AASTA PARIMAD KORTERIÜHISTUD TEADA. ELEKTER ON KALLIS – KULUTA SÄÄSTLIKULT. PÄÄSTEAMET OOTAB INFOT: KES VAJAKS TULEOHUTUSNÕU?
Korteriühistu Neljapäev, 14. oktoober 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
www.fidele.ee handies.com
Leia mugavalt ja soodsalt Tegija igale väike- ja komplekstööle! Handies äpp aitab leida kiiresti ja mugavalt kõik vajalikud väiketööde ja komplekstööde Tegijad ning hoiab kokku Sinu raha ning aega.
www.handies.com
9:41
9:41
Neljapäev, 14. oktoober 2021
2 Korteriühistu
KONKURSS TÕESTAS TAAS: kodu po IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eesti histute Korteriü XIV Liidu X rumil suurfoo uulutati bril k 8. oktoo 21. aasta välja 20 ad parim histud korteriü
Tänavusel, järjekorras juba 17. konkursil selgitati parimad välja kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt. Taas tõdesid korraldajad, et auhinna pälvinud ühistud on aastate jooksul muutnud üldpilti nii pealinnas kui ka kaugel väljaspool seda.
„Kui viletsas seisus majast, mille seinapragudes ulus tuul, saab eeskujuliku väljanägemise ja tänapäevase elukeskkonnaga elamu, on see päris kindlasti tunnustamist vääriv tegu,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi tänavust korteriühistute konkurssi välja kuulutades. „Kui üks korruselamu on omal algatusel rajanud aia või lausa pargi ja loonud mõnusa olemise majaelanikele, tuleks seda esile tõsta. Kodu pole ju ainult neli seina snepperluku taga. Nii nagu varasematelgi aastatel, anti ka tänavu igas kategoorias peale peaauhinna välja eriauhindu – sest silmapaistvaid korteriühistuid ja ühistujuhte oli rohkem kui vaid need, kes tunnistati peaauhindade vääriliseks. Auhinnatud ühistute puhul torkab sel aastal Mardi sõnul eriti silma, et paljude töödega majas saadakse hakkama oma jõududega: „See näitab suhtumise muutust – ei oodata, et keegi kuskilt tuleks ja teeks, vaid korteriomanikud saavad aru, et palju asju saab ka ise korda teha.“
Korteriühistute konkursi võitjad Lühikokkuvõtted žürii hinnangutest kõigi kolme kategooria auhinnasaajaile on sõnastanud EKÜL juhatuse liige Urmas Mardi, kes ka ise hindamiskomisjoni kuulus.
Parimaks korteriühistu juhiks tunnistatud Kristi Hannuse korteriühistusse Puhja Kodu kuulub neli maja, mis kõik on praeguseks terviklikult renoveeritud.
„PARIM KORTERIÜHISTU JUHT 2021“ PEAAUHIND z Kristi Hannus, KÜ Puhja Kodu „Ühistujuht viis tervikrenoveerimise läbi korraga neljas majas, mis kõik kuuluvad ühte korteriühistusse. Protsessi tuli alustada absoluutsest nullist, juhtides seejuures ühistut suuresti üksi. Et iga maja oli omaette objekt oma mure-
de ja probleemidega, pidi ühistujuht suhtlema nelja maja elanikega, et renoveerimisotsuseni jõuda. Visa töö ja neli aastat jõupingutusi on viinud tulemuseni, kus neli korterelamut kokku 144 korteriga on lõpptulemusega rahul.“
Kas tead millal LUMI maha tuleb? Meie ka mitte, aga teame, et juba on viimane aeg tegutseda ja tellida talveks MEHHANISEERITUD lume- ja libedusetõrje! Tee vajalikud ettevalmistused, et hoida oma vara. Hoiame katused, parklad ja käiguteed korras, sest ega tali taeva jää ja siis on juba hilja!
Vaata lisa www.eestihaldus.ee/lumi Kirjuta info@eestihaldus.ee või helista +372 5699 8390
ERIAUHIND z Sergei Saglo Pärnust – „Ühistute tunnustatud parim praktik“ „Eriauhind anti välja tulemusliku ja elanikke arvestava töö eest kümnes korteriühistus. Varemgi konkursile esitatud ühistujuht suudab leida igas olukorras paindlikke lahendusi ja kompromisse ning viia vajaliku sõnumi ühtviisi selgelt erineva emakeelega korteriomanikeni.“
Neljapäev, 14. oktoober 2021
Korteriühistu 3
ole vaid neli seina snepperluku taga „EDUKAIM RENOVEERIMISPROJEKT 2021“ Kategoorias „Ilus koduümbrus 2021“ võitis peaauhinna Tallinna korteriühistu Pallasti 34b.
