Korteriühistu oktoober 2022

TÄNAVUNE KONKURSS NÄITAS: korteriühistu võib olla kogukonna süda

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) sügisesel

XXV suurfoorumil selgusid tänavused parimad korteriühistud. Juba

18. korda selgitati võitjad välja kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.

„Tänavusel korteriühistute konkursil paistis erakordselt silma maal asuvate korteriühistute tegevus,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. „See näitab, et ka väljaspool suuri tõmbekeskusi on korteriühistud aktiivsed nii oma majade renoveerimisel kui ka kauni koduümbruse loomisel.“

Auhinnasaajaid iseloomustab Mardi sõnul tihe ja tulemuslik koostöö nii kohalike omavalitsuste kui ka korterelamute renoveerimise teostanud ettevõtetega. „Parimad ühistud ja ühistujuhid näitavad ilmekalt, kuidas korteriühistu on tihti terve kogukonna süda,“ märkis Mardi. „Just ühistu koondab enda ümber kõik need osapooled, kelle ühises koostöös muutuvad kortermajad igas Eesti nurgas aina energiatõhusamaks ja elukeskkond üha kaunimaks.“

Selgi korral jagati peale peaauhindade välja ka eriauhindu silmapaistvatele korteriühistutele ja ühistujuhtidele.

Innustamaks kõiki ühistuid juba järgmisel aastal ka ise kandideerima, anname allpool võitjatest põgusa ülevaate. Hindamiskomisjoni mõtted võtab piltide juures kokku Urmas Mardi.

Korteriühistute liidu tänukirjad

Kauni koduümbruse kujundamise eest:

KÜ Pelguranna 21, Tallinn

KÜ Vilde 87, Tallinn Eduka renoveerimisprojekti elluviimise eest:

KÜ Võibki, Kärkna küla, Tartu vald

KÜ Sõpruse 3, Tallinn

Ilus koduümbrus 2022

PEAAUHIND: KÜ KT 17 ehk korteriühistu Kaare tn 17 Uuemõisa alevikust Haapsalus.

Võidu tõi suur pühendumus oma koduümbrusele, valmisolek sellesse investeerida ning oskus kaasata ilusa ja hubase elukeskkonna loomisse oma kogukond.

Aastal 2016, kui ühistu viis läbi kortermaja rekonstrueerimise, leidsid elanikud, et töö ei ole tehtud enne, kui ka kogu majaümbrus on uuendatud. Majas elavad aiandushuvilised ühendasid oma jõud ning aastate jooksul on elanike oma kuludega loodud maja ette lillepeenrad, istutatud viljapuid, aga ka mustsõstrapõõsad ja piparmünt — et elanikud saaksid ikka kurke hapendada ja värsket münditeed juua.

Laste mänguväljakut värskendatakse pidevalt, et majarahva lastel ja lastelastel oleks seal ohutu mängida. Nüüdseks on ühistu mänguväljakust kujunenud kogukonna mänguplats.

Töid on tehtud järk-järgult, tihti kevadiste talgutena. Rahalist tuge saadi ka kohalikult omavalitsuselt.

ERIAUHIND: „SÜDAMEGA LOODUD KODUÜMBRUS“: KÜ Kari 26 Tallinnas.

Majaümbruse haljastuse planeerisid ja teostasid majaelanikud ise. Igal kevadel ja suvel istutavad vanemad majaelanikud lilli ning hoolitsevad nende eest, ühistu omalt poolt toetab igati seda, et kortermaja õu oleks majaelanikele justkui väike oma aed lillede ja rohelusega. Iga peenra ja taime kohta on ühistul rääkida oma lugu: kes ja millal istutas, kes mille eest hoolitseb.“

ERIAUHIND: „PILGUPÜÜDJA LINNARUUMIS“: KÜ Õismäe tee 76 Tallinnas

Ühistu on loonud tiheasustusega suurpaneelelamute keskele stiilitundliku, kuid samas koduse haljastuslahenduse. Ka siin kantakse majaümbruse eest hoolt oma jõududega: koos istutatakse lilli ja põõsaid ning hoolitsetakse muru eest. Pottides kasvavaid puid, mis suvel ehivad majaesist, kasutab ühistu talvel majas sees jõulukaunistuste osana.

Edukaim renoveerimisprojekt 2022

ERIAUHIND: KÜ Ringtee 4 ja KÜ Ringtee 5 Põltsamaal.

Keskkonnaga harmoonias loodud renoveerimise terviklahenduse eriauhinna pälvinud kaks väikest korteriühistut, mida juhib Karin Kurik, on tervikrenoveerimise käigus hooned soojustanud, vahetanud välja küttesüsteemi, paigaldanud soojustagastusega ventilatsiooni, uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, remontinud koridorid ja vahetanud välja kõik aknad-uksed.

PEAAUHIND: KÜ Alavere Kose mnt 22 Anija vallas.

