Korteriühistu veebruar 2023

KAHJURITÕRJE ON KORTERMAJAS ÜHINE MURE. KAS SINU ÜHISTUL ON KRIISIKAVA? KÜTTESÜSTEEMI VAHETAMISEST JA VALVEKAAMERATEST

Korteriühistu

Kas sinu ühistul on kriisiplaan?

Ajad on keerulised ja ka korteriühistud peavad valmis olema kõikvõimalikeks kriisideks. Et kriisioludes võimalikult hästi toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui majas kaob vesi, kaugküte või elekter.

Päästeamet juhendab, millele tuleks kriisiplaani kokku pannes kindlasti tähelepanu pöörata.

z Ühistu peaks koguma infot selle kohta, kellel elanikest on võimalus minna vajaduse korral ajutiselt mujale elama.

z Kindlasti tuleks kirja panna majaelanikud, kes iseseisvalt oma korterist lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.

z Ühistu liikmetel peaksid olema üksteise kontaktid ning ühistu juhtidel ülevaade teenuseosutajate ja omavalitsuse kontaktidest, et oleks selge, kuhu probleemi korral helistada.

z Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.

z Kui majas on lift, siis tuleb see varustada juhendiga, mida teha, kui lift ootamatult seiskub.

z Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit.

z Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.

z Üle tuleb vaadata keldrid: koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse. Kelder peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.

z Kuidas keldrisse pääseb? Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega keldri välisukse võtit, sel juhul tuleb ühistus läbi rääkida, kellel on oluliste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed (need võiksid olla mitmel inimesel) ning kokku leppida, et varjumise vajaduse tekkimisel on kõigil hoones viibijail õigus keldrisse pääseda.

z Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed peaksid olema töökorras, kindlasti peavad olemas olema võtmed. IA MIHKELS

Valvekaamera tuleb ära teha

Kortermajas tuleb ikka ette olukordi, kus üks või teine majaelanik avaldab soovi paigaldada majale turvalisuse tagamiseks valvekaamerad. Korteriühistu juhatus sageli aga keeldub, sest kaamerate paigaldamisega kaasnevat asjaajamist peetakse paljuks. Milliseid nõudeid tuleb tingimata täita?

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Toimetusele kirjutas korteriomanik, kes leiab, et ühistu esimees käitub tema suhtes ülekohtuselt. Nimelt on peres kaks autot, mida pargitakse maja ees ja mis aegade jooksul on ikka ja jälle mõnevõrra kannatada saanud. Kahtlusaluseid on, aga tõendeid mitte – kahjutekitajaid pole õnnestunud teolt tabada. Pere soovis paigaldada oma rõdule valvekaamera, et pahategudele jaole saada, korteriühistu esimees aga keelas seda teha ega soovi kuulda võtta ka ettepanekut paigaldada kogu majale valvekaamerad.

Kas ühistu esimehel on õigust keelata korteriomaniku raha eest ostetud kaamera ülespanekut?

Teiste õigusi ei tohi riivata

Advokaadibüroo Pallo&­

Partnerid jurist Eliis Tischler märgib asja selgitama asudes kõigepealt, et valvekaameraid

paigaldades peab paigaldaja järgima isikuandmete kaitset puudutavaid nõudeid ja reegleid.

„Oluline on see, mida paigaldatud kaamera jäädvustab,“ selgitab jurist. „Näiteks kui valvekaamera paigaldab eramuomanik ja selle vaatevälja jääb rangelt paigaldajale endale kuuluv ala (nt ainult oma maja ukseesine või terrass), on tegemist kaamera paigaldamisega isiklikul otstarbel ning sel juhul alljärgnevad reeglid kaamera paigaldajale ei kohaldu. Kui aga kaamera vaatevälja jääb ka kellelegi teisele kuuluv ala või avalik ruum (tänav, parkla vm), saab kaamera paigaldanud füüsilisest isikust – antud juhul siis seda teha soovinud korteriomanikust – automaatselt isikuandmete töötleja Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.“

Andmekaitse Inspektsioon on juhendis kaamerate kasutamise kohta viidanud, et üldjuhul ei ole enda parkimiskoha filmimi

TETRI OÜ asub nüüd uuel aadressil – P. Pinna 6 Meie kasutada on ruumikamad pinnad, kus saame hoiustada parema valiku tööriistu ja vajaminevaid vahendeid, mis tagavad tõrgeteta teenuse pakkumise meie püsiklientidele

Tetri OÜ pakub ehitusalaseid remonditeenuseid. Meie väike, kuid hästi spetsialiseerunud kollektiiv oskab töid teha erinevates valdkondades. Meie peamised kliendid on haldusfirmad, korteriühistud ja ärikinnisvara omanikud.

• Erinevad torutööd

• Lekete tuvastus ja remont

• Korteriühistute ja äripindade erinevad remonttööd

• Klaaside vahetus (rõdu-, akna-, fassaadiklaas)

• Välistreppide remont

• Paneelmaja rõdude remont

Kontaktid:

Tetri OÜ

P. Pinna 6 Tallinn

Tel: 615 3068

info@ehitustoode.ee

www.ehitustoode.ee

Pexels

Valvekaamera paigaldamiseks teha põhjalik eeltöö

sel võimalik tagada, et vaatevälja jääks vaid parkimiskoht, sest paratamatult võivad sinna jääda ka muud isikud, näiteks naabrimees, kes on oma auto korteriomaniku parkimiskoha kõrvale parkinud, kirjeldab Tischler. Selleks, et isikuandmete töötlemine oleks sellisel juhul õiguspärane, peab korteriomanik isikuandmete töötlejana viima läbi õigustatud huvide kaalumise ning paigaldama ka teavitussildid kaamera olemasolu kohta.

