ÜÜRIKORTERITE HINNAD AINA KERKIVAD. ÜHISTUMAJA MURE: KAS PANK ANNAB REMONDIKS LAENU. KORTERIOMANIKUL ON ÜHISTUS KOHUSTUSI
Korteriühistu Neljapäev, 17. oktoober 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 1096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
KÜ KOMPLEKSNE RENOVEERIMINE
Aitame pangalaenu taotlemisel
Aitame Tallinnas linnatoetuse taotlemisel
+372 5100 949 | alex@soojusekspert.ee
W W W. S O O J U S E K S P E R T. E E
Neljapäev, 17. oktoober 2019
2 Korteriühistu
Üürikorterite hinnad aina kerkivad Tänavu augustis pakuti kinnisvaraportaalis KV.ee Tallinna kortereid üürile keskmise hinnaga 12,1 eurot ruumeetri eest. Aastataguse ajaga võrreldes on üüripakkumiste keskmine hind kasvanud 6,8% – märksa enam, kui on kerkinud korterite müügipakkumiste hinnad või tehinguhinnad. „Sellest ei saa teha järeldust, et sama korteri eest saab tänavu küsida aastatagusest üürihinnast seitse protsenti rohkem,“ ütles KV.ee juht Tarvo Teslon. „Samaväärse Tallinna üürikorteri hind on aastaga suurenenud pigem kolm kuni kuus protsenti. Teslon selgitas, et üüripakkumiste märgatava hinnatõusu taga on üürikorterite kvaliteedi paranemine. Portaalis KV.ee on üüripakkumiste seas järjest enam uusi ja kvaliteetseid kortereid, mis mõistagi on vanematega võrreldes ka kallima hinnaga – see tõstabki keskmist üürihinda. Muidugi põhjustab üürikorterite hinnakasvu ka pidevalt suurenev nõudlus – ehk Tallinna elanike juurdekasv – ning väljaüüritava kinnisvara aeglane, kuid stabiilne kallinemine. Nõudluse poole pealt toetab üürihindade kasvu üürnike ostujõu kasv keskmise palga suurenemise kaudu. OHTULEHT.EE
Tallinna ühistutele tasuta õigusnõu Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) on avatud Tallinna korteriühistute teabekeskus, kust linna korteriühistute esindajad ja liikmed võivad vajaduse korral saada kolmel päeval nädalas tasuta õigusabi. Nõustamisteenust osutatakse nii eesti kui ka vene keeles. „Korteriühistute teabekeskus on korteriomanikele ja korteriühistu juhtidele tark ja toetav partner,“ ütles abilinnapea Eha Võrk (pildil). Linn osutab ühistutele muudki abi, korraldades linnaosades korteriomanikele ja -ühistutele suunatud temaatilisi seminare. „Loodan, et koolitustel tekkivad arutelud aitavad kaasa korteriühistute kogukonna arengule,“ ütles Võrk. „Eesmärk on ennetada korteriühistutes paratamatult esile kerkivaid igapäevaprobleeme ja parandada inimeste teadlikkust oma õigustest ja kohustustest.“ Abilinnapea ütles, et kindlasti on neist kohtumistest kasu nii ühisturahvale kui ka linna esindajatele, kes saavad sel moel end sagedasemate muredega kurssi viia ja tänu sellele edaspidi korteriühistuid veel asjatundlikumalt toetada.“ Tallinn suunab igal aastal oma eelarvest eri meetmete kaudu korteriühistute toetamiseks umbes miljon eurot. Äriregistri andmetel on Tallinnas ligi 6000 korteriühistut. OHTULEHT.EE
Parimad korteriühistud taas valitud IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EÜKL) korraldas tänavu juba viieteistkümnendat korda võistluse, kus selgitatakse välja parimad korteriühistud kolmes kategoorias: edukaim renoveerimisprojekt, ilus koduümbrus ja parim korteriühistu juht. „Tore on näha, et järjest rohkem tuleb korteriühistute konkursile tugevaid konkurente väljastpoolt Tallinna ja Tartut,“ märkis EKÜLi juhatuse liige Urmas Mardi. „Kandidaatide tase on järjest parem ja komisjonil on järjest keerukam üht ja ainsat võitjat valida, seepärast anti ka tänavu välja mitu eriauhinda.“ Auhinnad anti kätte korteriühistute hiljutisel suurfoorumil. ERIAUHINNAD Kõik eriauhinna pälvinud majad on terviklikult renoveeritud, auhinna tõi mõni komisjonile eriliselt silma hakanud nüanss. z Järveotsa 43 Tallinnas – rõdude põhjaliku uuendamise eest, mida majaelanikud tegid oma raha eest. z Piiri 5 Keilas – maja juurde rajatud vaegnägijate kõnnitee eest, mis teeb lihtsamaks ühe majaelaniku elu. z Lutsu 16 Tartus (pildil) – nüüdisaegselt renoveeritud maja osava sobitamise eest ajaloolise miljööga piirkonda. z Kitse 18a Pärnus – ahiküttega maja eduka ülemineku eest keskküttele.
