Korteriühistu veebruar 2016 by SL Õhtuleht AS

MAJAREMONT – KUST VÕTTA RAHA? MIDA NÄITAB ENERGIAAUDIT. NIPPE KOLIJAILE. KORTERMAJAS SÕLTUB TURVALISUS KA MAJAELANIKEST ENDIST

Korteriühistu Esmaspäev, 29. veebruar 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

ÜHISTUTELE

VAJALIK! VEETORUSTIKE- JA SANITAARSEADMETE PAIGALDUS TORU- JA SANITAARTEHNILISED TÖÖD

Revisjon.ee

Revideerimisteenus

KORTERIÜHISTULE

KÜTTESEADMED JA -SÜSTEEMID Sentura OÜ | Punane 56, Tallinn | Tel: 635 2272, 502 1662 | sentura@hot.ee

Revisjon OÜ l telefon 56 499 854 l e-post revisjon@revisjon.ee

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

2 Korteriühistu

Kortermaja remont: kas korraga v Paljud endistel aegadel ehitatud kortermajad pole just parimas seisus, enamik vajab remonti või soojustamist. Seda ühistud jõudumööda teevad, innustuseks sageli mõni naabruses asuv vundamendist katuseni korda tehtud maja. Põhimureks on tavaliselt raha: kust saada remondiks vajalik summa? ILLE GRÜN - OTS

leht@ohtuleht.ee

Tallinnas võttis Mustamäe 9korruselise maja (ehitusaasta 1971) ühistu esimese suurema renoveerimise tarvis pangalaenu. Selle raha eest soojustati otsaseinad, remonditi vuugid ja trepikojad. Ka KredExist saadi mingil määral toetust. Edasi tegutseti oma remondifondi varal: vana soojussõlm vahetati välja kahe nüüdisaegse vastu.

KredExi toetusel kindlad nõuded

Tegijat tuleb hoolega valida Remondifondi kogutakse suvekuudel 50 senti ja talvel 38 senti ruutmeetri kohta. «Ebaühtlaselt sellepärast, et talvel, kui tuleb tasuda ka kütte eest, ei läheks arve kokku ülemäära suureks,» põhjendab rahakogumise korda juhatuse liige. Ühistu viimane suur töö oli küttesüsteemi üleminek kahetorusüsteemile koos torustiku ja radiaatorite vahetusega. Selleks kasutati remondifondi kogunenud raha, sest KredExi abi nad enam ei saanud: «Selgus, et kehtivate toetuse saamise tingimuste kohmakuse tõttu me enam ei kvalifitseerunud.» Kõiki töid tellides on ühistu küsinud kõigepealt kolm kuni kümme hinnapakkumist. Lepingud sõlmiti/sõlmitakse pärast hoolikat pakkumiste analüüsi, firma varasemate töödega tutvumist ja taustauuringuid. «Tänu sellele oleme saanud tehtud töid hinnata heaks,» ütleb ühistu ju-

hatus. «Viimase töö, küttesüsteemi uuendamise ja radiaatorite vahetuse, mille tegi Vekont Ehitus, kiitis ühistu isegi väga heaks, majarahvas on rahul.» Sellega aga ligi poole sajandi eest ehitatud maja kõpitsemine ei lõpe. Järgmisena on plaanis katuse remont või vahetus – ikka oma remondifondi rahaga. Esimeseks suuremaks remondiks võetud pangalaen on ühistul tagasi makstud ja edasi tahetakse omal jõul hakkama saada.

KredExi toetust väljastatakse põhimõttel: mida terviklikumalt teed, seda enam saad ka toetust.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu kinnitab, et KredEx pakub endiselt korteriühistutele rekonstrueerimistoetust ja korterelamu laenukäendust. Rekonstrueerimistoetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste väljastatavate laenude kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde koguhinnast sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest. Korterelamu laenukäendus on mõeldud selleks puhuks, kui soovitakse maja renoveerimiseks ja elanike elukvaliteedi parandamisega seotud tööde finantseerimiseks võtta laenu, kuid pank hindab riski tavapärasest kõrgemaks (näiteks on majas väga palju võlgnikke suur, korterelamu asub piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal või on investeering ruutmeetri kohta tavapärasest märkimisväärselt suurem jmt). Sel

POSTKASTID TEIE ELAMUSSE

pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta

ainult

15.50 tükk

aastast 1872

Võtke meiega ühendust +372 655 8099 | www-postkastid.ee | www.postshop.ee

Tell 5661 8418 8 w w w.laso ove er.e ee

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

Korteriühistu 3

õi jupikaupa – ja kust võtta raha MATTIAS TAMMET

juhul saab taotleda KredExi käendust makseraskuste riski kindlustamiseks. «Rekonstrueerimistoetust väljastatakse põhimõttel: mida terviklikumalt teed, seda enam saad ka toetust,» selgitab Reinsalu ja lisab, et olgu toetuse määr milline tahes, tuleb selle eest igal juhul parandada sisekliimat – see tähendab ventilatsioonisüsteemi uuendamist. 15protsendilise toetuse puhul tuleb tehtavate töödega saavutada 20% energiasäästu, 25% toetuse puhul tuleb kindlasti rekonstrueerida küttesüsteem, soojustada fassaad, katus ja vahetada kõik vanad aknad, 40% toetuse puhul tuleb peale eelnimetatu tõsta külmasildade vältimiseks ka aknad soojustuse tasapinda või soojustada aknapaled ja paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, loetleb Reinsalu. KredEx eraldab seekordse meetme raames 50% toetust projekteerimistööde, omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi kulude hüvitamiseks. Tehniline konsultant on korteriühistule abiks rekonstrueerimise läbiviimisel, teeb tihedat koostööd korteriühistu juhatusega ning annab nõu parimate ning kuluefektiivseimate valikute tegemisel. Kindlasti on tehniline konsultant kaasatud kõrgema määraga toetuse kasutamisel, kuid spetsialisti võib appi võtta ka 15protsendilise toetuse taotlemisel. Täpsed toetuse saamise tingimused on leitavad KredExi kodulehelt.

Swedbank: ühistute laenuhuvi on kasvamas Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht Janis Pugri ütleb, et kui eelmisel aastal oli korteriühistute laenutaotlustega vaiksem, siis nüüd on huvi kasvamas: «KredExi pakutava re-

KredEx kindlustab laenuvõtja tagalat KredEx võib olla ka korterelamu pangalaenu käendaja. Korterelamu laenukäenduse kasutamiseks peab olema tegemist korteriühistu, hooneühistu või korteriomanike ühisuses osalevate korteriomanikega. Ühistu või ühisus peab olema krediidivõimeline ehk siis olema suutlik maksma tagasi laenu lepingus kokku lepitud tingimustel. Laenusaajal peab olema üldkoosoleku otsus renoveerimistööde teostamise, laenuvõtmise ja käenduslepingu sõlmimise kohta. Planeeritavad renoveerimistööd peavad olema kirjas korterelamu majanduskavas. Laenukäenduse üksikasjalikud tingimused on kirjas KredExi kodulehel. «Üldjuhul on ühistud oma laenuvõtmised tõsiselt läbi kaalunud ja annavad endale aru, kas ja kui suurt laenu jaksavad nad tagasi maksta,» ütleb KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu. «Ühistute maksedistsipliin on väga hea, läbi aastate on olnud vähe ühistuid, kes ei ole suutnud endale võetud kohustusi täita.» ARNO SAAR

konstrueerimistoetusega seoses on tavaliselt ülejäänud summa vaja pangast laenata. Ühistute projektidel on selge eesmärk: parandada oluliselt majarahva elutingimusi ja hoida tulevikus kulusid kokku. Tüüpilise paneelelamu terviklik rekonstrueerimine annab märkimisväärse energiakulude säästu, selle arvelt saab tasuda laenumakseid ja nii ei pruugigi keskmised kulutused eluasemele laenu võttes kasvada.» Pugri sõnul on korteriühistute laenutaotluse aluseks üldkoosoleku enamushäältega vastu võetud otsus, millega määratakse tehtavate tööde loetelu, vajalik laenusumma ja uus remonditasu tariif, millega hakatakse laenu teenindama. Vajalik on ka ehitusprojekt, hinnapakkumine ja elamu kindlustus.

