Korteriühistu veebruar 2020

MIKS VAJAB ÜHISTU MAJANDUSKAVA? KAS ÜÜRIKORTERI KINDLUSTAB ÜÜRNIK VÕI OMANIK? PRUSSAKATÕRJE POLE VAID ÜHE KORTERI MURE

Korteriühistu Teisipäev, 25. veebruar 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Planeerid kortermaja renoveerimist?

Meie konsultandid teavad vastuseid ja aitavad Sind!

Kust leida projekteerija?

Milline projekt tellida?

Kuidas korraldada ehitushanget?

Kellelt tellida omanikujärelevalve?

Kas taotleda KredExi toetust või mitte?

Usalda asjaajamine professionaalidele!

Edukalt lõpuni viidud üle 20 kortermaja ja ärihoone renoveerimise üle Eesti. Esmane konsultatsioon ning hoonega tutvumine tasuta.

www.tuulesuund.ee

Teisipäev, 25. veebruar 2020

2 Korteriühistu Madis Veltman

Majanduskava aitab ühistul sihte seada ja nendeni jõuda Vida Press

Mida sisaldab majanduskava

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Korteriühistute innovatsioonikonverents Korteriühistute juhid on 16. aprillil kella 10–16 oodatud osalema IV korteriühistute innovatsioonikonverentsil „Renoveerimise tänapäev ja tulevik – uued lahendused kortermajadele“ Park Inn by Radisson Meriton Tallinna konverentsikeskuses (Toompuiestee 27).

Konverentsi teemad: z Meie elamufondi tulevikuväljavaated z Innovatiivsed lahendused kortermajadele tehnoloogiaettevõtete pilgu läbi z Taastuvenergia kasutamine kortermajades – tänane praktika ja võimalused z Lahendused ligipääsetavuse parandamiseks kortermajadele z Kui tark on tark kortermaja Konverentsipäeval on ka korteriühistutele tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete mess.

Osalemistasu on EKÜLi liikmetele 20 eurot, teistele 45 eurot.

Osalemissoovist tuleb teada anda aadressil ekyl@ekyl.ee või telefonil 627 5740 enne 9. aprilli. Kohtade arv on piiratud. Allikas: EKÜL

Majanduskava koostamine on seaduse järgi korteriühistu kohustus, tegelikult on see aga ühistule ka hädavajalik, sest annab ülevaate hetkeolukorrast ja teeb oluliselt lihtsamaks seatud eesmärkideni jõudmise. „Majanduskava, mis hästi lihtsalt ja üldistatult öeldes on korteriühistu järgmise perioodi eelarve, loob eelduse, et ühistu liigub õiges suunas ja võimalikud probleemid avastatakse juba enne nende tekkimist,“ ütleb Arrak Halduse juhatuse liige Mika Arrak, jagades soovitusi, mida tuleks majanduskava koostamisel silmas pidada. z Majanduskava on soovitatav koostada pikemaks ajaks kui üks aasta: kui arvestada, et kinnisvara eluiga on 50 aastat või rohkemgi, siis tasub majanduskava teha vähemalt viieks, veel parem kümneks aastaks.

Esimene aasta peaks kindlasti olema plaanitud kuude kaupa ja täpsemalt lahti seletatud, aga kui on teada, et ühistul on plaan paari aasta pärast võtta ette mõni suurem töö, siis saab ka nendega juba arvestada. Kui tulevikukuludega juba varakult arvestada, saab rahakogumise jagada pikema ajavahemiku peale ja sel kombel kulusid hajutada.

z Ülevaadet kortermaja seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest. z Korteriühistu kavandatavaid tulusid ja kulusid. z Korteriomanike kohustuste jaotust majanduskulude kandmisel. z Reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust. z Kütte, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavat kogust ja hinda. (Kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.)