PARIM RENOVEERIMISPROJEKT 2019 Tartu korteriühistu Tähe 2 pälvis aasta edukaima renoveerimisprojekti tiitli tohutu hulga tehtud tööde eest. Kasutati KredExi ja linna toetust ning pangalaenu, aga mitu tööd otsustas ühistu teha toetusrahata. Igale korterile ehitati rõdu, mida korteritel varem ei olnud, rajati 30 KW päikeseelektrijaam ja tehti palju tavapäraseid nüüdisaegseid renoveerimistöid. Muu hulgas on kõigis korterites nutikodusüsteem, tänu sellele saab jälgida energiatarbimist ja juhtida ruumide kütet ning ventilatsiooni, hoone otsaseinale tehti aga suur valgustatud seinamaaling, mille autor on Argentina tänavakunstnik Animalitoland.
2019 parimad Edukaim renoveerimisprojekt z Tähe 2 Tartus Eriauhinnad: Järveotsa 43 Tallinnas, Piiri 5 Keilas, Lutsu 16 Tartus, Kitse 18a Pärnus. Ilus koduümbrus z Kungla 5 Rakveres Eriauhind: Komandandi 7a/7b Kuressaares Parim korteriühistu juht z Anneli Arder, Kuressaare KÜ Võilill / Torni 7 EKÜLi tänukiri z KÜ Männimäe 29 Viljandis
ILUS KODUÜMBRUS 2019 Kungla 5 korteriühistu Rakveres on aastaid tegutsenud ühe eesmärgi nimel: rajada ühiselt kogutud raha eest vähe hooldust nõudev ja igal aastaajal kaunis aed. Nüüd on see valmis.
ERIAUHIND Kuressaare korteriühistu Komandandi 7a/7b asub muinsuskaitsealal ja et tavapärane renoveerimine ei tule seal kõne alla, otsustas majarahvas oma raha eest luua ilusa aia.
PLaanite hakata maja Fassaaditööd muudavad maja soojemaks ja ilusamaks Renoveeri ning soojusta maja ja säästa rohkem kui 50% energiakuludest! Vähenda küttekulusid külmal ajal ja säästa energiat soojal ajal. Soojustatud maja vähendab märgatavalt ka kütmisega seotud tegevusi. Eesti Soojustus OÜ pakub täislahendusi nii era- kui ka kortermajadele, põhiline spetsialiseerumine on hoonete terviklik restaureerimine. Ettevõtte põhitegevuseks on soojustamisega seotud hooneosad – katus, fassaad, sokkel ja vundament.
soojustama?
Võtke meiega ühendust ja aitame leida parima ja sobivaima lahenduse Teie majale. Eesti Soojustus OÜ +372 558 8680 +372 5805 0746 eestisoojustus.ee eestisoojustus
Neljapäev, 17. oktoober 2019
Korteriühistu 3
PARIM TARKVARALAHENDUS SINU ÜHISTULE
SUHTLUSVAHEND KORTERIOMANIKULE
TÖÖRIIST ÜHISTU JUHILE JA RAAMATUPIDAJALE
suhtlus, probleemid, elektrooniline hääletamine, näidud, tarbimine, arved, ühistu raha, koosolekute protokollid, dokumendid
suhtlus, probleemid, otsuse vastuvõtmine koosolekuta, hoolduspäevik, majanduskava, automaatne raamatupidamine, integratsioonid e-teenustega, dokumendid
VAATA LÄHEMALT: KORTO.EE
Neljapäev, 17. oktoober 2019
4 Korteriühistu
Ühistu mure remondi eel: kas pa IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Sageli on remondiraha eriti suur peavalu vanade puitmajade puhul: vajalikke töid on palju, kortereid aga vähe, see tähendab, et remondifondi naljalt vajalikku summat ei kogune – vanas majas vajab miski kogu aeg kõpitsemist. Kui head on selliste korteriühistute väljavaated laenu saada? Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht Janis Pugri soovitab remondimõtteid mõlgutaval ühistul kohe panga poole pöörduda, et täpselt järele uurida, millised on laenutingimused just selle ühistu puhul.
