KORTERMAJA ELANIKE MÕTTEVIIS ON MUUTUMAS KORTERIOST NÕUAB PÕHJALIKKU EELTÖÖD UUS SEADUS MUUTIS KA ÜHISUSED ÜHISTUTEKS
Korteriühistu Esmaspäev, 19. veebruar 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Vingugaasiandur PARIM VALIK
Vingugaas (CO) kujutab endast nähtamatut, lõhnatut, äärmiselt mürgist gaasi. See tekib kütuse, nt puidu, puusöe, ahjukütuse, petrooleumi, bensiini, maagaasi, propaani, butaani mittetäielikul põlemisel.
Honeywell vingugaasiandur XC70 (IP44, eluiga 7a) art XC70-EN
Vingugaasimürgituse võib saada kui sul on kasutusel küttekolle või gaasiseade. Tahkekütusega köetava küttekolde siibri liiga varasel sulgemisel ähvardab mürgistuse oht kõige rohkem.
48 €
Suitsuandur tuvastab ruumis leviva nähtava suitsu, kuid mitte vingugaasi.Vingugaasi tuvastamiseks ja mürgistuse vältimiseks tuleb kindlasti paigaldada vingugaasiandur.
Honeywell vingugaasiandur XC100D (IP44, eluiga 10a) art XC100D-DE
75 €
Vähemalt 15 cm
Vähemalt 30 cm
TSOON 1
600 mm TSOON 2
Niisketesse ruumidesse paigaldatava anduri IP-klass peab vastama tasemele 600 mm TSOON 2
TSOON 1
600 mm TSOON 2
600 mm TSOON 2
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!
Raadius 600 mm TSOON 2
IP44 Märgades ruumides tuleb andur paigaldada väljapoole tsoonidest 1 ja 2.
Esimesed mürgistusnähud on uimasus ja peapööritus. Nende tunnuste avaldumisel tuleks viivitamatult avada aknad-uksed ning ruumid ventileerida. Mürgistuse süvenedes võivad tekkida peavalu, iiveldus, oksendamine, valu rinnus, südame rütmihäired, kõhuvalu ja surm. Kutsuda kiirabi!
Eriti ohtlik on vingugaas magavale inimesele, sest hapnikupuudus ja vingugaas tekitavad veel sügavama une, mis võib jääda igaveseks. Ideaaljuhul tuleks andur paigaldada igasse tuppa kus on kütteseade. Tungivalt soovitatav on paigaldada andurid ka magamistubadesse ja tubadesse, kus te veedate palju aega.
Majandus- ja taristuministri määrus, akt nr 87, § 45. P11.
CO Andur
Vingugaasiandur on kohustuslik alates 01.01.2018 eluruumides, kuhu on paigaldatud KORSTNAGA ÜHENDATUD GAASISEADE.
CO Andur
CO Andur 1-3m
Vingugaasiandur tuleb kindlasti paigaldada ka nendesse eluruumidesse kus asub tahkekütusega köetav küttekeha. Nt puuküttega ahi, pliit või kamin.
on kohustuslik alates 01.01.2018*
Nt vannitoad või köögid, kus kasutatakse gaasi-veesoojendit. Määrus ei laiene eluruumidele, kus on kasutatusel ainult gaasipliit.
NB! VINGUGAASIANDUR EI ASENDA SUITSUANDURIT JA VASTUPIDI! TAMREX OHUTUSE OÜ
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee
VILJANDI KAUPLUS ASUB UUEL AADRESSIL Tallinna 86
TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a
Esmaspäev, 19. veebruar 2018
2 Korteriühistu Tiit Blaat / Ekspress Meedia
Omavalitsused ühistutele appi! Suurem jagu Eesti omavalitsusi on jätnud kinnistuga piirneva kõnnitee hoolduse kinnistuomanike ülesandeks. „Kuuldavasti on aga Põlva vald selle enda kanda võtnud ja see on küll igati kiiduväärt algatus,“ kiitis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi. Liit on tema sõnul sellest aastaid rääkinud, kuid siiani pole neid eriti kuulda võetud. Küll pakutakse mõnel pool talviti tasuta graniitsõelmeid. Lumekoristus lisab Mardi sõnul ühistutele hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda. „Tihtilugu võib aga näha, et korteriühistu kojamees saab suure vaevaga tänava puhtaks roogitud, siis tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis,“ kirjeldab ta. Mardi peab praegust olukorda ebaõiglaseks ja rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja kinnistuomanike kanda. „Korteriühistute rahalised võimalused pole võrreldavad kohaliku omavalitsuse rahakotiga. Oleks suur abi, kui kohalik võim kõnniteede hooldusega seotud kulu kas või osaliselt enda kanda võtaks,“ leiab ta. ÕL Teet Malsroos
Päästeametnikel tuli kontrollkäike tehes sageli majarahvale meelde tuletada, et ohutuse huvides ei tohi trepikoda kasutada kolikambri või hoiuruumina.