„ILUS KODUÜMBRUS 2021“ PEAAUHIND z Tallinna KÜ Pallasti 34b „Silma hakkab oskus kasutada erinevaid haljastuselemente ja aiakujundusdetaile nii, et isegi väikesest paneelmaja õuealast saab elanikele hubane ja kutsuv ajaveetmiskoht. Möödujate pilku püüab ka mõtlemapanev supergaafika majaseinal. Majaümbrust kujundavad ja hooldustöid teevad korteriomanikud ise.“
z Tallinna KÜ Madala 15 – „Südamega loodud koduümbrus“ „Eriauhinna pälvinud maja ümbrust võib pidada suisa väikeseks botaanikaaiaks – nii palju on seal elanike rajatud lillepeenraid, taimekooslusi ja kujunduselemente. Esimesest pilgust on selge, et seda tööd tehakse südamega.“
ERIAUHINNAD z Tallinna KÜ Harmot Mustamäe tee 169 – „Läbimõeldud ruumilahendusega ja loodusega kooskõlas koduümbrus“ „Selle maja juures on igal sammul tunda, et ühistu hindab ja toetab ümbritsevat looduskeskkonda. Palju on lindude pesakaste, mis kõik on ühe juhatuse liikme meisterdatud. Liiklusmüra vähendamiseks on maja juurde istutatud
z Viljandimaa Uusna küla KÜ Kroon Pärna tee 3 – „Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus“ „Lisaks kauni koduümbruse kujundamisele on ühistu hakkama saanud tervikrenoveerimisega, maja on viidud puuküttelt üle maaküttele. Kortermaja stiilne välisilme ja majas tehtud mahukad tööd moodustasid komisjoni hinnangul perfektse terviku.“
palju puid-põõsaid. Töid teevad majaelanikud tihti talgutekorras.“
PEAAUHIND z Tallinna KÜ Kalda tn 64 „See on väga eriline maja, ehitatud nii, et kaks maa-alust korrust asuvad mäekülje sees – äärmiselt keerukas objekt. KredExi toetuse toel ellu viidud tervikrenoveerimise eelarve küündis ligi 2,3 miljonini: rekonstrueeriti kütte- ja elektrisüsteem, paigaldati soojustagastusega ventilatsioon, soojustati fassaad ja katus, vahetati aknad, ehitati välja sademeveesüsteem, paigaldati uus gaasikatlamaja ja nutikad taastuvenergialahendused ning kogu hoone viidi üle kaugjuhitavale ja -jälgitavale süsteemile. Arhitektuurilise terviklikkuse huvides tehti renoveerimisel koostööd maja algse arhitekti Eva Hirvesooga.“ ERIAUHINNAD z Märjamaa valla KÜ Kasti keskus 8 – „Maapiirkonna pärl“ „Kehvas seisus kolhoosielamu kordategemiseks on ühistu käinud aastatega läbi tohutu kadalipu. Tulemus on vaimustav: uus küttesüsteem hoiab korterid soojad, trepikojad on uuendatud ja puhtad, paigaldatud on ventilatsioonisüsteem, kogu torustik on vahetatud, sooja vett tehakse päikesepaneelidest saadava energiaga tsentraalselt. Ühele korterelamule väikses külas on antud uus elu.“
z Tallinna KÜ Eduard Vilde 87 – „Ühiselt tegutsev ja elanikke kaasav ühistu“ „Maja tervikrenoveerimise käigus peeti nõu ja arvestati igal sammul majaelanikega, kellest on moodustunud aktiivne ja kokkuhoidev kogukond – inimesed suhtlevad üksteisega hästi palju, panustavad ühistegevusse ja tunnevad sellest rõõmu.“ Tänukirja sai ühistujuht Jelena Zubkova, kes on viinud tervikrenoveerimisele mitu kortermaja. z Tallinna KÜ Vikerlase 13 – „Tähelepanuväärne suurelamu katuse renoveerimisprojekt“ „Selles Lasnamäe majas on kokku 288 korterit, seal elab 900 inimest. Elamu oli veel mõnda aega tagasi trööstitus seisukorras, aga mullu alustanud uus juhatus otsustas maja päästa. Alustati suurimatest probleemidest: maja katus lasi vett läbi ja põhjustas hallitust. Katuse renoveerimise ja täiendavate töödega, mida rahastati majaelanike omafinantseeringuga, on ühistu loonud aluse maja edukaks renoveerimiseks. Paranenud elamistingimused ja tegus uus juhatus on toonud korteriühistule täiesti uue hingamise.“
Tänavuseks edukaimaks renoveerimisprojektiks tunnistatud Tallinna korteriühistu Kalda 64 tervikrenoveerimisele kulus ligi 2,3 miljonit eurot.