„Lihtsustatult öeldes peab õigustatud huvi kaalumisel potentsiaalne isikuandmete töötleja võrdlema enda huvide kaalukust selle isiku huvide kaalukusega, kes veel kaamera vaatevälja jääda võib,“ selgitab jurist. „Õigustatud huvi kaalumise kohta on vaja koostada spetsiaalne dokument, millega vajadusel saavad tutvuda nii kolmandad isikud kui ka andmekaitse inspektsioon. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole pelgalt formaalsusega, vaid õigustatud huvi kaalumisest peab nähtuma sisuline analüüs ja isikuandmete töötleja peab olema jõudnud järeldusele, et valvekaamera paigaldamine ei riiva liigselt teiste isikute õigusi.

Valvekaamerate kasutamise kord

Nõuetekohases dokumendis peavad olema toodud vähemalt järgnevad andmed:

z vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed;

z isikuandmete töötlemise eesmärk – lugejaküsimuses viidatud situatsioonis võib eesmärk olla näiteks vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine;

z isikuandmete töötlemise õiguslik alus – eelviidatud „õigustatud huvi“;

z kellel on ligipääs salvestistele – üldine reegel on see, et ligipääs salvestistele peaks olema nii vähestel inimestel kui võimalik;

z isikuandmete säilitamise aeg – ehkki korteriühistul on õigus ise otsustada, kui kaua salvestisi säilitatakse, peab kokkulepitud aeg olema

Kui valvekaameraid soovib paigaldada korteriühistu, kohaldub ülalviidatud olukorrale lisaks isikuandmeid puudutavatele õigusaktidele ka korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Ka ühistu peab läbi viima õigustatud huvide kaalumise ja paigaldama teavitussildi.

Ühistu peab

järgima seadust

„See, kas ja millisel moel tohib korteriühistu valvekaamera paigaldamise otsuse teha, sõltub sellest, kas valvekaamera paigaldamine kuulub korteriomandi kaasomandi eseme ta-

POWERPOOR

põhjendatud ja igal juhul nii lühike kui võimalik; z isiku õigus tutvuda enda kohta käivate töödeldavate isikuandmetega ja õigus saada teavet sellise töötlemise asjaolude kohta;

z teave, et juhul kui keegi leiab, et valvekaamera jälgimisega on tema õigusi rikutud, on tal õigus esitada kaebus andmekaitse inspektsioonile.

Ka peab korteriühistu valvekaameraid paigaldades panema nähtavale kohale teavitussildi valvekaamera kasutamise kohta. Sildil peab olema kirjas z vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed; z isikuandmete töötlemise eesmärk;

z isikuandmete töötlemise õiguslik alus;

z viide sellele, kuidas on isikul võimalik tutvuda ülalviidatud kaamera kasutamise korraga.

vapärase valitsemise alla või mitte,“ ütleb Tischler. „Nimelt sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 lg 1, et kui küsimus kuulub korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise alla, võivad korteriomanikud sellise küsimuse üle otsustada häälteenamuse alusel, kui just korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud rangemaid nõudeid. Nii võib korteriühistu põhikirjas olla ette nähtud, et ka tavapärase valitsemise küsimustes tuleb otsused vastu võtta näiteks kõikide korteriomanike kokkuleppel. Kui aga põhikirjast sellist ran-

gemat nõuet ei tulene, võib korteriühistu valvekaamerate paigaldamise otsuse võtta vastu häälteenamuse alusel.“

Jurist toob näiteks riigikohtu 29. oktoobri 2020. a kohtumääruse kohtuasjas nr 2-1811279, kus on toodud välja tingimused, millal võib valvekaamerate paigaldamise otsustamine olla tavapärase valitsemise küsimus. Olulisim tingimus otsustamisel on see, kas korteriomanike õigus privaatsusele on ka valvekaamera paigaldamisel piisavalt tagatud. Riigikohus on viidanud, et korteriomanike õigus privaatsusele on

piisavalt tagatud näiteks siis, kui „kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavad kaamerad paigaldab ühistu ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, näiteks süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada (sh reaalajas jälgida) ega avalikustada.“ Kui eelviidatud tingimused on täidetud, piisab valvekaamerate paigaldamiseks korteriomanike häälteenamusest.

„Kui korteriühistu aga jäädvustatud videomaterjali kasutamist kuidagi piirata ei plaani, on tegemist suurema riivega korteriomanike privaatsusõigusele ja sellisel juhul võib valvekaamera paigaldamine olla juba kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmine,“ märgib Tischler. „Kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmiseks on vajalik aga korteriomanike kokkulepe ehk kõikide korteriomanike nõusolek.“

Juhul kui korteriühistu on kaamerate paigaldamise otsuse ikkagi vastu võtnud, kas siis korteriomanike häälteenamuse või kõikide korteriomanike nõusolekul, peab korteriühistu koostama ka eraldiseisva kaamerate kasutamise korra, milles sisaldub informatsioon kaameraga salvestatud isikuandmete töötlemise kohta.

