RIIK TOETAB KORTERMAJADE RENOVEERIMIST. KORTERIÜHISTU JA PANDIÕIGUS. PARIMAD ÜHISTUD PÄRJATUD. GAASISEADMED VAJAVAD HOOLDUST
Korteriühistu Neljapäev, 18. oktoober 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
56 903 944
www.kahjuritorje.ee, putukatorje@gmail.com
FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.
Parimaks lahenduseks sellistesse
kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.
VÄLTIG E KATU SE LÄB NING A JALAK LL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE J OHUST A AUTOD AMIST E !
-100% PURIKAI
D
Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid
arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.
Katustele paigaldatakse küttekaabel
siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.
Küttesüsteemi automaatne juhtimine
Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.
Veetorud alati lahti
Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.
FENIX on Euroopa suurimaid
elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma. Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.
Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@ silman.ee www. silman. ee
Neljapäev, 18. oktoober 2018
2 Korteriühistu
EHITAME HOONED ENERGIATÕHUSAKS! KOGEMUSED AASTAST 2004
Oleme spetsialiseerunud hoonete terviklikule renoveerimisele, mille lõpptulemuseks on ilus, korras ja energiasäästlik maja. Peamiselt tegeleme kortermajade peatöövõtu ja soojustamist vajavate hoone-osadega: fassaadi, sokli ja vundamendiga. Oma professionaalsetele koostööpartneritele usaldame projekteerimise, katuse-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja ventilatsiooni-tööd. Meie missiooniks on aidata kaasa energiasäästlikkuse tõstmisele ja visiooniks olla omal alal parimate hulgas.
EST FACADE OÜ Ringtee 10, Tartu 50105 5858 8585 l
estfacade@gmail.com l www.estfacade.ee l EST FACADE OÜ Kõrgeim krediidivõime © Bisnode 05.07.2018
estfacade
Neljapäev, 18. oktoober 2018
Korteriühistu 3
Kortermajade renoveerimiseks saab edaspidigi toetust taotleda Aldo Luud
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Renoveerimistoetustega on Eestis korda tehtud hulk kortermaju, paljudel on ära tehtud toetuse taotlemiseks vajalikud eeltööd, seetõttu on toetuste jätkumine äärmiselt oluline. „Valitsuse lubadus eraldada neljal järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimiseks 100 miljonit eurot väärib tunnustust ning annab märku, et energiasääst ning tervisliku elukeskkonna loomine ei jää pelgalt tühjadeks sõnadeks,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla kevadel pärast seda, kui sai teatavaks valitsuse seisukoht: leida riigieelarvest korterelamute rekonstrueerimiseks lisaraha. „See on suur kergendus eelkõige nendele ühistutele, kes on juba eeltöö elamu renoveerimiseks ära teinud, lootes renoveerimistoetust saada.“ Jaadla märkis, et tihti ei kujuta kõrvalseisjad ettegi, kui suur töö eelneb korteriühistus kodumaja rekonstrueerimisotsuse vastuvõtmisele.
Raha kipub nappima
Taotletakse suurimat võimalikku toetust Enamik renoveerimist plaanivaid kortermaju Eestis võtab ette tervikrenoveerimise ning taotleb riigilt maksimaalset ehk 40-protsendilist toetust. „Seda ei osanud keegi 2014. aastal toetusmeetme planeerimisel ette näha,“ tõdes Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud korteriühistute suurfoorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja
res. Renoveerimisele lähevad pigem väiksemad kui suured kortermajad. „Muret tundma paneb IdaVirumaa, kus renoveerimist vajavate hoonete hulk on suur, aga selles meetmes on korda saanud vaid kaks maja,“ märkis ta. „Viimase toetusmeetme 102 miljoni euroga saab korda kaks protsenti Eesti elamufondist. Selleks, et kogu rekonstrueerimise potentsiaaliga elamufond korda teha, läheks toetusteks tarvis 4 miljardit eurot, aga karta on, et selleni Eesti kunagi ei jõua.“ Reinsalu selgitas ka, et kortermajade renoveerimiseks 2019. aastal ette nähtud 32 miljonist on 22 miljonit eurot tegelikult varasema meetme väljamaksed, mis juba taotluste ja otsustega kaetud. „Kohustustest vaba uut raha on riigieelarve strateegias järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud 100 miljonit, aastaks 2019 aga 10 miljonit,“ selgitas Reinsalu.
energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu. „Me ei arvanud, et 102 miljoni euro eest saab Eestis korda teha 407 maja, kui varem sai 37 miljoniga korda teha 650 maja,“ tõi ta välja, rõhutades, et tegemist on siiski meeldiva üllatusega. „Majad saavad väga hästi korda. Praegu on 407st majast valmis 226
ja üle Eesti käib tõsine renoveerimine.“ Kui aga nõudlus on suur, kerkivad ehitushinnad. „40% toetusnõuetele vastavate rekonstrueerimistööde hind praegu on 293 eurot ruutmeetri kohta,“ rääkis Reinsalu. „Kui arvutada see ümber umbes 60ruutmeetrise korteri kohta,
on rekonstrueerimise hind sellise korteri kohta varasemast 1800–2000 eurot kallim.“
Pigem väikesed kui suured Reinsalu sõnul juhivad renoveermist Tartu- ja Harjumaa, tublid ollakse aga ka Valgamaal ja Lääne-Virumaal, eriti Rakve-
25 aasta t Eesti tur ul. ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI TERMOGRAAFIA, HOONETE ÕHUTIHEDUSE KONTROLL ENERGIAAUDITID, -MÄRGISED JA -ARVUTUSED HOONETE EHITUS- JA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID
Tallinn • Pärnu • Tartu tel 601 6500 • mob 5348 9959 info@termopilt.ee • www.termopilt.ee
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on riikliku renoveerimistoetuse jätkumine korteriühistutele hea uudis, kuid summad võiks olla suuremad. „Meil on hea meel, et riik on Eesti Korteriühistute Liidu häält kuulda võtnud ning jätkab kortermajade renoveerimise toetamist. Eesti Korteriühistute Liidu poolt tänavu aasta alguses läbi viidud küsitlusest selgus, et korteriühistud, kes on omalt poolt renoveerimisprotsessi alustamiseks juba rahamahukaid kulutusi teinud, oleksid valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot,“ vahendas ta.
Käsiraamat ühistujuhtidele Raamat „Nõuan-deid korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust“ pakub korteriühistutele abi avu 1 ja selgitusi tänavu 1. jaanuaril jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohta. Uus seadus määratleb varasemast täpsemalt korteriühistu rolli ning selle liikmete õigused ja kohustused. Seadus loob ka hulga uusi mõisteid, mille rakendamine korteriühistu igapäevaelus selgitusi vajab. Raamatu koostaja, jurist Urmas Mardi (pildil) on Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja, korteriühistute valdkonna kogenud spetsialist ning tunnustatud lektor, kes on uue seaduse teemal nõustanud tuhandeid inimesi üle Eesti. Raamatust leiab lugeja nii seaduse täisteksti koos tema selgitustega kui ka korteriühistu näidispõhikirja, mille on koostanud Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep. Raamatut saab osta EKÜLi esindustest Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Info: ekyl@ekyl.ee. ÕHTULEHT.EE
122b
miljonit eurot investeerib riik aastail 2019–2022 korterelamute energiatõhususse, jagades rekonstrueerimistoetust. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu.
Neljapäev, 18. oktoober 2018
4 Korteriühistu
Korteriühistutest on seaduse al kommunaalvõlglase suhtes hü VidaPress
Tänavu aasta algul jõustunud korteriomandi- ja korteriühistu seadus annab korteriühistutele senisest oluliselt suuremad võimalused võlgnikest korteriomanike vastu nõuete maksmapanekuks.
Mis summas automaatne pandiõigus nõudeid tagab?
