&
ÕNNELIKU PAARISUHTE TÄHTIS TARKUS: ÕPI KUULAMA!
Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI
Neljapäev, 24. mai 2018
UUS!
Koolilõpu lustakas aiapidu
Panthermedia/Sanpix
2
Suhted
Neljapäev, 24. mai 2018
Ă•nneliku paarisuhte kĂźmme nippi Kes tahab, et kaunilt alanud suhe pĂźsiks aastakĂźmneid sama ilus ja ajaga vaid tugevneks, peab meeles pidama, et ilma hoolitsuseta kasvab siin ilmas vaid umbrohi. KĂ„IGE AEG-AJALT KOHTAMAS. Kes Ăźtles, et kui oled pĂźsisuhtes, siis on kohtingutega lĂľpp? KĂľik sĂľltub vaid teist kahest. Korraldage asjad nii, et teil oleks kord nädalas mĂľni tund aega ainult teile kahele – vĂľi kord kuus Ăźks erakordne kohting. Sisustage see meelelahutustega, mida te pole kunagi – vĂľi juba väga pikka aega – ette vĂľtnud. KUIDAS PĂ„EV LĂ„KS? Isegi kui see tundub totter rutiin, kĂźsi seda igal Ăľhtul. PäevasĂźndmuste jagamine partneriga annab märku, et kummagi tegemised on teisele ikka veel olulised – ja see tunne lähendab. NAERGE ISEENDA ĂœLE. VĂľtke
aeg-ajalt jutuks minevikusĂźndmused: meenutage naljakaid juhtumeid ja olukordi, äpardusi, mis nßßdki veel lĂľbu pakuvad. Ăœhisest minevikust nopitud seikade Ăźle naermine loob teie vahel erilise sideme, sest neid asju ei mäleta ega mĂľista mitte keegi teine nii nagu teie kaks. Ă„RA PELGA NĂ„Ă„KLUSI. Kui partneri käitumine ärritab sind vĂľi teie vahel on olnud nääklemist, ära hakka kohe lahutusavaldusele mĂľtlema. SĂľnavahetust tuleb ette igas suhtes, see näitab pigem, et tunnete end sedavĂľrd kindlalt, et vĂľite välja Ăśelda, kui
miski ei meeldi. Muretsemiseks on pĂľhjust siis, nägelused hakkavad asenduma solvangute vĂľi kisaga. TĂœLITSEGE Ă•IGESTI. SĂľnavalik on väga oluline, ära seda unusta, kui riiuks kisub. Kasuta mitPaarisuhtes must: Ăźtle meie. See on tähtis muudab teid tĂźli käigus kaasaelamine vĂľrdseiks, mina-sinaga ja huvi, asetuksite kohe teine teiennekĂľike sele poole rindejoont. aga oskus RĂ•Ă•MUSTA PARTNERI teist kuulata. EDU ĂœLE. Kas oled Ăľnnelik, kui teda edutatakse? Kas tunned sisimas siirast rþþmu, kui ta on millegagi hästi hakkama saanud? PsĂźhholoogid kinnitavad, et see, kuidas reageerid partneri headele uudistele, on olulisemgi kui see, kuidas käitud kriisi ajal. Ole toetav ja innustav ning rþþmustage koos. TEHKE KOOS SPORTI. Sellega
Mßßdid, mida ei maksa tþe pähe vþ a
(
((
-*'*.(*/'*/(*0'*/
+1&**
/ /0. /0. (###'" ' ( ! -,/
tabate kaks kärbest Ăźhe hoobiga: parandate mĂľlemad oma fßßsilist vormi ja see annab tĂľenäoliselt tunda ka magamistoas. Sportimine vähendab stressi, lisab energiat ja enesekindlust, see kĂľik teeb libiidole vaid head, Ăźhine tegevus sĂźvendab aga lähedustunnet. Kui seni pole sport kummagi harrastuste hulka kuulunud, siis alustage kas vĂľi Ăľhtustest jalutuskäikudest. KUULA PARTNERI JUTTU. Ăœldiselt tavatsetakse mehi sßßdistada selles, et nad ei kuula kunagi oma kaasat, aga tundub, et nii mĂľnigi kord on see siiski vastastikune. Paarisuhtes on tähtis kaasaelamine ja huvi, ennekĂľike aga oskus teist kuulata. Vahel vĂľib kĂźll tunduda, et endal on midagi olulisemat Ăśelda, aga ära siiski teist katkesta – ja kuula, mida ta räägib. OLE LĂ„HEDANE TEMA SĂ•PRADEGA. Ăœhised sĂľbrad on paarisuhtele arvestatavaks toeks. Kui suisa sĂľprust ei teki, siis head suhted partneri sĂľpradega peaksid siiski olema – ja ei mingit hammaste kiristamist seljataga! Kindlasti ei maksa kaaslase sĂľpru halvustada – sellest ei tule kunagi midagi head. HOIDKE ROMANTIKAT! Ă•nneliku paarisuhte saladus ei ole kindlasti vaid hea klapp voodis – vähemalt sama oluline on ka lähedustunne, mida aitavad hoida ja toita väikesed armsad tähelepanuavaldused. Ja muidugi ei tohiks unustada partnerile aeg-ajalt Ăśelda, kui tähtis, vajalik ja kallis ta on – naised väidetavalt armastavadki kĂľrvadega, aga need sĂľnad on olulised ka meestele. IA MIHKELS
Õnnelikus suhtes kestab armumistunne igavesti. Õnneks pole see nii, sest pidev armumisseisund – pearinglus, keskendumisraskused, sßdame kiirem tÜÜ, sÜÜgiisu kadumine, unehäired jm – oleks organismile väga kurnav. Õnnelikus suhtes pole konflikte. Konfliktid on suhetes vältimatud, sest igaßhel on erinev taust ja kogemused. Kßsimus on, kas ja kuidas konflikte lahendatakse. Kes armastab, loeb teise soove silmist. Armastus ei anna mþtete lugemise oskust – oma soovidest ja vajadustest tuleb teisele inimesel rääkida, mitte jääda ootama, et ta neist ise aru saaks. Ta on þige, kui teeb mind þnnelikuks. Õnnelikkus ja rahulolu saab alguse iga inimese enda seest, keegi ei saa teist þnnelikuks teha. Hea paarisuhe vþib þnnetunnet suurendada, kuid ei saa olla selle peapþhjus. Allikas: minulaps.ee
Rubriik
3
Neljapäev, 24. mai 2018
4
Rubriik
Neljapäev, 24. mai 2018
«NUKITSAMEHEST HEASÜDAMLIKUKS POISIKLUTIKS» ehk Infotund võõras peres kasvamise
Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond
Eesti tuleviku heaks
võimalustest ning nende perede toetamisest
Ootame kõiki eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperesid ning ka kõiki neid inimesi, kes sooviksid rohkem teada saada hoolduspere võimaluse kohta,TARTU LASTEKAITSEPÄEVA INFOTUNNILE 1. juunil kell 16 Tartusse, Raekoja plats 12 II korruse saali. FOTO: STANISLAV MOŠKOV
Iga laps igatseb oma ema ja isa, oma õdede ja vendade järele. Lapse parim kasvukeskkond on perekond, kuid kahjuks ei saa iga laps oma päris- ehk lihaste vanemate juures üles kasvada. Põhjused on erinevad, kuid kui laps on jäänud vanemliku hooleta, toetab last riik, pakkudes talle asendushooldust. Oluline on püüda leida ja pakkuda nendele lastele, kes mingil põhjusel ei saa oma sünniperes kasvada, peres kasvamise võimalust. Selleks on mitu võimalust: lapsendamine, eestkoste ja ka hooldusperes kasvamine (perekonnas hooldamine). Sotsiaalkindlustusamet soovib panustada perede toetamisse, et suureneks perepõhise asendushoolduse hulk ning iga laps, kes mingil põhjusel ei
saa kasvada oma sünniperes, leiaks endale armastava ja hooliva perekonna. Selleks saame me kõik midagi ära teha. Kui tunnete, et see teema teid kõnetab, või teate kedagi, kes võiks selle vastu huvi tunda, siis võtke palun meiega julgelt ühendust. Igaüks meist saab anda oma panuse laste heaolu parandamisse, kui teab, et iga lapse kindluseks on perekond ning kaalub oma võimalusi hakata hoolduspereks. Hoolduspereks valmistumisel ja ka pärast lapse perre saabumist saab pere kasutada tugiteenuseid, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Asendushoolduse kvaliteeditõstmine“ raames. Teenused on tasuta kõigile eestkoste-, hooldusja lapsendajaperedele.