Ƚ Ƚ

Pank hindab ka seda, kuidas on korraldatud ühistus võlamenetlus ja kui palju on tähtaegselt tasumata arveid. KredExi toetuse kasutamise korral on vaja kõigepealt leida tehniline konsultant, kelle abiga valmistatakse ette projektid, mis esitatakse KredExile ekspertiisiks. «Finantseerime kuni sada protsenti ehituse eelarvest, seega omafinantseeringut vaja ei ole,» selgitab Pugri. «Laenu maksimumtähtaeg on 20 aastat, see võimaldab hoida laenumaksed jõukohased. Korteriühistu laenu tagatiseks ei ole vaja kellegi kinnisvara pantida. Laen tagatakse ühistu nõuetega omanike suhtes, vajadusel saab kasutada ka KredExi käendust. Iga ühistu liige saab otsustada, kas ta osaleb laenu teenindamises pikaajali-

selt või tasub oma osa kohe ära – siis on tema igakuised arved selle võrra väiksemad.» Panga valdkonnajuht ütleb ka, et riigi pakutav toetuste fond on limiteeritud. Praeguste hinnangute järgi jaguks toetust veel umbes 700 ühistu tarvis. Seetõttu on kõikidel ühistutel, kes renoveerimisega siiani veel pole algust teinud, mõistlik kohe alustada vajalike ettevalmistustega. Kui sel aastal alustada projekteerimisega, siis on võimalik, et jõutakse 2017. aastaks vajalikud otsused ja load kätte saada ning ka KredExi toetust taotleda. «Esimene soovitus renoveerimisplaaniga ühistule ongi pöörduda oma sooviga panka,» märgib Janis Pugri. «Siis saame teha esialgsed kalkulatsioonid ja anda soovitusi, kuidas vajalikke dokumente ette valmistada ja kogu protsessi planeerida.» Swedbanki kogemuse kohaselt saab üle 95% ühistute laenutaotlustest positiivse vastuse. «Meie pikaajaline kogemus korterelamute remondi finantseerimises näitab, et laenumaksetega raskustesse sattuvaid ühistuid tuleb ette haruharva,» on seis Pugri meelest väga hea.

SEB: terviklik renoveerimine on parim lahendus

Swedbanki kogemuse kohaselt saab üle 95% ühistute laenutaotlustest positiivse vastuse.

SEB jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp on veendunud, et terviklik renoveerimine annab enamasti parima tulemuse nii jooksvate kulude kui ka kinnisvara väärtuse kasvu seisukohalt. Ka Sepp soovitab korteriühistute esindajail kõigepealt, kui renoveerimismõtted ja -plaanid on liikuma hakanud, pöörduda panga kliendihalduri poole, kes suudab esimese nõustamise käigus välja pakkuda fi-

nantseerimise struktuuri ja nõustada ka vajalike tegevuste osas. «Praktika näitab, et kui tuleb valida, millest alustada, siis esimese asjana tasub teha soojuse kokkuhoiuks vajalikud tööd ja seejärel näiteks torustikuvahetus, ventilatsioonisüsteem ja muu,» ütleb Sepp. Suurem huvi laenu küsida tekib Sepa kogemust mööda kevadel, kui ilmad lähevad ilusaks – arvatakse, et just siis on õige aeg ehitusega pihta hakata. «Tegelikult tehakse näiteks koridoride renoveerimist või katuse soojustamist aasta läbi, aga ühistud ei tule alati selle peale, et asjaajamine – hinnapakkumised, ehitusload, laenuanalüüs ja muu – võib võtta oodatust kauem aega,» juhib Sepp tähelepanu. Panga senine praktika näitab ka, et paljudel ühistutel, kes tulevad laenu küsima, on juba mingid tööd majas omavahenditest tehtud. Laenu tahetakse peamiselt suuremate tööde, näiteks fassaadiremondi ja katusevahetuse tarvis. Laenu saamine sõltub suuresti ühistu maksevõimest ja maja üldisest seisukorrast. «On ette tulnud ka laenusoove, kus ühistu plaanid ei lähe kokku nende reaalse võimekusega, aga üldiselt on ühistud muutunud laenu küsimisel teadlikumaks ja kompetentsemaks. Esmalt tullakse nõustamisele ja kaalutakse koos panganõustajaga hoolega läbi, milleks ja mis summas laenu küsida,» kiidab Sepp ühistuid. KredExi toetustest kõneldes nendib Sepp, et nende nõuded on muutunud karmimaks ja seetõttu on osa maju loobunud toetuse taotlemisest. Infot korterelamu renoveerimislaenu kohta leiab ka SEB kodulehelt.

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

4 Korteriühistu

Kes kasib trepikoja ja hoiab ko Kes ei tahaks, et kodumaja ümbrus ja maja koridorid oleksid puhtad ja korras, talvel väljas lumi lükatud ja libedus tõrjutud. See on majahoidjate töö. Võimalusi neid leida on ühistutel erinevaid – ja vaeva tasub näha, sest hea majahoidja on kortermajas suur väärtus. ILLE GRÜN - OTS

leht@ohtuleht.ee

Tallinnas Magdaleena 14 majaümbruse ja ühiskasutatavate pindade korrashoiu eest hoolitseb Pindi Kinnisvara. Majarahvas on tööga väga rahul. «Lumi lükatakse ära – tulevad mehed autoga kohale ja teed puhtad nagu niuhti,» kiidab majaelanik. «Libeduse tõrjeks pannakse sõelmeid, koridor on kogu aeg puhtaks küüritud. Ma täpselt ei teagi, aga vist käivad ühed ja samad koristamas vaheldumisi. Suvel pügatakse hekki ja niidetakse seda natukest muru, mis meil on.» Samamoodi on oma maja ja majaümbruse koristamisega rahul Uue-Maailma tänava suhteliselt uuepoolse korrusmaja elanikud. Neil tegeleb korrashoiuga firma Arkaadia. Kurtmiseks ei näe põhjust ka Tallinna teises otsas asuva Padriku elurajooni neljakorruselise uuema maja rahvas. «Alati on lumi roogitud ja libedus tõrjutud. Koridorid on puhtad, trepid ja põrandad, ka uksed-aknad. Nii et

Hea majahoidja on suur väärtus Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi teab, et majahoidjate teenus on ühistutele väga oluline: «Korteriomanikud hindavad puhtust nii trepikodades kui ka maja ümbruses, talvisel ajal on väga oluline ka turvalisus – et lumi oleks lükatud ja libedusetõrje tehtud.» Liit ei ole küsitlust korraldanud, et täpsustada, kas rohkem on ühistuid, kes tellivad haldusteenuse mõnelt puhastus- või haldusfirmalt, või neid, kes palkavad ise koristajaid. Küll on aga teada, et ühistuid, kes värbavad majahoidja oma maja elanike seast, pole just vähe – ja enamasti hoolivad just need inimesed rohkem maja ja selle ümbruse korrashoiust. «Eks see ole ju kodu, oma osa on ilmselt ka kohusetundel naabrite ees,» arvab Mardi. «Sageli on majarahva seast värvatud majahoidjad eakamad hea tervisega inimesed, kellel muud töölkäimise kohustust ei ole. Meenub üks ühistumaja, kus pensionile läinud lendur otsustas igavusest hakata oma maja majahoidjaks. Tubli töö tulemusena koridorid lausa läikisid, võta või juba välisuksel kingad jalast.» Tõsi on Mardi sõnul ka see, et väga head majahoidjat pole niisama lihtne leida: «Meienigi on jõudnud üksikuid juhtumeid, kus ühistud on pikemat aega tulutult majahoidjat otsinud. Seega paistab, et sellel turul on arenguruumi.»

väga rahul oleme,» kiidab natuke vähem kui kaks aastat seal elanud neiu.

Korda hoiab majarahvas ise Tallinnas Tehnika tänavas asuva väikese kolmekorruselise puitmaja ühistu on koristamise korraldanud oma jõududega – kui midagi on kehvasti, saab süüdistada ainult iseennast. «Väljas hoiab korda põhiliselt ühistu esimees, aga eks me aita kõik jõudumööda kaasa. Ja koridori pesemise kohta on graafik seinal – elanikud ise pesevad,» kirjeldab olukorda juba aastaid majas elanud noormees. Selline lahendus tähendab ka

seda, et heakorra eest eraldi maksta ei tule. Sõpruse puiestee 9korruselise paneelmaja korteriühistu on sõlminud lepingu väikese hooldusfirmaga, mida juhib ametliku halduritunnistusega haldur. «Oleme firma tööga rahul,» ütleb ühistu esimees. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad firma tööülesannete hulka ka küttesüsteemi soojussõlmede ja kõigi korteriväliste torustike, välis- ja tamburiuste, trepikoja valgustite hooldus, samuti muru pügamine, jääpurikate kõrvaldamise korraldamine ning järelevalve majahoidjate töö üle (sh neile töövahendite ja -materjalide muretsemine), kuigi majahoidjad ise on ühistu palgal.

Majahoidjaid on üheksakorruselise maja kuue trepikoja peale kaks ja nende ülesandeks on trepikodade ja liftide koristus (sh igapäevane kuivpuhastus vastavalt vajadusele ja üks kord nädalas pesemine), ühistu territooriumil asuva kõnnitee hooldus linna kehtestatud korra kohaselt, majataguse ühistu territooriumil oleva muru puhastus sinna kogunenud prahist ja lehtedest, prügikonteinerite ümbruse korrashoid ja ettevalmistus prügi äraveoks, mida mõistagi teeb prügiveofirma.

