PARIMAD ÜHISTUD TEADA. VUUGIREMONT PARANDAB SOOJAPIDAVUST. VÕLGNIKUD LIISTULE! GAASI MUUDAVAD OHTLIKUKS KASUTUSVEAD.
Korteriühistu Neljapäev, 13. oktoober 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Neljapäev, 13. oktoober 2016
2 KorteriĂźhistu
Parimad korteriĂźhistud hooli IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eesti Korterißhistute Liit kuulutas hiljutisel ßhistute suurfoorumil juba 12. korda välja Eesti parimad korterißhistud ja ßhistujuhid.
Puhangu 30 maja ßmber Tallinnas tegid peaaegu kþik haljastus- ja heakorrastustÜÜd ära majaelanikud ise. Teet Malsroos
Eesti KorteriĂźhistute Liit (EKĂœL) kuulutas Ăźhistute suurfoorumil juba kaheteistkĂźmnendat korda välja parimad Eesti korteriĂźhistud ja tunnustas tublisid Ăźhistujuhte. Parimad sĂľeluti välja kolmes kategoorias: ilus koduĂźmbrus, parim korteriĂźhistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt. ÂŤOsalejaid oli tänavu kĂľikjalt Eestist: Tallinnast ja Harjumaalt, Tartust ja Tartumaalt, Pärnust, ka Ida-Virumaalt, eriti hea meel on aga selle Ăźle, et seekord osales ka Saaremaa kahe kandidaadiga,Âť Ăźtles EKĂœL juhatuse liige Urmas Mardi. ÂŤTaas oli komisjonil pĂľhjust tĂľdeda, et Eesti eri paigus tegutseb palju väga tublisid Ăźhistuid ja hakkajaid Ăźhistujuhte, kes on oma majas ja majaĂźmbruses ära teinud märkimisväärse tÜÜ.Âťb
Konkursi parimad ILUS KODUĂœMBRUS KĂœ Puhangu 30 Tallinnas PARIM KORTERIĂœHISTU JUHT Anne Betker (esitajaks KĂœ Uus-Sauga 41A, Pärnu) EDUKAIM RENOVEERIMISPROJEKT KĂœ Aasa tee 1, Ilmatsalus Tartumaal
Ilus kodußmbrus Vþitjat, Puhangu 30 korterißhistut Tallinnas iseloomustab Şßrii hinnangul väga läbimþeldud ja hästi korraldatud tegevus kortermaja ßmbruse heakorrastamisel ja haljastustaimede valikul.
+372 5100 949 alex@soojusekspert.ee t 1FBUÚÚWĂœUU
t Гон пОдрŃ?дчик
t 'BTTBBEJ TPPKVTUBNJOF
t УтопНонио Ń„Đ°Ń Đ°Đ´ĐžĐ˛
t ,BUVTF TPPKVTUBNJOF
t УтопНонио ĐşŃ€Ń‹Ńˆ
t 1SPKFLUFFSJNJOF
t Đ&#x;рОоктирОванио
t "JUBNF ,SFE&YJTU SFOPWFFSJNJTMBFOV UBPUMFNJTFM t "JUBNF QBOHBMBFOV UBPUMFNJTFM t "JUBNF 5BMMJOOBT MJOOBUPFUVTF UBPUMFNJTFM
Endla 51, Tallinn
NĂľmme tee 19, Tallinn
Koskla 2, Tallinn
Väike-Ameerika 9, Tallinn
Tammsaare 127, Tallinn
Mustamäe tee 78, Tallinn
Vahtra 20, Kose
Järveotsa 25, Tallinn
Õismäe 3, Tallinn
W W W. S O O J U S E K S P E R T. E E
Creative Ehitus OĂœ
majahoidjat, kes korrastab majaĂźmbrust ja hoiab lillepeenardel silma peal,Âť vahendas Mardi. ÂŤAga maja igas pĂźstikus on elanikke, kes hoolivad ilust ja hobiaednikena samuti lillede eest hoolt kannavad. Lilleilu on seal nii maja Ăźmber kui ka trepikodades.Âť
Parim korteriĂźhistu juht ÂŤTĂśid on seal tehtud tublisti: harvendati tihedat puurinnet maja Ăźmbruses, et valgus paremini korteritesse pääseks, istutati uusi madalakasvulisi puid, näiteks iluĂľunapuid ja pihlakaid, paigaldati prĂźgimaja, ehitati betoonkividest jalgtee, korrastati pesukuivatusala, piirati roheala hekkidega, istutati tugikaartele viinapuid ja elulĂľngu, rajati kiviktaimla ja rooside istutusala, suurte lillepeenarde ja Ăľuevaasitaimede pidev hooldamine veel pealekauba,Âť kirjeldas Urmas Mardi. Peaaegu kĂľik haljastustÜÜd maja Ăźmber tegid ära elanikud ise. Ăœhistu esindajad on rääkinud, et Ăźhine tegevus majaĂźmbruse hooldamisel on parandanud ka elanike omavahelisi suhteid ja vähendanud konflikte. Selles kategoorias on ammu traditsiooniks saanud, et komisjon annab välja ka eriauhindu. Tänavu läks hingega loodud koduĂźmbruse tiitel Pärnu korteriĂźhistule PikanĂľmme. ÂŤĂœhistu liikmed kiidavad oma toredat
y RemonditÜÜd y ĂœldehitustÜÜd y Projekteerimine y FassaaditÜÜd y KatusetÜÜd y Trepikodade remont
Parimaks ßhistujuhiks valitud Anne Betkeri esitas vþistlusele Uus-Sauga 41A korterißhistu Pärnust. Kohtumiselt maja elanikega jäi kþrva, et nad on ßhistujuhiga väga rahul, ßtles Mardi. Tema eestvedamisel on maja renoveeritud ja majaesine haljastatud, inimesed kiidavad ta juhiomadusi, aga ka tema vastutulelikkust ja abivalmidust – neile meeldib, et nad saavad oma ßhistujuhi poole peale maja puudutavate probleemide pÜÜrduda ka isiklike muredega, alati saab temalt nþu ja abi.
