Korteriühistu veebruar 2021

KEHV LIBEDUSETÕRJE VÕIB TUUA KAHJUNÕUDE TURVAKAAMERA EELDAB MAJARAHVA OTSUST KORTERIS UPUTAS – KES KORVAB NAABRILE KAHJUD?

Korteriühistu Esmaspäev, 22. veebruar 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

OÜ Lodiko Ehitus, Punane tn. 6 -110, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. Vajadusel hallituse tõrje.

SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.

Lamekatuste ja fassaadide

remont ja soojustus

Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов

Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL

-10%

LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!

56 903 944

www.kahjuritorje.ee, putukatorje@gmail.com

Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga

Tehnosüsteemide ehituse

OMANIKUJÄRELEVALVE korterelamute rekonstrueerimisel küttesüsteemid } ventilatsioonisüsteemid } vee- ja kanalisatsioonisüsteemid }

tel. 5076678 www.enerex.ee info@enerex.ee Enerex Projekt OÜ | Kalda 7B, Tallinn

Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

Esmaspäev, 22. veebruar 2021

2 Korteriühistu

Libedus ja jääpurikad võivad tuua ühistule kahjunõude Tairo Lutter

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Üle hulga aja oleme tänavu saanud nautida tõelist talve, mis nüüd näib tasapisi taanduma hakkavat. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab kõigile kinnistuomanikele meelde, et hoolitseda tuleb libedusetõrje eest nii kinnistul kui ka piirnevatel kõnniteedel ning eemaldada katustelt üleliigne lumi ja jää. „Kõige hullemad ongi ilmad, kui kerged plusskraadid vahelduvad külmaga, lumi hakkab sulama ja kõnniteed võivad paari tunniga muutuda ülilibedaks,“ tõdeb EKÜLi õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Ta meenutab, et ka katustel tuleb pidevalt silma peal hoida ja neid vastavalt vajadusele üleliigsest jääst ja lumest puhastada. „Paraku kipub olema aga nii, et kortermajades suhtuvad lume ja jääpurikate rookimisse ja libedusetõrjesse leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikud ühistujuhid – ikka arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd.“ Mardi rõhutab, et asja tuleks siiski võtta väga tõsiselt: libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varasematel aastatel jõudnud kohtusse ja summad, mis ohvritele maksta tuleb, olnud suured.

Praegu kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa aga veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus.

Näiteks kui inimene saab viga ühistumaja libedal kõnniteel kukkudes või vigastab teda rääs-

Tõhus libedusetõrje z Äsja sadanud lumi tuleb koristada kohe – siis piisab teede ja treppide puhastamiseks vaid lumeharjast. Kinni tallatud lund on raskem koristada, sulades ja siis külmudes on see ka suurim libeduse põhjustaja. z Liiv tõrjub hästi libedust, miinus on, et pärast lume sulamist teed-rajad tolmavad ja vajavad kevadel lisapuhastust. Jalatsitega kantakse liiv ka trepikotta ja see nõuab sagedamini koristamist. z Mujalt maailmast on värskelt meieni jõudnud taaskasutusidee: puistata libeduse tõrjumiseks teedele kohvipaksu, mis muidu tuleks lihtsalt ära visata. Need, kes on juba katseta-

nud, hoiatavad, et jalatseid tuleb sel juhul enne majja sisenemist hoolikalt puhastada, muidu kipub taldade alla jäänud kohvipuru põrandale kleepuma ja sellest on raske vabaneda. z Graniidisõelmed on võitnud libeduse tõrjujate poolehoiu: terad ei lähe tuulega lendu ega tekita pori ja tolmu, kevadel saab aga sõelmed kokku pühkida ja tallele panna, et neid järgmisel talvel uuesti kasutada. z Soola ja kõikvõimalikke keemilisi jääsulatajaid ei maksa kasutada poorsetel materjalidel (tellis, sillutisekivi, tsement, betoon, paekivi jm), sest need kahjustavad pinda.

Turvakaamera paigaldamine eeldab ühist otsust Korteriühistuid, kus turvakaamerad juba kasutusele võetud, on aina rohkem, aga ei tohi unustada, et majarahva silmis võib kaamera kasutamine olla väga tundlik teema. Ühistus peab kaamerate kasutamine kindlasti olema majaelanike ühine otsus.

Eestvedajaid on muidugi alati tarvis: kui ühistus on inimesi, kes leiavad, et turvalisuse tagamiseks on vaja võtta kasutusele videovalve, tuleb teha juhatusele sellekohane ettepanek.

Enamasti on kaamerate kasutamise eesmärk vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine.