Palka tõsta oleks keeruline «Majahoidjad on värvatud oma maja elanike hulgast ja oma tööd teevad nad, ütleme, rahuldavalt,» märgib ühistu esimees. «Rohkemat neilt nõuda ei pea me võimalikuks, sest see nõuaks ka nende palga tõstmist, aga see pole niisama lihtne – meie korteriomanike seas on palju pensioniealisi, see mõjuks nende rahakotile. Uusi majahoidjaid on äärmiselt raske leida. Aastaid tagasi kogesime seda omal nahal.» Kõik ühistu kulutused määrab iga-aastase majanduskavaga ühistu üldkoosolek. Ka kulutused koristamisele. Majahoidjad saavad palka riigis kehtestatud miinimumpalga ulatuses. Nurisenud nad pole, sest nende

Siseviimistlus- ja maalritööd Kevadel hinnad soodsamad! Trepikodade renoveerimine Büroopindade viimistlus Fassaadide värvimine Suuremahulised värvitööd: tootmishooned, laod jne.

4seina OÜ telefon 5818 8580 e-post info@4seina.com

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

Korteriühistu 5

rras maja ümbruse? VIDA PRESS

keskmine tööaeg päevas on tunduvalt all 8 tunni, välja arvatud talvel tuisustel päevadel ja muudes eriolukordades. Korteriomanikud maksavad heakorra eest 0,1 eurot kuus korteri ruutmeetri kohta. Heakorrareale kantakse majahoidjate palgakulu (palk ja kõik palgaga seotud maksud) ning nende töövahendite ja -materjalide kulu.

Tööandjaks ühistu või puhastusfirma Tartus Ropka linnaosa viiekorruselises kortermajas elav pensionär ütleb, et neil koristab nii sees kui ka väljas ühistu esimehe naine. «Kõik on tipp-topp, aga muidugi tuleb selle eest ka maksta. Mul on halduskulude real iga kuu kirjas ühtekokku 18 eurot,» vaatab proua järele, ega oskagi öelda, on seda ühetoalise korteri kohta vähe või palju. Väga kiidab ta aga naabermaja majahoidjat: «Ta ka oma maja inimene, endine bussijuht. Ju tal pensionile jäädes hakkas igav niisama kodus istuda, nüüd klantsitab tervet maja. Istutas lilli, isegi ühe puu maja ette, muretses pingi, et saaks õues istuda. Näha on, et inimene võtab asja tõesti südamega.» Kaugeltki kõik majahoidjad pole aga pensionärid. Oleg (30) töötab majahoidjana juba kaks aastat ja tema tööandjaks on suur puhastusfirma.

«Oma tööga olen praegu väga rahul. Koristan põhiliselt kesklinna ja Mustamäe suurtel objektidel. Alustan hommikul kell kuus või seitse. Kui valmis, helistan ülemusele, annan teada, et töö on tehtud, ja kõnnin koju. Terve päev jääb iseendale,» kirjeldab Oleg oma tööpäeva. Muidugi on ette tulnud ka erandolukordi, aga üle nelja ja poole tunni pole mehel ükski tööpäev kestnud. «Midagi keerulist ka ju pole: talvel tuleb lumi ära lükata ja kui libe, siis sõelmeid vista,» kirjeldab mees. «Prügikastide ümbrus tuleb puhtaks teha ja vaadata, et kusagil konisid ega muud prahti vedeleks, see tuleb ka ära koristada. Kui tööd alustasin, siis läks ainult mõni päev, et saaks selgeks, mismoodi ja mis järjekorras teha. Siiani kõik sujub.» Pangakontole laekub Olegil iga kuu töötasuna 300 eurot. See on ühe objekti koristamise eest. Kui vahel on mitu kohta, arvestatakse palgaks natuke üle 500 euro. Sageli on aga tööandjal erandkorras mõni tööots vaja ära teha. «Siis tullakse autoga järele, viiakse töökohale ja makstakse 3,50 eurot tunnis,» on Oleg rahul. «Et vaba aega mul on, siis on teisigi väikseid sissetulekuid: teen tuttavatele, mida kellelgi vaja, remondin, lõhun ja laon puid ja muud sellist.»

OÜ POTIPOISS

TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS!

Tuntud firma leiavad töösoovijad ise üles «Ametlikult mingeid kojamehi enam pole,» on Pindi Kinnisvara majahoiuteenuse juht Andrus Limbach väljendites korrektne. «Väljaspool maja tegutsevad kinnistul majahoidjad, majas sees puhastusteenindajad.» Ühistu üks võimalus endale korralik majahoidja leida on tellida töö majahoiuteenust pakkuvalt firmalt. Andrus Limbach loeb üles Pindi Kinnisvara hingekirjas olevate majahoidjate ülesanded: aasta läbi kinnistult prahi koristamine, suvel haljasalade korrashoid (muruniitmine), sügisel puulehtede kokku riisumine ja talvel käsitsi lumekoristamine kõnniteedelt ja radadelt ning libedustõrje. Puhastusteenindaja ülesanne on koristada korterelamu trepikojas üldkasutatavaid pindasid: treppide ja põrandate pühkimine ja pesemine, seintelt kergema määrdumise eemaldamine jmt.

«Meil on üldjuhul suveks töötajaid väga kerge leida, aga neid jagub siiski ka talveks. Kindlasti on meile abiks tuntud kaubamärk ja firma pikaajaline turul tegutsemine. Tihti ei pea me kuulutust üles panemagi: sõber soovitab sõbrale ja sobiv ametimees – või naine – on juba ise kohal ennast pakkumas,» kirjeldab ta. Oma meeskonda ootab Pindi Kinnisvara inimesi, kellel on hea füüsiline vorm, kes on kohusetundlik ja usaldusväärne. «Meie pakume väljaõpet, täistööaega, nüüdisaegseid töövahendeid, töörõivastust ja ametiautot,» loetleb ta. «Kes korralikult tööd teeb, saab muidugi ka väärilise tasu – meie ettevõte seisab hea selle eest, et töötajate palk oleks konkurentsivõimeline.»

Töötasu on Pindi Kinnisvara majahoidjail-puhastusteenindajail otseselt seotud koristatavate objektide arvuga, töömahuga ja osutatava teenuse hinnaga, mis omakorda sõltub sellest, kui efektiivselt suudab firma eri kohtades paiknevaid maju teenindada.

Kuidas majahoidja teenib? «Visata õhku üks või teine number ja ütelda, et see ongi standardne töötasu – see oleks mõttetus. Mäletatavasti küttis alles paar aastat tagasi avalikkuses kirgi seik, et üks meie endisest tippsportlasest kojamees teenis suisa tuhat eurot kuus puhtalt kätte. Aga teise äärmusena on ka osalise töökoormusega inimesi, kelle kuuteenistus piirdub VIDA PRESS

Leping määrab ülesanded Praktikas lepitakse kõik tööülesanded enne ametisse asumist täpselt kokku ja pannakse lepingusse kirja. Ühistute rahvas on kurtnud, et uut ja head – just head! – majahoidjat on väga raske leida, Limbach on kuulnud, et nii mõnigi korrashoiuteenust pakkuv firma on sama asjaga hädas.

Kui lumetormise ilmaga on paar parkimiskohta üheks ööks kadunud, on pahandust palju, aga kui kõik on hästi, siis seda ei mainita.

tagasihoidliku paarisaja euroga,» räägib majahoiuteenuse juht firma töö- ja palgakorraldusest. Siiski ei saa ka väita, et firmas töötajad ei vahetuks. «Kui selgub, et tegu on napsumehe või muidu logardiga, saadame kohe ära,» ütleb Limbach. «Vahel tuleb muidugi ette, et mõni inimene vahetab ametit või läheb näiteks Soome tööle. Konkurentide juurde pole meie juurest kuuldavasti eriti mindud, sest me oleme firmakultuurilt ja suhtumiselt töötajatesse väga tähelepanelikud. Aga konkurents on ainult tervitatav ja eks meiegi õpime, kuidas olla tööandjana veel parem.» Limbachi sõnul on väga tervitatav klientide – ka korteriühistute – tagasiside: «Eks inimesed on küll juba kord nii loodud, et kui näiteks lumetormise ilmaga on paar parkimiskohta üheks ööks kadunud, on pahandust palju, aga kui kõik on hästi, siis seda ei mainita. Siinkohal kasutaksingi võimalust kutsuda kõiki korrashoiuteenuseid tellivaid ettevõtteid ja korteriühistuid andma meile tagasisidet – kuidas me muidu vajakajäämistest teada saame ja areneda oskame. Mida rohkem tagasisidet, seda paremaks saame muutuda. Vahel saame aga ikka kiitvaid kirju ka ja see teeb alati südame soojaks – järelikult teeme õiget asja!» ILLE GRÜN - OTS

y korstnapühkija y lõõriummistuste likvideerimine y lõõride puhastamine kettpuhastiga y lõõriuuringud kaamera ja suitsupadrunitega y küttekehade ekspertarvamuse väljastamine kasutusloa saamiseks

tel 5807 2581 | info@potipoiss.ee www.potipoiss.ee

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

6 Korteriühistu VALIK TÖÖALASTEST KOOLITUSEST Koolituskeskus Reiting tegeleb täiskasvanute tööalase koolitamisega üle Eesti juba aastast 1993.