Korteriühistu, mida juhib Jaanus Kalev, viis maja tervikrenoveerimise läbi omavahendite, SA KredExi ja kohaliku omavalitsuse toel. Välja vahetati maja küttesüsteem (põlevkiviõlilt mindi üle maaküttele) ja katusele paigaldati päikesepaneelid taastuvenergia tootmiseks 30kw ulatuses. Vahetati maja katus, soojustati pööning, paigaldati uued kolmekihilised pakettaknad, klaasiti rõdud, vahetati välisuksed, soojustati ja viimistleti välisfassaad. Uuendati ka kogu maja üldelektrisüsteem, samuti parkimis- ja jalakäijate ala koos märgistusega. Lõpptulemusena saavutati energiasääst, tervislik sisekliima ja uueväärne elamu.

Parim korteriühistu juht 2022

PEAAUHIND:Kuldar Põder (pildil) veab Tartus Kalda tee 30 korteriühistu (teise nimega KÜ Tareva) tegemisi. Teda iseloomustatakse kui uuendusmeelset ja karismaatilist juhti, tänu kellele sai maja terviklikult rekonstrueeritud ning majandamiskulud läksid elanikele varasemast soodsamaks. „Ühistu teenib tulu ka päikese-

paneelide pargist,“ märkis Urmas Mardi. „Põnevatest ettevõtmistest tasub välja tuua näiteks korteriühistu liikmetele korraldatud avatud uste päevi „Suletud uksed“, mille jooksul on huvilistel olnud võimalik tutvuda hoone nende osadega, kuhu elanikud iga päev ei pääse. Tulevikuplaanides on ka ühistu kohviku päev.“

Renoveerimist rahastati KredExi 50% toetuse abil ja et pankadest laenu ei saadud, võeti appi ka KredExi renoveerimislaen. Oluliseks kaalukeeleks, miks otsustati tervikrenoveerimise kasuks, oli soov sobituda oma majaga ümbritsevasse kaunisse looduskeskkonda, olla osa ilusast suurest tervikust.

Tähelepanuväärne on ka, et mõlema ühistu elanikud on valdavalt eakamad inimesed — otsustamise ajal oli 81% neist vanuses 75—93. Pärast maja renoveerimise lõppu sai omavalitsuse osalise toetusega renoveeritud ka parklad ja korrastatud majaesised. Maja juurde loodi ka puhkenurk, mis on elanike seas väga populaarne.

Andres Jaadla jätkab Euroopas

Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla jätkab kolmandat ametiaega Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe juhatuse liikmena.

„Kogu Euroopa elamumajandus seisab tõsise väljakutse ees — sõda Ukrainas, energiakriis ja ehitushindade tõus mõjutavad Euroopa Liidu roheleppe oluliseks osaks oleva renoveerimislaine teostumist,“ kommenteeris Jaadla üldkogul kõneldut.

Eesti korteriühistud on Andres Jaadla sõnul rohkem kui veerand sajandit kestnud visa tööga saavutanud häid tulemusi, mida tunnustatakse üle ilma: renoveeritud on sadu kortermaju, tuhandete inimeste elukvaliteet on seeläbi tõusnud. „Renoveerimisega saavutati energiatõhusus ja korterite tervislik sisekliima, aga ka kuni poole väiksemad küttearved,“ märkis Jaadla.

Toetusraha napib

Praegustes oludes paneb mõistagi ka korteriühistuid muretsema üleüldine hinnatõus. „Euroopa Komisjoni ambitsioonika plaani — renoveerida kümne aasta jooksul kõik madala energiatõhususega hooned — realiseerumist pean ma tänaseid võimalusi arvestades küll väga raskeks.“

Üks olulisemaid murekohti ja takistusi on Jaadla sõnul piisava stabiilse toetusrahastuse puudumine, mida on rõhutanud kõik eksperdid: „Riikliku toetuse taotlusvoorus dokumentide esitamisele eelneb mitme aasta pikkune aja- ja rahakulukas ettevalmistustöö oma kodumajas – kui võimalus paari minutiga taotlusvoorus löögile pääseda tundub sama suur kui väljavaade lotos võita, võib juhtuda, et mõni ühistu loobub renoveerimisest hoopis.“

Siiski ei ole Jaadla hinnangul vanemate hoonete renoveerimisest pääsu. „Pool sajandit tagasi ehitatud korrusmajade tehnosüsteemid ja välispiirded on suuresti amortiseerunud, kuid just välispiiretel on energiatõhususe seisukohalt oluline roll,“ selgitas Jaadla.

„Pole mõtet maksta kinni ebamõistlikult kõrgeid küttearveid, kui hoone välispiirded on halvasti soojustatud ja aknad lasevad tuult läbi.“

Tasapisi liikudes on aga rekonstrueerimise eesmärkide saavutamine Jaadla sõnul teostatav.

