARRAS
Milliseid ümberehitustöid tohib korterelamus teha ning kellelt ja millal on tarvis selleks luba küsida, sellest rääkis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) infopäeval korteriühistutele ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik.
KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
„Kortermajas lähevad ümberehitamise alla nii katusealuste ja keldrite väljaehitamine kui ka kandvate konstruktsioonide muutmine,“ ütles Tamtik. „Sel juhul peab olema KOVile esitatud vähemalt ehitusteatis ja sellierit remontise ehituse tarvis peab oleovib oma kort Omanik, kes so orraldusi, aga ma ka projekt. Selle, milalikke ümberk des teha põhj erima korteve lised ehitustegevused hakkab reno s ke , tu is üh ka si kavandades nõuavad ehitusteatist või ulisi muudatu relamut, on ol aanidest ko-luba ja millal tuleb lisaks atama oma pl kohustatud te seadus seda teatisele tingimata esitada alitsusele. Kui halikule omav luba. Eelkõika projekt, määrab ära ehib taotleda ka nõuab, siis tule us kui: tusseadustiku lisa 1.“ kib see kohust
tus Omapäi ühis saa tegutseda ei
Laiendamine vajab projekti
Kandvate konstruktsioonide muutmisel on projekt hädavajalik. „Mis puudutab näiteks vanemaid puitmaju, siis aegade jooksul on seal tehtud ümberehitusi ja meie praktika näitab, et kunagised mittekandvad seinad võivad mõnel juhul olla praeguseks muutunud juba kandvateks seinteks,“ märgib Tamtik. „Sel
ge te onstrukthoone piirdek e ks ta de uu m z sioone; e hoone kanja asendataks z muudetakse ioone; vaid konstrukts de- ja jäigasta i lammuvõ e, muudetakse z paigaldataks dab uu m is üsteemi, m tatakse tehnos ilmet; lis vä as lg i, sealhu ehitise omadus tööparaoluliselt ehitise z muudetakse oloogiat; sutatavat tehn meetreid või ka tu su sotstars kooskõlla ka z viiakse ehiti nõuetega; bele vastavate ult häviiselt või täielik al os e ks ta ta as ta z s: Arco Vara nud ehitis. Allika
juhul peab pädev projekteerija tegema vajalikud arvutused, et oleks kindel, mida ühe või teise seina asukoha muutmine või seina eemaldamine kaasa võib tuua.“ Muudatusteks kandvates konstruktsioonides loetakse nii vaheseina lammutamine või teise asukohta üleviimine kui ka
näiteks avade tegemine kandvatesse seintesse – ka sellist ümberehitust tuleb kindlasti alustada projekti tellimisest. Üha enam kogub populaarsust kortermajade keldrikorruste ja katusealuste väljaehitamine, mis annab võimaluse elamispinda laieneda. „Oluline piir on 33% ehitise mahust,“
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Majade KOMPLEKS renoveerimine
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
KARSO EHITUS OÜ Katusepapi 4, 11412 Tallinn Tel. +372 659 1921
GSM +372 5669 7939 info@karso.ee www. karso.ee
Esmaspäev, 10. mai 2021
Korteriühistu 7
ümberehitustega kortermajas Paneelmajade rõdud vajavad hädasti remonti
juhib spetsialist tähelepanu. „Kui muudatused lähevad üle selle, on vaja taotleda ehitusluba, kui ehituse maht jääb sellest piirist allapoole ja konstruktsiooni tervikuna ei muudeta, siis piisab ehitusteatisest. Projekt on aga igal juhul vajalik.“ Kui kortermajas soovitakse ette võtta luba nõudvaid ümberehitusi ja töö tellitakse mõnelt ehitusteenust pakkuvalt firmalt, siis tuleb arvestada sellega, et ehitajat ei saa valida vaid selle järgi, kes pakub kõige soodsamat hinda: loakohustuslikke töid tohivad juhtida ainult vastava pädevusega isikud. „Lisaks sellele, et projekti peab olema koostanud – või selle vähemalt oma allkirjaga kinnitanud – vastava pädevusega projekteerija, peab ka ehitustööde juhil olema sel-