KÜ raamatupidamine ja maksud, 8 AK 17. märts

TALLINNAS

KÜ raamatupidamine ja maksud, 8 AK 6. aprill

Meie koolitajate baasi kuulub üle 200 tippklassi koolitaja. Rohkem koolitusi leiad: www.reiting.ee

TARTUS

KÜ Revisjon, 8 AK 7. aprill

TARTUS

KÜ Revisjon, 8 AK TALLINNAS

Töötervishoiu ja – ohutuse koolitus, 24 AK 30. märts – 1. aprill

TARTUS

MTÜ ja SA raamatupidamine ja maksud, 8 AK 15. aprill

TALLINNAS

MTÜ ja SA raamatupidamine ja maksud , 8 AK 21. aprill

TARTUS

Raamatupidamise kursus koos juhendatud praktikaga, 180 AK 28. märts – 1. juuli

TARTUS

Raamatupidamise kursus koos juhendatud praktikaga, 156 AK 11. aprill – 21. juuli

TALLINNAS

TALLINN

MTÜ ja SA raamatupidamine ja maksud, 16 AK TARTUS

Lisainfo ja registreerumine koolitus@reiting.ee või telefonidel 733 3690 ja 652 5982 LEIA MEID facebookis: Reiting

SOODNE ELEKTRIARVE Arve kuupäev: 1-3 kuupäev Maksetähtaeg: 21 päeva

Võrguteenus Elektrienergia

ia.mihkels@ohtuleht.ee

«Energiaaudit ja ehituseksperdi teenus on ju kaks täiesti erinevat asja, kas üks on vajalikum kui teine – nii ei saagi küsimust püstitada,» ütleb firma Termopilt Tartu energiaaudiitor Tõnu Jõesaar. «Kui remonti kavandatakse, on selleks ikka mingi kindel põhjus ja ainult sellest sõltuvalt saaks öelda, kumb teenus on just selles majas esmajärjekorras vajalik.» Ehitusnõuandeid küsides ei maksa aga unustada, et kaks ise asja on ka ehituseksperdi hinnang ja ehitusel leiba teeninud inimese soovitused – üks näeb tervikpilti, teisel ei pruugi seda oskust olla.

Soovitused arvestavad elamu iseärasusi

Raamatupidamise kursus, 160 AK

28. aprill – 29. aprill

Mõnes ühistus läheb maja renoveerimist puudutavate otsuste tegemine kiiresti ja üksmeelselt, teises seevastu käib kõik üle kivide ja kändude. On sedagi juhtunud, et energiaauditi tellimise mõte ajab majarahva tülli, sest üks leer peab seda vajalikuks, teine aga kurjustab: tuttav ehitusmees ju käis, vaatas kõik üle ja jagas soovitusi täiesti tasuta, miks nüüd veel raha tahetakse raisata? IA MIHKELS

14. aprill

11. aprill – 21. juuni

Energiaaudit aita

Aitame Teil leida endale ƐŽďŝǀĂŵĂ ǀƁƌŐƵƚĞĞŶƵƐĞ ƉĂŬĞƟ vastavalt Teie tarbimisele. WĂŬƵŵĞ Ŷŝŝ ĮŬƐĞĞƌŝƚƵĚ ŬƵŝ ŬĂ ŵƵƵƚƵǀĂ ŚŝŶŶĂŐĂ ĞůĞŬƚƌŝƉĂŬĞƩĞ. >ŝƐĂŬƐ ŽŶ ƚĂƌďŝũĂƚĞů ǀƁŝŵĂůŝŬ ǀĂůŝĚĂ ƌŽŚĞůŝƐĞ ĞŶĞƌŐŝĂ ƉĂŬĞƩ

«Ehitusekspertiis analüüsib tavaliselt mingit konkreetset probleemi – välisseinte mõrad, küttesüsteem, ventilatsioon, lagunev katus või vundament – ja pakub välja lahendusvõimalused,» toob Tõnu Jõesaar näite.

«Sõltuvalt maja olukorrast võivad ühistule vajalikud olla mõlemad, nii ehitusekspertiis kui ka energiaaudit, üks ei välista teist.» Energiaaudit näitab maja energiatarbimist, fikseerib energeetilise hetkeolukorra, analüüsib sisekliimat ja selle põhjuseid ning annab renoveerimist puudutavaid soovitusi: millise tasemeni on otstarbekas seda hoonet renoveerida. «Vanade kortermajade probleemid on erinevad,» märgib energiaaudiitor. «On neid, mille põhjuseks on tõsiasi, et nende majade ehitamise ajal kehtisid teistsugused ehituslikud nõuded. Energia kokkuhoiule ei pööratud siis veel eriti tähelepanu, seepärast olid majade seinad, laed põrandad ja aknad-uksed kõik tänase pilguga vaadates liiga väikese soojapidavusega. On aga ka neid muresid, mille on põhjustanud elanikud ise oma käitumise ja harjumustega – need võivad päris olulisel määral mõju avaldada nii maja sisekliimale kui ka energiakulule.»

Audit pakub lahendusi just konkreetses majas esinevatest probleemidest lähtuvalt. Kui tööde tegemiseks taotletakse KredExi renoveerimistoetust või kui on vaja võtta pangalaenu, on energiaaudit möödapääsmatult vajalik dokument, mille alusel finantseerimisotsused langetatakse.

Termopildistamine pole energiaaudit Segi kiputakse ajama ka termopildistamist ja energiaauditit – ja jälle leiab mõni majaelanik põhjuse pahandamiseks: alles käidi, pildistati, selgitati välja, kust toasoe välja pääseb – miks seda nüüd jälle uuesti peab tegema, lihtsalt ühistu raha tuulde loopima, selle asemel võiks juba mõni tarviliku töö ära teha! «Termopildistamine ei asenda kuidagi energiaauditit, see on tehniline meetod, mille abil saab hinnata hoone välispiirete soojapidavust – see visualiseerib soojalekked, näitab, kus need on kõige intensiivsemad, milline on hoone üldine või näiteks küttesüsteemi olukord,» kirjeldab Jõesaar. «Selleks aga, et saada näiteks teada, kui palju ja kuidas on vaja soojustada, tuleb siiski teha energiaaudit. Termograafia on üks võimalik meetod, mida hoone energeetilisel ülevaatusel saab kasutada. Kas see on vajalik, sõltub konkreetsest hoonest.»

Tänavu 20. tegevusaastat tähistav Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav üleriigiline liikmesorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 1300 korteriühistut. r Liidul on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Türil ja Kuressaares. r Pakume korteriühistutele õigusabiteenust, nõustamist ja koolitusi r Korteriühistutele vajaliku teabe edastamiseks anname välja ajakirja „Elamu“ ja korteriühistute käsiraamatuid r Korteriühistu asutamine teenusena

TULE OSALEMA! Valik üritusi, mis tulekul 2016 kevadel: (eelregistreerimine kohustuslik) Lõuna-Eesti Korteriühistute XIV Foorum 19. märts 2016 Tartus

III Korteriühistute Innovatsioonikonverents 13. aprill 2016 Tallinnas

Korteriühistu juhi 120-tunnise koolituse I osa: 5. aprill 2016 – 8. mai 2016 Baaskoolitus e-õppes

Korteriühistute VI Õigusteabepäev 5. mai 2016 Tallinnas Korteriühistute juhtide õppereis Soome 8.-10. juuni 2016

<Ƶŝ ƐŽŽǀŝƚĞ ŽŵĂ ŬŽƌƚĞƌŝƺŚŝƐƚƵůĞ ǀćŝŬƐĞŵĂŝĚ ĞůĞŬƌƟĂƌǀĞŝĚ͕ ƐŝŝƐ ŬŝƌũƵƚĂŐĞ meile elekter@imatraelekter.ee ũĂ ŵĞ ƚĞĞŵĞ dĞŝĞ ǀĂũĂĚƵƐŝ ĂƌǀĞƐƚĂǀĂ pakkumise elektrienergiale või külastage meie veebilehte: www.imatraelekter.ee/ky /ŵĂƚƌĂ ůĞŬƚĞƌ ^ Ͳ ĞƐƟ <ŽƌƚĞƌŝƺŚŝƐƚƵƚĞ >ŝŝĚƵ ĂŵĞƚůŝŬ ĞůĞŬƚƌŝŵƺƺŐŝ ƉĂƌƚŶĞƌ

Korteriühistu juhtimise alastes üldküsimustes saad abi kõigis meie esindustes. Tasuta nõu on alati garanteeritud EKÜL liikmetele.

TULE LIIKMEKS! Lisainfo teenuste, koolituste, ürituste, liikmeks astumise ja liikmete soodustuste kohta: Eesti Korteriühistute Liit Tel. 6275740, E-post: ekyl@ekyl.ee www.ekyl.ee

www.ekyl.ee

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

Korteriühistu 7

ab teha asjakohase remondikava VIDA PRESS

arvete kahandamise eesmärgil niigi hoitakse suhteliselt madalat toatemperatuuri, oleks palju tahta, et inimesed seda teeksid,» räägib Jõesaar. «Paratamatult on siis tulemuseks läppunud õhk ja hallitus eluruumides. Võibki öelda, et suurest kokkuhoiu taotlemisest alguse saanud alakütmine võib põhjalikult rikkuda maja sisekliima ja mõjuda halvasti ka inimeste tervisele.»

Remont – korraga või jupikaupa?

