Korteriühistu veebruar 2017

UUS SEADUS KAOTAB KORTERIÜHISUSED. MIS OTSUSTAB ÜÜRISUMMA? ISEHAKANUD MAJAHALDURITEL PIDU LÄBI. GAASISEADMED KONTROLLI!

Korteriühistu Teisipäev, 21. veebruar 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

ÜHISTUTELE

VAJALIK! VEETORUSTIKE- JA SANITAARSEADMETE PAIGALDUS TORU- JA SANITAARTEHNILISED TÖÖD

Revisjon.ee

Revideerimisteenus

KORTERIÜHISTULE

KÜTTESEADMED JA -SÜSTEEMID Sentura OÜ

|

Punane 56, Tallinn

|

Tel: 502 1662

Usaldab 2180+ maja üle Eesti!

Liitu oma majaga tasuta: korteriyhistu.net/pakkumine

|

sentura@hot.ee

Revisjon OÜ l telefon 56 499 854 l e-post revisjon@revisjon.ee

Teisipäev, 21. veebruar 2017

2 Korteriühistu

OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks.

Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele.

SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.

LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!

Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL

-10%

56 903 944

www.kahjutritorje.ee kahjuritorje@gmail.com

Uued korstnad Ahjud Pliidid Kaminad Korstnapühkimistööd Tel 5661 8418 www.lasover.ee

Ühistuid tüssanud pidu saab tuleval aa IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tuleval aastal jõustuva seadusemuudatuse tõttu on paljud kortermajad hakanud majahaldurit vahetama. Seda tehes on aga ilmnenud, et nii mõnigi ühistu on senistel majahalduritel end tüssata lasknud ja maksnud hulga raha ei millegi eest.

Sageli pole kortermaja elanikest enamikul aimugi, kes hoiab iga päev korras nende trepikoja ja majaümbruse – jutuks tuleb see vaid siis, kui trepikoja puhtus jätab soovida, keegi ei vaheta läbipõlenud lampe või majaesine on hooldamata.

Seni on üsna tavaline, et ühistu on majarahva seast või väljastpoolt leidnud inimese, kes maja hooldamise enda kanda võtab ja kellele ühistu selle eest maksab – tegija toimetab omasoodu ja kui kõik näib enam-vähem korras, siis majarahvas sellesse enamasti ei sekku.

Majahalduritele uued nõuded Tartu Elamuhalduse OÜ juhataja Teet Suits märkis mullu Õhtulehega sel teemal vesteldes, et asjade niisugune korraldus võib väga hästi toimida, aga võib juhtuda nii, et paljusid otsuseid, mis puudutavad ka majaelanike rahakotti, ei arutata nendega läbi ja lõpuks ei saagi majarahvas enam päris täpselt aru, kuidas asjad on korraldatud

25 aasta t Eesti tur ul.

Kuidas valida majale haldaja

 Kõige odavam ei ole tavaliselt kõige parem. Turuosaliste vahel liigub selle kohta nali: ma võin veel poole odavamalt mitte midagi teha.b  Uurige järele, kas inimesel on vajalik oskus ja kogemus, nt kutsetunnistus – vt Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu (EKKL) kodulehelt (www.ekkliit.ee/kutse-andmine).

Oluline on teada, kas majahalduri maine on puhas.  Kui kõne all on firma, kontrollige selle tausta: mis teenuseid ta ise osutab, kas tal on sõltumatult kontrollitud kvaliteedisüsteem – seda tõendab sõltumatu audiitori väljastatud sertifikaat, nt EKKL/EKHHL* sertifikaadid või rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisertifikaadid nt ISO.  Haldajat otsides tuleb koostada korralik pakkumise kutse, et kõik pakkujad saaks lähteülesandest ühtemoodi aru ja pakkumisi saaks omavahel võrrelda. Pakkumise koostamisel on abiks Eesti standardid EVS 910 «Kinnisvara korrashoiu hanke dokumendid ja nende koostamise juhend» ja EVS 807 «Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid».  Kui hanke korraldamine näib üle jõu käivat, võib abi saamiseks pöörduda Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu (koduleht: ekkliit.ee) või Eesti Korteriühistute Liidu (koduleht: ekyl.ee) poole. *Eesti Kinnisvara Korrashoiu liit (EKKL), kandis varem nime Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate liit (EKHHL).bAllikas: Pindi Kinnisvarahaldus