Praeguseks ligi aasta kehtinud uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel on kõik korterid koormatud seadusest tuleneva pandiõigusega (olemuslikult hüpoteegiga) korteriühistu kasuks. Automaatselt, seaduse alusel, ilma kandeta kinnistusraamatusse. Seaduse abiga on korteriühistu tõstetud hüpoteegipidaja staatusesse nii, et ühistul on korteri müügi korral eelisõigus osale müügihinnast.
Korteriühistu sai õigusi juurde Korteriühistul on õigus nõuda korteriomanikult kommunaalkulude ja kaasnevate kulude tasumist. Kuni 2017. aasta lõpuni pidi korteriühistu leppima nõuete rahuldamisega üldkorras ehk täitemenetluses ei erinenud korteriühistu mis tahes muust võlausaldajast, kelle kasuks ei olnud võlgniku kinnistule seatud hüpoteeki. Lihtsustatult: oma raha oli korteriühistul pea võimatu täitemenetluses saada siis, kui korterit koormas panga kasuks seatud hüpoteek. Jõustunud seadus muutis oluliselt korteriühistu olukorda paremuse poole. Siinkohal on paslik ka meelde tuletada, et
tutäituri poole ning saada oma nõue rahuldatud seadusega tekkiva pandiõiguse arvelt eelisjärjekorras. Ilma kohtulahendita ei ole seaduse alusel kehtival pandiõigusel praktilist väärtust, kuivõrd seda ei ole võimalik kohtuotsuse puudumisel maksma panna.
uue seaduse alusel tekkisid automaatselt korteriühistud igasse korterelamusse, kus seniajani on majandatud näiteks korteriomanike ühisuse vormis. Eranditult kõikidele korteriomanditele tekkis seaduse alusel pandiõigus, mida käsitletakse sellisena, nagu oleks tegemist esimesele järjekohale sisse kantud hüpoteegiga. Inimkeeli tä-
10
Uued korstnad AASTAT KOGEMUSI Ahjud Pliidid Kaminad Metallist moodulkorstende müük ja paigaldus
hendab see, et kui korteriühistu pöördub oma nõude maksmapanemiseks kohtutäituri poole, siis korteri müügist saadud rahast rahuldatakse kõigepealt seaduses sätestatud piirmäärasid arvestades korteriühistu nõue ning üksnes pärast seda nn tavalise hüpoteegipidaja ehk enamasti panga nõue. Seega paranes oluliselt korteriühistu võimalus saada korteri müügi arvelt kätte võlgnevus ilma, et kogu müügist saadud raha laekuks hüpoteegipidajale. Tuleb rõhutada, et muutunud ei ole see, et võla sissenõudmiseks tuleb korteriühistul pöörduda korteriomaniku vastu hagiga kohtusse. Kui korteriühistu nõue on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud, tekib korteriühistul õigus pöörduda koh-
Korteri võlad ei lähe enam üle selle uuele omanikule Peale selle, et korteriühistul on õigus nõuda ise pandiõiguse realiseerimist ning korteri müüki täitemenetluses, annab pandiõigus korteriühistule eriõigused ka juhul, kui korterit müüakse mis tahes muu nõude katteks. Kohtutäituril lasub kohustus teavitada korteriühistut igast toimuvast täitemenetlusest. Kehtiv seadus sätestab põhimõttelise muudatuse, mille kohaselt majandamiskulude võlgnevus täitemenetluses ostjale üle ei lähe: kõik korteriühistu nõuded endise korteriomaniku vastu leiavad lahenduse täitemenetluse käigus ja ostja saab korteri, mis on võlgadest vaba. Tegemist on positiivse muudatusega nii ühistule, kes saab oma raha varem kätte, kui ka uuele omanikule, kes võlgadega tegelema ei pea. Erandkorras on korteriühistul õigus nõuda juba toimuva täitemenetluse raames korterimüügist saadud raha arvelt kuni kolme kuu kommunaalkulude võlgnevuse tasumist ilma kohtuotsuseta, üksnes korteriühistu tõendi alusel. Oluline on siiski silmas pidada, et täitemenetluse algatamiseks sellisest tõendist ei piisa, ehk kui korteriühistu soovib täitemenetluse ise algatada, tuleb eelnevalt võlanõudega pöörduda kohtusse.
