Korteriühistu mai 2022

TAHAD SUKELDUDA ÜÜRIÄRISSE? ÜLDKOOSOLEK: MIDA PEAB KORRALDAJA TINGIMATA TEADMA. KINDEL PARKIMISKOHT – KES VÕIB SEDA KASUTADA?

Korteriühistu Neljapäev, 12. mai 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Põhja-Eesti kontor Tartu mnt 84A, Tallinn Telefon: +372 7343 656 E-post: info@baltivara.ee

Lõuna-Eesti kontor Fortuuna 11, Tartu Telefon: +372 7343 656 E-post: info@baltivara.ee

Neljapäev, 12. mai 2022

2 Korteriühistu

Korterite hind tõusis aastaga veerandi jagu Suuremates linnades on korterite hinnad aastaga läinud vähemalt veerandi võrra kallimaks, aprillis sündisid nii Tallinnas kui ka Tartus kolmandat kuud järjest uued korteri ruutmeetri hinnarekordid.

Tallinnas oli korteri ruutmeetri mediaanhind aprillis mullusest 25%, Tartus 24,4%, Pärnus 32,3% ja Narvas 28,6% kallim kui aasta tagasi, märgib kinnisvarabüroo Uus Maa, analüüsides maaameti statistikat.

Kolitakse kaugemale Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul hinnad tõusevad, aga tehinguarvud on languses. „Aprillis tehti üle Eesti 12% vähem tehinguid kui aasta tagasi. Üldjuhul peaks nõudluse vähenemine viitama hinnalangusele, kuid praegu seda oodata pole. Inflatsioon ja materjalide ning tööjõu kallinemine hoiab hinnad lähiajal pigem kergelt tõusvas joones,“ kinnitas Habal.

Pikemas plaanis sõltuvad hinnad tema sõnul keskpankade poliitikast ja rahatrüki piiramisest, mille puhul hinnad tõenäoliselt stabiliseeruvad. Habal nentis, et kui Tallinn läheb nii kalliks, et inimesed ei saa seal kodu enam soetada, siis hakkab osa neist kolima mööda suuremaid magistraale linnast välja. „Seetõttu on Tallinna lähivallad ja -asulad – Kehra, Paldiski, Keila jt – selgelt tõusuteel,“ mär-

kis analüütik. „Samuti on praegu varasematest aastatest märksa populaarsem üle Eesti kaugematesse väikelinnadesse kolimine.“

Üüriturg aina kallim Kuivõrd korterite müügihinnad on kallid, siis mõjutab see koos sõjapõgenikest tuleneva suure nõudlusega üüriturul endiselt ka üürihindasid. „Tallinnas lähevad näiteks kõik alla 800 euro kuus maksvad üürikorterid kiiresti välja,“ ütles Habal. „Samuti on väga suur nõudlus Tallinna kõige kallima, niinimetatud Kuldse Miili ehk Rotermanni ja Noblessneri vahele jääva piirkonna üürikorterite vastu.“ Habal lisas, et praegu puudutab üürihindade tõus pigem uusi tehinguid, vanadele ja kindlatele üürnikele veel hindasid tõstma ei tõtata. „Aga ilmselt üüriturg tagasi odavamaks enam ei lähegi, isegi kui põgenikud oma kodumaale naasevad,“ tõdes analüütik. OHTULEHT.EE

38%

tõusis aastaga elamukruntide keskmine hind, 64 003 euroni.

Elamu keskmine müügihind üle Eesti oli aprillis 138 897 eurot, see on 9% mullusest enam. Korteri ruutmeetri mediaanhind oli aprillis Tallinnas 2643, Tartus 2246, Pärnus 1759 ning Narvas 528 eurot.

www.varikatus.ee

Tel 5302 3442 • info@varikatus.ee

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kortermajades on püsielanikest korteriomanike kõrval nii neid, kes oma kinnisvara juba aastaid välja üürivad, kui ka neid, kes on seni eelistanud lasta oma korteril pigem tühjalt seista ja oodata – näiteks laste täisikka jõudmist. Praegustes oludes aga, kus tohutu tempoga kasvavad nii kõik hinnad kui ka nõudlus üürikorterite järele, võib neilgi tekkida mõte üüriärisse sukelduda. Millest alustada?

Üüriturult sobiva kodu leidmine võib olla tõeline kadalipp, nii et kui see läbitud, näib sissekolijaile, et nüüd on põhjust ainult rõõmustada. Üürisuhte valutuks sujumiseks tasub aga meeles pidada võlusõna: suhtle!

Esimese asjana on korteriomanikul mõistlik endale üksipulgi selgeks teha, millised on üürileandja – aga ka üürniku – seaduslikud õigused ja kohustused. Kuivõrd üürisuhteid reguleerib võlaõigusseadus, tasub neil, kel kombeks asjadesse süveneda (väga hea komme!), see läbi töötada, sest kui üürileandja soovib üürilepingu ise koostada või tüüplepingut oma parema äranägemise kohaselt täiendada, tuleb tal meelde jätta, et kui lepingusse lisada tingimusi, mis on üürnikule võrreldes seaduses sätestatuga kahjulikumad, on need võlaõigusseaduse järgi tühised.

Milline leping valida?

Kindlasti tuleb värskete teadmiste valguses läbi mõelda, missugust lepingut ja mis tingimustel soovid oma korterit välja üürides sõlmida. Valida on tähtajalise või tähtajatu üürilepingu vahel. Tähtajaline üürileping lõpeb koos tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda ei saa. Tähtajatu üürilepingu võivad üles öelda nii üürnik kui ka üürileandja, andes sellest teada vähemalt kolm kuud ette.

Erakorraliselt saab mõjuval põhjusel üles öelda nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepingu, seda saavad kindlatel tingimustel teha mõlemad osapooled, nii üürnik kui ka üürileandja. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemise korral ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlema huvisid kaaludes eeldada, et ta jätkab lepingu täitmist. Üürileandja saab lepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige siis, kui z üürnik rikub kohustust kasutada üüritud ruumi hoolikalt ja sihtotstarbe kohaselt või jätab arvestamata naabrite või teiste majaelanike nike huvid; z üürnik on kahel järjestikusel maksetähtpäeval äeval jätnud olulise osa tasumisele misele kuuluvast summast (üür, kõrvalkulud, hoone korrashoiu-- ja parenduskulud) maksmata; a; z üüri- või tagatisraha võlg on suurem kui kahe kuu üür; z kõrvalkulude ude või hoone korrasrashoiu- ja parendusduskulude võlg ületab etab kahe kuu eest est maksmisele kuuuuluvate vastavate te kulude summa. a.

