TUNNUSTATI PARIMAID ÜHISTUID ÜHISTUKINDLUSTUS MAANDAB RISKE KODULAIENDUS PÖÖNINGU ARVEL MÄRKA ABIVAJAVAT MAJANAABRIT
Korteriühistu Esmaspäev, 16. oktoober 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
KVATRO
Revisjon.ee
RAAMATUPIDAMISTEENUSED KORTERIÜHISTUTELE
Revideerimisteenus
ÜLE EESTI 3 KUUD
TASUTA
KORTERIÜHISTULE
Teenus sisaldab ka: Korteriomaniku nõustamiskeskuse tuge Klienditeenindusprogrammi www.haldusnet.ee kasutamist
662 2680 www.kvatro.ee kvatro@kvatro.ee
Revisjon OÜ l telefon 56 499 854 l e-post revisjon@revisjon.ee
Küsi meie pakkumist! Andry Krass juhatuse liige
600 mm
600 mm
TSOON 2
TSOON 1
IP44
TSOON 2
TSOON 2
600 mm
600 mm TSOON 2
PARIM VALIK
Niisketesse ruumidesse paigaldatava anduri IP-klass peab vastama tasemele
Raadius 600 mm TSOON 2
Honeywell vingugaasiandur XC70 (IP44, eluiga 7a)
TSOON 1
Märgades ruumides tuleb andur paigaldada väljapoole tsoonidest 1 ja 2.
CO Andur
art XC70-EN
Vähemalt 15 cm
48
Vähemalt 30 cm
€
Vingugaas (CO) kujutab endast nähtamatut, lõhnatut, äärmiselt mürgist gaasi. See tekib kütuse, nt puidu, puusöe, ahjukütuse, petrooleumi, bensiini, maagaasi, propaani, butaani mittetäielikul põlemisel. Vingugaasimürgituse võib saada kui sul on kasutusel küttekolle või gaasiseade. Tahkekütusega köetava küttekolde siibri liiga varasel sulgemisel ähvardab mürgistuse oht kõige rohkem. Suitsuandur tuvastab ruumis leviva nähtava suitsu, kuid mitte vingugaasi. Vingugaasi tuvastamiseks ja mürgistuse vältimiseks tuleb kindlasti paigaldada vingugaasiandur.
Esimesed mürgistusnähud on uimasus ja peapööritus. Nende tunnuste avaldumisel tuleks viivitamatult avada aknad-uksed ning ruumid ventileerida. Mürgistuse süvenedes võivad tekkida peavalu, iiveldus, oksendamine, valu rinnus, südame rütmihäired, kõhuvalu ja surm. Kutsuda kiirabi!
CO Andur
1-3m
Eriti ohtlik on vingugaas magavale inimesele, sest hapnikupuudus ja vingugaas tekitavad veel sügavama une, mis võib jääda igaveseks.
Honeywell vingugaasiandur XC100D (IP44, eluiga 10a)
Ideaaljuhul tuleks andur paigaldada igasse tuppa kus on kütteseade. Tungivalt soovitatav on paigaldada andurid ka magamistubadesse ja tubadesse, kus te veedate palju aega. Majandus- ja taristuministri määrus, akt nr 87, § 45. P11.
art XC100D-DE
75
Vingugaasiandur tuleb kindlasti paigaldada ka nendesse eluruumidesse kus asub tahkekütusega köetav küttekeha. Nt puuküttega ahi, pliit või kamin.
Vingugaasiandur on kohustuslik alates 01.01.2018*
€
Vingugaasiandur on kohustuslik alates 01.01.2018 eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade.
CO Andur
Nt vannitoad või köögid, kus kasutatakse gaasi-veesoojendit. Määrus ei laiene eluruumidele, kus on kasutatusel ainult gaasipliit. Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!
TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35
TARTU Aardla 114, Ringtee 37a
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3
RAKVERE Pikk 2
VILJANDI Riia mnt 42a
JÕHVI Tartu mnt 30
VÕRU Piiri 2
VALGA Vabaduse 39
NARVA Maslovi 1
HAAPSALU Ehitajate tee 2a
PAIDE Pikk 2
JÕGEVA Tallinna mnt 7
TÜRI Türi-Alliku
RAPLA Tallinna mnt 2a
Esmaspäev, 16. oktoober 2017
2 Korteriühistu
Liis Vaksmann
Jagub tublisid ühistuid ja hakkajaid ühistujuhte EKÜL
Korteriühistute suurfoorumil oktoobri algul kuulutas Eesti Korteriühistute Liit välja ka XI korteriühistute konkursi võitjad kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt. „Pidime taas tõdema, et Eestis jagub tublisid ühistuid ja hakkajaid ühistujuhte, kes on oma majas ja majaümbruses ära teinud märkimisväärse töö,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi. Kategoorias „Ilus koduümbrus 2017“ kuulutati võitjaks KÜ Ranna tee Tartu. „Tänavust võitjat iseloomustab väga kaunis ja maitsekalt kujundatud kortermajade ümbrus,“ ütles Mardi. „Selles ühistus on seitse kortermaja ja territoorium ligi 14 000 ruutmeetrit – seda imetlusväärsem on võitja jaks koduümbrust korras hoida. Majade ümbrus on hästi läbi mõeldud ja meeldejääv, see seob kortermajad kokku kenaks hoonekompleksiks koos privaatse puhke- ja mängualaga.“ Kategoorias „Parim korteriühistu juht 2017“ pälvis võidu Sergei Saglo Pärnust, kelle esitas võistlusele KÜ Jannseni 8. „Korteriühistu liikmete jutu järgi on 2017. aasta parim korteriühistu juht mees nagu orkester – ühekorraga jurist, kojamees, psühholoog, koristaja, raamatupidaja, kinnisvaraarendaja, aednik, torulukksepp, infosekretär, kasvataja, laulja…,“ iseloomustas tiitlivõitjat Urmas Mardi. „Ta on mees, kes jagab majas toimuvat keldrist katuseni ja arvetest inimsuheteni.“ Kinnisvarahalduri kutsetunnistusega Saglo on Pärnus mitme korteriühistu juhatuse liige ja haldur ning tänu kogemustele teab ta hästi, et majaelanike usalduse võitmine võtab aega. Praeguseks on ta aga nii mõnigi kord sattunud ühistu etteotsa vastuoludest ja jagelemisest tüdinenud majarahva palvel.
Konkursi „Ilus koduümbrus 2017“ võitjaks tuli Tartu KÜ Ranna tee, kuhu kuulub seitse hoolikalt läbi mõeldud ümbrusega kortermaja.
Kortermajas on tuleohutusele mõtlemine kõigi ühine kohustus Tuleõnnetuste ennetamiseks tuleb kortermajas oma panus anda nii korteriühistul kui ka igal majaelanikul.
Hoolsa korteriühistu panus z Veendub, et küttesüsteemid majas on seaduslikult ehitatud või paigaldatud. z Tellib vähemalt kord aastas kutselise korstnapühkija. z Tellib kord aastas gaasiseadmete hoolduse. z Hoolitseb kõigi maja tuleohutuspaigaldiste korrasoleku eest. z Seisab hea selle eest, et ka üksi elavate eakate majaelanike korteris oleksid täidetud elementaarsed tuleohutusnõuded, nt paigaldatud suitsuandurid.
Eesti kaunis kodu
Hoolsa korteriomaniku panus
Eesti Korteriühistute Liit jagas tunnustust ka neile ühistutele, kes osalesid edukalt üle-eestilise konkursi „Eesti kaunis kodu“ erikategoorias „Kauneim kortermaja 2017“. Seda võistlust korraldatakse alates 2009. aastast Eesti Korteriühistute Liidu ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse koostöös. Tänavu pälvisid kauneima kortermaja tiitli KÜ Tehnika 79 Tallinnas ja KÜ Mai 23 Pärnus. Allikas: EKÜL
Konkursi „Edukaim renoveerimisprojekt 2017“ võitis Keila korteriühistu Vasara 6. „Edukaim renoveerimisprojekt kestis 2016. aasta maist kuni oktoobrini, sellele järgnes 2017. aasta mais ja juunis majaümbruse korrastamine,“ vahendas Urmas Mardi. „Korterelamu tervikrenoveerimise käigus renoveeriti katus, fassaad ja sokkel ning rajati uus soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Samuti vahetati kõik aknad ja toodi need soojustuse tasapinda, rekonstrueeriti üldelekter ja küttesüsteem kahetorusüsteemseks. Mainimist väärib ka see, et kõik korterelamu näidikud on kaugloetavad. Korterelamu on saanud palju positiivset tagasisidet nii elanikelt kui ka muidu huvilistelt.“ IA MIHKELS
Tänavuse parima ühistujuhi tiitli pälvinud Sergei Saglo (keskel) Pärnust koos Urmas Mardi (paremal) ja Raimo Jõgevaga Eesti Korteriühistute Liidust.
Pea nõu: + 372 503 9413 Vaata lisaks www.kt.ee Korteriühistutele hinnasoodustus!
Vaaraosipelgate ja prussakate tõrje mugav, kiire toimega ja tulemuslik
Tõrjeteenus
Korteriühistud
Pea nõu!