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. Vajadusel hallituse tõrje. SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
56 903 944
www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com
REKLAAMTEKST
Järjest kallinevate küttekulude vastu aitab individuaalne küttearvestussüsteem, mis aitab säästa energiat ja raha! Artikli autor: MESA Eesti OÜ
Pidevas tõusutrendis olev soojusenergia hind paneb muretsema. Eestis on hetkel pigem levinud, et kogu maja soojusenergia maksumus jagatakse iga korteri köetava pinnaga. Kui aga üks korter hoiab kütteperioodil aknaid lahti ja teine säästab, kuid maksavad nad siiski kogu maja tarbimise põhjal, võib see tekitada küsimusi, miks peab maksma teiste küttearveid kinni ning mida siis sellises olukorras teha. Selline levinud ruutmeetripõhine maksmine ei motiveeri inimesi oma radiaatoreid reguleerima, millest võiks küttetarbimise kokkuhoid tekkida. Mentaliteet „kõik kasutavad, kasutan ka“ on loomulik, sest inimene ei näe otsest seost enda tarbimise ja arvete vahel. MESA individuaalse küttesüsteemiga maksab aga igaüks vastavalt just tema tarbimisele. Üksikud korterid sellist süsteemi kasutada ei saa, sellega peab olema liitunud terve maja. MESA süsteemiga liitunutel paigaldatakse radiaatorite peale väike seade – küttekulujaotur –, mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides on võimalik kütet kasutada vastavalt vajadusele ja maksta täpselt nii palju, kui ise tarbinud oled. Kui inimene maksab vaid oma tarbimise eest, tekib tal ka motivatsioon kokku hoida, seetõttu väheneb ka kogu maja küttetarbimine ja -kulu.
Kui sellise individuaalse küttetarbimisega oleme näinud maju, mis on saavutanud soojusenergia vähenemise ka üle 40%, jääb keskmine sääst kuskil 20% ringi. Näitena võime tuua ühe Tallinna maja aadressil Paekaare 8, mis on tavaline 5-korruseline 60 korteriga tüüpmaja. MESA süsteemiga liitusid nad 2018. aasta novembrist. Võrdlesime ruutmeetripõhise arvestuse kahte aastat ning MESA süsteemi tarbimisi ning saime tulemuseks, et maja on säästnud kahe kütteperioodiga 330 MWh, mis tähendab ühtlasi seda, et vähem kui poole kütteperioodiga teeniti tasa kogu maja süsteemi maksumus ning iga korter säästis selle perioodi jooksul 20% oma tarbimisest.
Ühistu ja raamatupidaja võiduks on see, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal. Näite ei pea enam küsima ega ootama ega ka käsitsi sisestama, sest MESA arvestusteenus väljastab failid, mida levinumad raamatupidamisprogrammid töödelda oskavad.
Lisaks sellele salvestavad veearvestid 12 kuud oma kuulõpunäidud. Meie teenust kasutades on neid näite võimalik kontrollida, avastada lekketeateid ja näitudega manipuleerimisi. Kui korteri elanikul on küsimusi oma tarbimise kohta, saab MESA kauglugemissüsteemi abil ka tagantjärele näitude väljavõtet teha.
Paigaldada saab nii moodulitega mehaanilisi kui ka digitaalseid veearvesteid. Digitaalsete veearvestite mõõtetäpsus on oluliselt suurem kui tavalistel mehaanilistel veearvestitel.
Seega on tõestatud, et MESA küttekulujaotureid ja veearvesteid kasutades saab muuta tarbimisharjumusi, säästa keskkonda ja raha!
MESA kauglugemissüsteem, kuhu saab integreerida, kütte, vee jm kaugloetavaid seadmeid.
Samasse süsteemi on võimalik integreerida ka kaugloetavad veearvestid. Korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine, nii et enam ei pea muretsema, kui näidu edastamine ununeb.
Uuri lisa www.mesa.ee või küsi võimalusi mesa@mesa.ee
Küttekulujaotur – väike seade, mis paigaldatakse radiaatori peale.