Üüriäriga alusta kurssi õiguste ja Uuri teise osapoole tausta Enne üürilepingu sõlmimist tasub nii üürileandjal kui ka üürnikul uurida teineteise tausta. Infot, millele võiks tähelepanu pöörata, saab tasuta või mõistliku tasu eest mitmest andmekogust.

KORTERIOMANIK mitmest allikast. Üürileandja võib kasulikku infot leida õige mitme Krediidiinfo maksehäireregister – võimaldab tuvastada üürniku varasemaid võlgnevusi ja maksekäitumist; Ametlikud Teadaanded – seal on muu hulgas näha kohtutäituri, vara arestimise, pankrotimenetluse, maksu- ja tolliameti ning üürikomisjoni teated; E-toimik – sinna kantakse jõ jõustunud kohtulahendite ja kohtuväliste menetlejate lahendite alusel andmed kar karistatud isiku ja tema karistuse kohta; Riigi Teataja – seal saab tutv tutvuda jõustunud kohtulahenditega; ühismeedia (Facebook jm) – sealt s võib leida üürnikuga ühiseid tuttavaid, hinnata leit leitud piltide järgi üürniku elustiili jms.

Pixabay

Ü ÜÜRNIK Ko Koduotsijale võib abiks olla ka kinnistusraamat – näitab üürnikule üüritava kinnisasjaga kin seotud andmeid: kinnisasja omanik, kinnisasjale seatud seotu piirangud ja seda koormavad hüpoteegid; piiran äriregister – kui üürileandja on juriidiline isik, saab tutvuda äriregis sellega selleg seotud andmetega (sh maksuvõlad, ärikeelud jm).

Allikas: RMP Allikas

Neljapäev, 12. mai 2022

Korteriühistu 3 Vida Press

Tähelepanelik peab olema ka üürnik Sageli arvavad inimesed, et üürimise juures on kõige kaelamurdvam sobiva pinna leidmine, kõik muu on juba imelihtne. Kui aga päriselt hakatakse kodu üürima, tekib küsimusi rohkem kui üks – ja enamasti on need kõigil üsna ühesugused, teab Eesti idufirma Rendin õigusjuht Lia Siht. „Enne allkirjastamist tuleks üürileping päriselt läbi lugeda, esimesest reast viimaseni,“ soovitab Lia Siht. Lepingus võib olla punkte, mille tähelepanuta jätmine saab hiljem tuua üürnikule kaasa suure rahalise kahju. Tingimata peab üürnik teadma, kas tegu on tähtajalise või tähtajatu üürilepinguga, ja tegema endale täpselt selgeks nende erinevuse.

Kõik täpselt kirja Kõik üürimisega seotud tegevused tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. „See tundub tüütu, aga kõik üürilepinguga seonduv peaks olema taasesitataval kujul – üldiselt mõeldakse selle all, et kirjalikult – fikseeritud: üürileping ise, vara üleandmise akt ja maksed,“ selgitab Siht. „Enne üürikoju kolimist peaks olema tehtud üürileping koos mõlema osapoole (digi)allkirjaga ning vormistatud lepingu lisana vara üleandmise akt koos piltidega.“ Siht märgib, et sageli ei vormistata vara üleandmise akti korrektselt – ei kirjutata-pildistata üles, mis täpselt on üüritaval pinnal olemas. Hiljem võivad aga igast väikesest kriipsustki tekkida vaidlused ja tülid. Kindlasti tuleb üürikodu seisukord jäädvustada korteriomaniku juuresolekul – kui üürnikud teevad seda omapäi, võib seegi anda põhjust pikkadeks ja kurnavateks vaidlusteks. Ka igasugustest maksetest peab alati jääma taasesitatav jälg – kõike peab saama tõestada.

Suhtle, suhtle, suhtle!

Kui aga üürikodus läheb miski katki või rikub näiteks lemmikloom mõne mööblitüki, siis nõuanne number üks on alati: suhtle! „Juhtunust tuleks kiiremas korras üürileandjale teada anda e-kirja või sõnumiga nii, et sellest jääks maha ka kirjalik jälg,“ ütleb Lia Siht.

Kui üürileandja pakutud lahendus üürnikule ei sobi või pakkumist ei tulegi, on asi keerulisem. „Näiteks Rendini platvormil sõlmitud üürilepingute puhul teeb sellised olukorrad lihtsamaks see, et üürnik saab meie spetsialistidelt alati küsida erapooletut arvamust ja kui osapooled kompromissini ei jõua, võib juhtum vajadusel liikuda Rendini kindlustuse alla,“ märgib Siht.

Neil, kel sellist tuge pole võtta, tasub meeles pidada, et probleemide ignoreerimine või juhtunu peitmine ei ole lahendus. „See võib valusalt lõppeda, sest üldjuhul on kahjud tõestatavad ning nende kompenseerimist saab korteri omanik hiljem üürikomisjoni või kohtu – ja kohtutäituri – kaudu välja nõuda,“ kinnitab Siht. „Seepärast tasub alati esimesel võimalusel üürileandjat juhtunust teavitada ja uurida, kuidas saab kahju kompenseerida. Meie kogemus näitab, et suurem jagu üürileandjaist on mõistlikud inimesed ja enamasti leiavad mured lahenduse.“

ades vii end a kohustustega Üürileandja peab sellisel juhul andma üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14päevase lisatähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Üürnik saab lepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige siis, kui tal ei ole võimalik üürileandjast tuleneval põhjusel üüritud ruumi kasutada.

Mõlemal lepingupoolel on õigus leping üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine võib ohustada inimese tervist.

Anna aega kõigega tutvuda Arukas üürileandja annab tulevasele üürnikule võimaluse enne lepingu sõlmimist põhjali-

kult tutvuda üürile antavate ruumide seisukorraga. Hea, kui enne on kõik, mida ei plaanita korterisse jätta, juba ära viidud.

Lepingule tasub lisada vara üleandmise akt, milles on mõlema osapoole juuresolekul tehtud fotod ja kirjeldused korteri ja selle sisustuse seisukorrast üürile andmisel. Nii pole üürisuhte lõppemisel põhjust hakata vaidlema, mis seisus miski sisse kolides oli – kõik on selge. Samuti võib kokku leppida, et korterit tagastades on üürnik kõrvaldanud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumise – või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.