Haldurile tulu toonud trikid

Mõned näited nende majahaldurite tegevusest, kes on küll usinalt raha kasseerinud, kuid pole teenust pakkudes kuigi innukad olnud  Majahaldur pakkus kortermajale ka sisekoristusteenust. Lepingu järgi oli võetud kohustus pesta maja iga trepikoda puhastusvahendit kasutades 15 korda kuus. Tegelikult tõmmati trepikojad vaid kord nädalas lihtsalt niiske lapiga üle. Õnneks ei lasknud majarahvas sel kaua kesta, sest sajuste ilmadega muutus olukord trepikojas kiiresti talumatuks.  Majahaldur pakkus Lasnamäe kortermajale Tallinnas ka avariiteenust, mille kohaselt peab avariibrigaad olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Teenuse kontrollimisel selgus, et avariinumbriks, kuhu võinuks õhtuti ja öösiti helistada, oli märgitud mobiiltelefon, mis kuulus halduriteenust pakkuvale isikule – ja see oli välja lülitatud. Ettevõte on registreeritud Pärnusse, ühtki töötajat firma palgal pole.b  Muu hulgas raamatupidamisteenust osutav majahaldur oli jätnud kaks kuud kõik ühistu arved maksmata, sealhulgas vee ja elektri eest. Õnneks oli ühistu raha kontol siiski alles ja suuremat kahju ei tekkinud.  Majaelanik tabas «halduri» välistrepil jäätõrjet tegemas: too kallas 9kraadise külma käes välistrepi kuuma veega üle. Loomulikult jäätus vesi peagi ja muutis trepi peegelsiledaks liuväljaks. Uskumatu ja halenaljakas, aga tõsi: selle töö eest esitas haldur ühistule ka arve. Lepingu kohaselt pidi lume- ja libedusetõrjet tegema vastava kvalifikatsiooniga majahoidja.

Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga Trepikodade renoveerimisel 10 aastat kogemust!

Teisipäev, 21. veebruar 2017

Korteriühistu 3

Uus seadus kaotab tuleval aastal korteriühisused

majahaldurite astal läbi Tairo Lutter

ja mille eest kui palju makstakse.

2018. aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei lase sellisel olukorral enam tekkida, sest majahalduritele hakkavad kehtima kindlad nõuded.

Muutuv seadus on ka põhjus, miks tuhanded kortermajad valmistavad juba praegu ette majahalduri vahetust.

«Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale oleme seni süüvinud mõne isehakanud halduri portfellis olnud maja hingeelusse, seda hirmsamaks on pilt muutunud,» ütles Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam. «Põlve otsas nokitsenud ja ennast majahalduriks nimetanud inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud

Inimesed peavad maja ees püsti püsimiseks meisterlikke piruette valdama, ehkki ühistu raha eest palgatud majahalduri kohustuste hulka kuulub ka lume- ja libedusetõrje - nii mõnegi ühistu rahvale tuleb see tuttav ette.

teenuste jaoks isegi vastav kompetents.»

Haldurivahetusega kaasneva hoonete ja dokumentide ülevaatamise käigus on ilmsiks tulnud, et paljude majade rahvas on seni pahaaimamatult osa oma rahast tuulde lasknud, tõdeb Elari Udam.

Sulitembud tulevad päevavalgele Levinud probleemid on tema sõnul majanduskavade (eelarvete) pinnapealsus ja aruandluse puudulikkus. Üsna palju on näiteid ebaotstarbekatest remontidest: näiteks on ette võetud fassaadi värvimine, teades, et paari aasta pärast on plaanis maja soojustada, samuti hooldus- ja remonditöödebebapiisav kvaliteedijärelevalve ja puudulik dokumenteerimine.

Tihtilugu ei ole Udami sõnul tegemist otseselt petmisega, vaid pigem laiskuse või oskamatusega, aga paljudel juhtudel siiski ka ilmse pahatahtlusega, näiteks on remonditööd kahtlaselt kallid või on konkursid läbi viidud suunatult jmt.

«Kõige jahmatavam on selge nahaalsus: paberite järgi on töid just kui tehtud, kuigi maja juures ei ole seda võimalik tuvastada,» märgib Elari Udam. «Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike suurenev teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas jabilma asjakohase pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellega lõpeb ka ühistute tüssamine.»

Tuleva aasta algul gul jõustuv korteriomandindi- ja korteriühistuseadus adus kaotab korteriühisused used ja loob ühistute registri. egistri.

«Nii on aega end en n korteriühistu toimimise spetsiifi spett kaga kurssi viia ja tulevikuss on lihtsam kortermaja majand majandada.» d

Praegu on Eestis kolm olm peamist kortermajade majandamisvorandamisvormi: korteriühistud,, hooneühistud ja korteriomanike nike ühisused. Viimaseid on n Eestis 22b000 ringis.

«Minu hinnangul ul kõige olulisem muudatus, datus, mille uus seadus kaasa toob, on kahest enam nam levinud kortermajade ade majandamise vormist ist – ühistud e kadumine ja ühisused – ühe Eesti õigusmaastikult,» kult,» ütles Eesti Korteriühistute Liidu sstt ut ute e Li Liid idu u (EKÜL) õigusosakonna juht Urmas Mardi. «Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks ise korteriühistut moodustanud, loob riik selle seaduse alusel automaatselt.»

See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on kinnistusraamatus seotud sama kinnisasja korteriomanditega. «Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga: korteriühistu,» selgitas Mardi.

Uue seadusega kaasneb ka korteriühistute register, kuhu kantakse kõik korteriühistud.

See aga, et korteriühist luuakse ka siis, kui majarahvas ise selleks lillegi ei liiguta, ei tähenda siiski, et keegi määrab vastsele ühistule ka juhatuse – see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile.

Urmas Mardi soovitab senistel ühisustel mitte jääda seaduse jõustumist ootama, vaid moodustada ühistu juba varem:

Eesti Korteriühi Korteriühistute i Liit on justiitsministeeriumi tiitsministeeriu u toel alustanud tuleval aastal aa a jõustuvat seadust tutvust tutvustavat t infopäevade sarja, et anda asjast huvitatuile kõikjal Eestis võimalus võimalu u endale kõik aegsasti aegsast t üksikasjalikult selgekss teha.