Milliseid piire võib pank seada? „Korteriühistute laenuvõimalused sõltuvad paljudest asjaoludest: mitu korterit on majas, milline on renoveerimise eelarve, kui suur tuleb laenumakse korteri kohta, kus elamu asub jm – aga ka korterite turuväärtusest ja vajalike tagatiste kasutamisest,“ selgitas Pugri. Tema sõnul võiks ühistujuhtidel panka tulles olla teada renoveerimise esialgne eelarve ja laenuvajadus, siis saab üsna täpselt ühistu väljavaateid hinnata. Laenumaksete graafik sõltub üldjuhul elamu renoveerimise
Creative Ehitus OÜ
terviklikkusest: osaliste tööde korral on graafiku maksimumpikkus 15 aastat, tervikrenoveerimisel kuni 20 aastat. „Mida suurem maja, seda paremad on üldjuhul ühistu võimalused tervikrenoveerimiseks laenu saada,“ ütleb Pugri. Laenusumma sõltub ka elamu asukohast: väikelinnades ja asulates on piirmäärad madalamad, sest omanike keskmine sissetulek ja ka korterite turuväärtus on väiksem. Suuremates linnades võib laenusumma olla kuni 300 eurot ruutmeetri kohta ja laenumakse kuni 90 eurot keskmise korteri kohta. „Kõigepealt peaksidki ühistu liikmed koos otsustama, mitu eurot ruutmeetri kohta on neile jõukohane kuus tasuda,“ soovitab SEB ärisegmendi juht Tatjana Vakulenko. „Sellest lähtuvalt saab välja arvutada võimaliku maksimumlaenusumma – kas panga kodulehel oleva laenumakse kalkulaatoriga või pöördudes otse kliendihalduri poole. Vanemates puitelamutes on ühistul liikmeid tavaliselt vähe ja võimalikud võlglased võivad suurendada teiste liikmete maksekoormust – siit võib tulla esimene piir võimalikule laenusumma suurusele.“ Vakulenko soovitab ühistujuhtidel kohe, kui tekib mõte maja renoveerida, kehtestada katseks suurem remondifond: selline, mis hõlmaks ka võimaliku
y Remonditööd y Üldehitustööd y Projekteerimine y Fassaaditööd y Katusetööd y Trepikodade remont
tulevase laenu igakuist tagasimakset. Siis on kohe näha, kas see toob kaasa võlglaste tekke.
Poolt üle poolte omanikest Laenu taotlev ühistu peab peale laenumakse suuruse otsustama ka vajaliku remondifondi reservi suuruse, ka peab kohustuslik reservkapital, mis on mõeldud ühistu ootamatute väljaminekute katmiseks, vastama seaduses toodud nõuetele. Kuigi ühistu võib laenu saada ka ilma omafinantseeringuta, siis panga silmis on positiivne, kui mõni töö on juba omal jõul tehtud või kui remondifondi on kogunenud arvestatav summa, mida saaks kasutada. Hinnatakse ka korteriomanike senist maksekäitumist ehk võlgnevusi ühistu ees ning üldkoosolekul vastuvõetud otsustele antud poolthäälte osa: mida rohkem omanikke on laenu poolt, seda parem. „Kindlasti peab poolthääli olema üle 50 protsendi,“ märkis Pugri. „Swedbank näiteks võib ühistule ette anda üldkoosole-
Pangaga võiks ühistu juhatus ühendust võtta kohe, kui on enam-vähem selge, kui kalliks maja renoveerimine läheb, et laenu asjus maad kuulata.
Pakume uuendusena y trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil
y betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil
Küsi hinnapakkumist!