Kõige muu hulgas võiks üürileandja mõelda ka sellele, et korter ei pea alati olema viimaste trendide järgi viimistletud-si-

sustatud, küll aga puhas ja korras. Siis on suurem ka tõenäosus, et hoolikalt valitud üürnik hoiab korterit nagu oma. Ka võiks iga korteriomanik väljaüüritaval pinnal enne kuu üürisumma määramist kriitilise pilguga ringi vaadata ja üüri oludega vastavusse viia.

Tulevane üürnik peaks saama ka võimalikult täpse ülevaate lisanduvatest kuludest: kui palju tuleb maksta toasooja, vee, elektri jmt eest. Nende maksete suurusjärgust oleks vaja ülevaadet läbi aasta – et üürnik saaks oma maksevõimet asjakohaselt hinnata ja näiteks küttearve ei tuleks talvekuudel halva üllatusena, mis lõppkokkuvõttes võib hakata põhjustama võla kogunemist.

Kindlasti tuleb üürnikule anda võimalus leping rahulikult lä-

bi lugeda ja pärast seda veenduda, et kõik punktid on talle arusaadavad. Vajaduse korral arutage segaseks jäänud küsimused omavahel läbi. Põhjalik eeltöö ja üksikasjalik leping aitab üürisuhtel tõrgeteta sujuda ning ennetada hilisemaid närvesöövaid vaidlusi.

Lepingu lõpetamine Lepingu lõpetamiseks tuleb teisele poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga) ülesütlemisavaldus. Üürileandja avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus, ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Järgida tuleb ülesütlemise tähtaegasid.

Kui omanik välja üüritud korteri müüb, ei lõpeta see üürilepingu kehtivust: üürileandja õigused ja kohustused lähevad üle uuele omanikule, kellel on võimalik üürileping üles öelda siis, kui ta vajab ruumi tungivalt ise. Üürnikule tuleb ülesütlemisest vähemalt kolm kuud ette teatada.

BIGBANK: hinnatõus ei peatu Koos hinnatõusuga suurenevad ka keskmise kodulaenu summad: Bigbankis on need sel aastal kuust kuusse aina suuremad.

Erandiks polnud ka aprill: kodulaenu keskmine summa oli 132b864 eurot, mis on märtsiga võrreldes ligi pool protsenti rohkem. „Kodulaenu suurus liigub samas rütmis Tallinna kinnisvara hindadega. Kuna odavamaks miski ei lähe, siis püüavad koduotsijad kesise valiku tingimustes endale siiski sobiva leida ja kohe ka lepinguni jõuda,“ selgitas Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter. Tema sõnul on erinevalt kinnisvaraturust, kus kaupa napib, kodulaenu pakkujaid rohkem valida. „Konkurents on tihe ja koduostja saab sellest ainult võita. Kindlasti tasub pakkumine võtta mitmest pangast, mitte ainult nii-öelda kodupangast,“ kinnitas Pechter. „Palgad ei ole viimasel aastal kasvanud samas tempos, kui kodude hinnad. Nii mõnigi pere on pidanud esialgses plaanis muudatusi tegema, ennekõike otsustama algselt soovituga võrreldes veidi väiksema kodu kasuks,“ selgitas Pechter. Bigbankis on suurenenud klientide soov võtta erigraafikuga kodulaenu.

Kui kümme esimest aastat maksta vaid intressi, siis sobituvad paljudele praegused kuumaksed paremini igakuiste sissetulekutega. „Pikas plaanis tuleb inflatsioon suure tõenäosusega inimesele isegi kasuks ning muudab hilisemad kõrgemad maksed aja möödudes jõukohaseks,“ põhjendas Pechter.

Allikas: Bigbank

4 Korteriühistu

Biojäätmete kogumist takistab mugavus Teavituskampaaniat „Sorteeri biojäätmeid oma korteris!“ alustas Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) juba mullu sügisel, et teavitada kortermajade elanikke võimalustest biojäätmeid vähendada ja innustada neid koguma muust prügist eraldi.

EKÜLi juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul sõltub jäätmete liigiti kogumine suuresti ühistujuhtide ettevõtlikkusest. „Kui korteriühistu konteinerid maja ette toob, küll siis inimesed kaasa tulevad,“ märkis ta.

Liit on uurinud ka inimeste suhtumist prügi sorteerimisse kodus ning sageli on need, kes seda ei tee, toonud põhjuseks, et jäätmeid liigiti koguda pole kuigi mugav. Mida annaks teha?

Rakvere suurtes korrusmajades said pea kolmsada korterit endale biojäätmete kogumise ämbrikese. „Vastuvõtt oli väga erinev, mõnes majas oli huvi väiksem, teises jällegi küsiti juurde. Aga kui sul on köögis selline väike ämbrike, kuhu biojäätmed panna, ja maja ees seisab nende tarvis eraldi konteiner, ei ole ju probleemi,“ rääkis Jaadla veebihäälingus „Korteriühistu taskutarkus“.

Sama meelt oli saates ka Rakvere korteriühistu Tuleviku 10 juhatuse liige Malle Vilu, kelle ühistu alustas biojäätmete eraldi kogumisega omal algatusel juba viis aastat tagasi. Neil on maja ees ka korralik biojäät-

mete süvamahuti. „Alguses kippusid inimesed tooma prügi valede kottidega, siis tegin märkuse,“ rääkis Vilu. „Viie aastaga on inimesed aga ära harjunud ja teavad juba, mida ja kuidas sinna panna. Süvamahutit tühjendatakse kord kuus ja sellest piisab – mahuti pole kunagi ka päris ääreni täis.“ Korteriühistute taskutarkuse saade on osa teavituskampaaniast „Sorteeri biojäätmeid oma korteris!“, mida toetab Keskkonnainvesteeringute Keskuse programm, mille raames õpetatakse kortermajades elavatele leibkondadele just kortermaja oludesse sobivaid praktilisi oskusi biojäätmete kogumiseks ning juhitakse inimeste tähelepanu biojäätmete eraldi kogumisega seotud säästvale keskkonnakasutusele ja rahalisele kokkuhoiule.

Saadet, kus oma kogemusi biojäätmete sorteerimisel jagab Rakvere korteriühistu Tuleviku 10 juht Malle Vilu, korteriühistute suhtumisest jäätmete liigiti kogumisse kõneleb EKÜLi juhatuse esimees Andres Jaadla ning ülevaate sellest, kuidas on lood jäätmete kogumisega LääneVirumaal, annab Lääne-Viru Jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat, saab kuulata aadressil https://soundcloud.com/ekyl/ taskutarkus-jaatmetesorteerimisest-rakveres IA MIHKELS

Neljapäev, 12. mai 2022

KORTE mida

Üldkoosoleku kokku kutsuja otsustada on, kuidas saab majarahvas koosolekul osaleda, kas videosilla vahendusel või kohale tulles. Ühistu juhatus peab tagama, et kõik soovijad saaksid koosolekul osaleda. Pixabay

Neljapäev, 12. mai 2022

Korteriühistu 5

ERIÜHISTU ÜLDKOOSOLEK 2022: a peab korraldaja kindlasti teadma?