Pandiõigusel kindla summana piiri ei ole, seadus seob pandiõiguse ulatuse võimalikult täpselt iga konkreetse korteriomandi eelmise aasta majandamiskulude suurusega, st aasta kommunaalkulude ja muude kulude ehk korteriühistu arvete kogusummaga. Seega eelisjärjekorras on korteriühistul korteri müügi arvelt õigus summale, mis on võrdne ühe aasta kommunaalarvete summaga. Kui korteriühistu nõue on tegelikult suurem ehk korteriomaniku võlgnevus pikaajalisem, siis ülejäänud osas korteriühistu nõue loomulikult ei lõpe, vaid korteriühistul on õigus selle tasumist nõuda üldkorras ehk nii nagu seda sai teha kuni 31. detsembrini 2017. Sellisel juhul toimub nõude rahuldamine nii, et korteri müügist saadud raha arvelt saab korteriühistu kätte ühe aasta kommunaalarvete summa, seejärel saab oma nõude rahuldatud hüpoteegipidaja (pank) ja kui siis on midagi veel müügist järel, siis saab oma nõude teise osa kätte ka korteriühistu.
Ühistu pandiõigus kõigile korteriomanditele Korteriühistu pandiõigus tekkis kõikidele korteriomanditele, mis olid seisuga 1. jaanuar 2018 kinnistusraamatusse kantud. Seega tekkis pandiõigus ka nendele korteritele, mis olid enne seda kuupäeva koormatud hüpoteegiga näiteks panga kasuks. Seadus kitsendab siinkohal osaliselt nn tavaliste hüpoteegipidajate õigusi ning määrab,
Vaata lisaks www.kt.ee
Küsi nõu: 503 9413
Tel 5661 8418 www.lasover.ee
Soodushind korteri kohta -20 €
Mugav ja tulemuslik prussakate ja vaaraosipelgate GEELTÕRJE Putukate tõrjegeel
Tõrjeteenus
Korteriühistud
Pea nõu!
Neljapäev, 18. oktoober 2018
Korteriühistu 5 Teet Malsroos
lusel saanud üpoteegipidajad et osaliselt on seaduse alusel tekkinud pandiõigusel olemasoleva hüpoteegi suhtes prioriteet. Prevaleeriva pandiõiguse suurus sõltub sellisel juhul täite- või pankrotimenetluses korteriomandi müügist saadud summast, moodustades sellest viis protsenti. Siiski ei ole pandiõigus suurem kui aasta kommunaalarvete summa. Näiteks on korteri eelmise aasta arvete kogusumma 2500 eurot. Panga k kasuks asuk as ukss ko koor koormatud orma matu tud d hüpoteegiga korter müüakse täitemenetluses ses 100 000 euroga. Kuigi 5% müügi tulemist moodustaks 5000 eurot, on pandiõiguse summa summa 2500 eurot ehk aasta a kulude summa. Kui aga sama a arvete rvete kogusummaga korter müüakse müüakse täitemenetluses 40b 000 euroga, on pandiõiguse summaks summaks kõigest 2000 eurot, olgugi, lgugi, et aastane arvete summa a on suurem. Oluline on siinkohal, siinkohal, et kõikidele nendelee korteritele, mis koormatakse uue hüpoteegiga pärast 1. jaanuari aanuari 2018, ei kohaldu enam m 5% lisapiir. Ehk näiteks kui aastal astal 2018 müüdi korter, müüja üja panga hüpoteek kustutati ning ostja panga kasuks kanti nti sisse uus hü-
poteek, on juba tegemist korteriga, mis koormati hüpoteegiga pärast 1. jaanuari 2018. Enne seaduse jõustumist hüpoteegiga koormatud korterite arvelt korteriühistu nõude rahuldamine on juba kaasa toonud mõningaid kohtuvaidlusi. Siinkohal tasub osundada Tartu ringkonnakohtu määrusele tsiviilasjas 2-1810140, kus kohus on selgitanud, et KrtS § 44 lg-t 2 tuleb mõista mõis mõ ista ta sselliselt, elli el lise selt lt, et n nii ii ttäiteäite äi te ku kuii