Vida Press
Neljapäev, 17. oktoober 2019
KorteriĂźhistu 5
nk annab laenu? Soovitusi laenutaotlejale
z Alati tuleks eelistada tervikrenoveerimist, laenu asjus tuleks vĂľimalikult varakult pidada nĂľu panga esindajaga. z Alustada tuleks tÜÜde lähteĂźlesande koostamisest – nii saab teada renoveerimise esialgse eelarve. z Kokkusaamisel panga esindajaga tuleb kokku leppida peamised laenutingimused. Kui pĂľhimĂľtteline laenupakkumine on olemas, tuleks korraldada Ăźldkoosolek, et tutvustada omanikele laenutingimusi. z Tehnilise konsultandi / pädeva projektijuhi (ja hiljem omanikujärelevalve) palkamise pealt ei tohiks kokku hoida, see vĂľib kalliks maksma minna. z Tuleb tellida projekt. Ăœldjuhul eeldavad pangad, et projekteerimiseks on Ăźhistul raha olemas. z Kui projekt on valmis ja ehitusteatis ning eelarve olemas, tuleb korraldada ehitushange. Hea oleks ajastada see talveks – siis on ehitajatel aega korralikke pakkumisi teha. Enne ehituslepingu sĂľlmimist tuleks sobiv ehitaja pangaga kooskĂľlastada. z Kui kĂľik vajalik info koos, on aeg taas korraldada Ăźldkoosolek, kus lĂľplikult otsustatakse renoveerimine ja vajaliku laenu taotlemine. z Renoveerimise eelarvesse tuleks alati sisse arvestada ka väike reserv: laenusumma vĂľiks olla eelarvest 5–10 % suurem, et katta ootamatuid lisakulusid. z Kui Ăźhistu soovib kasutada riigi toetust, siis tuleb projekti tellimisel arvestada toetusmeetme taotlemise tähtaegade ja tingimustega. Eelis on alati neil Ăźhistutel, kellel on projekt toetuse taotluste avanemise hetkeks juba olemas. z Renoveerimisega kaasnev igakuine laenumakse on näiteks kahetoalise korteri puhul keskmiselt 50–100 eurot kuus, kuid saavutatav energiasääst annab kokkuhoiu – tegelik maksekoormuse kasv tuleb umbes poole väiksem kui laenumakse. Allikas: Swedbank, SEB
ku otsuste näidisvormi, et selle abil saaksid kþik laenutaotlemiseks vajalikud ßksikasjad läbi hääletatud. Tähtis on, et koosolekul oleksid täidetud kvoorumi nþuded, teada tuleb oma ßhis-
tu pþhikirjalisi piiranguid, pÜÜrata tähelepanu volituste kasutamise korrale ja protokollida kþik nþuetekohaselt. Kuigi ßhistu ßldkoosoleku otsuseid saab vastu vþtta ka kirjaliku hääletu-
sega, oleks mĂľistlik nii olulisi otsuseid nagu renoveerimine ja laenukĂźsimused vĂľtta vastu tavapärase koosoleku vormis.“ KorteriĂźhistu laenu tagatiseks on Pugri selgituste kohaselt varaliste Ăľiguste pandileping, millega panditakse Ăźhistu nĂľuded omanike vastu. See tähendab, et omanikud on kohustatud tasuma igakuiseid makseid vastavalt Ăźhistu esitatud arvetele. Kui Ăźhistu ei täida oma kohustusi panga ees, siis on pangal Ăľigus pÜÜrduda otse omanike poole laenumaksete tasumiseks. Väiksematel majadel ja olukorras, kus on mahukas projekt ja kaasneb suur remondifondi kasv, on enamasti mÜÜdapääsmatu ka Kredexi käendus, mis on samuti lisakulu Ăźhistule. „Unustada ei tohi ka seda, et vanemad elamud vĂľivad olla muinsuskaitse all – sel juhul tuleb arvestada keskmisest oluliselt kĂľrgema renoveerimiskuluga,“ juhtis Tatjana Vakulenko tähelepanu. Pangad rahastavad ka selliseid projekte, aga selleks peab ka Ăźhisturahvas oma panuse andma. „SEB näiteks soovib, et Ăźhistul oleks projekti plaanitavast maksumusest kogutud vähemalt 10% omafinantseeringut,“ Ăźtles Vakulenko. See näitab pangale nii Ăźhistu vĂľimekust raha koguda kui ka korteriomanike maksevĂľimet.
Korteriomaniku kohustus on tagada koduste gaasiseadmete korrasolek Iga korteriomanik peab Ăźhistus nii mĂľnegi asja eest ise vastutama – näiteks selle eest, et korteri gaasiseadmed vastaksid neile kehtestatud nĂľuetele ja oleks tagatud seadmete ohutus, vastutab alati korteri omanik. Majarahva Ăźhiskasutuses olevate seadmete korrasoleku eest vastutavad kĂľik korteriomanikud Ăźhiselt. Igal juhul tasub kĂľigil korteriomanikel, kelle kodus on gaasiseadmeid, meelde jätta: mitte mingil juhul ei tohi hakata neid omal käel parandama. „Gaasiseadmeid ja -paigaldisi tohivad paigaldada, kontrollida, hooldada ja remontida vaid oma ala eksperdid,“ Ăźtles päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. „Kahjuks vĂľib tuua väga palju näiteid selle kohta, kus hooldamata vĂľi ise parandatud seade on ohtu seadnud pere elu.“ Päästeameti statistika kohaselt leiab 73% gaasiavariisid aset korterites vĂľi eramutes, aga ka trepikodades.