le valdkonna kutsetunnistus,“ täpsustab Tamtik. „Ka on sellisel juhul vajalik omanikujärelevalve.“ Kutsetunnistusega töö teostajate nõuet ei ole nende ehitustööde puhul, mis nõuavad vaid ehitusteatist – siis piisab, kui omanik lähtub asjatundlikkuse põhimõttest ja tellib sel alusel teenuse. „See aga ei tähenda, et ehitusseadustiku nõuetest ei tuleks kinni pidada,“ märgib Tamtik. „Kõik ehitusseadustikus sätestatud nõuded on täitmiseks, aga kõigi puhul pole vaja rakendada loamenetlust ja kontrolli.“
Ühistul olgu töödest ülevaade Vastavalt ümberehitus- või remonttööde sisule võib olla ümberehitustöödeks vajalik ka kõigi korte-
isikult,“ juhendab Tamtik. „Infot nende kohta leiab majandustegevuse registrist, spetsialistide kontakte võib küsida ka inseneride liidust.“ Audit annab hinnangu rõdude seisukorra kohta ja kirjutab ette ka meetmed nende seisukorra parandamiseks. „Kui TTJA saab kaebuse, et korteriomanikud pole suutnud omavahel maja rõdude korrastamise asjus kokku leppida, siis sisuliselt järgneb sama asjade käik: ühistule tehakse kohustuseks tellida audit ja tegutseda edasi vastavalt saadud juhistele,“ selgitab Kati Tamtik. „Kindlasti tasub asja tõsiselt võtta. Rõdude varisemisi on juba ette tulnud, seni on need olnud õnnelikud õnnetused, ükski inimene pole viga saanud, aga me ei tea kunagia, millal võib sellise õnnetuse korral halvasti minna.“ Ka rõhutab ta, et hoonet renoveerima asudes ei tohi mingil juhul unustada rõdupiirete seisukorra kontrollimist, et vajadusel aegsasti ka need tööd kavandada. Kortermajades tuleb tihti ette ka seda, et üks naaber soovib oma lahtise rõdu ära klaasida. Omavoliliselt seda aga teha ei tohi, kuivõrd tegemist on kaasomandi piiriga – fassaad, mida ilmestavad ka rõdud, on kõigi oma. Seega on vajalik kõigi naabrite nõusolek, eeldusel, et ka kohalik omavalitsus sellega nõustub. Näiteks Tallinn on väga täpselt määratlenud, mismoodi rõdusid üldse klaasida tohib ja millised need klaasid peavad olema, et kogu ettevõtmine klaasi raskuse või rõdupiirde konstruktsiooni tõttu ohtlikuks ei muutuks.
riomanike nõusolek – juhul kui see puudutab kaasomandis tehtavaid töid. „Selle kohta on olemas ka kohtulahendeid – näiteks aastast 2015, kui vaieldi korteri reaalosa piiresse jääva seina sisse avause tegemise üle,“ kirjeldas Tamtik. „Tegemist oli kandva seinaga. Riigikohus ütles oma otsuses: kõigi kaasomanike nõusolek on vajalik, kui on tegemist asja olulise muutmisega. Regulatsioonis pole otse öeldud, mis on asja oluline muutmine, seda tuleb iga kord eraldi hinnata: kas need tööd mõjutavad teiste omanike õigusi sedavõrd, et on vajalik kõigi nõusolek. Ühe korteri elamispinna laiendamise korral võivad teiste omanike huvid mängu tulla.“ Tingimata peab ka korteriühistu juhatusel olema täpne ülevaade kõi-
gist majas tehtud ümberehitustöödest – see on vajalik maja kui terviku seisukohalt. „Kui korteriomanikud teevad omavoliliselt ümberehitusi, võib näiteks juhtuda, et esimese korruse elanik võtab köögi ja elutoa vahelt seina ära. Järgmine kord teeb seda teise korruse, siis juba ka neljanda korruse elanik – ja kokkuvõttes võib juhtuda, et lõpuks on kandvast konstruktsioonist viie korruse peale selles kohas alles jäänud ainult kaks seina,“ tõi Tamtik näite. „Nii ei saa. Ühistul peab olema ülevaade kandvates konstruktsioonides, aga ka tehnosüsteemides tehtud muudatustest – näiteks kui keegi on muutnud radiaatorite asukohta või läinud üldse üle elektriküttele, peab ühistul ka sellest olema täpne ülevaade.“
POSTKASTID TEIE ELAMUSSE
Pixabay