Korteriühistu üldkoosolekul tuleb ettepanek üksipul-

gi läbi arutada ja üheskoos otsustada, kas kaamerad paigaldada või mitte. Mingil juhul ei saa ühistu juhatus turvakaamera kasutuselevõttu omapäi otsustada ega kaamerat paigaldada.

Reeglid tuleb kokku leppida „Kindlasti tuleks ühistu koosolekuks ette valmistada ka täpsed reeglid, kuidas hakatakse kaameraid kasutama, mida salvestistega teha võib ja mida mitte – ka see peab olema üldkoosoleku otsus,“ selgitas korteriühistutele korraldatud videoseminaril andmekaitse inspektsiooni jurist Kadri Levand. Kui-

Pixabay

võrd valvekaamera ei pruugi kõigile meeldida, tasub alati võimalikult objektiivselt hinnata ohtude tõsidust ja kaaluda ka kõiki muid võimalusi turvariskide maandamiseks: turvauks, signalisatsioon, lisavalgustus jm.

Kui üldkoosolek leiab, et turvakaamera on hädavajalik, tuleks üheskoos täpsustada, milline ala peab jääma kaamera vaatevälja.

Kaameraid kasutusele võttes peab ühistu panema välja ka selle olemasolust teavitavad sildid, millel on kirjas ka kontaktandmed (nt korteriühistu meiliaadress), et oleks selge, kelle poole pöörduda, kui soovitakse tutvuda ennast puudutava salvestisega.

Salvestise kasutamisel piirangud Andmekaitse inspektsioon rõhutab, et salvestisi võib kasutada ainult ühiselt kokku lepitud ees-

märgil, reaalajas jälgimine ei ole lubatud. Kui kaamera on salvestanud õigusrikkumise, saab ühistu juhatus teha salvestisest väljavõtte ja edastada selle politseile.

Piisab, kui ligipääs salvestistele on näiteks kahel juhatuse liikmel. Õigustatud huvi korral saavad ka teised ühistu liikmed salvestistega tutvuda.

Näiteks kui kaamera paigaldatakse ühisele parkimisalale ja kellegi autot on seal kahjustatud, siis võib videosalvestise edastada asjaosalistele, kui ühistu juhatus on tuvastanud nende õigustatud huvi.

Paljudele küsimustele, mis võivad turvakaamera paigaldamist kaaluval korteriühistul tekkida, leiab vastuse andmekaitse inspektsiooni kodulehelt (www.aki.ee), alati saab inspektsioonilt ka lisaselgitusi küsida.

IA MIHKELS

tast pudenenud jääpurikas või katuselt alla libisenud lumekamakas, siis niisuguse õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud, selgitab Urmas Mardi. „Seadus ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,“ ütles Mardi. „Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteri-

Libedusetõrjet tasub ühistutel oma kinnistul hoolega teha, samuti jälgida, et katused oleksid lumest puhtad ja räästad jääpurikavabad, sest kui libe tee või katuselt pudenev lumi ja jää peaks põhjustama mõnele möödujale tõsisemaid vigastusi, võib see ühistule kui kinnistu omanikule tuua kaasa kohtuasja. Tasub ka meeles pidada, et tänava piiramine lindiga ei vabasta majaomanikku võimaliku õnnetuse korral vastutusest.

ühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.“ Allikas: EKÜL

Turvakaamera kasutamine korteriühistus Kaamerate kasutusele võtmiseks peab ühistu valmistama ette dokumendi – kaamerate kasutamise korra –, milles on kirjas, kuidas toimub kaameraga salvestatud isikuandmete töötlemine. Asja hõlbustamiseks on andmekaitse inspektsioon pannud kokku korteriühistutele mõeldud seitsmest punktist koosneva näidisnimekirja selle kohta, mis peab niisuguses dokumendis kirjas olema. z Vastutav töötleja: KÜ nimi ja kontaktandmed (meiliaadress, ja kui on, siis ka kontakttelefon). z Isikuandmete töötlemise eesmärk: nt vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine. z Töötlemise õiguslik alus: isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f ehk õigustatud huvi. z Ligipääs salvestistele: Nt üldkoosoleku otsusega määratud juhatuse liikmetel. z Isikuandmete säilitamise aeg: Nt salvestisi säilitatakse 20 päeva (täpse aja otsustab ühistu, aga see peab olema põhjendatud) ja pärast seda kirjutatakse need automaatselt üle. z Isikul on õigus tutvuda ennast puudutavate töödeldavate isikuandmetega ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta. z Kui keegi leiab, et tema õigusi isikuandmete töötlemisel on rikutud, on tal õigus esitada kaebus andmekaitse inspektsioonile. Allikas: andmekaitse inspektsioon

Esmaspäev, 22. veebruar 2021

Korteriühistu 3

Meie kortermaja

saab korda Korteriühistu energiatõhususe laen intressiga alates 1,99% Vaata lähemalt swedbank.ee/korterelamulaen

Finantsteenust pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja pea nõu.