ERIAUHIND „SÄRAV EESTVEDAJA“: Sirli Paistu (pildil), Tartu valla Kärkna küla KÜ Võibki juhatuse liige. Eriauhinnaga tunnustati ühistujuhti, kes on teinud maja heaks järjepidevalt tööd, pälvides nii oma maja elanike kui ka koostööd teinud ettevõtete tunnus-

ÄRAV EESTVEDAJA“: Sirli Tartu valla Kärkna küla tuse liige. Eriauhinnama idedes elani tööd tei tunnus-

tuse. Majaelanikud ütlevad lausa, et vajadusel paneb Sirli karu ka tantsima. Tänu tema ettevõtlikkusele ja pealehakkamisele on maja vuntsitud küla ilusaimaks. KÜ Võibki pälvis ka tänukirja eduka renoveerimisprojekti elluviimise eest.

tuse. Majael lausa, et va t ma ettevõt lehakka vunts mak ka t ren ell

Ta toob siin näiteks Rakvere, mis on viimase paarikümne aastaga teinud jõulise hüppe elamute nüüdisajastamise suunas. „Rakvere on esimene Eesti linn, kus suurem osa elamufondist on juba korrastatud,“ nentis Jaadla. „Enamik maju Rakveres on juba renoveeritud, kasutades innovatiivseid ja energiatõhusaid lahendusi.“

IA MIHKELS

PEAAUHIND: KÜ KT17 Uuemõisas.„PILGUPÜÜDJA LINNARUUMIS“: KÜ Õismäe tee 76 Tallinnas.

Raul Mee

Üürileping peab alati olema kooskõlas võlaõigusseadusega (VÕS). Siiski on selles nüansse, mida mõlemad osalised peaksid jälgima. Vastasel juhul võib nii üks kui ka teine sattuda ebasoodsasse seisu, sest pole endale teadvustanud, mis on lepingusse kirjutatud, hoiatab Rendini õigusjuht ja jurist Lia Siht. Ta juhib tähelepanu viiele kõige olulisemale punktile.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Loomuliku kulumise hüvitamine

Üürisuhteid reguleeriv võlaõigusseadus (VÕS) lubab üürilepingusse kirjutada klausli, mis nõuab üürnikult loomuliku kulumise kompenseerimist. See tähendab, et pärast lepingu lõppemist peab üürnik tagastama üürikodu seisundis, kus tavapärase kasutamisega tekkinud kulumise nähud on kõrvaldatud — või kannab üürnik mõistlikul määral nende kõrvaldamisega seotud vajalikud kulud. Kui sellest pole lepingus juttu, siis ei tohi korteriomanik üürnikult pärast hüvitamist nõuda.

„Euroopas on loomuliku kulumise hüvitamine väga levinud, sest välja üüritakse paljuski just uusi kortereid, mis on vastvalminud või värskelt renoveeritud: tühjad valged karbid, kus pole ka mööblit. Tänu sellele on hiljem lihtsam viidata toimunud muutustele,“ räägib Lia Siht. „Eestis on aga asjad teisiti, meil on turul palju üürileandjaid, kes on näiteks korteri kellegi käest pärandina saanud ega ole seal enne üürile andmist märkimisväärset remonti teinud — need on vanad eluruumid, kus loomu-

lik kulumine on käinud juba pikemat aega.“

Jurist märgib, et loomuliku kulumise hüvitamise kord on seaduse vaates uus teema, sest see jõustus alles 2021. aasta võlaõigusseaduses: „Üürisuhetes tehakse neid kokkuleppeid harva, seega toimivat praktikat pole eriti ette näidata. Hilisema segaduse vältimiseks tuleks üürilepingus igal juhul väga selgelt paika panna, mille eest üürnik täpselt vastutab ning mida ja kuidas hüvitab.“

Kuidas üüri makstakse

Üürilepingus peab olema kirjas, millal on üüri maksmise tähtpäev ja kuidas käib arveldamine (saaja andmed koos pangakonto numbriga). Kui üüri eest tasumine toimub sularahas, siis on väga oluline, et tehingust jääb maha kirjalik märk: näiteks saadab üürileandja üürnikule e-kirja, et ta on üürimakse kätte saanud.

Tasub teada, et üürilepingu sõlmimise ja üürimakse tegemise kuupäevad võivad olla erinevad. Vahel on see igati vajalik ja põhjendatud. Väga tervitatav on jälgida, et üüri eest tasumise kuupäev ja üürniku palgapäev oleksid lähestikku. Nii on kindel, et selleks ajaks on alati raha olemas.

EKSPERT

ANALÜÜSIB: viis riski eluruumi üürilepingus

Kes tasub kommunaalmaksed Üürisumma ei sisalda enamasti kommunaalmakseid, need

tuleb tasuda eraldi — seega tuleb ka eraldi kokku leppida, kuidas neid makstakse. Üks variant on korraldada see üürileandja

kaudu: üürnik maksab arvete alusel üürileandja pangakontole ettenähtud summa kindlaks kuupäevaks. Teine variant on

HOIAME TEIE ÜHISTU KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUNA!

KORSTNAPÜHKIMISE TEENUSED

maksta otse teenusepakkujale: üürileandja saadab üürnikule arved edasi ja nende alusel maksab üürnik arved ära.

ahjude-, pliitide-, kaminate-, keriste kontroll ja puhastamine

lõõride ja korstnate kontroll ning puhastamine

saame hakkama ka keerulisel katusel!