Projekt „Hoovid korda!“ jagab Tallinnas toetusi Tallinna korteriühistud saavad kuni 1. märtsini taotleda õueala heakorrastueks linnalt projekti maksumusest kuni 70% ulatuses toetust. Projekti „Hoovid korda“ abil saab rajada või remontida hooviala kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, ilmestada hoove supergraafikaga ning paigaldada hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad. Üks taotleja võib aastas saada kuni 15 980 eurot ning 39 950 eurot kolmel järjestikusel aastal kokku. Toetuse saamiseks peab ühistu pärast objekti valmimist esitama kuludeklaratsioonid ja enne toetuse asjus otsuse tegemist kontrollitakse ka töö kvaliteeti. Toetusraha eraldatakse Tallinna eelarves selleks ette nähtud summast. Korteriühistute õuealade korrastamist toetab Tallinn alates 2005. aastast ja ühistute huvi projekti „Hoovid korda“ vastu on iga aastaga kasvanud. Projektile on siiani linnaeelarvest eraldatud 8,5 miljonit eurot, projekti raames on heakorrastatud ühtekokku ligi 1200 hoovi. ÕL
Gaasipaigaldise eest vastutab korteriomanik Selle aasta algusest sest on korteriomanikul, kelle eluruumides on korstnaga ühendatud gaasiseade (nt gaasil töötav veesoojendi), kohustus paigaldada ka vingugaasianasiande asub dur. Kui gaasiseade vannitoas, tuleb valida nda soniiskesse keskkonda ahtlik on biv andur. Vabatahtlik min ine e si siis is,, kui kui tehniliste tehn te hnil ilis iste te abinõudeaabinõude binõ bi nõud udee anduri paigaldamine siis, ga on välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine, näiteks kui gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ettenähtud korstna kaudu välisõhku. Ka siis, kui andur on olemas, peab omanik laskma gaasiseadmeid korrapäraselt – üldjuhul kord aastas – kontrollida ja hooldada. Korteris asuva gaasitorustiku ja -seadmete nõuetele vastavuse eest vastutab korteriomanik, kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku eest vastutavad ühistu liikmed ühiselt. Igasugune korterisisene gaasipaigaldise ümberehitamine tuleb alati kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga. ÕL
Kortermaja elanike mõttemaailm on hakanud muutuma IA MIHKELS
nutele valmistas muret ka elanike komme kasutada trepikoda ning evakuatsiooniteid kolikambrina: seal hoitakse kraami, mis korterisse ära ei mahu.
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Jaanuarikuise kortermajade kontrolli kampaania ajal tulid päästeameti töötajad nii mõneltki kontrollkäigult tagasi väga heatujulistena: ehkki rikkumisi leiti üsna palju, tegi kontrollijaile suurt rõõmu ühisturahva koostöövalmidus. „Nii mõneski kortermajas hakati otsekohe probleeme lahendama – kuni inspektorid ülemistel korrustel käisid, tegid alumiste korruste elanikud juba käiguteed üleliigsetest asjadest puhtaks,“ rääkis päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik nõ õ Lauri Kool.
Kas Ka a tajutakse tuleohtu? Pä Päästeameti ä tuleohutuskampaaniad pa a on varasematel aastatel te e keskendunud ahjudele, korstnatele ko o ja kütmisele. „Viimaste aastate põlengute anam lüüsimisel selgus, et probleelü ü miks on põlengud kortermajam des,“ märgib Kool. „Põhiküsimus oli: kas kortermaja elanikke huvitab tuleohutusteema ja kas nad tajuvad ohte. Sügisel viis Eesti Korteriühistute Liit koostöös päästeametiga läbi veebiküsitluse, millega koguti korteriühistute esindajate arvamusi korterelamute tuleohutusest. Küsimustikule vastas 269 korteriühistu esindajat. Pisut üle poole vastanutest leidsid, et nende majas pole tuleohutus probleemiks, 46% vastanuist oli
Ühistute koostöötahe rõõmustas
Päästeamet jagas tulekustuteid
Päästeameti tuleohutuskampaania kaasavaks tegevuseks oli üleskutse ühistutele: neid kutsuti kontrollima oma maja korterites suitsuandurite olemasolu. Korteriühistud, kus andur oli olemas kõigis korterites, said end kirja panna selleks loodud kampaanialehel. Kiirematele registreerunutele paigaldatakse talvel trepikodadesse asjakohase kujundusega infotahvel, tulekustuti ja kustutikapp. Huvi oli nii suur, et esimese nädala lõpuks olid auhinnaks mõeldud sada kustutit juba omaniku leidnud, praeguseks on alustatud ka nende paigaldamist. Peaauhind oli trepikoja seinamaaling, mille võitis loosi tahtel üks Türi korteriühistu, maalingut hakatakse tegema 20. veebruaril. Kõikidele registreerunud ühistutele saadeti tänukiri. Allikas: päästeamet
arvamusel, et kodumajas on probleem olemas.“ Suurimaks tuleohuks peeti Kooli sõnul maja aegunud elektrijuhtmeid, ebaseaduslikke või puudustega küttekoldeid, keldritesse kogunenud süttimisohtlikku kraami, aga ka suitsetavaid ja napsutavaid naabreid. Vasta-