Infopäeval, In n mis Vida Press on üles ehitatud kehtiva õiguse ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseako o duse võrdleval analüüsil, leiavad va d kä käsi käsitlemist sitl tlem emis istt täiesti uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtted.

Osalema on oodatud ühistute, ühisuste ja omavalitsuste esindajad ning kõik, kes on uuest seadusest huvituvad.

IA MIHKELS

Infopäevad k kogu riigis

EKÜL tutvustab uut seadust EKÜL korraldab uue seaduse tutvustamiseks infopäevi, esimene oli eelmisel nädalal Tartus.  16. märts: Rakvere Art hotelli konverentsisaalis (Lai 16/18).  30. märts: Pärnu hotelli banketisaalis (Rüütli 44).  11. aprill: Paides Järvamaa keskraamatukogu konverentsisaalis (Lai 33).  20. aprill: Võru Kesklinna kooli konverentsisaalis (Vabaduse 12).  11. mai: Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2).  18. mai: Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2)bvenekeelne infopäev.

Algus kõikjal kell 16. Osalemine on tasuta, ette tuleks end kirja panna telefonil 627 5740 või e-posti aadressilbekyl@ekyl.ee. Kindlasti tuleb täpsustada, kus soovite infopäeval osaleda.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

Ühistutele mõeldud haldus- ja heakorrateenused kõik ühest kohast - Eesti Haldus Haldusteenus

Avariiteenus 24H Tehnosüsteemide hooldus Kõikide tööde korraldus objektidel

KÜTTESÜSTEEMIDE EKSPERTHINNANG MAJA KASUTUSLOA SAAMISEKS Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine.

Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.

OÜ Potipoisil on eksperthinnangu andmiseks nõutav kompetents ja tahe olla olukorra lahendamisel teie koostööpartner.

Kadaka tee 63 12915 Tallinn Telefon 664 6440 info@eestihaldus.ee www.eestihaldus.ee

Eripuhastus

Akende pesu Põrandate süvapesu Fassaadide puhastus

Hoolduskoristus Igapäevane koristus Porivaipade vahetus

Välikoristus

Haljasalade korrashoid Kojameheteenused Lume- ja libeduse tõrje Haljasalade niitmine Hekkide pügamine

Leiame koos lahendused, mis just teile sobivad!

Teisipäev, 21. veebruar 2017

4 Korteriühistu Heiko Kruusi / Linnaleht

Kas gaasiseadmed kontrollitud?

Korter majar

Oma korteris peab gaasiga seonduva korrasoleku eest hoolt kandma korteriomanik.

Korteri gaasipaigaldiste (gaasiveesoojendid) ja nendega seotud tehnosüsteemide (suitsulõõrid ja ventilatsioon) korrasolekut ja nõuetele vastavust kontrollib aeg-ajalt tehnilise järelevalve amet (TJA), nende korrasoleku eest vastutab korteriomanik.

Senised kontrollkäigud on näidanud, et korteriomanikud pole kuigi hästi kursis gaasipaigaldistele esitatavate nõuetega, enamikul pole ette näidata ka seadmete hooldamist tõendavat dokumenti. Kus oli omavoliliselt ja spetsialisti kaasamata tehtud ümberehitusi (nt muudetud ruumide planeeringut), kus puudus vannitoal siirdõhurest, mis tagaks gaasiseadmele vajaliku põlemisõhu juurdevoolu ja ventilatsiooni toimimise jpm. Tuli ette kortereid, kus vingugaasi tase ruumides oli lubatust kõrgem, paaril juhul ka ohtlikult kõrge.

Senistele kontrollkäikudele tuginedes on TJA välja töötanud juuresolevad ohutussoovitused. Üksikasjalik info kodutarbija gaasiohutuse kohta on TJA kodulehel.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Igaüks tahab, et tema kodu oleks turvaline.

Kortermajas peaks iga majaelanik mõtlema, mida saab tema ära teha turvalisuse tagamiseks.

Muidugi oleks tore, kui ei peaks igal sammul mõtlema, kuidas oma vara kurikaelte eest kaitsta. Paraku tõestavad politseiuudised peaaegu iga päev, kui oluline on seda siiski teha: ikka on kusagil varastatud trepikojast jalgratas, tehtud keldris puhas töö või näpatud midagi korteri esikust.

Politsei ja turvafirmad jagavad igal võimalusel inimestele üksikasjalikke hoiatusi-õpetusi-soovitusi, mida peaks igaüks oma vara kaitsmiseks tegema.

Siin on neist nõuannetest kortermajade rahvale olulisim taas kord kokku korjatud, ennekõike just see, mida iga majaelanik peaks meeles pidama.