Edukaim renoveerimisprojekt Selle tiitliga pärjati Aasa tee 1 korterißhistut Tartumaal Ilmatsalus. Maja renoveeriti täismahus KredExi 40protsendilise toetusega: fassaadi soojustamine, kßttesßsteemi väljavahetamine (igas toas termostaadid), kuuma- ja kßlmavee torustiku väljavahetamine, uus elektrisßsteem, uued keldrid. Keldrid on lahendatud nii, et päikese-
Pakume uuendusena y trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil
y betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsĂźsteemi abil
KĂźsi hinnapakkumist! Tel +372 5810 9956 | www.creativeehitus.ee | info@creativeehitus.ee
Neljapäev, 13. oktoober 2016
KorteriĂźhistu 3
vad oma kodußmbrusest valgus pääseb igasse keldriboksi ja päeval ei ole vaja lisaenergiat valgustuse jaoks. Kþik aknad vahetati kolmekordse klaasiga akende vastu ja tþsteti renoveerimise käigus väljapoole. Katusele paigaldati päikesepaneelid, millega toodetud energia abil soojendatakse vett ja talvel aitab see ka maja kßtta (pþhikßtteks on talvel keskkßte). Selle kortermaja renoveerimisel on ära tehtud praktiliselt kþik, mida on vþimalik teha, märkis Urmas Mardi. Renoveerimisprojekti iseloomustab Ükoloogiliselt jätkusuutlik lahendus ja projekti edukust iseloomustab ilmekalt energiamärgise muutus: varasem energiamärgis F on nßßd asendunud energiamärgisega B. Eriauhinna edukaima renoveerimisprojekti miljÜÜväärtuslikus keskkonnas eest pälvis Tartu Raekoja platsi ääres asuv korterißhistu Kßßni Kßßnii 2, Kßß 2, eriauhineriauhi i hinna – parim renoveerimise noveerimise ja ilusa kodußmbruse bruse terviklahendus – sai Pärnu kor-
Rþþm m oli tþdeda, kui palju le Eesti väon kþikjal ßle ga tublisid ß ßhistuid histuid ja hakkajaid ßhistujuhte.
teriĂźhistu Mai 23, mis kandideeris kĂźll edukaima renoveerimisprojekti konkursil, kuid komisjonile avaldas väga muljet ka maja Ăźmbrus, mille on kujundanud juhatuse maastikukujundajast esimees ja kus on ainulaadseid detaile: eritellimusel jalgrattahoidlad, led-valgusribad trepikoja akende välispiiretel jpm. Anti välja ka eriauhind IdaVirumaa Eeskuju, mille said JĂľhvi korteriĂźhistu Puru tee 24 ja selle juht Galina Smolina. ÂŤTegemist on korteriĂźhistuga, kes oma hakkaja juhi eestvedamisel on näitamas Ida-Virumaal eeskuju kortermaja renoveerimisel ja koduĂźmbruse korrastamisel,Âť Ăźtles Urmas Mardi. ÂŤSelle eriauhinnaga soovime tunnustada Ăźhistu ja Ăźhistujuhi julgust vĂľtta ette mahukaid tĂśid ja veenda majaelanikke renoveerimise vajalikkuses piirkonnas, kus kortermajade renoveerimialles algusjärgus.Âť ne on all lles algu l sjä järgus.Âť Eesti KorteriĂźhistute KorteriĂźhistu u Liidu tänukirja said K KĂœ Rohu 1A Kuressaares, Kuressaaree Kuressaare KĂœ Smuuli 5 juht Janek Jan n Lember, KĂœ Kase 6 Tabasalus ja KĂœ Järve Järr 29 Tallinnas.
Eesti KorteriĂźhistute L Liidu iidu juhatuse liige Urmas M Mardi ardi
Aasa tee 1 korterißhistu Tartumaal Ilmatsalus tegi maja renoveerimisel ära kþik, mis vþimalik, fassaadi soojustamisest päikesepaneelide paigaldamiseni. Selle tulemusel muutus maja energiamärgis: varem F, nßßd B. Aldo Luud
PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE q YžOLVVHLQWHOH q VRNOLWHOH q U�GXSLLUHWHOH q lagedele
q WVHPHQWNLXGSODDGLG q WXXOHWĂ?NNHSODDGLG q NURKYLDOXVSODDGLG q YHHNLQGODG SODDGLG q tuletĂľkkeplaadid
www.ehitusplaat.ee WHO info@ehitusplaat.ee
Neljapäev, 13. oktoober 2016
4 Korteriühistu
Aldo Luud
Vuugiremont parandab maja soojapidavust ja pikendab eluiga
TEL. 671 9201 INFO@EIMUR.EE WWW.EIMUR.EE
KATUSEFERMID MAJAELEMENDID ELEMENTMAJAD OTSE TEHASEST!
VIDRIK VÕSOBERG
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee
Me kujutame umbes ette, kui kallis ja keerukas, aga kasulik võib olla paneelmaja soojustamine. Paraku ei tea paljud, et amortiseerunud vuugid tuleb enne seda nagunii korda teha – kui oma kodumajast vähegi hoolime. Ja nii mõnegi maja puhul võib vuukide remont (ning miks mitte ka hoone termovärviga värvimine) olla soojustamiseks täiesti piisav lahendus. OÜ Entigrena on kortermajade fassaaditöid teinud 14 aastat. Ettevõtte juhil Aivar Grünthalil (46) on seda kogemust terve oma töömehepõlve jagu. Noore mehena töötas ta betoonitehases elumajapaneelide valmistajana, hiljem ehitusel samade paneelide monteerijana. Kui omal ajal võeti Eestis käsile esimene suurem paneelhoone vuugiremont – Tartu Taru hotellis –, siis oli Grünthal üks neljast seal higistanud töömehest. Erinevalt ülejäänud kolmest on ta selle valdkonna juurde jäänudki. Ta on oma töös hinnatud spetsialist, kes käib korteriühistute foorumitel ja on õpetanud lektorina inimesi nii Tartu kui ka Narva kutsehariduskeskustes. Ka Entigrena töömehed pole tavalised kipsipaigaldajad, nad kõik on läbinud koolituse ja igaühel on taskus diplom.
paneelidel deformeerumata paisuda ja kokku tõmbuda: teadupärast need ju sõltuvalt temperatuurist mängivad. Aastakümneid tagasi, paneelmajade ehitamise ajal, ei tuntud praeguseid ehitusmaterjale ja vuuke täideti betooniseguga. Nüüdseks on see ammu mõranenud ja osa välja pudenenud. «Tänapäeval kasutatakse elastseid materjale, et paneelid saaksid vabalt liikuda ja neisse ei tekiks mõrasid,» selgitab Grünthal. «Teine põhjus vuukide remondiks on see, et paneelide vahele ei pääseks tuult ega vett. Vesi hakkab paneele lõhkuma, niiskus jääb sinna sisse ja nii ongi see paneel üks suur külmasild. Inimesed kurdavad, et neil on kodus külm – ja külm ongi sellepärast, et paneel on märg.»
Poolteist kilomeetrit vuuke Kui vuugivahesid tänapäevaste elastsete materjalidega õigesti remontida ja kindlate vahemaade tagant ventilatsioonitorukesed paigaldada, siis pääsevad liigniiskus ja kondensvesi Grünthali kinnitusel vuukide tagant välja. Maja hingab ja niiskust, külma ega hallitust ei ole. Remonditöö pole aga sugugi lihtsamate killast. Esmalt tuleb vana täitematerjal vuukidest välja kraapida. Siis pannakse sisse uus soojustusmaterjal, servad krunditakse, praod täidetakse mastiksiga ja silutakse tasaseks. Ühe viiekorruselise nelja trepikojaga kortermaja puhul võib see töö võtta terve kuu.
Termovärv: kuivem sein, soojem tuba
TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!
OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn
Üks Entigrena pakutavaid teenuseid on majade värvimine termovärviga. Näiteks on sellise kihi saanud selga Rahu 32 maja Narvas ja Mõisavahe 3 Tartus. Tegu on hingava värviga, mille koostisest pool on keraamilised osakesed. Aivar Grünthali sõnul on sel värvil omadus lasta niiskusel seinast välja pääseda. «Kui sein on kuivem, on ka tuba soojem,» sõnastab Grünthal lihtsa tõe. «Tulemused on väga head ja töö on soojustamisest kuni viis korda odavam.» Entigrena leivanumbriks on aga kortermajade vuugitööd. Vuuk kujutab endast ehitamisel paneelide vahele jäetud pragu, mille eesmärk on võimaldada
Kui me töö juba teha võtame, siis teeme selle nii, et töö annaks tulemuse. Kui on selge, et meie töö oodatud tulemust ei anna, siis me lihtsalt ei tule seda tegema. Remondifirma OÜ Entigrena juht Aivar Grünthal
Sest vuuke – pange tähele! – on sellisel majal Entigrena juhi sõnul kokku 1,5 kilomeetri jagu. Mõnikord tuleb tööd ka seisma jätta, kui paneelide juures esineb näiteks väljavajumise märke. Nii tekib lihtsalt inimesel – ja nii mõnelgi korteriühistu esimehel – lihtne mõte: ehk jätaks selle vuugiremondi vahele ja laseks maja kohe soojustusmaterjaliga katta. Grünthali sõnul on see aga suur viga. «Põhiprobleem ongi see, et seinad on niiskust täis. Kui paneme niisketele seintele peale penoplasti või villa ja katame maja kapitaalselt kinni, siis niiskusel ei ole enam kuhugi mujale minna kui ainult sissepoole,» nendib ta. «See tekitab hiljem palju suuremaid probleeme. Sellepärast on ka Tallinna tehnikaülikooli tehtud raportis korterelamute kohta selge sõnaga öeldud: enne paneelmaja soojustamist on tarvilik remontida paneelivuugid.» Aivar Grünthal selgitab, et paneelivuukide üks eesmärke on anda välja olemasolevas soojustuses olevat niiskust. Majaehituspaneelid on tema sõnul tavaliselt koorikpaneelid, kus kihtideks järjest betoon, soojustus ja betoon ning neid ühendamas raudarmatuur. Kui vuukide vahel on niiskus ja see soojustamise järel sealt ka enam kunagi välja ei pääse, siis ühel hetkel roostetab armatuur lihtsalt ära. Tulemusi võime ette kujutada.
Maja tuleb vaadata kui tervikut Remondifirma juht kinnitab, et kui vuugitööd on korralikult tehtud (Entigrena annab oma töödele viieaastase garantii), siis ei näegi 80% juhtudest kortermajade elanikud enam vajadust maja edasi soojustada. «Ega vuugitööd mingeid imesid tee, aga üldjuhul annavad need väga suure kokkuhoiu,» märgib Grünthal. «Kui aga majale on ikka külmasillad sisse ehitatud, siis ei võta neid ära vuugitöö ega ka termovärv. Kõike tuleb vaadata tervikuna. Meie vaatame maja tervikuna ja vastavalt sellele on ka meie garantii. Kui me töö juba teha võtame, siis teeme selle nii, et see annaks tulemuse. Kui on selge, et meie töö oodatud tulemust ei anna, siis me lihtsalt ei tule seda tegema.»
Neljapäev, 13. oktoober 2016
Korteriühistu 5
A G I V R Ä V O M R E T VÄRVIMISTÖÖD THERMOSHIELD
VUUKIDE HERME TISEERIMIN E
Töödele 5 aastane garantii
Neljapäev, 13. oktoober 2016
6 Korteriühistu
Kodutunne algab puhtusest Tihtilugu pole kortermaja elanikest enamikul aimugi, kes hoiab igapäevaselt korras nende trepikojad ja majaümbruse – kui kõik on hästi, võetakse seda kui midagi enesestmõistetavat. Jutuks tuleb koristamine pigem siis, kui trepikoja puhtus jätab soovida või majaesine on hooldamata. Kui kõik majaga seonduva on ühistu jätnud haldusfirma hooleks, aga majarahvas on koristamise asjus pidevalt rahulolematu, on ühistul võimalus sõlmida leping mõne professionaalset koristusteenust pakkuva ettevõttega – haldusfirmade tase on erinev ja võimalik, et alati ei jagu kõigi tööde jaoks vastava ettevalmistuse saanud töötajaid.
Vida Press
Kas maja eest peaks korteriühistu või ha SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Koristusfirma määrab igale teenuse tellinud majale objektijuhi, kes tagab, et kliendi juures asuvad tööle oma ala koolitatud asjatundjad. Nii on maja pidevalt puhas ja korras, kõiki töid tehakse just nii sageli, kui ühistu seda soovib. ÕL
Igaüks meist soovib, et maja, kus ta elab, oleks korras ja hooldatud. Kas aga korteriühistu peaks ühistut ise majandama või oleks mõistlikum hoopis haldusteenust osta? «Haldusfirma palkamisel on plusse rohkem,» ütleb Tartu Elamuhalduse OÜ juhataja Teet Suits, kellel on kogemusi nii haldusfirma juhatajana kui ka oma korteriühistu eestvedajana peaaegu kümne aasta jagu. Tema sõnu kinnitab tõik, et ei lähe mööda üht kuudki, kui haldusteenuse ostu vastu huvi ei tunta.
Haldusfirma tegutseb etteantud piires
KÜTTESÜSTEEMIDE EKSPERTHINNANG MAJA KASUTUSLOA SAAMISEKS Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine. Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.
OÜ Potipoisil on eksperthinnangu andmiseks nõutav kompetents ja tahe olla olukorra lahendamisel teie koostööpartner.
Teet Suits räägib, et kui korteriühistus on usin inimene, näiteks pensionär, kellel on vaba aega ja tahtmist maja asju ajada, on see tänases õigusruumis igati kiiduväärt. «See inimene on majas alati kohal, ta ei ole haige ega ole tal muid vabandusi, miks näiteks lekkivate kraanide või majaümbruse heakorratöödega mitte tegelda,» räägib ta. Samas on maja haldamine Suitsu sõnul ikkagi töö ja kohustus ning nõuab ka palgamaksmist. See omakorda võib aga minna korteriomanikele lõppkokkuvõttes kallimaks, kui haldusfirma palkamine. Üks võimalus maja hooldusja halduskulusid kokku hoida on ka majaelanikega talgute korras tegutsemine. Selle miinus on aga, et kui trepikoja pesemise ja
Kas leida usin majahoidja ühistu elanike seast, palgata mujalt või usaldada kõik hooldustööd haldusfirmale? Enne
lume lükkamisega trepilt saab hakkama igaüks, siis eriteadmisi vajavaid toru- ja elektritöid ei tohi teps mitte igaüks teha ning paljud nii suurt vastutust ka pelgavad.