z KASUTA KÕRVAKLAPPE Kui töötad praegu kodukontoris ja naabrite juurest kostev müra ei lase keskenduda, võta appi kõrvaklapid. Kellele see sobib, võib tööle taustaks kulata muusikat, aga kui see pigem segab töötegemist, võib parem lahendus olla spetsiaalsed mürakaitseks mõeldud klapid, mida kasutavad äiteks ehitajad. z ABI VALGEST MÜRAST Kui väljastpoolt tulevad helid pole väga tugevad, võib abi olla nn valgest mürast. Seda võib tekitada jaamalt maha keeratud sahisev raadio, aga juba ammu pakutakse ka summutavalt ja uinutavalt mõjuvat monotoonset heli edastavaid plaate ja helifaile. Need tuleb ööseks magamistuppa mängima jätta – ja väljaspoolt tulevad helid ei häiri. z KODU HELIKINDLAMAKS Kohe ei pea hakkama suurt remonti tegema, alustada saab lihtsamatest võtetest. Näiteks saab seina panna paksema tapeedi või ehitada raamaturiiuli, mis katab kogu läbi kostvat seina – kui see tihedalt raamatuid täis laduda, peaks naabrite elutegevus vähem tuppa kostma. Ka tasub panna põrandale vaibad ja riputada akende ette paksud kardinad – need neelavad helisid ja lärm naaberkorteris ehk ei häirigi enam nii väga. z UNEAJAKS KÕRVATROPID Kuuldavasti ei pruugi need kõigile sobida, aga see, keda kõrvatropid ei häiri, saab vähemalt öösiti rahulikult magada. IA MIHKELS
· Korterelamute
kompleksne renoveerimine · Fassaaditööd · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve
AAS
19
pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta
T
AT
U ST
Vanemate kortermajade rõdude kordategemist tasub võtta väga tõsiselt, sest nende varisemisi on juba ette tulnud ja on puhas vedamine, et seni pole ükski inimene neis õnnetustes kannatada saanud. Igal aastal laekub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) kümmekond järelevalve algatamise taotlust, mille põhjuseks on rõdupaneelide ja -piirete seisukord, rääkis TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik. Seejuures on tema sõnul üha tavapärasem olukord, kus ameti poole pöörduvad korteriühistute haldurid või juhatuste liikmed ja kutsuvad neid rõdude seisukorda kontrollima ja edasisi tegutsemisjuhiseid andma – sest korteriomanikud ei suuda omavahel rõdude korrastamise vajalikkuses kokkuleppele jõuda. „Lagunevad rõdud on peamiselt eelmise riigikorra aegsete suurpaneelelamute probleem,“ märkis Tamtik. „Kui need majad projekteeriti-ehitati, arvestati nende minimaalseks projektijärgseks kasutuseaks kuni kapitaalremondini 50 aastat – ja seda juhul, kui hoonet on selle aja jooksul järjepidevalt hooldatud ja vajadusel ka jooksvalt remonti tehtud.“ Reaalsuses pole see päris nii olnud, suur osa neist majadest pole aastakümneid mingit remonti näinud, rõdupiirete vastu pole keegi huvi tundnud – ja sellises olukorras võivad need lõpuks lihtsalt alla variseda. „Kui kas või ühe vana maja korteri rõdupiirde tehnilise seisukorra asjus on kahtlusi, tasub tellida maja rõdupiirete audit vastavat pädevust tõendava kutsetunnistusega
Milline nipp kõige paremini töötab, sõltub tõenäoliselt olukorrast, aga kui naaberkorteritest alailma kostev lärm häirib, tasub need kõik järele proovida – ehk on millestki abi. z VESTLE NAABRITEGA Miskipärast alustatakse sageli naabrite seljataga siunamisest, ühistu juhatusele kaebamisest või lausa politsei kutsumisest – aga tegelikult on võimalik, et inimesed, kelle korterist häiriv müra levib, ei oska ise aimatagi, et nad kuulavad muusikat on ülemäära valjult või et nende laste jooksusammud korterist kaugemale kostavad ja teisi häirivad. Võimalik, et sõbraliku ja rahumeelse vestluse tulemusel leiab müramure lahenduse.
M
Andres Putting
5 nippi korrusmaja müramure vastu
KO G E
www.dominos.ee
ainult
VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST 655 8099 www.postkastid.ee | korteriyhistu@postkastid.ee
16.95 tükk
DOMINOS PROJEKT OÜ
aastast 1872
Mustamäe tee 5, Tallinn, tel +372 509 7953, dominos@dominos.ee
8 Korteriühistu
Esmaspäev, 10. mai 2021
9 Hoonete rekonstrueerimine 9 Tervikrenoveerimine 9 Fassaaditööd 9 Katusetööd 9 Peatöövõtt
www.estlander.ee / tel 51 919 352