EKSPERTHINNANGUD KÜTTESÜSTEEMILE

» Tahkekütteseadmetele ning küttesüsteemile dokumentide väljastamine kasutusloa taotlemisel

LÕÕRIDE UURINGUD

» Lõõride kaardistamine renoveerimis-projekti jaoks

» Lõõride uuringud uue kütteseadme (gaasi- või tahkekütteseade) paigaldamiseks

» Uuring lõhnade ja vingu ühest korterist teise levimise põhjuste väljaselgitamiseks

» Ummistuse põhjuste väljaselgitamine ning ummistuste likvideerimine

KATUSEREDELITE PAIGALDUS

Alates aastast 2022. tuleb kõik korstnapühkimise aktid korstnapühkija poolt kanda uude elektroonilisse registrisse.

teie ühistu küttesüsteem ning korstnapühkija on selleks valmis?

Potipoiss on valmis olema teie uus ning pikaajaline koostööpartner, sest meie oleme valmis!

Osapooled peaksid enne üürilepingu sõlmimist vaatama koos üle ka varasemad kommunaalkulude arved, et oleks täpselt teada, milline on siiani olnud selle hoone kütte-, elektrija muude kulude hinnatase. Sageli tekib küsimus, kas hoone korrashoiu- ja parenduskulude ning remondifondi eest peab maksma üürnik või jäävad need summad siiski korteriomaniku kanda. „Need asjad on reguleeritud võlaõigusseadusega,“ selgitab Siht. „Seadus lubab üürniku kohustuste hulka lisada kõik hoone korrashoiu- ja parenduskulud, kui need on lepingu sõlmimisel kindla suurusjärguga teada ega tõuse lepingu kestel hüppeliselt näiteks ulatuslike renoveerimistööde tõttu.“

Kulude tasumine peab olema fikseeritud ja loeteluna nimetatud esmases üürilepingus ning hiljem ei tohi tasud olulisel määral muutuda (näiteks kolm korda kasvada). Tagantjärele lepingu lisa tehes ei saa neid kulusid üürnikule määrata.

Üüri tõstmine

Juhul, kui üüri tõstmisest ei ole lepingus eraldi juttu, siis on üürileandjal õigus tõsta üüri kord aastas. Omanik peab sellest kavatsusest ette teatama vähemalt 30 päeva ja üürnik saab seda kavatsust vaidlustada.

See on võimalik kindlatel tingimustel: üürileandja ei järgi seadusest tulenevat teavitamise tähtaega, üüritõusu teade ei ole nõuetekohaselt vormistatud või uus üürihind on ülemäärane. Üüri tõstmine ei ole ülemää-

rane, kui see on majanduslikult põhjendatud.

Kui aga lepingus on kirjas eelkokkulepe, siis seda vaidlustada ei saa. „Üürilepingutes kasutatakse üüri tõstmise klauslit üha tihedamini. Korrektne viis on lepingu vahendusel fikseerida üüri suurenemise ulatus või selgitada, mis on üüritõusu arvestamise alus (konkreetne summa, protsendimäär või indeks). Lisaks peavad osapooled kokku leppima, kas üür suureneb lepingus määratud tähtajal või kohe üürniku teavitamise järel,“ kommenteerib Siht.

Lepingu kooskõla seadusega

Rendini õigusjuht rõhutab, et miski, mis on eluruumi üürilepingus kirjas, ei tohi minna vastuollu võlaõigusseadusega. See käib nii eelmainitud punktide kui ka kõige muu olulise kohta, mida siin pole käsitletud: leppetrahvide ja viiviste arvestamise kord, teiste isikute majutamine üüripinnal, üürilepingu lõpetamise tingimused jmt.

„Õnneks kulgevad paljud üürisuhted nii, et kogu lepingu vältel ei tule ette ühtki suuremat arusaamatust. Samas ei ole kummalgi poolel kunagi sada protsenti kindlust, mis tagaks läbinisti positiivse kogemuse,“ hoiatab Siht. „Iseenda seljataguse kaitsmisel mängibki võtmerolli seadusega kooskõlas olev üürileping. Kui selles on eritingimused — enamasti omaniku omalooming —, siis probleemide ja tõsiste erimeelsuste korral muutuvad need õigustühisteks.“

Väikesed säästunipid kahandavad elektriarvet

Oludes, kus kõik hinnad ümberringi tõusevad oluliselt kiiremini kui sissetulekud, on mõistlik kulusid koomale tõmmata seal, kus vähegi võimalik. Pisikestestki kokkuhoiunippidest on abi — sest ka väike sääst on rohkem kui mitte midagi.

SOETA ÕIGED LAMBID. Kui kasutad kodus veel hõõglampe, siis on viimane aeg vahetada need leedlampide vastu. Need on hõõglampidest küll kallimad, aga peavad kauem vastu ja kulutavad vähem elektrit. Leedidega saab säästa aastas kuni 80% valgustusele kuluvast rahast.

VAATA ÜLE ELEKTRIPAKETT. Analüüsi (või leia keegi appi seda tegema), millele kulub sinu kodus kõige rohkem elektrit, ja võrdle elektripakette — ehk on mõni teine soodsam.

KÜTMINE ODAVAMAKS. Kõige rohkem võtavad elektrit kütteseadmed. Mõtle läbi, millised on võimalused muuta kütmine soodsamaks: kui palju võidaksid, kui kasutaksid elektri asemel või sellega paralleelselt hoopis ahju või kaminat, kas oleks kasu vana õliradiaatori vahetamisest infrapunapaneeli vastu jne.