Jaanuari keskel korraldas päästeameti ohutusjärelevalve osakond üleriigilisi kontrollkäike kortermajadesse: kontrolliti näiteks ühistes ruumides valitsevat olukorda ning tuletõkkesektsioonide korrasolekut. „Reaktsioon, mis järgnes teavitusele ees ootavatest kontrollkäikudest, ületas kõik päästeameti töötajate ootused,“ räägib Lauri Kool. „Selgus, et ühistud on teemast väga huvitatud ja äärmiselt koostöövalmid. Ühistu esimehed kirjutasid ja helistasid päästeametisse, uurisid, kas ja kuidas saaks ka enda majja inspektori kutsuda ning millised on täpsed kortermajadele esitatavad nõuded.“ Suure huvi tõttu on sel aastal plaanis korraldada veel kaks üleriigilist kontrollkäiku, järgmine neist tuleb kevadel. Praegu on koostamisel kahes keeles joonised, mis aitavad ühistutel enne kontrollkäike oma maja olukorra kriitilise pilguga üle vaadata. Kontrollitavad majad valivad välja piirkondade päästeinspektorid, kes on kohalike oludega hästi kursis ja teavad, milliseid maju tasub majarahva ohutuse tagamise huvides esmajärjekorras kontrollida ja kus on vähem põhjust muret tunda. Asjatund-
lik kõrvalpilk kulub aga ära küllap igas kortermajas. „Kõige sagedamini kohtasid päästeametnikud trepikodadesse kuhjatud vana mööblit ja kodutehnikat, lapsevankreid, jalgrattaid, ehitusmaterjalide ülejääke ja muud, mis ohu korral võib inimeste kiiret majast väljumist takistada või siis põlengu korral kiiresti tuld võtta,“ kirjeldab Lauri Kool. „Suuremate magalarajoonide sagedase probleemina tõid inspektorid välja majaelanike omal algatusel hoone läbipääsudesse sageli juba teab millal paigaldatud lisauksed, mille avamiseks on tarvis võtit. Sellised uksed on rajatud enamjaolt väljast sissepoole tungijate takistamiseks, aga võivad saada saatuslikuks hoopis majaelanikele endale, kes ohu korral ei pruugi lukus ukse tõttu piisavalt kiiresti ohutusse kohta pääseda.“
Alustati 95 haldusmenetlust Kontrollitud 385 kortermajast oli puudusi 72 protsendil, kokku tuvastati 579 puudust, peaaegu pooltes (48%) majades oli probleemiks see, et evakuatsiooniteedel ehk siis trepikodades hoiti väljapääsu takistavat või teleohtlikku kraami. Päästeamet alustas kontrollimise järel 95 haldusmenetlust. Rikkumiste arv võib tunduda küll ehmatavalt suur, aga nii mõnigi asi sai korda juba reidi käigus ja enamasti näitas majarahvas üles valmisolekut ka ülejäänuga lähiajal tegelda.
Esmaspäev, 19. veebruar 2018
Korteriühistu 3
REKLAAMTEKST
Fassaadid korda! E
ntigrena OÜ-l on hea meel teatada, et oleme loonud täislahenduspaketi, mis hõlmab endas vajalikke fassaaditööid. Kogu töö teevad oma ala tunnustatud spetsialistid ja kvaliteet on garanteeritud! Olles turul tegutsenud juba peaaegu 15 aastat, oleme kindlad oma tööde ja teenuste kvaliteedis. Selle kinnituseks pakume oma töödele 5aastast garantiid. Ilusa kodu saamiseks teeme euroremondi: paigaldame vana välisukse asemel tiheda ja helikindla, vahetame välja vanad aknad ja uksed, krohvime ja pahteldame seinad sirgeks, värvime ja tapeedime, vahetame põrandakatted. Kõik oleks nagu parimas korras, aga siis hakkab ilmuma üllatusi. Neli kõige levinumat probleemi: toad on külmad, vesi jookseb mööda seinu alla, tuul puhub seinast läbi, lae ja välisseina nurgad hallitavad. Nüüd pööratakse tähelepanu fassaadile, sest elamu elulised probleemid algavad just sealt. Kuigi enamasti mõeldakse ja hinnatakse välisfassaadi välisilme järgi, siis kahjuks pole see nii. Loomulikult pole tuhmunud fassaadivärv veel põhjus muretsemiseks, küll aga on selleks pudenenud krohv ja tühjad vuugivahed. Kui praod välisseintes ja ärakukkunud krohv on silmanähtavad, siis on kahjustused juba suured. Küsimus seisneb selles, kui arukalt suudame edasi toimetada. Entigrena OÜ juhataja Aivar Grünthal selgitab: „Kui mõel-
dakse maja soojustamisele, tuleks esimese asjana leida vastus küsimusele: miks me seda teha tahame? Mis probleemid meil on, millist tulemust soojustamisest loodame – ja kas see lootus võiks olla ka õigustatud. Kui viimasele küsimusele ise vastata ei oska, tuleks kõigepealt kohale kutsuda ehituseriala ja sisekliima asjatundjad ja neilt nõu küsida. Huupi tegutsemise, kehva ehitaja ja valede materjalidega võib rikkuda nii hoone kui ka majaelanike tervise. Sageli saavad probleemid alguse sellest, et paljud korteriühistud, kes remonditöid tellivad, peavad oluliseks ainult hinda – ja see peaks muidugi olema võimalikult odav. Odavus tuleb aga alati millegi arvelt, ehituses ja remondis eelkõige materjalide ja töö kvaliteedi arvelt. Tööd täiesti suvalisele tegijale usaldades võib peale kõige muu juhtuda, et selleks ajaks, kui ilmnevad remondijärgsed probleemid, pole seda firmat enam olemaski.“ Tänapäevaste tõusvate energiahindade juures on hoonete tõhus soojustus muutunud hädavajalikuks. Kivi- ja betoonhoonete soojustamisel on kõige mõistlikum lahendus vahtplast ja fassaadivillad, mis pärast armeerimist krohvitakse. Hoonete välisseinte soojustamiseks ja fassaadide uuendamiseks kasutatavate kivivillatoodetele on omane mõõtmete stabiilsus, er iti hea veeauru läbilaskvus, kuid väike veeimavus. Mis aga kõige tähtsam – need plaadid on tulekindlad ja
väljastpoolt kivivillaga soojustatud ning krohvitud seinad kuivavad kiiresti. Siinkohal tuleb mainida ka kivivillast fassaadiplaatide häid tehnoloogilisi omadusi: nende abil saab korrigeerida välisseinte ebatasasusi ning pole karta, et plaatide vahele praod tekiksid, nagu seda vahel teiste materjalidega juhtub. Tänu neile omadustele kasutatakse kivivillaplaate erineva otstarbega hoonete välissoojustustöödel ilma igasuguste piiranguteta.