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kahe aasta eest, 24. mail 2020 jõustusid olulised seadusemuudatused, millest osa kehtis aga määratud aja ning on praeguseks kehtivuse kaotanud. Kuidas tuleks siis tänavu korteriühistute koosolekuid läbi viia, et kõik oleks korrektne ja nõuetekohane.

Milliseid üldkoosoleku vorme on ühistutel võimalik kasutada ja millised seadusemuudatused enam ei kehti, selgitab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Tavapärase üldkoosolekuga seonduvat ma selles ülevaates ei puuduta, sest selle korraldamisel olulisi põhimõtteid muudetud pole,“ märkis Mardi.

E-lahenduste kasutamine Tsiviilseadustiku üldosa seadusesse (TsÜS) lisati säte, mis võimaldab lisaks füüsiliselt koosolekul osalemisele võtta sellest osa ka elektroonilisi lahendusi kasutades. Kuna muudatus sätestatakse tsiviilseadustiku ül-

dosa seaduses, kehtib see kõigi juriidiliste isikute kõigile organitele.

Siiski tuleb Mardi sõnul lisaks lähtuda iga juriidilise isiku koosoleku pidamise tingimustest. „Kõik juriidilise isiku organi koosolekut reguleerivad sätted jäävad kehtima ka koosolekule, kus võib osaleda elektrooniliste vahendite abil. Kohalduvad nii koosoleku kokku kutsumise, päevakorra, hääletamise kui ka kõik muud koosoleku pidamise reeglid,“ toonitab ta.

Arvestada tuleb ka, et e-lahenduste kasutamine on lisavõimalus, mitte kohustus või osaleja õigus seda nõuda. „Koosoleku kokku kutsuja otsustab, millisel viisil saab koosolekul osaleda, arvestades seejuures ühingu liikmete soove ja võimalusi. Oluline on arvestada ka sellega, et kui ühistu otsustab ülalmainitud viisil veebis videosilla vahendusel koosoleku korraldada, peab ühistu juhatus tagama, et kõik soovijad saaksid koosolekul osaleda,“ selgitab EKÜLi õigusosakonna juhataja. „Juhul kui korteriühistu liikmel puudub tehniliste vahendite kasutamise võimalus, oleks üks pääsetee kutsuda soovijad koosoleku pidamise kohta, et ta-

gada sel moel osalemise võimalus. Kui ühistu kõigile soovijatele osalemise võimalust ei taga, riskitakse õigusvaidlusega, millest lähtuvalt võivad sel koosolekul vastu võetud otsused olla tühised, sest rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.“

Otsus koosolekut kokku kutsumata Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi on korteriomanikel juba alates 2018. aasta 1. jaanuarist võimalik vastu võtta otsuseid ka üldkoosolekut kokku kutsumata. „Uue muudatusena tehakse vastavasse regulatsiooni täiendus, et otsuse eelnõu tuleb saata kõigile korteriomanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,“ selgitab Urmas Mardi. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud ise. „Lisaks on edaspidi minimaalne tähtaeg korteriomanikele oma seisukoha esitamiseks seitse päeva. Juhul, kui põhikirjas on pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb tugineda põhikirjale,“ toonitab Mardi.

Kohaldatakse sama kvoorumi nõuet, mis kehtib tavalise koosoleku puhul, st vastama peab

vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või ühistu põhikirja kohaselt. „Muudetakse ka häälteenamuse nõuet, mille järgi saab otsuse edaspidi ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta, kui selle poolt on üle poole antud häältest, mitte enam kõigi korteriomanike häältest,“ selgitab Mardi.

Põhikirjaga saab siiski ette näha suurema häälteenamuse nõude. Veel on Mardi sõnul oluline teada, et mitteosalejat ei loeta enam automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunud liikmeks. „Selle vormi kasutamisel tuleb protokolli vormistamisel otsuse poolt hääletanud liikmed ka nimeliselt kajastada,“ rõhutab ta.

Põhikiri ja protokoll EKÜLi õigusosakonna juhataja soovitab korteriühistutel tungivalt oma põhikirjad üle vaadata. „Vahepealsel perioodil, 24.05.2020 – 31.10.2020 võis lähtuda seaduses sätestatud häälteenamuse nõudest koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtmisel, kuid see täna enam ei kehti,“ selgitab ta. „Ühistud, kellel on põhikirjas ette nähtud, et

koosolekut kokku kutsumata saab otsuse vastu võtta vaid kõigi liikmete nõusolekul, peavad seda ka järgima. Kui ühistu soovib rangest regulatsioonist loobuda, tuleb korteriühistu põhikirjas teha vajalikud muudatused.“ Oluliselt lihtsamaks on muutunud üldkoosolekute protokollide vormistamine ja registripidajale saatmine. „Kui varem tuli registripidajale postiga läkitada kõikide koosolekul osalenute allkirjadega nimekirja originaal, siis edaspidi võib registripidajale edastada ärakirjad vastavatest dokumentidest, mitte originaaldokumendid arvuti kaudu,“ selgitab Mardi.

Aruannete esitamine 2020. aastal said korteriühistud pandeemiast tingitult pikendust majandusaasta aruannete esitamiseks, nüüd aga see pikendus enam ei kehti ja kuue kuu jooksul pärast eelmise majandusperioodi lõppu tuleb esitada majandusaasta aruanne. Kui eelmise majandusperioodi lõpuks oli 31. detsember, tuleb 30. juuniks 2022 esitada majandusaasta aruanne korteriühistute registrile. „Soovitan ühistutel seda tähtaega väga tõsiselt võtta,“

Parimad lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega majade fassaadidele, rõdudele, soklitele!

tuletab Mardi ühistutele meelde.