Aldo Luud

Pea meeles!  Taga õhu juurdevool. Ruumil, kus asub gaasiseade, peab olema uks, milles põranda lähedal on õhu juurdevooluava (vähemalt 300 cm²). Lae all peab olema eraldi lõõris ventilatsiooniava, mis ei tohi paikneda suitsulõõris. Kui hoone välisseinas värske õhu sissepuhkeavad puuduvad, tuleks vanni või duši alla minnes avada aken.  Hoolda seadmeid. Kord aastas tuleks lasta kodu gaasiseadmed asjatundjal üle vaadata. Hooldusteenuse peab tellima iga korteriomanik ise.  Soeta gaasiandur. Vingugaas on väga ohtlik, seepärast peaks igas gaasi kasutavas kodus olema ka vingugaasiandur. Vannitoas peab see olema niiskuskindel.  Hoolda lõõre. Lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Renoveeritavas majas tuleb jälgida, et lõõrides säiliks tõmme ka pärast remonti. Välisseintes olevad ventilatsiooniavad ei tohi olla suletud.  Telli uuring. Et tuvastada korstnalõõride õige kasutus, tuleb lasta kõrgema pädevusega korstnapühkijal teha korstnalõõride uuring.  Vaheta seadmed välja. Vanad ilma ohutusautomaatikata gaasiseadmed tasub välja vahetada nüüdisaegsete vastu.

Allikas: tehnilise järelevalve amet

Tunne oma naabreid!

Ei maksa eeldada, et halbade kavatsustega inimesed päise päeva ajal ringi ei liigu: sel ajal on enamik inimesi tööl või koolis ja välisuksest sisse pääsenud kurikaelal on hea rahulik seal askeldada.

Tuleohutus tuleb üldkoosolekul jutuks võtta Sellest, kuidas ennetada põlenguid, tagada kortermajas tuleohutus ja elanike turvalisus, pole ilmselt võimalik liiga palju rääkida. Vähemalt seni, kuni kortermajades hooletusest põhjustatud põlenguid ikka veel ette tuleb, tasub igal ühistu koosolekul jutuks võtta ka tuleohutuse teema, et kehtivaid nõudeid-ettekirjutusi meelde tuletada.  Kortermaja trepikojas on suitsetamine keelatud. Kui muu ei aita, võib kas või igale korrusele paigaldada suitsuanduri, mis nii põlengust kui ka suitsetajast kiiresti märku annab.  Korterelamu üldkasutatavates ruumides ja keldrites ei tohiks hoida kergesti süttivaid asju: ehitusjäätmeid, mööblit, prügi jm. Tuleb jälgida, et ka liftišahtid oleksid prahist puhtad.  Korterelamu üldkasutatavad elektripaigaldised peavad korrapäraselt läbima tehnilise kontrolli.  Maja koridorides ei tohiks olla liikumist tõkestavaid esemeid (jalgrattad, lapsevankrid jm), mis põlengu korral võivad takistada päästetöid ja evakuatsiooni.

 Igas trepikojas võiks olla vähemalt üks suitsuandur ja üks tulekustuti (6 kg).  Prügikast peab asuma põlevmaterjalist seinast ja hoone avadest vähemalt 4 meetri kaugusel.  Maja number peaks tänavalt olema korralikult nähtav. Hea, kui parkimine maja ümber oleks korraldatud nii, et päästeautol oleks õnnetuse korral võimalik maja juurde sõita. Eriti Tallinna korrusmajadele on päästjail õhtul/öösel sageli väga raske ligi pääseda, sest majaümbrus on tihedalt autosid täis. Allikas: Päästeamet

1524

on päästeameti infotelefon, kust saab küsida tuleohutusalast nõu. Vastuse saab maja või korteri tuleohutumaks muutmist, tuleohutusnõudeid ja päästeala puudutavatele küsimustele.

Naabrivalve peaks töötama ka ühe trepikoja piires. Et see saaks olla tõhus, peaks ühe trepikoja rahvas üksteist tundma. Leppige omavahel kokku, et võõraid, kelle tuleku põhjus pole kindlalt teada, sisse ei lasta – kutsutud töömees või majaelaniku tuttav saab ju alati ise ühendust võtta ühistu esimehe või korteriomanikuga. Tundmatult tulijalt, kes majaelaniku sisenedes-väljudes sisse püüab lipsata, pole sugugi ülearune küsida, kelle juurde ta läheb: parem ristküsitleda naabri külalist või verivärsket üürilist, kui avastada pärast, et trepikojas seisnud kallid jalgrattad on kadunud.

Ära jäta uksi lukustamata Kanna hoolt selle eest, et sinu järel ei jääks lahti maja välisuks ega keldriuks. Kui kortermaja ustel ei ole mingil põhjusel veel korralikku turvalist lukku, tuleks see kindlasti muretseda.

Kui fonolukk on olemas, ära ava

Teie parkimismured jäägu meie hooleks!

Pea nõu: + 372 503 9413 Vaata lisaks www.kt.ee Korteriühistutele hinnasoodustus!

Sipelgate ja prussakate tõrje geeliga inimestele ohutu ja mugav, tulemus kiire ja tõhus!

Teenused korteriühistule, firmale või maaomanikule Parkimise korraldus ja kontroll Parklaseadmete paigaldus Teekatte märgistustööd Liiklusskeemi koostamine ja kooskõlastused Liiklusmärkide valmistamine ja paigaldus

Järgmine erileht

Tõrjeteenus

Tee ise tõrjet geeliga

Korteriühistud

Pea nõu!