Vahtpolüstüreen ehk EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Veeauru abil paisutatud polüstüreengraanulite kokkusurumisel tekib suletud struktuuriga materjal EPS-plast. Tema struktuuri moodustab 98% ulatuses kinnistesse struktuuridesse suletud õhk. See ehitusmaterjal on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid
omadusi ega deformeeru. Samas on tugeva konstruktsiooniga. EPS materjali kasutatakse nii uute kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. Fassaadi krohvid parandavad hoone soojusisolatsiooni ning tagavad ühtlasi ka tõhusa kaitse vee sissetungimise vastu ja annavad fassaadile esteetilise meeldiva välimuse. Renoveerimine annab hoonele lisaks ilusale välimusele ka pikema eluea, parandab sisekliimat ja tõstab kinnisvara väärtust.
Entigrena OÜ on spetsialiseerunud järgmistele töödele ja teenustele: • Vuukide hermetiseerimistööd • Fassaadide krohvimistööd (armeeringuga mineraalkrohv) • Fassaadide värvimistööd • Fassaadide soojustamine • Sokli- ja vundamendi soojustamine • Treppide, panduste valu ning muud betoonitööd • Teemantpuurimine
Esmaspäev, 19. veebruar 2018
4 Korteriühistu
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
56 903 944
www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com
KARIN KLAUS
leht@ohtuleht.ee
Korteri ostmisel ei piisa lihtsalt heas rajoonis asuva mugava kodu väljavalimisest, sest kortermaja on keerukas ühiseluvorm, kus tuleb arvestada nii seina taga elavate naabrite kui ka ühistu tegemistega. Kui Kertu paar aastat tagasi korteri ostis, tundus see ideaalse koduna: hea piirkond, uus kortermaja keset rohelust, avar hoov, rahulik ümbrus. Paraku selgus peagi pärast sissekolimist, et kõrvalkorteri on üürinud valju muusikat armastav noormees, kes pidas sõpradega öösiti pidusid ja kelle armsaim hobi oli trummimäng. „Tüüp alustas trummitagumist vahel hommikul kell seitse, mõnikord aga öösel kell üks paarikümnesekundiliste sutsakatena, sest ilmselt polnud tema meelest võimalik, et mõni majaelanik sel kellaajal magada tahaks,“ meenutab Kertu närvesöövat naabrit. „Mina tulin vahel hommikul töölt, aga päeval välja magada oli täiesti võimatu.“ Trummifännist naabrile ei õnnestunud ühiselu reegleid selgeks teha, palju abi polnud ka politseile tehtud avaldusest. Lõpuks uuris Kertu välja naaberkorteri omaniku kontakti ja saatis talle murekirja. Omanik suhtus probleemi tõsiselt ning katkestas trummari üürilepingu. Muresid võib tekkida muidki. Peeter ostis korteri armsasse vanasse majja, mis oli osaliselt renoveeritud. „Lootsin, et remont saab varsti tehtud, aga paraku ei saavutata korteriühistus kuidagi üksmeelt, millises järjekorras ja milliste summade eest töödega jätkata. Kahe aastaga pole miski edasi liikunud,, maja aga aina laguneb,“ tunneb mees kodumaja umaja pärast muret.
Tutvu naabrite aabrite ja ühistu esimehega
Varikatus OÜ valmistamine ja paigaldus.