Konkursi „Edukaim renoveerimisprojekt 2017“ võitjaks kuulutati Keila korteriühistu Vasara 6, mis pärast väga põhjalikku renoveerimist on saanud palju tunnustavat tagasisidet.
z Paigaldab korterilakke suitsuandurid. Kohustuslik on üks andur, aga oma pere turvalisuse huvides võiks see olla igas ruumis (v.a köök ja vannituba). Suitsuandurit tuleb korrapäraselt tolmuimejaga puhastada ja kord kuus testida selle töökorras olekut. z Paigaldab vajadusel korterisse vingugaasianduri. 1. jaanuarist 2018 on vingugaasiandur kohustuslik kodus, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, mõistlik on aga paigaldada see igasse eluruumi, kus on põlemisega seotud seade, nt puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit. Vingugaasianduri õige koht on ruumi seinal põrandast umbes 0,5-1,5 meetri kõrgusel. Soovitatakse paigaldada see hingamiskõrgusele: elutoas tasemele, kus on inimese nägu diivanil istudes, magamistoas umbes padjakõrgusele. z Ei suitseta siseruumides. Rõdul suitsetades ei tohi mingil juhul visata suitsukoni üle rõdupiirde alla. Koni kustutamiseks peab rõdul olema vee- või liivaanum. z Ei jäta laste käeulatusse tikke ega välgumihklit, ei jäta lapsi omapäi ruumi, kus põleb küünal. z Ei hoia rõdul kergesti süttivast materjalist esemeid – kui nt ülemiselt rõdult viskab hooletu suitsetaja alla hõõguva koni, võib see alumisele rõdule sattudes põhjustada suure õnnetuse. z Ei lahku toidu valmistamise ajal pikemaks ajaks köögist, ammugi ei lähe kodust ära. Eriti hoolikas tuleb olla lahtisel tulel / gaasipliidil toitu valmistades. z Hoiab kõik kergesti süttivad materjalid lahtisest tulest eemal – ei jäta käterätti või pajakindaid pliidiplaadi vahetusse lähedusse, ei tõsta põlevat küünalt riiulisse või kardinate lähedale, puukorvi küdeva ahju/pliidi/kamina ukse ette jne. z Ei tõsta ülearust mööblit vm kraami trepikotta või keldrisse, kus sellest põlengu korral võib saada lisaoht (takistab inimeste majast väljumist, süttib vmt). z Ukselukku valides/vahetades eelista sellist, mille seestpoolt avamiseks pole vaja võtit: põlengu puhkedes ei pruugi olla aega kadunud võtit otsida, ka ei suuda paanikas inimene rahulikult mõelda, kuhu võtme pani, see aga suurendab paanikat veelgi. Kui ust saab avada vaid võtmega, peab varuvõtmel olema kodus kindel koht ja kõik pereliikmed peavad täpselt teadma, kust seda leida. Allikad: päästeamet, EKÜL
1524
on päästeala infotelefon, kust saab head nõu ka kõigis tuleohutust puudutavates küsimustes.
Esmaspäev, 16. oktoober 2017
Korteriühistu 3
KORTERIÜHISTUTE HANKED hanked.korteriyhistu.net
Projektijuhtimine | Projekteerimine | Energiasääst Katus | Fassaad | Küttesüsteem | Ventilatsioon Torutööd | Elektritööd | Heakord | Lift
PAKKUMINE: korteriyhistu.net/uus Korteriyhistu.net abiga on iga ühistu toimimine selge ja arusaadav • • • •
Ühistu sisene suhtlus Automaatsed näidud ja arved Hooldustegevuste ajalugu Koosolekute protokollid Foto: Taaniel Malleus
Esmaspäev, 16. oktoober 2017
4 Korteriühistu
Mis oleks, kui laiendaks ko IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Laiendus soklikorrusele paljusid ei meelita, katusealusega on hoopis teine asi: kui esimeses näed õue vaadates – kui aknaid üldse on – vaid möödujate kingi-saapaid, siis katusekorterist võib avaneda kaunis vaade ja sinna jõuab tõenäoliselt ka päikesevalgus. Millest alustada, kui mitmetel põhjustel kahekorruselise vana puumaja pööningukorrusele eraldiseisvat korteriomandit ehitada ei saa, küll aga oleks ehk võimalik teise korruse kortereid pööningukorruse arvel pisut laiendada? Pole saladus, et aegade jooksul on selliseid korterilaiendusi tehtud igasuguste lubadeta, lihtsalt „tugevama õigusega“, praeguseks on see aeg loodetavasti siiski möödas.