Esmaspäev, 22. veebruar 2021

4 Korteriühistu

Tehaselise renoveerimise toetuse ta KRISTJAN ARRAS

leht@htuleht.ee

KredEx pikendas veebruari algul korterelamute tehaselise rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru kolme kuu võrra. Uus toetus annab ühistutele kogu Eestis võimaluse teha oma tüüpprojektide järgi ehitatud viiekorruselised kortermajad korda senisest kiiremini ja kvaliteetsemalt. Toetusetaotlusi saab esitada kuni 3. maini.

Tehaseline rekonstrueerimine võimaldab toota tüüpprojektide järgi ehitatud hoonetele tehases katuse- ja välisseinaelemendid koos soojustuse, akende ja ventilatsioonisüsteemidega. Kohapeal tuleb elemendid vaid paigaldada ja teha vajadusel majasisesed renoveerimistööd.

Igale tüüpprojektile oma eelarve KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on tehaseline renoveerimine vanadele kortermajadele ainulaadne võimalus panustada innovatsiooni ning saada energiatõhus ja hea sisekliimaga kodumaja. See meetod vähendab tunduvalt hoonete korrastamisele kuluvat aega ning

aitab suurendada renoveerimismahtusid.

Toetust saab taotleda enne 1993. aastat Tallinna ja Tartu elamuehituskombinaadi tüüpprojektide järgi ehitatud kuni viiekorruseliste korterelamute rekonstrueerimiseks. Igale tüüpprojektile koostatakse oma eelarve, mille kinnitamisel võetakse muu hulgas arvesse tüüpmajade rekonstrueerimise eelduslikku maksumust. Taotluse esitanud majad jaotatakse tüüpprojektide järgi rühmadesse ning iga rühma sees tekib paremusjärjestus energiakasutuse järgi – suuremast kasutusest väiksemani.

Sel alusel tekib pingerida, mille põhjal määratakse, kes saab toetuse. Taotlusvooru eelarve on ühtekokku ligikaudu 12 miljonit eurot. Toetust saab 50% või kuni miljon eurot ühe korterelamu kohta. Rekonstrueerimistööd, mille käigus kasutatakse tehases valmistatud katuse- ja seinaelemente, tuleb lõpetada kahe aasta jooksul, tööde tulemusel on vaja saavutada vähemalt C-energiaklass.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning KredExi välja töötatud pilootprojekti käigus plaanitakse korda teha paarkümmend enne 1993. aastat tüüpprojekti järgi ehitatud viiekorruselist elamut. Tehaseline renoveerimine on Eestis täiesti uus meetod, mistõttu toetust

Aldo Luud

Senise tavapraktikaga võrreldes võimaldab tehaseline renoveerimine täpsemalt plaanida materjalikulu ja häirida majaelanike igapäevaelu oluliselt vähem, sest tööd saavad tehtud märksa kiiremini.

REKLAAMTEKST

Küttekulud ja veetarbimine kortermajas kontrolli alla!

Paljud korteriomanikud on mures liiga suurte küttekulude pärast ning soojusenergia hind on pidevas tõusutrendis.

Eestis on hetkel pigem levinud, et kogu maja soojusenergia maksumus jagatakse iga korteri köetava pinnaga. Kui aga üks korter hoiab kütteperioodil aknaid lahti ja teine säästab, kuid maksavad nad siiski kogu maja tarbimise põhjal, võib see tekitada küsimusi, miks peab maksma teiste küttearveid kinni ning mida siis sellises olukorras teha.

Selline levinud ruutmeetripõhine maksmine ei motiveeri inimesi oma radiaatoreid reguleerima, millest võiks küttetarbimise kokkuhoid tekkida. Mentaliteet „kõik kasutavad, kasutan ka“ on loomulik, sest inimene ei näe otsest seost enda tarbimise ja arvete vahel. MESA individuaalse küttesüsteemiga maksab aga igaüks vastavalt just tema tarbimisele. Üksikud korterid sellist süsteemi kasutada ei saa, sellega peab olema liitunud terve maja.

MESA süsteemiga liitunutel paigaldatakse radiaatorite peale väike seade – küttekulujaotur –,

mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides on võimalik kütet kasutada vastavalt vajadusele ja maksta täpselt nii palju, kui ise tarbinud oled. Kui inimene maksab vaid oma tarbimise eest, tekib tal ka motivatsioon kokku hoida, seetõttu väheneb ka kogu maja küttetarbimine ja -kulu.

Kui sellise individuaalse küttetarbimisega oleme näinud maju, mis on saavutanud soojusenergia vähenemise ka üle 40%, jääb

keskmine sääst kuskil 20% ringi.