SÄÄSTLIKUMAD KODUMASINAD. Kui oled igivanade kodumasinate väljavahetamist aastaid edasi lükanud, tasuks nüüd küll hakata neid uute ja säästlikumate vastu vahetama. Pane tähele, et energiamärgistus muutus mõ-

ne aja eest — küsi kaupluses müüjatelt nõu.

SEADMETE ELEKTRIKULU. Paigalda pistikupesadesse arvestid, mis aitavad teada saada seadmete elektrikulu. Selle järgi on võimalik otsustada, kui tihti ja millal seadmeid kasutada ning mis esimeses järjekorras väljavahetamist vajaks. Ka saad nii teada, kui palju ooterežiimile jäetud seade elektrit tarbib.

ALANDA TEMPERATUURI. Pesu ei pea alati pesema kuuma veega. Kergelt määrdunud pesu saab puhtaks ka 30kraadise tsükliga. Põrandakütte ja veeboileri temperatuuri annab ka tõenäoliselt alandada. Boileri puhul piisab temperatuurist 55 kraadi, selle juures väheneb ka katlakivi teke, mis samuti mõjutab boileri energiatarbimist. Ühe kraadi võrra toatemperatuuri alandamine

Mobiilirakendus abiks

Eesti Energia mobiilirakendusest on elektrikulu jälgimisel palju abi. Äpist saad vaadata, kui palju oled igas tunnis elektrit tarbinud, võrrelda põhjalikumaks analüüsiks pikemaid ajavahemikke (nädal, kuu ja aasta), jälgida börsihinda jm. Muu hulgas saad ka ülevaate, milline on elektrikulu ajal, kui kedagi kodus pole, missugune seade on suurim elektrikulutaja jmt.

Eesti Energia

tähendab ligi viieprotsendilist küttekulu alanemist.

VALI ÕIGE KEEDUALA. Elektripliidil süüa tehes kasuta poti või panni suurusele vastavat keeduala, muidu haihtub osa soojusest asjatult ruumi.

KEEDA PARASJAGU VETT. Kui tahad teha tassitäie teed või kohvi, ära aja keema kannutäit vett — suur osa energiast kulub ju tühja. Jälgi, et ka veekeedukann oleks katlakivist puhas.

KLOPI VAIPU ÕUES! Kui eelarve on väga pingeline ja kokku tuleb hoida, kust vähegi võimalik, on pisut abi sellestki, kui tolmuimejaga vaipade puhastamise asemele klopid need õues puhtaks. Pehme mööbli saab hõlpsalt puhtaks, kui pühkida seda kätte tõmmatud ja niisutatud kummikindaga, põrandate puhastamiseks sobib ka vana hea põrandahari ja kühvel. IA MIHKELS

Elektripliidil süüa tehes kasuta nõu suurusele võimalikult täpselt sobivat keeduala, et kogu kuumus läheks asja ette.

EKÜL koolitab naabreid

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) võõrustas Läti korteriühistute delegatsiooni, kes soovis tutvuda meie korteriühistute kogemustega elamute renoveerimisel.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) on Eesti riigile partneriks ka renoveerimismaratoni LIFE IP BuildEST projektis, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

„Eesti korteriühistute senine väga edukas praktika sovetiaegsete korterelamute renoveerimisel on eeskujuks kogu Euroopas,“ möönis EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Tõsine väljakutse

Kogu Euroopa elamumajandus seisab tõsise väljakutse ees: sõda Ukrainas, energiakriis ja ehitushindade tõus mõjutavad Euroopa Liidu roheleppe oluliseks osaks oleva renoveerimislaine teostumist,“ märkis Jaadla: „Euroopa Komisjonil on ambitsioonikas plaan renoveerida kümne aasta jooksul kõik madala energiatõhususega hooned, kuid selle realiseerumine on tänastes võimalustes küll väga raske.“

Siiski ei ole vanemate hoonete renoveerimisest pääsu. „Pool sajandit tagasi ehitatud korrusmajade tehnosüsteemid ja välispiirded on suuresti amortiseerunud, kuid just välispiiretel on energiatõhususe seisukohalt oluline roll,“ selgitas Jaadla. „Pole mõtet maksta kinni ebamõistlikult kõrgeid küttearveid, kui hoone välispiirded on halvasti soojustatud ja aknad lasevad tuult läbi.“

Euroopas hinnatud

Eesti korteriühistute praktikat hinnatakse kõrgelt ka mujal Euroopas. Hiljuti jõudis lõpusirgele enam kui kaks aastat väldanud Eesti-Ungari-Bulgaaria koostööprojekt SHEERenov, mille eesmärk on korterelamute renoveerimise ja sellega seotud finantslahenduste integreeritud mudeli väljatöötamine ja testimine Sofias. EKÜLi eksperdid olid seal kahel viimasel aastal konsultantideks, tutvustasid Eesti kogemust, korraldasid Bulgaaria elamuvaldkonna ekspertidele koolitusi ja õppekäigu Eestisse jmt.