Küsi naabritelt nõusolek Ennekõike peab kortermajas olema pööningu hõivamiseks ühistu või 51% elanike nõusolek, selgitab ehitusfirma Kpartner.ee projektijuht Ilja Šois. „Kui katus jääb väliselt täpselt nii nagu see praegu on, ei paigaldata katuseaknaid ega ehitata välja vintskappe, mida seni polnud, siis saab niisuguse laienduse kortermajas lahendada ehitusteatisega.“
Pööningut eluruumiks ehitades soojusta katus
Korrustevahelised laed vajavad heliisolatsiooni
Kui majal vahetatakse kõigepealt katus ja eluruumid on plaanis pööningukorrusele ehitada kunagi hiljem, tuleb selle plaaniga arvestada juba katusevahetuse ajal. Viilkatuse sarikate vahe on võimalik soojustada juhul, kui on paigaldatud teibitud paksem difuusne hingav aluskattekile sarikale (toimib katuse veekindla aluskatte ja ka tuuletõkkena). Sel juhul võib villa vastu paigaldada, hiljem on mõistlik paigaldada lisareikad risti ning soojustada ka need vahed, seejärel tuleb aurutõke ja 2 x kipsi karkassmaterjal, soovitatavalt metallprofiilidest. Teine võimalus on paigaldada sarikale tuuletõkkeplaadid ja eraldada aluskattekile tuulutusvahega, siis pole hingav aluskattekile nõutud. Kui katuse all on tühi pööning, on väga sageli sarikatel vaid roovitus ja plekk. Sellisel juhul tuleks kaaluda uue katuse ehitamist, sest välis- ja sisetemperatuuri erinevuse mõjul tekib pleki sisepinnal kondensvee oht, seega ilma aluskileta paigaldatud soojustus hakkab oma veeimavusomaduste tõttu hallitama, deformeerub ja ei hoia sooja, ka võib kondensvesi tungida seinakonstruktsioonidesse. Kui katuse soojusisolatsioon ja läbiviigud on korralikult ehitatud, saab tulemus kvaliteetne. Allikas: www.kpartner.ee
Kui pööningukorrusele laieneb allolev korter, pole vahelae heliisolatsioon kuigi suur mureküsimus, küll aga tuleks heli ja sammumüra summutamine hoolikalt läbi mõelda siis, kui all on naabrite korter. Paroc AS ehitusinsener Jüri Vähi märgib, et kuna laekonstruktsioon kannab tavaliselt heli hästi edasi, on näiteks puittaladel lae helikindlaks muutmine üsna keerukas. Tihti jääb ka hoolikal planeerimisel tähelepanuta mõni elektrijuhtmete läbiviik või toru ning see hakkab toimima õhumüra helikanalina. „Rusikareegel ütleb, et helilainete summutamisel tuleb kasutada eri tihedusega materjale,“ juhendab insener. „Seega oleks hea valik vahelagedes oleva liiva-savisegu kombineerimine villaga, sest selline kooslus neelab nii madalate kui ka kõrgemate sageduste müra. Et saavutada olemasoleva liivatäitega vahelagede maksimaalne helipidavus, võiks vahelagede konstruktsioon olla järgmine: kõige alla jääb lae puittaladest karkassi vahele 5-10 cm liiva, ülejäänu tuleks välja kühveldada ja utiliseerida.Liiva peale paigutatakse kivivillaplaadid nii, et talade ja plaatide vahele ei jää pragusid. Tugitalade peale tuleks panna tugev ja sile aluspõhi sammumüra isoleerivate plaatide jaoks. Nendele plaatidele paigaldatakse “ujuv” sile aluspõrand, sellele valitud põrandamaterjal. Allikas: Paroc
Enne aga, kui sedasorti üksikasjadeni jõutakse, tasuks ehk kohale kutsuda mõni ehitusspets: pealtnäha ühesugusteski majades võivad tingimused-võimalused olla erinevad ja ainult asjatundja oskab väljavaateid õigesti hinnata ja edasiseks tegutsemiseks nõuandeid jagada. Ehituslikus mõttes saab maja juures teha enam-vähem kõike, iseasi, kas see on konkreetses majas mõeldav - või mõistlik. „Kui katusealusel pole näiteks vajalikku kõrgust ja eluruumi laiendamiseks oleks vaja katust tõsta, siis pole see ehitajale probleem - kuid et
see muudab maja välisilmet, tuleb küsida projekteerimistingimused kohalikust omavalitsusest,“ kirjeldab Šois asjaajamise võimalikku käiku. „Sõltuvalt maja asukohast võib selle loa saada, aga võib ka juhtuda, et maja välisilmet muutvateks ümberehitustöödeks luba ei anta - näiteks miljööväärtuslikus või muinsuskaitse piirkonnas.“
Mõtle järele, mida vajad Oluline on, et laiendus jääks alla 33% hoone olemasolevast elamispinnast, seda ületades on vaja alustada projekteerimistingimuste küsimisest (läheb maksma
u 30 eurot), taotleda ehitusluba (250 eurot) jmt. „Miljööalas võib pööningukorruse väljaehitamisel piisata vanadest ajaloolistest inventariseerimisjoonistest, kui elamispind on joonistelt tõestatav, ja tulekindlast trepikojast,“ räägib Ilja Šois. „Viimastele on aga erinevad nõuded sõltuvalt hoone korruselisusest ja tulepüsivusklassist, ka võib nõudmisi lisanduda: ekspertiishinnang ehitise kandvatele osadele, hädaväljapääsu kohtkindel redel maja otsaseinas, automaatne tulekustutussüsteem igas korteris, autonoomne tulekahjusignal-
PÕHJALIK JA PÜHENDUNUD EHITUSPARTNER. SUJUV KOOSTÖÖ ALGUSEST LÕPUNI. www.malmerkklaasium.ee
KORTERMAJADE TERVLIKLIK RENOVEERIMINE USALDUSVÄÄRSE PARTNERIGA.