Kui ühistus on mureks näiteks korteritesse tekkiv hallitus, siis saab termopildistamise abil välja selgitada, kas viga on hoone konstruktsioonis või saavad mured alguse hoone sisekliima muutustest, mille on inimesed ise oma käitumisega põhjustanud. Jõesaare sõnul on hallitus sageli näiteks alaventileerituse

tagajärg, mis võib tekkida juba siis, kui vana maja aknad-uksed vahetatakse uute ja õhukindlate vastu. Loomulik õhuvahetus, mis maja ehitamise ajal oligi ette nähtud toimuma ebatihedate uste-akende kaudu, pole enam võimalik, elu korterites käib aga ju endistviisi: tehakse süüa, käiakse vannis või duši all,

pestakse pesu ja nõusid. Kõik see tekitab niiskust, mis ei pääse enam endisel moel välja, ka ei pääse värske õhk enam eluruumidesse. Kui lisaventilatsiooni pole paigaldatud, hakkab paratamatult tekkima hallitus. «Sellises olukorras võiks abi olla ruumide korrapärasest tuulutamisest, aga kui majas kütte-

«Jupikaupa maja kordategemine minu kogemust mööda kuigi head tulemust ei anna,» tõdeb energiaaudiitor. «Pigem võivad uued mured just sellest alguse saada. Vahetatakse aknad – aga tegelikult oleks kohe vaja ka korralik ventilatsioon paigaldada, et niiskus kogunema ei hakkaks. Uuendatakse küttesüsteem, tehakse see reguleeritavaks – ja hakataksegi temperatuuri maha keerama, et säästa, põhjustades aga sisekliima kehvemaks muutumise.» Jõesaare senine praktika on näidanud, et tõhusaim lahendus on siiski vana maja terviklik renoveerimine. «Jupiti tegemise puhul on kulutused ju möödapääsmatud, aga märkimisväärset säästu ei teki,» põhjendab ta. «Kui kõik korraga ära teha, on ka tulemust loota. Olen energiaaudiitorina töötanud seitse aastat ja minu kogemus näitab, et

Ülevaade maja olukorrast ja vajalikest kulutustest Põhjalik energiaaudit tähendab hoone torustike ning elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning ehituskonstruktsioonide uuringut. Energiaauditi tellinud ühistu saab audiitori töö lõpptulemusena dokumendi, mis annab soovitused just selle maja renoveerimiseks, võttes arvesse kõiki elamu iseärasusi. Auditiaruanne sisaldab hoone andmeid ning selle tehnilise ja energeetilise olukorra ülevaadet ning pakub lahendusi hoone probleemsetele osadele koos lahenduste maksumuse ja tasuvusajaga. Kui maja renoveerimist kavandav korteriühistu soovib saada Kredexi toetust, tuleb asjaajamist alustada energiaauditi tellimisest. Kredexi kodulehel on kirjas nii see, kuidas energiaauditi tegemine täpselt käib, kui ka kõik muud toetuse taotlejaile esitatavad nõuded. Energiaauditi võib tellida ka ühistu, kes teab, et lähiajal veel tervikremonti ette võtta ei saa: audit annab ülevaate tegemist vajavatest töödest ja nende maksumusest ja see hõlbustab remondi kavandamist.

auditiaruandes renoveerimise tulemusena prognoositud sääst on tegelikkuses enam-vähem selliseks ka kujunenud. Ehkki laenu on võetud, ei pea majelanikud üldjuhul hakkama oluliselt rohkem maksma, sest osa laenumaksetest katab tervikremondi tulemusel küttekulude arvelt tekkiv sääst.»

Töö telli asjatundjalt Energiaauditi tegemise õigus on vaid vastava koolituse läbinud energiaaudiitoril. Neid on Jõesaare sõnul kõige lihtsam leida Eesti kütte- ja ventilatsiooniinseneride ühingu kodulehelt (ekvy.ee). Seal on kirjas rohkem kui 200

koolitatud asjatundjat ja nende kontaktandmed – nii on lihtne leida endale lähim spetsialist. «Ühistud peaksid ka tähele panema, et Kredexi toetus ja Kredexi käendatav laen on kaks ise asja,» märgib Tõnu Jõesaar. «Mõnes ühistus võib kogunenud remondifond olla nii suur, et laenu polegi vaja võtta, aga Kredexi toetust tasub ikka taotleda. Toetuse üks tingimusi on tehnilise konsultandi abi kasutamine renoveerimise juures ja see tagab, et nii projekteerimine kui ka kõik vajalikud tööd saavad tehtud spetsialistide toel ja parimal moel – seda ju majaelanikud ootavadki.»

AUNA EHITUS OÜ PÕHITEGEVUSEKS ON FASSAADIDE SOOJUSTAMINE NING RENOVEERIMINE.

Kasuta StoneREX fassaadi- ja ehitusplaate, sest nad on: KESKKONNASÕBRALIKUD KAUAKESTVAD MITTESÜTTIVAD HEA HELIBARJÄÄRIGA ILMASTIKU JA KÜLMAKINDLAD ASBESTI JA KEMIKAALIDEVABAD SEENMÄDANIKU JA HALLITUSKINDLAD KAHJURPUTUKATEKINDLAD LIHTSALT TÖÖDELDAVAD Tule meie esindusse! Meie spetsialistid aitavad kiiresti leida teile parima lahenduse. Meie tooted on müügil ka parimates ehituspoodides.

www.stonerex.ee SAUE, Segu 2 | RAKVERE, Lääne 36 | TARTU, Riia 130

info@auna.ee | 58509769 | www.auna.ee

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

8 Korteriühistu

Turvalisusele peab mõtlema nii ühistu kui ka iga korteriomanik VIDA PRESS

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ühistu juhatuse pingutustest on kortermaja turvalisuse tagamisel vähe abi, kui majaelanikud välisukse igaühele küsimusi esitamata lahkelt avavad või keldriukse alailma lukustamata jätavad. «Korralikel ustel ja tõhusatel lukustussüsteemidel, mille soetamise ja paigaldamise eest peab hoolitsema ühistu juhatus, on oluline roll maja turvalisuse tagamisel,» rõhutab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. «Täpselt samamoodi peavad olema korralikult suletud ka maja abihooned ja panipaigad, näiteks keldrid, kuurid ja garaažid.» Eesti Korteriühistute Liidu ning politsei- ja piirivalveameti koostöös korraldatavate infopäevade sarja «Turvalisus kortermajas» avaüritusel Paides oli jutuks, et majaelanikud võivad turvalukkudest hoolimata pakkuda varastele häid tegutsemisvõimalusi. «Korteriühistud investeerivad küll korralikult lukustatavatesse kallitesse turvaustesse, aga majaelanikud kas unustavad või ei tahagi neid lu-

kustada,» ütles Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna piirkonnavanem Priit Söörd. «Nii muudetakse korteriühistu turvalisuse nimel tehtud investeering mõttetuks.» Korteri rõduust või aknaid lahti jättes seab korteriomanik ohtu ennekõike enda vara, välisja keldriust lukustamata jättes avatakse aga lahkelt juurdepääs ka naabrite jalgratastele-hoidisepurkidele ja muule kraamile. Hoolimata sellest, et nii turvafirmade kui ka politsei esindajad on jaganud juba aastaid juhiseid ja õpetusi, kuidas oma kodust vara pikanäpumeeste eest paremini kaitsta, selgub ühtelugu, et eksitakse just kõige lihtsamate reeglite vastu, tehes nii kurikaelte elu mõnigi kord erakordselt lihtsaks. Seetõttu pole ilmselt ülearune põhisoovitused veel kord üle korrata.

Turvalisus sõltub ka elanikest «Majaelanikud saavad palju selleks ära teha, et majas oleks turvaline,» rõhutab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. «Toimiv naabrivalve ajab nii mõnegi kurikaela plaani nurja, seepärast on väga oluline, et naabrid omavahel suhtleksid.

Korteriaknad peaksid olema lukustatavad – sellisest aknast pääseb varas sisse vaid klaasi purustades, kuid see tõmbab tema tegevusele liiga palju tähelepanu. Meeles tuleb pidada, et ohustatud pole vaid esimese korruse korterid, vaid ka vihmaveetorude ja tuletõrjeredelite kõrval asuvad aknad-rõduuksed, eriti siis, kui need on vaikse sisehoovi pool, samuti trepikoja katuse kohal olevad korterid. Kodust lahkudes tuleb aknad kindlalt sulgeda. Unustada ei maksa ka väikseid vannitoaaknaid, katuseaknaid jmt. Piirkonnast sõltuvalt võivad mõistlikuks lahenduseks osutuda ka akende ette paigaldatud turvatrellid.

Võõraid ei maksa usaldada

Õhutusasendisse jäetud akna või rõduukse saab varas õige kähku lahti, seepärast tuleb uksed-aknad kodust lahkudes korralikult sulgeda.

Selles pole midagi imelikku, kui trepikotta pääseda soovivalt võõralt, eriti kui viimase käitumine mingil põhjusel tähelepanu äratab, viisakalt uurida, kelle juurde tal parasjagu asja on ja kontrollida, kas tema jutt vastab tõele – pole ju keeruline ise sealtsamast kõnealuse korteri omanikuga ühendust võtta.»