Millal tehnik viimati käis? Ka ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko tĂľdeb, et sagenenud on kindlustusjuhtumid, kus seadmete iseseisva parandamise tĂľttu on tekkinud ohtlikke olukordi. Et kĂźttehooaeg on alanud, tasub korteriomanikel ja -Ăźhistutel Ăľnnetuste ärahoidmiseks lasta kĂźtte- ja soojaveegaasisĂźsteeme ja -seadmeid asjatundjail kontrollida ja hooldada. Ăœle tuleks lasta vaadata kĂľik kodused gaasiseadmed: gaasivee-
Arno Saar
Laenutaotlus mobiilirakenduse kaudu LHV kliendid saavad nßßd esitada kodu- vĂľi väikelaenutaotluse mugavalt mobiilipanga rakenduse kaudu. Uuendusi on teisigi. LHV digitaalpanganduse juhi Margus Hollandi sĂľnul täiendab pank rakendust pidevalt. „Seekord on uuendused seotud ennekĂľike laenudega: nßßd saab äpis kiirelt ja mugavalt esitada kodulaenu vĂľi väikelaenu taotluse. Peagi saab samamoodi taotleda ka liisingut,“ selgitas Holland. „Mobiiliäppi kasutades on klient juba sisse logitud, seega on osa andmetest juba olemas ning taotluse täitmine sellevĂľrra kiirem. Juhul kui klient on juba varem saanud väikelaenu taotlusele positiivse vastuse, kuvame
nßßd mobiiliäpis kehtivat vaba krediidilimiiti ja vajadusel saab väikelaenu lepingu kohe sĂľlmida.“ Peale mugava ja kiire laenutaotluse esitamise pakub mobiilirakendus muidki vĂľimalusi. „Näiteks saab äpi abil otsida LHV sularahautomaate: inimene näeb kaardil teed lähima automaadini. Eri tßßpi automaadid on ka erinevalt markeeritud selle järgi, kas need vaid väljastavad sularaha vĂľi saab raha ka kontole kanda,“ tutvustas Margus Holland. „Ka vĂľimaldab LHV mobiiliäpp esitada kaarditehingute vaidlustusi – nii saab kahtlast tehingut märgates sellest kiiresti pangale teada anda. Vaidlustus
peab olema pþhjendatud, sest alusetu tagasinþude korral tuleb maksta teenustasu. Kui eelmainitud uuendused on iOSi kasutajatele juba kättesaadavad, siis Androidi seadmete kasutajad saavad esialgu vaid kodulaenu taotleda, teised uuendused lisanduvad rakenduse Androidi versiooni lähinädalatel. LHV mobiilipanga saab alla laadida AppStore’ist vþi Google Play’st. LHV on tänavu mobiilirakenduse arendusele suurt rþhku pannud. Hiljuti lisandusid rahakßsimine ja uuele erakliendile konto avamine, samuti pangakaardi tellimine ja väärtpaberitesse investeerimise funktsioon. Allikas: LHV
Eesti Korterißhistute Liit on korterißhistuid ßhendav ßleriigiline organisatsioon, kuhu kuulub ligi 1300 korterißhistut. r (VLQGXVHG 7DOOLQQDV 7DUWXV 3¿UQXV MD .XUHVVDDUHV r .RUWHUL×KLVWXWH �LJXVDELWHHQXV Q�XVWDPLQH MD NRROLWXVHG r .RUWHUL×KLVWXWH DMDNLUL e(ODPXp MD N¿VLUDDPDWXLG ÕIGUSABI (.¡/ �LJXVRVDNRQQD MXULVWLG RVXWDYDG NRUWHUL×KLVWXWHOH �LJXVDEL PLV DLWDE HQQHWDGD Y�L ODKHQGDGD HULQHYDLG NRUWHUL×KLVWXWH WHJHYXVHV HWWHWXOHYDLG �LJXVOLNNH SUREOHHPH 2OHPH VSHWVLDOLVHHUXQXG NRUWHUL×KLVWXWHOH YDMDOLNHOH �LJXVYDOGNRQGDGHOH Y�OD�LJXV DVMD�LJXV SH UHNRQQD�LJXV S¿ULPLV�LJXV MD WÑÑ�LJXV °LJXVDEL RVXWDWDNVH HHVWL MD YHQH NHHOHV
TULE OSALEMA! Gaasikatla pĂľgusaidki tĂľrkeid ei tohi jätta tähelepanuta, mĂľistlik on kohe kutsuda tehnik olukorda kontrollima – parem karta kui kahetseda. soojendi, -katel ja -pliit. „GaasiĂľnnetuste tagajärjed ei piirdu kunagi vaid Ăźhe korteriga, need on sageli ohtlikud ka naabritele,“ märkis Makienko. „KĂľigi turvalisust silmas pidades oleks mĂľistlik tellida seadmete kontroll korraga kĂľigile korteriĂźhistu korteritele ja seadmetele.“ Mingil juhul ei tohi gaasiseadmeid ja -paigaldisi omapäi ilma vastava väljaĂľppeta hooldama vĂľi parandama hakata. „Hiljuti Ăźhendas Ăźhes korteris remonti teinud inimene omavoliliselt gaasisoojendi parandustÜÜde tulemusena gaasitorustiku veetorustikuga, millele saadi Ăľnneks jaole enne kahju tekkimist,“ tĂľi kindlustusekspert näite korteriomaniku pĂľhjustatud ohtlikust olukorrast. Ei tohi ka unustada, et gaasiseadmega eluruumides vĂľib Ăľnnetuse kaasa tuua ka väike remont vĂľi Ăźmberkorraldus, mille käigus muutub Ăľhu liikumine elu-
ruumis – näiteks vannitoa ukse vþi kÜÜgikubu vahetus.