5807 0711

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Korteriühistu ilmub 16. mail

Putukate tõrjegeel

ParkIT OÜ

www.parkit.ee info@parkit.ee

Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

Teisipäev, 21. veebruar 2017

Korteriühistu 5

rmaja turvalisus – rahva ühine mure ust võõrastele, kes sinu vahendusel mis tahes ettekäändel sisse soovivad pääseda. Vajadus uksi lukus hoida ja võõraid mitte sisse lasta tuleb aegsasti selgeks teha ka lastele.

Korralikult lukustatavad peavad olema ka keldriuksed, mida samuti ei maksa lahti jätta ka siis, kui lähed vaid korraks korterisse ja kavatsed kohe naasta – elu näitab, et halbade kavatsustega sulid on liigagi tihti platsis just siis, kui neid üldse oodata ei osata. Jalgrattaid jmt on mõistlik hoida korralike uste ja lukkudega keldris, mitte trepikojas.

Kus on sinu kodu võti?

Loodetavasti ei jäta keegi võtit enam mati alla, uksepiida ülaservale või hõlpsalt avatavasse postkasti – need kohab vaatab majja pääsenud pikanäpumees kindlasti üle. Ära kirjuta võtmehoidjale oma nime ega aadressi – kui kaotad võtme ja selle leiab mõni suli, oled ta justkui ise endale külla kutsunud.

Kui korter vahetab omanikku, jääb alati võimalus, et eelmisel omanikul on võtmed alles. Kindluse mõttes tasub lukud vahetada või teistele võtmetele kohandada. Autot teenindusse jättes jälgi, et sa ei loovutaks koos autovõtmetega ka koduvõtmeid – parem karta kui kahetseda.

Koduust võõrale ei avata!

Algklassilastele, kes mingi osa päevast peavad üksi kodus olema, tuleb aegsasti selgeks teha, et võõrale koduust ei avata. Sama põhimõtet peaksid järgima

Kuhu võib panna turvakaamera?

Sissemurdmised korteritesse, keldritesse ja muudesse korterelamu abiruumidesse viivad ühistu sageli mõttele paigaldada turvakaamera.

«Paljud elanikud näevad turvakaameras ainsat pääseteed kurikaeltest vabanemiseks. Ent turvakaamera saab paigaldada vaid juhul, kui korteriomanikud sellega nõus on, sest trepikodade, keldrite-pööningute jm kasutamisel on korteriomanikud kinnistu kaasomanikud,» hoiatab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. «Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei tohi jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve – see eeldab, et ohud varale on eelnevalt selgelt määratletud, on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning on analüüsitud, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks. Samuti tuleb jälgimisseadmete kasutamine selgelt teatavaks teha.»

Mardi toob näiteks kohtulahendi Tallinna ringkonnakohtusse jõudnud kaasusest, kus kaamera vaatevälja jäi ka teiste isikute kasutatav koridor. «Ringkonnakohtu kolleegium oli seisukohal, et selliselt kaamerate paigaldamine nii kinnistule kui ka elamusse sisse ilma teiste kaasomanike, kellele kuulub enamik mõttelisest osast, nõusolekuta, ei ole kooskõlas AÕS § 72 lõikega 1. Tegemist on tavapärasest kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse,» vahendab Mardi.

Turvakaamerate paigaldamisel tuleks ühiselt otsustada ka see, kuidas nende paigaldamise eest tasutakse. «On küsitav, kas see kuulub korteriühistuseaduses ära toodud majandamiskulude hulka,» selgitab Mardi. «Sestap tuleks turvakaamera paigaldus kõigil ühiselt otsustada.» Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

ka üksi elavad vanurid, kes liigagi sageli on osutunud varastele või kahtlase kauba müüjaile kergeks saagiks. Korteriuksel võiks olla uksesilm ja -kett, mis annab võimaluse veenduda, kes on ukse taga ja lasta võõral, kui ta esitleb end gaasi- või elektrikontrollina, lasta näidata oma töötõendit. Kui miski tundub kahtlane, tasub paluda tulijal tagasi tulla, kui oled saanud näiteks ühistu esimehelt või naabritelt kinnitust, et kontroll on asjakohane.

Ära jäta aknaid lahti Kodust lahkudes sule korralikult kõik aknad ja rõduuksed. Kui esi-

mesel korrusel osatakse tavaliselt mõelda võimalusele, et varas võib näiteks rõdu kaudu korterisse pääseda, siis kõrgematel korrustel elades kiputakse arvama, et ohtu pole, ja sooja ajal jäetakse aknad üsna muretult tuulutusasendisse või suisa lahti, unustades, et varas ei pruugi põlata ka tuletõrjeredelil või trepikoja katusel turnimise vaeva.

Hea, kui rõduuksed ja aknad on nii lingist suletavad kui ka võtmega lukustatavad. Keldriaknad tuleks trellidega kindlustada, eriti vajalik on see siis, kui aknad on vaikse ja tiheda haljastusega sisehoovi poole, kus varastel on rahulik askeldada.

Kuidas määrata korteri üürihind

Üürikorteri omanikke on igasuguseid: kes on korteri ostnud laenuga ja küsib üüri laenumakse suuruses summas, kes võtab kuulutustest keskmise hinna, kes arvestab ka üürilise rahakotiga. Kuidas oleks õiglane? «Üürihindu ei saa võtta laest ega raiuda kivisse,» ütleb Arco Vara maakler Märt Roos. Hinna määramist mõjutavaid tegureid on tema sõnul terve hulk ja neid võiks korteriomanik arvesse võtta.