Lahe Kinnisvara nnisvara Pärnu büroo juht ht Krista Nõmm (pildil) soovitab oovitab Kertu ja Peetri kirjeldatud jeldatud probleemide ennetamiseks nnetamiseks teha alati enne kodu ostmist ära ra põhjalik eeltöö. ö. „Kinnisvarabüroo kaudu korterit orterit
Uuri enne korteri ostmist z Kui suured on talvised halduskulud – palu omanikult näha kogu aasta üüriarveid. z Kas ja millised renoveerimistööd on plaanis ning kuidas need mõjutavad arveid. z Kas majal on kasutusluba. z Kas korteris tehtud ümberehitused on kooskõlastatud ühistu, omavalitsuse ja päästeametiga. z Kes on majanaabrid? Muu hulgas uuri, kas neil on lemmikloomi, kuidas suhtutakse lastesse jmt.
Uut korterit otsides tuleb täpsustada hulka igapäevaelu üksikasju, muu hulgas sedagi, kuidas võtab majarahvas vastu pere lemmiklooma. Martin Ahven
Kortermajja kodu s tasub ära teha põh
ostes peaks kogu info andma maakler, omal käel tehingut tehes tuleb aga kõik asjaolud ise üle kontrollida,“ paneb Nõmm koduotsijatele südamele. Naabrite juurest kostev vali muusika, lärmakad külalised või igavusest haukuv koer võivad rõõmu uuest kodust üsna kiiresti nullida. Sellised asjaolud võivad olla argumendiks, mis korteri hinda alandavad. Kui müüm ja jääb naabrite iseloomust iseloomustamisel kidakeelseks, tasub infot pärida teistelt majae majaelanikelt või ühistu es esimekindlasti helt, kes on kind probleemidest tea teadlik. Tingimata on korteriostul oluline tutvuda maja üldise seisuga: millises seisus on ka katus, kuidas soojustatud seinad, kas elektrisüselektri
teemid ja torustikud on vahetatud. Kui jätate need asjad tähelepanuta, võite sügisvihmade saabudes avastada, et euroremonditud laest tilgub vett ja käredate külmadega läheb toanurk härma. „Küsige otse korteriühistu esimehelt, millised renoveerimistööd on majas tehtud ja millised lähiajal plaanis, et halduskuludega arvestada. Muidu võib selguda, et ühistus on juba otsustatud remondiks laenu võtta, aga ostja pole sellest teadlik ja avastab alles poole aasta pärast, et arvele hakkavad lisanduma päris kopsakad remondifondi summad,“ tõi Nõmm hoiatava näite.
Võlg on võõra oma Hea oleks teada, kas ja kui palju on majas korteriomanikke, kellel on ühistu ees võlg: kui suur osa elanikest on pidevalt makseraskustes, ei saa ühistu
OÜ Lodiko Ehitus, L. Koidula 38, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee
maja kordategemiseks pangalt laenu. Valvsaks peaks tegema ka olukord, kus maja renoveerimisega on küll alustatud, kuid tööd venivad mitu aastat. Kui laen on juba võetud ja võlgnikke palju, võidakse halval juhul tõsta kõigi elanike remondifondi tagasimakse summat korteri ruutmeetri kohta. Samas on ühistutel õigus kroonilistelt võlgnikelt korter sundvõõrandada. „1. jaanuaril kehtima hakanud uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi muutus ka korteriühistu nõude rahuldamine sundvõõrandamise ja täitemenetluse protsessis,“ selgitas Krista Nõmm. „Nüüd tagatakse kõigepealt korteriühistu pandiga nõue ja alles seejärel muude hüpoteekidega tagatud nõuded.“ Põhjalikult tuleks Nõmme arvates kaaluda kodu ostmist maa-asulate päevinäinud kortermajadesse. „Korter on odav,
‡‡‡‡‡‡‡ Järgmine erileht
Korteriühistu ilmub mais 2018
tel 5302 3442 • info@varikatus.ee Rohkem infot
www.varikatus.ee
Lamekatuste ja fassaadide
remont ja soojustus
Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов
Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 või kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Esmaspäev, 19. veebruar 2018
Korteriühistu 5
Kui palju ühistuid jäi loodetud remonditoetusest ilma?
soetades hjalik eeltöö kuid enamasti on need elamud renoveerimata, mis võib tähendada hoomamatuid tulevikukulusid. Kes ja kuidas neid maju korda hakkab tegema, kui pooled korterid on tühjad ning mõni elanik võib-olla töötu,“ peab maakler sellist korteriostu riskantseks. Samas võib euroremonditud kortermajagi probleeme peita, näiteks võivad remondi käigus tehtud ehitusvead maja umbseks muuta ja luua hallituse tekkimiseks soodsad olud. Seepärast tasub sellistes korterites alati kontrollida, kas akendel on õhutusavad ja kas töötab korralik ventilatsioon.
Kas kõik vastab seadustele? Korterit soetades tuleks ehitisregistrist kontrollida, kas elamul on kasutusluba. Krista Nõmm on oma töös kogenud, et vahel on korter-
majal küll ehitusluba renoveerimiseks ja üht-teist valmiski tehtud, aga pole kasutusluba. Enamasti on põhjuseks mingi probleem, näiteks valesti tehtud ventilatsioonisüsteem või elanike omaalgatuslikult ehitatud küttekolded, mida päästeamet ei aktsepti. Sama kehtib korteris tehtud ümberehituste kohta: avastades müügisolevast korterist uhke kamina või muudetud tubade planeeringu, tasub uurida, kas muudatused on omavalitsusega kooskõlastatud ja päästeametilt heakskiidu saanud. „Kasutusloata maju ja kortereid saab küll müüa, tehes vastava märke notarilepingusse, kuid sel juhul on pangast raskem laenu saada või on laenuintress kõrgem,“ hoiatas Nõmm. „Ka võivad tekkida probleemid kindlustusega, kui korteris peaks midagi juhtuma.”
