KORTERIÜHISTUTE KONKURSI PARIMAD PÄRJATUD. KAS KORTERMAJAS TULEKS SUITSETAMINE KEELATA? HEAD NÕU ÜÜRNIKELE JA OMANIKELE
Korteriühistu Reede, 16. oktoober 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.
Parimaks lahenduseks
VÄLTIG E KATU SE LÄB NING JALAK ALL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE OHUST JA AUTOD AMIST E !
sellistesse kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omaduse ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.
Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.
Katustele
paigaldatakse küttekaabel siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.
-100% PURIKAI
D
Küttesüsteemi automaatne juhtimine Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.
Veetorud alati lahti Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.
FENIX on Euroopa suurimaid elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma.
Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt suuremad ehitusmaterjalide kauplused. Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, te 6711220, info@silman.ee Tartu, Vasara tn 50, tel 7428688, tartu@silman.ee
www.silman.ee
Reede, 16. oktoober 2020
2 Korteriühistu
Riik käivitab kortermajade tehaselise Taotlusrenoveerimise pilootprojekti vooru sobivad
KredEx toetab korterelamute uudset renoveerimist 12 miljoni euroga KRISTJAN ARRAS
tüüpprojektid
Aldo Luud
leht@ohtuleht.ee
Alates 1. novembrist võivad tüüpprojektide järgi ehitatud vanade kortermajade ühistud taotleda toetust, et teha oma maja korda täiesti uuel viisil: tehases toodetud soojustuselementidega. Toetust võib sel moel rekonstrueerides saada 50% tööde kogumaksumusest või kuni 1 000 000 eurot korterelamu kohta. Toetusetaotlusi saab KredExile esitada 1. veebruarini. Pilootprojekti idee kasvas välja mõne aasta eest valminud Tallinna tehnikaülikooli näidismajast Tallinnas Akadeemia teel, mis rekonstrueeriti tehases eeltoodetud puitelementidega. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on tehaseline renoveerimine vanadele kortermajadele ainulaadne võimalus panustada innovatsiooni ning saada energiatõhus ja hea sisekliimaga kodumaja. See meetod vähendab tunduvalt hoonete korrastamisele kuluvat aega ning aitab suurendada renoveerimismahtusid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning KredExi välja töötatud pilootprojekti käigus plaanitakse korda teha paarkümmend enne 1993. aastat tüüpprojekti järgi ehitatud viiekorruselist elamut. Tehaseline renoveerimine on Eestis täiesti uus meetod, mistõttu toetust saavatele ühistu-
Tehases tootmine võimaldab rekonstrueerimist automatiseerida ja kiirendada ning seeläbi tagada parema kvaliteedi. Toetust on võimalik taotleda järgmiste enne 1993. aastat elamuehituskombinaatide tüüpprojektide alusel ehitatud kuni 5korruseliste korterelamute rekonstrueerimiseks: z 1-464 – Mustamäe korterelamud (Tallinna Elamuehituskombinaadi raudbetoonpaneelidega tüüpprojektid). z 111-121 – Õismäe ja Lasnamäe korterelamud (Tallinna Elamuehituskombinaadi raudbetoonpaneelidega tüüpprojektid). z 111-133 – Annelinna korterelamud (Tartu Elamuehituskombinaadi tüüpprojekt). z 1-317 – hruštšovkad (tellistest või suurplokkidest korterelamu tüüpprojekt). Toetuse määr on 50% tööde maksumusest ja maksimaalne summa on miljon eurot korterelamu kohta.
Kortermajade senise renoveerimispraktikaga võrreldes tõotab tehaseline renoveerimine olulist ajavõitu – tehases toodetud seinaelemendid näiteks sisaldavad juba nii soojustust, aknaid kui ka ventilatsioonisüsteemi.
tele valib KredEx projekteerija ja ehitaja ise, korraldades selleks avaliku konkursi. „Loodetavasti annab see vanade korterelamute ühistutele rohkem julgust ja kindlust panustada koos riigiga innovatsiooni ning saada seeläbi majad korda,“ märkis Triin Reinsalu.