Rõduklaasid, piirded ja varikatused TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114 tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee malmerkklaasium
INFOTOLIRA.EE WWW.TOLIRA.EE
Esmaspäev, 16. oktoober 2017
Korteriühistu 5
rterit pööningule? isatsioon - kõik see kokku võib minna päris kalliks.“ Kõike, mis puudutab tuleohutust, saab järele uurida päästeametist. Igal juhul ei maksa ehitama hakata enne, kui kõik üksikasjad on täpsustatud ja ette nähtud toimingud tehtud - nii saab vältida tervet hulka ebameeldivusi ja ka asjatut rahakulu. Kui tahetakse ehitada pööningukorrusele lisakorter, et selle müügist saadava raha eest vahetada katus või teha korda maja fassaad, siis ei maksa unustada, et linnas on miljööalas nõutav teatud krundi suurus, mis asja otsustab - kui piisvalt parkimiskohti pole, ei lähe omaette korteri rajamise plaan läbi..
Vahelagi niiskuskindlaks
Vida Press
Enne kortermaja ventilatsiooni renoveerimist ja projekteerimist vajalik teostada:
VENTILATSIOONI UURINGUD, KAARDISTUS JA PUHASTUS komplektsed tööd, millega antakse vajalik info ja dokumentatsioon kogu maja ventilatsiooni kohta. Tuvastatakse kõik probleemid ja iseärasused, mida tuleb arvestada ventilatsiooni projekteerimisel ja ehituses Teenust toetab ka KREDEX!
Ventilatsiooni uuringu, kaardistuse ja puhastuse teenuse olemus: r mõõdistatakse korterites erinevad siseõhu parameetrid; r kaardistatakse kogu olemasolev süsteem; r tuuakse välja eripärad ja probleemid, mida tuleb ehitusel arvestada; r videouuringud kanalitest ja fotod olemasolevast olukorrast; r puhastatakse täies mahus kogu olemasolev ventilatsioonisüsteem; r korraliku dokumentatsiooni ja eskiisjooniste koostamine
Aero Grupp OÜ on MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsiooni asutajaliige Krediidiinfo reiting Aero Grupile: “Edukas Eesti Ettevõte 2016, Krediidiinfo reiting AA” Äripäeva tunnustus: “Eesti Gasellettevõte 2015”
Võtke meiega ühendust ja pakume Teile vajadusel ka tasuta konsultatsiooni ning soovitame oma alla tipptegijaid Eestis!
Mõistlikud hinnad ja kvaliteetsed teenused!
K L I E N D I KO M M E N TA A R :
Anvar Kima, KÜ Sõpruse 202
“
Soovitaksin seda ƬUmat kõigile, kes hindavad kvaliteeti ja usalduslikku kliendisuhet.”
Aero Grupp OÜ www.aerogrupp.ee
info@aerogrupp.ee tel +372 55 92 1387
Pakume teenuseid üle Eesti!
Vahelae talade vahed võib soojustada näiteks puistevillaga, kui kõrgused lubavad siis asetada vahelae taladele risti reikad (nt 50x50 mm) ja paigaldada veel lisasoojustust. „Allkorrusel tuleks enne puistevillaga soojustamist paigaldada aurutõke mis kaitseb puistevilla niiskuse eest,“ juhendab Šois. „Et puistevill imab niiskust, võib kinnises vahelaes - ennekõike vannitoa, köögi ja saunaosa kohal - kergesti tekkida hallitus. Kui vanast ajast on pööningu põrandal talade vahel liiv, siis võib see umbes 50 mm paksuselt alles jääda, sest täidab ka aurutõkke funktsiooni.
Ühistud vajavad toetuste jätkumist Aastatega korteriühistutele eraldatud renoveerimistoetuste raha, mille toel on korda saanud hulk kortermaju, on otsas. Seepärast tegid oktoobri hakul kõikjalt üle Eesti Tallinna suurfoorumile kogunenud korteriühistud valitsusele ühispöördumise, milles rõhutasid renoveerimistoetuse jätkumise olulisust. „Teeme ettepaneku: tagada jätkusuutliku ja stabiilse toetusskeemi olemasolu elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks ning jätkata hästi sissetöötatud ning edukaks osutunud meetme teostamist läbi SA Kredex ja eraldada toetusskeemi rahastamiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal,“ seisab korteriühistute ühisavalduses. „Eesti elamumajanduse jätkusuutliku arengu aluseks on olemasoleva elamufondi säilimise tagamine. Elamumajanduse arendamisel tuleb eelkõige lähtuda asjaolust, et ligi 97% Eesti elamufondist on eraomandis. Põhirõhk peab jääma olemasoleva elamufondi säilitamisele ja nüüdisajastamisele, toetades omanikke vajalike investeeringute tegemisel.“ Euroopa Liidu struktuurfondide toel eraldas SA KredEx korteriühistute rekonstrueerimistoetusteks 102 miljonit eurot. KredExile on laekunud 460 taotlust kogusummas 104 miljonit eurot ning toetuse eraldamine on lõppenud. „Üle tuhande maja Eestis on tänu riigi toetusrahale kas juba korda saanud või saab korda lähitulevikus,“ ütles suurfoorumil Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. „Toetusraha jätkumine on väga oluline, sest riigitoetusel on majade renoveerimisel oluline roll.” Allikas: EKÜL
10 000
ringis on korteriühistuid lisandumas pärast 1. jaanuari 2018: nendes majades, kus elanikud pole seni ise ühistut moodustanud, loob riik automaatselt seadusjärgse korteriühistu.