Näitena võime tuua ühe Tallinna maja aadressil Paekaare 8, mis on tavaline 5-korruseline 60 korteriga tüüpmaja. MESA süsteemiga liitusid nad 2018. aasta novembrist. Võrdlesime ruutmeetripõhise arvestuse kahte aastat ning MESA süsteemi tarbimisi ning saime tulemuseks, et maja on säästnud kahe kütteperioodiga 330 MWh, mis tähendab ühtlasi seda, et vähem kui poole kütteperioodiga teeniti tasa

kogu maja süsteemi maksumus ning iga korter säästis selle perioodi jooksul 20% oma tarbimisest.

Samasse süsteemi on võimalik integreerida ka kaugloetavad veearvestid. Korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine, nii et enam ei pea muretsema, kui näidu edastamine ununeb. Ühistu ja raamatupidaja võiduks on see, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal. Näite ei pea enam küsima ega ootama ega ka käsitsi sisestama, sest MESA arvestusteenus väljastab

failid, mida levinumad raamatupidamisprogrammid töödelda oskavad.

Paigaldada saab nii moodulitega mehaanilisi kui ka digitaalseid veearvesteid. Digitaalsete veearvestite mõõtetäpsus on oluliselt suurem kui tavalistel mehaanilistel veearvestitel. Lisaks sellele salvestavad veearvestid 12 kuud oma kuulõpu näidud. Meie teenust kasutades on neid näite võimalik kontrollida, avastada lekketeateid ja näitudega manipuleerimisi. Kui korteri elanikul on küsimusi oma tarbimise kohta, saab MESA kauglugemissüsteemi abil ka tagantjärele näitude väljavõtet teha.

Seega on tõestatud, et MESA küttekulujaotureid ja veearvesteid kasutades saab muuta tarbimisharjumusi, säästa keskkonda ja raha!

Uuri lisa www.mesa.ee või küsi võimalusi mesa@mesa.ee.

Esmaspäev, 22. veebruar 2021

Korteriühistu 5

aotlusvoor pikenes Uuel meetodil hulk eeliseid

z Tehases tootmine võimaldab rekonstrueerimist automatiseerida ja kiirendada ning seeläbi tagada parema kvaliteedi. Kasutatakse tehases eelnevalt valmistatud välisseina- ja katuseelemente, hoone juures jäävad teha vaid elementide paigaldamisega seotud tööd. z Toetust on võimalik taotleda enne 1993. aastat elamuehituskombinaatide tüüpprojektide alusel ehitatud kuni viiekorruseliste korterelamute rekonstrueerimiseks: Tallinna elamuehituskombinaadi raudbetoonpaneelidega tüüpprojektid (hooned Mustamäel ning Õismäel ja Lasnamäel), Tartu Elamuehituskombinaadi tüüpprojektid (Annelinna korterelamud), nn hruštšovkad (tellistest või suurplokkidest korterelamu tüüpprojekt). z Uus meetod hoonete rekonstrueerimisel muudab maja energiatõhusaks ja küttekulud vähenevad märkimisväärselt. z Tehases valmistatud elemendid sisaldavad peale soojustuse ja akende ka ventilatsioonisüsteemi, mis tagab korterites hea sisekliima. Elemendid paigaldatakse otse olemasolevale fassaadile. z Rekonstrueerimistööd edenevad märksa kiiremini – et majarahvas elab hoone remonditööde ajal oma kodus edasi, on see nende sisukohalt oluline, et ehitustöödega seotud ebamugavused kestaksid võimalikult lühikest aega. z Toetust saab 50% rekonstrueerimise maksumusest või kõige rohkem 1 000 000 eurot korterelamu kohta. z Toetuse andmise eesmärkideks on korterelamute rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamine, hoone energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. z Üksikasjalik info taotlemise kohta on leitav KredExi kodulehelt.

saavatele ühistutele valib KredEx projekteerija ja ehitaja ise, korraldades selleks avaliku konkursi. „Loodetavasti annab see vanade korterelamute ühistutele rohkem julgust ja kindlust panustada koos riigiga innovatsiooni ning saada seeläbi majad korda,“ märkis Reinsalu.