Remondiootel kortermaju kõikjal Eestis Kortermaju, mis on ehitatud nõukogude ajal elamuehituskombinaatides tüüpprojektide järgi, on Eestis palju, suur osa neist on praeguseks üsna kehvas seisus ning vajavad hädasti rekonstrueerimist. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas loodab, et uus meetod annab või-
ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI
maluse jõuda kiiremini riiklikus pikaajalises rekonstrueerimisstrateegias seatud eesmärgini: aastaks 2050 tuleks Eestis korda teha 14 000 korterelamut. „Ühelt poolt on tehaseline renoveerimine hea võimalus toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ehitussektoris, teisalt seisneb korteriühistute huvi kindlasti ennekõike selles, et riik katab elamu korrastamise kuludest kuni poole,“ märkis minister, rääkides põhjustest, miks korteriühistud võiksid projektis osalemist kaaluda. „Lisaks jääb korteriühistute õlule tavapärasest vähem asjaajamist, sest nii projekteerija kui ka ehitaja leiab KredEx. Renoveerimise tulemusena vähenevad maja küttekulud um-
bes poole võrra ning paraneb nii hoone välimus kui ka sisekliima.“ Uus meetod näeb ette, et tehases toodetakse katuse- ja välisseinaelemendid, mis sisaldavad juba nii soojustust, aknaid kui ka ventilatsioonisüsteemi. Ehitusobjektil tuleb teha vaid elementidega seotud viimistlusja paigaldustööd ning vajadusel majasisesed renoveerimistööd. Nii saab täpsemalt plaanida materjali kulu ja vähendada renoveerimistöödele tavapäraselt kuluvat aega. „Suurem kiirus ei tule siin kvaliteedi arvelt,“ ütles Aas. „Aega võidetakse tänu automatiseerimisele. See on oluline, sest renoveerimistöid tuleb enamasti teha ikka nii, et elanikud elavad
majas sees. Tehaseline renoveerimine võimaldab nende igapäevaelu võimalikult vähe häirida. Hinnanguliselt peaksid ühe elamu elementide paigaldamisega seotud tööd kestma vaid kuni kuu aega.“
Igale tüüpprojektile oma eelarve Igale tüüpprojektile koostatakse oma eelarve, mille kinnitamisel võetakse muu hulgas arvesse tüüpmajade rekonstrueerimise eelduslikku maksumust, eelarve kinnitatakse enne taotlusvooru algust. Taotluse esitanud majad jaotatakse tüüpprojektide järgi rühmadesse ning iga rühma sees tekib paremusjärjestus vastavalt energiakasu-
tusele: suuremast kasutusest väiksemani. Sel alusel tekib pingerida, mille põhjal määratakse, kes saab toetuse. Taotlusvooru eelarve on ühtekokku ligikaudu 12 miljonit eurot. Toetust saab 50% või kuni miljon eurot ühe korterelamu kohta. Rekonstrueerimistööd, mille käigus kasutatakse tehases valmistatud katuse- ja seinaelemente, tuleb lõpetada kahe aasta jooksul, tööde tulemusel on vaja saavutada vähemalt C-energiaklass.