Esmaspäev, 16. oktoober 2017
6 Korteriühistu
Ühistukindlustus kaitseb naabrite hooletuse eest Kortermaja elanike harjumused ja kombed võivad vägagi erineda, seepärast tasub korteriühistutel tekkida võivate ebameeldivuste leevendamiseks kaaluda ühistukindlustust. „Illusioon, et kortermajades ei juhtu midagi, sest kõik naabrid on vastutustundlikud ja hoolivad peale oma kodu ka üldruumidest, on reaalses elus kerge purunema,“ ütleb ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko „Tihtilugu kiputakse olema väga ükskõiksed selle vastu, mis toimub üldkasutatavates ruumides – koridorides, keldrites või parklates. Meie kliimas tuleb ette ka tugevaid sügistorme ja lumerohkeid talvi, need võivad näiteks katusele kahju teha.“ Seega tasub nii suurematel kui ka väikestel ühistutel kaaluda korteriühistu vara- ja vastutuskindlustust. Varakindlustus pakub kaitset oma hoonetele ja rajatistele, vastutuskindlustus katab aga teistele tekitatud isiku- ja varakahjud ning kui lepinguga on valitud vastav kaitse, siis ka korteriühistu liikmetele tekitatud kahju. „ERGO statistikas on palju näiteid sellest, kuidas kortermaja elanikud on tekitanud oma rumala käitumisega kahju üldkasutatavates ruumides või naabritele,“ ütleb Makienko. „Näiteks süttis ühes korteris teler ja majaelanik arvas, et parim viis oma kodust vara päästa on visata põlev teler koridori. Sellise käitumise tulemusena sai aga kahjustusi kogu koridor.“ Ulatusliku põlengu võib kaasa tuua ka hooletu suitsetamine rõdul: kui näiteks inimene ei kustuta sigaretikoni tuhatoosi, vaid viskab selle üle rõdupiirde alla, võib see sattuda alumise naabri rõdule ja tekitada mitme asjaolu kokkulangemisel tulekahju. Ka ei ole harvad juhud, kus kortermaja all parklas miski süttib või süüdatakse, mistõttu hoone saab tõsiseid kahjustusi. Tugevate tuultega tormid on pahatihti viinud kortermajadelt
.
katuse. Selliste juhtumite puhul võib eeldatav kahju küündida 100 000 euro kanti. „Ühistutel seda raha kusagilt võtta ei ole ja ilma ühistukindlustuseta langeb remondiks võetava laenu koormus suures osas elanikele,“ teab kahjukäsitleja. „Kahjuks on siis liiga hilja tõdeda, et tekkinud igakuist 30eurost pikaajalist lisakulu korteri kohta oleks saanud vältida ühistukindlustusega, mille kuumaks oleks iga korteri kohta olnud ehk vaid kolm eurot.“ Üsna sagedased ja paraku ka kõige ulatuslikumate tagajärgedega on torustikulekked. „Meie praktikas registreeritakse ühistute torustikulekkeid üle saja, kuid kindlustus on olnud vähestel ühistutel,“ tõdeb Makienko. „Enamasti jõuab kahjunõue meieni koduomaniku, mitte ühistu kaudu – ehk kodud on kindlustatud, kuid ühistu haldusala mitte. Veekahjud algavad üldjuhul 2000 eurost ja võivad ulatuda paarikümne tuhandeni.“ On ka hooneid, kus osa pinda on renditud äridele ja pärast veekahju tuleb vastutust kanda ka ettevõtte vara ja ärikatkestusest tuleneva kahju eest, need summad on aga juba hoopis suuremad kui mõni tuhat eurot. Väga tihti on kortermajades probleeme ka grafiti ja lihtsalt sodimisega – nii koridorides kui ka välisseintel, kusjuures sodijaiks võivad olla võhivõõrad kaagid. „Sõltuvalt mahust on ka grafiti eemaldamine ühistule päris suur kulu,“ ütleb Erko Makienko. „Igal juhul tuleb ühistukindlustus ka pikas perspektiivis oluliselt odavam kui hilisem oma kuludega remontimine.“ Ka võib alati tekkida tõrkeid elanikelt remondiraha kättesaamisega – suurte summade puhul on see veel eriti keeruline. Seepärast tasuks suhtuda ühistusse heaperemehelikult ja vastutustundlikult ning sõlmida ühistukindlustus, mis maandab riskid.