ka pankrotimenetluses rahuldatakse korteriomandi müügist saadud rahast kõigepealt korteriühistu pandiga tagatud nõue ja alles seejärel „tavalise“ hüpoteegiga tagatud nõue. Samuti tähendab see korteriühistule võimalust pöörata sissenõue korteriomandile ka juhul, kui see on koormatud hüpoteegiga, sest kõik „tavalised“ hüpoteegid on korteriühistu pandiõigusest tagapool taga ta gapo pool ol jjaa llõpevad (TMS § 158 lg 3). KrtS-i KrtS-- seletuskirjas on avaldatud, et hüpoteegipidajale omab uus regulatsioon kahjulikku m mõju ainult sellisel tema ees täidetakse juhul, kui te e kohustusi n nõuetekohaselt, korteriühistu ees e aga mitte ning korteriomaniku korterioman n muu vara arvel ei ole kort korteriühistu rahalise nõude täitm täitmine m võimalik. Pangaliidu arvamuse arva a kohaselt on selline oluk olukord k väga erandlik. Kirjeldatud d erandlikus olukorras saab hüpoteegipidaja hü ü tagatise kadumise kadu vältimiseks korteriühistu nõude ise rakorteriüh huldadaa ja selle hiljem laenuvõtjalt nuvõtj j välja nõuda. ANN N LIIV ANNA
Advokaa Advokaadibüroo TRINITI vandea vandeadvokaat
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
Selle aasta algusest on koduomanikul kohustus paigaldada vingugaasiandur kõigisse eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.
Taga korteris ohutus z Korralikud seadmed. Vanad, ilma tänapäevase ohutusautomaatikata gaasiseadmed tasub esimesel võimalusel uute vastu vahetada. z Korrapärane hooldus. Kord aastas tuleb lasta gaasiseadmed spetsialistil üle vaadata ja teha vajalikud hooldustööd, kontrollida õhu pealevoolu seadmesse ja põlemisgaaside väljumist seadmest. Hooldusteenuse peab tellima korteriomanik. z Puhtad lõõrid. Ka korstnalõõre tuleb kord aastas puhastada. Et tuvastada lõõride õige kasutuskord, tasub kõrgema pädevusega korstnapühkijalt tellida korstnalõõride uuring. z Vingugaasi andur. Vingugaas on värvitu ja lõhnatu, aga väga mürgine. Gaasiseadmega kodus peavad olema vingugaasi andurid, mis ohust õigel ajal märku annavad. Kui gaasiseade on vannitoas, tuleb soetada niiskuskindel andur. Allikas: Tehnilise Järelevalve amet
Gaasiseadmeid tuleb hooldada kord aastas Korteris olevatele gaasiseadmetele ja -paigaldistele kehtestatud nõuete järgimise ja ohutuse tagamise eest vastutab alati korteri omanik. Kodutarbija gaasiseadmeid- ja paigaldisi (gaasiveesoojendi, gaasipliit, gaasikatel) tuleb lasta spetsialistil kontrollida ja hooldada üldjuhul kord aastas, tuletab meelde Tehnilise Järelevalve amet (TJA). Täpse info leiab iga seadme kasutus- ja hooldusjuhendist, põhjalik üldinfo kodutarbija gaasiohutuse kohta on kättesaadav TIA kodulehelt (www.tja.ee). Gaasitöid (projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine jms) ei to-
hi mingil juhul teha ise. Neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kelle kohta leiab infot majandustegevuse registrist. Paljude õnnetuste põhjuseks on korterisiseste ventilatsiooni ja suitsulõõride omavoliline ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri. Ohuteguriks on ka liiga väike ruum, kus ei ole tagatud gaasiseadmele vajalik õhuvahetus. Igasugune korterisisene gaasitöö tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga. Ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad nende ohutuse eest kõik korteriomanikud ühiselt.