POSTKASTID TEIE ELAMUSSE
pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta
HOONETE EHITUSJA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID ENERGIAAUDITID, TERMOGRAAFIA, -MÄRGISED HOONETE JA -ARVUTUSED ÕHTUTIHENDUSTE
ainult
KONTROLL
VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST 655 8099 www.termopilt.ee · tel 601 6500 · info@termopilt.ee
www.postkastid.ee | korteriyhistu@postkastid.ee
15.50 tükk
aastast 1872
Reede, 16. oktoober 2020
Korteriühistu 3
REKLAAMTEKST
Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Vajadus teha otsuseid füüsiliselt kokku tulemata tõstatus eriolukorras. Vähegi suuremate ühistute puhul on juba varem olnud raske piisavas arvus omanikke ühes füüsilises ruumis samal ajal kokku saada. Hiljuti (24. mail 2020) jõustunud seaduse täiendused annavad võimaluse nii elektrooniliseks üldkoosolekuks kui koosolekuta otsuse vastu võtmiseks. Seaduse kohaselt saadab juhatus selleks otsuse eelnõu kõigile omanikele, määrates ühtlasi tähtaja (vähemalt 7 päeva), mille jooksul omanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Hääletuse algatamine Hääletuse korraldajal tuleb sõnastada otsuse eelnõu ehk
hääletusele minev küsimus. Mitme otsuse tegemiseks saab lisada eraldi küsimused. Korto on loonud spetsiaalse lahenduse koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks, kus piisab hääletusega teate postitamisest ühistu teadetetahvlile.
Arvutit või nutiseadet mitte kasutavale omanikule saab info trükkida paberile ja postkasti toimetada. Kortos koosolekuta otsuse tegemisel võetakse arvesse ka kirjalikult Korto väliselt esitatud seisukohad (hääled).
Teate sisus saab lisada täiendavat infot otsuse eelnõu või hääletamise protseduuri kohta, samuti lisada manuseid. Lisaks saab iga hääletuse juures määrata otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi ehk osalevate häälte minimaalse nõude ja nõutud poolt häälte arvu.
Hääletamine
Hääletuse teavitus saadetakse automaatselt hääleõiguslike korteriomanike e-postile. Vastavalt seadusele loetakse teade korteriomanikule kohale toimetatuks, kui omanik on avaldanud ühistule oma e-posti aadressi.
Hääletada saavad Kortos korteriga seotud isikud, kellele on antud hääletamise õigus (vaikimisi korteriomanikul). Seos korteriga tekib ühistu esindaja poolt omaniku isikukoodi seostamisel korteriga. Kuna Kortosse sisenemisel peab omanik ennast autentima, siis on hääletamisel osalejad kontrollitud. Hääletamisel on võimalik anda poolt või vastu hääl ning lisada kommentaar (eriarvamus), mis lisatakse protokolli.
Pärast hääletuse tähtaja lõppu ja enne hääletustulemuste protokolli kinnitamist või tühistamist lisab hääletuse korraldaja teistest kanalitest laekunud hääled nt meiliga, paberil vms ja laadib Kortosse algdokumendi, mis lisatakse protokollile. Hääletustulemused Seaduse uue redaktsiooni järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest (varasemalt oli nõutav üle poole korteriomanike häältest), kui põhikirjas pole seatud kõrgemat poolthäälte nõuet. Hääletusprotokolli koostab Korto automaatselt ja see avaldatakse korteriomanikele pärast protokolli kinnitamist. Protokolli kantakse automaatselt otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, hääletamise aeg ja viis (elektrooniline või kirjalik). Protokollile lisatakse korteriomanike seisukohtade ärakirjad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hääletustulemuste kinnitamisel saadetakse protokoll automaatselt hääletamise õigusega isikute e-postile ja on omanikele alla laaditav Kortost. Kui otsuse alusel tehakse kandeavaldus registrile, siis all-
kirjastab juhatuse liige protokolli digitaalselt ja laadib selle üles Ettevõtjaportaalis. Kõik hääletamisega seotud toimingud logitakse tegevuste ajaloos ja on hiljem kirjalikult taasesitatavad. Kokkuvõttes laiendab elektrooniliste kanalite kasutusele võtmine ühistu otsuste tegemisel osalevate omanike ringi ja muudab protsessi paindikumaks. Uus elektroonilise üldkoosoleku ja otsuse koosolekuta vastu võtmise kord leevendab võimalusi eriolukorra järgsete piirangute tingimustes, kuid on loodud kestma ka eriolukorra järgselt. Millest alustada? Korto võimalustest ülevaate saamiseks avage näidisühistu, mis avaneb Korto kodulehel nupult “Vaata näidisühistut”. Kortos hääletuse korraldamisest pikemalt abiinfos: https:// korto.ee/abi Korto on 15 tegevusaasta jooksul arenenud kõige populaarsemaks kinnisvara korrashoiu tarkvara teenuseks, mida kasutatakse täna üle 4250 maja ja 88000 korteri andmete haldamisel üle Eesti.