Tundub piinlik olla nii kahtlustav? Ei maksa siiski unustada, et pikanäpumehel pole sugugi piinlik majja sisse pääsedes võtta kaasa kõik, mida võtta annab. Palju on kortermaju, kus majaelanikele on igasugune lisaväljaminek tõsine probleem. Kui aga trepikoja uksel ei ole fono-

lukku, tasuks selle paigaldamine siiski ühistus üles võtta – või kui majas ühistut pole, siis trepikojarahvaga aru pidada, kuidas õnnestuks see soetada. Kui fonolukk on olemas, ei tohiks avada ust võõrastele, kes ukse tagant suvalisse korterisse helistavad, lootes, et mõni heauskne elanik neile fonoluku avab.

Korteriuksele kulub kindlasti ära uksesilm ja -kett, et enne avamist kindlaks teha, kes soovib sisse pääseda. Lastele ja vanainimestele tasub ikka ja jälle meelde tuletada, et võõrastele ei maksa üksi kodus olles ust avada. «Sellised ootamatud külastused, kus väidetavalt soovitakse majas näiteks kaabliühendust kontrollida, tuleks aga kõigil alati enne võõra majapidamisse

Sanitaartehnilised tööd ühistule!

PUR ISOLATSIOONIVAHUD SOOJUSTAMISE

LUX-KLASS. ENERGIA KOKKUHOID

Pihustavad, valatavad ja tühimikesse süstitavad soojusmaterjalid SEINAD, KATUSED, VUNDAMENDID, PÕRANDAD, PASSIIVMAJAD, SISEVIIMISTLUS, ERITÖÖD, EHITUSJÄRELEVALVE Kuni märtsi lõpuni tellitud töödelt võimalus saada

SOODUSTUST 1500 € Vaata kampaania tingimusi https://www.facebook.com/soojustus/

KÜSIGE PAKKUMIST! Telefon 555 66 999, e-post info@varaehitus.ee

www.varaehitus.ee

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

Korteriühistu 9

Ära tee varaste elu ülemäära lihtsaks!  Sule kodust lahkudes alati kindlalt kõik aknad ja lukusta uksed – kortermajas on inimeste tööaeg ka varastele tööks sobilik, sest enamik inimesi on kodust ära.  Kui eelmisel omanikul on alles sinu korteri võtmed, lase kindluse mõttes lukud uute vastu vahetada.  Ära kirjuta näiteks lapse võtmehoidjale aadressi – see toob varga otsemat teed õige ukse taha.  Märgista (nt graveerimispliiatsiga) kodutehnika jm hinnalisemad esemed, et omandiõigust oleks võimalik tuvastada.

lubamist teenust pakkuvast ettevõttest üle kontrollida või mõne lähedasega konsulteerida,» soovitas ka Lääne-Tallinna konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Elle Veelmaa ajalehes Pealinn, kõneldes kortermajade turvalisusest. Ükskõik, kas ukse taga olija soovib kontrollida gaasi- või veemõõdikunäitu, kontrollida elektrisüsteemi või suitsuanduri korrasolekut – alati tuleb kindlaks teha, kas ta ikka on see, kellena end tutvustab. Saab küsida töötõendit, kindlam on aga täpsustada, mis firmas väidetav kontrollija töötab, paluda tal hiljem tagasi tulla ja võtta vahepeal ise selle firmaga ühendust ning küsida, kas nende inimesed on selles kandis liikvel. Veelmaa manitses ettevaatlikkusele ka kõiksugu erakordselt soodsa hinnaga kraami pakkuvate müügimeeste ja -naiste eest – nende korterisse lubamine ja mesijutu kuulamine lõpeb enamasti pettasaamisega. REKLAAMTEKST

 Tunne oma naabreid! Naabrivalve on vahel tõhusam igasugusest turvasüsteemist.  Pikemaks ajaks ära sõites palu naabritel oma postkasti tühjendada, et kuhjuv post su äraolekust märku ei annaks.  Autot remonditöökotta jättes ära anna koos autovõtmetega käest muid võtmeid.  Kui elad üksi ja kavatsed kauaks ära sõita, ära räägi sellest juhuslikele inimestele.  Kui sul on eakaid või füüsilise puudega lähedasi, hoolitse selle eest, et ka nende kodu oleks võimalikult turvaline. Allikas: G4S

Võti-on-mati-all!-naljad on nii levinud, et tundub, justkui ei saaks mitte keegi enam nii rumalalt käituda, ometi juhtub seda ikka ja jälle – kui näiteks keegi kodustest on võtme maha unustanud, tundub see miskipärast parim lahendus.

Pikanäpumees ei pirtsuta Ka jäetakse sageli korteriuks lukustamata, kui kodus ollakse, ja ka siis, kui korraks kodulähedasse poodi lipatakse või prügi välja viiakse. Vahepealse ajaga – eriti kui õuel veel kellegagi jutustama jääda – võib aga kõike juhtuda. Suli, kes on end trepikotta poetanud lihtsalt hea õnne peale lootes, vaatab päris kindlasti möödaminnes üle kõik matialused ja proovib läbi kõik ukselingid. Ei maksa loota, et ta võtit või avatud ust eest leides võimaluse kasutamata jätab. Pikanäpumehed pole kuigi valivad, neile huvipakkuvaid asju leidub igas kodus, teleritest-arvutitest kuni köögitehnika ja kõige igapäevasema

majakraamiga lõpetades, rääkimata juba esikukapile jäetud rahakotist või autovõtmetest. Korralikule korteriuksele ja lukule tasub raha kulutada – turvatunne on kindlasti rohkem väärt. Uurige ukse- ja lukufirmadest oma korterile sobivaimaid lahendusi. Kui kodus on palju hinnalisi esemeid või piirkond pole kuigi turvaline ja koduomanik mõlgutab signalisatsiooni paigaldamise mõtteid, tasub kõigepealt nõu pidada lähima turvateenust pakkuva firma spetsialistidega. Majas või selle ümber kahtlast tegutsemist märgates, vargale peale sattudes või mis tahes muu korrarikkumise puhul ei maksa aga politseid kõrvale jätta. «Kindlasti tasub politsei kutsuda, ka peaks majarahvas olema valmis toimunu kohta tunnistusi andma,» julgustas Paide infopäeval kohaliku politsei piirkonnavanem Priit Söörd. «Ainult nii saab politsei teha efektiivselt oma tööd turvalisuse tagamisel.»

TEL. 671 9201 INFO@EIMUR.EE WWW.EIMUR.EE

KATUSEFERMID MAJAELEMENDID ELEMENTMAJAD OTSE TEHASEST!

TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

10 Korteriühistu

Kolid? Säästa lähedaste aega Kolijaid vali usaldusväärsest firmast

Alusta varakult: hakka kolimise korraldamisele mõtlema kohe, kui koduvahetuse plaan on kindel. Koosta kava ja eelarve. Pane kõik vajalikud tegemised kirja. Siis on kindel, et kolimispäeval ei unune miski, ka saad selle nimekirja alusel umbkaudse ettekujutuse kolimise maksumuse. Võta mitu pakkumist. Kui soovid kasutada kolimisfirma abi, küsi hinnapakkumine mitmelt firmalt. Ära vaata ainult hinda, vaid võrdle pakkumisi: mida küsitud hinna eest saad? Tõenäoliselt oskab ka kinnisvaramaakler soovitada usaldusväärseid kolimisfirmasid.. Sorteeri oma majakraam. Vaata läbi kõik, mis pakkimise ootel, ning vii ebavajalik komisjonimüüki, anneta heategevuseks või viska ära. Nii ei pea maksma üleliigsete asjade kolimise eest. Äraviskamisega pea piiri. Kindlasti leiad asju,bmida väga tihti ei kasuta. Mõistlik oleks endalt küsida, kui sageli neid vajad. Paaril viimasel aastal kasutamata asjad polegi ehk vajalikud? Või tuleb äraviskamise korral siiski hiljem uus osta? Loo pakkimisel süsteem. Ära paki läbisegi – võta eraldi kastid mänguasjadele, köögikraamile, vannitoa pudi-padile jne.

Korraliku kolimisfirma teenus ei tähenda vaid majakraami ühest kohast välja ja teises sisse tassimist. Võimalik on ka mööbli lahtivõtt ja kokkupanek ning asjade pakkimine, kui klient seda soovib. Nii jääb tellijal ära ka mure selle pärast, kust saada kolimiseks vajalikud kastid: firmal on nii oskuslikud pakkijad kui ka korralik pakkematerjal. Professionaalsed kolijad hoolitsevad ise selle eest, et kõik esemed jõuaksid turvaliselt uude kohta. Muidugi võib kolimisfirmast tellida ka ainult veo või ainult kolijad – kutseline firma on paindlik ja püüab kõigiti kliendi soovidele vastu tulle. Kolimisteenust tellides tuleks esitada võimalikult täpne info kolitava kraami kohta, et firma teaks arvestada, kui palju kolijaid ja kui suurt autot on vaja. Kindlasti tasub firmat valides ka uurida, kas kolimisteenus on kindlustatud: kas ja mis tingimustel katab kindlustus kolimise käigus tekkida võiva kahju. Allikad: Aducco OÜ, EMS (moving.ee), okmovers.ee

Asjad mõneks ajaks hoiule

Kodu vahetades võib juhtuda, et hädasti oleks asjadele mõneks ajaks hoiuruumi vaja. Näiteks on vana kodu juba müüdud, uue ost aga venib – või on uus korter küll soetatud, aga tahad seal enne sissekolimist remonti teha. Ükski ühistu pole huvitatud sellest, et trepikoda või keldribokside eesruum oleks uue majaelaniku kraami täis, rääkimata sellest, et see pole ka turvaline hoiukoht. Kolimisfirmadelt tasub küsida infot ladustamisteenuse kohta – või otsida seda internetist. Nii saad toimetada oma asjad mõneks ajaks turvafirma valvatavasse sooja kuiva laoruumi.