Veel on Mardi sõnul inimeste jaoks segane see, kas ka väikesed, kuni kümne korteriga korteriühistud ikka peavad esitama majandusaasta aruande. „Kui väikesel ühistul pole valitud juhatust ning tegutsetakse ühise esindusõiguse alusel, siis võib pidada kassapõhist raamatupidamist ja majandusaasta aruannet esitama ei pea,“ selgitab Mardi. „Kui aga selles ühistus on valitud juhatus, siis on olukord teine: tuleb pidada tekkepõhist raamatupidamist ja tuleb esitada ka majandusaasta aruanne.“ Tasub aga ka teada, et justiitsministeeriumis on juba ettevalmistamisel seadusemuudatus, mis võimaldaks tulevikus väikesel ühistul juhatuse olemasolule vaatamata ise valida, kas soovitakse pidada kassapõhist raamatupidamist ja loobuda majandusaasta aruande esitamise kohustusest või valida tekkepõhine raamatupidamine koos kohustusega esitada korrapäraselt majandusaasta aruandeid. „Korteriühistute liit toetas seda ettepanekut, niisugune asjade korraldus tundub mõistlik,“ kinnitab Urmas Mardi.

Neljapäev, 12. mai 2022

6 Korteriühistu REKLAAMTEKST

Korterelamu kindlustus annab korteriomanikule julgema tunde Poolteise aasta eest sai lugeda uudist, kuidas keset ööd lahvatas põlema üks väiksem Eesti korterelamu. Tuli hävitas kaks kõrvuti korterit, osaliselt hävines vahelagi ja maja katusealused konstruktsioonid. Kustutustööde käigus said alumise korruse korterid ulatuslikke veekahjustusi. Korterelamu oli kindlustatud ja Swedbanki kindlustus hüvitas üle 80 000 euro kahjusid.

Kõige enam tekitavad kortermajadele kahju veetorustiku lekked ja vee valgumine läbi hoone konstruktsioonide (41% juhtumitest), teine sage õnnetuste põhjustaja ongi tuli (samuti 41%).

Kümnendiku juhtumitest põhjustavad erandlikud loodusnähtused – sageli tormituuled, mis rebivad katuseid ja korstnaid, aga ka äike.

Swedbank on hüvitanud ka näiteks elamu seintele omavoliliselt soditud kirjade eemaldamise.

Oleme harjunud, et korteriühistud koguvad omanikelt iga kuu raha remondifondi, et valmistuda remonttöödeks või olla valmis ootamatuteks kulutusteks.

Teisalt võib elus ette tulla peale plaanitud remonttööde ka selliseid juhtumeid, mille tõttu tekkinud kahjud on niivõrd ulatuslikud ja kulukad, et üksnes korteriühistu kogutud vahenditest nendega hakkamasaamiseks ei piisa. Sellisteks puhkudeks on korteriühistul mõistlik sõlmida kindlustus, sest paljude ootamatute juhtumite korral on olemasolevast kindlustuslepingust abi.

Kõige sagedamini võib korteriomanikul tekkida küsimus: kui mu korteril on kodukindlustus, siis milleks on ühistul vaja sõlmida veel kindlustust kogu korterelamule? Kui kõik korterid on eraldi kindlustatud ja ühistu kontrollib regulaarselt nii torustike, katuse kui ka fassaadi olukorda ja planeerib vajalikke remonttöid, siis mis ometi veel võib ette tulla?

Lühike vastus on: elu näitab, et ette võib tulla nii mõndagi.

Nii näiteks pole haruldased ka

juhtumid, kus õnnetus – kas tulekahju või veeuputus – saab alguse mõnest korterist ja levib edasi korterelamu koridoridesse, katusele või keldrisse. Kahjud võivad olla nii suured, et korteriomaniku vastutuskindlustusest või rahast nende hüvitamiseks ei piisa. Kui korterelamul pole kindlustust, jääb üle vaid loota, et remondifond on kujunenud piisavalt kaalukaks. Viimaste aastate Swedbanki statistikast saab tuua näide, kus korterist alanud põleng tähendas 20 000 euro suurust kahju elamu trepikojale. Õnneks oli korterelamu kindlustatud.

Kodukindlustus ja korterelamu kindlustus täiendavad üksteist oluliselt. Kui kodukindlustusega on kaitstud kogu kodune vara ja siseviimistlus, siis korterelamu kindlustusega on kaitstud kõik elamu sise- ja välisseinad, aknad-uksed, tehnosüsteemid, katus ning korterelamu elanike ühiskasutuses olevad ruumid.

Kindlasti tasub korteriühistule kindlustuslepingut sõlmides olla tähelepanelik, et see sisaldaks kõiki vajalikke kindlustuskaitseid ning kindlustussummad oleksid piisavad. Näiteks tuleb kahjujuhtumeid ette ka väljaspool korterelamut, kus järgnevate näidete puhul on abiks vastutuskindlustuse kaitse. Nii võib kortermajale kuuluval kõnniteel libastuda juhuslik möödakäija ning korte-

relamu territooriumil asuval hooldamata mänguväljakul võib laps viga saada. Kinnistul, kus korterelamu asub, võib kukkuda puu sõidukile või riivab mõnda autot hoopis tõkkepuu. Külmade ja sulailmade vaheldumisega on üha ohtlikumad vägagi kiiresti tekkivad jääpurikad, mis võivad maha kukkudes teha kahju nii sõidukitele kui ka inimestele. Ebatavalised pole ka juhtumid, kus tormituuled tuuseldavad korterelamu prügikaste ja need põrkuvad sõidukitega.

Kui kindlustusleping sõlmitud, soovitame aeg-ajalt üle vaadata kindlustuse tingimused, kaitsed ja valitud kindlustussummad, et olla ootamatusteks mõistlikul määral valmis.

Maria Yastrebinskaya Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht

Teenust osutab Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega aadressil www.swedbank.ee/business Kindlustus - Korterelamu kindlustus ja vajaduse korral konsulteeri kindlustusspetsialistiga.

Neljapäev, 12. mai 2022

Korteriühistu 7

REKLAAMTEKST

Kasvavad hinnad suunavad tähelepanu kulude kokkuhoiule Sõltuvalt korteriühistu liikmete rahalistest võimalustest, saab ette võtta kas tervikrenoveerimise või teha osalise renoveerimise. Mõlema variandi jaoks pakume ühistutele sobivaid laenuvõimalusi. Möödunud talv näitas, et energia hinnad võivad tõusta kiiresti ootamatult kõrgele.

Seetõttu on mitmed ühistud asunud otsima lahendusi hinnatõusu riskide maandamiseks.

Päikesepaneelide laen korteriühistule Üks võimalus on paigaldada Swedbanki päikesepaneelide laenu abil hoonele või kinnistule päikeseelektrijaam ja toota ise elektrit.

Soodsate tingimustega laenu abil on võimalik maandada elektri hinnatõusu mõju ja säästa ühtlasi ka keskkonda.