Reede, 16. oktoober 2020
4 Korteriühistu
KORTERIÜHISTUTE KONKUR võti on järjekindlus, töökus ja IA MIHKELS
EKÜL
EKÜL
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eelmisel reedel kuulutas Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) juba 16. korda välja korteriühistute konkursi võitjad. Parimad selgitati välja kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt. „Tänavusel konkursil kandideerinute ühistute ja ühistujuhtide üks ühisjoon on, et nad kõik on teinud kaugelt rohkem, kui on olnud ühistu nii-öelda miinimumprogramm - selle tulemusel on saavutatud midagi väga erilist,“ ütles EKÜLi juhatuse liige Urmas Mardi, kes jagas kommentaare tiitlivõitjate kohta. EDUKAIM RENOVEERIMISPROJEKT 2020 – KÜ Iirise 5 Tallinnas. Seda maja vaadates arvavad võõrad, et see on uusehitis. Niisuguse tulemuseni jõudmine on aga nõudnud äärmist visadust. Renoveerimise ettevalmistustega alustati 2009. aastal, mitmel korral valmistuti taotlema KredExi toetust, kuid ikka sai toetusraha enne otsa. Mitu korda tuli tellida ka uus projekt, sest vahepeal muutusid nõuded renoveeritavatele elamutele. Töödega õnnestus alustada üheksa aastat hiljem, aga see-eest võeti siis ette täisrenoveerimine, mille eesmärgiks seati maksimaalne energiasääst ja KredExi maksimumtoetus. Ära tehti kõik KredExi taotlusvoorus nõutud tööd, sealhulgas paigaldati päikesepaneelid, aga tehti ka hulk muid töid, mille tulemusel sai maja laitmatult korda. Saavutati ka muljetavaldavalt väike energiatarbimine: näiteks 2019. aastal aprillist kuni novembrini oli kaugkütte kulu põhimõtteliselt null.
... ET SINU KODU JA KONTOR LÄIGIKS
Koristusteenused • Hoolduskoristus • Ehitus- ja remondijärgne koristus • Aknapesu • Vaipkatete keemiline puhastus • Koduvaipade keemiline puhastus • Pehme mööbli keemiline puhastus • Kontoritoolide keemiline puhastus • Kivipõranda masinpesu • PVC-põranda pesu ja kaitsevahatamine
Küsi kindlasti ka personaalset hinnapakkumist! KONTAKT Aadli Puhastusteenused OÜ | Tel: +372 53 427 007, info@aadli.ee
ERIAUHIND TAASTATUD HIILGUS – RENOVEERIMISE JA RESTAUREERIMISE SÄRAV TULEMUS – KÜ Vabriku 2 Tallinnas. Miljööalal asuva ainulaadse fassaadiga silmapaistva hoone renoveerimistöödeks valmistus korteriühistu 15 aastat. Renoveeritud on hoone fassaad ja katus, kus taastati või ehitati uuesti kõik balustraadid ja korstnad. Hoovis asuvad rõdud, mis olid üsna lagunenud, lammutati ja ehitati uuesti täpselt samasugustena nagu nad algupäraselt olid. Nüüd särab Vabriku 2 maja endisaegses hiilguses.
Reede, 16. oktoober 2020
Raul Mee
Raul Mee
Järgmine erileht
Kodu ja ehitus
ilmub oktoobris 2020
Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
ERIAUHIND JULGE PEALEHAKKAJA – Kairi Müürsepp, Pärnu KÜ Kirsi 38 juht. Eriauhinnaga soovis žürii tunnustada noort ja julget ühistujuhti. Ühistu juhtimine on raske töö ja suur on meie rõõm, kui näeme, et ka nooremad elanikud tahavad korteriühistu asja ajada ega karda tegelda tehniliselt päris keeruliste objektidega.