Andres Jaadla hinnangul aitas SHEERenov mitmel moel kaasa Euroopa renoveerimislaine elluviimisele.

Projekt pakkus kahel viimasel aastal võimaluse pidevaks info ja kogemuste vahetuseks ning aitas ekspertide koostöös hinnata iga riigi parimate renoveerimispraktikate sobivust teistes riikides. Loodi tugev kontaktvõrgustik kolme riigi ekspertide vahel edasiseks koostööks. EKÜL

+18

kraadi vähemalt peaks korteris sooja olema. Küttekuludelt säästmisega ei tohi liiale minna, see kahjustab maja.

Kodumaja pakikapp muudab elu mugavamaks

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Oma maja pakikapp –C-box – muudab nii kullerteenuse kasutamise kui ka eraisikute vahelise pakivahetuse kortermaja elanikele mugavamaks ja muretumaks kui kunagi varem.

„C-box on intelligentne pakiautomaat, kuhu saab tellida kaupu kõigilt kulleritelt, kaupmeestelt ja ka eraisikutelt,“ märgib C-box OÜ tegevjuht Reimo Raid. „C-box pakikapile saavad ligi kõik kullerid, kaupmehed, teenusepakkujad, aga ka eraisikud. Meie pakikapi uksed avanevad unikaalsete C-koodidega, mida genereerib C-boxi veebivõi mobiiliäpp. Juhised saabuva kauba saamiseks C-boxi pakikappi saab tellija koos C-koodiga edastada kullerfirmale, täites e-poes välja „Teade kullerile“ või suheldes otse kauba tarnijaga.“ Pakk ootab kodus ees

Olukordi, kus C-boxi plussid selgelt esile tulevad, on Reimo Raidi kinnitusel terve hulk. „Kas või see, et kui muidu tuleb veebipoest tellitud kauba kättesaamiseks oodata kodus kullerit või sõita pakile kusagile järele, siis on ikka hoopis teine asi, kui pole vaja millegi pärast muretseda, sest tead, et pakk ootab sind kodumaja juures kapis,“ kirjeldab ta. „Ka siis, kui kuller peaks saabuma näiteks paar tundi kokkulepitud ajast varem/hiljem, mistõttu pakisaajat pole kodus, ei põhjusta see mingit segadust ega sekeldusi, sest saadetise saab lasta lihtsalt pakikappi panna. Lisaks sellele saab aga C-boxi

kasutada ka järelturu kaupade üleandmiseks, omavaheliseks raamatuvahetuseks või hoopis jätta sinna koristajale võtmed.“

Raid lisab, et C-boxi võib paigaldada nii kortermaja ukse lähedusse õue kui ka majja sisse, kui selleks ruumi jagub. „Kui pakikapp saab asukoha sisetingimustes, saab C-softi kaudu edastada kullerile koodi välisukse avamiseks. C-boxi paigaldamiseks on vaja vaid tasast kõva aluspinda ja 220V elektrit.“ Kas võimalus kõigile?

„Iseenesest ei sea me piiranguid selles osas, millisesse Eestimaa nurka oma kortermajadele mõeldud pakikappe paigaldame, oleme valmis kaaluma kõi-

ki sellekohaseid soove,“ vastab C-boxi turundus- ja kommunikatsioonijuht Marianne Raid küsimusele, kas pakikapi saaks endale tellida ka kaugema kandi korteriühistu. „Selleks, et saaksime universaalse, reguleeritava sisetemperatuuriga pakikapi paigaldada kortermaja ette omal kulul, vajame aga indikaatoreid, mis räägiksid kapi loodetavast kõrgest kasutusintensiivsusest: näiteks paljude korteritega maja, tiheda asustusega naabruskond ja/või mõni muu suuremat kullerliiklust soodustav tegur (näiteks pakikappi kasutava äri paiknemine kortermajas).“

Praegu on enamik C-boxi kappe leidnud sobivad asukohad Tallinna linnas ja selle lähiümb-

C-boxi plussid

C-box asub sinu kodumaja ukse ees. See on sama lähedal kui sinu külmkapp või garderoob. Kõik pakib saad pakikapi olemasolul tellida enda koduuksele, ilma, et peaksid ise kodus istuma ja kullerit ootama.

C-box on universaalne – see töötab liidestamist vajamata kõigi kaubatarnijatega (alates erinevatest kullerfirmadest ja toidupoodidest kuni eraisikute pakivahetuseni).

C-box on reguleeritava sisetemperatuuriga, tänu sellele pole vaja muretseda, et tellitud toidukaup võib rikneda enne, kui see sealt välja võetakse.

Vastavalt kauba iseloomule toimib C-box nii külmkapi kui ka praeahjuna: turvaliselt hoitud on seal nii jahedust nõudvad toidukaubad kui ka kuum pitsa.