Teet Suits teab ka näiteks Tartus Annelinnas suuri kortermaju, kus maja haldab terve pere ja majarahvast keegi nende tegutsemisse ei sekku, sest on ometi olemas keegi, kes asju
Group OÜ
25 aasta t Eesti tur ul.
info@passage.ee
519 60 188
www.passage.ee
LINNA PRÜGIMAJAD МУСОРНЫЕ ДОМИКИ
Разные размеры
t
Erinevad mõõdud
t
Разные цвета
t
Erinevad värvid
Millised võimalused Teil on muuta koduümbrust puhtamaks, esteetilisemaks, turvalisemaks ja ohutumaks?
Какие решения помогут Вам сделать территорию вокруг дома чище, эстетичнее и безопаснее?
Pakume kõikvõimalikke teenuseid, nagu vana prügikogumisrajatiste likvideerimine ja uue platsi ettevalmistus.
Предлагаем ликвидировать старую площадку для сбора мусора и сделать новую.
Prügimaja võimaldab hoida erinevaid jäätmekonteinereid ühes kohas ning hoiab eemale loomad, linnud ja vandaalid. Valmistatud konstruktsioonid tagavad piisava õhu liikumise, vastavad ohutuse nõudmistele ning on ilmastikukindlad.
Мусорный домик дает возможность хранить в одном месте различные контейнеры и защищает их от птиц, животных и вандалов. Изготовленные конструкции обеспечивают хорошую вентиляцию, соответствуют требованиям безопасности и погодным условиям.
Neljapäev, 13. oktoober 2016
KorteriĂźhistu 7
hoolt kandma aldusfirma?
otsustamist tasub kaaluda kĂľiki plusse ja miinuseid. Laura Oks
Haldusfirma saab kortermajas toimetada aga ainult nendes piirides, mida korterißhistu on neilt (korteriomanike ßldkoosolekute otsustega) tellinud. Neil on olemas pädevus tegutsemiseks vþi siis vajalikud lepingud asjatundlike ja litsentsitud alltÜÜvþtjatega.
Varikatus OĂœ Varikatused Katuste remont
ajab. Sel puhul varitseb aga oht, et paljusid otsuseid, mis puudutavad ka majaelanike rahakotti, ei vaevuta nendega läbi arutama ja lĂľpuks ei saagi majarahvas enam päris täpselt aru, kuidas asjad on korraldatud, mille eest kui palju makstakse ja nii edasi. Haldusfirma saab kortermajas toimetada aga ainult nendes piirides, mida korteriĂźhistu on neilt (korteriomanike Ăźldkoosolekute otsustega) tellinud. Neil on olemas pädevus tegutsemiseks vĂľi siis vajalikud lepingud asjatundlike ja litsentsitud alltÜÜvĂľtjatega. ÂŤHaldusfirma on korteriĂźhistu liikmetele tavaliselt andnud Ăźhe telefoninumbri, kuhu saab helistada nii arvetega tekkinud kĂźsimuste, kanalisatsiooni ummistuse vĂľi lekkivate torude pärast,Âť räägib Suits. Pärast telefonikĂľnet on haldusfirma Ăźlesanne asi korda ajada. Ăœldjuhul on igal ettevĂľttel kehtestatud ka aeg, kui kiirest peab reageerima. Ka juriidiliselt on haldusfirmad Teet Suitsu sĂľnul pädevamad. Näiteks toob ta Ăźhe kortermaja, mille liikmed kĂźsisid Tartu Elamuhalduse OĂœ käest hinnapakkumist haldusteenuse saamiseks. Nelja sektsiooniga majas oli iga pĂźstik seni ise oma asja ajanud ja seetĂľttu oli majal neli eri sorti katust. ÂŤSee on esiteks täiesti ebamĂľistlik ja läheb oluliselt kallimaks, kui kogu maja katus korraga vahetada. Teiseks on see ka seadusevastane, sest pĂľhikonstruktsioonid tuleb teha Ăźhiselt – see tähendab, et Ăźhiselt peab hoolitsema
2018. aastast peab ßhistu juhatuses olema kutsetunnistusega kinnisvarahooldaja Teet Suits ßtleb, et peale juriidilise isikuna tegutsevate korterißhistute on veel ßks kortermajade valitsemisvorm – korteriomanike ßhisus. Need toimivad kortermajades, kus korterißhistut pole loodud. Alates 1. jaanuarist 2018 peavad aga kþik korteriomanike ßhisused olema juriidilised isikud, neil peavad olema rekvisiidid, arvelduskonto ja juhatus ning juhatusse peab kuuluma inimene, kellel on vastav kutsetunnistus. Kui kellelgi korterißhistu liikmetest seda pole
nii maja välisfassaadi, kommunikatsioonide, katuse, trepikodade kui ka välisuste eest, kirjeldab ta. Kui see maja oleks enne katusevahetust olnud haldusfirma hoole all, ei oleks sellist asja juhtunud, sest haldusfirmades on Suitsu sþnul tÜÜtajad, kellel on Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu kutsetunnistusega antud pädevus ja neid on koolitatud kirjeldatud asjadega seaduses lubatud piirides tegutsemiseks. See maja jätkas edasi samuti omal jþul.
ning selle taotlemine tundub liiga aja- vþi rahamahukas ettevþte, on seaduse täitmiseks igati mþistlik pÜÜrduda haldusfirmade poole, kus on kutsetunnistusega haldurid juba olemas, selgitab Suits. See seadusesäte vþib korterißhistutest tagandada seni aktiivsena tegutsenud inimesed. Kutsetunnistus pole aga vaid ßhekorratunnistus, kvalifikatsiooni säilitamiseks tuleb inimesel igal aastal läbida kindel arv tunde uusi koolitusi. Seda kþike selleks, et haldusteenus oleks vþimalikult kvaliteetne, tþdeb Suits.
da, soovitab ta infot otsida Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu veebikĂźljelt (ekhhl. ee). Sealt leiab liidu liikmete nimekirja. Need rohkem kui sada
Haldusfirma tÜÜtaja pole iga päev kohal Samuti kaob ßhistul haldusfirmalt teenuse ostul vajadus soetada haldus- ja hooldustÜÜde tegemiseks vajalikke tÜÜvahendeid, mis pole sugugi väike kuluartikkel. Haldusfirma palkamise miinuseks märgib Teet Suits, et majahaldur ei ela majas ega näe kohe, kui koridoris on valgustil lamp läbi pþlenud vþi aknaruutu on mþra tekkinud: Samas saab ka selle lepinguga sätestada, kui sageli tehakse majas niiÜelda hooldusring, et selgitada välja jooksvate tÜÜde vajalikkus. Teet Suits ßtleb, et kindlasti on ka haldusfirmadel väga ebaßhtlane tase. Kui aga tekib mþte korterißhistu haldamine selleks loodud ettevþttele ßle an-
ettevþtet kogu Eestis peaksid omama oskusi ja teadmisi tÜÜ parimaks korraldamiseks ja korterißhistutele asjatundliku abi pakkumiseks.
SV TEENINDUS OĂœ PAKUB
korteriĂźhistutele raamatupidamisteenuseid. Raamatupidajal on 6. tase. Kutsetunnistus nr 105321. Peale raamatupidamisteenuste osutamise aitab SV Teenindus OĂœ korteriĂźhistutel ka revisjoni läbi viia.