Kõige kasulikum on taastuvenergiat tootvale ühistule päikesepaneelide abiga toodetud elekter ise ära kasutada. Reeglina saavad ühistud kasutada päikeseenergiat vaid kortermaja üldelektri tarbimisel, sest tavapäraselt on omani-

kel tarbimislepingud sõlmitud otse energiamüüjaga. Loodame, et ühistu saab tulevikus suunata oma toodetud soodsama hinnaga päikeseenergiat ka korteriomanikele, siis saaks oma päikesejaamaga toodetava energia ära kasutada majasiseselt. See oleks kõige efektiivsem lahendus. Nii väheneks oluliselt ka korteriomanike sõltuvus elektri hinna mõjust ja investeeringu tasuvusaeg koos toetusega lüheneks veelgi. See võimalus on riigil ettevalmistamisel.

Päikesepaneelide laen on sihtotstarbeline, seda saab kasutada paneelide paigaldamiseks ja lisaseadmete ostuks, nagu näiteks inverter või akupank. Samuti saab laenu kasutada eeltöödeks, mis on vajalikud paneelide kinnitamiseks katusele või fassaadile. Eesti ettevõtted on alustanud pakkumisi ka päikesepaneelidest fassaadielementide paigaldamiseks. Kui tehnoloogia võimaldab, siis võiks kaaluda ka investeeringut akupanka, mis aitab päikeselisel ajal toodetud energiat salvestada, et seda kasutada siis, kui päikest pole. Samuti oleks võimalik nii salvestada odavama hinnaga elektrit. Ühistu jaoks muudab laenu võtmise Swedbankist lihtsamaks see, et päikesepaneelide paigaldamise jaoks HL ROH YDMD RPD¿ QDQWVHHULQ JXW Kogu investeeringu saab katta laenu arvelt. Peatselt hakkab riik

pakkuma toetusi päikesepaneelide jaoks, siis on tark toetusvõimalused projekti kaasata, et vähendada investeeringu tasuvusaega. Jälgige infot KredExi kodulehelt.

Päikesepaneelide laenu periood on kuni DDVWDW ning laenu intress DOJDE SURWVHQGLVW Minimaalne laenu summa on HXURW Maksimaalne summa sõltub kortermaja suurusest ja projektis ettenähtud eesmärkidest. Juhul kui ühistul on juba olemasolev laen, siis saame koos laenuhalduriga tingimused üle vaadata.

Päikesepaneelide paigaldamiseks soovitame konsulteerida Swedbanki koostööpartneritega, kes pakuvad ühistule just teie kortermaja eripära arvestades välja parima lahenduse.

Vaadake lähemalt VZHGEDQN HH NRUWHUHODPXODHQ

Energiatõhususe laen Kui ühistu on ette valmistamas maja põhjalikumat renoveerimist, siis tasub pöörduda Swedbanki laenuhalduri poole, sest laiendasime ühistute laenuvõimalusi. Kortermaja renoveerimiseks võetava laenu intress ja maksimaalne pikkus sõltub nüüd energiaklassist.

Näiteks ühistutele, kes võtavad ette täisrenoveerimise ja saavutavad vähemalt B energiaklassi, pakume parimaid laenutingimusi.

Tänu kuni 30aastasele perioodile ja väga soodsale intressile alates 1,99%, on laenuraha kättesaadav paljudele ühistutele. Juhul kui elamu on suures osas renoveerimata, siis soovitame kasutada energiatõhususe laenu kombinatsioonis riikliku toetusega. Sellisel juhul saate ka taastuvenergia investeeringud projekti lisada.

Kui 2022. aastal uus toetusvoor avaneb, siis selleks tasub juba praegu valmistuda. Ühistu saab otsida endale sobiva tehnilise konsultandi, alustada projekteerimise ja muude vajalike ettevalmistustega.

Meie eesmärk on innustada ühistuid turu kõige pikema laenuperioodi ja parima intressiga mõtlema renoveerimistöödel tavapärasest enam energiasäästule ja ehituskvaliteedile. & HQHUJLDNODVVL SURMHNWLGHOH pakume laenu NXQL DDVWDNV sest ka C klassi saavutamine on vanemate korterelamute puhul väga hea tulemus. Intressimäär võib jääda ehk pisut kõrgemaks kui B klassi projektidel, kuid on siiski võrreldav kodulaenude keskmise tasemega.

6DPDO DMDO SROH KLVWXWHO YDMD NLQQLVYDUD WDJDWLVW

Selleks on mitu head põhjust: • Tervikrenoveerimise projektid on paremini läbi mõeldud, arvestades elamut kui tervikut.

• Toetusega renoveerides on võimalik teha rohkem töid, mis muul juhul tuleks esialgu kõrvale jätta ja teha hiljem ilma toetuseta.

• Riik pakub tasuta projekti ekspertiisi, mille käigus kontrollitakse projekti vastavust nõuetele.

• Ettevalmistusprotsessi kaasatakse erinevaid eksperte. Kogemustega tehniline konsultant aitab ühistul kogu projekti juhtida ja hankeid korraldada.

• Projekteerimise ja ekspertide kaasamise kuludele on ette nähtud 50% toetust.

Kui olete ühistus otsustanud kodu energiasäästlikuks renoveerida, siis küsige julgelt abi meie spetsialistidelt või uurige lisainfot meie kodulehelt VZHGEDQN HH NRUWHUHODPXODHQ

Riigi toetuse kasutamine Soovitame renoveerimisel kasutada maksimaalselt riigi pakutavaid toetusmeetmeid.

Meie kortermaja

saab korda

Korteriühistu energiatõhususe laen intressiga alates 1,99% Vaata lähemalt swedbank.ee/korterelamulaen

Finantsteenust pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja pea nõu.

-DQLV 3XJUL Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht

Neljapäev, 12. mai 2022

8 Korteriühistu

Kindel parkimiskoht – kas sõber võib seda kasutada?

Rauno Volmar / Ekspress Meedia

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tüli parkimiskohtade pärast on kortermaja juures kerge tekkima – autosid on lihtsalt rohkem kui maja juures kohti, kuhu neid parkida. Kas aga majaelanik võib enda korterile eraldatud parkimiskohta kasutada täiesti oma parema äranägemise järgi?

Paljudes majades jagavad korteriomanikud parkimiskohad omavahel ära notariaalselt erikasutusõiguse kokkuleppega.