Neljapäev, 14. oktoober 2021
4 Korteriühistu
Kas kõigil ustel on juba numbrid? Tänavu 1. märtsil jõustus siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ muudatus, mille kohaselt tuleb kõikides kortermajades märgistada numbritega teekond välisuksest korteriteni. Kortermajade puhul tähendab see, et trepikoja välis- ja vaheuksed peavad olema tähistatud vastavatele korteritele viitavate numbrivahemikega ning korteriuksed numbriga. Kui kortermajal on korruseid rohkem kui kolm, tuleb numbriga tähistada ka korrused. Kohustus kehtib nii juba olemasolevatele kui ka alles ehitatavatele hoonetele. Tähistuse stiili pole ette kirjutatud, numbrid peavad olema hõlpsalt leitavad ja selgelt nähtavad. Korruste ja uste tähistamine aitab muuta tõhusamaks päästjate töö – kiire tegutsemine on väljakutsel väga tähtis. „Oluline on leida võimalikult kiiresti päästesündmuse asukoht, et päästa inimeste elu, tervist ja vara,“ ütleb päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja Leho Lemsalu. „See aitaks oluliselt vähendada tulekahjudes hukkunute ja vigastatute arvu.“ Pääste- ja kiirabitöötajate kinnitusel on kõige keerulisem otsitavat maja/korterit leida vanemate majadega magalapiirkondades, kus numbreid pole olnudki või on need renoveerimise käigus eemaldatud. Mõnes majas ei vasta korterinumbrid projektile ega ka loogikale. „Ka võib raskes varustuses päästjal mööda treppe sündmuskohale kiirustades korruste lugemine sassi minna,“ lisab Lemsalu. Nii kuluvad aga väärtuslikud sekundid ja minutid, mis võivad olla elutähtsad. Päästeamet kutsub üles kortermajade elanikke, korteriühistute juhte ja koostööpartnereid pöörama tähelepanu uste ja korruste nõuetekohasele märgistamisele. PÄÄSTEAMET
Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia
Vaidluste lahend võimaldaks vältida k IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Septembri alguses esitas Tallinna linnavolikogu vabariigi valitsusele ettepaneku algatada korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu. Eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele seaduse tasandil võimalus luua korteriühistute probleemide lahendamiseks kohtuväline komisjon. Kui selline seadus vastu võetaks, võimaldaks see korteriühistutes tekkivaid erimeelsusi lahendada kohtu asemel vastavas komisjonis, kus asjaajamine oleks lihtsam, kiirem ja oluliselt odavam.
Kohtute koormus väheneks
Mida suurem maja, seda rohkem elab seal inimesi ja seda suurem on võimalus igasuguste arusaamatuste tekkimiseks, mida omavahel alati lahendada ei suudeta.
Praegu on korteriühistute ja nende liikmete vaheliste erimeelsuste lahendamiseks kaks õiguslikku võimalust: saab pöörduda kohtusse, et lahendada vaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud korras, või kasutada kohtuvälist nõustamist lähtuvalt lepitusseadusest. Esimene neist on teadagi kulukas ja ajamahukas, teine aga eeldab mõ-
Kust leida projekteerija? Milline projekt tellida? Kuidas korraldada ehitushanget? Kellelt tellida omanikujärelevalve? Kas taotleda KredExi toetust või mitte?
Planeerid kortermaja renoveerimist? Meie konsultandid teavad vastuseid ja aitavad Sind!
Usalda asjaajamine professionaalidele! Edukalt lõpuni viidud üle 20 kortermaja ja ärihoone renoveerimise üle Eesti. Esmane konsultatsioon ning hoonega tutvumine tasuta.
5340 0328 info@tuulesuund.ee
www.tuulesuund.ee
lema poole soovi ja valmisolekut omavahel kokkuleppele jõuda. Tallinna linnavolikogu aseesimehe Helve Särgava sõnul on korteriühistud aastaid oodanud sellise vaidluste lahendamise komisjoni loomist, mille otsustel oleks seaduslik jõud ja mida saaks täita sarnaselt teiste komisjonide otsustega. „Seesuguse komisjoni kasuks räägivad mitmed asjaolud: lihtsam menetlus, tekkinud vaidluse otsust ei pea kaua ootama, materiaalsed kulutused on väikesed,“ loetles ta. Komisjonide töö tulemusel ilmneb tõenäoliselt ka, milliseid sätteid on korteriühistute seaduses vaja muuta, kui mingid vaidlused hakkavad aina korduma. „Väheoluline pole ka see, et komisjon vähendab kohtute koormust. Loodan, et valitsus toetab ja mõistab korteriühistute igati õiglast ja seaduslikku soovi,“ märkis Helve Särgava, kes on varem pikalt töötanud ka kohtu esimehena.