IA MIHKELS
Märka naabrit – mi Kortermajas elades ei tea me sageli, kes on naabrid – ja võib-olla ei huvita ka. Kui aga võtaks vaevaks majarahvaga tutvuda, selgub kindlasti, et koos elab hulk toredaid ja sõbralikke inimesi, kellest nii mõnigi jääb paraku teinekord oma igapäevatoimingutega kimpu.
Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik – tihedalt üksteise kõrval elades on lihtne üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.
Kas oled endalt küsinud? Liikumisraskustega vanamemm elab koos oma koerakesega viiendal korrusel. Koer on soliidses eas daamile jäänud ainsaks seltsiliseks, kellega igapäevaasju arutada. Viimasel ajal vaevavad memmekest tasakaaluhäired ja jalutama minna on tal seetõttu raske. Mure koera pärast on aga suur ning kohusetundliku loomapidajana laseb ta kolm korda päevas oma koerakese köie abil aknast alla, et too oma hädad õue tehtud saaks. Pikaajalisest sõbrast loobuda ju ei taha, sest kõrvuti on elatud ja oldud juba aastaid. Ehk saaksid sina, majanaaber, viia tema koera jalutama? Naabripoiss on muidu igati ontlik noormees, kuid miskipärast tõmblevad tema nägu ja käed imelikult. Seda, et imelikult – märkame tõenäoliselt küll. Aga kas me märkame ka seda, et tegemist on väga nutika ja toreda inimesega, kes käib tööl ning elab aktiivset ühiskonnaelu? Või seda, et tal on
Kui üksi elavat eakat naabrit, kelle ainus seltsiline on koer, tabab ajutinegi tervisehäda, saab koera jalutuskäikudest otsekohe tõsine mure. Tõeline kergendus oleks, kui naaber märkaks abi pakkuda.
tegelikult suur mure: kuidas saada argipäeva hommikul koduuks lukku või õhtul lukust lahti, sest tal endal on seda peenmotoorikahäire tõttu raske, kui mitte võimatu teha? 30
sekundit abi – ja ta saaks olla ühiskonna täieõiguslik liige. Kui elad sellise inimese kõrvalkorteris, siis astu julgelt appi! Või siis see soliidne kaabuga vanahärra, kes on siin majas
www.estlander.ee tel 51 919 352
· Korterelamute
kompleksne renoveerimine Fassaaditööd · · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve
T
AAT
MM UUS S T
AAAASST
15
T
T KO OGGEE
www.dominos.ee
DOMINOS PROJEKT OÜ
Mustamäe tee 5, Tallinn, tel +372 509 7953, dominos@dominos.ee
KATUSED, FASSAADID, ÜLDEHTUS, TERVIKRENOVEERIMINE Meie hoolitseme, et Sinu maja oleks ilus, soe ja vettpidav
Esmaspäev, 16. oktoober 2017
Korteriühistu 7
ne ja aita! Vida Press
maitsvaid moose. Sügisene rõskus ning talvised külmad teevad tema jalad aga nii kangeks, et igapäevane trepist üles-alla liikumine käib üle jõu. Poodi ikka kuidagi saab – teinekord aitavad lapsed ju ka –, kuid tellitud ajalehed kipuvad viimasel ajal vanahärra postkasti ummistama. Mõnikord võtavad naabrid neid endale lugeda ja unustavad tagasi panna. Vanahärra on seepärast kurb, sest tee kõrvale ajalehe lugemine on tema meelistegevus. Ehk saad sina oma naabrihärrale posti kätte viia? Või oleks sinu laps valmis selle enda kohustuseks võtma?
Mis oleks, kui teeks silmad päriselt lahti?
elanud juba aastakümneid ja kelle naine suri juba mitu aastat tagasi. Suviti sõidab ta tihtipeale võileivapaki ja oranži plastämbriga metsa, korjab marju ja keedab kodus neist
Me oskame uskumatult hästi elada üksteise kõrval nii, et meie teed ei ristu. Me ei ütle tere ega tunne huvi, kuidas läheb. Kui miski on halvasti, häirib meid, siis suure tõenäosusega alustame korralekutsuvatest kirjakestest trepikoja seinatahvlil. Aga mis oleks, kui prooviks teistmoodi: teeksime silmad päriselt lahti, märkaksime naabreid ja pakuksime abivajajaile vajadusel pisikesi teeneid? Tõsi, kellegi aitamine ei tohi olla pealesunnitud kohustus, kuid see, mis tervele ja täisjõus inimesele pisiasi, võib lahendada kaasinimese hiigelsuure mure ning võimaldab tal edasi elada harjumuspärast elu. See on väga suur asi! Meil kõigil on õigus olla väärikas just sellisena, nagu me oleme. Ka siis, kui meid vaevab haigus või kui aastad on keha kulutanud ja väsitanud. Tõsi on ka see, et nii nagu me ise muutume ja muutuvad meie võimalused, peaksid ajas muutuma ka meie harjumused. Samas võivad mõned asjad juhtuda äkki – ja
Kuidas abi pakkuda ja vastu võtta? ABISTAJA. Vahel võib tunduda, et on keeruline astuda võõra inimese juurde ja talle abi pakkuda. Sõbralikkus, viisakus ja asjalikkus aitavad aga kohmetusest üle. Täida abivajaja soovid justkui muuseas ja tunned, kuidas endal saab meel samuti rõõmsamaks. ABISAAJA. Kui oled see, keda aidatakse, ära võta pakutud abi enesestmõistetavana. Leppige omavahel kokku, millised on aitajale jõukohased ülesanded ning mõtle, mida saad ise vastu pakkuda. Ehk on abi pakkujale omakorda abiks, kui oled valmis teinekord tema algklassilastele pärast kooli seltsiks olema või taldrikutäie sooja suppi pakkuma, naabri puhkusereisi ajaks tema kassi või toalilled enda hoolde võtma või muud jõukohast tegema.