SV TEENINDUS OĂœ Đ&#x;РЕДЛĐ?Đ“Đ?ЕТ КвартирныП Ń‚ĐžĐ˛Đ°Ń€Đ¸Ń‰ĐľŃ Ń‚Đ˛Đ°Đź ŃƒŃ ĐťŃƒĐłĐ¸ ĐąŃƒŃ…ĐłĐ°ĐťŃ‚ĐľŃ€Ń ĐşĐžĐłĐž ĐžĐąŃ ĐťŃƒĐśĐ¸Đ˛Đ°Đ˝Đ¸Ń?.
Đ‘ŃƒŃ…ĐłĐ°ĐťŃ‚ĐľŃ€ иПоот Ń ĐľŃ€Ń‚Đ¸Ń„Đ¸ĐşĐ°Ń‚ на ŃƒŃ€ĐžĐ˛ĐľĐ˝ŃŒ 6 - Kutsetunnistus 105321. Так Мо прОвОдиП ровиСиОнныо прОворки в квартирных Ń‚ĐžĐ˛Đ°Ń€Đ¸Ń‰ĐľŃ Ń‚Đ˛Đ°Ń… и пОПОгаоП ровиСОраП КТ Đ˝Đ°ĐťĐ°Đ´Đ¸Ń‚ŃŒ Ń€Đ°ĐąĐžŃ‚Ńƒ.
Meil on hea meel näha teid oma klientide hulgas! Đ‘ŃƒĐ´ĐľĐź рады Đ˛Đ¸Đ´ĐľŃ‚ŃŒ и Đ’Đ°Ń Đ˛ Ń‡Đ¸Ń ĐťĐľ Đ˝Đ°ŃˆĐ¸Ń… КНионтОв!
svteenindus@gmail.com
5557 2862
Enne kortermaja ventilatsiooni renoveerimist ja projekteerimist vajalik teostada:
VENTILATSIOONI UURINGUD, KAARDISTUS JA PUHASTUS komplektsed tÜÜd, millega antakse vajalik info ja dokumentatsioon kogu maja ventilatsiooni kohta. Tuvastatakse kþik probleemid ja iseärasused, mida tuleb arvestada ventilatsiooni projekteerimisel ja ehituses
K L I E N D I KO M M E N TA A R :
Teenust toetab ka KREDEX!
“
Anvar Kima, KĂœ SĂľpruse 202 Soovitaksin seda rmat kĂľigile, kes hindavad kvaliteeti ja usalduslikku kliendisuhet.â€?
Aero Grupp OĂœ on MTĂœ Eesti Energiasäästu Assotsiatsiooni asutajaliige
UFM t JOGP!WBSJLBUVT FF 3PILFN JOGPU
www.varikatus.ee
Ventilatsiooni uuringu, kaardistuse ja puhastuse teenuse olemus: • mþþdistatakse korterites erinevad siseþhu parameetrid; • kaardistatakse kogu olemasolev sßsteem; • tuuakse välja eripärad ja probleemid, mida tuleb ehitusel arvestada; • videouuringud kanalitest ja fotod olemasolevast olukorrast; • puhastatakse täies mahus kogu olemasolev ventilatsioonisßsteem; • korraliku dokumentatsiooni ja eskiisjooniste koostamine
VĂľtke meiega Ăźhendust ja pakume Teile vajadusel ka tasuta konsultatsiooni ning soovitame oma alla tipptegijaid Eestis! MĂľistlikud hinnad ja kvaliteetsed teenused!
Krediidiinfo reiting Aero Grupile: “Edukas Eesti EttevĂľte 2015, Krediidiinfo reiting AAâ€?
Ă„ripäeva tunnustus: “Eesti GasellettevĂľte 2015â€?
Aero Grupp OĂœ info@aerogrupp.ee www.aerogrupp.ee tel +372 55 921 387 Pakume teenuseid Ăźle Eesti!
Neljapäev, 13. oktoober 2016
8 Korteriühistu
ÜHISTUTELE
Silmailu loomine käib Võrus kiiresti ja nutikalt, majade renoveerimise huvi on suures plaanis leigepoolne. Mari Luud
VAJALIK! VEETORUSTIKE- JA SANITAARSEADMETE PAIGALDUS TORU- JA SANITAARTEHNILISED TÖÖD KÜTTESEADMED JA -SÜSTEEMID
Sentura OÜ | Punane 56, Tallinn | Tel: 635 2272, 502 1662 | sentura@hot.ee
Revisjon.ee
Revideerimisteenus
KORTERIÜHISTULE
Revisjon OÜ l telefon 56 499 854 l e-post revisjon@revisjon.ee
Termopilt näitab kätte soojalekked Renoveerimisplaani koostades on sageli mõistlik tellida kõigepealt maja termopildistamine, mis näitab, kus on soojakaod kõige suuremad. Termopilt annab täpse ülevaate maja soojapidavusest, pildi põhjal saab tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade kvaliteeti. Ka näitab termokaamera kätte seinasisesed külmasillad. Termopildistamist saab tellida nii kogu majale kui ka vaid ühele korterile. Infrapunakaameraga tehtud pildil on eri temperatuuriga piirkonnad ise värvi – nii on lihtne avastada majasisese soojuse lekkekohad, et siis neid üksikasjalikumalt uurida ja lahendused leida. Hoone välispiirete termoülevaatus on soovitatav siis, kui maja soojaarved on suured, temperatuur aga – kas kogu majas või vaid üksikutes korterites – ei vasta ootustele. Ka renoveerimisplaani koostamisel on termoülevaatusest abi, seejuures aitab lekkekohtade täpne kaardistamine mõnel juhul vältida hoonekarbi täissoojustamist. Termoülevaatuse tegija koostab oma töö lõpptulemusena raporti, kus on lekkekohti kirjeldav kokkuvõte ja renoveerimissoovitus. Kui hoonele tellitakse põhjalik energiaaudit, peaks see sisaldama torustike, kütte-, ventilatsiooni- ja õhu konditsioneerimissüsteemi, ehituskonstruktsioonide ja elektri/ automaatikasüsteemi uuringut. Energiaauditi aruanne kirjeldab hoonet, selle andmeid, tehnilist ja energeetilist olukorda ning pakub lahendusi hoone probleemsetele osadele koos hinna ja tasuvusajaga. ÕL
Lõuna-Eesti virgutavaid k Eesti Korteriühistute Liit on otsustanud koostöös Võru linnaga alustada koolitusi, et julgustada Lõuna-Eesti ühistuid arendama ühistegevust ja võtma ette kortermajade renoveerimist.
Tartumaa püsib juba pikemat aega kortermajade riikliku renoveerimistoetuse taotlejate esi-
Tänavu 20. tegevusaastat tähistav Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav üleriigiline liikmesorganisatsioon. Pakume korteriühistutele õigusabiteenust, nõustamist ja koolitusi nii juriidilistes kui igapäevase majandamisega seotud küsimustes ning ühistujuhtidele mitmekülgseid võimalusi oma teadmiste täiendamiseks ja kogemustevahetuseks. Eesti Korteriühistute Liidu juures on võimalik läbida korteriühistu juhi täiendkoolitus kutse „Korteriühistujuht, tase 4“ taotlemiseks.