Üürileandjal tasub hinda timmida

Tallinna üüriturul näib nõudlus odavamate kuni 500eurose kuuüüriga korterite järele olevat lõputu, ütleb 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht Meelis Ränk.

„Heas korras korter ükskõik millises linnaosas on endiselt objekt, kuhu uue üürniku leiab hõlpsalt. Näiteks 400—500 euro vahemikku jäävad kahetoalised korterid lähevad endiselt nagu soojad saiad,“ iseloomustas Ränk turul toimuvat.

Keeruline pole tema sõnul leida ka põhjust: elukalliduse üldise tõusu tingimustes soovivad inimesed oma püsikulusid kontrolli all hoida ja väiksem üürikorter annab paljudele võimaluse säästa kuus paarsada eurot.

Üle 1000eurose üüriga korterite puhul on omanikud uue üürniku leidmiseks viimastel kuudel kohati kuni 20% pidanud hinda alla tooma. „Vale hinna küsimise korral riskitakse nii üüritulust ilma jäämise kui ka lisakuluga,“ märkis Ränk. „Tühjalt seisva korteri eest tuleb omanikul ju ka kommunaalkulud kinni maksta.“

Üha olulisemaks on muutunud üürnike maksevõime- ja taustakontroll. „1Partner Kinnisvara spetsialistid on nende teemadega viimastel kuudel järjest sagedamini tegelenud ja vajadusel oma kliente potentsiaalsetest ebameeldivatest üllatustest eemale suunanud,“ tõi Meelis Ränk välja veel ühe praegusele turuolukorrale omase aspekti.

IA MIHKELS

Eesti Korteriühistute Liit ootab kõiki korteriühistute esindajaid ja elamuvaldkonna huvilisi osalema

KORTERIÜHISTUTE IV INNOVATSIOONIKONVERENTSIL RENOVEERIMISE TÄNAPÄEV

JA TULEVIK –

UUED KESKKONNASÕBRALIKUD LAHENDUSED

KORTERMAJADELE

19. aprillil 2023 kell 10:00 - 16:00

Park Inn by Radisson Meriton konverentsikeskuses (Toompuiestee 27, Tallinn)

Teemad:

Uued ja põnevad lahendused tänase elamufondi kaasajastamiseks teadlaste, praktikute ja ettevõtete esindajate pilgu läbi

Lisaks toimub korteriühistutele tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete mess.

Osalemine: EKÜL liikmed 15.-, teised osalejad 30.- Täpsem info tulekul EKÜL kodulehel ja e-uudiskirjas! Osalejate registreerimine avatakse EKÜL kodulehel www.ekyl.ee 1. märtsil!

TULE LIIKMEKS!

Lisainfo teenuste, liikmeks astumise ja liikmete soodustuste kohta: Eesti Korteriühistute Liit, Tel. 6275740, E-post: ekyl@ekyl.ee www.ekyl.ee

ÕIGUSABI

EKÜL õigusosakonna juristid osutavad korteriühistutele eesti ja vene keeles õigusabi, et ennetada või lahendada ühistute juriidilisi probleeme. Oleme spetsialiseerunud korteriühistutele vajalikele õigusvaldkondadele: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus ja tööõigus.

TULE KOOLITUSELE!

Korteriühistu juhi koolitus annab vajalikud oskused ja teadmised, et ühistut tulemuslikult juhtida. Teemade ring on lai, sisaldades nii juriidilisi kui ka suhtlemisalaseid loenguid. E-õpe teeb õppimise mugavaks ja kättesaadavaks – saate õppida sobival ajal ja kohas! Pärast korteriühistu juhi koolituse mõlema osa läbimist on huvilistel võimalik asuda taotlema korteriühistu juhi kutset.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) esindab ja kaitseb korteriühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Liitu kuulub ligi 1400 korteriühistut. Esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares. Korteriühistute õigusabiteenus, nõustamine ja koolitused Korteriühistute ajakiri „Elamu“ ja käsiraamatud Võimalus teiste liikmetega kogemusi vahetada ja nõu küsida Abi ja tasuta nõustamine kõigis korteriühistuga seotud üldküsimustes kõigis meie esindustes

TELLI AJAKIRI „ELAMU“ Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri ELAMU on korteriühistule asendamatu abimees. Ajakiri „Elamu“ ilmub 4 korda aastas eesti ja vene keeles. EKÜL liikmetele on ajakiri tasuta! Ajakirjas „Elamu“: korteriühistute aktuaalsed teemad soovitused korteriühistu juhile EKÜL juristide nõuanded korteriühistute koolitusinfo ja palju muud vajalikku Tellimine aadressil ekyl@ekyl.ee

Kahjuritõrjet tuleks

kogu majas korraga

Ajalooline muutus: hinnad „mägedel“ on ühtlustunud

Uus Maa analüütiku Risto Vähi kinnitusel on ajalooliselt eelistatud Mustamäe ja Õismäe kortereid Lasnamäe omade ees, nüüd on aga ühtlustunud nii nõudlus kui ka müügi- ja üürihinnad.