AT
PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad
www.ehitusplaat.ee Peterburi tee 63a, Tallinn tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee
15
A A ST
ILUS KODUÜMBRUS 2020 – KÜ Mulla 7 Rakveres. 1974. aastal ehitatud maja on teinud renoveerimisega läbi uuestisünni. Erilist tähelepanu väärib maja ümber kujundatud park, mille loomisega tehti algust juba siis, kui kortermaja ehitama hakati. Majarahva aastatepikkuse ühise töö tulemusel on maja ümbrus kujundatud eriliseks ja kauniks. Kaskede-kuuskede-pihlakate keskele on kasvama pandud ka kämmalvaher, roosaõieline toomingas, püramiidtammed, iluõunapuu, värdforsüütia, sarapuud, lõhnavad sirelid ja pärnad. Parki, kus elanike rõõmuks laksutavad suviti ööbikudki, kasutavad innukalt nii oma kui ka naabermaja lapsed.
PARIM KORTERIÜHISTU JUHT 2020 – Reelika Pirson-Heinloo, Aruküla KÜ Sügise 4 juht. Majarahva sõnul on Reelika tõeline oma ühistu süda, kes korraldab kõike, mis korteriühistus korraldamist vajab. Tunnustatakse tema tööd korterelamu renoveerimisel, aga ta on eest vedanud ka prügimaja ehitamist, fonolukkude vahetamist ja majaesise tee servituudi korraldamist, mis on tõeline töövõit. Ühistujuhiga on majas rahul kõik, vanadest noorteni.
plaadid • tuletõkkeplaadid
U ST
EKÜL
M
RSS: edu jonnakus
Korteriühistu 5
KO GE
Reede, 16. oktoober 2020
6 Korteriühistu
Tervise Arengu Instituudi direktor: suit ei saa pidada ühiselu talumiskohustuse „Naabrite elutegevusest tulenevad lõhnad ja helid on ajast aega olnud ühiselus probleem. Kuid kas saab võrdsustada mürgist tubakasuitsu ja kalapraadimise lõhna?“ küsib Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. „Suitsetamine on kortermajades üsna levinud probleem ja paraku ei kaitse ükski seadus elanikku, kes on päevast päeva sunnitud sisse hingama teiste inimeste sigaretisuitsu, mis seab ohtu tema tervise.“ KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Tervise Arengu Instituuti jõuavad Annika Veimeri sõnul murekirjad, mis sageli peegeldavad hädasolija lootusetut olukorda. „Kui oled sattunud ahelsuitsetaja naabriks, kes peab suitsetamist inimõiguseks ja toetub eraelu puutumatuse printsiibile, ei pruugi oma kodus tervise eest võitlemine sugugi võidukalt lõppeda. Kujutage ette olukorda, kui aasta läbi ei saa avada korteri aknaid, ka mitte kuumal suvepäeval. Kui vaid soodsa tuule korral saab ööseks akna tuulutusasendisse jätta toas, kus magavad lapsed, sest naaber käib hilistel õhtutundidel või öösiti rõdul suitsetamas,“ kirjeldab ta. „Meile on kirjutatud ka koputussüsteemist, mis on suitsetava naabriga sisse seatud: suitsetaja annab koputamisega naabrile märku, millal aken avada või sulgeda, sest sigaret vajab suitsetamist. Need on näited elulis-
test olukordadest, mis kestavad aastaid ja millest kirjutavad meile inimesed, kes on valinud tervisliku eluviisi, kuid ei saa seda realiseerida omas kodus.“
Talumiskohustus kaitseb suitsetavat naabrit On üldteada, et kui naabri juurest kostab öösel valju muusikat, siis saab kutsuda politsei. Kui naaber aga teie magamistoa kõrval rõdul või aknal öösel sigareti läidab, siis ei ole teil võimalik peale oma akna sulgemise mitte midagi ette võtta. „Tubakaseadus keelab suitsetamise korterelamu koridoris, trepikojas ja muudes üldkasutatavates ruumides. See keeld töötab ja kaebusi tuleb harva. Akendel ja rõdudel suitsetamine aga eraldi reguleeritud ei ole. Korteriomandiseaduse alusel on korteriomanikul ühest küljest kohustus hoiduda tegevustest, mis ületavad teistele korteriomanikele tavakasutusest tekkivat mõ-
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. Vajadusel hallituse tõrje.
SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
ju. Selle kohustuse pideval rikkumisel võib nõuda rikkujalt kohtu kaudu korteri võõrandamist. Tõsi, see oleks suitsetamise korral ekstreemne lähenemine. Teisalt on kortermaja elanikel kohustus taluda mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiridesse. Kus on aga tavakasutuse piir?“ küsib Annika Veimer. „Naabrite elutegevusest tulenevad lõhnad ja helid on ajast aega olnud ühiselus probleem. Kuid kas saab võrdsustada mürgist tubakasuitsu ja kalapraadimise lõhna? Oleme soovitanud inimestel ja korteriühistutel võtta ette kohtutee, mis võiks olla teedrajav, sest me vajame näiteid, kus ka kohtus võidaks põhiseaduslik õigus tervisele. Tänaseks ei ole meile teada mittesuitsetaja kasuks tehtud kohtuotsuseid. Küll on näide selle kohta, et kohus ei võtnud juhtumit menetlusse tulenevalt arvamusest, et suitsetamine kuulub talumiskohustuse alla nagu naabreid häiriv toidupraadimise lõhn. Samuti õigustavad suitsetajad end põhiseaduse punktiga, mille järgi on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning see annab neile õiguse teha oma kodus, mida tahavad.“ Annika Veimer leiab, et oleks aeg teha muudatusi, mis aitaks
Järgmine erileht
Korteriühistu ilmub veebruaris 2021
Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 või kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
56 903 944
www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com
oma kodus suitsetamise lõksu jäänud perekondi. Ainus viis kaitsta inimesi suitsetaja ümber nii enda kui teiste korterites, on suitsetamine õues. Ka õues tuleb valida majast piisavalt kauge koht ja arvestada tuule suunaga, et tubakasuits ei hõljuks esimeste korruste akendesse. Keskkonnareostuse vähendamiseks tuleb suitsukoni kaasa võtta ja viia prügikasti. „Nüüdseks on akendel ja rõdudel suitsetamise keeld meie lähiriikides saanud reaalsuseks, Soomes, Lätis ja Leedus on see seaduses selgelt sõnastatud nii, et suitsetamist ei saa pidada ühiseluliseks talumiskohustuseks. Käes on aeg ka Eestis see samm astuda,“ usub Veimer. Ta ütleb, et kui korteriühistu saaks keelata rõdudel suitsetamise ka ainult ühe elaniku pärast selles majas ja korteriühistu esimees saaks ühisreeglitest kinnipidamiseks tuge kõrgematelt tasanditelt, aitaks see kaitsta inimesi, kes soovivad oma tervist hoida. „Mina unistan elukeskkonnast, kus suitsetav naaber rõdul tunduks sama imelik ja kauge mälestus kui restoranis kõrvallauas sigaretti läitev klient ning kus peetakse lugu nii enda kui ka naabrite tervisest,“ ütleb Annika Veimer.
Üks muretu rõdul suitsetaja võib elu põrguks muuta mitmes naaberkorteris.