Sildista iga kast. Lahtipakkimine on lihtsam, kui igale kastile on kleebitud silt sisu kohta. Kasutades värvilisi silte ja uue kodu plaani, saad lasta asjad uues kohas kohe õigetesse ruumidesse tõsta.

Kasuta sobivaid kaste.bPooltühjades kastides kipuvad asjad purunema, sama võib juhtuda ka siis, kui kastid ülemäära täis topitakse. Mida raskemad on asjad, seda väiksemad peaksid olema kastid, kuhu need pakitakse: üks

TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS AS HEA KORTERIOMANIK JA MAJAOMANIK! Võtame vastu kõik kodumajapidamises tekkiva prügi. Müüme lahtiselt ja pakendatult biojäätmetest toodetud komposti.

OLEME AVATUD ER 06.00-22.00, L 08.00-18.00, P suletud Tasuda saab sularahas ja kaardiga Hinnakirjaga saab tutvuda veebilehel www.tjt.ee

Asukoht Loovälja/Rebala küla, Jõelähtme vald Lisainfo telefonil 609 6018 või info@tjt.ee

HEA KLIENT! Tallinna Jäätmekeskus pakub jäätmeveoga seotud teenuseid Tallinnas. Suurjäätmete äraveo teenust saavad tellida korteriühistud ning eraisikud, vt www.prugi.ee/portal/suurjaatmed Lisaks pakub Tallinna Jäätmekeskus kõikide piirkondade klientidele Tallinnas järgmisi teenuseid: · nõustamist · konteinerite rent · konteinerite pesu · aia- ja pargijäätmete äravedu (puulehed, õunad, oksad jms), · kuuskede äravedu · avalikud riidekonteinerid Tutvu meie veebilehega www.prugi.ee Asukoht Sadama 17, Tallinn Lisainfo telefonil 616 4000 või info@prug.ee

OÜ Lodiko Ehitus, Suur-Paala 7, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

Lamekatuste remont ja soojustus Ремонт и утепление мягкой кровли

täis kast võiks kaaluda kuni paarkümmend kilo. Soeta pakkimisvahendeid. Vaasid, lauanõud jm kergesti purunevad esemed vajavad eriti hoolikat pakkimist. Osta mullikilet, pakkimislaaste vmt – purunenud asjade asendamine on sellest kulutusest kindlasti kallim. Millised asjad viid ise? Maalid, ehted, toalilledbja arvutid ning kõik need asjad, mida esmajärjekorras ka uues kodus vajad, oleks mõistlik ise uude kohta toimetada. Kolimisfirmale täpsed juhised. Anna täpne aadress ja enda telefoninumber, võimalusel prindi välja ka kaart. Nii ei kulu uue koha leidmisele mõttetult aega. Salvesta oma telefoni ka kolimisfirmabtelefoninumber. Korralda aegsasti lastehoid. Kolimine on stressirohke ja emotsionaalne aeg. Lapsed saavad kindlasti aidata oma asju sorteerida ja pakkida, kuid kolimispäeval võiksid vähemalt mudilased kusagil rahulikumas keskkonnas aega veeta. Kontrolli kohe kõik üle. Uues kodus kontrolli kohebüle saabunud mööbel ja kastid, selle juures on abiks varem koostatud täpne nimekiri. Kahjustustest ja kadudest anna kohe firmale teada. ANN SALU

Pere ja sõprade abiga võib kolimisest saada stressirohke ja kulukas sahmerdamine, millest annab hulk aega toibuda – aga seda saaks teha ka rahulikult ja kolija aega säästes, kinnitavad kolimisfirmad.

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

Korteriühistu 11

ja enda närve!

VIDA PRESS

Miks on vesipõrandaküte hea? MAIRI KADAK

leht@ohtuleht.ee

Uue maja korterite müügikuulutustes jääb sageli silma, et suure plussina pakutakse vesipõrandakütet. Miks see nii hea on? «Vesipõrandaküte annab soovitud mõnusa toasooja väiksema energiakuluga, seega on küttearved väiksemad,» selgitab Arco Vara Tallinna esinduse vanemmaakler Tiina Steinberg. Seda küttesüsteemi ei saa rakendada igal pool, sest arvestama peab omavalitsuste piirangute ning keskkonnanõuetega, kuid ehitajad ja arendajad püüavad vesipõrandakütte võimalusi üha rohkem koduomanikeni tuua. Eeliseid, võrreldes teiste küttesüsteemidega on Steinbergi sõnul mitu. «Näiteks on elektri-, ahi- või radiaatorküttega raske ruumides ühtlaselt soojust jaotada, temperatuurikõikumised võivad olla suured eriti pliitide-ahjude-kaminate puhul,» kirjeldab ta. «Vesipõrandaküttega saab aga tagada ühtlasema, paljude küttespetsialistide arvates isegi peaaegu ideaalse soojajaotuse. Mugavuse seisukohalt võib vesipõrandakütet pidada kõige loomulikumaks võimaluseks ruume soojendada.»

Väiksem energiakulu Väiksem energiakulu tekib põrandakütte puhul sellest, et küttepind on suurem kui elektri- või keskkütteradiaatoritel, selgitab Tiina Steinberg, soovitades uut korterit otsides kindlasti tähelepanu pöörata kütteliigile, saada ülevaade võimalikest tulevastest kuludest selles valdkonnas ja võrrelda silma jäänud kortereid omavahel ka sellest aspektist. «Vesipõrandakütte juures kasutatakse innovatiivseid temperatuuri seadistamise viise, mis hoiavad kulud vaos, tagades samas inimesele sobiva soojusega põranda pinnatemperatuuri,» räägib maakler. «Näiteks on

MUUDA

OMA KODU

SÄÄSTLIKUMAKS TERVISLIKUMAKS

DEOS Int. DEOS INT pakub kõiki renoveermisetööde etappe. Kõiki projekteerimis- ja ehitustööde etappe kooskõlastavad ja lahendavad ŬŽŐĞŶƵĚ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƟĚ͕ ŬĞƐ ŽŶ ƺŚĞƐ ĞƩĞǀƁƩĞƐ͘ ^ĞĞ ŽŶŐŝ ŬǀĂůŝƚĞĞƚse töƂ ŐĂƌĂŶƟŝ͘ PAKUME JÄRGMISI TEENUSEID Tehnilised konsultatsioonid: – faassadi ja katuse soojustamine ʹ ŬƺƩĞ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ʹ ƚĂƌďĞǀĞĞ ũĂ ŬĂŶĂůŝƐĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ʹ ƐŽŽũƵƐƚĂŐĂƐƚƵƐĞŐĂ ũĂ ƚĂĂƐƚƵǀĞŶĞƌŐŝĂ ƐƺƐƚĞĞŵŝĚ Projekteerimine: – faassadi ja katuse soojustamine ʹ ŬƺƩĞ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ʹ ƚĂƌďĞǀĞĞ ũĂ ŬĂŶĂůŝƐĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ʹ ƐŽŽũƵƐƚĂŐĂƐƚƵƐĞŐĂ ũĂ ƚĂĂƐƚƵǀĞŶĞƌŐŝĂ ƐƺƐƚĞĞŵŝĚ Ehitamine: ʹ ƺůĚĞŚŝƚƵƐƚƂƂĚ – fassaadi ja katuse soojustamine – santehnilised tööd ʹ ŬƺƩĞ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝŶĞ ƌĞŶŽǀĞĞƌŝŵŝŶĞ ʹ ƐŽŽũƵƐƚĂŐĂƐƚƵƐĞŐĂ ũĂ ƚĂĂƐƚƵǀĞŶĞƌŐŝĂ ƐƺƐƚĞĞŵŝĚĞ ĞŚŝƚƵƐ Dokumentatsioonide vormistamine: ʹ ƉƌŽũĞŬƚĞĞƌŝŵŝƐƟŶŐŝŵƵƐĞĚ ʹ ƉƌŽũĞŬƟĚĞ ŬŽŽƐŬƁůĂƐƚĂŵŝŶĞ – ehitusluba – kasutusluba

Vesipõrandakütte peamised plussid  Saab kombineerida eri kütteallikaid.  Küttekulud on võrreldes teiste küttesüsteemidega madalamad.  Mugav ja loomulik.  Ühtlane temperatuur kogu põrandapinna ulatuses.  Ruumides ei lendle tolmu.  Küttekeha pole näha, see ei sea piiranguid sisekujundusele.