Korteriühistu majanduskava on dokument, mida nõuab seadus, aga seda pole mõtet kokku panna vaid linnukese pärast – hästi läbi mõeldud majanduskavast on kinnisvara korrashoiul suur abi. Kui ühistus asjatundjaid napib, on alati võimalik kasutada kutseliste haldusfirmade teenust.

z Kulud peaksid olema kirjeldatud nii kogukulu kui ka ruutmeetri järgi. Kogukulu ütleb tavaliselt inimesele rohkem ja on lihtsamini mõistetav. Kui panna kirja, et hoolduskulu kuus on 20 senti ruutmeetri kohta, siis ei ütle see igaühele otsekohe suurt midagi, aga kui on kirjas, et 50 m2 suuruse korteri hoolduskulu on

www.malmerkklaasium.ee

Rõduklaasid, piirded ja varikatused PA I G A L D U S JA H O O L D U S

TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114 tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee malmerkklaasium

kümme eurot kuus, on see juba arusaadav number. z Arutage läbi, milliseid kulutusi tuleb lähiajal teha: ventilatsiooni vm seadme korraline hooldus, teadaolevad parandustööd jmt. Kindlasti ärge unustage plaanida ka ootamatute tööde tarbeks reservi. Ikka võib juhtuda, et on vaja lahti saada ummistusi või teha muid avariitöid – hea, kui selleks otstarbeks on mõningane varu olemas. z Kui maja on rekonstrueeritud Kredexi meetmete ja/või käenduse toel, siis tuleb kindlasti arvestada ka nende kuludega. z Majanduskava koostades hoidke rahavoogudel hoolikalt silm peal.

Peale kulude tuleb prognoosida ka tulusid selle arvestusega, et kõikidel plaanitavatel töödel oleks raha kate: kas remondifondi laekub piisavalt raha, kas mingiks tööks tuleb koguda lisaraha või võtta laenu. Tööd saab tellida siis, kui selleks on raha olemas. z Kui kasutate nii majanduskavas kui ka raamatupidamises ühesugust kulude jaotust, siis on teil palju lihtsam kokku viia erinevaid kulusid prognoosiga (majanduskavaga). Tänu sellele on ka majanduskava lihtsam koostada. z Eelmise perioodi tulemusi tasub võrrelda majanduskavas plaanituga ja jälgida, kas numbrid on nii-öelda suvaliselt pandud või on nende taga siiski analüüs ja matemaatika. Täpsus näitab, kui kvaliteetne on kinnisvarahalduri/korteriühistu juhatuse töö. z Esitage tulemusi graafiliselt – on ju vana tõde, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Andmete visualiseerimine aitab vajaliku info kiiresti kätte saada ja see on väga oluline.

Kuidas arvutada hoolduskulu Näiteks on maja ventilatsiooniseadmele vaja aastas teha kaks hooldust, nende käigus vahetada välja filtrid. Üks hoolduskord maksab 400 eurot, aastas kulub 800 eurot. Jagades selle ühtlaselt aasta peale, tuleb kuukuluks 66 eurot ja 66bsenti – ümardatult 67 eurot. Vastavalt sellele, kuidas on ühistus hooldustasu jagamine kokku lepitud, tuleb see jagada korterite vahel. Majas on ruutmeetreid 880, kasutades ruutmeetripõhist jaotust: 67 : 880 = 0,076 eurot ruutmeeter.

Et saada korteripõhine kulu kuus, tuleb see korrutada korteri üldpinnaga. Nii tuleks läbi arvutada kõigi hooldust vajavate üksuste kulu. Liites need lõpuks kokku, ongi tulemuseks perioodi hoolduskulu. Allikas: Arrak Haldus

Kontrolli kava täitmist Selleks, et kinnitatud majanduskava toimiks juhtimisvahendina on kindlasti vaja, et kava jooksval täitmisel hoitakse pidevalt silm peal.

Elu teeb kavandatusse loomulikult pidevaid muutusi ja mõni erakorraline avariiline kulu võib prognoositut oluliseltki muuta. Selleks, et haldajana reageerida vastutustundlikult igale avariile ongi vaja pidevalt jälgida majanduskava jooksvat täitmist ehk nn suurt pilti.

Kui kogu haldus on ühistus üles ehitatud ainult avariidele reageerimisele võib ühel hetkel selguda, et möödapääsmatud kulutused käivad ühistule üle jõu. Professionaalsetelt haldusfirmadelt on majanduskava täitmise kohta alati jooksvalt võimalik teavet saada, sest planeeritu täitmist jälgitakse pidevalt ja reageeritakse muutustele.

Suuremate muutuste ilmnemisel võib olla vajalik ka üldkoosoleku kokkukutsumine, et muudatus läbi arutada ja omanike poolt kinnitada.