Ruumis, kus on gaasiseade, peab olema tagatud piisav õhu juurdevool. Uksel peab põranda lähedal kindlasti olema õhu juurdevooluava (suurus vahemalt 300 cm2), lae all aga eraldi lõõris ventilatsiooniava, mis ei tohi mingil juhul paikneda suitsulõõris. Kui hoone välisseinas puuduvad värske õhu sissepuhkeavad, tuleks vanni või duši alla minnes avada aken. Pärast hoone renoveerimist või korteri remonti tuleb veenduda, et lõõrides on tõmme säilinud ja ventilatsiooniavad välisseinas ei ole suletud. Akende vahetuse korral peab korteris säilima loomulik ventilatsioon. IA MIHKELS
Fassaadikatte plaadid Sokliplaadid Põrandaplaadid Ehitusplaadid Tuletõkkeplaadid Rõdupiirded MEIE TOOTEVALIK ON SAADAVAL NÜÜD KA KÕIGIS .˨5$87$ 322','(6
Vaata täienenud tootevalikut: www.stonerex.ee info@stonerex.ee 56 875 994 Centene Trading OÜ
Neljapäev, 18. oktoober 2018
6 Korteriühistu
PARIMATELE ISELOOMULIK: majarahvas hoolib oma kodust Äsjasel korteriühistute suurfoorumil kuulutati taas välja Eesti parimad korteriühistud ja tunnustati tublisid ühistujuhte.
Eesti Korteriühistute Liit tunnustas parimaid korteriühistuid juba 14. korda. Tänavu valiti parimad kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt. Välja anti ka hulk eriauhindu. „Konkurss oli tänavu taas väga populaarne ja üle Eesti esitati väga tugevaid kandidaate,“ märkis konkursi komisjoni kuulunud Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. „Komisjoni töö tegi see muidugi keerulisemaks, seda näitavad ka eriauhinnad, mida komisjon otsustas lisaks kolmele peaauhinnale välja anda.“
Ilus koduümbrus Ilus koduümbrus 2018 võitjatiitel läks Tallinna korteriühistule E. Vilde tee 123. „Väga läbi-
mõeldud ja tihedasse linnaasustusse sobiv haljastuslahendus. Renoveeritud maja ümbritsevad ilusad hästi planeeritud taimevalikuga lillepeenrad ja looduslikest kividest kompositsioonid,“ kirjeldas Mardi.
VÄLJA ANTI KAKS ERIAUHINDA: Esteetiliselt nauditav minimalistlik lahendus – Tallinna korteriühistule Rannamõisa tee 44 C. „Korteriühistu on kujundanud oma majaümbrusest tõeliselt rohelise elukeskkonna, lisamata midagi üleliigset. Muu hulgas on majaelanike abiga istutatud õuealale 120 mändi,“ rääkis Urmas Mardi. „Ühistul on ka oma tamm, mis on saanud sildi „Meie ühistu tamm“ ja ühistu on ka ise kasvatanud ja kinkinud tammeistikuid teistele korteriühistutele.“” Kaunis koduümbrus majaelanike koostöös – korteriühistule Selja tee 2 Tori vallas Pärnumaal. „Ilus koduümbrus on saavutatud ja hoitud kõigi majaela-
Rannamõisa tee 44 C Tallinnas.
nike ühise jõupingutusega – kaunilt kujundatud majaümbrust hooldavad oma maja elanikud ja töid rahastatakse omavahenditest,“ kirjeldas Mardi. „Kõigest on näha, et hoolitsetakse mitte lihtsalt majaümbruse, vaid oma kodu eest.“
KÜ Pargi Kolm Rapla vallas.