„Kõigis mägedes tehakse tehinguid keskmiselt 2500eurose ruutmeetrihinnaga ning kahetoalise korteri üürimine maksab 500600 eurot kuus,“ ütles Vähi. „Praeguses turusituatsioonis on mäed väga konkurentsivõimelised ja keskmisest märksa nõutumad. Kui turul on seisak, siis hakkab jää esimesena alati liikuma just magalatest. Mägedes liiguvad hinnad turuga kiiremini kaasa ning praegusel juhul tulid ka esimesena alla, mis muudab need näiteks kesklinnast märksa atraktiivsemaks. Samuti tehakse magalates rohkem vajaduspõhiseid tehinguid – eluolu muutumisel tekib vajadus müüa või osta ja spekuleerimist on vähem.“

REKLAAMTEKST

Ükski „mägi“ pole Vähi sõnul enam ammu nõukaajast pärit stigmatiaseeriv aadress, vaid hinnatud elukeskkond. „Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega, on meie magalad mitte riigi-, vaid eraomandis ning omanikutunne hoiab nad korras ja turvalised,“ rääkis Vähi. „Neid on korrastatud ja arendatud võrdsetel tingimustel, neis on hea taristu ja logistikaühendused.“

Analüütiku sõnul kolib samadel põhjustel ka Eesti keskklass julgelt mägedesse ning neisse kerkib juurde võrdlemisi palju uusarendusi. „Inimesed on lokaalsed ja eelistavad uue kodu asukohana pigem eelnevaga sama piirkonda,” märkis ta. „Kel tekib rohkem võimalusi, see ostab näiteks Lasnamäe uude majja kalli katusekorteri. Uute korterite eelis on ka kindlad parkimiskohad, mis vanade majade puhul on juba kitsaskoht.“ IA

MIHKELS

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Aastakümnete tagant teada-tuntud ebameeldivad korterikaaslased, nii prussakad kui ka lutikad, pole kusagile kadunud, tõdeb kahjuritõrjefirma Rentokil tegevjuht Toomas Trei. „Suur mure seejuures on, et Euroopa Liidus prussakate-lutikate tõrjeks lubatud mürkaine sisaldus on nii väike, et see lihtsalt ei toimi.“

Miskipärast tulid ühes seltskonnas hiljuti jutuks prussakad – milline nuhtlus see omal ajal kortermajades oli. „Läksime oma varakevadel sündinud beebiga suveks maale, linnakorter jäi omapäi,“ meenutas üks vestluses osalenuist kaheksakümnendate algust. „Kui sügisel linna tagasi kolisime, ei hakanud alguses midagi silma, aga kui öösel lapsega vannituppa läksin, siis ... Hea, et titte maha ei pillanud, sest nagu tule põlema panin, nii avastasin, et vannituba lihtsalt kihas prussakatest. See oli uskumatult rõve koge-

Lahendus korterelamu

suurtele küttearvetele

Teadaolevalt on korterielanikud hädas suurte küttearvetega ning prognoositakse, et küttehind tõuseb veelgi. Eestis on pigem levinud, et kogu maja soojusenergia maksumus jagatakse iga korteri köetava pinnaga. Individuaalne korteripõhine küttearvestus loeb aga reaalselt tarbitud kütet ja võimalus säästa motiveerib elanikku optimaalselt kütet tarbima, mille läbi tekib ka kokkuhoid. Miks korterelamud seda ei kasuta?

MESA süsteemiga liitunutel paigaldatakse radiaatorite peale väike seade – küttekulujaotur, mis loeb konkreetse küttekeha tarbimist. Radiaatorit reguleerides on võimalik kütet kasutada vastavalt vajadusele ja maksta täpselt nii palju, kui ise tarbinud oled. Kui inimene maksab vaid oma tarbimise eest, tekib tal ka motivatsioon kokku hoida, seetõttu väheneb ka kogu maja küttetarbimine ja -kulu.

„Kui sellise individuaalse küttetarbimisega oleme näinud maju, mis on saavutanud soojusenergia vähenemise ka üle 40%, jääb keskmine sääst kuskil 20% ringi. Näitena võime tuua ühe Tallinna maja aadressil Paekaare 8, mis on tavaline 5-korruseline 60 korteriga tüüpmaja. Võrdlesime ruutmeetripõhise arvestuse kahte aastat ja MESA süsteemi tarbimisi ning saime tulemuseks, et maja on säästnud kahe kütteperioodiga 330 MWh ehk vähem kui poole kütteperioodiga teeniti tasa kogu maja süsteemi maksumus ning iga korter säästis selle perioodi jooksul 20% oma tarbimisest,“ kommenteerib MESA tegevjuht Janne Arak.

Küttekulujaoturite kasutuselevõtu eeldus kortermajas on tasakaalustatud küttesüsteem, seadmeid saab paigaldada kõikidele radiaatoritüüpidele. Süsteemi levikut soodustab kindlasti Euroopa Liidu rahastatud korterelamute rekonstrueerimistoetus, mis aitab majadel nii soojustada kui ka renoveerida küttesüsteem.