Eesti Korteriühistute Liit on asunud koguma andmeid, et selgitada välja, kui palju korteriühistuid on jäänud rekonstrueerimistoetusest ilma. Mullu septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, sest eelarveperioodi raha aastani 2020 oli selleks ajaks taotlustega kaetud. „Toetuse taotlemise võimalusest jäid taotluste vastuvõtu peatamise tõttu ilma ka paljud korteriühistud, kes olid juba alustanud ettevalmistusi rekonstrueerimiseks ja teinud kulutusi rekonstrueerimistoetuse taotlemiseks,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Sihtasutusele KredEx oli septembrikuuks laekunud juba 460 taotlust summas ligi 104 miljonit eurot, toetusteks on ette nähtud 102 miljonit eurot.
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
Toetus on ühistutele oluline ja vajalik Eesti Korteriühistute Liit soovib aga jätkuvalt pöörata riigikogu, valitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu korterelamute rekonstrueerimise toetuse olulisusele ja vajadusele. Seetõttu ongi korteriühistute liit asunud koguma täpseid andmeid, et selgitada välja: z kui palju korteriühistuid jäi toetusest ilma, z milline oli toetuse taotlemiseks ettevalmistusi teinud korteriühistute plaanitud renoveerimismaht, z kui palju kulutusi tegid korteriühistud heauskselt renoveerimise ettevalmistuseks, lootes võimalusele taotleda rekonstrueerimistoetust. Vastama oodatakse korteriühistute esindajaid ja tehnilisi konsultante, et selgitada välja, milline on ootel olev aktuaalne korterelamute rekonstrueerimise vajadus ja kui palju on korteriühistud juba teinud kulutusi elamu rekonstrueerimistoetuse jätkumise ootuses. Küsitluse saab täita liidu kodulehel. IA MIHKELS
www.malmerkklaasium.ee
Rõduklaasid, piirded ja varikatused TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114 tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee malmerkklaasium
Esmaspäev, 19. veebruar 2018
6 Korteriühistu Tiina Kõrtsini
Suurte puude tervisel tuleb silm peal hoida
Paljusid kortermaju ümbritsevad suured puud on ilusad vaadata ja pakuvad mõnusat varju, kuid kui puu pole päris terve, võib see näiteks suure tormiga murduda ja teha viga majale, selle juures parkivatele autodele või halvimal juhul ka inimestele. Seepärast tuleb kinnistul kasvavate puude tervist jälgida ja neid pidevalt hooldada. Samamoodi peab ühistu kandma hoolt kõigi kinnistul olevate välikonstruktsioonide – vaibakloppimispuud, vanad väravapostid jmt – korrasoleku ja ohutuse eest. Kui puud või rajatised kinnistul peaksid põhjustama mõne õnnetuse, võidakse esitada kahjunõue korteriühistule. Tasub teada, et 1. jaanuaril jõustunud korteriomandija korteriühistuseaduse kohaselt kehtib korteriomanike ühine vastutus. EKÜL
Tulekul uus käsiraamat Eesti Korteriühistute Liit annab välja käsiraamatu, mis aitab paremini lahti mõtestada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust. Käsitletakse eelkõige seadusest tulenevaid küsimusi, mis on ühistujuhtidele muret valmistanud ning vajavad juriidilist kaasabi. EKÜL oli seadust ette valmistades ministeeriumite partneriks ning korteriühistute vajaduste-murede vahendajaks. ÕL
Kehv libedusetõrje võib tuua ühistule kahjunõude IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Libeduse tõttu kukkunud ja viga saanud inimesel on õigus tekkinud kahjude hüvitamist nõuda kinnistu omanikult. Kui kukkumise põhjustas see, et teed-tänavad või trepid kinnistul ei olnud nõuetekohaselt hooldatud, on kinnistu omanik libedusest põhjustatud kukkumise tagajärgede eest eest vastutav: kui viga saanud inimesel ei ole õnnetusjuhtumikindlustust, võib ta tekkinud kahju sisse nõuda kinnistu omanikult.