Individuaalset psühholoogilist nõustamist saab pere kasutada siis, kui vajab tuge lapse vajadustest lähtuvalt. Pere võib saada endale mentori, kellega kohtudes on hea arutada näiteks lapse ettevalmistust perre tulekuks, lapse ja pere kohanemist, perekondlikke konfliktisituatsioone ning muid teemasid, mis perele on olulised. Lapsevanemad on alati oodatud ka grupinõustamistele, samuti on lapsevanematel võimalus saada osa temaatilisest toetusgrupist, kus oma valdkonna spetsialist vastab grupiliikmete olulistele küsimustele ning teeb teemast ülevaate. Asendushoolduselt või eestkosteperest elluastuvatele noortele korraldab sotsiaalkindlustusamet tugiisikuteenust.
LISAINFO NING TARTU LASTEKAITSEPÄEVA INFOTUNNILE REGISTREERIMINE: Ave Alliksaar-Tamm, Sotsiaalkindlustusamet, ave.alliksaar-tamm@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 5393 7684
Pereelu
5
Neljapäev, 24. mai 2018
BRIGITA MURUTAR: „Kui ma üldse olen millestki loobunud, siis pikkadest hommikustest unelemistest.“ „Muusikutöö on samasugune töö nagu iga teine, kuid õnneks mitu korda paindlikum kui mõni muu amet,“ arutleb lauljatar Brigita Murutar, kes koos muusikust kaasa Paul Neitsoviga kasvatab pisikest Looret. „Lapsesaamine ei lõika ära võimalust muusikuna edukalt töötada.“ AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee
„Esinemised on ju enamasti õhtuti, siis on lihtsalt vaja, et sul oleks ümber palju häid inimesi – mõni neist ikka saab kaasa tulla, et mõni tund last hoida,“ naerab Brigita. Sestap ongi tavaline vaatepilt, et Brigita-Pauli esinemistele sõiduks pakitakse kaasa nii pillid kui ka Loore, rääkimata lapsehoidjast.
Hoidjaist puudust pole
Aldo Luud
Usaldusväärsest tugivõrgustikust on perel abi mõistagi ka muul ajal, mitte ainult esinemisõhtutel. „Muusikuna lapse kasvatamine tähendab seda, et kui ka muidu on mõlemal lapsevanemal aeg-ajalt vaja oma aega, siis muusikul on seda kõige muu kõrval vaja sellekski, et tegelda loominguga,“ kõneleb ta. „Või siis nagu minul ja Paulil on – me ei saa hakkama nii, et anname teineteisele aeg-ajalt mõne vaba tunni, sest vajame vahel ka kahekesi koos loominguga tegelemise aega, et siht ära ei kaoks. Uut muusikat on juurde vaja ning selleks tuleb panustada aega.“
6
Pereelu
Neljapäev, 24. mai 2018
Aldo Luud
Sel ajal, kui Brigita ja Paul loomingusse panustavad, astuvadki ette lapsehoidjad. Neid on ohtralt. „Abilisi on õnneks palju, toetusrühm on suur – tugivõrgustik on noorele perele väga oluline ja minul on sellega tõsiselt vedanud,“ näeb Brigita põhjust rõõmustada. „Mul on ka väike õde ja noorem vend. Päris üksinda ma Looret nendega pikemaks ajaks muidugi ei jäta, aga kui meil on Pauliga vaja teise Eesti otsa esinemisele sõita, siis on ideaalne võtta noorem õde või vend bonneks kaasa. Mu väga hea sõbranna aitab meid ka.“
Järjest lihtsamaks läheb
Brigita tunnistab, et esinemislogistika on lapse kõrvalt teinekord tõepoolest keerukas, kuid ka sellega saab harjuda. Õigupoolest ongi muusikutepaar end teisenenud elustiiliga juba kokku sobitanud ja pereks kasvamine näib minevat üsna valutult. „Järjest lihtsamaks meil Loorega ju tegelikult läheb,“ ütleb Brigita. „Beebiga oli ikka mitu korda keerulisem kui praegu, kui Loore on juba seitsmekuune. Nüüd on ta nõus sööma muudki peale piima, noolib juba toitu ka ema-isa kausist. Aga nii on ikkagi kõige parem, kui lapsel on kindlad hoidjad – ta on nendega harjunud. Sellega on meil hästi läinud. Päris võõra inimesega Loore enam ei lepi.“ See-eest näib väike Loore vägagi hästi leppivat ema-isa muusikaga. „Talle sobivad sisuliselt kõik muusikažanrid ja -vormid ning üsna paljud artistid. Ainus, mis ilmselgelt ei sobi, on praeguse aja popmuusika. See jätab ta sada protsenti külmaks. Kui säärane muusika kõlab, vaatab Loore meile kalanäoga otsa, justkui tahaks küsida: mis asi see on,“ kirjeldab Brigita. „Kõik muu on tema jaoks üliäge. Nii kui Paul mõne kitarriloo käima tõmbab, hakkab Loore tantsima ja möllama – talle meeldib.“
„Selle otsustasin juba enne lapse saamist ära, et kui laps tuleb, siis mina olen ikka mina.“
Ei saanud kodus passijat
Et emaks-isaks saamine oleks muusikutepaari kuidagi oluliselt muutnud, Brigita ei arva. „Just arutasin seda oma parima sõbrannaga ja avastasime, et ma polegi nii väga muutunud, Paul samuti mitte,“ sõnab lauljatar. „Loomulikult oleme kasvanud ses osas, et lisaks teineteisega arvestamisele oleme õppinud üheskoos kellegi kolmanda eest hoolitsema ja tema vajadusi enda omadest ettepoole seadma. On ju tähtsam, et lapsel oleks kõht täis ja tal oleks kõik hästi, kui see, et sa ise pole veel pessu jõudnud. Selles osas oleme kindlasti muutunud.“ Muus osas on Brigita ja Paul ikka needsamad muusikud, kes nad olid enne Looret. „Minust ei ole saanud kodus passijat,“ ütleb Brigita rahulolevalt. „Selle otsustasin juba enne lapse saamist ära, et kui laps tuleb, siis mina olen ikka mina. Mulle meeldib käia ringi ja kohtuda inimestega, sattuda ägedatesse kohtadesse, sportida ja palju õues olla. Kui sa algusest peale harjutad ka oma last sellise eluviisiga, siis on see temale loomulik.“ Brigita lisab, et suuri loobumisi ja ohverdusi pole ei tal ega Paulil teha tulnud, pigem on Loore vanemate eluviisi sujuvalt sisse võetud. Loore ise näikse end ses melus hästi tundvat.