Paljud majad, kes võtavad sellise renoveerimise ette, paigaldavad üheskoos ka küttekulujaoturid.

mus! Esimese hooga virutasin ukse kinni ja kiljusin esikus titega võidu. Kohale tormanud mees arvas juba, et olen peast segi läinud, sest kui tema vannitoa ukse avas, ei liikunud seal keegi. Hiljem saime teada, et nii see käibki: nad suudavad valguse süttides uskumatu vilkusega kaduda. Aga millest nad elasid, imestan siiamaani – tühi korter, kõik enne maaleminekut koristatud, midagi söödavat kusagil polnud.“

Pilt pole roosiline

„Imestada pole siin midagi,“ ütleb selle jutu peale kahjuritõrjefirma Rentokil tegevjuht

Toomas Trei. „Prussakad söövad absoluutselt kõike: juuksekarvad, kõõm, rõivaebemed –kõik sobib! Ära süüakse ka surnud kaaslased. Selle peal töötavad hästi tänapäevased geelmürgid: seda pannakse väike täpike, mürki söönud prussakas sureb – ja kui paremat toidulauda käepärast pole, pistavad tei-

jujaile pilt paraku nii roosiline

ei paista.

„Seis oli juba päris hea, näiteks lutikatega,“ tõdeb Trei. „Te-

sõnul siinkandis suures plaanis viiekümnendail aastail. „Siis kasutati selleks DDT-d, mis oli väga tõhus, aga ka ülimürgine

gid on paraku lutikate vastu üs-

Eestis levinud ruutmeetripõhine maksmine ei motiveeri inimesi oma radiaatoreid reguleerima. „Me ei kujuta enam ette, et elektri- või veearvestus käiks samamoodi ehk kulud oleksid tarbimisest olenemata jagatud kõigi majaelanike peale. Mentaliteet „kõik kasutavad, kasutan ka“ küttearvestusel on loomulik, sest inimene ei näe otsest seost enda tarbimise ja arvete vahel. MESA individuaalne küttesüsteem aga lahendab selle probleemi ja iga korter maksab vastavalt just tema tarbimisele, mille läbi tekib ka sääst,“ ütleb Arak.

Lisaboonusena on samasse süsteemi võimalik integreerida ka kaugloetavad veearvestid. Korteriomanikul jääb ära igakuine näitude saatmine. Ühistu ja raamatupidaja võiduks on see, et veevahed vähenevad, kuna kõik korterisisesed veenäidud tulevad ühel ajal ning jääb ära palju lisatööd.

Uuri lisa www.mesa.ee või küsi võimalusi mesa@mesa.ee.

Autor: Janne Arak, MESA Eesti OÜ

MESA arvestusteenus

1998. aastast ja siis oli lutikate

Erki Pärnaku

teha

muste järgi. Majasoomukad on väga vilkad ja väldivad valgust. Eelistavad niisket

justada igasugust paberit ja tapeete, mis sisaldavad tärklist, või raamatuid, tatud kliistrit, dekstriini,

CLEMSON OÜ arendab, toodab ning paigaldab omatootena elektri- ja sidekilbiuksi nii korteriühistule kui äriühingutele ehitus- ja renoveerimisesektoris ÜLE EESTI.

Meie pakutavad tooted on testitud parima tulemuse saavutamiseks. Kuulame ära Teie soovid ning koos leiame parimad lahendused.

Täpsema info tehtud lahendustest leiate meie kodulehel CLEMSON.EE kilbiuste kataloogist.

Vanade kortermajade kilbiuste vahetamine uute vastu annab trepikojale kaasaegse ja esindusliku välimuse ning TAGAB NÕUETEKOHASE ELEKTRIOHUTUSE!

Vahetatud kilbiuste peamised eelised:

• ELEKTRIOHUTUS

• Tõstab kodu väärtust ja turvalisust

• Annab trepikojale esindusliku välimuse

hoolikalt üle vaadata, et mitte ba voli end majas sisse seada ja

ha,“ märgib ta. „Nüüdisaegsed ehitusstandardid nõuavad muu

ole seal hiirtega muret. Kui aga näiteks korteriomanik soovib hiljem koju kaminat, tuleb paigaldada korstnalõõr, mis võtab õuest õhku. Kui lõõriava hiirevõrguga ei kindlustata, võibki juhtuda, et närilised pääsevad majSageli on uutes majades aga probleemiks majasoomukad, räägib Trei: „Kust nad tulevad, ei oska täpselt öelda, tõenäoliselt võivad nad majja jõuda mingite ehitusmaterjalide või paberpakenditega. Neile putukatele meeldib soe ja niiske keskkond, kui niiskustase on madal, siis neid tavaliselt ei esine. Majasoomukate valmikud ja vastsed söövad isukalt paberit, tapeete, raamatuid ja fotosid, aga ka näiteks ka-

Kuidas kahjuritest

Kui väljakutsete statistika järgi kõige sagedasemad põhjused ritta panna, juhivad meie kodudes kahjurite edetabelit kahjuritõrje spetsi sõnul prussakad ja suviti kõikjale tungivad sipelgad, kolmandat kohta hoiavad

majasoomukad, keda kunagi varem pole meil nii palju esinenud.