TULE KOOLITUSELE! Korteriühistu juhile: 17.10.2016 (eesti keeles) Koolitus: Eeldatud ja tegelik korterelamu renoveerimise tulemus (arvestatakse kutse Korteriühistujuht, tase 4 täiendõppena) 20.10.2016 (vene keeles) Koolitus alustavale korteriühistu juhile. Korteriühistu juhi ABC 27.10.2016 (eesti keeles) Koolitus alustavale korteriühistu juhile. Korteriühistu juhi ABC 11.11.2016 (eesti keeles) Korteriühistu juhi põhikursus (e-õpe) Korteriühistu asutamise koolitused: 03.11.2016 (eesti keeles) Koolitus: Korteriühistu asutamine 15.11.2016 (vene keeles) Koolitus: Korteriühistu asutamine Vaata lisaks www.ekyl.ee – Koolitused Osalemiseks vajalik eelnev registreerimine! Info ja registreerimine: www.ekyl.ee, koolitus@ekyl.ee, tel 627 5750; 627 5740
www.ekyl.ee
TULEB TUTTAV ETTE? KLIENT EI MAKSA ARVEID? PUUK EI MAKSA ÜÜRI? SINU RAHA ON VÕÕRAS RAHAKOTIS?
Neljapäev, 13. oktoober 2016
Korteriühistu 9
Kortermaja korrastamine eeldab asjatundja abi
i ühistud saavad koolitusi rinnas. «Näiteks viimases taotlusvoorus on KredExile Tartumaalt laekunud 32 taotlust,» ütles EKÜL Lõuna-Eesti büroo juht Dagmar Mattiisen. «Aktiivne on olnud ka Valgamaa, kust on renoveerimistoetuse saamiseks laekunud 8 taotlust, Võrumaal seevastu on huvi majade kordategemise vastu olnud seni leigevõitu.»
Tihti napib pädevust Mattiiseni sõnul jääb maja renoveerimisotsus tihtilugu tegemata seetõttu, et ühistu juhtkond ei suuda korteriomanikele asja sisu piisavalt selgitada või vajalikke dokumente ette valmistada. «Kõige keerulisem on aga olukord majades, kus ühistut polegi moodustatud,» ütles ta. See ongi põhjus, miks korraldatakse sügisel Võrus korte-
riühistute majandamise, haldamise ja hooldamise loenguid. «Koolituse sihtrühmaks on juba tegutsevate korteriühistute juhatuse liikmed, revidendid ja raamatupidajad,» selgitas Dagmar Mattiisen. «Tulla võiksid aga ka nende majade esindajad, kus ei ole veel ühistut loodud, aga kus on soov ja valmisolek seda teha.» Eesti Korteriühistute Liit on otsustanud asja käsile võtta: tänavu augustis kutsuti ühistujuhid Võrumaale suveülikooli, kus loengutel said vastuse korteriühistute aktuaalsed juriidilised küsimused, räägiti elektri- ja gaasiohutusest kortermajas ning konfliktide lahendamisest korteriühistus. Kohaliku ühistuelu eestvedaja Margus Toomi juhtimisel käidi ka Võru korteriühistutes.
Kui korteriühistus pole pädevat renoveerimise asjatundjat, tuleb leida projekteerimise projektijuht ja omanikujärelevalvebteostaja. Need kaks ametit võivad olla esindatud ka ühes isikus. Vaja on neid juba asjaajamist alustades, et otsustada vajalike uuringute, ekspertiiside ja auditite üle. Kindlasti on projekteerimise projektijuhi ja omanikujärelevalve osalemine vajalik ehitusprojekti koostamisel, hinnapakkumiste analüüsimisel ja hanke võitja selgitamisel. Telli hoone tehnilise seisukorra põhjalik hinnang – nii saab selgeks, mida täpselt on vaja teha. Leia asjatundlik projekteerija. Kindlasti tuleb teda valides uurida ettevõtte tausta ja varasemaid töid. Hea renoveerimisprojekt viib miinimumi ehitusaegsed muudatused, mis tähendaksid ühistule lisakulu. Enne renoveerimisprojekti vastuvõttu tuleb teha ekspertiis selle komplekssuse ja sisulise kvaliteedi selgitamiseks. Ühistule on selles abiks omanikujärelevalve, projekteerimise projektijuht või ekspertiisi tegev ettevõte. Et hinnapakkumised oleksid võrreldavad, tuleb koos projektiga tellida ka ehitustööde mahtude loetelu või lasta hinnapakkumistes ehitusmahud välja tuua. Hinnapakkumine peab võimaldama projektis esitatud lõpptulemuse valmisehitamist. Ehitajat ei tohi valida kõige madalama maksumuse alusel. Tuleb uurida ka ettevõtte tausta ja suhelda varem tehtud tööde tellijatega. Ehitajaga tuleb sõlmida korrektne töövõtuleping. Renoveerimistööd tuleb korrapäraselt dokumenteerida, teha lõplike lahenduste teostusjoonised ja jäädvustada lahendused fotodel. Allikas: Soojusaudit OÜ
«Võru on Eesti ääreala, inimestel on siin vähem raha kui pealinnas ja seetõttu on siin vähem ka terviklikult renoveeritud elamuid – vaid viis-kuus maja,» rääkis Toom Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjale Elamu. Riigi abi on tema sõnul renoveerimiseks kasutatud hoopis vähe. Kaks maja, mida sel õppekäigul näidati, olid täielikult renoveeritud – ühe maja juures olid juba kõik tööd lõpetanud, teises majas oldi nendega lõpusirgel.
Laenu peljatakse võtta «Need majad said korda ainult omafinantseeringuga, riigi abi renoveerimisel ei kasutatud,» rääkis Toom. «Eks need asjad lähevad eestlastele omases tempos: kaalutakse kaua, aga kui kord juba vedama on saadud,
hakatakse ka remontima.» Kagu-Eesti erksamate ühistuinimeste kinnitusel on suuremates kortermajades raske jõuda laenuvõtmise asjus kokkuleppele, sest paljud vanemad majaelanikud on kategooriliselt selle vastu. Nii ongi paljudes kohtades töid tehtud rohkem jupikaupa: kus tehakse korda fassaad, vahetatakse katus, kus rekonstrueeritakse kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Võrus on üks maja Margus Toomi sõnul läinud ka taastuvenergia kasutamisele – paigaldatud on päikesepaneelid. Omavalitsus suhtub korteriühistutesse toetavalt. «Järjest paremaks koostöö läheb,» kinnitas Toom. «Ka seda muret, et kortermajad tühjaks jääksid, siitkandi maakonnakeskustes esialgu veel pole.» KRISTJAN ARRAS
Ühistu võib võlgnike tõttu hätta sattuda Küllap pole ühistut, kus keegi kunagi võlgu ei jää. Aga ka siis, kui seda tuleb ette harva, ei maksa juhatusel neid kordi tähelepanuta jätta, sest väikesest võlast võib kiiresti saada suur. Kui ühistu on üldiselt heal järjel, elanikud maksejõulised ja kohusetundlikud, ei juhtu paari võla tõttu ilmselt midagi, pealegi tasuvad võlgnikud oma summad esimesel võimalusel. Kui aga elu käib rahalises mõttes niigi noatera peal, võib ühistu paari lisanduva võla tõttu ka ise kuumaksete tasumisega hätta jääda ja nii võlgnike nimekirja sattuda. Ühistu mainele see mõistagi head ei tee.