&
Laps Pere
„Loomulikult oleme kasvanud ses osas, et peale teineteisega arvestamise oleme õppinud kellegi kolmanda vajadusi enda omadest ettepoole seadma.“
„Kui ma üldse olen lapse pärast millestki loobuma pidanud, siis pikkadest hommikustest unelemistest,“ naerab Brigita. „Loorel on ju nii, et nagu silmad lahti saab, hakkab kohe ka möll peale. Ta on tohutult energiline ja on tükk tegemist, et tema tempoga sammu pidada. Tänu sellele oleme aga väga heas vormis, ka mu beebikilod kadusid kui nõiaväel!“
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan 614 4045 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress
OHTULEHT.EE
Rubriik
AVATUD KONKURSS PREP-ÜKSIKISIKUTE KOOLITAJATE VÄLJAÕPPELE SA Väärtustades Elu avab konkursi PREP-paarisuhtekoolitusel baseeruva üksikisikutele mõeldud koolitusprogrammi Minu suhe on minu kätes! KOOLITAJATE VÄLJAÕPPES osalemiseks. PREP üksikisikutele - Minu suhe on minu kätes! programmi lühitutvustus: Minu suhe on minu kätes! on PREP-paarisuhtekoolitusel baseeruv oskustepõhine interaktiivne koolitusprogramm üksikisikutele. See annab konkreetseid oskusi ja uusi vaatenurki sügavamat rahulolu pakkuva ning emotsionaalselt rikastava lähisuhteni jõudmiseks. Programm toetab osalejat iseenda paremal mõistmisel, teadliku armastuse mõtestamisel ning saadud oskuste ja kogemuste baasil isiklike otsuste ja valikute tegemisel. PREP üksikisikutele - Minu suhe on minu kätes! hõlmab nii üksikisikut kui ka kogu gruppi, toetades käsitletavate teemade kohaldamist isikliku eluga. „Ma sooviksin, et ma oleksin seda kõike teadnud enne oma suhtega alustamist!“ Programmi loojad on seda sageli kuulnud koolitusel osalenute käest, sest koolitus on nende sõnul andnud paarisuhtele senisest hoopis teistsuguse perspektiivi. Sageli osalevad koolitusel need, kes on suhtes haiget saanud, lahku minemas või lahku läinud. Aga ka need, kes soovivad nüüd proovida oma uue suhte alguses teistmoodi
või need, kes tahavad olla paremini valmistunud oma tulevikusuhteks. Programmi kestus on 15 tundi (lisanduvad kohvi- ja lõunapausid) PREP üksikisikutele - Minu suhe on minu kätes! aitab osalejat: • hoiatavate negatiivsete, s.h vägivaldsete suhtemustrite märkamisel ja teadvustamisel; • suhtlemisvigade asendamisel respekti ja lugupidamist väljendavate suhtlemisoskustega; • stressiga paremal toimetulekul ning selle negatiivse mõju vähendamisel lähisuhtele; • isikliku tausta ja ootuste uurimisel ning nende rolli mõistmisel oma otsustusprotsessides; • armumisprotsessi tekkepõhjuste mõistmisel ning sellest lähtuval targal ja tunnetatud otsustuste tegemisel oma isiklikes suhetes; • pühendumise olulisuse teadvustamisel püsiva ja õnneliku paarisuhteni jõudmisel; • andestamise ja truudusetuse käsitlemisel ebatervesse paarisuhtesse sattumise vältimiseks;
Neljapäev, 24. mai 2018
• kasuvanemluse või kärgperede loomisega kaasnevate väljakutsetega toimetulemisel. Koolitusele võivad tulla nii mehed kui ka naised, nii vallalised kui ka paarisuhtes olevad isikud (valdavalt tullakse üksinda, ilma partnerita). SA Väärtustades Elu senine kogemus seoses programmiga: PREP üksikisikutele - Minu suhe on minu kätes! on meie ühiskonnale veelgi vajalikum, kui esialgu arvata oskasime. Seda mitmest aspektist lähtuvalt, aga eriti enda osa nägema õppimisel suhtedünaamikas, vägivaldsete käitumismustrite teadvustamisel ning lähisuhtevägivalla defineerimisel. Antud programm on osutunud heaks lävendiks probleemsemate paarisuhete korral, mil PREP-üksikisikutele - Minu suhe on minu kätes! koolitusel käinud isikud on leidnud motivatsiooni tulla koos oma partneriga PREP-paarisuhtekoolitusele. Süstemaatilise lähisuhtevägivalla puhul on üksikisikutest osalejad saanud jõustatud suhtest väljaastumiseks. Tagasiside koolitusel osalejatelt: „Õppisin nägema seda, mis on minu roll, et mu suhted on olnud just sellised, nagu nad on. Ehk suudan nüüd viia sisse muutusi ja teha midagi teisiti.“ „Minu jaoks oli oluline mõttetöö, mis on vajalik, et jõuda oma tulevikusuhteni.“
„Sain aru, et olen normaalne, et ei taha leppida vägivallaga, sain jõudu edasi liikumiseks.“ „Registreerisin meid juba ka PREP-paarisuhtekoolitusele, et see koos mehega läbi käia, nii palju teemasid on läbi koolituse avanenud... Ootan põnevusega!“ PREP-üksikisikutele - Minu suhe on minu kätes! koolitajate väljaõpe toimub: Tallinnas, september 2018 – mai 2019, s.h teooriapäevad ja programmianalüüs 11.-12. sept 2018, superviseeritud praktikakoolituse läbiviimine koos teise kaaskoolitajaga kahele grupile, kaks grupisupervisiooni päeva koos programmianalüüsiga (üks päev jaanuaris 2019, üks päev mais 2019, täpsemad kuupäevad lepitakse kokku esimesel kohtumisel). Koolitajad: Karmen Maikalu, psühholoog-psühhoterapeut ja Andres Sild, psühhiaater-psühhoterapeut. Täpsem info ja registreerumine: www.prep.ee, http://prep.ee/kutsekoolitajate-koolitusele-3/ Lisainfo: maikalu@gmail.com
AVATUD KONKURSS RASEDUSKRIISI NÕUSTAJA VÄLJAÕPPES OSALEMISEKS SA Väärtustades Elu koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga alustab 2018. a septembris raseduskriisi nõustajate väljaõppega. Õppetöö on tasuline. Ühe õppetsükli hinnaks õppijale on 200 eurot. Kogu koolituse hind õppijale on kokku 1400 eurot (km ei lisandu). Eeldused kandideerimisel: • Bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon või rakenduskõrghariduse diplom.
• Vähemalt 2-aastane tervishoiu- ja/või vaimse tervise valdkonnas töötamise kogemus viimase 5 aasta jooksul. • On omandanud eeldusaineid (üldpsühholoogia, tervisepsühholoogia, arengupsühholoogia ja/või kriisipsühholoogia) vähemalt 6 EAP ulatuses. Kandideerimisel tuleb esitada järgmised dokumendid: avaldus, CV, akadeemilised dokumendid
ja motivatsioonikiri teemal „Miks soovin õppida raseduskriisinõustajaks ja kuidas kavatsen tulevikus saadud oskusi rakendada” ja läbida edukalt vastuvõtuintervjuu. Kandideerimisdokumendid palun esitada kuni 11.06.2018 aadressil margite@rasedus.ee Koolitust toetab:
Lisainfo ja õppekava on kättesaadavad: http://rasedus.ee/tegevus/koolitus http://save.ee/raseduskriisi-noustaja-taiendkoolitus/
7
8
Rubriik
Neljapäev, 24. mai 2018
Mäng õpetab ja arendab e lapse üks põhilise-
Areng
9
Neljapäev, 24. mai 2018
lis Mäng on eelkooliea õpib bi aktiivse mängu Lä d. jai da en maid ar uuja aailma avastama ta ümbritsevat m a, ad te em hta järjest rohk rima, saab selle ko on ta ks lle mi sel mõista, ka aitab mäng lap mine areneb lapse mõtle us ng suuteline. Mä võija ise im üs alü ise, an tegevuse planeerim tso kaudu. Oluline on ka maluste kaalumise eitm m gus täidetakse siaalne areng: män inieläbi mõistetakse se suguseid rolle ja nmä ga te las vusi; kaas mestevahelisi erine oka ja s ite võ , leppides gides, tülitsedes ja e kid är sm ee e ist ning üh tades, liite luues i. us sk itakse suhtlemiso poole püüeldes õp ka on oorsele arengule Füüsilisele ja mot aom , ine line tegutsem suks aktiivne keha ele ab kaasa ka keelelis ait lus vaheline suht ama s lap ab st ngu mõte arengule. Läbi mä i ka võ id se ga se ks da jao ilma, lahendab en ast rdi – püüab maailm ko olu aid av ut hirm ha. te ks le mõistetava saadud infot enda aär ep kä ja ks sobivaim Mäng on talle selle ut titu Ins e : Perekasvatus seim vahend. Allikas
Õpeta laps mängima Perefoorumites või juhuslikes vestlusringides imestavad lapsevanemad tihti, et lapsed kurdavad igavuse üle ja omapäi mängida justkui ei oskagi. IA MIHKELS ia. mihkels@ohtuleht.ee
„Mina mängisin lapsena naabrilastega koos ja meil oli kogu aeg tegemist, ma ausalt ei mäleta, et meil kunagi oleks igav olnud,“ meenutab pooleaastase põnni ema Eleri. „Muidugi tuli vahel ette tülisid ja pisaraid, aga need asjad klaariti ära ja mäng läks edasi. Praegu vaatan hirmuga, mis mu sõbranna kodus toimub, ja mõtlen, kuidas peaksin oma last kasvatama, et meil samamoodi ei läheks. Sõbranna lastel on vanusevahet natuke alla kahe aasta,
viiene ja kohe-kohe seitsmene, peaksid justkui hästi klappima, aga käib üks lõppematu kraaklemine ja hädaldamine: igav on! Haruharva on nad mõnda aega üheskoos millegi kallal ametis, aga seda, et nad mõtleksid ise mingi mängu välja ja vähegi pikemalt mängiksid, pole ma kordagi näinud.“
Kelle töö on mäng?