Vingugaasiandur kohustuslik Eelmise aasta algul jþustus seadus, mille kohaselt on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kþikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ßhendatud gaasiseade. Vingugaasiandurit tuleb sarnaselt suitsuanduriga korrapäraselt kontrollida, sest vaid korras andur annab häirega märku, kui vingugaasi kontsentratsioon þhus on jþudnud inimese tervist ohustavale tasemele. Gaasiseadmete ja -paigaldiste kontrolli soovitab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) tellida kord aastas. Gaasiseadmeid paigaldavad ja hooldavad ettevþtted ja nende kontaktid on kirjas ameti kodulehel (www.ttja.ee). KRISTJAN ARRAS
08.11.2019 Alustab Eesti KorteriĂźhistute Liidu koolituskeskuses korteriĂźhistu juhi pĂľhikoolitus (e-Ăľpe; eesti keeles) .RUWHULĂ—KLVWX MXKL SĂ?KLNRROLWXV DQQDE YDMDOLNXG RVNXVHG MD WHGDPLVHG HW WXOHPXVOLNXOW MXKWLGD Ă—KLVWXW 7HHPDGH KXON RQ ODL VLVDOGDGHV QLL MXULLGLOLVL NXL ND VXKWOHPLVDODVHLG ORHQJXLG 0XJDYDNV WHHE WHDGPLVWH RPDQGDPLVH VHH HW WHJHPLVW RQ H Ă?SSHJD Eesti KorteriĂźhistute Koolituskeskuse Ăľppekavad on tunnustatud kinnisvara korrashoiu kutseala kutse andmise mĂľistes, mis tähendab, et pärast korteriĂźhistu juhi koolituse mĂľlema osa läbimist on huvilistel vĂľimalik asuda taotlema korteriĂźhistu juhi kutset. KorteriĂźhistu juhtimise alastes ĂźldkĂźsimustes saad abi kĂľigis meie esindustes. Tasuta nĂľu on alati garanteeritud EKĂœL liikmetele. TULE LIIKMEKS! Lisainfo teenuste, liikmeks astumise ja liikmete soodustuste kohta: Eesti KorteriĂźhistute Liit Tel. 6275740, E-post: ekyl@ekyl.ee
Telli korteriĂźhistute ajakiri ELAMU – asendamatu abimees korteriĂźhistule! r ilmub 4 korda aastas eesti ja vene keeles r korteriĂźhistute aktuaalsed kĂźsimused r soovitused korteriĂźhistu juhile r EKĂœL juristide nĂľuanded r korteriĂźhistute koolitusinfo ja palju muud Tellimine aadressil ekyl@ekyl.ee
Neljapäev, 17. oktoober 2019
6 Korteriühistu
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. Vajadusel hallituse tõrje. SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
56 903 944
www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com
ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI
Kas müüa korter koos kogu sisustusega? Internetis kinnisvarakuulutusi sirvides hakkab silma, et sageli on neis kirjas: „Müüakse koos sisustusega“ või „Soovi korral koos sisustusega“. Kas korterit mööbliga müües õnnestub teha tehing oluliselt kallima hinnaga? Asjasse toob selgust Arco Vara nooremmaakler Barbara Ulk. Müük koos sisustusega tähendab, et eelmised omanikud jätavad oma senisesse elamisse kogu sisustuse. „Tavaliselt saab kinnisvara müües arvesse võtta siiski vaid nii-öelda kohtkindla mööbli – tavaliselt köögi- ja vannitoamööbli – väärtust,“ selgitab Ulk. „Kui nende ruumide mööbel on kvaliteetne ja heas seisukorras, siis tõstab see kindlasti korteri hinda. Lahtistel mööbliesemetel seevastu üldjuhul turuväärtust ei ole ja nende arvelt kinnisvara kallimaks hinnata ei saa.“ Küll aga aitab korralik kvaliteetne mööbel müüki hoogustada, tõdeb maakler: ostjale võib hästi sisustatud stiilne eluase muljet avaldada ja see kiirendab ostuotsuse tegemist.