Pealinnal kogemus olemas Tallinnal on korteriühistutele nõustamisteenuse pakkumise kogemus olemas ja tänu sellele ka üsna selge pilt nii probleemidest, mis korteriühistutes
Neljapäev, 14. oktoober 2021
Korteriühistu 5
damise komisjon kulukat kohtuteed tekivad ja mille lahendamisel abi vajatakse, kui ka sellest, mida loodavalt komisjonilt ennekõike oodatakse. Tallinn on Eesti suurim haldusüksus nii elanike kui ka korteriühistute arvult, juulikuu seisuga oli pealinnas üle 6500 korteriühistu, neist umbes 17 protsenti asutatud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse alusel. „Tallinna eripäraks on seejuures Lasnamäe linnaosa, kus on loodud väga suured korteriühistud – näiteks 17 elamu ja 1675 eluruumiga Masti korteriühistu või 18 korterelamuga Loo korteriühistu,“ rääkis Tallinna abilinnapea Eha Võrk. „Sageli tekivad omanike ja ühistute vahel vaidlused, millega kokkuleppele ei jõuta.“ Nii ongi Tallinna korteriomanikele ja -ühistutele juba üle kümme aasta osutatud linnavalitsuse infosaalis tasuta nõustamisteenust, 2019. aastal avati samalaadne nõustamisteenust pakkuv keskus ka Lasnamäel. Tänavu esimese poolaasta jooksul oli keskustest korteriühistu probleemide asjus nõu ja abi vajanud üle 700 inimese. Kõige sagedamini on pöördumised seotud 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätete kohal-
damisega praktikas. Muudest probleemidest, millega korteriühistukomisjoni poole pöördutakse, on Võrgu sõnul põhilised naabrite omavahelised tülid, aga ka küsimused näiteks selle kohta, kes kannab korteris tekkivad kulud, kui renoveeritakse kaasomandis olevat veetorustikku, kelle kanda on kaasomandis oleva terrassi remondikulud, mida teha, kui ühistu juhatus ei vasta korteriomanike pöördumistele jmt. „Palju on ka parkimiskohti puudutavaid küsimusi ning probleeme, mis tekivad, kui üks korteriomanik kasutab kaasomandi osa iseenda huvides,“ lisas abilinnapea.
Probleeme jagub kõikjal Mullu moodustati linnavalitsuse korraldusega veel ajutine korteriühistukomisjon, mille tööd korraldab Tallinna linnavaraamet ja mille eesmärk on peale pealinna korteriühistute ja nende liikmete vaidluste lahendamise tõhustada ja ühtlustada ka linnaasutuste tegevust korteriühistutega seotud menetlustes. „Komisjon alustas tegevust 2020. aasta juunis ja siiani on selle poole pöördutud üle 65 korra. Saame olla rahul, et uue komisjoni kaasamisega on lahendatud
nii mõnegi Tallinna korteriomaniku või -ühistu probleemid,“ ütles Eha Võrk ajalehele Pealinn. Korteriühistute juhatuse liikmed saavad vajadusel kaks korda kuus konsultatsiooni ka Tallinna linnavaraameti korteriühistu- ja elamuosakonna juristilt. Kõik eeltoodu näitab, et probleeme korteriühistutes jagub ja vajadus sellise kohtuvälise organi järele, mis lahendaks kaasomandi valitsemise ja korteriühistu juhtimisega kaasnevaid probleeme kuluefektiivselt ja kohtumenetlusega võrreldes oluliselt lühema aja jooksul, on suur pealinnaski, rääkimata siis muudest piirkondadest, kus korteriühistutel ja -omanikel peale kohtu polegi eriti võimalusi vaidluste lahendamiseks. Võimalik kohalike omavalitsuste juurde loodav vaideorgan oleks alternatiiv kohtule, sarnanedes töövaidlus- ja üürikomisjoniga. „Sinna avalduste esitamisega ei tohiks kaasneda rahalisi kulusid,“ rõhutab Eha Võrk. „Komisjoni otsus oleks täitedokument, mida saab esitada kohtutäiturile täitmiseks. Ka peaks avalduse esitamisest otsuse saamiseni kuluma oluliselt vähem aega võrreldes kohtust lahendi saamisega.“
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
Creative Ehitus OÜ
y Remonditööd y Üldehitustööd y Projekteerimine y Fassaaditööd y Katusetööd y Trepikodade remont
Pakume uuendusena y trepikodades dekoratiivse
krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil
y betoontreppide paranda-
mist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil
Majade KOMPLEKS renoveerimine
Küsi hinnapakkumist! KARSO EHITUS OÜ Katusepapi 4, 11412 Tallinn Tel. +372 659 1921
GSM +372 5669 7939 info@karso.ee www. karso.ee
Neljapäev, 14. oktoober 2021
6 Korteriühistu Teet Malsroos
Elekter on kallis – kulu Kui varasematel aastatel panid elektriarved kulmu kortsutama ja eluviisi üle järele mõtlema alles pärast külmade ilmade saabumist, siis sel sügisel serveerib elektri hinnatõus arvetel juba praegu nii halbu üllatusi, et talvele ei julge mõeldagi. Kas kodus saaks energiakulusid kokku hoida nii, et siiski ei peaks päris pimeduses kobama? IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kas korstnapühkija on ikka käinud? Ehkki sügis on seni suuremalt jaolt näidanud oma leebemat poolt, on küttehooaeg alanud. Et kodu saaks ta talvise pakasega ohutult soojaks köetud, tuleb veenduda küttesüsteemide korrasolekus. Päästeamet tuletab meelde, et tuleohutuse seaduse kohaselt peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Aeg-ajalt tasub koduseid kütteseadmeid näidata ka pottsepale, kes oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude-pliitide-kaminate ohutuse asjus nõu anda.