Kahjurite avastamise korral tasub ühendust võtta korteriühistuga, soovitab Trei. Tema sõnul ei ole suurt mõtet hakata ainult enda korterisse tõrjet tellima.

„Nõukaaegsed majad on ehitatud nii, et soojaveetorud, elektrikaablid jmt lähevad läbi püstiku esimeselt korruselt viimaseni ja need pakuvad kahjuritele suurepäraseid liikumisvõimalusi korruste vahel,“ selgitab ta. „Seepärast tuleks kahjuritõrjet alati teha terves majas korraga – või vähemalt terves püstikus. Miskipärast peavad paljud kahjuriprobleemi piinlikuks mureks, mida pigem eitatakse nii kaua

kui vähegi võimalik. Selline valehäbi on täiesti mõttetu ja ajab asja ainult hullemaks, sest kahjurid saavad muretut paljunemisaega.“

Trei sõnul tuleb ette sedagi, et inimesed on väga mures ja valmis kogu majas tõrjet tegema, aga korteriühistu esimees ütleb: tehke, aga makske ise. Et aga vähegi suuremas majas pole kõigil alati soovi või võimalust tõrje eest maksta, jääbki see sageli ühiselt tegemata. „Mõistlik lahendus oleks, et tõrje telliks ja maksaks ühistu, olles kokku leppinud, et korteriomaniku ainus mure on tagada, et tõrje tegijad sisse pääseksid,“ ütleb Trei. „Parim võimalus kutsumata külalistest vabaneda on teha tõrje terves majas korraga.“

OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE TÕRJE

Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. Vajadusel hallituse tõrje.

SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.

LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!

Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL -10%

56 903 944 w ww.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com

Kilbiuste tehniline spetsifikatsioon

Nimetus Korruse kilp

Materjal DIN EN 10346-Zn DX51D+Z275

Pindviimistlus

Pulbervärv 80-100 (RAL)

Mõõtmed Erimõõdus

Teenindus Avaneb 135°

Lukustatavus

Sarjastatud lukk/mündilukk

Lahendus 5-kahe uksega mudel / ülemine kaablikate/ 3xarvestiavad/ kaitsme luuk/RAL 1015

Enne paigaldust Pärast paigaldust Oleme spetsialiseerunud trepikoja kilbiuste valmistamisele ja paigaldusele alates 2008 aastast

Clemson OÜ +372 520 3963

info@clemson.ee

www.clemson.ee

Trepikodade remont Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus

Plaatimistööd

Trepiastmete viimistlus epoga

Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

Küttesüsteemi vahetamine ja korteriühistu

Seoses turbulentsiga

energiaturul on ka paljud korteriomanikud seismas silmitsi küsimusega, kas küttesüsteemi vahetamine aitaks ohjeldada eluasemekulude märkimisväärset suurenemist.

Oluline on aga teada, kuidas peab kortermajas olema vastu võetud küttesüsteemi vahetamise ja finantseerimise otsus.

Seadusandja on korteriomandi- ja korteriühistuseaduses pannud paika, mil moel tuleb teatud otsused vastu võtta. Näiteks sätestab seadusandja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35, et kui asi puudutab korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärast valitsemist või korrashoidu, siis võivad sellise küsimuse üle otsustada ka korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud rangemaid nõudeid. See tähendab seda, et tavapärast valitsemist puudutava otsuse võib vastu võtta ka pelgalt nende korteriomanike häälteenamusega, kes parasjagu otsuse tegemise juures viibivad.

Kui aga korteriühistu põhikirjas on sätestatud rangemad reeglid selliste otsuste vastu võtmiseks, tuleb lähtuda korteriühistu põhikirjast, mitte korteriomandi- ja korteriühistusea-

dusest. Kui aga korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud leebemad reeglid, siis tuleb igal juhul lähtuda seadusest ja mitte põhikirjast.

Seadusandja on toonud ka näidisloetelu sellest, mida võib käsitleda korteriomandi kaasomandi osa tavapärase valitsemisena. Sellisteks tegevusteks on näiteks:

l kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont;

l korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine;

l kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine;

l korteriühistu vastutuse kindlustamine;

l kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine;

l laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa eelmise majandusaasta majandamiskulude summat;

l energiaauditi ja energiamärgise tellimine.

Tasub rõhutada, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 toodud loetelu on näitlik, tegelikkuses tuleb iga kord hinnata, kas tehtavate otsuste näol on tegemist tavapärase valitsemisega või mitte. Küttesüsteemi vahetamine jääb üldjuhul tavapärase valitsemise alt välja, kuivõrd see on tunduvalt mahukam töö kui seda on tavapära-

 Remonditööd

 Üldehitustööd

 Projekteerimine

 Fassaaditööd

 Katusetööd

 Trepikodade remont Creative

seks korrashoiuks ja remondiks vajalikud tööd. Pigem on seadusandja KrtS § 35 all mõelnud selliseid remonditöid, nagu katkise ukse parandamine, räästast jääpurikate eemaldamine jmt. Seega ei saa küttesüsteemi vahetamist otsustada vaid otsuse tegemise juures viibinud korteriomanike häälteenamuse alusel.