Allikas: Arco Vara

meil tuua B-energiaklassiga maja Tehnika 22, kus 70ruutmeetrise üldpinnaga korteri küttekulu oli jaanuaris 68 eurot ja C-energiaklassigabkorterelamu Terase 16, kus enamvähem sama suure korteri küttekulu oli 70 eurot. Seevastu näiteks 61ruutmeetrise SuurAmeerika tänava radiaatorküttega korteri toasooja eest tasus omanik jaanuaris üle 120 euro.»

Elamises vähem tolmu Vesipõrandakütte pluss on maakleri sõnul ka see, et märjaks saanud põrandad kuivavad kiiresti, see omakorda välistab ebameeldiva kopituslõhna ja hallituse, mis on hea ka tervise seisukohalt. «Põrandat küttekehana puhastatakse üldjuhul sagedamini ja põhjalikumalt, kui näiteks radiaatoreid, seega koguneb ja lendleb eluruumides ka vähem tolmu kui radiaatoritega küttesüsteemi korral,» toob Tiina Steinberg esile veel ühe vesipõrandakütte plussi. «Tolmu kandvat seinast seina õhuringlust ruumis praktiliselt pole, tänu sellele võib vesipõrandaküttega korter muude kütteliikidega võrreldes sobida paremini ka tolmu suhtes tundlikele allergikutele.»

DĂũĂĚĞ ƐŽŽũƵƐƚĂŵŝŶĞ͕ ŬƺƩĞͲ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚĞ ƌĞŶŽǀĞĞƌŝŵŝŶĞ͕ ǀƁŝŵĂůĚĂď ƐććƐƚĂ ŬƺƩĞŬƵůƵƐŝĚ ŬƵŶŝ ϴϬй ŶŝŶŐ muudab korterite mikrokliima tervislikumaks. ĞƐƟ ŬůŝŝŵĂ ŽŶ ƐĂŐĞĚĂƐƚĞ ƚĞŵƉĞƌĂƚƵƵƌŝŵƵƵƚƵƐƚĞŐĂ ũĂ ŬƺƩĞƉĞriood kestab kauem kui pool aastat. <ĂŚũƵŬƐ ĞŶĂŵŝŬ ŚŽŽŶĞŝĚ ĞƐƟƐ Ğŝ ŽůĞ ĞĨĞŬƟŝǀƐĞĚ ĞŶĞƌŐŝĂƐććƐƚƵ ŽƐĂƐ ŶŝŶŐ ƐĞĞƉćƌĂƐƚ ŬŽƌƚĞƌŝƚĞ ŵŝŬƌŽŬůŝŝŵĂ Ğŝ ǀĂƐƚĂ ŬĂƐƐĂĞŐƐƚĞůĞ normidele. ^ĞŝŶĂĚ ũĂ ŬĂƚƵƐ Ğŝ ŽůĞ ƉŝŝƐĂǀĂůƚ ƐŽŽũƵƐƚĂƚƵĚ͕ ƐĞĞƉćƌĂƐƚ ůĞŬŝď ŬĂůůŝƐ ƐŽŽũƵƐĞŶĞƌŐŝĂ ƁŚŬƵ ũĂ ŬŽŽƐ ƐĞůůĞŐĂ ŬĂ dĞŝĞ ƌĂŚĂ͘ <ƺƩĞͲ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ŽŶ ǀĂŶĂŶĞŶƵĚ ŶŝŶŐ Ğŝ ǀĂƐƚĂ ŬĂĂƐĂĞŐƐĞƚĞůĞ ƐƚĂŶĚĂƌĚŝƚĞůĞ͕ ǀĂũĂůŝŬ ƁŚƵǀĂŚĞƚƵƐ Ğŝ ŽůĞ ƚĂŐĂƚƵĚ͘ <ŽƌƚĞƌĞůĂŵƵƚĞƐ ĞƐƟƐ ŽŶ ŬĞƐŬŵŝŶĞ ƐŽŽũƵƐĞ ƚĂƌďŝŵŝŶĞ ĂĂƐƚĂƐ ƵŵďĞƐ ϯϬϬ ŬtŚͬ;ĂΎŵϮͿ͘ ZĞŶŽǀĞĞƌŝƚƵĚ ŵĂũĂƐ ĂŐĂ ϭϮϬʹϭϱϬ ŬtŚͬ;ĂΎŵϮͿ͕ ŵŝƐ ǀƁŝŵĂůĚĂď ƐĞůůŝƐĞ ŵĂũĂ ŽŵĂŶŝŬƵůĞ ƐććƐƚĂ ƌĂŚĂ ŬƺƩĞĂƌǀĞƚĞ ĞĞƐƚ͘ <ƺƩĞŬƵůƵĚĞ ǀćŚĞŶĚĂŵŝƐĞ ůĂŚĞŶĚƵƐ ŽŶ ƐŽŽũƵƐĞŶĞƌŐŝĂƐććƐƚ͕ ŵŝůůĞŬƐ ŽŶ ǀĂũĂ ƚĞŚĂ ũćƌŐŵŝƐƚ͗ 1. Välisseinte ja katuse soojustamine ʹ ǀćŚĞŶĚĂď ƐŽŽƐũƵƐkadu. 2. <ƺƩĞƐƺƐƚĞĞŵŝ ƌĞŶŽǀĞĞƌŝŵŝŶĞ ʹ ǀƁŝŵĂůĚĂď ƺŚƚůĂƐĞůƚ ŬƺƩĂ ŬŽƌƚĞƌŵĂũĂ ;ŬĂŽď ƺůĞŵŝƐĞ ũĂ ĂůƵŵŝƐĞ ŬŽƌƌƵƐĞ ƉƌŽďůĞĞŵͿ͕ ƐĂŵƵƟ ŽŶ ǀƁŝŵĂůƵƐ ĞƌĂůĚŝ ƌĞŐƵůĞĞƌŝĚĂ ƚĞŵƉĞƌĂƚƵƵƌŝ ŝŐĂƐ korteris. 3. ^ŽŽũƵƐƚĂŐĂƐƚƵƐĞŐĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝ ƉĂŝŐĂůĚƵƐ – tagab eluruumide vajaliku õhuvahetuse ning võimaldab ƚĂĂƐŬĂƐƵƚĂĚĂ ƌƵƵŵŝĚĞ ŬƵƵŵĂƁŚƵ ƐŽŽũƵƐƚ͕ ŵŝƐ ƚĂǀĂůŝƐĞůƚ ŬĂŽď ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƓĂŚƟĚĞ ŬĂƵĚƵ ƚĂĞǀĂƐƐĞ͘ 4. dĂĂƐƚƵǀĞŶĞƌŐŝĂ ŬĂƐƵƚĂŵŝŶĞ ŬƵŝ ƐŽŽũƵƐĂůůŝŬĂƐ – võimaldab ƉĞĂĂĞŐƵ ƚćŝĞůŝŬƵůƚ ůŽŽďƵĚĂ ŬĂƵŐŬƺƩĞǀƁƌŐƵ ŬĂƐƵƚĂŵŝƐĞƐƚ͕ ŵŝůůĞ ŚŝŶĚ ŽŶ ƵŵďĞƐ ŬĂŬƐ ŬŽƌĚĂ ŽĚĂǀĂŵ ŬƵŝ ŬĂƵŐŬƺƚĞ͘ <ŽŬŬƵǀƁƩĞƐ ŬƁŝŬ ƐććƐƚƵŵĞĞƚŵĞĚ ƐććƐƚĂǀĂĚ ŬƵŶŝ ϴϬй ŬƺƩĞŬƵůƵƐŝĚ ũĂ ŬŽŽƐ <ƌĞĚ ǆŝ ƚŽĞƚƵƐĞŐĂ͕ ŵŝƐ ŽŶ ŬƵŶŝ ϰϬй ŬŽŐƵ ƚƂƂĚĞŚŝŶŶĂƐƚ͕ ŽŶ ǀƁŝŵĂůƵƐ ǀćŚĞŶĚĂĚĂ ŬŽŵŵƵŶĂĂůŬƵůƵĚĞ arveid isegi koos laenu tagasimaksmisega. Teie maja muutub mugavamaks ja tervislikumaks.

SÄÄSTA KÜTTEKULUSID

DEOS INT OÜ <ŽŶƚĂŬƩĞůĞĨŽŶ ;н ϯϳϮͿ ϱϱϵϲ ϲϯϲϬ͕ ĞͲƉŽƐƚ ŝŶĨŽΛĚĞŽƐ͘ĞĞ͕ www.deos.ee

Esmaspäev, 29. veebruar 2016

12 Korteriühistu

FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.

Parimaks lahenduseks sellistesse

kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.

VÄLTIG E KATU SE LÄB NING A JALAK LL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE J OHUST A AUTOD AMIST E !

-100% PURIKAI

Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid

arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.

Katustele paigaldatakse küttekaabel

siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.

Küttesüsteemi automaatne juhtimine

Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.

Veetorud alati lahti

Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.

FENIX on Euroopa suurimaid

elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma. Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@ silman.ee www. silman. ee