Kui vaadata Eesti Energia jagatavaid nõuandeid ja Euroopa Liidu juhiseid, siis võimalusi justkui on. Kellel mõni abinõu siin loetletuist veel kasutusele võtmata, sel tuleb loota pikale sügisele, et enne tõsise pakase saabumist jõuaks veel üht-teist ära teha.
Valgusta energiasäästlikult Hinnatõus või mitte - pimedaks läheb iga päevaga aina varem. Uutes oludes tasub põhjalikult läbi mõelda, kuidas oma kodu valgustada, et see oleks pikkadel pimedatel õhtutel endiselt õdus ja mugav. Kodus, kus on endiselt kasutusel vanad hõõglambid, võib valgustuse peale kuluda kuni veerand elektriarvest - seda osa annab lampide vahetusega kuni 80% vähendada. Hõõg- ja halogeenlambid tuleks asendada keskkonnasõbralike ja mitu korda efektiivsemate LED-lampidega, mida saab kasutada nii sise- kui ka väliruumides. Kindlasti tasub läbi mõel-
da ka see, kas ja kus oleks otstarbekas varustada valgustussüsteem hämara- ja liikumisanduritega, mis lülitavad tule põlema ainult vajaduse tekkides.
Vaata üle korteri aknad Vanemates ahiküttega majades võetakse tihti lisakütteks elektri- või õliradiaator, et elamine enam-vähem ühtlaselt soe püsiks. Mõelda tasuks aga ka akendele: kui need on nüüdisaegsete vastu vahetamata ning pole piisavalt soojapidavad, võib korter olla jahe hoolimata sellest, et pidevalt köetakse. Mõistlik oleks aknad esimesel võimalusel uute vastu vahetada, kui see aga kohe võimalik pole, tuleks aknaraamid enne talvekülmade saabumist võimalikult tuulekindlaks soojustada. Väike nipp: aknaid saab vahetada ka külmal ajal – ja talvel pakub nii mõnigi aknafirma soodushindu.
Vaheta välja energiaröövlid Elektriseadmeid on kodudes aina rohkem. Kui mõni neist –
Uus portaal abiks Tänavu 1. märtsist alates sisestavad pottsepad ja korstnapühkijad kõik küttesüsteemidega tehtud tööd küttesüsteemide portaali (kuttesusteem.paasteamet.ee). „Seega on nüüd kõik korstnapühkimise aktid digitaalsel kujul kättesaadavad ja keegi ei pea muretsema, kui paberakt juhtub kaotsi minema,“ sõnab ameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Georg Kalde. Akti süsteemi kandmiseks on teenuseosutajal vaja teada töö tellija nime ja isikukoodi. Küttesüsteemide portaalist leiab maakondade kaupa kõik kutsetunnistusega korstnapühkijad, pottsepad ja nende kontaktid – see välistab võimaluse sattuda tööd tellides suvalise soss-sepa peale, märgib Kalde: „Nüüd jääb märk maha igast osutatud teenusest ja see aitab kindlustada kvaliteeti.“
Prügiekspert OÜ
Äikese eest pakub parimat kaitset
PIKSEKAITSE!