Nii möödunud majandusaastale tagasivaatav aruanne kui ka eelseisvat aega kavandav majanduskava on dokumendid, mida nõuab seadus, aga mis on väga olulised ka kinnisvara korrashoiu tagamiseks. Allikas: DTZ Kinnisvara

400 000 65% tonni – ehk ligikaudu 300 kilo inimese kohta – tekib Eesti kodumajapidamistes igal aastal jäätmeid. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Kortermaja elanik peab liigiti koguma pakendeid, paberi- ja papijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ning biolagunevaid köögijäätmeid.

pakenditest on Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina kohustatud aastaks 2025 suunama taaskasutuseks ringlusse. Aastal 2030 peab ringlusse jõudma vähemalt 70% pakenditest.

Teisipäev, 25. veebruar 2020

Korteriühistu 3

PARIM TARKVARALAHENDUS SINU ÜHISTULE

SUHTLUSVAHEND KORTERIOMANIKULE

TÖÖRIIST ÜHISTU JUHILE JA RAAMATUPIDAJALE

suhtlus, probleemid, elektrooniline hääletamine, näidud, tarbimine, arved, ühistu raha, koosolekute protokollid, dokumendid

suhtlus, probleemid, otsuse vastuvõtmine koosolekuta, hoolduspäevik, majanduskava, automaatne raamatupidamine, integratsioonid e-teenustega, dokumendid

VAATA LÄHEMALT: KORTO.EE

Teisipäev, 25. veebruar 2020

4 Korteriühistu Vida Press

Kas üürikorteri kindlustab üürnik või omanik?

Heaperemeheliku üürniku leidmine on sageli õnnemäng, kurdavad üürileandjad - iial ei või teada, mis seisus oma korteri tagasi saad. Samas peab ka kõige viksim ja viisakam üürnik mõtlema sellele, mis saab siis, kui juhtub õnnetus – selle eest pole ju keegi kaitstud – ja üürileandja vara saab kahjustatud.

Sõlmida kindlustusleping? Aga kas see on üürniku või korteri omaniku kohustus?

Kohustuslikku kindlustust korteriomanikule, kes korterit välja üürib, ette nähtud ei ole, samas on riskide maandamiseks siiski mõistlik sõlmida nii üldine kindlustus, mis kaitseb levinud riskide eest (tuli, vesi, vandalism jne), kui ka vastutuskindlustus, millega on kaetud omaniku vastutus kolmandate isikute, eelkõige naabrite ees, selgitavad üürikinnisvara platvormi Bidrento teemakäsitluses advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Anna Liiv ja jurist Getter Ulla: „Kui juhtub, et korteris tekib üleujutus, siis tekitatud kahju eest vastutab üürileandja ees küll üürnik, aga naabrite ees vastutab siiski korteri omanik.

Vastutuskindlustuse olemasolul hüvitab näiteks alumisele naabrile tekitatud veekahjustuse es-

malt kindlustus, mitte omanik.“ „Omanikul on mõistlik kindlustada korter koguriski põhimõttel – see tagab lisaks üldistele riskidele (tuli, vesi, vargus, vandalism) kaitse ka ootamatute õnnetuste vastu,“ kinnitab If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp. Näiteks kui elanikul kukub triikraud põrandale ja rikub parketi, siis selle õnnetusega kaasnevad kahjud on kindlustatud,“ selgitas ta.

Kui korter antakse üürile möbleerituna, võiks kindlustada ka selles olevad asjad – see tagab õnnetuse korral kaitse ka sisustusele. Üürniku asjadele reeglina kindlustuskaitse ei laiene, kuigi kokkuleppel kindlustusandjaga on võimalik ka need kindlustada. Vastutuskindlustuse olemasolul on kindlustusega kaetud ka naabrile tekitatud kahju.“

Üürileandjal korteri omanikuna on alati võimalik korter kindlustada, soovi korral saab seda aga teha ka üürnik. Seejuures tuleb aga arvestada, et kahjujuhtumi korral on hüvitisele õigus vara omanikul ehk rendileandjal – kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Tavaliselt on huvi vara kindlustada ikka selle omanikul – üürikorteri puhul üürileandjal, aga sellest võib huvitatud olla ka üürnik – juhuks, kui tema tegevuse tõttu võiks tekkida kahju üüripinnale, mille eest ta vastutab. Seega – kas üürikodu kindlustab omanik või üürnik, sõltub omavahelisest kokkuleppest.

Tasub ka meelde jätta, et üürniku tahtlikult tekitatud kahju tavapärane kindlustusleping ei korva. „Üürileandjal on selleks puhuks võimalik osta täiendav kaitse, mis kaitseb korteri omanikku, kui üürnik on tahtlikult tema varale kahju tekitanud,“ märgib Sepp. „Näiteks olukorras, kus üürileandja avastab, et lisaks tasumata üüriarvele on üürnik varastanud ka üürikodu sisustuse või osa sellest.