Kortermaju, mis on ehitatud nõukogude ajal elamuehituskombinaatides tüüpprojektide järgi, on Eestis palju, suur osa neist on praeguseks üsna kehvas seisus ning vajab hädasti rekonstrueerimist. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas loodab, et uus meetod annab või-

maluse jõuda kiiremini riiklikus pikaajalises rekonstrueerimisstrateegias seatud eesmärgini – aastaks 2050 tuleks Eestis korda teha 14 000 korterelamut. „Ühelt poolt on tehaseline renoveerimine hea võimalus toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ehitussektoris, teisalt seisneb korteriühistute huvi kindlasti ennekõike selles, et riik katab elamu korrastamise kuludest kuni poole,“ ütles minister, rääkides põhjustest, miks korteriühistud võiksid projektis osalemist kaaluda. „Lisaks jääb korteriühistute õlule tavapärasest vähem asjaajamist, sest nii projekteerija kui ka ehitaja leiab KredEx. Renoveerimise tulemusena vähenevad maja küttekulud umbes poole võrra ning paraneb nii hoone välimus kui ka sisekliima.“ Uus meetod võimaldab täpsemalt plaanida materjalikulu ja vähendada renoveerimistöödele tavapäraselt kuluvat aega. „Suurem kiirus ei tule siin aga kvaliteedi arvelt,“ ütles Aas. „Aega võidetakse tänu automatiseerimisele. See on oluline, sest renoveerimistöid tuleb enamasti teha ikka nii, et elanikud elavad majas sees. Tehaseline renoveerimine võimaldab nende igapäevaelu võimalikult vähe häirida.

Hinnanguliselt peaksid ühe elamu elementide paigaldamisega seotud tööd kestma vaid kuni kuu aega.“

HOIAME TEIE ÜHISTU KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUNA! KORSTNAPÜHKIMISE TEENUSED » ahjude-, pliitide-, kaminate-, keriste kontroll ja puhastamine » lõõride ja korstnate kontroll ning puhastamine » saame hakkama ka keerulisel katusel!

EKSPERTHINNANGUD KÜTTESÜSTEEMILE » Tahkekütteseadmetele ning küttesüsteemile dokumentide väljastamine kasutusloa taotlemisel

LÕÕRIDE UURINGUD » Lõõride kaardistamine renoveerimisprojekti jaoks » Lõõride uuringud uue kütteseadme (gaasi- või tahkekütteseade) paigaldamiseks » Uuring lõhnade ja vingu ühest korterist teise levimise põhjuste väljaselgitamiseks » Ummistuse põhjuste väljaselgitamine ning ummistuste likvideerimine

KATUSEREDELITE PAIGALDUS

Alates aastast 2022. tuleb kõik korstnapühkimise aktid korstnapühkija poolt kanda uude elektroonilisse registrisse. Kas teie ühistu küttesüsteem ning korstnapühkija on selleks valmis?

OÜ Potipoiss on valmis olema teie uus ning pikaajaline koostööpartner, sest meie oleme valmis!

FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.

Parimaks lahenduseks sellistesse

kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.

VÄLTIG E KATU SE LÄB NING A JALAK LL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE J OHUST A AUTOD AMIST E !

-100% PURIKAI

D

Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid

arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid.

Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.

Katustele paigaldatakse küttekaabel

siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.

Küttesüsteemi automaatne juhtimine

Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.

Veetorud alati lahti

Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks.

Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.

FENIX on Euroopa suurimaid

elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma.

Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@ silman.ee www. silman. ee

Esmaspäev, 22. veebruar 2021

6 Korteriühistu Martin Ahven

Tallinn toetab korteriühistuid Tänavu on Tallinna korteriühistutel taas võimalik taotleda linnalt toetusi. z Rõdude ja varikatuste auditi toetus. Enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud kahe või enama korteriga elamu rõdude, lodžade ja välisuste kohal paiknevate varikatuste ehitustehnilise seisukorra kontrollimiseks. z Rõdude ja varikatuste auditi jätkutegevuse toetus. Rõdude ja varikatuste auditi aruande kohaselt vajalike ehitustööde tegemiseks. z Tuleohutuse toetus. Päästeameti ettekirjutuse kohaselt vajalike tööde rahastamiseks. z Hoovid korda. Toetus õuealade heakorrastamiseks (taotluste tähtaeg on 1. märts). z Fassaadid korda. Toetus korterelamu energiatõhususe suurendamiseks vajalike ehitustööde tegemiseks. z Roheline õu. Toetus korterelamu õueala haljastamiseks.

Lisainfot toetuste kohta saab Tallinna linnavaraametist.

Allikas: www.tallinn.ee

KORTERIS ON VEEUPUTUS – kes peab korvama alumisele naabrile tekkinud kahjud?

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kui kortermaja ühes korteris lekib torustik või tekib lahtiunustatud veekraani tõttu uputus vannitoas või köögis, siis saab peale selle korteri tihti kannatada ka allnaabrite elamine. Kuidas sellisel juhul käituda ning kes ja mida hüvitama peab?

Seesami kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on veeavariide peasüüdlaseks enamasti lekkivad torustikud.