Peterburi tee 46 10112 Tallinn GSM 528 0090 tel 621 2777 faks 640 3765 info@prygiekspert.com
Kontrolli andureid Viimane aeg on veenduda ka suitsu- ja vingugaasianduri olemasolus ja nende seisukorras. Andureid tuleb testida kord kuus, vajutades testnuppu, ka tuleb korrapäraselt puhastada anduri avasid. Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne või see ei ole küllalt tugev ega selge, tuleb kontrollida, kas piisab patarei vahetamisest või on anduri eluiga lõpule jõudnud (vt märget anduril). Vingugaasiandur muutub riigikogus heaks kiidetud seadusemuudatuse kohaselt 1. jaanuaril 2022 kohustuslikuks igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. IA MIHKELS
Piksekaitse ja maanduse täislahendused Piksekaitse kontroll ja hooldus Piksekaitse ning maanduse tarvikud
Lisainfo: Tel. 5622 9291 Rein@piksekaitse.ee
www.piksekaitse.ee 12 aastat kogemust omas valdkonnas!
Neljapäev, 14. oktoober 2021
Korteriühistu 7 Robin Roots
uta säästlikult Helin Loik/Naisteleht
Kuus lihtsat säästunippi
z Keeda vett just nii palju kui vaja. Kui tahad teha tassi teed, pole vaja keeta kannutäit vett. Kui korra keema läinud vesi on mõne minuti kannus seisnud, pole vaja seda uuesti keema lasta. z Lülita kasutuseta seadmed välja. Üle viie-kuue aasta vanused internetiühendusega nutitelerid, printerid ja mängukonsoolid võivad ooteolekus kulutada kuni 80 vatti elektrit. Mugavuse huvides kasuta mitme pesaga pikendusjuhet – nii saad mitu seadet korraga välja lülitada. z Reguleeri termostaati arukalt. Arvesta, et kodu ei lähe sellest kiiremini soojaks, kui valid termostaadil suurema temperatuuri – sellel on mõju ainult ruumi maksimumtemperatuurile. z Pane pesumasin täis. Ära pese korraga vaid paari hilpu: sorteeri pesu, oota, kuni seda on kogunenud enam-vähem maksimaalselt lubatud masinatäie jagu. Kui pesu pole väga määrdunud, piisab ka 30kraadisest pesuveest, ka pole siis vaja kasutada eelpesu. z Kasuta kuivatit harva. Ühe kuivatustsükli peale võib kuluda kuni kaks korda rohkem energiat kui pesumasina tavalise pesutsükli peale. z Jälgi boileri temperatuuri. Boiler ei pea tootma keeva vett – piisab, kui maksimumtemperatuur on 60 °C. Allikas: https://ec.europa.eu/
Jälgi äpist hinda Kui oled valinud börsihinnal põhineva paketi, siis arvesta, et börsihind muutub turul iga tund. Nii võibki aeg-ajalt juhtuda, et varahommikul on elekter üsna odav, hommikuse tipptunni ajal aga juba kümme korda kallim. Eesti Energiaga saad börsipaketi kasutajana jälgida mobiilirakenduse abil elektrienergia tunnihinda ning ajastada oma suuremaid tarbimisi vastavalt sellele. Näiteks kui ees seisab saunaõhtu, saad elektri hinna järgi otsustada, kas panna elektrikeris tööle kell kuus või kell kaheksa õhtul. Tarbimise teadlikuma ajastamisega saad kokku hoida ligi 10% elektrikuludest. EESTI ENERGIA Säästurežiimil elades on mõistlik pesumasin tööle panna siis, kui pesu on kogunenud korraliku masinatäie jagu.
näiteks külmik, nõude- või pesumasin, praeahi vm – vajab väljavahetamist, ei maksa uut valida ennekõike letihinna, vaid hoopis selle järgi, kui palju seadme ülalpidamine selle kasutusajal mak-
sab. Tee ära põhjalik kodutöö, uuri järele, millised vajalikest seadmetest on energiatõhusaimad ja tee valik nende hulgast. Kõrgeima klassi kodumasin võib kasutada madalaima klassi masinast poole vähem energiat.
Veendu ohutuses Päästeameti andmetel on 23% kõigist hoonetulekahjudest al-
· Korterelamute
kompleksne renoveerimine · Fassaaditööd · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve
guse saanud elektriseadme või -paigaldise rikkest. Enne, kui võtate kasutusele soojapuhuri või elektriradiaatorid, tuleks pöörata tähelepanu kogu elektrisüsteemi seisundile. Vanemates hoonetes võib juhtuda, et juhtmestik pole mõeldud suurt võimsust läbi laskma. Kutsu pädev elektrik ja lase tal olukorrale hinnang anda.