Väga palju sõltub üürihind korteri asukohast, seisukorrast ja suurusest, ka mängivad rolli korteriga kaasnevad lisakulud, nagu küte, parkimiskoht jms. «Teatud juhtudel võib korteri hinda kergitada ka korteri sisustus – mööbel, kodutehnika – ja selle kvaliteet,» märgib Roos. «Muidugi on hinna määramisel oluline ka konkureerivate pakkumiste hulk ja nende hind.»

Üürija eelistab odavamat Kui üürnikku soovitakse leida kiiresti, on üürihind üks olulisemaid kriteeriumeid. «Kui turul on mitu sarnast pakkumist, eelistatakse enamasti odavamat hinda,» teab maakler. «Kliendile võib oluline olla ka suhteliselt väike, 25–50eurone hinnavahe, sest aasta peale annab see ju kokku päris märkimisväärse säästu. Hinna langetamine kiirendab igal juhul potentsiaalse üürniku leidmist.»

Hinnatundlik võib olla nii üürija kui ka piirkond, nendib Märt Roos. Tema kogemust mööda on kõige hinnatundlikumadbõpilased ja üliõpilased, kellel mõistagi on iga euro arvel ja kes tihti lepivad ka pisut kehvemate tingimustega,

POSTKASTID TEIE ELAMUSSE

pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta

ainult

VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST 655 8099 www.postkastid.ee | korteriyhistu@postkastid.ee

15.50 tükk

aastast 1872

kui nii õnnestub säästa. «Hinnatundlikkus mängib rolli ka magalapiirkondadebpuhul,» räägib Roos. «Näiteks Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel on üldjuhul pakkumisi palju, korterid üsna standardsed ja kliendid hinnatundlikumad.»

Kui tüüpkorteri eest küsitakse keskmisest kõrgemat üürihinda, võib üürniku leidmine üsna kaua aega võtta.

Kehv seisukord peletab Standardset ja alati sobivat üürihinna piiri on keeruline öelda, tõdeb maakler: «See sõltub palju korteri suurusest ja seisukorrast, aga ka nõudlusest. Tavaliselt on üüriturg suvel, juulist septembrini, oluliselt aktiivsem ja võimaldab üürileandjal küsida korteri eest kõrgemat hinda kui näiteks aasta esimestel kuudel, kus üüripindade nõudlus on väiksem.» Üürnikku on raskem leida, kui üürile antav korter on kehvas seisukorras ja eelmiste elanike järelt koristamata. «Esimene mulje on oluline,» ütleb Märt Roos. «Räpakas korter peletab inimesed eemale, ka kehvemas seisus korterist jääb mulje positiivne, kui korter olema koristatud ja puhas.»

Probleeme võib tekkida ka heas korras korteriga, mille sisekujundus ja stiil on liialt omanäolised. Sellega võiks arvestada eriti siis, kui korter soetataksegi üürileandmiseks. Korteri sisekujundus võib olla huvitav, aga pigem neutraalne, soovitab Roos. Väga ekstreemse sisekujundusega kitsendab üürileandja oluliselt potentsiaalsete huviliste arvu, eriti siis, kui üür on kallimas hinnaklassis.

KRISTJAN ARRAS

Teisipäev, 21. veebruar 2017

6 Korteriühistu

Kuidas ühistus ren üksmeelele jõuda?

Enne kortermaja ventilatsiooni renoveerimist ja projekteerimist vajalik teostada:

VENTILATSIOONI UURINGUD, KAARDISTUS JA PUHASTUS

KRISTJAN ARRAS

komplektsed tööd, millega antakse vajalik info ja dokumentatsioon kogu maja ventilatsiooni kohta. Tuvastatakse kõik probleemid ja iseärasused, mida tuleb arvestada ventilatsiooni projekteerimisel ja ehituses Teenust toetab ka KREDEX!

Ventilatsiooni uuringu, kaardistuse ja puhastuse teenuse olemus: r mõõdistatakse korterites erinevad siseõhu parameetrid; r kaardistatakse kogu olemasolev süsteem; r tuuakse välja eripärad ja probleemid, mida tuleb ehitusel arvestada; r videouuringud kanalitest ja fotod olemasolevast olukorrast; r puhastatakse täies mahus kogu olemasolev ventilatsioonisüsteem; r korraliku dokumentatsiooni ja eskiisjooniste koostamine

Aero Grupp OÜ on MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsiooni asutajaliige Krediidiinfo reiting Aero Grupile: “Edukas Eesti Ettevõte 2016, Krediidiinfo reiting AA” Äripäeva tunnustus: “Eesti Gasellettevõte 2015”

Võtke meiega ühendust ja pakume Teile vajadusel ka tasuta konsultatsiooni ning soovitame oma alla tipptegijaid Eestis!

Mõistlikud hinnad ja kvaliteetsed teenused!

K L I E N D I KO M M E N TA A R :

Anvar Kima, KÜ Sõpruse 202

“

Soovitaksin seda ƬUmat kõigile, kes hindavad kvaliteeti ja usalduslikku kliendisuhet.”