Lekked ja elanike eksimused Seesami värskest kindlustusstatistikast selgub, et ligi 80% nende Koduabi telefonile tulnud kõnedest on seotud mõne toruprobleemiga: ummistused, lekked naaberkorterist, purunenud torud või segisti.

Creative Ehitus OÜ

y Remonditööd y Üldehitustööd y Projekteerimine y Fassaaditööd y Katusetööd y Trepikodade remont

Pakume uuendusena y trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

y betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

Majade KOMPLEKS renoveerimine

Küsi hinnapakkumist!

KARSO EHITUS OÜ Katusepapi 4, 11412 Tallinn Tel. +372 659 1921

GSM +372 5669 7939 info@karso.ee www. karso.ee

Esmaspäev, 22. veebruar 2021

Korteriühistu 7 Vida Press

Kui ühel heal päeval avastad koju saabudes, et laest tilkuv või mööda seinu alla voolav vesi on rikkunud korteri sisustuse, siis on kodukindlustus suureks abiks. Kohe tasub ühendust võtta oma kindlustusandjaga, kes annab juhtnöörid edasiseks tegutsemiseks, et taastada uputuse-eelne seisukord.

Kõnesid murelikelt koduomanikelt laekub liinile ka õhtuti pärast kella kümmet ja nädalavahetustel. „Senise statistika puhul võib öelda, et kui inimesed jõuavad meieni nädalavahetusel, on neil üheksal korral kümnest probleeme veesüsteemidega,“ sõnab ekspert. Enamasti annavad torustikuga seotud probleemid endast märku juba ammu enne, kui õnnetus juhtub – kui inimesed oskaksid neid märke ära tunda ja kohe tegutseda, saaks õnnetusi ennetada.

Torustikuleketest põhjustatud õnnetustele järgnevad inimlikud eksimused: unustatakse vannivesi jooksma ja minnakse korraks koeraga jalutama või poodi. Samuti on ette tulnud, et majas on vesi mingil põhjusel mõneks ajaks kinni keeratud, kuid inimesel on kraan jäänud avatud asendisse – kui siis üldvesi taas lahti keeratakse, on pahandust palju. „Möödunud aasta suurima veekahju põhjustajaks oli ülemise naabri korteris purunenud külmaveevoolik, kust enne lekke avastamist jõudis vesi pikalt voolata. Kahju küündis selle õnnetuse puhul 25b000 euroni,“ kirjeldas Gilden. Eramutes võivad kahjud olla veel suuremad. „Kui sellised kahjud leiavad aset öösel või ajal, kui inimesed on kodust eemal, ongi kahju suur ja taastamine kulukas. Korterite puhul jääb keskmine torustike lekkest põhjustatud kahju paari tuhande euro kanti, alumistele naabritele tuleb tavaliselt veekahjusid korvata umbes 1500 euro eest. Aga on ka selliseid juhtumeid, kus naabrite veekahjud küündivad 5000–7000 euroni – kõik sõltub sellest, kui kaua vesi joosta jõudis ja missugune on olnud korteri siseviimistluse tase.“

Ülemine korter hüvitab kahjud Olenemata sellest, kas oled ise uputaja või leiad koju jõudes mööda seina nirisevad veejoad ja põrandale jõudnud loigud, soovitab kindlustaja kiiresti tegutseda. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kust on leke alguse saanud ja pöörduda selle põhjustaja poole või kui see

ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI

Torustik annab ohust märku

ei õnnestu, siis helistada maja haldajale, avariibrigaadile või kutsuda toruabi, et sulgeda maja peakraan, peatada veejooks ja piirata nii kahjude suurenemist. „Seejärel tuleb olukord kiirelt mõne fotoga fikseerida. Et vara rohkem ei kahjustuks, tasuks kohe proovida kuivatustöödega algust teha, viia sisustus teise ruumi, katta kilega vms. Kodukindlustuse olemasolu korral tuleb kohe ka kindlustusandjat juhtunust teavitada ja teha kahjuavaldus,“ õpetab kindlustaja.

Kui ülemine naaber on sinu kodu üle ujutanud ja sul on kindlustus olemas, tuleks korteri varasema seisu taastamiseks uputuse põhjustanud naabriga ühendust võtta – või teha fotod ja teavitada juhtunust oma kindlustusandjat, kes annab siis omakorda juhtnöörid edasiseks tegutsemiseks. Kui ülemisel ehk uputajal kindlustust ei ole, aga alumisel naabril on, siis alumisele korrusele korvab kahjud tema kindlustusselts, kes omakorda võib kulud ülemiselt naabrilt tagasi nõuda.

Torustik annab sageli varakult märku, et midagi on korrast ära. Seesami varaspetsialist toob välja viis ohumärki, mida kindlasti ei tohiks tähelepanuta jätta.