Majaelanik, kes ilmselgelt ei järgi oma kodus tuleohutusnõudeid, seab ohtu ka naabrid.
Tuleohutusnõudeid eiravatest elanikest tuleks teada anda riigi infotelefonil 1247 või päästeameti üldmeilile rescue@rescue.ee, et päästjad saaksid läbi viia tuleohutusalase kodunõustamise. Edastada tuleks nõustamist vajava inimese nimi, aadress, võimalusel telefoninumber ja probleemi lühikirjeldus. Korteriühistu juhtidel tuleks hinnata järgmisi ohutegureid korterites: z puudub töökorras suitsuandur; z küttekolded on ilmselgelt ohtlikud (küttekolle on vana, pragunenud või vastavalt võimalustele ise ehitatud, puudub mittepõlev alus ahjuukse ees, esemed on küttekoldele liiga lähedal; küttekolle on hooldamata); z eluruumis puudub elekter või on elektrisüsteemid ja kasutatavad seadmed vanad (remonditud teibi või muude käepäraste vahenditega); z siseruumides suitsetatakse (v.a juhul, kui tegu on e-sigaretiga); z majapidamises on liiga palju asju (põrandal pole vaba ruumi, ei mahu kõndima); z on märke alkoholi liigtarvitamise kohta. Allikas: päästeamet
Anna teada tuleohutusnõustamist vajajaist Päästeamet kutsub korteriühistute juhte teada andma elanikest, kes kortermajas võivad olla tuleohu põhjustajaiks, et amet saaks anda oma panuse võimalike õnnetuste ennetamiseks. Ei maksa unustada, et ühes korteris juhtunud tuleõnnetus võib rängalt mõjutada ka teisi kortereid ja nende elanikke, rääkimata sellest, et õnnetuse põhjustajaile võivad tagajärjed olla traagilised. Septembrikuus oli Tartus Annelinna viiekorruselises kortermajas tuleõnnetus, milles hukkus kaks inimest, üks inimene viidi haiglasse. „Põlengusuits levis ka ülemistesse korteritesse, kust päästjad aitasid kolmandalt korruselt redeliga alla ühe kodus olnud hädasolija,“ rääkis päästeameti Lõuna päästekeskuse en-
netusbüroo juhataja Arvi Uustalu. „Põlenud korteris ei olnud töökorras suitsuandurit, mistõttu avastati tulekahju hilja ning kõigi elude päästmiseks saabus abi sündmuskohale liiga hilja.“ See oli Uustalu sõnul Tartus tänavu juba teine korteritulekahju, kus hukkus korraga kaks inimest: veebruaris hukkusid Kivi tänaval korteripõlengus vanem mees ja naine. „Tulekahjude ohvriks jäävadki sageli eakamad tervisprobleemidega elanikud, kellel on raske liikuda ja kiirelt reageerida,“ ütles Uustalu. „Põlenud kortereis oli märke ka kehvapoolsest toimetulekust ja tuleohtlikest käitumisharjumustest.“ Nende traagiliste sündmuste valguses kutsubki päästeamet
korteriühistute juhte teada andma majaelanikest, kes ilmselgelt ei järgi oma kodus tuleohutusnõudeid ja võivad oma käitumisega ohtu seada kogu maja. Päästeamet viib riskikodudes läbi tuleohutusnõustamise, et tõsta inimeste teadlikkust, paigaldab vajadusel suitsuanduri ja püüab koostöös kohaliku omavalitsusega leida lahendusi kodu tuleohutumaks muutmiseks. Praegusel suure koroonaohu ajal keskenduvad päästjad tuleohutuse ennetus- ja nõustamistöös ennekõike väga kõrge tuleohuriskiga kodude elanikele. „Oluline on siinkohal rõhutada, et päästeameti eesmärk ei ole elanikku karistada, vaid nõustada ja abistada,“ kinnitab Uustalu. IA MIHKELS
POSTKASTID TEIE ELAMUSSE
T
U ST
pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta
M
AAS
19 AT
Ilmselge põlenguoht?
KO G E
www.dominos.ee
ainult
DOMINOS PROJEKT OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn, tel +372 509 7953, dominos@dominos.ee
VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST 655 8099 www.postkastid.ee | korteriyhistu@postkastid.ee
16.95 tükk
aastast 1872
8 Korteriühistu
Neljapäev, 14. oktoober 2021
9 Hoonete rekonstrueerimine 9 Tervikrenoveerimine 9 Fassaaditööd 9 Katusetööd 9 Peatöövõtt
www.estlander.ee / tel 51 919 352