Aero Grupp OÜ www.aerogrupp.ee

info@aerogrupp.ee tel +372 55 92 1387

Pakume teenuseid üle Eesti!

Meie eesmärk on teie mugavus

Tellige kõik gaasi- ja sanitaartehnilised tööd ühest kohast!

leht@ohtuleht.ee

Rakverel on head väljavaated saada esimeseks Eesti linnaks, kus enamik kortermaju on nüüdisaja nõuete järgi renoveeritud.

Nii mõnigi ühistujuht – ja mitte ainult väikelinnades-asulates – kurdab, et maja vajab küll hädasti renoveerimist, selle alustamise otsus jääb aga laenuraha pelgava majarahva vastuseisu taha.

Rakvere kohta tõdeti aga veebruari algul peetud Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa foorumil, et kui seal lähevad asjad ka edaspidi nii nagu viimastel aastatel, saab enamik linna kortermajadest lähitulevikus renoveeritud. Põgusalt kohaliku renoveerimistegevuse lähiminevikku süvenedes selgub, kuidas on sellisesse seisu on jõutud.

Koostööprojektist tõusnud tulu Rakvere osales aastail 2009– 2012 Euroopa Liidu riikideüleses koostööprojektis Urb.Energy, millesse oli kaasatud viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärk oli edendada elamufondi energiasäästlikku renoveerimist kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga.

Rakveres käivitus pilootprojekt, mille käigus soovis linnavalitsus koostöös korteriühistutega arendada terviklikult välja linna ühe rahvarohkeima, 16 olemuselt väga erineva kortermajaga Seminari tänava piirkonna, sidudes ühte majade tervikliku renoveerimise ja linnaruumi kujundamise. Sihiks oli anda Seminari tänavale uus nägu, luua roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välisilmega korterelamud.

Eesti Korteriühistute Liidu praegune juhatuse esimees Andres Jaadla, kes oli sel ajal Rakvere linnapea, rääkis toona, et rahaliselt aitas osalemine Urb.Energy projektis tublisti linna arendusplaanidele kaasa.

Rakveres mõne aasta eest alguse saanud Seminari tänava uuendamise projekt edeneb: juba korda tehtud majadest innustust saades on üha rohkem ühistuid maja renoveerimise ette võtnud.

Viidi läbi Seminari tänava lineaarpargi arhitektuurikonkurss ja kõik piirkonna kuusteist maja said renoveerimiseks sobiva arhitektuurse eskiisprojekti.

«Iga maja sai piltlikult öeldes kätte kausta kolme eri arengumudeliga, milline just see maja tervikuna tulevikus olla võiks,» rääkis Jaadla tookord Postimehele. «Varem polnud arhitekte renoveerimisse kaasatud, aga nüüd pakkusime võimalust muuta majad korraga nii soojapidavaiks kui ka välisilmelt muutuvasse linnaruumi sobivaiks. Käisime üldkoosolekutel, kus rääkisime majarahvale ma-

ja renoveerimise võimalustest: soojustamisest, panipaikade ja lisarõdude juurdeehitamisest ja kõigest muust, mis nende elukeskkonda parandaks.»

Ühistujuhid tunnustust väärt Reageeringud olid erinevad: renoveerimiskavadest otsekohe vaimustujate kõrval oli kortermajade elanike seas üsna palju ka kõhklejaid-kahtlejaid. Linn ja ühistujuhid ei pidanud aga paljuks võtta ette tõhus selgitustöö, et kõik inimesed saaksid kavandatavast võimalikult selge pildi. 2012. a talvel tehti kõigis

OÜ Lodiko Ehitus, Suur-Paala 7, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

Lamekatuste ja fassaadide +372 55 526 113 +372 670 0613

info@baltmir.ee www.baltmir.ee

remont ja soojustus

Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов

Teisipäev, 21. veebruar 2017

Korteriühistu 7

noveerimise asjus Räägi inimestega!

Isovent Ehitus OÜ

Ühisturahvaga suhtlemine, asjatundlike selgituste jagamine ja küsimustele vastamine on äärmiselt oluline, kui soovitakse jõuda ühise renoveerimisotsuseni.

16 kortermajas energiaaudit ja kevadel hakati Seminari tänaval pidama korteriühistute kolmapäevi: majarahvale pakuti võimalust kohtuda majaõuel linnaametnike ja arhitektidega, kes näitasid plaane, jagasid selgitusi, kirjeldasid renoveerimiselt oodatavaid tulemusi ja vastasid kõigile küsimustele. Põhjaliku selgitustöö tulemusena otsustas nelja maja rahvas kohe renoveerimisega algust teha.

Seminari tänava arendusse kaasati tookord arhitektide kõrval ka sotsioloogid. «Tahtsime uurida ka inimeste hinnanguid ja hoiakuid,» märkis Jaadla.

«Selgus, et valdavalt suhtusid inimesed renoveerimisse positiivselt, saadi aru, et renoveerimine muudab elukeskkonda mugavamaks ja mõnusamaks.