Tahad saada vabatahtlikuks? 18. novembril on Tallinna lauluväljakul vabatahtliku tegevuse laat, mille eesmärk on tutvustada vabatahtliku tegevuse võimalusi neile tallinlastele ja harjumaalastele, kes praegu veel vabatahtlik pole. Oma tegemisi ja vabatahtliku töö võimalusi tuleb tutvustama poolsada Tallinna ja Harjumaa ühendust ning avaliku sektori asutust, teiste seas Toidupank, ESTSAR, Lasnaidee ja Tallinna keskraamatukogu. Allikas: vabatahtlikud.ee
ootamatult võib näiteks omapäi trepist kõndimine muutuda keeruliseks või lausa ohtlikuks. Kas see on alati põhjus loobuda lehetellimusest või anda ära koer, oma parim sõber? Krooniliste haiguste ja erivajadustega inimestel on teinekord vaja sutsuke toetust, et nad saaksid meiega võrdväärselt ühiskonda panustada. Kuigi võib tunduda, et mis seegi meie asi on, siis: meil kõigil on oma elukeskkonnas ja ühiskonnas tervikuna kergem, kui aktiivseid, enesega toimetulevaid ja tööl käivaid inimesi on rohkem.
Kogukonnavaim abiks Kui palju võtaks aega enne tööleminekut peale oma ukse ka naabri oma lukku keerata, hommikusele jooksuringile või õhtusele jalutuskäigule naabrinaise koerake kaasa võtta ning tagasi tulles vanahärrale ajalehed viia? Tundub ülemäära palju? Aga jagage naabritega ülesanded omavahel ära, leppige kok-
ku, kes, millal ja mismoodi aidata saaks. Naabri aitamine soojendab iseenda südant, aga märksa olulisem on, et see ärgitab ka kogukonnavaimu ja kasvatab turvatunnet. Aktiivsetes külakogukondades on üksteise märkamine üldjuhul normaalne, üksteisest hoolitakse ja üksteise vastu tuntakse huvi. Miks me siis ühistukorterites kehvemad oleme? Üksteisest hoolimine on tihtipeale algus suurematele koostegemistele: talgutele, ühisüritustele ja koduümbruse korrastamisele. Ka kõikvõimalike majas tekkida võivate probleemide korral on palju lihtsam omavahel läbi rääkida ja lahendusi leida, kui naabrid üksteist tunnevad.
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
56 903 944
www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com
Tel: + 372 641 0610, +372 525 1717 abi@lukuekspert.ee
ANU VILTROP
Vabatahtlike Värava toimetaja
LAUR RAUDSOO
ajakirja Sotsiaaltöö tegevtoimetaja
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga Trepikodade renoveerimisel 10 aastat kogemust!
25 aasta t Eesti tur ul.
Esmaspäev, 16. oktoober 2017
8 Korteriühistu
EHITAME HOONED ENERGIATÕHUSAKS! Kvaliteetne renoveerimine ja fassaaditööd vastuvõetava hinnaga
Kogemused aastast 2004 140 objekti ja 150 000 m 2 fassaade
Oleme spetsialiseerunud hoonete tervik renoveerimisele, mille lõpptulemuseks on ilus, korras ja energiasäästlik maja. Peamiselt tegeleme kortermajade peatöövõtu ja soojustamist vajavate hoone-osadega: fassaadi, sokli ja vundamendiga. Oma professionaalsetele koostööpartneritele usaldame projekteerimis-, katuse-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja ventilatsiooni-tööd. Meie missiooniks on aidata kaasa energiasäästlikkuse tõstmisele ja visiooniks olla omal alal parimate hulgas.
EST Facade OÜ soovitab Caparoli nanotehnoloogial (NQG) põhinevaid fassaadisüsteeme! 5 tärni väärt kauakestev kvaliteet: PÜSIB KAUA PUHTANA ILMASTIKUKINDEL VÄGA VASTUPIDAV PARIM VÄRVIKIRKUS PÜSIVA TOONIGA estfacade@gmail.com / tel 5858 8585
www.estfacade.ee