Eleri ütleb, et sõbranna on oma lastega beebieast saati hästi palju tegelnud. „Ise räägib ta, et
Panthermedia/Sanpix
kui nad väikesed olid, oli see tema meelest loomulik, et Iseseisvust ja ta laste mänge algatas algatusvõimet ja neid suunas – aga ta kujutas ette, et kui nad tuleb lapses suuremaks kasvavad, hakata pole see kaasalöömine kasvatama ja eestvedamine enam maast madalast, nii oluline, et just tänu ütlevad sellele, et ta on neile nii asjatundjad. palju ette näidanud, kuidas see peaks käima, hakkavad nad seda omavahel tegema. Nüüd aga käib ta taas tööl ja läks veel õppima ka, enam ei jaksa õhtuti nendega innustunult mängida, aga kurdab, et siis hakkab närima tunne, et ta on kehv ema: mängimine tähendab ju ka laste arendamist,
10
Areng
Neljapäev, 24. mai 2018
aga tema ei jõua ka parima tahtmise juures praegu sellele piisavalt aega pühendada.“ Kui ema algatab mängu lootuses, et mõne aja pärast õnnestub märkamatult taanduda ja lapsed mängivad kahekesi edasi, ei tule sellest enamasti midagi välja – kui tema enam kaasa ei tee, on mäng varsti lõppenud ja tuttav hala taas lahti: igaaaaav! „Üks tuttav on mul lasteaiaõpetaja ja tema ka kurdab, et palju on lapsi, kes lihtsalt ei oskagi ise mängida ja ootavad, et kogu nende aja sisustaksid täiskasvanud. Ma nii väga tahaksin, et meiega nii ei läheks!“
Vahel peabki igav olema
Iseseisvust ja algatusvõimet tuleb lapses hakata kasvatama maast madalast, ütlevad asjatundjad. Perekasvatuse Instituudi kasvatusnõustaja Siiri-Liis Kraav on samal teemal kõneldes öelnud, et ka tema klientide hulka on sattunud vanemaid, kes on stressis, sest nende lapsed ei suuda ega soovi hetkegi iseseisvalt tegutseda. „Paraku on nii, et mida innukamalt on vanem lapse aega sisustanud, seda vähem on lapsel olnud vajadust ja võimalust arendada oma mänguoskusi ja harjumust iseseisvalt tegutseda,“ tõdes ta. Väikelapse päevakava soovitas kasvatusnõustaja planeerida sel moel, et nii toas kui ka õues
ix
Panthermedia/Sanp
Loovus L oovus vvajab ajab a arendamist rendamist Käsikäes tehnoloogiliste mänguasjade arenguga on taandarenenud laste fantaseerimisoskus, kirjutab laste brändikäitumist uurinud taanlane Martin Lindstrom raamatus „Bränd ja lapsed“. Näiteks ei oska lapsed enam legoklotsidest ehitades oma fantaasiat rakendada. Nad ehitavad ostetud komplekti valmis, aga ei taha seda teist korda teha või samadest klotsidest hoopis midagi uut ehitada: lastel ei ole enam konstrueerimiseks kannatust ega ka uute vormide ja kujude loomiseks vajalikku kujutlusvõimet. Ehk tasuks eelistada kindla asja – laev, traktor jm – ehitamiseks mõeldud komplektidele lihtsalt hulka klotse, et juhendi järgimise asemel lasta loovusel lennata?
jääks talle mitu poole tunni kuni tunni pikkust vaba mängu aega. Selle aja jooksul laseb vanem lapsel omapäi tegutseda, hoolitsedes ise ainult selle eest, et võsukest ümbritseks turvaline keskkond. „Ei pea kartma, et pika sisustamata aja jooksul hakkab lapsel igav,“ ütles nõustaja. „Pigem mõjub igavus just ergutavalt ja soosib loovust, lühema aja jooksul ei jõua laps keerukamatesse ja arendavamatesse mängudesse sisse elada. Segamatu mäng on lapse igakülgseks arenguks äärmiselt oluline.“ Aeg-ajalt tuleb kindlasti leida ka võimalusi võtta perega ette ühiseid mänge ja tegevusi, mis kõigile ühtviisi lusti pakuvad: nii tunneb laps end teiste seas võrdväärse partnerina. Äärmiselt oluline on aga ka minna vahetevahel kaasa lapse algatatud mänguga: ema-isa lasevad lapsel end mängus juhendada ja võtavad vastu rollid, mida laps pakub. „Lapse algatustega kaasaminemise läbi areneb lapses teadmine oma initsiatiivikusest ja juhivõimetest,“ põhjendas nõustaja ja lisas, et vajaduse korral tuleb last ka abistada, et tal ei tekiks saamatusetunnet. „Näiteks on oluline abikäsi ulatada, kui laps jääb hätta plastiliinist loomakesi voolides, onni katust kinnitades või muus taolises olukorras. Kui laps sellistel puhkudel täitsa üksi jääb, tekib temas tunne, et ta ei saagi millegagi hakkama – ja varsti ta enam ei üritagi.“
Rubriik
11
Neljapäev, 24. mai 2018
Rubriik
Neljapäev, 24. mai 2018
AAL
HARJUM
S
A TALLINN
S
A TALLINN
KIVISAARE RATSATALU
TALLINNA LINNAMUUSEUM
/22'86Ǘ MUUSEUM
TERE TULEMAST RATSUTAMA JA LASTE RATSALAAGRISSE!
TULE JA SEIKLE VANAS TALLINNAS! Tallinna Linnamuuseum kutsub ajarännakule linnamüüril, tornides, käikudes ja vanades majades. Vanalinna rajal avastad saladusi tornitreppidel, keldrites ja saalides kokku 6 muuseumis. Kadrioru rada juhatab Peetri aega, Eesti aega ning Miiamilla muuseumi ka!
VAATA LISAKS
www.linnamuuseum.ee
Mis tunne oleks sukelduda sadade miljonite aastate tagusesse merepõhja ning näha sealset elu? Kas tahaksid virtuaalreaalsuse abil kohtuda hiiglaslike nautiloidide ja meriskorpionitega? Loodusmuuseumi näitus ja VR-film „Müstiline ürgmeri“ ootavad Sind avastama – tule koge sadade miljonite aastate pikkust ajarännakut ning tutvu ürgsete mereelukatega! juuni–august
Tule kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses! Aegviidus on Teil võimalik õppida ratsutamist, sooritada lühemaid jalgsi-, jalgratta- ja ratsaretki kaunisse männimetsa, võtta osa kogu päeva kestvast matkast Kõrvemaale. INFO JA BRONEERIMINE tel 5663 1520, info@hobused.ee
E–P 10–17 N 10–19
www.hobused.ee
www.loodusmuuseum
AL
PÄRNUMA
LOTTEMAA
SUVIST
ALUS HAAPS
8 TUNDI ELAMUSI KOGU PERELE! Lottemaal ootavad uudistamist üle 100 leiutise, masina, mängu ja ehitise. Seiklusrada, planetaarium, liutoru, vaatetorn, labürint, mängudemaja ja mererand on neist vaid loetud võimalused. Veeda päev Lotte, Bruno, Alberti ja teiste Lotte joonisfilmidest ja raamatutest tuttavate tegelastega!
AVATUD 9.06–31.08.2018
E–P 10–18 www.lottemaa.ee
ILONI IMEDEMAA
AVASTAM
Kunstnik Ilon Wiklandi loomingule pühendatud teemakeskuses saab mängida, meisterdada, vaadata filme, nautida teatrietendusi ning kontserte, osaleda haridusprogrammides ja pidada sünnipäevapidusid. Sel suvel ootavad teid toredate toimetuste teisipäevad, kuldsete käte kolmapäevad, balletinäitus ning 4.–26. juulini suvelavastus «Rasmus, Pontus ja Lontu».
LAST
Kooli 5, Haapsalu
E–P 10–18 www.salm.ee S PÄRNU
S
A TALLINN
5$11$Ǘ ELEVANT
NÕMME SEIKLUSPARK
Kui päike merevee soojaks kütab, on Pärnu rand suuri ja väikeseid suvitajaid täis. Liumäe-elevandi seljast saad vette vuhiseda, ronida või kiikuda kõrval asuval mänguväljakul, ehitada liivalosse ja pladistada meres. Kindlasti maiusta jäätisega või jaluta rannaniidu vaateplatvormiga matkarajal. Suurematele lastele on lahedaks vahepalaks surfikoolitused.
Seikluspargis on põnevaid kõrgradasid 7 ja lastepargis radu 3. Iga raja lõpus on õhusõiduga laskumine. Seiklusradadele on oodatud ronijad alates 2 eluaastast kuni vanaema-isadeni. Lisaks seiklusradadele pakume sünnipäevapakette, maastikumängu ja saab batuutidel hüpata. KÜSI LISA 5615 9160 KIRJUTA info@nommeseikluspark.ee
E–P 10–20 www.nommeseikluspark.ee
FOTO: ELE NJ U
12
MA UR
www.parnu.ee
m.ee
Rubriik
Neljapäev, 24. mai 2018
LLINNAS
S
A TALLINN
L
A TARTUMA
TA
NUKU MUUSEUM
PIRITA SEIKLUSPARK
TEGEVUST KOGU PERELE!