Vaja korteriomanike kokkulepet

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 38 koostoimes asjaõigusseaduse § 74 lg 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikku muudatusest suurema ümber-

Pakume uuendusena

 trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

 betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

korralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Tegemist on n-ö oluliste ümberkorraldustega, mida saab teha vaid kõigi korteriomanike kokkuleppel ja mitte ühelgi muul moel. Ehkki seadus ei ütle otsesõnu, mida tuleb pidada oluliseks ümberkorralduseks, on riigikohus oma

4. aprilli 2012. a lahendis nr 3-21-28-12 viidanud, et näiteks pööningu väljaehitamise korral on tegemist olulise ümberkorraldusega ja sellise ümberkorralduse tegemist saab otsustada vaid kaasomanike kokkuleppel vastavalt AÕS § 74 lg 1.

Samas näiteks keskküttetorustiku vahetamise puhul on riigikohus 13. veebruari 2012. a lahendis 3-2-1-116-11 leidnud, et selle vahetamise üle otsustamine kuulub korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevusse, s.t vaja ei ole kõikide kaasomanike kokkulepet. Keskküttetorustiku vahetamise osas leidis riigikohus, et kuigi sellega kaasnevad suuremahulised ehitustööd, ei ole olemuselt siiski tegemist ehitusliku ümberkorraldusega. Oluline on aga rõhutada, et viidatud kaasuses ei soovitud vahetada küttesüsteemi olemuslikult, vaid sooviti teha parendusi juba olemasoleva küttesüsteemi jaoks. Seega ei saa välistada, et küttesüsteemi täieliku väljavahetamise puhul võib kohtu jaoks siiski tegemist olla ehitusliku ümberkorraldusega.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seletuskirjas on täpsustatud, et hindamisel, kas tegemist on n-ö oluliste ümberkorraldustega KrtS § 38 tähenduses, tuleb muu hulgas hinnata, kas muudetakse mõne hoone osa funktsiooni või hoone välist kuju. Sellest tulenevalt on kindlasti ehituslikuks ümberkorralduseks hoonele korruse lisamine või ka näiteks pööningu väljaehitamine, mille puhul oleks tegemist hoone senise funktsiooni muutmisega. Eeltoodust lähtudes võib põhimõtteliselt ehituslikuks ümberkorralduseks olla ka mõne senise tehnosüs-

teemi asendamine täiesti teistsugusega (näiteks ahikütte asendamine keskküttega).

Et hinnata, kas igasuguse küttesüsteemi vahetamise puhul on tegemist olulise ehitusliku ümberkorraldusega, tuleb aga asjaolusid iga kord analüüsida ning seda tehes arvesse võtta, kui palju reaalselt ümberkorraldusega muudetakse: kas on näiteks vaja igas korteris laiaulatuslikke ehitustöid teha või vahetatakse välja ainult kortermaja keldris asuv küttekolle. Viimasel juhul ei ole suure tõenäosusega tegemist ehitusliku ümberkorraldusega.

Ajakohastamiseks leebemad reeglid Samas tuleb tehnosüsteemi vahetamise puhul võtta arvesse ka KrtS § 39, mis sätestab leebemad tingimused otsuse vastuvõtmiseks juhuks, kui otsusega soovitakse kaasomandi eset ajakohastada. Just selleks, et tagada hoone säilimine ja n-ö ajaga kaasas käimine, sealhulgas hoone energiatõhusus, on seadusandja sätestanud leebemad reeglid kaasomandi eseme ajakohastamisele.

Nimelt on KrtS § 39 järgi kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, lubatud otsus vastu võtta ka korteriomanike üldkoosolekul, kui otsuse poolt on hääletanud üle poole kõigist korteriomanikest, kelle-

Piksekaitse ja maanduse täislahendused

Piksekaitse kontroll ja hooldus

Piksekaitse ning maanduse tarvikud

Lisainfo:

Jaanika Reilik-Bakhoff. Eliis Tischler.

Erakogu

korteriühistu otsustamisprotsess

le kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Sisuliselt tähendab see, et vajalik on kahekordne häälteenamus: otsuse poolt peab olema üle poole kõigist korteriomanikest ja otsuse poolt hääletanud korteriomanikele peab kuuluma üle poole kaasomandist. Juhul kui küttesüsteemi vahetamise soov on tingitud eelkõige eesmärgist hoone energiatõhusust suurendada, võib vastav muudatus olla kooskõlas KrtS § 39 ning seega osa kaasomandi ajakohastamisest.

Kui aga küttesüsteemi vahetamiseks on korteriühistul vaja ka laenu võtta, kohaldub KrtS § 36 lg 1, mis sätestab, et laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, võib otsustada KrtS § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.

See tähendab, et kui otsustamisel on sellise laenu võtmine, mille suurus ületab kas iseseisvalt või näiteks koos varasemate laenudega (või muude rahaliste kohustustega) eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, saab laenu võtmise otsuse vastu võtta vaid korteriomanike üldkoosolekul ja eeldusel, et otsuse poolt on hääletanud üle poole kõigist korteriomanikest, kellele kuulub üle

poole kaasomandi osadest. Kusjuures ka laenu võtmise otsus on vaja üldkoosolekul eraldi vastu võtta.