VESI TILGUB VÕI NIRISEB | Kui segisti tilgub, ei maksa ootama jääda aega, kui tasapisi tilkumisest on saanud voolav juga – targem on parandamine või vahetamine kohe ette võtta. Tilkumine ei ole ainult tüütu, vaid võib ka kalliks maksma minna, kui peaks tõsisem õnnetus juhtuma. Peale selle jätab tilkuv kraan või loputuskast, kust WCpotti lakkamatult vett niriseb, oma jälje ka kommunaalkulude arvele.

KEHV KÜTTESÜSTEEM | Külmade ilmadega on üks tõsiseid muresid torustiku külmumine. Et seda ei juhtuks, tuleb veenduda, et tehnilise ruumi temperatuur püsib töökindla termostaadi või toru külmumiskaitse abil õigel tasemel ning tagatud on ka torude piisav soojusisolatsioon. Kui on oodata külmalainet, on üks võimalus jätta kraan tilkuma, sest kui vesi liigub, ei külmu see torustikes nii kiiresti ära. Külma õhu ringluse takistamiseks tuleks sulgeda uksed, õhu sissepääsuavad ja vundamenti jäetud õhutusavad. Kindlasti ei tohiks juba külmunud torusid omal käel sulatama hakata, alati tasub pidada nõu selle ala asjatundjatega või kasutada nende abi.

VÕÕRAD VEIDRAD HELID | Kui kraani keerates kostab kummalisi kriuksatusi või paukumist, tasub seda võtta kui hoiatussignaali. Kui äravoolutoru mulksuma või korisema hakkab, on probleem juba käegakatsutav ja äravoolutorude puhastamine tuleks kohe ette võtta, mitte oodata, kuni kodu upub.

KUMMALINE HAIS VÕI VÄRV | Kui kraanist voolav vesi pole enam selga ja puhas või eritab kummalist lõhna, on see enamasti märk sellest, et torud on va-

Vastutuskindlustus abiks „Kui uputaja kodu on küll kindlustatud, kuid puudub vastutuskindlustus, siis ei hüvita tema kodukindlustus alumisele naabrile tekitatud kahjusid ning uputajal tuleb need oma taskust maksta,“ selgitas Gilden.

Kui aga mõlemal koduomanikul on kodukindlustus ning ülemine naaber on lisanud kindlustuslepingusse ka vastutuskindlustuse, siis korvab tema korterist alguse saanud veelekkest põhjustatud kahjud ka alumise korruse korteri omanikule uputaja kindlustusselts. Ükskõik, kas korterile on kindlustus tehtud või pole – igal juhul vastutab korteriomanik naabrite ees, kui õnnetus, mis rikkus naabrite korteri viimistluse, mööbli vm, sai alguse tema kodust. „See tähendab, et kahju saanud korteri omanikul on õigus küsida kahju põhjustajalt hüvitist,“ märgib Gilden. „Kui kindlustust pole, tuleb need kahjud õnnetuse põhjustajal endal kinni maksta.“

Marianne Loorents

Kui valamust hakkab kostma mulksumist, korinat või muid võõraid hääli, on see selge märk, et äravool kipub umbe minema. naks jäänud. See probleem iseenesest ei kao – tasub lähiaja remondiplaanidesse võtta amortiseerunud torustiku väljavahetamine.

VESI EI VOOLA ÄRA | Kui hoone on üle 30 aasta vana, torustik on välja vahetamata ja seda pole ka korralikult hooldatud, on torudesse kogunenud peale katlakivi roostet ja muid jääke, mis hakkavad soodustama ummistuste teket. Seega: kui vesi valamust või dušinurgast aina aeglasemalt ära voolab, tuleb ummistuse ennetamiseks aegsasti puhastamine ette võtta. Oluline on ka pidada meeles, et kanalisatsiooni tohib lasta ainult majapidamise reovett, mitte praerasva või prügi. Ka ei tohiks mitte mingil juhul tualetist alla lasta lahusteid või värvijääke. Isegi kui need torusid ei ummista, võivad need lüüa segi veepuhastusjaamade töö. Allikas: Seesam

Prügiekspert OÜ Peterburi tee 46 10112 Tallinn GSM 528 0090 tel 621 2777 faks 640 3765 info@prygiekspert.com

· Korterelamute

kompleksne renoveerimine · Fassaaditööd · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve

T

U ST

AT

M

AAS

19 KO G E

www.dominos.ee HOONETE EHITUSJA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID ENERGIAAUDITID, TERMOGRAAFIA, -MÄRGISED HOONETE JA -ARVUTUSED ÕHTUTIHENDUSTE KONTROLL

DOMINOS PROJEKT OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn, tel +372 509 7953, dominos@dominos.ee

www.termopilt.ee · tel 601 6500 · info@termopilt.ee

12 aastat kogemust omas valdkonnas!