10–15 MINUTIT KESKLINNAST!
NUKU muuseumis avaneb muinasjutuline teatrimaailm täis huvitavaid lugusid – saab piiluda teatri lavatagusesse maailma ja teatrinukke ellu äratada. Tule proovi mängida nukkudega, mille liikuma panemiseks on vaja mitme inimese koostööd või katseta, kuidas tantsida marionetiga, ilma et niidid sõlme läheksid. MUUSEUM AVATUD teisipäevast pühapäevani, suletud riigipühadel, täpne info kodulehel
Pealinna suurim ja kauneima vaatega seikluspark! 10 rada igale vanusele ja raskusastmele: 2 õpperada, 6 kõrgseiklusrada ja 2 erineva raskusastmega lasterada 2-6 aastastele seiklejatele. Lisaks katusealusega piknikuterrass sünnipäevade ja ürituste pidamiseks. Üks parema veebitagasisidega seiklusradasid Eestis! INFO info@piritaseikluspark.ee või 510 1310
www.piritaseikluspark.ee
JÄÄAJA KESKUS Jääaja Keskus on kogu perele mõeldud teemapark – ühest majast saab aimu kogu universumi ajaloost ning tulevikust meelelahutuslikus võtmes. Jääaja Keskus on ainulaadne külastuskeskus terves Baltikumis – kohapeal näeb elusuuruses eelajaloolisi loomi ning seda, kuidas on kujunenud maailma ja Eesti loodus. LISAINFO +372 5911 3318 või info@jaaaeg.ee
juuni/juuli
E–P 11–18
E–P 10–20
www.jaaaeg.ee
www.nuku.ee
T
AAL VÕRUM
MISRÕÕMU
TELE
EESTIMAAL
S PÄRNU
PUNANE TORN
13
POKUMAA S
A TALLINN
MAARJAMÄE LOSS Maarjamäe ajalookeskus ootab külla nii suuri kui väikeseid. Maarjamäe lossis on avatud näitus «Minu vaba riik» ja Laste vabariik. Kogu perele pakub põnevust Filmimuuseumi näitus «Duubel ÜKS». Tallihoones on avatud näitus «Vabaduse kõla! Eesti levimuusika ajalugu». Lossipargis ootab lapsi suur mänguväljak ning tutvuda saab nõukogudeaegsete monumentide väliekspositsiooniga. Avatud on restoran «Maarjamäe» ja Filmimuuseumi kohvik.
Pärnu vanimas säilinud ordulinnuse kaitsetornis on 15.05–15.08.2018 avatud näitus «Kings and Guards», kus on väljas ajaloolised relvad ja raudrüüd. Mitmed kollektsiooni esemed on kuulunud kuninglikele perekondadele või nende ihukaitsjatele. Eksponeeritakse üle 70 originaaleseme perioodist 750–1800. Igal esemel on oma unikaalne lugu ja need sümboliseerivad oma ajastule iseloomulikku disaini. PILET 7 € SOODUSPILET 5 €
E-P 11-18 www.parnumuuseum.ee/punane-torn
Pokumaa on loodud Edgar Valteri «Pokuraamatu» ainetel – see on loodusmuinasjutt nii suurtele kui väikestele! Meil on unikaalsed puitehitised, püsiekspositsioon Valteri loomingust, Puuko ja ta koduloomad, korraldatakse erinevaid üritusi. Pokukojas saab meisterdada ja mängida või vahva peo korraldada. Otsi ka infot suveõhtuste Õunaaiakontsertide kohta!
www.pokumaa.ee Juuni ja august
T–P 11–18 Juuli 11–18
www.ajaloomuuseum.ee
JÄRGMINE
LAPS JA PERE ILMUB 15.11
14
Rubriik
Neljapäev, 24. mai 2018
PUHKUSELE unusta ravim Suvised elamusteotsingud võivad kergesti viia paikadesse, kust lähim apteek jääb kümnete kilomeetrite kaugusele – seepärast peaks läbimõeldult kokku pandud ravimikott kõikjal kaasas olema.
2+
„Et väikesed tervisemured võimalikult vähe suvist rütmi häiriksid, tasub nüüd üle vaadata oma reisiapteek: kontrollida ravimite kõlblikkusaegu ja veenduda, et see sisaldab kõike hädavajalikku,“ soovitab Südameapteegi proviisor Triinu EntsikGrünberg. „Meeles tuleks pidada, et üle 12aastased lapsed võivad kasutada täiskasvanutele mõeldud ravimeid, nooremate tarvis peavad kaasas olema lasteravimid.“ Nõuandeid ja soovitusi selle kohta, millised ravimid täpselt valida, saab nii perearstilt kui ka apteegist.
Paki kindlasti kaasa
NB! Šampoon tuleb kanda kuivadesse juustesse
Valuvaigistid ja palavikualandajad. Lastele sobib paratsetamoolisiirup või -küünlad ja ibuprofeeni sisaldav siirup. Käepärast võiks olla ka termomeeter. Allergiaravimid. Täiskasvanutele tabletid, lastele pigem siirup. Haavaraviks. Puhastamiseks antiseptiline pihus või vedelik (vesinikperoksiidi lahust enam ei soovitata), haava katmiseks haavaplaastrid ja sidumis-
vahendid. Mugav on kasutada isekleepuvaid sidemeid, aerosoolina on saadaval veekindel haavaliim. Plaastrid. On nii antibakteriaalseid kui ka kiletatud pinnaga veekindlaid plaastreid. Lastel aitavad piltidega plaastrid tähelepanu valult kõrvale juhtida. Geelplaastrid püsivad hästi nahal, on pehmed ja sobivad ka villidele, viimaste tarbeks on ka eri suurusega villiplaastreid. Ville aitab ennetada villipulk. Päikesekaitse. Päikesekreem ei tohiks olla nõrgema kaitsefaktoriga kui SPF15, lastel SPF30. Viimast võiksid täiskasvanud kasutada õrna näonaha kaitsmiseks. Seedemured. Kõhulahtisuse puhuks söetabletid, mis absorbeerivad organismist mürke, täiskasvanutele ka
Rubriik
15
Neljapäev, 24. mai 2018
söekapslid. Ägeda kõhulahtisuse puhul tuleb korraga võtta 8–10 tabletti, seega võiks neid varuda suurema koguse. Lastele sobib nii söetablett kui ka lahustatud Smecta pulber. Soolestiku normaalse mikrofloora taastamiseks võiksid kaasas olla probiootikumid, kõhukinnisuse vastu Microlax. Traumad. Kukkumiste jm puhuks võiks käepärast olla külmageel või külm aerosool ning mõni põletikuja valuvastane geel/kreem. Hea on ühekordne külmakott, mis aktiveerub, kui seda mudida. Putukatõrje. Valida võiks vahendi, mis aitab sääskede, parmude ja ka puukide vastu. Lastele mõeldud tõrjevahend võiks sisaldada pigem looduslikke komponente. Putukahammustuste leevendamiseks sobib jahutav teepuuõli sisaldavt hüdrogeel, hea on ka puhas teepuuõli ja/ või saialilletinktuuri. Sügelust ja punetust vähendavad ka allergiatabletid. IA MIHKELS
Kui muud parajasti käepärast pole, võib päikesepõletuse korral nahka mitu korda jaheda (18 °C) veega loputada või katta külmas vees niisutatud rätikutega: asetatakse nahale ja vahetatakse, kui rätik on muutunud soojaks. Hea, kui käepärast on apteegist ostetud spetsiaalne põletusvastane esmaabigeel, mis jahutab nahka ning vähendab valu ja turset. Pärast jahutamist sobib kasutada ka päevitusjärgseid apteegisarja tooteid, samuti aaloed. Raske päikesepõletuse korral tuleb pärast naha jahutamist ja põletusvastase geeli kasutamist pöörduda arsti või õe vastuvõtule. Kergemale päikesepõletusele järgnevatel päevadel tuleb kreemitada nahka iga päev tõhusalt niisutavate apteegikreemidega. Päikesepõletuse esmaabiks ei sobi pantenool, õli, vaseliin, beebiõli, rasvased kreemid, hapukoor jm vahendid, sest need takistavad kuumuse alanemist ja pigem soodustavad nahakahjustuse süvenemist. Ei sobi ka viinaga määrimine, sest alkohol kuivatab juba niigi niiskust kaotanud nahka. Allikas: Südameapteek
Sinu naha heaks! • Beeta-karoteen on A-vitamiini looduslik provitamiin • A-vitamiin aitab hoida nahka, nägemist ja limaskesti normaalsena • Toodetud vastavalt GMP nõuetele
NB!
Panthermedia/Sanpix
EE_Caroten_AD_OhtulehtSuvi_117x297_0418
? Ära ikarpi!
Päikesepõletus
www.pharmanord.ee
Lisainformatsiooni toodete kohta ning uudiskirjaga liituda saate aadressil www.pharmanord.ee
16
Areng
Neljapäev, 24. mai 2018
LOGOPEED: „Vanemad, rääkige oma lastega – kõne areneb suheldes!“
Panthermedia/Sanpix
„Järjest enam vanemaid otsib abi, sest nende laps ei hakka rääkima,“ nendib Kagu-Eesti Rajaleidja keskuse logopeed Sirli Pikk. Vajadus logopeedilise abi järele on Eestis väga suur. SILJA PAAVLE silja.paavle@ohtuleht.ee
Üldlevinud on teadmine, et kui laps ei häälda korralikult mõnda tähte, näiteks r-i, tuleks logopeedilt abi otsida. Millised on aga teised märgid, mis näitavad, et on põhjust logopeedi poole pöörduda? „Kui lasteasutuses on logopeed, siis üldjuhul märkab abi vajadust tema – või õpetaja, olgu see siis lasteaia- või kooliõpetaja,“ sõnab Sirli Pikk. Rajaleidja keskustesse pöörduvad lapse kõneprobleemidega järjest enam vanemaid ise kas omal algatusel või mõne teise lapsega tegelnud spetsialisti soovitusel. Ennekõike peaks Sirli Pika sõnul logopeedilt abi otsima siis, kui lapse kõne on arusaamatu või on näha, et ta ei saa teiste kõnest aru. Samuti siis, kui on näha, et laps tahab rääkida ehk suhtlussoov on tal olemas, kuid ta ei saa kõnelda.
Kõne areneb suheldes
„Logopeedidel on omad arengu verstapostid, mille järgi lapse abivajadust hinnata,“ ütleb Sirli Pikk. „Näiteks ei pruugi lapse kõnega olla kõik korras, kui ta kaheaastasena ütleb vaid üksikuid sõnu lühilausetega kõnelemise asemel. Või kui kolmeaastane laps küll räägib, kuid tema kõnest ei saa aru või on tal sõnalõpud sassis. Abi tasub aegsasti otsida ka siis, kui lapsel pole soovi suhelda. Läbi aegade teada-tuntud
muret, et laps ei suuda korralikult hääldada mõnd üksikut häälikut, näiteks r-tähte, on logopeedi sõnul viimasel ajal küll vähemaks jäänud, paraku selle arvelt, et nüüd on laste kõneprobleemid komplekssemad. „Vanemad, rääkige oma lastega. Suhelge nendega igapäevateemadel juba beebi- ja väikelapseeas. Kommenteerige igapäevaseid tegevusi: mida sööma hakkate, mida teete, kuidas on õues ilm ja nii edasi,“ lausub Sirli Pikk, et lapse kõne arenguks saab vanem ka ise kodus palju ära teha. Lapse kõne arendavad ka kõikvõimalikud luuletused, laulud ja liisusalmid, samuti ühine raamatute vaatamine ja lugemine. „Kõne on suhtlusvahend ning see areneb suheldes. Seega peame lapsele looma soodsa keskkonna suhtlemiseks,“ rõhutab ta. Sirli Pikk soovitab lapsevanematel logopeedilt abi otsida kohe, kui lapse kõnes märgatakse mingeid kõrvalekaldeid. Mida varem kõne korrigeerimisega alustada, seda paremad on tulemused.
Samas nendib Pikk, et Eesti haridussüsteemis logopeede napib ja need, kes praegu on ametis, ei jõua kõigi abivajajatega tegelda.
Eestis napib logopeede
Mida teha, et logopeede oleks rohkem? „Eks selle üle murravad praegu pead nii kohalikud omavalitsused kui ka lasteasutused,“ märgib Sirli Pikk. Suur edasiminek on tema hinnangul juba see, et Tartu ülikool võtab tänavu logopeedia eriala magistrantuuri vastu varasemast poole rohkem ehk 22 tudengit. „See on väga suur edasiminek, mis näitab, et ülikool on mõistnud ühiskonna vajadusi,“ sõnab Pikk. Probleemiks on ka logopeedide palk ja töötingimused – Eesti eri paigus on need väga erinevad. Sirli Pika sõnul tuleks logopeedi tööd rohkem väärtustada, see soodustaks ka noorte huvi selle eriala vastu. „Töö on põnev, aga väga raske,“ ütleb 18aastase töökogemusega logopeed. Tööpuudust sel erialal aga ette
näha pole, sest nagu näitab statistika, on kõneprobleemidega laste arv ikka tõusuteel. Sirli Pikk toob välja kolm põhjust, miks see nii on. Esiteks on kasvanud nii lapsevanemate kui ka kõigi inimeste teadlikkus ning varasemaga võrreldes osatakse rohkem abi otsida, ka tehakse seda varem. Teiseks on ühiskond ja meditsiin arenenud ja elule aidatakse ka sellised lapsed, kellele varem elulootust ei antud. Paratamatult on neil aga edasises elus keerukaid tervisehädasid ja ka logopeedilisi probleeme. Kolmanda võimaliku põhjusena nimetab logopeed pereliikmete kasinat omavahelist suhtlust: inimesed ei suhtle enam omavahel nii nagu vanasti, silmast silma suhtlemist on jäänud vähemaks, lapse jaoks pole aega. „Ma tahan väga, et vähemalt see põhjus lapse kõneprobleemide algallikana kaoks. Sellele saame kindlasti kõik ise kaasa aidata,“ rõhutab logopeed veel kord lapsega suhtlemise olulisust.
Rubriik
Kiireim leevendus põletusele
Neljapäev, 24. mai 2018
√ √ √ √
peatab põlemisprotsessi jahutab põletust ja leevendab valu aitab vältida haava saastumist võib kasutada kõigi põletuse astmete puhul √ säilitab niisket haavakeskkonda √ kliiniliste testidega tõestatult ohutu silmadele ja limaskesta näärmetele √ ei põhjusta ärritust ega allergilisi reaktsioone
Põletushaavad on ühed raskemini ravitavad ja enim kannatusi põhjustavad haavad. Enamlevinud põletushaavade allikad täiskasvanutel on tuli, kuumad vedelikud ja kontakt kuuma pinnaga. Lastel on need põhjused samad, kuid teises järjekorras, esmalt kuumad vedelikud ja seejärel tuli ning pindmine kontakt. Me saame palju ära teha, et põletusi vältida, kuid neid täielikult välistada pole kahjuks võimalik, sest meie igapäevane kokkupuude kuumusega on paratamatu. Põletuse tõsidus sõltub allika kuumusest ja sellega kokkupuute ajast ning sõltuvalt kudede kahjustuste tõsidusest jagatakse põletushaavad astmetesse. Sügav, ehk III astme põletus tekib, kui kuumuse toimeaeg ületab 70° juures kõigest 1 sekundit. Isegi 48° juures on võimalik saada sama tõsine põletus, kontakti aeg peab seejuures küll olema üle 5 minuti. Kui kuumalt me joome aga teed või kohvi? Nende igapäevaste jookide kuumus võib olla 80°-90°. Kui sellise temperatuuriga jook peaks meile sülle pudenema, või mis veel hullem, saab laps selle laua pealt kätte ja tõmbab endale peale, on tagajärjed väga tõsised. Koheselt tekib väga tugev valuaisting, mis võib kesta tunde või isegi päevi, kui me kohe midagi ete ei võta. Millised on meile kättesaadavad vahendid? Esimesena mõeldakse tavaliselt külma vee peale. Igal pool pole aga puhas jahe vesi kohe kättesaadav ning vee kasutamine on mõnede keha piirkondade puhul keeruline. Peale vee on muid vahendeid, mida ollakse traditsiooniliselt harjutud kasutama, kuid ükski nendest ei taga peamist - põletushaava kiiret jahutamist ja selle niiskuse tasakaalu säilimist. Kindlasti tuleb vahetult peale põletust vältida igasugu õlisid, kreeme ja pantenooli. Need vahendid on vastupidise mõjuga, sest ei lase kuumusel põletushaavast väljuda. Nad võivad olla otstarbekad hiljem haava ravimisel, mitte aga esmaabis. Parim vahend põletuse esmaabiks on BurnJel! BurnJel sobib nii kuuma vee, tule, kuuma pinna, päikese, keemiliste ühendite, elektri kui ka muude võimalike allikate poolt põhjustatud põletuste korral. BurnJel suudab absorbeerida kuni 1100° kuumust. BurnJel on patenteeritud koostisega originaalne toode, mis on hiljem turule toodud analoogidest efektiivsem, sest jahutab põletushaava naha normaalse temperatuurini kaks korda kiiremini. Kiirus on põletuste esmaabis määrava tähtsusega. Aja faktorist ja teostatud ravivõtetest sõltub hilisem ravi kulg, selle pikkus ja selleks vajaminevate kulutuste hulk. Mida pikemaks venib aeg esmaabi andmisel, seda suuremad on hilisemad komplikatsioonid (valu, taastumine, armid, ravimitele ja sidematerjalidele kuluv raha ning aeg). Just seepärast peaks BurnJel põletusgeel alati käepärast olema, seda nii kodus, reisil olles kui ka töökohtades, kus puututakse pidevalt kokku eelpool kirjeldatud ohuallikatega.
www.p põle etu us.e ee
17
Müügil apte eekid des s
18
Rubriik
AVATU-D: 9.06 18 31.08.20EV IGA PÄ8 10-1
Neljapäev, 24. mai 2018
8
USI TKOUGNU PDEIREELAM LE BALTIMAADE
SUURIMAS TEEMAPARGIS!
UUED
etendused, tegelased, leiutised ja väljakutsed seikluspargis!
OSTA SOODUSHINNAGA
PILET SIIT:
www.lottemaa.ee
Peolaud
19
Neljapäev, 24. mai 2018
Alar Truu
asemel näiteks laagerdatud veiseliha ja mõnd väiketootjate küpsetist. Imre arvates on tänavatoit suvisteks aiapidudeks kui loodud. „Burger sünnib kõigi silme all, sa oled justkui osa sellest protsessist. Võimalus midagi koos valmistada ja nautida liidab inimesi,“ tõdeb Imre, et mõni toit on justkui seltskonna hing.
Ühe ampsu aiapidu
Kata aiapeol pidulik burksilaud Lapse koolilõpu puhul aiapeole kutsutud sugulastele ei pea tingimata kartulisalatit ega grillvorstikesi pakkuma. Noore inimese elus olulist sündmust võiks ka noortepäraselt tähistada, näiteks piduliku burksilauaga. Kuidas tavalist tänavatoitu vähe pidulikumal moel pakkuda, õpetab Gourmet Clubi loovjuht Imre Kose. KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee
„Väga pidulikul puhul tänavatoitu ehk ei pakuta, see kuulub pigem vabamas vormis koosviibimisele. Aga mõnel suvisel sünnipäeval või lapse koolilõpetamise puhul korraldatud aiapeol oleks see super,“ usub Imre, et iga kord, kui sugulased külla kutsutud, ei pea lauahõbedat ja portselani välja tooma. Sündmuse pidulikkust aitab rõhutada ka see, kui harjumuspärase tooraine asemel kasutada tavapärasest väärikamat, antud juhul kukli ja kotleti
„Burger sünnib kõigi silme all, sa oled justkui osa sellest protsessist. Võimalus midagi koos valmistada ja nautida liidab inimesi.“ Imre Kose arvates on tänavatoit suvisteks aiapidudeks kui loodud
Muidugi tuleks menüüd koostades mõelda ka sööjate mugavusele – parimaidki palu on raske nautida, kui need süües käest pudenema kipuvad. „Tänavatoidu puhul võib serveerides kasutada erinevaid taskuid või lõigata lisandid, mis sinna vahele sobitada, suurema tükina. Siis nad süües ka püsivad seal,“ ütleb Imre. Sestap lõikas ta ka pika rukkileiva (vt retsepti) enne täitmist ainult pooleldi lahti, nii püsib see iseenesest koos. Sööja seisukohast üks mugavamaid ja samas ka üks lihtsamaid võimalusi on teha täidetud pitaleiva taskuid. Või keerata lavaširulle, pannes vahele grillitud liha või kala, köögivilju ja värsket salatit. Kõik see tuleks lõpuks sobitada meelepärase kastmega. „Alati võib teha burgerist või muust meelepärasest toidust miniversiooni. Minu arvates on Tallinnas minibaar Parrot väga äge näide, kuidas serveerida miniburgereid,“ julgustab Imre ka kodus ühe ampsu aiapidu korraldama. „Pange minikukli vahele need komponendid, mis teile maitsevad, ja kinnitage võileivatikuga. Ampsu-burks näeb armas välja ja seda on mugav suhu pista,“ soovitab Imre klassikalise burgeri juba kas või põnevuse pärast taandada tikusuupisteks. Kuid kindlasti on pilkupüüdev välimus ja söömismugavus ampsu-burksi boonuseks.
Efektne magustoit
Stiilipunkte annab juurde, kui panna lauale ka kausitäis friikaid. „Aga need võiks teha maguskartulist või hoopiski lõigata lillkapsas õhukeseks ja röstida tipsideks. Miks mitte teha kas või lehtkapsatipse,“ ütleb ta. Et olla stiilne koosviibimise lõpuni, siis mida pakkuda magustoiduks? „Tänavatoit ei rõhu magusale, inimesed eeldavad sellest pigem kõhutäidet,“ tõdeb Imre ja soovitab teha pokaalidesse kihilist pavlovat. „Kõige lihtsam on purustada beseed, võtta suviseid marju ning panna need toorjuustu-vahukoore kreemiga kihiti pokaali. Mõnus suvine maius jääb efektne,“ kinnitab Imre. Pealegi on pokaalist pavlova kiirvarianti isegi püsti seistes lihtne nautida. Meie tänavatoidukultuur on alles suhteliselt noor, aga ta ei imestaks, kui juba tänavu mõnel suveüritustel ka midagi magusat pakutaks. Maailmas näiteid jagub, näiteks Ladina-Ameerikas on hästi popid churros’ed, mida kohapeal õli sees küpsetatakse. Eestlasele on ehk tuntumad õhukesed Prantsuse krepid.
Sobib kõik, millel käe jälg juures
„Jook sõltub seltskonnast ja eelkõige kutsutute vanusest,“ tõdeb Imre. Suvisel ajal võiksid burksipeole sobida nii kohalik käsitööõlu kui ka õunasiider. „Samas võib edukalt serveerida ka omatehtud limonaadi. Näiteks rabarberi-maasika limonaadi koos jää ja sidruni-
20
Peolaud
Neljapäev, 24. mai 2018
viiludega.“ Imre sõnul sobib sedasorti peole kõik, millel on käe jälg juures. Õhtulehe lugejate jaoks sündinud retseptidega näitab tuntud maitsemeister, kuidas hea tooraine teeb tänavatoidust piduliku roa – sest Imre usub, et pidulikkust lisab aiapeole ikka tooraine, mitte laudlina. „Liha ei pea burgeri vahel olema alati kotleti kujul. Võtad hoopis tüki head laagerdatud antrekooti, grillid ja lõikad viiludeks. Ning ketšupi asemel kasutad kreemjuustu, mis annab kastmele mõnusat kreemisust. Alati võiks lisada ka mingi üllatava komponendi, võib-olla panna sinna näiteks kimtšit. Fermenteeritud asjad on praegu hirmus popid,“ tõdeb ta. Sestap võiks suvisel ajal kasutada ka värsket soolakurki, mida võib sama hästi nimetada ka fermenteeritud kurgiks. Imre ei välista, et lööks suvisel ajal isegi hea meelega vahel hambad burgerisse. „Kui on see kvaliteetsest toorainest tehtud,“ tuleb kohe ka kiire täpsustus.