Küll aga tunti ebakindlust tuleviku suhtes ja seetõttu renoveerimistöödega väga kiirelt ei nõustutud. Tunnustust väärivad linna korteriühistute juhid, kes on võtnud oma südameasjaks majade kordategemise eestvedamise. Ühisturahvaga suhtlemine ja neile üksikasjalike asjatundlike selgituste jagamine on äärmiselt oluline, kui kortermajas soovitakse ühise renoveerimisotsuseni jõuda.»

Ühistud eelistavad uuendusmeelseid lahendusi

Ka mullu sai mitu Rakvere korterelamut renoveerimistöödega ühele poole, rääkis Virumaa foorumil Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Üle kümne maja valmistub aga liidu andmeil lähiajal renoveerimist alustama. «Rakverest võib tõesti saada esimene linn Eestis, kus kõik kortermajad saavad lähiajal korda – või vähemalt enamik neist,» märkis Jaadla.

Virumaabja eriti Rakvere korteriühistute märkimisväärset aktiivsust tõstis foorumil esinedes esile ka SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu. «Peagu kõik toetust saanudbkorteriühistud onbkasutanud just innovatiivseid ja energiatõhusaid lahendusi soosivat 40protsendilist riigitoetust,» ütles Reinsalu. KredExi renoveerimistoetust taotleb Lääne-Virumaal ühtekokku 26 korteriühistut.b Foorumil jagasid oma praktilisi kogemusi ka mitu mullu oma majas renoveerimise läbi viinud ühistu juhti.

Energiaaudiitor Aare Vabamägi tegi põhjaliku ülevaate küttekuludest Rakvere ühistutes enne ja pärast renoveerimist, tuues praktiliste näidete alusel selgelt välja renoveerimise tasuvuse.

KredExi andmetel on toetuseksberaldatud 102 miljonist praeguseks ära kasutatud 43 miljonit. Foorumilbavaldati kabarvamust, et tõenäoliselt saab eraldatud raha lähiaastatel otsa ning riikbpeaks aegsasti mõtlema, kuidas tagada renoveerimise toetamise katkematu jätkumise.

Kinnisvara hindamise kord muutub märtsis Lähiajal muutub kinnisvara hindamise kord: edaspidi saavad pankadele laenu tagatiseks minevat kinnisvara hinnata ainult kutselised hindajad.

«Seni võisid kodulaenu tagatiseks oleva korteri või elamu üle vaadata ja eksperdihinnangu koostada kõik hindajad,» märgib Arco Vara kutseline hindaja Kerli Koha. «Alates 21. märtsist saab aga selle toimingu läbi viia ainult kutseline hindaja.»

Kinnisvarahindajatel on kolm kutsekvalifikatsiooni taset, selgitab Koha: vara hindaja (kõrgeim, 7. tase), kinnisvara hindaja (6. tase) ja kinnisvara nooremhindaja (5. tase). Tagatiseks mõeldud eluaseme hindajaiks sobivad kaks esimest, kinnisvara nooremhindajabvõib teha küll vara ülevaatuse, kuid hindamisaruande koostab ta koostöös kõrgema taseme hindajaga. «Seega peab laenutaotleja hindamisteenust tellides kõigepealt veenduma hindaja pädevuses,» juhendab Kerli Ko-

www.malmerkklaasium.ee

ha. Vajalikkubkutsetunnistust ja selle kehtivust saab kontrollida hindaja nime järgi sihtasutuse Kutsekoda veebilehel (www. kutsekoda.ee).

Ka tuleks järele uurida, kas hindaja tööandjal (kinnisvarabürool) on krediidiasutusega kehtiv koostööleping. «Ikka tuleb ette olukordi, kus eksperdihinnang on tellitud hindajalt, kelle tööd pank ei aktsepti,» räägib Koha. «Sellisel juhul tuleb tellida uus hindamine ja selle eest paraku ka uuesti maksta.»

IA MIHKELS

Rõduklaasid, piirded ja varikatused TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114 tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee malmerkklaasium

PUR ISOLATSIOONIVAHUD SOOJUSTAMISE

LUX-KLASS. ENERGIA KOKKUHOID

Pihustavad, valatavad ja tühimikesse süstitavad soojusmaterjalid SEINAD, KATUSED, VUNDAMENDID, PÕRANDAD, PASSIIVMAJAD, SISEVIIMISTLUS, ERITÖÖD, EHITUSJÄRELEVALVE

Telefon 555 66 999, e-post info@varaehitus.ee

www.varaehitus.ee

Teisipäev, 21. veebruar 2017

8 Korteriühistu

TAMREX optiline suitsuandur art 0030

10 €

TAMREX optiline suitsuandur vaigistusnupuga art 0030H

NORDIC CO-368 vingugaasiandur

14 €

art 00330

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TAMREX rasvakustuti 2L

35 €

TAMREX OHUTUSE OÜ

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

Kaitse ennast ja oma lähedasi!

art U002F

45 €

TAMREX pulberkustuti 6 kg art 006

49 €

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE JÕGEVA TÜRI RAPLA Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku Tallinna mnt 2a

Sanitaartehnilised tööd ühistule!

TEL. 671 9201 INFO@EIMUR.EE WWW.EIMUR.EE

KATUSEFERMID MAJAELEMENDID ELEMENTMAJAD OTSE TEHASEST!

TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

KÜSIGE PAKKUMIST!