Leping olgu üksikasjalik
HOONETE EHITUSJA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID ENERGIAAUDITID, TERMOGRAAFIA, -MÄRGISED HOONETE JA -ARVUTUSED ÕHTUTIHENDUSTE KONTROLL
www.termopilt.ee · tel 601 6500 · info@termopilt.ee
„Arvestada tuleb aga sellega, et kui endised omanikud on korterist või majast välja kolinud, võib pilt olla küllatki erinev sellest, mis avanes siis, kui sisustuses oli veel palju pereliikmete asju,“ juhib Ulk tähelepanu. „Seepärast tasub ostu- ja müügilepingusse võimalikult täpselt kirja panna, mis esemed jäävad alles ja mis mitte. See aitab vältida poolte võimalikke erimeelsusi pärast ostu-müügitehingu sõlmimist.“ Mööblist palju olulisem on ostja silmis kinnisvara asukoht ja ka korterelamu üldine seisukord. Korteris võib olla tehtud kui tahes uhke remont, milleks on kasutatud kalleid materjale, ruumid võivad olla sisustatud stiilselt ja hinnaliselt, aga kui elamu asukoht on
kehv või maja ise vana ja renoveerimata, näiteks on probleeme soojapidavusega ja oma aja lootusetult ära elanud katus jookseb läbi, siis ei ole abi ka kallist korterisisustusest, märgib maakler – korteri turuväärtus jääb üsna väikeseks. Ühel juhul võib mööbel osutuda siiski plussiks ja ostja võib olla huvitatud just möbleeritud korterist, märgib Barbara Ulk: seda siis, kui kinnisvara ostetakse investeeringuna ja korter soovitakse otsekohe välja üürida. Mööbli soetamine ja korteri sisustamine on üsna kulukas ja ajamahukas, mistõttu investoritel on kasulikum soetada kinnisvara koos sisustusega – kokkuvõttes aitab see tal säästa raha, aga ennekõike aega.
Üürilisi köidavad uued korterid Siiski mängib ka investeerimiseks ostetava kinnisvara juures väga olulist rolli selle asukoht ja elamu üldine seisukord. „Turul on nõudlus just uuselamutes paiknevate üürikorterite järele, kus on kõik nüüdisaegsed mugavused ja madalad kommunaalkulud,“ ütleb maakler. „Kindlasti tasub uuselamus asuv kõrgema hinnaga korter pikas perspektiivis end investeeringuna paremini ära kui vanemas terviklikult renoveerimata elamus asuv korter, olgugi see kallilt remonditud-sisustatud. Vanemate hoonetega kaasnevad pahatihti ettearvamatud remondikulud, uuselamukorteri omamine ja üürimine ei tohiks aga ootamatuid lisakulutusi ja ebamugavusi kaasa tuua.“ Seega pole olemas ühte õiget vastust küsimusele, kas müüa oma kinnisvara koos sisustusega või ilma. Igal juhul on ekslik loota, et mööbel – välja arvatud kvaliteetne köögi- ja vannitoamööbel – võiks müüdava kinnisvara hinda tõsta. IA MIHKELS
Keldrites hoitav va IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Pime aeg pakub paraku varju mustade mõtetega ringiluusijaile – seepärast on põhjust üle vaadata kõik keldritepanipaikade uksedaknad: kas keldrisse hoiule viidud vara on ikka pikanäpumeeste eest kindlalt kaitstud? Mõistagi peaks iga majaelanik tegema kõik võimaliku, et vara oleks kaitstud. Näiteks ei maksa kortermaja koridoris hoida oma hinnalist jalgratast – vähe sellest, et seal on see varastele kerge saak, ei luba tuleohutusnõuded trepikojas hoida jalg- ja tõukerattaid, kärusid-vankreid, korteris ülearuseks osutunud mööblitükke ega muud kraami. Kõik, millele pererahvas enam kasutust ei leia, tasuks toimetada taaskasutusse, vajalikke – ja sageli ka väga kalleid – asju tasuks siiski hoida keldriboksis. Majarahva ühine huvi peaks olema tagada, et võõrad inimesed niisama lihtsalt keldrisse kolama ei pääseks ja et ka keldriboksid oleksid turvaliselt suletud.