Oluline on ka viidata, et kui korteriühistu on üldkoosolekul otsuse õiguspäraselt ja kehtivalt vastu võtnud, siis peavad ka need, kes otsuse poolt ei hääletanud, taluma otsuse tagajärgi ning vastavat üldkoosoleku otsust täitma. Erandiks on KrtS § 40 lg 3, mille järgi korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kulude kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on leidnud juba viidatud lahendis numbriga 3-2-1-116-11, et sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui korteriühistu soovib teha muid kui vajalikke kulutusi ning korteriomanikult ei saa nende kandmist vähemalt tervikuna nõuda, kuivõrd majanduslikel või muudel põhjustel tooks see talle kaasa rasked tagajärjed. Artiklis viidatud seadusesätetest ei saa korteriühistu ka oma põhikirjaga mööda hiilida, kuivõrd KrtS § 17 lg 2 järgi võib põhikirjaga ette näha vaid selliseid tingimusi, mis ei ole vastuolus seaduse või eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

JAANIKA REILIKBAKHOFF, advokaat ELIIS TISCHLER, jurist

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile korterelamute rekonstrueerimise toetuse määruse. Peagi avaneva uue taotlusvooruga annab riik korteriühistutele 75 miljonit eurot toetust.

„Kasvanud energiahinnad on kergitanud oluliselt inimeste eluasemekulusid ja mõjutanud kõigi toimetulekut. Mõistlik on korterelamu põhjalikult renoveerida, sest parem soojapidavus ja ventilatsioon tähendab paremat ja tervislikumat kodu ning vähenevaid küttekulusid,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Ministri sõnul on kliimamuutuste tõttu projekteerimisnorme toetuse tingimustes veidi muudetud. „Kuumalainete ja tormide sagenemine ning kasvanud üleujutuste risk eeldavad, et meie kodud peaksid olema ka äärmuslikumatele ilmastikutingimustele vastupidavad,“ märkis Sikkut. „Ka on energiakriis tõstatanud vajaduse pöörata eraldi tähelepanu küttesüsteemi asendamisele, isegi kui kogu renoveerimist ei saa praegu ette võtta.“

Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui ka gaas- või elekterküttel korterelamu kütteseadme asendamist taastuvenergial põhineva seadmega või korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetust saavad küsida üldjuhul kuni 2000.

aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud. Küttesüsteemi asendamisel puudub hoone kasutuselevõtmise ajaline piirang.

Toetuse osa olenevalt korterelamu asukohast, suurusest ning ettevõetavatest töödest on 30 kuni 50 protsenti. Avanevas taotlusvoorus on kokku jagada 75 miljonit eurot.

Esialgu on võimalik taotleda toetust tervikrenoveerimisele, kuid tulevikus lisandub ka osalise rekonstrueerimise toetuse võimalus. Tervikrenoveerimise korral tuleb renoveerida ja soojustada fassaad ning katus, vahetada aknad, ehitada ventilatsioonisüsteem ning keskküttesüsteemi olemasolul see renoveerida. Lisaks on toetatavad muud energiasäästuga seonduvad tegevused, näiteks päikesepaneelide ja päikesekollektorite paigaldus, samuti soojavarustuse tagamine elektrikatkestuse korral, luues soojussõlme ümberlülitamise võimaluse välisele elektritoitele.

Taotlusvooru viib läbi EASi ja KredExi ühendasutus, voor plaanitakse avada märtsis. Rohkem infot selle kohta lisandub lähiajal Kredexi kodulehele.

Alates 2009. aastast on riik toetanud ligi 1400 korteriühistut elamu renoveerimisel. 2022–2027 suunatakse elamute energiatõhususe suurendamisse 366 miljoni eurot, mis pärineb EL struktuurifondidest. MKM

Aldo Luud

Axioma Qalcosonic W1 k augloetav ultraheli-veear vesti

Veearvestite kauglugemine on mõeldud täpseks näitude lugemiseks. Korteriühistute seas populaarne teenus välistab kõikvõimalikud inimlikud eksimused näitude fikseerimisel ja valeinformatsiooni andmised. Ühtlasi on võimalik tuvastada lekkeid ja enneta d a s e ll e l ä bi l i igs e id kahju s id ja suur i a r v eid v ee- e t t e võ te t e l t. Täp n e m õ õ tmi n e tagab minimaalsed erinevused mõõturite vahel.

Tehnoloogiliselt edasi arenenud arvesti, mis loeb külma ja sooja vett Sinu majapidamistes, kortermajades ja äripindadel

Paigaldus, ilma mõõtetulemusele mõju avaldamata, lubatud nii horisontaal- kui ka vertikaalasendis

Paigaldamine pikkustele 80/110/130 mm Sisseehitatud raadioside moodul, mis ei nõua ühtegi tsentraalset vastuvõtukeskust Elektrooniline tabloo

Pikk kasutusiga – kuni 16 aastat

Lekketuvastus, voolu suuna muutumise alarmeerimise võimalus ja temperatuuri jälgimine

Väga täpne ja tundlik ka väiksematele vooluhulkadele, kuni 1 l/h

Vastavus ELi määratletud direktiividele

Pakume näitude lugemise ja integreerimise võimalust levinumate majandustarkvaradega (võimalik seadmete väljaost või pikaajaline seadmete rent).