Edukad renoveerijad Edukaim renoveerimisprojekt 2018 – KÜ Pargi Kolm Rapla vallas. „Tervikrenoveerimise läbinud majal on soojustatud fassaad, paigaldatud uus katus ja maaküte, nullist on taastatud soojatrass ja radiaatorid korterites,“ rääkis Urmas Mardi. „Soojustagastusega sundventilatsiooni paigaldamiseks leiti lahendus, mis võimalikult vähe kahjustas korterite siseviimistlust. Kogu maja ja majaümbrus on renoveeritud ühe tervikuna, tulemus on väga energiasäästlik ja kodune.“ VÄLJA ANTI VIIS ERIAUHINDA: Majanduslikult hästi planeeritud renoveerimisprojekt –
E. Vilde tee 123 Tallinnas.
KÜ Uusküla 10 Narvas. Tunnustati korteriühistut, kes piirkonnas, kus korterelamute renoveerimine ei ole veel Eesti keskmisega võrreldes populaarne, on võtnud kokku julguse ja renoveerinud oma maja, võttes arvesse ühistu liikmete piiratud võimalusi. Tähelepanuväärne fassaadilahendus – KÜ Sõpruse pst 6 Tallinnas. Tervikrenoveeritud maja fassaadil kasutati tavapä-
rasest erinevat lahendust, et säilitada maja algupärane välisilme (aastast 1963) ning mitte katta kinni tellisemustrit. Silmapaistev rõdude lahendus – KÜ Kaare 49 Viljandis. Tervikrenoveerimise läbinud korterelamu eriliseks aktsendiks on innovatiivsed teraskonstruktsioonil klaasitud suured rõdud, mis annavad hoonele modernse ja visuaalselt esteetilise välimuse.
Pilkupüüdev välisilme Tallinnas – KÜ Ugandi (Siili 6/8). Maja pilkupüüdev fassaad on soojustatud, vahetatud on aknad ja rõdupiirded, aga ka kütte- ja ventilatsioonisüsteem, paigaldatud on uus soojasõlm ning katusele päikesepaneelid. Nutika korteriühistu eripreemia – KÜ Niidu 5 Keilas. Komisjon tõi esile, et tervikrenoveeritud kortermajas rajati kõik uued automaatikad ja kõik
TASUTA SEMINARID TALLINNAS: Esmaspäeval, 22. okt (Kesklinn) Teisipäeval, 23. okt (Kristiine) Kolmapäeval, 24. okt (Mustamäe) Alustame kell 17.15 REGISTREERUMINE JA INFO: korteriyhistu.net/seminar TEL 5661 2401
Foto: Taaniel Malleus
Neljapäev, 18. oktoober 2018
Korteriühistu 7 EKÜL
Ühisturahva omavaheline suhtlus on hädavajalik KÜ Sõpruse pst 6 maja renoveerimisel oli eemärk säilitada fassaadi algupärane (aastast 1963) tellisemuster. Tallinna KÜ Ugandi (Siili tn 6/8) maja soojustatud fassaad püüab pilke. Viljandi KÜ Kaare 49 suured klaasitud rõdud annavad hoonele modernse välimuse.
Ühistul kohustus anda teavet
KÜ Uusküla 10 Narvas on üks väheseid Ida-Virumaa ühistuid, kes maja kordategemise ette võtnud.
süsteemid on tehniliselt kaugloetavad.
Parimad ühistujuhid Parim korteriühistu juht 2018 – Erki Maasing (esitaja Viljandi KÜ Kaare 49). „Võitja tegutseb ühistujuhina mitmes majas, kus on käimas ka tervikrenoveerimine,“ rääkis Urmas Mardi. „Elanikud iseloomustavad teda kui kompetentsest, sihikindlat ja teotahtelist noort ühistujuhti.“
VÄLJA ANTI KA MITU ERIAUHINDA: Eripreemia Ühistu Hing pälvisid Lea Nõuakas (esitasid Tallinna KÜd Angerja 4 ja Energia 5) ja Jelena Zubkova (esitasid Tallinna KÜd E. Vilde 87 ja Pelguranna 25). Eripreemia Aastate Kogemus – Arvo Pärniste, Saku valla KÜ Kurtna Pihlakas juht, kes 25 aastat tagasi korraldas oma majas korteriühistu loomise ja
Elu näitab, et hästi toimivad need korteriühistud, kus infovahetus ühistu juhatuse ja korteriomanike vahel on sujuv ja küllaldane. Tänavu aasta algusest jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab muu hulgas nii ühistu kui ka korteriomaniku õigused ja kohustused. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla selgitab kumbagi osapoolt puudutavaid seadusesätteid pisut lähemalt.
on sestsaati olnud ka ühistu juht.