IAbMIHKELS

Kortermaja renov IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kortermaja renoveerimist soovitatakse alustada energiaauditi tellimisest. Juhtub sedagi, et see mõte ajab majarahva tülli: üks leer peab seda vajalikuks, teine aga kurjustab: tuttav ehitusmees ju käis, vaatas kõik üle ja jagas soovitusi täiesti tasuta, miks nüüd veel raha tahetakse raisata? „Energiaaudit ja ehituseksperdi teenus on kaks täiesti erinevat asja, kas üks on vajalikum kui teine – nii ei saagi küsimust püstitada,“ ütleb firma Termopilt Tartu energiaaudiitor Tõnu Jõesaar. Seejuures ei maksa ka ehitusnõuandeid küsides unustada, et kaks ise asja on ehituseksperdi hinnang ja ehitusel leiba teeninud inimese soovitused – üks näeb tervikpilti, teisel ei pruugi seda suutlikkust olla.

Soovitused arvestavad elamu iseärasusi „Ehitusekspertiis analüüsib tavaliselt mingit konkreetset probleemi – välisseinte mõrad, küttesüsteem, ventilatsioon, lagunev katus või vundament – ja pakub välja lahendusvõimalused,“ toob Jõesaar näite. „Sõltuvalt maja olukorrast võivad ühistule vajalikud olla mõlemad, nii ehitusekspertiis kui ka energia-

Panka nõustamisele Enamasti on ühistu sunnitud võtma maja kordategemiseks laenu. Sellisel juhul tasuks kohe, kui renoveerimise asjus on ühistus üksmeelele jõutud – ja ehk ka energiaaudit tellitud – võtta ühendust pangaga, et arutada läbi täpsem tegevuskava, tingimused ja dokumendid. Esmase nõustamise käigus saab panga laenuspetsialist öelda, millistel tingimusel on finantseerimine võimalik ja milliseks võib kujuneda laenumakse. Saades kindluse finantseerimise osas, on korteriühistu juhatusel lihtsam edaspidiseid samme korraldada ja vajalikke spetsialiste kaasata.Vältimaks ettenägematutest kuludest tulenevaid probleeme tasuks esialgses eelarves ette näha ka väike rahaline reserv.

Laenulepingu saab sõlmida üldkoosolekul otsustatud summa piires, kusjuures ühistul ei ole kohustust kogu lepingus sätestatud laenulimiiti kasutusele võtta.Panga laenuspetsialistid oskavad ühistuid nõustada kõige keerukamate projektide korral.

Allikad: Swedbank, SEB

Usalda oma kinnisvara asjatundjate kätte Eesti Haldus – Teie usaldusväärne partner kinnisvara korrashoiul Pakume laia teenusevalikut büroo- ja ärihoonetele, korteriühistutele, kaubanduspindadele, toitlustusasutustele, tootmis- ja logistikaettevõtetele.

Meie pakutava hulgast leiab järgmised teenused: Haldusteenus

Eripuhastusteenused

Väliterritooriumi korrashoid

Kinnisvarahalduri teenus Raamatupidamisteenus Tehnosüsteemide hooldus 24/7 avariiteenus Ehitus- ja remonttööd

Fassaadide survepesu ja samblatõrje Keldrite puhastus ja konteineri rent Prahi ära vedu ja utiliseerimine Tänavakivi survepesu ja samblatõrje Vihmaveerennide puhastus Akende pesu Grafiti eemaldus Kolimisteenus

Kojameheteenus Muru niitmine, hooldus ja väetamine Hekkide kujundus- ja hoolduslõikus Ohtlike puude langetamine ja ära vedu Haljastuse rajamine (k.a mullatööd ja istutustööd)

Hoolduskoristus Trepikodade koristus Porivaipade rent ja vahetus

info@eestihaldus.ee

www.eestihaldus.ee

Mustamäe tee 6b Tallinn 10621 telefon 664 6440

Teisipäev, 25. veebruar 2020

Korteriühistu 5

veerimisprojekt: esimesed sammud Aldo Luud

Enne seda, kui ehitusmehed tellingutel askeldama saavad hakata, tuleb maja kordategemise plaaniga korteriühistus ära teha hulk ettevalmistustöid – aga mida põhjalikum on see etapp, seda paremat tulemust on loota.