Kui aga korteriomanik loobub ajutiselt autost või sõidab mõneks ajaks ära – kas ta võib siis oma parkimiskoha anda kasutada mõnele sõbrale-sugulasele? „Meie maja juures said parkimiskohad korterite vahel jagatud: igale üks, korteri number on koha juures sildil kirjas ja ei mingit segadust,“ räägib tallinlane Mait (47). „Mina müüsin aga sügisel vana auto maha, otsustasin, et enne kevadet uut ei osta ja andsin oma koha kasutada sõbrale, kelle maja ümber on parkimisega alati kitsas käes, rääkimata siis sellisest lumerohkest talvest nagu tänavune. Naab-

rid aga väidavad nüüd, et nende nõusolekuta poleks ma tohtinud seda teha.“ Kas korteriühistu liige võib selle, kes talle määratud kohal pargib, ise otsustada?

Vastuse leidsime Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjast Elamu. „Korteriomanikul on õigus parkimiskoht ka kellegi teise kasutusse anda: vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 14 lg-le 2 võib korteriomanik talle kuuluva erikasutusõi-

guse teostamise anda üle kolmandale isikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta,“ selgitab seal liidu jurist Margus Saulep. „Seaduse seletuskirjas on antud õigusnormi selgitatud: nii nagu korteriomanikul on õigus anda talle kuuluv elu- või äriruum üürile ilma teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekuta, võib ta ka talle erikasutusõiguse alusel kuuluva parkimiskoha anda kolmanda isiku kasutusse.“ Küsimusi tekkis aga veel, neile vastas EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi (pildil).

Kui ühistu on pannud sissesõiduteele teavituse, et parkimine on lubatud ainult selle maja elanikele, kas siis on ühistul õigus keelata parkimiskohta kellelegi teisele anda? „Teavitussildil olev info õiguslikku tähendust ei oma,“ ütleb Mardi. „Kui majavälisel isikul on korteriomanikuga parkimiskoha kasutamiseks kokkulepe sõlmitud, võib ta igal juhul parkimiskohta kasutada, ühistu kasutusvõimalusi piirata ei saa.“ Võrdleva näite toob Mardi üürisuhtest: kui omanik annab korteri üürile, ei välista maja välisuksele pandud silt „Võõrastele

sissepääs keelatud“ üürniku õigust korterit kasutada.“ Kui aga inimene on korterit soetades ka parkimiskoha ostnud – kas siis võib ta soovi korral müüa selle kellele iganes või saab müüa ainult ühistu liikmele?

Erikasutusõiguse teostamist ja üleandmist reguleerib KrtS § 14, selgitab Urmas Mardi. Seal on kirjas: (1) Korteriomanike kokkuleppega võib anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (edaspidi erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega.

(2) Korteriomanik võib talle kuuluva erikasutusõiguse teostamise anda üle kolmandale isikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta.

(3) Korteriomanik võib talle kuuluva erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta.

Lõiget 2 selgitav näide: Omanik X , kellel on erikasutusõiguse kokkuleppe alusel kindlaksmääratud parkimiskoht, võib parkimiskoha kellele iganes kasutada anda – sõlmida tasuta või

tasulise üürilepingu. Omanik X jääb erikasutusõiguse kokkuleppe osapooleks.

Lõiget 3 selgitav näide. Omanik X, kellel on erikasutusõiguse kokkuleppe alusel kindlaksmääratud parkimiskoht, võib parkimiskoha ainukasutusõiguse loovutada mõnele teisele korteriomanikule. Sel juhul on tegemist korteri võõrandamisele sarnase olukorraga. „Eeltoodust tulenevalt on kasutuslepingu sõlmimise võimalused isikuteringi osas avaramad,“ nendib Urmas Mardi. „Erikasutusõiguse kokkuleppe osapoolt saab asendada sama elamu korteriomanikuga.“

Parkimisvõimalused on kortermajade juures väga erinevad. Kus pargitakse nagu jumal juhatab, kus kehtib põhimõte: kes ees, see mees – ja kus on jagatud-tähistatud parkimiskohtadega hoov. Üks on siiski enamvähem ühine: ükskõik, kuidas parkimine on korraldatud, ikka ei jagu kohti kõigile.

Äikese eest pakub parimat kaitset

PIKSEKAITSE! Majade KOMPLEKS renoveerimine

Piksekaitse ja maanduse täislahendused Piksekaitse kontroll ja hooldus Piksekaitse ning maanduse tarvikud

Lisainfo: Tel. 5622 9291 Rein@piksekaitse.ee

www.piksekaitse.ee

KARSO EHITUS OÜ Katusepapi 4, 11412 Tallinn Tel. +372 659 1921

GSM +372 5669 7939 info@karso.ee www. karso.ee

Neljapäev, 12. mai 2022

Korteriühistu 9 Andres Putting / Ekspress Meedia

Rauno Volmar / Ekspress Meedia

EKSPERT: arendajatel on pool kaupa leti all Kinnisvaraarendajad on osa juba töös olevatest korteritest jätnud müüki panemata, kuna kardetakse ehitusmaterjalide ja muude hindade hoogsast kallinemisest tekkivaid kahjumeid, selgitas 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht Meelis Ränk. See süvendab korteripõuda. „Arendajad ei taha tekitada kunstlikku defitsiiti ega muul moel turgu mõjutada, tegu on viimastel kuudel ilmnenud uute äririskide maandamisega,“ selgitas Ränk. „Kuna arendaja ei tea ka ise praegu täpselt, milliseks kujuneb projekti lõppmaksumus, siis hoitaksegi osa kaupa peidus.“ Loomulikult tuli ka varem ette, et projektid läksid algse plaaniga võrreldes kallimaks, kuid tänaseks on suurusjärgud hoopis teised. „Kui ikka metalli hind hüppab paari nädalaga 50% üles, siis on mõju objekti lõppmaksumusele arusaadavalt olemas,“ tõi Meelis Ränk vaid ühe näite. Arendajatel on praegu tükk tegu ka seni sõlmitud lepingute täitmisega. „Klienti alt vedada ei taheta, aga kuna peale maksta samuti keegi ei soovi, siis võib mõnel juhul olla soodsam näiteks leppetrahvid ära maksta ja lepingust väljuda,“ kirjeldas Ränk turuseisu. „Praegu selgub omahind kõige varem siis, kui reaalne ehitus on juba käimas, sinnamaani on sogases vees sunnitud kala püüdma nii ostja kui ka müüja.

Mida kauem jätkub ehitusmaterjalide, energia ja muude sisendhindade enneolematu ralli, seda hiljem arendajad praegu riiulisse ootele pandud korterid lõpuks turule lasevad.“ OHTULEHT.EE

KORSTNAPÜHKIMISE TEENUSED » ahjude-, pliitide-, kaminate-, keriste kontroll ja puhastamine » lõõride ja korstnate kontroll ning puhastamine » saame hakkama ka keerulisel katusel!