Mõtle läbi kindlustusleping Kindlasti tasuks mõelda ka sellele, kust võiks vajaduse korral leida lisakaitset. Üks võimalus on kodukindlustus. Sageli pole aga inimesed üldse kursis sellega, et kodukindlustus hoolitseb ka vara eest keldriboksis ja panipaigas. On küll
POSTKASTID TEIE ELAMUSSE Prügiekspert OÜ Peterburi tee 46 10112 Tallinn GSM 528 0090 tel 621 2777 faks 640 3765 info@prygiekspert.com
pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta
ainult
VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST 655 8099 www.postkastid.ee | korteriyhistu@postkastid.ee
15.50 tükk
aastast 1872
Korralikud ukselukud on hädavajalikud, aga tasub siiski meeles pidada, et ainuüksi turvalukk vara ei kaitse.
kindlustusvõtja kohus oma vara võimalikult hästi kaitsta, aga kui näiteks keldrisse on sisse murtud ja hinnalisi asju ära viidud, võib kindlustusest olla palju abi. „Oluline on aga kodukindlustuslepingut sõlmides jälgida hüvitismäära ehk seda, kui suur kaitse on keldriboksis hoiustatavale varale valitud,“
Neljapäev, 17. oktoober 2019
Korteriühistu 7
Vara kaitsmiseks hulk viise Gjensidige tellitud ja uuringufirma Nielsen läbiviidud uuringust selgust, et inimesed kaitsevad oma kodu eri viisidel. Tulemustest ilmnes, et vastanutest (uuringus osales 1600 inimest) kasutab 40% oma vara kaitseks turvalukke, 19% koera, 16% val-
vesignalisatsiooni, 4% seifi, 4% tara ja 26% ei kasuta mingeid ohutusmeetmeid. Kindlustatud on kodune vara 50% vastanutest. „Nagu näha, on turvalukud üsna populaarne abinõu, turvameetodina kasutavad seda peagu pooled vastanutest, tõdeb Mürk. Ilmselt usuvad nad korralikku lukku soetades, et on oma vara kaitseks piisavalt teinud. Tuleb siiski meeles pidada, et ainuüksi turvalukk vara ei kaitse. „Eestis oli meil juhtum, kus oma majas elav perekond kinnitas jalgrattad korrektselt lukkudega batuudi külge, ent ei taibanud, et batuudi jalga saab hõlpsalt tõsta ning rattad koos lukkudega ära võtta,“ kirjeldas Mürk. Et batuudid jutuks tulid, soovitas ta mõelda ka sellele, et mõistlik oleks need talveks varju alla viia – sügiseste tormituultega võib batuut lendu tõusta ja palju pahandust teha. Kindlasti tuleks kodukindlustuslepingut sõlmima hakates kindlustusfirma esindajaga põhjalikult läbi arutada, mida kindlustada, kui suur kindlustuskaitse valida, mida täpselt kindlustusleping hõlmab jmt.
15
A A ST
ütles Gjensidige Eesti kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk. Seda valikut tehes tuleks aga hoolikalt läbi mõelda, mida keldriboksis hoitakse ja kui suur võiks olla nende asjade koguväärtus. „Leedus oli selline juhtum, et vesi ujutas üle keldri. Väljamakse oli kiire ja antud kaitsele maksimaalne, ent välja makstud 2000 eurost ei piisanud kahju täielikuks hüvitamiseks, sest boksis olid kallid mootorrattad,“ kirjeldas Mürk. Tihti ei teata ka seda, et kahjukäsitluse kiiremaks ja sujuvamaks muutmiseks tasub alles hoida esemete ostutšekid. Turvalisuse tagamisel aitab Mürgi sõnul ka naabrivalve, piltide tegemine keldriboksist ja võimalusel boksi lähedusse kaamera panek.
AT
U ST
Tiit Blaat
On kaks võimalust: üürnik maksab otse ühistule või korteri omanikule, kes ise ühistuga arveldab. Kinnisvarakäsiraamatute autor Tõnu Toompark soovitab eelistada teist võimalust, kirjutab portaal Geenius: maksed on siis omaniku kontrolli all ja välistatud on võimalus, et tekivad võlgnevused, millest ta midagi ei tea. Et üürniku makseprobleemid tulevad kiiresti ilmsiks, saab omanik kohe astuda samme tema maksedistsiplini parandamiseks või üürilepingu lõpetamiseks. Allikas: kodu.geenius.ee
KO GE
FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.
Parimaks lahenduseks sellistesse kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.
VÄLTIG E KATU SE LÄB NING A JALAK LL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE J OHUST A AUTOD AMIST E !
-100% PURIKAI
D
Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid
arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.
Katustele paigaldatakse küttekaabel
siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.
M
ja panipaikades ra vajab kaitset
Kellele peaks üürnik maksma kommunaalkulud?
Küttesüsteemi automaatne juhtimine
Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.
Veetorud alati lahti
Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.
FENIX on Euroopa suurimaid
elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma. Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.
Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@ silman.ee www. silman. ee
Neljapäev, 17. oktoober 2019
8 Korteriühistu
OÜ POTIPOISS
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS! korstnapühkija lõõriummistuste likvideerimine lõõride puhastamine kettpuhastiga lõõriuuringud kaamera ja suitsupadrunitega
info@potipoiss.ee I www.potipoiss.ee
PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE
• välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad
www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee
plaadid • tuletõkkeplaadid