C-boxil on ka temperatuurikontrollita kapid – viimastesse võib tellida rõivaid, jalatseid, kodukaupu ja kõike muud, mille hoiustamisel pole temperatuur oluline. Allikas: c-box.eu

ruses. „Samas paigaldasime katsetusprojektina suve keskel ühe kapi hoopis Rohuneeme sadamasse teenindama Aegna saare elanikke,“ räägib turundusjuht. „Kindlasti oleme avatud kaaluma võimalusi paigaldada pakikappe ka teistesse Eesti linnadesse ja mujalegi põnevatesse kohtadesse – ikka selleks, et eostlemise kogemus oleks veel mugavam.“

Tasu kasutuse järgi

Marianne Raid märgib, et üldjuhul paigaldab ettevõte oma pakikappe sellistesse asukohtadesse, kus on arvata, et kappi hakatakse seal agaralt kasutama ja kasutajaid on palju. Sellisel juhul võtab firma kapi soetus-, paigaldus- ja halduskulud enda kanda ning küsib raha vaid pakikapi broneerija-

„See tähendab, et kui inimesel on näiteks homme tulemas e-ost ja ta soovib broneerida endale kapi üheks ööpäevaks, siis tasub ta selle eest vastavalt kapi tüübile (suurus, temperatuurirežiim jm) 1–3 eurot ööpäevapõhist renti,“ selgitab ta. „Sellistes kohtades, kus meie ei näe pakikapil piisavalt suurt kasutusintensiivsust, kuid korteriühistu või ärihoone soovib sellest hoolimata kappi rentida, saame rakendada kuupõhist tasu vastavalt kokkuleppele.“

Marianne Raid tõdeb, et universaalsest reguleeritava sise-

temperatuuriga pakikapist võidavad nii aktiivsed e-ostlejad kui tõenäoliselt ka need majaelanikud, kelle ukse taga pole kullerid seni kuigi sageli käinud.

„Innukad e-ostlejad saavad C-boxiga võimaluse võtta kaupu vastu kõigilt kulleritelt, kaupmeestelt ja eraisikutelt, aga soovi ja vajaduse korral neid ka üle anda,“ räägib ta. „Tänastes asukohtades on C-box aga end juba tõestanud tõhusa abimehena maja- või kogukonnasisese kaubavahetuse vahendamisel: näiteks naabrile hädavajaliku tööriista laenamiseks, toidukraami laialijagamiseks jmt.“

Liiklus oluliselt ei suurene

Marianne Raid toob välja veel ühe C-boxi plussi: see vähendab nii kortermaja trepikodades liikuvate kullerite hulka (seotud otseselt kortermaja amortisatsiooni ja turvalisusega) kui ka kullerautode maja juures veedetavat aega. Viimane on eriti oluline kasinate parkimisvõimalustega kortermajade juures.

„Kindlasti ei maksa karta, et pakikapp suurendaks oluliselt majaesist liiklust,“ märgib Raid. „Kortermaja juures paiknevat pakikappi on kõige mugavam kasutada ikka oma maja rahval ja ehk ka vahetus naabruses elavate majade elanikel. Arvestades, et üldjuhul leiame võimaluse paigaldada C-boxi pakikapp kortermajade juurde tasuta, siis meie hinnangulon korteriühistul sellisest lahendusest võimalik ainult võita! Kindlasti tasub meiega ühendust võtta, et saaksime ära kuulata ühisturahva ootused ja pakkuda omalt poolt välja võimalikud lahendused.“

Taavi Vaikmaa

REKLAAMTEKST

Korterelamud energiatõhusaks

Korteriomanikud on meie ühiskonna väikseim majandusüksus. Majandamise põhimõtted on aga sarnased nii ühistul kui ka omanikel: mõlemale on oluline jälgida kulusid, kaardistada väljaminekuid, plaanida investeeringuid ja arvestada, missugune mõju on investeerimisotsustel tulevikus kuludele.

Statistikaameti andmetel on Eestis keskmise elamu vanus üle 50 aasta. See tähendab, et elamute elukaare pikendamiseks tuleb paratamatult midagi ette võtta.

Eeloleval talvel on energia hindade vallas veel palju selgusetust. Suurte energiakuludega ühistutel ei ole kulude vähendamiseks kohe kiireid lahendusi võtta. Energiakulude kokkuhoiuks investeerimine kestab suure mahu ja keerukuse tõttu planeerimisest teostuseni tavaliselt kaks-kolm aastat. Seetõttu on igal juhul õige alustada ettevalmistustega esimesel võimalusel, näiteks juba sel sügisel-talvel.

Swedbanki klientide pealt näeme, et mida varem ja mida komplekssemalt renoveerimine ette võtta, seda kasulikum on see korteriomanikele. Ühistud, kes

juba on energiatõhususse investeerinud, on nüüdseks palju võitnud, sest neil on küttekulud palju väiksemad kui renoveerimata majades. Statistika näitab, et keskmiselt on küttekuludelt saavutatud 46 protsenti säästu. Vähenenud küttekulude kõrval on ka elukeskkond ja sisekliima palju kvaliteetsemad. Lisaks kasvab renoveerimise järel kinnisvara väärtus 10–20 protsenti.

Kulud ja kasu on tasakaalus

Võib prognoosida, et eluasemekulud kasvavad ka tulevikus. Seega on küsimus selles, millised on õiged investeeringud, et valmistuda kulude kasvu mõju vähendamiseks pikema aja jooksul. Kuigi renoveerimisega käivad mahukuse tõttu kaasas laenukulud, on need positiivse mõjuga mõistlikus tasakaalus ning ühel hetkel on ka laen tagasi makstud.