Esmaspäev, 22. veebruar 2021

8 Korteriühistu REKLAAMTEKST

Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Vajadus teha otsuseid füüsiliselt kokku tulemata tõstatus eriolukorras. Vähegi suuremate ühistute puhul on juba varem olnud raske piisavas arvus omanikke ühes füüsilises ruumis samal ajal kokku saada.

Hiljuti (24. mail 2020) jõustunud seaduse täiendused annavad võimaluse nii elektrooniliseks üldkoosolekuks kui koosolekuta otsuse vastu võtmiseks.

Seaduse kohaselt saadab juhatus selleks otsuse eelnõu kõigile omanikele, määrates ühtlasi tähtaja (vähemalt 7 päeva), mille jooksul omanik peab esitama selle kohta oma seisukoha.

Hääletuse algatamine Hääletuse korraldajal tuleb sõnastada otsuse eelnõu ehk

hääletusele minev küsimus.

Mitme otsuse tegemiseks saab lisada eraldi küsimused. Korto on loonud spetsiaalse lahenduse koosolekuta otsuse vastuvõtmiseks, kus piisab hääletusega teate postitamisest ühistu teadetetahvlile.

Arvutit või nutiseadet mitte kasutavale omanikule saab info trükkida paberile ja postkasti toimetada. Kortos koosolekuta otsuse tegemisel võetakse arvesse ka kirjalikult Korto väliselt esitatud seisukohad (hääled).

Teate sisus saab lisada täiendavat infot otsuse eelnõu või hääletamise protseduuri kohta, samuti lisada manuseid. Lisaks saab iga hääletuse juures määrata otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi ehk osalevate häälte minimaalse nõude ja nõutud poolt häälte arvu.

Hääletamine

Hääletuse teavitus saadetakse automaatselt hääleõiguslike korteriomanike e-postile. Vastavalt seadusele loetakse teade korteriomanikule kohale toimetatuks, kui omanik on avaldanud ühistule oma e-posti aadressi.

Hääletada saavad Kortos korteriga seotud isikud, kellele on antud hääletamise õigus (vaikimisi korteriomanikul). Seos korteriga tekib ühistu esindaja poolt omaniku isikukoodi seostamisel korteriga. Kuna Kortosse sisenemisel peab omanik ennast autentima, siis on hääletamisel osalejad kontrollitud.

Hääletamisel on võimalik anda poolt või vastu hääl ning lisada kommentaar (eriarvamus), mis lisatakse protokolli.

Pärast hääletuse tähtaja lõppu ja enne hääletustulemuste protokolli kinnitamist või tühistamist lisab hääletuse korraldaja teistest kanalitest laekunud hääled nt meiliga, paberil vms ja laadib Kortosse algdokumendi, mis lisatakse protokollile.

Hääletustulemused Seaduse uue redaktsiooni järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest (varasemalt oli nõutav üle poole korteriomanike häältest), kui põhikirjas pole seatud kõrgemat poolthäälte nõuet.

Hääletusprotokolli koostab Korto automaatselt ja see avaldatakse korteriomanikele pärast protokolli kinnitamist. Protokolli kantakse automaatselt otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, hääletamise aeg ja viis (elektrooniline või kirjalik). Protokollile lisatakse korteriomanike seisukohtade ärakirjad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hääletustulemuste kinnitamisel saadetakse protokoll automaatselt hääletamise õigusega isikute e-postile ja on omanikele alla laaditav Kortost.

Kui otsuse alusel tehakse kandeavaldus registrile, siis all-

kirjastab juhatuse liige protokolli digitaalselt ja laadib selle üles Ettevõtjaportaalis.

Kõik hääletamisega seotud toimingud logitakse tegevuste ajaloos ja on hiljem kirjalikult taasesitatavad.

Kokkuvõttes laiendab elektrooniliste kanalite kasutusele võtmine ühistu otsuste tegemisel osalevate omanike ringi ja muudab protsessi paindikumaks. Uus elektroonilise üldkoosoleku ja otsuse koosolekuta vastu võtmise kord leevendab võimalusi eriolukorra järgsete piirangute tingimustes, kuid on loodud kestma ka eriolukorra järgselt.

Millest alustada?

Korto võimalustest ülevaate saamiseks avage näidisühistu, mis avaneb Korto kodulehel nupult “Vaata näidisühistut”.

Kortos hääletuse korraldamisest pikemalt abiinfos: https:// korto.ee/abi Korto on 15 tegevusaasta jooksul arenenud kõige populaarsemaks kinnisvara korrashoiu tarkvara teenuseks, mida kasutatakse täna üle 4250 maja ja 88000 korteri andmete haldamisel üle Eesti.