audit, üks ei välista teist.“ Energiaaudit näitab maja energiatarbimist, fikseerib energeetilise hetkeolukorra, analüüsib sisekliimat ja selle põhjuseid ning annab renoveerimist puudutavaid soovitusi: millise tasemeni on otstarbekas seda hoonet renoveerida. „Vanade kortermajade probleemid on erinevad,“ märgib energiaaudiitor. „On neid,

mille põhjuseks on tõsiasi, et nende majade ehitamise ajal kehtisid teistsugused ehituslikud nõuded. Energia kokkuhoiule ei pööratud siis veel eriti tähelepanu, seepärast olid majade seinad, laed põrandad ja aknad-uksed kõik tänase pilguga vaadates liiga väikese soojapidavusega. On aga ka neid muresid, mille on põhjustanud elanikud ise oma käitumise ja harjumustega – need võivad päris olulisel määral mõju avaldada nii maja sisekliimale kui ka energiakulule.“ Audit pakub lahendusi just konkreetses majas esinevatest probleemidest lähtuvalt. Kui on vaja võtta pangalaenu, võib energiaaudit olla üks vajalik dokument, mille alusel finantseerimisotsused langetatakse.

Termopildistamine pole energiaaudit Sageli kiputakse segi ajama termopildistamist ja energiaauditit – ja jälle leiab mõni majaelanik põhjuse pahandamiseks: alles käidi, pildistati, selgitati välja, kust toasoe välja pääseb – miks seda nüüd jälle uuesti peab tegema, lihtsalt raha tuulde loopima, selle asemel võiks juba mõne tarviliku töö ära teha! „Termopildistamine ei asenda kuidagi energiaauditit,“ ütleb Jõesaar. „Esimene on tehniline meetod, mille abil saab hinnata hoone välispiirete soojapi-

davust – see visualiseerib soojalekked, näitab, kus need on kõige intensiivsemad, milline on hoone üldine või näiteks küttesüsteemi olukord. Selleks aga, et saada näiteks teada, kui palju ja kuidas on vaja soojustada, tuleb siiski teha energiaaudit.

Termograafia on üks võimalik meetod, mida saab hoone energeetilisel ülevaatusel kasutada.

Kas see on vajalik, sõltub konkreetsest hoonest.“

Ülevaade vajalikest kulutustest Energiaauditi tellinud ühistu saab audiitori töö lõpptulemusena dokumendi, mis annab soovitused just selle maja renoveerimiseks, võttes arvesse kõiki elamu iseärasusi. Auditiaruanne sisaldab hoone andmeid ning selle tehnilise ja energeetilise olukorra ülevaadet ning pakub lahendusi hoone probleemsetele osadele koos lahenduste maksumuse ja tasuvusajaga.

Energiaauditi võib tellida ka ühistu, kes teab, et lähiajal veel tervikremonti ette võtta ei saa: audit annab ülevaate tegemist vajavatest töödest ja nende maksumusest ja see hõlbustab remondi kavandamist, läbirääkimisi laenuvõimaluste üle jmt.

Kindlasti ei tohi unustada, et energiaauditi tegemise õigus on vaid vastava koolituse läbinud energiaaudiitoril.

Soojakaod ja säästuvõimalused

Energiaaudit annab ülevaate hoone energiakadudest ja tehnilisest seisukorrast, näitab kätte võimalikud säästumeetmed ja renoveerimistööde järjekorra koos tasuvusarvutustega.

Energiaaudit, mille koostab energiaaudiitor, on vahend hoone soojusenergiakulutuste ja tehnilise olukorra hindamiseks. Audiitor kasutab energiaauditi tegemiseks hoone tehnilisi ja energiakulu andmeid, kohapealseid vaatlusi ja mõõdistusi, elanike küsitlemist jmt. Saadud andmete põhjal tehtud arvutuste alusel pakub ta välja säästumeetmed ja abinõud, mis aitavad vähendada kulutusi energiale.

Sisuliselt on energiaaudit hoone soojustehniline bilanss, kus elementide kaupa vaadatakse

energiavajadust hoone kütteks, ventilatsiooniks ja sooja tarbevee tegemiseks. Soojuskaod arvutatakse eraldi seinte, lagede, põrandate, uste ja akende kohta.Energiaauditi aruanne sisaldab hoone kirjeldust, selle andmeid ja tehnilist ning energeetilist olukorda ja tabelit, mis pakub lahendusi hoone probleemsetele osadele koos rahalise maksumuse ning tasuvusajaga.

Auditeerimisaruanne on abiks tervikliku renoveerimise või väiksemamahulise remondi kavandamisel, selle põhjal saab kergesti koostada hoone energiakvaliteedi teatist, energiasertifikaati või omistada hoonele vastaval tasemel energiamärgistuse, ka võib energiaaudit olla eelduseks hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel.

OÜ Lodiko Ehitus, L. Koidula 38, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

Lamekatuste ja fassaadide

remont ja soojustus

Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов

REKLAAMTEKST

Creative Ehitus OÜ

y Remonditööd y Üldehitustööd y Projekteerimine y Fassaaditööd y Katusetööd y Trepikodade remont

Pakume uuendusena y trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

y betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

KORTERMAJA RENOVEERIDES VÕIB VAJA MINNA KA LÕÕRIDE KAARDISTAMIST On ka ühistuid, kus elanikud teavad, et aegade jooksul on kortereid ümberehitatud ning on muudetud mitmel korral ka tehnosüsteeme. Seda, mis või kus lõõris hetkel on, ei oska enam keegi täpselt öelda. Lõõride uuring ja kaardistamine on hea alus renoveerimis- või ümberehitusprojektile.

Oleme tihti näinud, et köögikubu paigaldatakse naabri ahju kasutuses olevasse lõõri või vastupidi, uus kamin saab suitsulõõriks ülemise korrusega jagatava ventilatsioonilõõri. Miks selline lahendus ohtlik on? Kui kütteseade ning ventilatsioon on ühes ja samas lõõris, on väga suur oht, et vingukaas levib läbi ventilatsiooniava eluruumidesse.

Küsi hinnapakkumist!

Lõõride uuring kaameraga võib vajalikuks osutuda ka siis, kui tundub, et tõmmet ei ole ja on põhjust arvata, et lõõris võib olla ummistus. Lõõri võib kukkuda kivi lagunenud korstnapitsist.

Sinna võib sattuda ka mõni lind.

Seda eriti kortermajades, kui korstnad ei ole võrguga kaetud.

Kuidas lõõre uuritakse ja kaardistatakse? Peamiselt kahel mee-

Hoone renoveerimise jaoks on teinekord vaja kaardistada ka lõõrid.

Kui kütteseade ning ventilatsioon on ühes ja samas lõõris, on väga suur oht, et vingugaas levib läbi ventilatsiooniava eluruumidesse. todil. Lõõride seisukorda uuritakse spetsiaalse lõõrikaamera abil, millega on võimalik vaadelda, kas lõõr on terve või on seal pragusid. Samuti näeb kaamera abil ära, kui lõõris on ummistus ning millest ummistus koosneb: kivipraht, pigi, tahm vms. Kaameraga näeb samuti ära, mitu

ühendust ühes lõõris on ehk mitu ventilatsiooni või kütteseadet sinna ühendatud on. Viimaste tuvastamisel ongi abiks spetsiaalne värviline suits.

Suitsuküünal süüdatakse küttekeha või ventilatsiooniava juures, suits liigub lõõri ning katusel olev inimene märgib üles, millisest korstnast ja lõõrist suits väljub. Nii saab kõige täpsema ülevaate, millised seadmed kuhu lõõri ühendatud on. Selleks tööks kasutusel olev suits ei ole ohtlik ei korteris viibijate tervisele ega mööblile.

OÜ Potipoiss tegeleb nii lõõride uurimise ja kaardistamise.

Vaata rohkem www.potipoiss.ee

Teisipäev, 25. veebruar 2020

6 Korteriühistu

Prussakatõrje ei ole vaid korteriomaniku mure IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Paljudes kortermajades teevad peavalu prussakad ja seetõttu on prussakatõrje ühistutes päevakorral. Õigel teel on need ühistud, kes leiavad, et kahjuritõrje on majarahva ühine mure.

Kui mõnes korteris elutsevad prussakad, tasub ühistujuhil kõigepealt olukord majas kaardistada ja seejärel tõrjespetsialisti abiga otsustada, kuidas saab kõige tõhusamalt kahjuritõrjet korraldada, ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi liidu ajakirjale Elamu teemat kommenteerides.

Kahjuritõrjet tegeva osaühingu Tomson omaniku Ju-

han Tomsoni sõnul on kõige suurem viga, kui ühistujuht leiab, et prussakate tõrje on iga korteriomaniku enda asi. „Kui iga korter teeb tõrjet ise ajal ja eri vahendeid kasutades, kaasneb sellega suur resistentsuse oht,“ ütles Tomson telesaates „Ringvaade“. „Tõenäosus, et sedasi tegutsedes läheb asi hoopis hullemaks, on väga suur.“ Kahjuritõrjespetsialist märkis, et ühiselt kogu

majas tehtud töö tuleb korteri kohta tõenäoliselt ka odavam, sest kulud jaotatakse korteriomanike vahel.

Kõigepealt tuleb teha kindlaks, kus on majas prussakaid kõige rohkem. Selleks peab ühistu esimees või juhatuse liige rääkima probleemist võimalikult paljude majaelanikega.

Seejärel saab juba putukatõrjespetsialistiga kokku leppida tõrje aja.

Kuidas prussakad korteritesse pääsevad? „Neid võib kaasa saada kõikjalt – reisilt, kauplusest, isegi ühissõidukist,“ tõdeb Tomson EKÜLi ajakirjas Elamu. „Kõige lihtsam on neil muidugi naaberkorterist tulla, eriti alt ja ülevalt, sest põhilised liikumisteed on toru- ja ven-

tilatsiooniišahtid, aga ga näiteks ka k pistikuavad.“ d.““ d.

Kui prussaussa us sa-sa kad on juba ma m majjja pääsenud, d, siis ilma üldtõrjeta on kogenud spetsialisti ti hinnangul raske tagada, et mõni korter majas neist vabaks jääb. „Kui mõni korteriomanik polegi neid oma kodus näinud, ei maksa üldisest tõrjest keelduda,“ manitseb ta.

Sama meelt on ka Urmas Mardi: „Seaduse kohaselt on iga korteriomanik kohustatud kasutama talle kuuluvat kaasomandi osa heaperemehelikult ega riivama teiste inimeste õigusi. Prussakas on siiski kahjur, mitte koduloom, inimesed peavad mõistma, et iga korteriomaniku huvides on kõige olulisem kahjuritõrje majas ühiselt läbi viia. Kindlasti on aga oluline üldkoosolekul rääkida prussakaprobleemist ja tõrje vajalikkusest.“

Vaja ka kordustõrjet Ehkki prussakate lemmikpaigad on köök, eriti külmkapi ja valamu ümbrus, ning vannituba ja WC, tuleb tõrjet kindlasti teha t e r-

Prussakatõrje on kõige tõhusam, kui teha seda korraga kõigis korterites ja kasutada kogu majas ühte ja sama tõrjevahendit.

30 aasta t Eesti tur ul.

v e s korterris korteris. is.

Seda S Se da eeleel el-kõige pr kõ p profüofüof üllaktikaks, la ktik kt ikak aks, s ssest esst pärast pära pä rast st tõrjet t õr õrje jett võivad võiv võ ivad ad p prussakad russ ru ssak akad ad aalgul al gu gul ul väga väga intensiivint nten ensi siiv iv-selt se lt lliikuma iiku ii kuma ma h hakata akat ak ata a – se ssee e näitab, nende näit nä itab it ab,, et ttõrje õrje õr je on n ne nend nde e el elu u ebamugavaks b k tteinud i d jja nad d liik liikk vele sundinud.

Kui kellelgi on terviseprobleeme, tasub tõrjujale sellest kindlasti rääkida, soovitab kogenud spetsialist. „Hea oleks teha seda paar päeva enne tõrjet – saame nõu anda või kasutada vajadusel mingeid muid tõrjeviise. Tavaliselt ei soovita me paaril päeval pärast tõrjet põrandaid pesta, aga ruume tuulutada võib kohe,“ jagab Tomson juhiseid. „Kööki võib kasutada kas või kohe, ehkki parem oleks paar tundi oodata. Väikesed lapsed ja lemmikloomad võiksid tõrje ajal õues olla.“ Putukatõrje spetsialisti sõnul piisab 80% juhtudel ühest tõrjekorrast, kuid probleemsetes korterites ja nende lähiümbruses on mõnikord vaja ka kordustõrjet. Seda tuleks teha vähemalt 20, veel parem 30 päeva möödudes – enamik prussakaid hukkub pärast tõrjet nädalaga, kuid prussakamune ei hävita ükski mürk ja umbes kuu ajaga võib kooruda uus põlvkond. Nende hävitamiseks ongi vaja kordustõrjet.