Lisaks aitab pikaajalistele investeeringutele kaasa inflatsioon, sest raha väärtus ja laenumaksete osa kogukuludes kahanevad ajas.

Renoveerimise hinna juures moodustab suure osa ehituse hind. Ehituskulud on aastaaastalt suurenenud. Viimase kümmekonna aastaga on ühistute renoveerimiseelarved kasvanud kaks kuni kolm korda. Pole tõenäoline, et need kulud tulevikus väheneks, pigem on küsimus kallinemise kiiruses.

Investeeringute jaoks laenuvõtmisega seoses tuleb paratamatult arvestada ka euriboriga. Euribori muutus teeb laenamise küll varasemast kallimaks, kuid samas on muud laenutingimused muutnud renoveerimise viimastel aastatel väga paindlikuks. Eriti energiatõhusate lahenduste korral, milleks on vähemalt B-energiaklassi saavutamine, saame pangana ühistutele pakkuda laenule kuni 30aastast maksetähtaega ja väiksemat intressi. Innovatiivsemates projektides, kus kasutatakse ka päikesepaneele, on meie kliendid saavutanud isegi A-klassi.

Ühistu käsutuses on palju abi

Korteriühistu moodustavad omanikud ning otsuseid võetakse vastu ühiselt. Seega on ühistu töös eriliselt tähtis teha koostööd ja hoida alati dialoogi, isegi kui küsimuseks on otsused, mida osa ühistuliikmeid ei toeta või millest täpselt aru ei saa. Juhatuse mõistlikke ettepanekuid on igal juhul mõtet toetada. Veel parem on plaanides oma valdkonnateadmistega ise kaasa lüüa.

Kuna ühistul on mahukamate investeeringute tegemiseks tarvis enamiku hääli üldkoosolekul, siis on kaalukate otsuste vastuvõtmiseks tarvis ühistuliikmete aktiivset osalust. Sageli on küsimuseks elanike passiivsus, mille tõttu ei saada kokku kvoorumit. Õnneks on praegu senisest mugavam

infot vahetada ja otsuseid vastu võtta, sest seadus võimaldab ühistutel koosolekuid korraldada väga erinevates vormides: nii tavapärase füüsilise koosolekuna kui ka kirjalikult või video teel.

Ühistu ei ole renoveerimise plaanimise ja teokstegemise juures üksi. Tema käsutuses on riigi abi, mitmesugused toetusvõimalused ning ka laenuandja tugi. Meie pangana saame olla abiks renoveerimise ettevalmistuse juures – alates laenumaksete kalkuleerimisest kuni koosoleku ettevalmistamiseni. Ehitusturu muutuste tõttu on kriitiline ka sobiva ehitaja valimine ehitushankel ning sellegi kohta oskame kogemusi ja infot jagada.

Viimastel aastatel on leidnud kinnitust, et ühistu jaoks on kõige kasulikum renoveerimine koos riikliku KredExi toetusega. Kuigi toetusmäärad erinevad piirkonniti, on ka juba 30protsendine toetus väga suurte eelarvete korral tõhus. Suuremates elamutes on renoveerimine ulatunud üle 3 miljoni euro piiri, seega on toetuse osa juba miljoni euro juures. Seega tasub ühistutel hoida KredExi kodulehel korteriühistutele pakutavate toetuste infol silma peal. Peatselt avaneb uus toetusmeede korterelamutele.

Lisaks rahalisele toetusele tuleb riik appi tehnilise konsultandi teenusega. Renoveerimisega alustamise juures tulekski esimese sammuna leida sobiv konsultant, kes on sisuliselt kogu protsessi vältel projektijuht ja ühistu tugi.

Ühistu maksab laenu tagasi remondifondi kogutavast rahast. Nii ühistule kui ka pangale on oluline, et remondifondi ei suurendataks korteriomanike jaoks liiga järsult, kuid siiski piisavalt näitamaks, et ühistuliikmed on

oma elamusse investeerimisest huvitatud. Maksete suurendamise arutlused on ühistu koosolekul vaieldamatult keerulised. Samas toetab remondifondi suurendamise otsust tõik, et laenumakseid on lihtsam tasuda, kui on näha renoveerimise tulemusena saavutatavat energiasäästu. Nõnda ongi ühistud laenu ajast-aega väga kohusetundlikult tasunud.

Swedbankil on pikaajalised korteriühistute nõustamise kogemused ning põhjalikud teadmised ehitusturust. Ühistuid konsulteerivad laenuhaldurid on keskmiselt üle 15aastase töökogemusega. Seetõttu oskame head nõu anda ka keerulisematel aegadel ning leiame lahendusi erijuhtumitele. Meie korteriühistutele pakutavad laenud on väga laia spektriga, alustades väikelaenust kiiremate vajaduste lahendamiseks ning lõpetades pikaajaliste ja suuremate projektide rahastamisega. Meie kodulehel aadressil www.swedbank.ee/ korterelamulaen on laenuinfo ja laenukalkulaator ning saate ka nõustamisaega broneerida.

Janis Pugri, Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht