Laps & pere mai 2015

&

MIKS EI OSKA LAPSED ENAM OMAETTE MÄNGIDA?

Laps pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Neljapäev, 14. mai 2015

Paljajalu silkamine teeb head

SUURED SEIKLUSED OOTAVAD SIND EES

Lennuks valmis! valmis EESTI KEELES

KINODES 5. JUUNIST

2

Laps ja pere

Neljap채ev, 14. mai 2015

Laps ja pere

3

Neljapäev, 14. mai 2015

Murrine Millefiori klaasikunst – Cooki saarte 2015.a hõbemünt Hind: 125 €

Sodiaagimärgid – Kaksikud, Makedoonia 10 Dinaari hõbemünt Hind: 119 € Vida Press

Beebi esimene elukuu Lapse esimene elukuu on keeruline aeg: tilluke organism peab kiiresti kohanema eluga hoopis teistsugustes tingimustes.

MAIRI KADAK leht@ohtuleht.ee

Vastsed emad pääsevad nüüdisajal oma tillukeste beebidega sünnitusmajast koju õige kiiresti, tavaliselt paari päeva jooksul pärast sünnitust, kui ema ja titaga on kõik korras. See aga tähendab, et lapse õigeaegse tervisekontrolli peavad tagama vanemad. Kas emad-isad ikka mõistavad, kui tähtis see on, muretsevad lastearstid.

Varakult koju – turvaliselt kodus

Vastsündinuiga – esimesed 28 elupäeva – on lastearstide kinnitusel eluperiood, mis vajab väga korrektset ja head meditsiinilist jälgimist. Haiglast koju jõudnud beebi tervist peaks jälgima perearst, kellel aga tegelikkuses ei pruugi tihti üldse ollagi infot uue patsiendi lisandumise kohta.

Seepärast peaksid tulevased emad-isad endale aegsasti selgeks tegema, millise perearsti poole saavad nad oma vastsündinuga pöörduda. Pärast ema-lapse haiglast kojutulekut oleks mõistlik kohe arstile helistada ja anda lapse sünnist teada, soovitab ajakirjas Kodutohter perearst Kati Paal. Siis saab kokku leppida ka esimese kohtumise aja.

Enamasti on perearstil imikute vastuvõtuks kindlad vastuvõtuajad või isegi eraldi nädalapäev, seega ei pea kartma, et arsti vastuvõtule minnes peab tita koos tõbistega arsti ukse taga ootama.

Kati Paal rõhutab, et perearsti ja -õe jaoks ei ole olemas rumalaid küsimusi: vastne ema võib väiksemategi muredega alati helistada ja nõu küsida.

Vastsündinute varast kojusaatmist soositakse Tallinna lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja Liis Toome sõnul kõikjal maailmas,

sest sel moel saavad ema ja laps rahulikult teineteisega harjuda.

Siiski on sel omad puudusedki, märgib doktor Toome Perekoolis vahendatud nõuandeartiklis: esimese 48 elutunni jooksul ei pruugi veel avalduda paljud lapse elu ohustavad haigused, näiteks osa kaasasündinud südamerikkeid, ainevahetushaigusi vmt. Nende diagnoosimise ja ravi hilinemine võib aga lapsele mõjuda väga halvasti. Varakult koju saanud beebid peavad kindlasti käima esimesel elunädalal sünnitusmajas järelkontrollis, kus lapse seisundit hindab lastearst, tehakse esimesed kaitsesüstid ning uuringud võimalike kaasasündinud haiguste ja kuulmispuude suhtes.

Meeldejäävadteks a kingitused erineekvs! tähtpäevad Emaarmastus – Karuema, Austraalia 2014.a hõbemünt Hind: 89 €

Peeg glike, peeglike Peeglike, seina peal...

Niue 2015.a hõbemünt Hind: 129 €

Tähtis on jälgida toitumist

Vastsündinu esimese kahe nädala peamised tervisemured, mis võivad nõuda haiglaravi, on tohtrite sõnul toitumisraskused ja kollasus. Esmasünnitajal on raske hinnata, kas tema laps ikka saab rinnast söönuks, toitumisprobleemid võivad aga beebi elu ohtu seada. Seepärast on vaja jälgida, et imetamine õnnestuks. Mõnel vastsündinul esineb esimestel elunädalatel füsioloogiline kollasus, imetamisprobleemidest tuleneva veevaeguse või muude haiguste foonil võib sellest aga areneda imiku tervist tõsiselt ohustav kollasus.

“Tere tulemast maailma!”

Austraalia 2015.a hõbemünt Hind: 99 €

Arsti valvsa pilgu all

 Lastearstid soovitavad, et sünnitusmajast koju jõudnud uut ilmakodanikku külastaks tema kodus pereõde, järgmised kontrollid toimuksid perearsti juures lapse 14päevaseks ja kuuvanuseks saamisel.  Arsti pilk on oluline, sest lapsevanemad ei pruugi tõsistele haigustele viitavaid sümptomeid märgata. Vastsündinueas võib ka 38kraadine palavik olla väga tõsise tervisemure märk. Kui nii väikesel lapsel tekib palavik, tuleks ta viia põhjuse selgitamiseks haiglasse.

Pulmapäev lmapä – Austraalia 2015.a hõbemünt Hind: 125 €

Vana-Viru 5, 10111 Tallinn • Tel: 644 0593 Avatud: E-R 10-17, L 11-16 myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks – e-mündipood: www.myndipood.ee Kohaletoimetamine Omniva kullerteenuse või Omniva pakiautomaadi vahendusel.

4

Laps ja pere

Neljapäev, 14. mai 2015

Ema-isa ülesanne on luua mänguks sobiv keskkond ja võimalused, tegutsemine jäägu laste hooleks. Vida Press

Lauamängud on hea võimalus kogu perega koos aega veeta, aga need arendavad ka lapse loogikat, loovat mõtlemist ja silma-käe koordinatsiooni ning õpetavad muudki kasulikku, muu hulgas näiteks oskust kaotusega toime tulla.

Mäng – kelle töö see siis on?

Kes meist poleks kuulnud: mäng on väikese inimese töö! Paraku jääb tihti mulje, et üha rohkem kipub mäng – lisaks kõigile muudele lapsevanemakohustustele – olema ema-isa ülesanne.

ANNA-LIISA METS

tahavad lapsi arendada, planeerivad ära kogu põngerja päeva, loomulikku arenemisvõimalust lapsele ei jäägi.

leht@ohtuleht.ee

Perefoorumites ja -blogides kohtab üha sagedamini arutelusid, kus nõutud lapsevanemad tunnistavad, et kuigi oma lapsepõlves mängiti ikka pigem omaette või koos teiste lastega, tundub nüüd, ise lapsevanemana, et kui sa enamikku oma vabast ajast lapsega mängimisele ja seeläbi tema arendamisele ei pühenda, oled vanemana läbi kukkunud.

Pereinstituudi kasvatusnõustaja Siiri-Liis Kraav ütleb siiski, et päris kindlasti on lapsele vaja iseseisva mängu ja tegutsemise oskust ja vilumust.

«Lasteaednikud on sageli hädas lastega, kes ei oska mängida ja ootavad, et kogu nende aja sisustaksid täiskasvanud,» teab nõustaja. «Koolieeliku või väikelapse elukorraldus ei anna aga sageli võimalustki iseseisva mängimisoskuse välja kujunemiseks: nende päevakava on liiga tihe.»

Kõik see tuleb ikka sellest, et vanemad, kes väga

&

Laps pere

Innukas sekkumine ei tee head

Koolieelses eas areneb lapse initsiatiiv, aga ta peab tajuma, et tema ettepanekuid võetakse tõsiselt.

Väikelapse mängus on suur osa uudishimulikul maailma tundmaõppimisel. Vanema põhiline ülesanne on luua emotsionaalselt turvaline keskkond, mis julgustaks last ja tekitaks temas tahet maailma avastada. Kui lapsevanem juhirolli kogu aeg enda kätte haarab ning lapse tegutsemist lakkamatult suunab ja juhib, on väga tõenäoline, et lapsel kaob nii julgus maailma tundma õppida kui ka igasugune huvi iseseisvalt mängu algatada.

«Koolieelses eas on arenemas lapse initsiatiiv, tal on vajadus tunda ja tajuda, et tema ettepanekuid võetakse tõsiselt ja tema juhtimisele järgnetakse,» selgitab Siiri-Liis Kraav. «Sellise võimaluse annab just vaba mängu kogemus koos eakaaslas-

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Helena Karma 614 4045 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

Vida Press

Minge koos sauna!

Ühistel ettevõtmistel on samuti lapse arengus tähtis roll, see pakub lapsele lähedust ja soojust ning annab võimaluse vanemalt õppida. Kogu pere ühistegevus ei pea aga olema mäng, sama hästi või pareminigi sobivad näiteks aiatööd, söögitegu – kas või saunaskäik.

OHTULEHT.EE

Lapse areng

5

Neljapäev, 14. mai 2015

tega. Liiga kontrollitud, piiratud ja pärsitud tegevused vähendavad initsiatiivi arenemise võimalust.»

Seega: vanemad peaksid oskama õigel hetkel kõrvale astuda ja ohjad lapse kätte anda.

Kasvatusnõustaja tunnistab, et tema klientide hulka satub vanemaid, kes on stressis, sest nende lapsed ei suuda ega soovi pideva vanema juhitud mängu tulemusel hetkegi iseseisvalt tegutseda.

«Vanemast on saanud lapse meelelahutaja,» tõdeb ta. «Seda rolli jagab niigi koormatud vanem arvuti või televiisoriga. Paraku: mida innukamalt vanem lapse aega sisustab, seda vähem vajadust ja võimalust on lapsel arendada oma mänguoskusi ja harjumust iseseisvaks tegutsemiseks.»

Haugu, kui laps palub!

Ei pea kartma, et pika sisustamata aja jooksul hakkab lapsel igav - pigem soosib see loovust.

Äärmiselt oluline on ka minna vahetevahel kaasa lapse algatatud mänguga, kas või tema soovil koera kombel põrandal paterdada ja haukuda. «Lapse algatustega kaasaminemise läbi areneb lapses teadmine oma initsiatiivikusest ja juhivõimetest,» põhjendab Siiri-Liis ja lisab, et vajaduse korral tuleb last ka abistada, et tal ei tekiks saamatusetunnet.

«Näiteks on oluline abikäsi ulatada, kui laps jääb hätta plastiliinist loomakesi voolides, onni katust kinnitades või muus taolises olukorras. Kui laps sellistel puhkudel täitsa üksi jääb, tekib temas tunne, et ta ei saagi millegagi hakkama – ja varsti ta enam ei üritagi.

Lapsel peabki igav hakkama

Nõustaja rõhutab, et üks mängu põhitunnuseid on selle nauditavus, rõõm vabalt valitud meelepärasest tegevusest. Kui vanem aga haigutust maha surudes ja teise käega telefoni näppides kohustuslikus korras sihitult autot mööda vaipa ringi sõidutab, siis on ta ennast pannud teenindaja rolli ja sellisest mängust pole ka lapsel suuremat rõõmu.

Küll aga on nõustaja sõnul oluline leida aeg-ajalt perega ühiseid mänge ja tegevusi, mis kõigile ühtviisi lusti pakuvad: läbi selle tunneb laps end teiste seas võrdväärse partnerina.

Asjatundjad soovitavad väikelapse päevakavva planeerida nii toas kui ka õues mitu poole tunni kuni tunni pikkust vaba mängu aega. Selle aja jooksul laseb vanem lapsel omapäi tegutseda, hoolitsedes ise ainult selle eest, et võsukest ümbritseks turvaline keskkond.

«Ei pea kartma, et pika sisustamata aja jooksul hakkab lapsel igav,» ütleb nõustaja. «Pigem mõjub igavus just ergutavalt ja soosib loovust, lühema aja jooksul ei jõua laps keerukamatesse ja arendavamatesse mängudesse sisse elada.»

Segamatu mäng on lapse igakülgseks arenguks äärmiselt oluline.

Mis on mäng?

Mängu abil areneb lapse mõtlemine tegevuse planeerimise, analüüsimise ja võimaluste kaalumise kaudu. Oluline on ka sotsiaalne areng: mängus täidetakse mitmesuguseid rolle ja seeläbi mõistetakse inimestevahelisi erinevusi; kaaslastega mängides, tülitsedes ja leppides, liite luues ning ühiste eesmärkide poole püüeldes õpitakse suhtlemisoskusi. Füüsilisele ja motoorsele arengule on kasuks aktiivne kehaline tegutsemine, omavaheline suhtlus aitab kaasa keelelisele arengule.

Tähtis on ka see, et läbi mängu mõtestab laps maailma, lahendab enda jaoks segaseid või ka hirmutavaid olukordi – püüab maailmast saadud infot endale mõistetavaks teha. Mäng on lapsele selleks sobivaim ja käepäraseim vahend.

Vannimänguasjade ekspert soovitab!

armastus

hoolivus rõõm

6

Tervis

Neljapäev, 14. mai 2015

Ortopeed: «Väikelaps peab saa võimalikult palju paljajalu kõnd Perefoorumites kohtab sageli vanemate kurtmist: lapsel on X- või O-jalad, vist on lampjalad – mida küll teha? Kui hull paistab laste jalgade olukord arsti pilgule?

KATRIN ROHTLA katrin.rohtla@ohtuleht.ee

Tallinna lastehaiglas 35 aastat traumatoloog– ortopeedina töötanud Silvia Nittim lohutab, et tõsiseid diagnoose ei ole üldse palju.

«Miskipärast vaatan ma vastuvõtul kuude kaupa ainult terveid lapsi ja räägin vanematele: see on normaalne jalg, lapse jalg näebki nii välja. Näiteks lampjala diagnoosi pean panema üliharva,» ütleb arst. «Vanemate paanika on aga selline, nagu oleks tegemist üliraske haigusega. Lampjalgsus ei ole ju puue!»

Jooksmistki tuleb mõnikord õpetada Ortopeedi vastuvõtule satuvad sageli lapsed, kelle on sinna saatnud füsioterapeut: «Väga tihti tullakse jutuga, et füsioterapeut saatis, sest laps ei oska joosta,» kirjeldab Silvia Nittim. «Mina küsin siis vastu, et lugeda ja kirjutada ta teil ju ka ei oska, mis te sellega teete? Õpetate? Järelikult on ka jooksmist vaja õpetada! Kõik asjad ei tule alati iseenesest.»

Tohter nendib, et ei mõista ka, kust on tulnud arusaam, et kõik lapsed peavad kohe hopsti! kingad jalga saama ja neid kogu aeg kandma, sest muidu on jalgadega asjad halvasti. «Kas ehk need kingafirmad on hakanud nii väga üles puhvima seda asja?» arutleb ta. «Laste jalad ei ole nii haiged, vanemad miskipärast mõtlevad oma lapsed haigemaks, kui nad on!»

Lampjalgsus ei ole puue

Arst soovitab esimeste jalatsite soetamisega üldse mitte nii väga kiirustada. «Mida varem saab laps kingad – ja veel lausa ortopeedilised kingad – jalga, seda hullemaks need jalad lähevad, sest sinna ei teki lihaseid,» põhjendab ta.

JÄRGNEB LK 8

Laps ja pere

7

Neljapäev, 14. mai 2015

ma ida!Âť

Vida Press

8

Tervis

Neljapäev, 14. mai 2015

ALGUS LK 8

Millal minna arstile?!

Doktor selgitab, et vastsündinu tallaalune on tervenisti üks pehme rasvapolster: «Kui tegemist on neuroloogiliselt haige lapsega, kes ei hakka kõndima, siis temal ei teki talla alla lihaseid, sinna jääbki padjake. Terve laps hakkab kõndima ja selle tulemusel tekivad talla alla lihased. Mida rohkem saab laps paljajalu kõndida, seda ilusamaks jalad muutuvad.»

Arst märgib, et enne kolmandat eluaastat polegi mõtet näiteks tallavõlve otsida. Lapse jalgu saab tema sõnul asjakohaselt hinnata alles kümnendal eluaastal: «Sinnamaani on lubatud erinevused niinimetatud klassikalisest ilust või normist, mida me kõik täiskasvanu puhul peame normaalseks. Lapse puhul on normaalne, kui ta sellest erineb.»

Tohter selgitab, et lapse jalad hakkavad koormusega kohanema sellest peale, kui beebi suudab end jalgele ajada. «Üheksakümnel protsendil lastest vajuvad alguses jalad põlvest ja hüppeliigesest X-kujuliseks. See vajumine kestab viienda eluaastani, siis hakkab õigumine,» lohutab doktor Nittim kõiki vanemaid, kes muretsevad lapse mitte just kõige sirgemate säärte pärast. «Päris sirged peaksid jalad olema nii kaheksa- kuni kümneaastaselt.»

Siiski toob doktor Nittim välja kaks riskitegurit: lapse jalad n-ö vajuvad ära seda rohkem, mida ülekaalulisem on laps ja mida elastsemad ehk hüpermobiilsemad (üliliikuvad) on tema liigesed. «Kui need kaks tegurit on koos, siis neid lapsi tuleb küll viiendast kümnenda eluaastani jälgida,» ütleb arst.

«Loodus tahab, et see X kaoks ära, aga need kaks riskitegurit ei pruugi lasta sel sündida.» Riskitegurite olemasolul tuleks ortopeedi poole pöörduda 4–5aastase lapsega.

Tohtri sõnul võibki ortopeedilisi probleeme olla rohkem neil lastel, kellel on geneetiline liigeste plastilisus, ülekaal, kes kasvavad kiiresti (sidekude ja lihased ei jõua järele) või kelle füüsiline aktiivsus on kehv.

Lapse jalamuredega tuleks arsti poole pöörduda, kui  O-jalad püsivad ka pärast kolmandat eluaastat;  jalgade asend on asümmeetriline, haaratud on vaid üks jalg;  lampjalgsus püsib neljanda eluaastani;  esineb valu, lonkamist, jäikust, turset;  X-jala seisund püsib pärast seitsmendat eluaastat,  muret teinud jalaprobleem süveneb.

Vaadake oma last: kord mängib varvastega, juba siputab niisama jalgu, teeb kukerpalle, kiigub varvastelt kandadele. «See kõik on lihastreening!» kiidab põnne ortopeed Silvia Nittim. Vida Press

Milliseid jalanõusid eelistada?

Heaks peab ortopeed neid jalanõusid, mis annavad labajalale võimalust sirutada ja painutada.

Vida Press

X-jalgade taandumisel on abiks, kui laps istub võimalikult palju rätsepaistes.

Kindlasti ei tohiks aga laps pidevalt jalatseid kanda.

«Kui lasteaias neid nõutakse, siis võiks valida jalanõud, millel on kõvemapoolne tald – mitte lausa jäik, aga ka mitte päris pehme. Kand võiks olla kinni, mitte ainult rihm kanna tagant,» õpetab doktor.

«Kodus võiks laps siiski olla sokkis või paljajalu.»

Suviti Crockse ja plätusid kanda ortopeed ei keela: «Nendega peab küll natuke varbaid pingutama ja natuke pingeasendis hoidma, sest muidu tulevad jalast ära, aga meie suvi on ju nii lühike, selle ajaga ei ole võimalik jalgu ära rikkuda.»

Sandaalide juures, mida sageli kantakse aasta läbi sisejalatsina, tuleks jälgida, et need toetaksid kanda. «Aga igal juhul on väikelaste puhul ülemäärane jalatsite kandmine hullem kui nende mittekandmine,» ütleb doktor Nittim veendunult.

Jalamured – mida teha?

Elite erakliiniku füsioterapeut Anne Lepasepp kirjeldas väikelastel kõige sagedamini esinevaid jalaprobleeme ja seda, mida tuleks nende korral teha.

LAMPJALGSUS e pöiavõlvide lamenemine. Pöiavõlvid kujunevad välja lapse kasvades, enne kolmandat-neljandat eluaastat ei peaks lampjalgsuse pärast muretsema. Imikut ei maksa seisma panna enne, kui ta on suuteline ise püsti tõusma.

Esimesed jalanõud peaksid olema toetavad ja kui vähegi võimalik, siis mitte taaskasutusest – need võivad olla juba vormist väljas.

Väikelapse jalatsid võiksid olla toetava sisevõl-

viga, kuni 1cm jalalabast pikemad, kinnise kannaga, pealt nööritavad või takjapaelaga suletavad, ninaosa peaks olema laiem (suvejalanõudel lahtine), et varbad oleksid vabad, pöiavõlv ja hüppeliiges aga tihedalt ümbritsetud. Kontsa kõrgus võib kuni kolmeaastastel olla 0,3–0,5 cm, eelkooliealistel 1cm.

Laps peaks võimalikult palju liikuma paljajalu: suvel liivarannas või koduaias, muul ajal toas (kasulik jalaalune on kare vaip, mitte sile põrand).

Veidi massaaži ja võimlemist tuleb alati kasuks.

O-JALAD – seistes on lapsel pahkluud koos, põlved lahus. Muretsemiseks ei ole põhjust, kui

põlvedevaheline kaugus on kuni 5 cm. Enamasti muutuvad jalad sirgeks teise eluaasta lõpuks. Kui O-jalgsus teeb muret, võiks lapse panna nt mängimise ajal W-istesse: laps istub põlvituses nii, et pöiad on puusade kõrval, mitte istmiku all.

X-JALAD – seistes on põlved koos, pahkluude vahele jääb vahe. Füsioloogiline X-jalgsus taandub neljandaks eluaastaks. Taandumise toetamiseks võiks last innustada istuma rätsepaistes.

KAASASÜNDINUD KOMPPÖID – pöid on iseloomulikult pöördes, takistab püstitõusmist ja kõndimist. Diagnoositav enamasti juba enne sündi ja varajase ravi korral korrigeeritav.

Reklaamtekst

10

Kooliaeg

Neljapäev, 14. mai 2015

Kooliminejale on käitumisoskus sama tähtis kui lugemisoskus Erakogu

Mõnikümmend aastat tagasi võis laps kooli minna ka nii, et Ad ja Bd hakati alles esimesel septembril lähemalt uurima.

Tänased kooliteed alustajad oskavad enamasti küll lugeda-arvutada, aga puudu on mõnigi hädavajalik oskus, mis peaks kaasa tulema ennekõike kodust.

Külli Külm ütleb, et tema tütar (pildil) õppis aabitsa järgi lugema juba lasteaias, nii et kooliaabitsa võinuks ka vahele jätta. Lasteaiaõpetajadki kinnitavad, et lasteaias õpetatakse juba esimese klassi materjali ning esimene kooliaasta on suures osas lasteaias õpitu kordamine.

PIIA ÕUNPUU

tamatust – lapsi, kelle käitumisele pole üldse mingit tähelepanu pööratud,» ütleb pedagoog.

«Suhtlemist nii teiste laste kui ka täiskasvanutega tuleks õpetada ikkagi kodus.»

Elementaarsed viisakusreeglidki peaksid kooliminejale olema sisse kasvatatud – ennekõike on see tema enda huvides. Pole ju saladus, et heade kommete ja sujuva suhtlemisoskusega lapsel on võõras keskkonnas oluliselt lihtsam hakkama saada.

piia.ounpuu@ohtuleht.com

Külli Külm, kelle tütar lõpetab Viimsi koolis esimest klassi, räägib, et peamise ettevalmistustöö enne koolitee algust tegi ära lasteaed. Seal õpetati lapsed lugema ja kirjutama, tema tütar käis veel ka eelkooli ettevalmistuskursustel.

Esimese kooliaastakogemuse põhjal ütleb ema, et lapsel, kes pole esimesse klassi minnes veel veerimagi õppinud, läheb koolis raskeks. «Õpetaja rääkis küll, et kooli tulles ei pea oskama lugeda, aga reaalne elu on see, et lapsed saavad aabitsa kätte ja pea kohe hakkavad lugemistekstid pihta,» räägib Külli. Tema laps oli lasteaiast ja eelkoolist saanud piisavad teadmised, seepärast valmistuti suve jooksul kooliks pigem kõike vajalikku soetades: osteti koolitarbeid ja koolivorm ning toodi vastsele koolijütsile kirjutuslaud.

Lasteaed või esimene klass?

Uue aja lapsed on teistsugused

Ühe Tallinna kesklinna kooli algklasside õpetaja, kes oma nime avaldada ei soovi, usub, et õige ongi, kui lapse viimane koolieelne suvi jääb puhkamiseks ja mängimiseks. Raamatutarkuse tuupimise asemel soovitab ta lastega pigem midagi huvitavat ette võtta ja väljasõitudel käia: «Lapsed õpivad igalt poolt midagi, nii loodusest kui ka muuseumist.» Õpetaja tõdeb, et suur töö laste kooliks ettevalmistamisel tehakse ära lasteaedades. «Au ja kiitus neile!» tunnustab ta. Siiski on tema sõnul väga oluline, et just kodu tekitaks lapses huvi õppimise vastu. «Vanem peaks muretsema ka lapse enesehinnangu pärast. Kui näiteks kõik teised lapsed klassis oskavad lugeda, üks aga ei oska, võib see olla suur löök lapse enesehinnangule,» on õpetaja kõrvalt näinud.

Mitmekümneaastane koolikogemus lubab pedagoogil öelda, et lapsed on praegu palju aktiiv-

Kuidas sõpru leida, kuidas konflikte lahendada, kuidas igas seltskonnas õige käitumisviis leida – sedasorti sotsiaalsete oskusteta on koolis raske hakkama saada. Need ja veel paljud teised oskused ja käitumisharjumused peaks laps aga kaasa saama ennekõike kodust. Vida Press semad ja julgemad kui kas või kümme aastat tagasi esimest korda koolipinki istunud põngerjad.

«Kümme aastat tagasi oli laps arglik, kartis aktust ja klammerdus ema külge, nüüd on kõik julged,» sõnab ta. «Ka on laste silmaring laiem, suuresti tänu arvutimaailmale.»

Siiski on ka murekohti. Vanemad, kes on hõivatud tööl käimise ja raha teenimisega, ei suuda alati oma lastega tegelemiseks aega leida. «Palju on kasva-

Lasteaiakasvataja Kaia Beres (pildil) räägib samuti, et praeguste koolieelikute suurim probleem on kasvatamatus: «Lapsed ei saa aru, kellega kuidas käituda tuleb, samuti ei oska nad end kontrollida, et koolitunnis 45 minutit paigal püsida.»

Kuigi osa lapse kasvatamise tööst teevad ära lasteaednikud, on kodul väga oluline roll. Beresi sõnul võiksid vanemad viia last kinno, teatrisse või muuseumisse, sõita temaga ühistranspordis, käia kontserdil, looduses – et koolieelik õpiks, kuidas ühes või teises kohas käituda. «Lõppude lõpuks peaks kasvatus tulema ikkagi kodust,» ütleb ta. Üks võimalus sotsiaalseid oskusi arendada on ka lauamängude mängimine – sedagi peaksid tegema vanemad koos lastega. «Mõnes peres ei ole lapsed lauamänge näinudki,» teab Beres. «Neil on küll legod ja arvutimängud, aga mitte lauamänge – ometi on need äärmiselt arendavad.»

Lauamänge mängides õpib laps lisaks lugemisele ja loendamisele ka näiteks teistega arvestama, kaotama ja reeglitest kinni pidama – kõik need on esimestel kooliaastatel väga olulised oskused. Loomulikult on ülimalt tähtis ka lapse ja vanemate koos veedetud aeg.

Laps ja pere

11

Neljapäev, 14. mai 2015

Maailma kuulsaim tsirkus on tagasi uue lavastusega

DIRECTED BY FRANCO DRAGONE

Saku Suurhallis

27.-31. MAIL LISAETENDUS NÜÜD MÜÜGIL! www.fbi.ee / www.cirquedusoleil.com

Reklaamtekst

ANNONCE

ABI TEIE JUUSTELE

Lõpuks juuste väljalangemine peatus Anne (62-aastane) tundis alati oma pikkade, tervete ja ilusate juuste üle uhkust. Kolm aastat tagasi hakkasid aga juuksed nii tugevalt välja langema, et abikaasa soovitas tal lasta poisipea lõigata. Põhjus oli selles, et Anne juukseid leidus igal pool. Kõik muutus, kui Anne hakkas tarvitama Skandinaavia tablette Hair Volume™ – juuste väljalangemine lõppes.

„K

ui olin noor neiu, paluti mind sageli juuksuritele modelliks, sest mul olid väga pikad, tugevad ja lopsakad heledad juuksed. Kolm aastat tagasi, kui juuksed hakkasid välja langema, olin meeleheitel. Juukseid oli kõikjal. Abikaasa tüdines ära igal pool vedelevatest juustest ja palus mul need lasta lühikeseks lõigata. Ent ka korduv juuste lühikeseks lõikamine ei aidanud.“.

Read about Hair Volume

„Juhuslikult lugesin ajakirjast Skandinaavia toidulisandi Hair Volume’i kohta. Mõtlesin, et need tabletid võivad mind aidata. Märkasin 5-6 nädala pärast, et juuksed hakkasid jälle normaalselt kasvama. Olen Hair Volume’i

tablette tarvitanud juba kuus kuud. Lõpuks juuste väljalangemine lõppes ja mu kaunid lokkis juuksed taastusid. Olen väga õnnelik!“

Juuksur märkas muutust „Juuksur märkas samuti, et minu juuste seisund on kõvasti paranenud. Rääkisin talle Hair Volume’i tablettidest. Ta leidis, et see on suurepärane toode juustele. Soovitan Hair Volume’i kõigile oma tuttavatele.“

Hair Volume’i tabletid toetavad juuste normaalset kasvu Hair Volume’i tabletid sisaldavad õunaekstrakti, mis on tähtis selles leiduva kasvufaktori protsüanidiini B-2 poolest. Koostises on samuti biotiini ja tsinki, mis toetavad juuste normaalset seisundit.

Aminohape L-tsüsteiin kuulub juuksekarva moodustava aine keratiini koostisse. Keratiin annab juustele tugevuse ja elastsuse.

Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti väga olulised.

Originaalseid Hair Volume’i tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Lisainfo telefonil 684 3838.

NEW NORDICU

MAIS SOODUSHINNAGA

internetipood

Tervislik toit

13

Neljapäev, 14. mai 2015

Kõikvõimalikke köögiviljatoite põlgava lapse saab neid sööma vaid pideva kavaldamisega.

Vida Press

«Seda ma küll ei söö!» ehk Lõppematu võitlus toidu pärast

Viis peotäit puu- ja köögivilju päevas – kes poleks tervisliku toitumise põhinõudeid kuulnud. Ema-isa võivad need peotäied ju rõõmuga nahka pista, kuidas aga pöörata lapsed tervisliku toitumise usku lapsed?

ANNA-LIISA METS leht@ohtuleht.ee

Kahe lapse ema ja kokaraamatu «Kaval kokk» autor Andra Kalda ütleb, et ideaalis peab ühe kasvava organismi tarvis olema toidulaual tasakaalustatult kõike: olulised on nii köögiviljad kui ka süsivesikud.

«Laste toidulaual välistaksin mina igasugused mahlad ja muud joogid, mis sisaldavad peidetud kujul liigselt suhkrut ja värvaineid,» nendib Andra.

«Loomulikult võib ka neid mõnikord juua, minagi

ostan vahetevahel lastele limonaadi, kuid igapäevane jook toidu kõrvale ja toidukordade vahepeal on siiski vesi.»

Komme, krõpse ja muid maiustusi soovitab Andra lastele ise valmistada, neid saab kokku kombineerida vägagi nutikalt ja tervislikult. «Siiski ei ole hullu, kui lapsed aeg-ajalt mingeid krõpse või kommi krõbistavad,» pole Andra mitte nii väga tervislike suutäite osas lootusetult järeleandmatu.

«Oluline on mitte liialdada ja kindlasti lapsele sel-

JÄRGNEB LK 14

Võta appi väikesed kavalused  Tihti annab väga hea tulemuse ühine toiduvalmistamine: kui laps teab, et on roa valmimisel otsast lõpuni osaline olnud, on ka tema huvi seda süüa märksa suurem.  Vormi köögiviljadest nt piparkoogivormi abil lastepäraseid kujundeid: karukesi, lilli, palle. Nii äratad lapses huvi.  Lüki pika grilltiku otsa valik juur- ja puuviljatükke ning korralda võistlus: kes oma tiku esimesena tühjaks sööb – lastele meeldib võistelda.  Peida köögivili toidu sisse.

Hakkliharoad, pastad, vormija panniroad, pudrud, küpsetised – võimalusi on palju.  Lastele meeldib süüa kätega, seepärast võiks lasta neil just köögivilju sisaldavaid toite süüa sõrmedega. Nii saab laps uurida ja maitsta, mis taldrikul on.

14

Tervislik toit

Neljapäev, 14. mai 2015

ALGUS LK 13 gitada, mis on milleks hea või halb, et tal tekiksid seosed ja teadmised edaspidi ka iseseisvalt tervislikke valikuid teha.»

Mõned nõksud aitavad

Hea tulemuse annab ühine toiduvalmistamine: kui laps teab, et on roa valmimisel osaline olnud, on ka huvi seda süüa märksa suurem. Vida Press

Paraku pole lapsed kuigi varmad valikuvõimaluse korral vaid tervislikke roogi eelistama.

Tegelikkuses on tavaline, et hoole ja armastusega valmistatud isuäratavat köögiviljarooga nähes pigistab laps suu otsustavalt kriipsuks. Toidule puistatud maitsetaimede peale mõistab juba kaheaastanegi kamandada: «Mis salat see siin on? Võta see ära, seda ma küll ei söö!»

Mida siis teha? «Kindlasti on äärmiselt oluline anda lastele eeskuju – kui toidulaual on kõik tervislik iga söögikorra ajal olemas ja vanemad näiteks köögiviljatoite mõnuga söövad, siis usun, et ühel hetkel soovib ka laps vähemalt proovidagi,» pakub Andra. «Ma ise

Kui toidus on koostisosi palju, pane lastega süüa tegema asudes enne kõik vajalik ettevalmistatult kausikestesse valmis – nii ei tüdine laps ära ja aitab mõnuga kogu toidu valmis teha.

püüan hoida alati laual kangideks lõigatult näiteks porgandeid, kaalikat, kapsast, redist, õuna, pirni ja kurki – lastele hirmasti meeldib neid näkitseda, nii toidukordade vahepeal kui ka sooja toidu kõrvale.

Eriti veel siis, kui kõrval on dippimiseks mõni maitsev kaste.»

Ka on tähtis õpetada laps köögivilju sööma juba maast-madalast, sest mida varem laps mingite toiduainetega harjub, seda meelsamini ta neid sööb, kinnitab Andra.

Et beebi esimeseks tahkeks toiduks soovitatakse just köögivilju, tasuks panustada aega ja vaeva, et need suutäied saaksid esmaklassiliselt maitsvad. Kindlasti tuleks selleks valida parim tooraine.

Andra soovitab valmistada esimesed püreed või näputoidutükid kodumaistest köögiviljadest ja vältida poes pakutavaid valmistoite.

«Kui aga laps võib juba enamvähem kõike süüa, siis püreesta talle sedasama toitu, mida isegi sööd,» õpetab Andra. «Nii harjub laps varakult naturaalse toidu maitsega.»

Epp Petrone Kristiina Kass

NÖBININA JA KORSTNAPÜHKIJA

Pildid joonistanud Heiki Ernits Kujundanud Villu Koskaru Kõva köide, 159 lk Formaat 168x230 Kirjastus Tänapäev

LEENA PEENAR «Leena peenar» on järg Epp Petrone lasteraamatutele «Marta varbad» ja «Anna hambad» ning kuulub sarja «Meie pere lood». Need on lühilood ühe pere tegemistest läbi laste silmade.

Uue raamatu peateema on ema kõhus ringi ujuv Leena, tema siia ilma tulek ning esimene eluaasta vanemate õdede kõrval kasvades.

Nõianeiu Nöbinina lugu läheb edasi! Nöbinina elu uues kodus on mõnus, eriti kui seltsiks on head sõbrad ehk perekond Puravik, mõned toredad naabrid ning nutikad loomad.

Ometi ei kesta rahulik aeg kuigi kaua, selle eest hoolitsevad üks vahva korstnapühkija, üks mitte nii vahva korstnapühkija, varandust otsiv Rikaste pere ning ootamatult kaela sadanud sugulased – kari metsikuid nõiamoore. Segadusest hoolimata saab maha peetud ka suur sünnipäevapidu.

Raamatu lisas on koos nootidega Kristiina Kassi kirjutatud Nöbinina laulud!

Kristiina Kass (snd 1970) on varem kirjutanud rea populaarseid lasteraamatuid nagu „Kasper ja viis tarka kassi“, „Käru-Kaarel“, „Petra lood“, „Samueli võlupadi“, „Peeter ja mina“, “Õpetaja Kusti kummitab” ning „Nõianeiu Nöbinina“, mille järg on käesolev raamat.

www.petroneprint.ee

Tervislik toit

15

Neljapäev, 14. mai 2015

Andra Kalda

Salat toorvorstidega (Neljale, valmistamisaeg 20 minutit) VAJA ON: 100 g rohelise salati segu, 450 g kanalihast toorvorste, 1 suur porgand, 2 keedetud muna, 3 sl maisi, 100 g kurki. Kastmeks: 1 avokaado, poole laimi mahl, 2 sl kookospiima, soola-pipart.

Pane toorvorstid 200 kraadi juures 20 minutiks ahju. Sel ajal laota salatisegu vaagnale, haki peale kurk. Ribasta porgand koorimisnoaga, lõika munad sektoriteks ning laota koos maisiga samuti salatile. Kastmeks püreesta avokaado viljaliha koos laimimahla ja kookospiimaga, maitsesta soola-pipraga ja nirista salatile. Kui vorstid on küpsenud, lõika need tükkideks ja jaota salatile.

Kiire lihapalliborš

Puuviljad maapähklivõi, rosinate ja šokolaadiga

VAJA ON: Lihapallideks: 500 g sea- ja veisehakkliha segu, 1 tl sinepit, soola, pipart, väike peotäis hakitud tüümiani. Supiks: 350 g peeti, 125 g porgandit, 250 g kartulit, 125 g aedube, u 1,2 l keeva vett, soola, 1 sl äädikat, suur peotäis hakitud värsket tilli, õli.

Maitsesta hakkliha soola, pipra, sinepi ja tüümianiga ning sega tainas. Veereta käte vahel väiksed pallikesed ja tõsta külma. Tükelda porgand, kartul ja oad, riivi peet peenelt (mida peenemalt, seda kiiremini supp valmib). Kuumuta poti põhjas õli ning kuumuta köögivilju mõni minut. Lisa 1 sl äädikat (et peet säilitaks kirka värvi) ja sool. Vala peale keev vesi ning jäta kaane alla tasasele tulele hauduma. Kui köögiviljad on pehmed, lisa supile lihapallid ja hakitud till.

Lase uuesti keema tõusta, lisa vajadusel soola ning jäta siis kaane alla järelkuumusele podisema, kuni lihapallid on valmis.

Magusad suupisted, mis on ka toitvad ja tervislikud.

Lihtne teha – lapsedki saavad hakkama.

VAJA ON: 200 g vähese soolaga röstitud maapähkleid (võid kasutada röstitud pähkleid ja lisada näpuotsaga soola), õunu, pirne, banaane, rosinaid ja tumedat šokolaadi.

Maapähklivõi tegemiseks purusta pähklid köögikombainis tihkeks massiks. Kui see tundub liiga kuiv, lisa 1-2 tl kookosrasva või õli.

Lõika õunad ja pirnid laiadeks viiludeks, banaan kolmeks jupiks ja jupid pikkupidi pooleks. Määri viilude vahele maapähklivõid, pista sisse rosinad ja hakitud šokolaadi. Sobib nii vahepalaks kui ka laste sünnipäevalauale. Allikas: Andra Kalda (http://pliiditaga.blogspot.com)

Pirni-, õuna- ja porgandikrõpsud

Kes ei mäletaks lapsepõlvest hõrgult lõhnavaid kuivatatud õunaviile, mis vanaema köögikapist kunagi otsa ei lõppenud. Miks mitte seda maiust kommi asemel oma lastele pakkuda.

VAJA ON: 1 väike õun, 1 porgand, 1 pirn (paras kogus ühele ahjuplaadile), suhkrut, kaneeli.

Lõika puuviljad võimalikult õhukesteks viiludeks, porgand koorimisnoaga õhukesteks laastudeks. Kasta pirniviilud mõlemalt poolt kaneeli sisse, õunaviilud ja porgandilaastud kaneeli-suhkru segusse (1:1) ning lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kuivata ahjus 100 kraadi juures tund aega, keera ümber ja kuivata veel tund. Jahuta, säiluta õhukindlalt suletavas nõus.

ÜHISPILET

Kõrvitsavorm kalkunilihaga VAJA ON: 450 g hakitud kalkuni kintsuliha, 400 g muskaatkõrvitsat, 4 muna, 400 ml kohvikoort või piima, peotäis värsket tüümiani, soola ja pipart.

Koori kõrvits, lõika õhukesteks viiludeks.

Prae hakkliha, maitsesta soola ja pipraga. Klopi munad lahti, sega juurde koor/piim ning veidi soola ja pipart. Määri ahjuvorm õliga ja lao pooled kõrvitsaviilud esimeseks kihiks.

Vala hakkliha kõrvitsaviiludele, kalla peale munasegu, raputa üle hakitud tüümianiga ning kata ülejäänud kõrvitsaviiludega.

Raputa peale soola ja pipart, küpseta 180 kraadi juures 45 minutit. Enne serveerimist lase u viis minutit taheneda.

45

€

69€

Laste Lõunamaa ühendab mitu toredat paika Eesti kagunurgas, mille külastamist on kerge korraldada ja saadud elamus koos perega veedetud ajast on vahva reisimälestus.

Laste Lõunamaa Ühispilet 2 täiskasvanut ja 2 last 3–10 a

Eesti Maanteemuuseumi perepilet

Pokumaa teemapargi perepilet

Nõiariigi Liikluslinna 10 {HWRRQL MD 1ÑLDULLJL SHUHSLOHW

.XELMD VSDD MD saunakeskuse perepilet

NB! Perekaardi esitamisel laieneb perepilet kõigile lastele vanuses 3–10 a.

16

Laps ja pere

Neljap채ev, 14. mai 2015