EKÜLi tänukirjad Tänukirjaga tunnustas Eesti Korteriühistute Liit korteriühistut KT 17 Haapsalus, Kesk 40 Põlvas ning Tallinna korteriühistuid Kauba 5, Angerja 4, Energia 5, Eduard Vilde 87, Pelguranna 21, Pelguranna 25 ja Lõime 31. IA MIHKELS
Seaduse järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega. Kirjas on aga ka, et korteriühistu juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. „Juhul kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, võib korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek,“ selgitab Andres Jaadla. „Ta võib ka esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.“
www.malmerkklaasium.ee
Creative Ehitus OÜ
Avaldus tuleb esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele vastanud ei ole. „Selle teema kohta on Eesti Korteriühistute Liidu praktikas kahetisi näiteid,“ märgib Jaadla. „Nimelt on korteriomanike üheks põhiliseks kaebepõhjuseks just see, et juhatus ei anna korteriomanikele piisavat infot, otsused tehakse kitsas ringis ning inimestega ei suhelda. Teisalt tuleb korteriühistute juhatuste poolt ikka ja jälle signaale korteriomanikest, kelle jaoks ei ole antav informatsioon mitte kunagi piisav.“
Kohustused ka korteriomanikul Seistes oma õiguse eest saada juhatuselt teavet, ei tohiks ükski korteriomanik unustada, et ka tal endal on kohustus korteriühistule teavet anda: teatada oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumber või e-posti aadress. Juhul kui korteriomaniku eluvõi asukoht erineb korteriomandi asukohast, on omanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. „Oluline on rõhutada, et kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda
y Remonditööd y Üldehitustööd y Projekteerimine y Fassaaditööd y Katusetööd y Trepikodade remont
tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht ning edastada sinna ka teave ühistult,“ räägib Jaadla. „Kui korteriomand on koormatud piiratud asjaõigusega, näiteks hoonestusõiguse või kasutusvaldusega, on piiratud asjaõiguse omajal õigus saada korteriühistult teavet korteriomaniku majandamiskulude võlgnevuse suuruse ja selle tekkimise aluste kohta.“
Kuidas infot vahendada? Andres Jaadla tõdeb, et Eesti Korteriühistute Liidu praktika põhjal toimivad kõige paremini need korteriühistud, kus infovahetus ühistu ja liikmete vahel on küllaldane. Majades, kus infovahetus hästi toimib, on omavahelised suhted sõbralikud ja usalduslikud. „Ühistujuhtidele soovitan kindlasti: jagage avatult infot ühistu liikmetega,“ ütleb Jaadla. „Pigem anda infot rohkem ja sagedamini ning teha vajaduse korral korteriomanike hulgas selgitustööd.“ Elu on Jaadla sõnul näidanud, et hästi töötavad ühistusisesed meililistid ja suletud grupid Facebookis, aga ka ühistu infotahvlid. Mõnel pool vahetatakse teavet ka ühistu kodulehe vahendusel. „Vahel on siiski vaja mõne korteriomanikuga ka individuaalselt suhelda, et teatud küsimusi põhjalikumalt selgitada,“ märgib ta. IA MIHKELS
Pakume uuendusena y trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil
y betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil
Rõduklaasid, piirded ja varikatused TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114 tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee malmerkklaasium
Küsi hinnapakkumist! Tel +372 5810 9956 | www.creativeehitus.ee | info@creativeehitus.ee
Neljapäev, 18. oktoober 2018
8 Korteriühistu
KATUSED, FASSAADID, ÜLDEHTUS, TERVIKRENOVEERIMINE Meie hoolitseme, et Sinu maja oleks ilus, soe ja vettpidav.
www.estlander.ee / tel 51 919 352