Varikatus OÜ

U ST

AT

M

A A ST

15 KO GE

Tel 5302 3442 • info@varikatus.ee

www.varikatus.ee

Teisipäev, 25. veebruar 2020

Korteriühistu 7 Vida Press, Pixabay

TÕ TÕHUS TÕRJE – terves te e majas korraga Toiduaineid saastades võivad prussakad levitada haigusi T (nt ssalmonelloosi), mis põhjustavad kõhulahtisust, aga ka teisi m mao- ja soolehaigusi. Lastel võivad nad põhjustada ka allerg lergiat (nahaärritus, vesised silmad, aevastamine jm) ja allergilis gilist astmat. Seepärast tasub prussakaid märgates kohe mõe mõelda nende tõrjumisele.

T Tõrjet tuleks kortermajas teha ühiselt, seda ei maksa jätta iga kkorteriomaniku enda mureks, sest sellega kaasnevad enamas masti tõsised probleemid. z Ko Korteriomanikud, kelle kodust on prussakate levik alguse sa saanud, ei võta sageli omal algatusel nende hävitamiseks m mitte midagi ette. z Ku K Kui tõrjet tehakse üksikutes korterites eri aegadel ja vahendi ditega, kujuneb prussakatel kergesti välja multiresistentsus. z Pr Prussakatõrje ühes korteris sunnib prussakaid rohkem liiku kuma, nad hakkavad otsima mugavamat pelgupaika ja jõ jõuavad kiiresti ka nendesse korteritesse, kus seni neid poln nu nud. z Ul l Ultrahelipeletitele ei maksa lootma jääda, sest need peletavad, aga ei hävita kahjureid. Esialgu nad mingi näilise efekti tõepoolest annavad, sest peletavad prussakaid – aga kuhu on prussakatel kortermajas minna? Ainult naaberkorterisse! Miinus on seegi, et prussakad harjuvad ultraheliga üsna kiiresti ega lase end peletil enam häirida. Nii mõnigi kord on prussakad teinud pesa otse ultrahelipeleti alla, mis tõestab selle seadme ebatõhusust. Allikad: Tomson OÜ, Rentokil

Enneta sissetungi Mida soodsamad elutingimused majas prussakatele on, seda kiiremini nad paljunevad ja levivad. Kui on teada, et mõnes korteris on prussakad, tasub alati nõustuda ühise tõrjega ka siis, kui enda korteris pole neid veel silma hakanud – kui naaberkorteris tõrjet tehakse, jõuavad prussakad rahulikumat pelgupaika otsides peagi kõikjale kogu majas. Ühistõrjet oodates saab korteriomanik ka ise ühte-teist ära teha, et prussakate sissetungi ennetada.

Paranda veelekked. Tee korda kõik tilkuvad kraanid-torud ja püüa niiskete ruumide seinad ja põrandad hoida võimalikult kuivad: prussakas ilma veeta üle nädala vastu ei pea. Kui sinu kodus pole niiskust, võid loota, et prussakad seal end sisse ei sea.

Korista hoolikalt. Kodu peaks olema laitmatult puhas. Jälgi, et kööki ei jääks vedelema toidujäätmeid, nõud oleksid alati korralikult pestud-kuivatatud ja kõik pinnad, sealhulgas köögipõrand, purukestest puhas.

Tühjenda sageli prügikasti. Ideaalne, kui suudad prügi igal õhtul välja viia ja prügikasti puhtaks pesta. Prussakad liiguvad ringi peamiselt öösiti ega kogune sinna, kust midagi võtta pole. Allikas: RealSimple

Prügiekspert OÜ Peterburi tee 46 10112 Tallinn GSM 528 0090 tel 621 2777 faks 640 3765 info@prygiekspert.com

OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks.

Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele.

Vajadusel hallituse tõrje.

SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.

LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!

Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL

-10%

Õppepäev ÕPPEPÄEV Korteriühistute kohtu kohtupraktikast T | 2. märtsil Tartus Ta | 11. märtsil Tallinnas rillil Pärnus Pärn | 16. aprillil oigusbyroo.eu/kukoolitus.html kukool

56 903 944

www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com

MTÜ Õigusk Õiguskool

Teisipäev, 25. veebruar 2020

8 Korteriühistu

KATUSED, FASSAADID, ÜLDEHTUS, TERVIKRENOVEERIMINE Meie hoolitseme, et Sinu maja oleks ilus, soe ja vettpidav.

www.estlander.ee / tel 51 919 352