Rukkiburger grillitud antrekoodi ja röstpeedi-rõika kreemjuustuga (kahele)
VAJA LÄHEB: 1 eelküpsetatud rosina-pähkli leib*, 150 g antrekooti, 1 sl teriyaki kastet, 1 sl barbecue kastet, 1 tl seesamiseemneid, 2 viilu peekonit, 1 keedetud e sibul. Grilli ka peekon krõbedaks. peet, 1 sl oliiviõli, tüümiani, lehtsalatit, 1 punan elda Tükelda peet umbes 2 cm viiludeks ning pints g mariKASTE: 2 sl röstpeedi-rõika kreemjuustu*, 50 a must tatud jahva elt värsk , oliiviõliga. Maitsesta soola neeritud kurki, 1 šalottsibul. e Kastm ks. ruuni kuldp ti samu Grilli . ses ahjus pipra ja tüümianiga VALMISTAMINE: Küpseta leiba 160kraadi ning kurk d eeritu marin a nõrut ja haki iseks osas lahti. valmistam umbes 15 minutit. Jahuta ning lõika pikuti 2/3 šalottsibulaga. marineeri sega kokku kreemjuustu ja hakitud ning kaste cue barbe ja Sega kokku teriyaki mõleKui kõik komponendid on valmis, määri leiva värskelt selles antrekooti 30 minutit. Maitsesta soola ja e savahel säti ja segu male lõikepinnale kreemjuustu mned. jahvatatud musta pipraga ning lisa seesamisee eks ribad ja n peeko peet, koot, seest latilehed, tükeldatud antre Grilli antrekoot pinnalt kuldpruuniks, jättes liha ribadeks. lõigatud sibul. poolküpseks (medium) ja viiluta umbes 3 cm
Pitatasku falafeli, grillitud seene ja kõrvitsa-Dijoni sineportobello pi kreemjuustuga (kahele)
tartari ja e h lõ d tu ti s rö r e Burg ega (kahele) karulaugu kastm fileed (na-
klit, 200 g lõhe heledat burgeri ku ud koor ja mahl, VAJA LÄHEB: 2 , 1/2 sidruni riivit rit ve ing ud vit rii hata), 10 g auku, 2 sl oliiviõli. ja sega kausis ka 1 sl hakitud murul lõhe kuubikuteks ika Lõ E: ait IN m M g TA nin k VALMIS koor, murulau ni mahl ja riivitud rmi selakuubikud, sidru musta pipraga. Vo d rskelt jahvatatu vä ja s. a nik ol uu so a pr st ld se poolt ku pannil mõlemalt esi, ne ajo m sl 1 gust pihvid ja prae kreemjuustu, a at am st se ait m ka sl hakitud ruKASTE: 2 sl i, 1 tl kappareid, 2 rk ku d itu er ine ar 50 g m ruta kurk ning sega amarja. Haki ja nõ sii i võ . he lõ sl 1 lauku, ta soola ja pipraga nentidega. Maitses po m ko e m st ka e t. teist rooma sala t sparglit, 1 väike aitTÄIDIS: 2 rohelis minutit soolaga m 3 2id keeda ne di. al er d he le Koori sparglid ja bi re sa ja alda salatil kannao pinike lõ i ag m sestatud vees. Er m ku oled grillil. Tõsta Soojenda kuklipo vid, tükeldatud e salatilehed, pih al pe ti sä ja et st nale ka marja. rral lisa veel kala Allikas: Gourmet Club, Imre Kose spargel ja soovi ko
VAJA LÄHEB: 2 pitataskut , 300 g kikerherneid, 1 hak itud küüslaugu küüs, 1/2 tl jahvatatud vürtsköömenit, 1/3 hakitud tšillikauna, 1/2 sidruni mahl, soola, musta pipart, 2 tl nisujahu, 1 sl hak itud koriandrit, 1 portobello seen, 2 sl oliiviõli. VALMISTAMINE: Soojenda pitaleivad ahjus või grillil. Lõik a 2/3 osas lahti ja kata fooliumiga. Nõruta kikerherned ja püreeri kiirelt saumikseriga, lisades küüslaugu, tšilli, vürtsköömne ja sidruni mahla . Maitsesta soola ja värskelt jah vatud musta pipraga. Vormi vähese jahuga väikese d pihvid ja küpseta pannil oliiv iõli koos tükeldatud portobello seenega kuldpruun iks. TÄIDIS: 6 kirsstomatit, 1/2 tl harissat, 1 apelsini riivitud koor ja mahl, 2 tl muscovado suhkrut, 2 sl kõrvitsa-D ijon sinepi kreemjuustu*, kor iandrit, 50 g beebispinatit. VALMISTAMINE: Lõika tom atid sektoriteks – kuumuta kirsstomatid koos oliiviõliga kastrulis, lisa suhkur, apelsin i koor ja -mahl ning maitsesta soola ja pipraga Ava pitaleivad ja täida nee d kreemjuustu, spinati, fala feli, tomatite, portobello seene ja rohke koriandriga. *Gourmet Clubi tootevalikust , võib asendada samalaads e toorainega. Alar Truu
Rubriik
21
Neljapäev, 24. mai 2018
VAATA MAHUKAT LASTEPROGRAMMI
JA LAADI ALLA ÄPP
REKLAAMTEKST 22 Rubriik Neljapäev, 24. maiPress 2018 Foto: Katrin
Peresõbralik Pärnaõue naabruskond.
Kuidas valida peresõbralikku kodu
L
astesaamisel hakkavad pered tihti mõtlema uuele elukohale. Kuigi paljud lähtuvad koduvalikul alustuseks suuremast ruutmeetrite arvust, on peresõbraliku kodu otsingul teisigi nüansse, millele tasub tähelepanu pöörata. Elamuarendusettevõtte Bonava müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul ei otsi koduhuviline lihtsalt sobilikke eluruume, vaid ootab tulevaselt kodult ka terviklikku elukeskkonda, kus igal pereliikmel oleks mõnus elada. „Eriti tähtsaks muutub täisväärtusliku elupaiga valik siis, kui pere suurenedes peab peale enda soovide arvestama ka laste vajadustega,“ rääkis Laanoja.
Peresõbralik kodu olgu turvaline Põhinedes pikaaegsele terviklike naabruskondade loomise koge-
musele, soovitab Bonava müügijuht vaadata peredel kodu asukohaks piirkondi, kus lastel on turvaline kasvada, aga jätkub tegevust ka täiskasvanutele. Turvaliseks muudab kodu kindlasti tihedast liiklusest eraldatus, et mänguhoos pisipõnnid ei saaks teele tormata ega peaks mänguväljakule minnes sõiduteid ületama. Kuna lapsed on aktiivsed ja vajavad tegevust, siis muudavad igapäevased avastusretked turvalisemaks hoovis või maja vahetus läheduses asuvad mänguväljakud ning ka läbimõeldud koduõu. Nii saavad lapsevanemad liigselt muretsemata lubada pere noorimad iseseisvalt välja mängima, neid aegajalt vaid aknast või rõdult pilguga saates. Argipäevadel on peredel tihti omajagu sagimist, et õigel ajal lasteaeda-kooli-huviringi jõuda, seetõttu võiks ladusamaks ajaplaneerimiseks olla kodul hea transpordiühendus kesklinnaga. Lähedal asuv bussipea-
tus, vähe ohtlikke teeületusi ja arenenud transpordivõrgustik võimaldavad lastel vajadusel iseseisvalt, ent turvaliselt liiklemisega algust teha. Tähelepanu võib pöörata ka sellele, kas lasteaed ja huviringid asuvad kodu lähedal, kuid vanemate jaoks võib olla mugavam, kui need asuvad hoopis töökoha ligidal.
Sarnane elustiil ühendab tugevaks kogukonnaks Peale turvalisuse peaks elukoht pakkuma ka kodulähedasi vaba aja veetmise võimalusi. Tõeliselt peresõbralikus elukeskkonnas jätkub tervel perel tegevust kooli- või tööpäevajärgsel õhtupoolikul ja nädalavahetuseti. Olgu selleks siis park, kus ühiselt aega veeta, mereäärne promenaad õhtuseks jalutuskäiguks ja päikeseloojangu nautimiseks, ligipääs terviseradadele ning kergliiklusteedele või põnevad mänguväljakud lastele.
Paljud kortermajade uusarendused on oma sihtgrupiks valinud aktiivse eluviisiga pered, mistõttu on koduhoovi rajatud mänguväljakute kõrvale ka välijõusaali kasutamise ja lauatennise mängimise võimalusi. „Peale eeltoodu hindavad uue kodu ostjad ka lävimist naabritega, tugeva kogukonnatunde tagab ennekõike see, kui sarnaste elukoha ootuste, huvide ja elustiiliga inimesed koonduvad smasse piirkonda. Näiteks on Bonava loonud Pärnaõue elurajooni just peresid silmas pidades, pakkudes terviklikku naabruskonda, kus lastel on turvaline kasvada ning ka täiskasvanutele on piisavalt ajaveetmisvõimalusi. Peresõbraliku kodukoha kriteeriumitele vastava kodu soetamisel saab olla kindel, et naabriteks on sarnaste huvidega inimesed ja palju lastega peresid, kellest kiiresti kujunevad ka mängukaaslased ja head sõbrad,“ sõnas Lauri Laanoja.
Rubriik
23
Neljapäev, 24. mai 2018
Suvel sissekolimiseks valmis
Pärnaõue Trend Naudi elu Pärnaõue peresõbralikus naabruskonnas! Hea valik uusi kolmetoalisi kortereid saadaval. Vaata: bonava.ee/trend
24
Rubriik
Neljapäev, 24. mai 2018