Tuleta kohe võlga meelde Mida teha, et lumepall veerema ei pääseks ja võlasumma kasvama ei hakkaks? Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige jurist Urmas Mardi on alati soovitanud hoida arvete seisul hoolikalt pilk peal. «Usun, et sellest on kasu mõlemale poolele: mida rutem ühistu asja üles võtab, seda väiksem on võlasumma ja seda lihtsam on inimesel seda tasuda,» ütleb Mardi ega näe midagi imelikku selles, kui ühistu kohe esimese võlgujäämise peale meeldetuletuse läkitab, andes sel moel märku, et võlga on märgatud. «Mina usun, et kiire tegutsemine annab sellisel puhul kõige parema tulemuse.» Muidugi, ühistu juhile – või juhatuse liikmele – selline lähenemine hõlpu ei anna, sest kogu aeg peab olema täpne ülevaade, kellel on missugune võlasumma üleval, kes on seda kahandanud, kes kasvatanud jne. Üldiselt on tavaks hakata võlg-
nikuga tegelema siis, kui ta on olnud võlgu kuu aega. Urmas Mardi meelest on siis juba täiesti viimane aeg, tema soovitab hakata tegutsema oluliselt varem: «Kümme päeva üle tähtaja – siis võiks juba ühendust võtta ja uurida, miks võlgu ollakse.» Tähtis ongi teada ka võla tekkimise põhjust, sest on oluline vahe, kas inimene on lihtsalt unustanud või on ta sattunud raskustesse ja probleemid võivad süveneda. Mardi soovitab alati olla konkreetne: võlgnikuga tuleb alati täpselt kokku leppida aeg, mille jooksul ta võla tasub – anda aega näiteks viis päeva. Seda tähtaega tuleb siis kindlasti hoolega jälgida ja kui summa pole kokku lepitud päevaks laekunud, tuleks võlgnikuga kohe uuesti ühendust võtta ja küsida, miks. Selline järjekindlus annab enamasti hea tulemuse.
Võla ebameeldivad tagajärjed Suurt hulka võlgnikke ei saa ühistu endale lubada, sest kui rahapuuduse tõttu ei suudeta näiteks remondilaenu makseid õigel ajal tasuda või jäädakse hätta vee ja kütte eest maksmisega, võivad sellel ühel hetkel olla ebameeldivad tagajärjed ka neile majaelanikele, kes alati täpselt tähtaegadest kinni peavad. Võla sissenõudmiseks saab ühistu ka kohtusse pöörduda, see toob aga kaasa lisakulutusi. Lihtsam on esitada võlgu oleva isiku suhtes maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Sageli on sellest abi – kohtult saadud teatis enamasti mõjub ja võlg makstakse ära.
KRISTJAN ARRAS
Neljapäev, 13. oktoober 2016
10 Korteriühistu
Gaasiseadme muudavad ohtli IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kortermaja asukad kipuvad tihtilugu arvama, et gaasiseadmete kontrolli ja hooldamise peab korraldama ühistu. Tegelikult vastutab korteris olevate gaasiseadmete eest siiski korteriomanik, ühistu hooleks on üldkasutatavates ruumides asuvad seadmed. Pärast mitut gaasiveesoojendiga juhtunud õnnetust tänavu kevadel on palju olnud juttu sellest, milliseid vigu on inimesed ise oma kortereid remontides teinud. Olulisemad asjad tasub aga ilmselt veel üle korrata, sest kardetavasti on ikka veel neid, kelle kodustele gaasiseadmetele pole ükski asjatundja aastaid pilku heitnud.
Gaasikasutaja meelespea
Stanislav Moškov
Kui elad korrusmajas, veendu, kas hoone ventilatsioon toimib piisavalt. Korteri ümberehitust või põhjalikumat remonti plaanides kooskõlasta projekt kindlasti vastavate ametkondadega: just kooskõlastamata ehitustööde käigus läheb sageli miski viltu. Vannitoas või köögis, kus gaasiseade töötab, peab ukse allservas olema õhutusrest. Gaasileek peab põledes olema sinine. Gaasiseadme korrapärane hooldamine tagab selle tõrgeteta toimimise ja pikaajalise kasutusvõimaluse. Kollane või pruunikas lagi veesoojendi kohal viitab probleemidele korstnalõõri tõmbes. Kui arvad, et miski on viltu, kutsu tehnik. Lisaohutusabinõuna võiks paigaldada elamisse vingugaasianduri. Gaasi lõhna tundes sule gaasi juurdevool, ava Vannituba remontima asudes ei aknad-uksed, ära kasuta elektrit ega lahtist tohi omapäi kõiki avasid sulgeda. tuld, teavita ohust teisi inimesi ja häirekeskust (112). Veebikülg ohutugaas.ee pakub põhjalikku infot gaasiseadmete tööpõhimõtete ja ohutusnõuete kohta.
Põlemine vajab õhku
hooldusettevõtte Gaspre ärijuht Epp Jürme. Et gaasiseadmed saaksid ohutult ja korrektselt töötada, peab Jürme sõnul olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab ruumis olema tagatud õhuvahetus: vannitoas peab lae all olema ventilatsioonirest ja sealt edasi ventilatsioonikanal, vannitoa ukse allservas aga siirdõhuava, mille kaudu pääseb vannituppa lisaõhk. Teiseks: gaasiseade peab olema ühendatud puhastatud ja õi-
Ühes korteris, kus õnnetus juhtus, avastas tehnilise järelevalve amet, et gaasiseade oli ühendatud valesse lõõri: ventilatsioonilõõri, mille tõmme on väiksem, kui küttegaasi lõõril. Uued tihedad aknad ja korterisisesed uksed halvendasid õhuvahetust veelgi. «Iga põlemine vajab õhku, ühe kuupmeetri gaasi põlemiseks on vaja umbes kümme kuupmeetrit õhku,» selgitas gaasiseadmete paigaldus- ja
gete mõõtmetega suitsulõõriga. «Kui suitsulõõris on takistus või ummistus ja gaasiseadme põlemisjääkide väljumine on seetõttu takistatud, siis nüüdisaegsete gaasiseadmete tõmbeandur blokeerib seadme töö,» selgitab Jürme. «Tõmbeandur mõõdab gaasiseadmest väljuvate suitsugaaside temperatuuri ja kui see tõuseb mõõtmiskohas, gaasiseadme ülemises osas üle 70 kraadi, siis rakendub tõmbeandur ja gaasiseade lülitub välja.»