Ühistule abiks kindlustus Kui korteriühistutel ja eramuomanikel on ühistu- või kodukindlustusega valitud ka vastutuskindlustuse kaitse, siis aitab see neil korvata võimaliku vastutuse libedusega seotud õnnetusjuhtumikahjude hüvitamiseks, ütles If Kindlustuse isikukahjude grupijuht Kadri Puna. „Oma kogemusest näeme, et talvel ongi sagedasemad õnnetused seotud just tänavatel ja treppidel kukkumisega ning selliste traumade arv kasvab märgatavalt iga aasta veebruarikuus,“ märkis Puna. Kõige sagedasemad libeduse põhjustatud vigastused on
randme- ja pahkluuvigastused ning luumurrud. Kui inimesel on sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus, katab see traumaga seotud ravikulud. „Õnnetuse korral aitab kindlustus säilitada sissetuleku ka töövõimetuslehel olles või makstakse välja ühekordne valuraha – selle valiku teeb inimene lepingut sõlmides ise,“ selgitas Puna Tihti lõpeb libedusest põhjustatud kukkumine tõsiste vigastustega, mis vajavad arstiabi, töölt eemalolekut ja planeerimata lisakulutusi. Keskmine sellise kahju suurus on 233 eurot, suurimad tänavused libisemise kahjud küündivad 500 euroni. Mullu ulatusid suurimad hüvitised libedusest põhjustatud kukkumiste eest 800 euroni. „Libedatel teedel kukkumine ei ole vaid eakamate inimeste probleem – pooled sellistesse õnnetustesse sattunud kliendid on alla 30aastased,“ märkis Kadri Puna.
Mida kasutada libedusetõrjel
z Äsja sadanud lumi tuleb koristada kohe – siis piisab teede ja treppide puhastamiseks vaid lumeharjast. Kinni tallatud lund on raskem koristada, sulades ja siis külmudes on see ka suurim libeduse põhjustaja. z Liiv tõrjub hästi libedust, miinus on, et pärast lume sulamist teed-rajad tolmavad ja vajavad kevadel lisapuhastust. Jalatsitega kantakse liiv ka trepikotta ja see nõuab sagedamini koristamist. z Graniidisõelmeid kasutatakse libeduse tõrjeks üha rohkem: terad ei lähe tuulega lendu ega tekita pori ja tolmu. Kevadel saab sõelmed kokku pühkida ja järgmisel talvel uuesti kasutada. z Soola ja kõikvõimalikke keemilisi jääsulatajaid ei maksa kasutada poorsetel materjalidel (tellis, sillutisekivi, tsement, betoon, paekivi jm), sest need kahjustavad pinda. Mati Hiis
Katused lumestjääst puhtaks Libedusetõrje pole talvel ainus asi, mille eest korteriühistul oma kinnistu piires hoolt tuleb kanda – kohtuasja võib kinnistu omanikule kaasa tuua katuselt varisenud lumi ja jää, mis võib põhjustada tõsiseid vigas-
tusi. Seetõttu tuleks aegsasti eemaldada katuselt üleliigne lumi ja hoida räästad jääpurikavabad. „Tänava piiramine lindiga ei vabasta majaomanikku katuse hooldamise kohustusest ega vastutusest võimalike õnnetuste puhul,“ tuletab ühistujuhtidele meelde Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Kindlustuste praktika näitab, et kõige suuremad vastutuskindlustuse hüvitised tuleb kinnistu omanikel maksta siis, kui näiteks libisemise või jääpurikate tõttu saadud vigastuste tagajärjel saab õnnetusse sattunud inimene püsiva puude,“ tõdes Kadri Puna.
www.estlander.ee tel 51 919 352 ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI TERMOGRAAFIA, HOONETE ÕHUTIHEDUSE KONTROLL ENERGIAAUDITID, -MÄRGISED JA -ARVUTUSED
KATUSED, FASSAADID, ÜLDEHTUS, TERVIKRENOVEERIMINE Meie hoolitseme, et Sinu maja oleks ilus, soe ja vettpidav
HOONETE EHITUS- JA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID
Tallinn • Pärnu • Tartu tel 601 6500 • mob 5348 9959 info@termopilt.ee • www.termopilt.ee
Esmaspäev, 19. veebruar 2018
Korteriühistu 7 Tairo Lutter
Uus seadus muudab ühistu juhtimise senisest lihtsamaks Keda uus seadus ei puuduta?
MERLI MÄESALU
Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat
Selle aasta algusest jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus mõjutab kõige rohkem neid kortermaju, kus seni korteriühistut polnud, kuid vastu on võetud ka hulk muudatusi, millega tuleks arvestada olemasolevat ühistut juhtides. Alates 2018. aastast ei ole enam lubatud moodustada korteriühistut mitme kinnistu majandamiseks, sest kehtib põhimõte: üks kinnistu = üks korteriühistu. Olemasolevad sellised korteriühistud likvideeritakse ja igale kortermajale luuakse eraldi korteriühistu, kes võtab korteriomandite majandamise üle korteriühistult, mis oli loodud mitme kortermaja majandamiseks. Muudatuse eesmärk on tagada kortermaja majandava korteriühistu ning sellesse kuuluvate korteriomanike vastutuse ja õiguste kokkulangevus.
Uus seadus – uued mõisted Seadus toob sisse uue mõiste eriomand, mis asendab seni kasutuses olnud terminit korteriomandi reaalosa. Eriomand on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ja selle juurde kuuluvad hoone osad (garaažiosa, panipaik, rõdu, lodža, terrass jms), mis paiknevad hoone välispiirdest väljaspool, kuid on ruumiliselt piisavalt piiritletud.
z Kinnisasja n-ö tavalisi kaasomanikke ja seda ka siis, kui on sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe selle kohta, et iga kaasomanik kasutab hoonest kindlat osa (korterit). Selliste omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus. z Reaalosadeks jagatud hoonete omanikke. Sellised hooned on eelkõige ridaelamud, kus iga ridaelamuboks on eraldi kinnisasi ja puudub kaasomandi osa. z Hooneühistuid ja nende liikmeid. Hooneühistu on tulundusühistu, mille liikmed kasutavad hooneühistule kuuluvat hoonet. Eelkõige tegutsevad sellises vormis endised garaažiühistud. Allikas: justiitsministeerium
Merli Mäesalu.