KORTERIÜHISTUTE AJAKIRI
ELAMU ASENDAMATU ABIMEES KORTERIÜHISTULE! Ajakiri Elamu on korteriühistute juhtidele suunatud otseväljaanne, mis ilmub 4 korda aastas, eesti ja vene keeles juba 25 aastat. Eesti Korteriühistute Liidu ametliku väljaandena on Elamu korteriühistutele info edastamise parim otsekanal ja mõjukaim korteriühistute ajakiri, mis kajastab korteriühistute ja Eesti elamumajanduse aktuaalseid küsimusi, jagab soovitusi ja juristide nõuandeid korteriühistu juhile ning edastab korteriühistute koolitusinfot. TELLIMINE: lehel www.ekyl.ee/elamu või saates tellimissoovi aadressil elamu@ekyl.ee Kuni oktoobri lõpuni on ajakirja ELAMU 2021. aasta tellimus soodushinnaga 30 eurot ning iga tellija saab tasuta lisaks ajakirja 2020. aasta detsembrikuu numbri. Liikmetele pakume: t TPPEVTIJOOBHB LPPMJUVTFE KB LPOWFSFOUTJE t TPPEVTIJOOBHB LPSUFSJàIJTUVUF LÊTJSBBNBUVE t FFMJTKÊSKFLPSSBT OÜVTUBNJOF &,Ã- FTJOEVTUFT t UBTVUB LPSUFSJàIJTUVUF BKBLJSJ &-".6
TULE LIIKMEKS!
Korteriühistu juhtimise alastes üldküsimustes saab korteriühistu abi kõigis EKÜL esindustes. Tasuta nõu on alati tagatud EKÜL liikmetele.
Lisainfo teenuste, liikmeks astumise ja liikmete soodustuste kohta: Eesti Korteriühistute Liit Tel. 6275740, E-post: ekyl@ekyl.ee www.ekyl.ee
Reede, 16. oktoober 2020
Korteriühistu 7
setamist eks
Vida Press
Suitsetaja seab kortermajas ohtu teiste tervise
Üürilepingut sõlmides tea oma õigusi ja kohustusi
Suitsetamise kahjulikkus ei vaja enam tõestust ja õnneks näitab ka statistika igapäevasuitsetajate hulga vähenemist. 2018. aastal suitsetas 17% täiskasvanud elanikkonnast, see tõestab, et enamik inimesi valib tubakavaba elu. Mittesuitsetaja tervis on ohus, kui ta peab sisse hingama teiste inimeste sigaretisuitsu. Sageli alahinnatakse passiivse suitsetamise mõjusid, kuigi see on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine. Passiivne suitsetamine tähendab olukorda, kus inimene, kes ise ei suitseta, viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Olles passiivne suitsetaja, hingab inimene sisse nii hõõguvast sigaretist levivaid mürkaineid kui ka suitsetaja väljahingatavat õhku. Kokku on selles mürgises pilves mitu korda rohkem tõrva, vingugaasi ja nikotiini kui iga mahviga kopsu tõmmatavas suitsus. Võib tulla üllatusena, kuid 80 protsenti mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu ja selle peenosakesed ladestuvad kergesti pindadele, kus need mõjutavad meid veel nädalaid pärast suitsetaja enda silmapiirilt lahkumist. 2018. aastal viibis vähemalt tund aega päevas suitsustes tööruumides 4 protsenti ja suitsustes avalikes ruumides 2 protsenti täiskasvanud inimestest. 12 protsendil juhtudest suitsetati eluruumides ehk enam kui igas kümn n kümnendas kodus*. Passiivne suitsetamine suitsett on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud, vähene kuid sellest hoolimata kannatab kõige rohkem m inimesi selle all just omas kodus. Inimesed arvavad arvavv ekslikult, et suitsetades teise akna juures, köögi tõmbekapi all test eemal, lahtise või lahtise uksegaa rõdul, kaitsevad nad oma lähedasi ja kodu tuba a tubakasuitsu eest. Paraku ei ole see lahendus, sest su suits ja väljahingatav õhk kandub ikka tuppa tag g tagasi. Ja tekib uus probleem – lahkarvam m lahkarvamused naabritega. *Eesti täi i täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumis s uuring, TAI 2018. käitumise
Soovitus lepingut sõlmides tähelepanelik olla käib nii üürniku kui ka üürileandja kohta. Üürisuhteid reguleerib võlaõigusseadus ja mõlemal lepingupoolel on mõistlik aegsasti tutvuda oma seaduslike õiguste ja kohustustega. Kindlasti tasub uurida teise lepingulise tausta. Korteri üürimisel on palju küsimusi, mida üürileandja ja üürnik näevad erinevalt. Seadusega on aga kõik oluline üsna täpselt paika pandud, tuleb end kõigega lihtsalt kurssi viia, soovitab justiitsministeerium oma kodulehel.
Allikas: Annika A Veimer (pildil), Tervise A Arengu Instituudi direktor
Soovitused üürileandjale Kõrvalkulud. Kui lepingus pole kõrvalkulude maksmist kokku lepitud, tasub nende eest seaduse kohaselt üürileandja, osapooled võivad aga kokku leppida, et kõrvalkulud kannab üürnik. Eluruumi kasutajad. Seadus annab üürnikule õiguse majutada üüritud eluruumi oma perekonnaliikmeid, kuid lepinguga võib ette näha, et seda saab teha üksnes üürileandja nõusolekul. Samuti sätestab leping lemmikloomade pidamise. Ruumide seisukord. Lepingus tuleks võimalikult täpselt kirjeldada tingimusi, millele üüriruumid peavad üürilepingu kehtivuse
Vid
aPr
ess
ajal vastama, ning fikseerida eluruumi seisukord (mh kommunaalkulude näidud). Lepingule võiks lisada fotod eluruumi ja selle sisustuse seisukorrast ning üleandmise akti. Oluline on märkida lepingusse ka võtmekomplektide arv ja nende jaotus. Tähtajatu või tähtajaline leping? Üürileandjale on tõenäoliselt kasulikum tähtajatu leping, kuivõrd selle saab üles ütelda nii erakorraliselt kui ka korraliselt, viimasel juhul vähemalt kolmekuulise etteteatamistähtajaga.
Soovitused üürnikule Kõrvalkulud. Üürnikul tasub teada, et üürileandja võib kõrvalkuludena küsida ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud eluruumi kasutamisega. Lepingus
tuleks täpselt määratleda, missugused kulutused jäävad üürniku kanda. Tagatisraha. Korteri omanikul on õigus küsida tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Pooled võivad leppida kokku väiksema summa, kuid suuremat tagatist ei tohi üürnikult nõuda. Tähtajatu või tähtajaline leping? Üürnikule võib olla kasulikum tähtajaline leping, sest selle saab üürileandja lõpetada ainult erakorralisel juhul (nt kui üürnik rikub lepingut). Samuti on tähtajalise lepingu korral üürileandjal raskem üüri tõsta. Puuduseks on see, et kui üürileandja ei soovi pärast tähtaja möödumist lepingut jätkata, siis peab üürnik otsima endale uue elukoha. Siin tuleb siiski arvestada, et kui üürnik jätkab pärast tähtajalise lepingu lõppu üüriruumi kasutamist, siis juhul, kui ei üürileandja ega üürnik ei avalda kahe nädala jooksul teineteisele teistsugust tahet, muutub leping tähtajatuks. See tähendab ühtlasi, et üürileandjal on õigus nõuda tasu eluruumi kasutamise eest ka pärast lepingu lõppemise tähtaja saabumist. Justiitsministeeriumi kodulehelt (www.just.ee) leiavad üüritehingu mõlemad osapooled veel palju kasulikku infot. KRISTJAN ARRAS
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Tehnosüsteemide ehituse
OMANIKUJÄRELEVALVE korterelamute rekonstrueerimisel küttesüsteemid } ventilatsioonisüsteemid } vee- ja kanalisatsioonisüsteemid }
tel. 5076678 www.enerex.ee info@enerex.ee Enerex Projekt OÜ | Kalda 7B, Tallinn
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
Reede, 16. oktoober 2020
8 Korteriühistu
KATUSED, FASSAADID, ÜLDEHTUS, TERVIKRENOVEERIMINE Meie hoolitseme, et Sinu maja oleks ilus, soe ja vettpidav.
www.estlander.ee / tel 51 919 352