Tagantjärele on selgunud, et remonti tehes on nii mõneski kodus eksitud just selle esimese nõude vastu. «Kodus, kus vett soojendatakse gaasiveesoojendiga, on remonti alustades tähtis mõelda sellele, kuidas tagada värske õhu pääs vannituppa,» pani Gaspre tehnikajuht Simmo Paomets suvel, koduremontide kõrgajal, inimestele südamele. «Kindlasti ei tohi remondi käigus kinni ehitada gaasiseadme ventilatsioonilõõri – see on halvim, mida teha saab.» Seega: kui gaasiveesoojendiga vannitoale on ette pandud uks, mille allservas pole õhu liikumist võimaldavat ava, tuleb see viga kohe parandada. «Uks tuleb välja vahetada või teha olemasolevasse vajalik ava,» õpetas Paomets. «Selleks tuleb valida ehituspoest sobiv rest, saagida tikksaega ukse sisse ava ja panna rest paika.» Jälgida tuleb ka gaasiseadme tõmmet: kui vannitoa valge lagi on veesoojendi kohal kollakas või pruunikas, on korstnalõõri tõmbega probleeme. Kui vannitoas lenduv olmetolm ladestub gaasiseadme põletile ja ummistab selle õhuavad, võib tekkida ebatäielik põlemine. «Põlemist saab jälgida gaasiseadme esipaneelil oleva vaateakna kaudu,» juhendab Jürme. «Õige režiimiga põlemise puhul on gaasileek sinine, kui leek on kollane, on
see ohu märk. Ka see, kui veesoojendist väljuv vesi ei ole piisavalt soe, võib olla märk põleti ummistusest. Sellistel puhkudel tuleb kutsuda gaasifirma tehnik.»
Ühistu ja omaniku vastutus Korteriühistu vastutab eluhoone trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest, kui lepingutega ei ole määratud teisiti. Gaasipaigaldisele, mis on üle 15 aasta vana ja asub kortermaja ühiskasutusruumides, tuleb teha audit ning korrata seda vähemalt iga nelja aasta järel. Gaasipaigaldistega seotud suitsugaasilõõre peab kord aastas puhastama pädev korstnapühkija. Korterisisese gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga gaasipaigaldise omanik ise. Koduseid gaasiseadmeid tuleks lasta kontrollida-hooldada kord aastas, täpsem info on iga seadme kasutusjuhendis. Ka siis, kui korteri vana gaasiseade tuleb vahetada uue vastu, ei telli uut seadet ühistu, vaid seda peab tegema omanik. Gaasitöid ei tohi mingil juhul teha ise: tegijal peab olema gaasitöödeks luba. Selle olemasolu saab kontrollida majandustegevuse registrist (http://mtr.mkm. ee), kust saab töö tegija valida.
Korras gaasiseade, mid
FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.
Parimaks lahenduseks sellistesse
kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.
VÄLTIG E KATU SE LÄB NING A JALAK LL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE J OHUST A AUTOD AMIST E !
-100% PURIKAI
D
Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid
arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.
Katustele paigaldatakse küttekaabel
siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.
Küttesüsteemi automaatne juhtimine
Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.
Veetorud alati lahti
Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.
FENIX on Euroopa suurimaid
elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma. Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.
Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@ silman.ee www. silman. ee
Neljapäev, 13. oktoober 2016
Korteriühistu 11
kuks kasutusvead
da kasutatakse nõuetekohaselt ja hooldatakse korrapäraselt, ei põhjusta õnnetusi.
Sanitaartehnilised tööd ühistule!
KÜSIGE PAKKUMIST!
Arno Saar
Muutus mõõtevahendite taatlemise kord Paljusid mõõteseadmeid ei pea enam taatlema nii sageli kui seni, mõne seadme taatlemiskohustus on kaotatud. Majandus- ja taristuministri määrusega muutus nii kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu kui ka neile seatavad nõuded ja taatluskehtivusajad. Määruse muutmisel lähtuti põhimõttest vähendada äriklientide omavahelistes tehingutes ja mõõtja pädevusega kaetud valdkondades ettevõtete kulusid ja halduskoormust. Tarbija kaitseks vajalikke nõudeid ei leevendatud. Kõige suurem mõju on vee- ja gaasiarvestite taatluskehtivuse aegade muutmisel. Hinnanguliselt on veearvestite taatluskehtivusaja pikendamisest (kahelt aastalt viie aastale) tulenev kulude kokkuhoid võrguettevõtjatele aastas 600 000 eurot ja soojusarvestite puhul 460 000 eurot. Gaasiarvestite taatluskehtivusaja piiramatuks muutmisest ja leppekoguse mõõturite taatluskehtivusaja pikendamisest (neljalt aastalt kaheksale aastale) tulenev taatlusteenuse kulude kokkuhoid aastas on võrguettevõtjatel hinnanguliselt 120 000 euro. Määruse muudatusega ei ole korterite soojaja külmaveearvestite taatlemine enam kohustuslik, kui seda aga peetakse vajalikuks, saab ühistu oma sisemiste otsustega kokku leppida ka edaspidi sisemises arveldamises puhta vee mõõtmiseks taadeldud veearvestite kasutamise. Kortermaja peaarvestit ja eramaja veearvestit, millega toimub otsearveldamine vee-ettevõtjaga, tuleb endiselt taadelda. Allikas: Kinnisvarauudised.ee
Neljapäev, 13. oktoober 2016
12 Korteriühistu
TAMREX optiline suitsuandur art 0030
10 €
TAMREX optiline suitsuandur vaigistusnupuga art 0030H
14 €
NORDIC CO-368 vingugaasiandur art 00330
TAMREX rasvakustuti 2L
35 €
art U002F
TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!
Kaitse ennast ja oma lähedasi!
TAMREX pulberkustuti 6 kg
45 €
art 006
49 €
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a
PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3
https://hanked.korteriyhistu.net
RAKVERE Pikk 2
VILJANDI Riia mnt 42a
JÕHVI Tartu mnt 30
VÕRU Piiri 2
VALGA Vabaduse 39
NARVA Maslovi 1
HAAPSALU Ehitajate tee
PAIDE Pikk 2
JÕGEVA Tallinna mnt 7
TÜRI Türi-Alliku
https://www.korteriyhistu.net
lisa hange
lisa ühistu
kiire ja tasuta
kiire ja tasuta
Registreeritud firmad ootavad hankeid 䚉 Projektijuhtimine 455 䚉 Tehniline konsultant 128 (uus!) 䚉 Projekteerimine 340 䚉 Energiasääst 298 䚉 Katus 521 䚉 Fassaad 463 䚉 Küttesüsteem 345 䚉 Torutööd 396 䚉 Elektritööd 216 䚉 Heakord 228 䚉 Lift 35
Muuda oma maja tegevus efektiivsemaks ja läbipaistavamaks! 䚉 䚉 䚉 䚉 䚉 䚉
Suhtlus Üldandmed Üüriarvestus Haldus (uus!) Raamatupidamine Dokumendid
䚉
Kaugraamatupidmine al 2 eur/krt