Majasisesest garaažiosast näiteks ei saa edaspidi enam moodustada iseseisvat korteriomandit, see saab olla eriomandi ese ainult koos n-ö põhiruumiga. Oluline uus muudatus on veel see, et asjassepuutuvate korteriomanike kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust. Näiteks saab anda ühe korteriomaniku kasutuses oleva panipaiga (eriomandi eseme) üle teisele korteriomanikule – selleks on vaja ai-
nult mõlema korteriomaniku nõusolekut. Eraldi on uues seaduses käsitletud kaasomanike kokkulepet, mis kantakse kinnistusraamatusse eriomandi sisuna. Kaasomanikud saavad kokkuleppel korraldada omavahelisi õigussuhteid seadusest erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kokkuleppele ei kehti siinjuures ka põhikirja sisule sätestatud piirangud. Teine oluline uus termin on erikasutusõigus, mis suuresti asendab siiani kasutuses olnud kaasomandi kasutuskorra lahendust. Erikasutusõiguse esemeks võib põhimõtteliselt olla igasugune kaasomandi eseme osa, näiteks hoovis asuv parkimiskoht või ka tavaliselt eriomandi esemeks olev kaasomandi osa, näiteks hoiuruum. Oluline muudatus on, et korteriomanikud võivad omavahel kokku leppida olemasoleva erikasutusõiguse üleandmise ühe
korteriomandi sisust teise korteriomandi sisu hulka. Seega võivad nad leppida omavahel kokku parkimiskoha üleandmises teisele kaasomanikule. Selliseks muudatuseks ei ole enam vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kokku saavad leppida asjassepuutuvad korteriomanikud omavahel.
Ühistu juhtimine lihtsamaks Korteriühistu juhtimise teeb lihtsamaks muudatus, et üldkoosoleku otsuseid saab vastu võtta ka ilma koosolekut kokku kutsumata. Iga korteriomanik peab esitama oma seisukoha. Kui ta ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Samuti tuleb alates 2018. aastast saata koosolekuteated, otsused jms info ühistu liikme e-posti aadressile, kui ta on enda e-posti aadressi teatanud. Korteriühistu põhikiri pole uue seaduse kohaselt enam kohustuslik, sest tingimused, mis on teiste juriidiliste isikute puhul määratud põhikirjas, on korteriühistu puhul juba piisavalt määratud seadusega. Seadusest erineva lahenduse (näiteks majandamiskulude arvestamine, hääleõiguse jagunemine üldkoosolekul) rakendamine on seevastu vaja kinnitada põhikirjaga.
HALDUS
PAKUME ÜHISTUTELE SOODSATEL TINGIMUSTEL HALDUS-ja KORISTUSTEENUST!
25 aasta t Eesti tur ul.
Eesti Halduse poolt pakutavad haldus- ja heakorrateenused ühistutele: • • • • • • • • • •
Korteriühistu haldus ja hooldus Soojusõlme tehnohooldus ja 24h avariiteenus Raamatupidamisteenus Trepikodade ja välisterritooriumi koristus Juriidiline teenus Kõrgtööteenused Ventilatsioontorustiku ja seadmete sisepuhastus Trepikodade akende pesu Trepikodade seinte ja põrandate süvapesu Keldrite puhastamine suurest prahist (koos konteineri rendiga), • Muru niitmine, vihmaveerennide puhastus ja grafiti eemaldamine. Kadaka tee 63, • Survepesuriga fassaadide pesu ja Tallinn 12915
sambla eemaldus
www.eestihaldus.ee
Tel: (+372) 6646440 Fax (+372) 6646441 info@eestihaldus.ee
Ehitajate tee 110, Tallinn 12618 Tel: (+372) 6646440 Fax (+372) 6646441 info@eestihaldus.ee
Esmaspäev, 19. veebruar 2018
8 Korteriühistu
Creative Ehitus OÜ
y Remonditööd y Üldehitustööd y Projekteerimine y Fassaaditööd y Katusetööd y Trepikodade remont
Pakume uuendusena y trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil
y betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil
OÜ POTIPOISS
TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS! y erinevate küttekehade puhastamine y ummistuste likvideerimine y lõõride puhastamine kettpuhastiga (pigi eemaldamiseks) y pigi põletamine, lõõriuuringud suitsuküünalde ja kaameraga y projektide ja jooniste võrdlemine tegeliku olukorraga y konsultatsioonid ja tuleohutuse kontroll y küttekehade ekspertarvamuse väljastamine kasutusloa saamiseks
tel 5807 2581 | info@potipoiss.ee | www.potipoiss.ee
Küsi hinnapakkumist! Tel +372 5810 9956 | www.creativeehitus.ee | info@creativeehitus.ee
Foto: Taaniel Malleus