EKSPERTHINNANGUD KÜTTESÜSTEEMILE » Tahkekütteseadmetele ning küttesüsteemile dokumentide väljastamine kasutusloa taotlemisel

LÕÕRIDE UURINGUD » Lõõride kaardistamine renoveerimisprojekti jaoks » Lõõride uuringud uue kütteseadme (gaasi- või tahkekütteseade) paigaldamiseks » Uuring lõhnade ja vingu ühest korterist teise levimise põhjuste väljaselgitamiseks » Ummistuse põhjuste väljaselgitamine ning ummistuste likvideerimine

KATUSEREDELITE PAIGALDUS

Alates aastast 2022. tuleb kõik korstnapühkimise aktid korstnapühkija poolt kanda uude elektroonilisse registrisse. Kas teie ühistu küttesüsteem ning korstnapühkija on selleks valmis? OÜ Potipoiss on valmis olema teie uus ning pikaajaline koostööpartner, sest meie oleme valmis!

Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga

Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

Neljapäev, 12. mai 2022

10 Korteriühistu Anett Jaadla

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul tasuks korteriühistutel renoveerimisel koostööd teha ja kavandada majade kordategemist ühiselt koos naabritega või koguni kvartalite kaupa.

Hea eeskuju on võtta Rakverest, kus Seminari tänava korteriühistud otsustasid hakata maju korda tegema üheskoos, mitte igaüks omaette.

Alguse sai kõik aga sellest, et linn algatas projekti eesmärgiga luua eeldused Seminari tänava piirkonnas ühtse ja energiasäästliku elurajooni tekkimiseks. Selleks koostati Seminari tänava piirkonna korterelamutele projektid, mille alusel saaksid ühistud võimaluse majade energiasäästlikuks renoveerimiseks, tagades hoonete nüüdisaegse ja linnaruumi sobiva arhitektuurse lahenduse.

Hea näide ka Tartust „Enne seda olid paar-kolm ühistut küll toetuste toel juba renoveerimist alustanud, kuid see linna algatus viis suurema renoveerimiseni,“ rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla, kes Rakvere linnapeana sai sellest kogemusest kinnitust, kui oluline on rekonstrueerimise puhul näha suurt pilti ja seada paika pikaajalised plaanid. Vähetähtis pole tema sõnul ka rahaline kokkuhoid: „Näiteks ühel juhul õnnestus kahel naaberma-

Seminari tänava majad Rakveres korraldasid majade energiasäästliku renoveerimise üheskoos.

Naabrid võiksid maju remontides koostööd teha jal, kes rekonstrueerimist üheskoos korraldasid, säästa materjalide ühisostuga hinnast 20%.“ Head eeskuju on Andres Jaadla sõnul näitamas ka Tartu, kus projekti Open Lab raames plaanitakse tehases eeltoodetud paneele kasutades renoveerida liginullenergia hooneks kolm Annelinna üheksakorruselist elamut ning kujundada hoonete ümber nüüdisaegne elukeskkond. „Seegi on väga hea näide, kui-

das kortermajade renoveerimine mõjutab linnakeskkonda,“ märkis ta.

Korteriühistud ootavad Jaadla sõnul pikisilmi, millal avaneb järjekordne renoveerimisprogrammi toetusvoor. „Korteriühistud teevad palju aega, vaeva ja raha nõudvat tööd, et rekonstrueerimine lõpuks ometi ette võtta. Möödunud aastal erinevate toetuste kaudu kortermajade rekonstrueerimisse jõud-

nud sada miljonit eurot on väga hea tulemus, kuid oluline on see, et toetuste maht jätkuks ka järgmistel aastatel,“ rõhutas ta. Renoveerimistoetuste süsteemi järjepidevuse olulisusele Eestis juhtis tähelepanu ka mullu aasta lõpul avaldatud Euroopa elamupoliitika raport.

Tänases Eestis on palju kortermaju, mis raiskavad energiat ja praeguste energiahindade valguses ka palju omanike raha.

„Lahenduseks on hoonete tervikrenoveerimine ja taastuevenergia senisest laiem kasutuselevõtt korteriühistutes,“ nentis Jaadla.

Tasuta nõustamine Kuna praktika on näidanud, et korterelamu rekonstrueerimisel kujuneb kõige aeganõudvamaks ettevalmistus, vajaliku info kogumine ja üldkoosolekul otsuseni jõudmine, pakub EKÜL

selles kõige esimeses, energiasäästu ettevalmistavas etapis kõikidele korteriühistute juhtidele ja liikmetele tasuta nõustamist. „Veebruaris alustas korteriühistute liidus tööd energiavaldkonna nõustaja, kelle poole on kõikidel soovijatel võimalus pöörduda kortermaja energiasäästu puudutavates küsimustes, tuleb ainult soovist eelnevalt teada anda ja aeg kokku leppida,“ rääkis Jaadla.

Ka julgustab liidu juhatuse esimees korteriühistuid üksteise kogemustest õppima. „Meil on palju näiteid, kus naabermaja tervikrenoveerimine innustab ka naabreid oma elutingimusi muutma,“ rääkis ta. „Liidu liikmed vahetavad usinalt kogemusi nii korteriühistute liidu koolitustel kui ka ümarlaudadel. Kui saad rääkida kolleegiga, kes on võibolla seisnud silmitsi samasuguste murede või probleemidega, aitab see tihti lahendusele lähemale.“ Euroopa elamupoliitika raport tõigi esile Eesti Korteriühistute Liidu koolitustegevust kui suurepärast näidet korteriühistute juhtide kui elamuvaldkonna toimimiseks vajalike praktikute koolitamisel ja nende kogemuste vahetamisel ning rõhutas liidu ja tema liikmete olulist rolli inimeste elamistingimuste parandmisel 1990. aastatest tänaseni. „Eesti korteriühistud on väga tublid ning pole kahtlust, et kui toetuste süsteem oleks piisav ja püsiv, võiks Eestist saada Euroopa renoveerimismaratoni käilakuju,“ tõdeb Andres Jaadla.

Neljapäev, 12. mai 2022

Korteriühistu 11

Kortermajade ehitus-, renoveerimisja avariitööd, sh fassaaditööd, trepikodade renoveerimine ja elektritööd.

Haldusteenus kokkuleppel korteriühistutega.

Neljapäev, 12. mai 2022

12 Korteriühistu

9 Hoonete rekonstrueerimine 9 Tervikrenoveerimine 9 Fassaaditööd 9 Katusetööd 9 Peatöövõtt

www.estlander.ee / tel 51 919 352