&
LASTETEATER REKY LOOB TEATRIMAAGIAT
Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI
Esmaspäev, 20. november 2017
Õpilase kodune lõuna
2
Rubriik
Esmaspäev, 20. november 2017
Persoon
3
Esmaspäev, 20. november 2017
HANNA-LIINA VÕSA: sain aru, et mul on aasta aega olla Otto päralt – siis algab töö „Otto oli mul Tallinnas muusikalikoolis kaasas ja on nüüd minuga Göteborgis – muud varianti ju tegelikult polegi,“ ütleb muusikaliartist Hanna-Liina Võsa, kes töötab praegu Rootsis Göteborgi ooperiteatris. Tema mängida on sealses muusikalis „Ooperifantoom“ Christine’i roll. AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee
Kui rootslased Hanna-Liinale tööpakkumise tegid, oli laulja alles lapseootel. „Muidugi ma mõtlesin, kuidas see kõik välja hakkab nägema,“ räägib Hanna-Liina, kes pakkumisele jah-sõna ütles. „Sain aru, et mul on üks aasta aega Ottoga olla, pärast seda algab töö. Ma ei teinud selle aasta jooksul mingeid keikka’sid ega tuure, isegi kontserte oli äärmiselt vähe. Võtsin selle aasta meile täiesti teadlikult, tahtsin olla tema päralt ja tegin ainult neid asju, kus ta sai mul kaenlas olla.“
Põõnutas vaikselt klaveri all
Ka siis, kui Hanna-Liina Tartu Vanemuises „Ooperifantoomi“ etendustes osales, oli väike Otto lava taga hoiul. Grimeeritud-kostümeeritud trupp mõjus aga lapsele ehmatavalt: „Mina oma paruka ja grimmiga olin tema jaoks väga õudne, ta ei tahtnud mind üldse näha. Õnneks oli mul ema kaasas – ega ma teiste hoolde oleks julgenudki Ottot pikemaks ajaks jätta.“ Otto on ka muusikalikooli tunde kaasa teinud, vaikselt klaveri all põõnutanud. „Alguses, kui tal jalgu veel all polnud, siis ta lamaski ühtelugu seal klaveri all,“ naerab Hanna-Liina. „Koolilapsed olid rõõmsad, ütleme nii, et Ottol oli pruutide valik lai! Kõik armastavad teda väga, ta on juba sünnist saati kõikide ära musitatud.“
Tiit Blaat / Ekspress Meedia
4
Persoon
Esmaspäev, 20. november 2017
Hanna-Liina on väga tänulik kõigile, kes on tema tegemiste ajal Ottot hoidnud. Näiteks käis Otto sel ajal, kui ema muusikalikoolis tunde andis, rabas matkamas. „Tal on maailma parim tädi, temaga käisid, saatsid mulle sealt rabast piltegi, vaatasin – ohhoo!“ kirjeldab ta. „Ottol on sõbrad siin ja seal, kelle juurde saab vahepeal mängima minna. Tuleb ju ette ka väga tähtsaid tööasju, kuhu ma ei saa last kaasa võtta. Õnneks on Otto väga seltsiv. Minuga võib ta olla viril ja vinguja, aga kui ta on kuskil hoius, pole mingit probleemi – ta on kõige parem laps ja kõige suurem naljahammas. Temaga on alati väga tore!“
Göteborgis märtsini
„Praegu on meie elu väga Göteborgiga seotud, ei saa eriti edasi-tagasi käia,“ tõdeb Hanna-Liina. „Teised osatäitjad, kes ei ole Göteborgist pärit, lendavad igaks etenduseks siia kohale. Minul on lapsega lihtsam võtta see aeg ja olla siin ka etenduste vahel. Iseenesest on see ju natuke tore ka – elada veidi aega teises linnas. Ema on mul Rootsis abiks, oleme siin nagu väike tiim. Etendused lõpevad ju vastu ööd, Otto siis juba magab. Kui ma etenduselt koju jõuan, siis ema räägib, mida kõike on nad õhtu jooksul teinud.“ Hanna-Liina tunnistab, et ilma ema toetuseta oleks tal üsna keeruline võõrsil töötada: „Aga ilm-
selt olen ma see inimene, kes ütleb kõigepealt jah ning siis vaatab, kuidas hakkama saada. Eks ma kuidagi oleks ehk ikka saanud, otsisin alguses siin ka lapsehoidjat, aga selgus, et see polegi niisama lihtne. Ema on mul vapper!“ Rootsi kultuurist pole Hanna-Liina siiani kuigi palju osa saanud. „Etendusi ma ju vaadata ei saa,“ ütleb ta. „Saan minna sinna, kuhu Otto saab kaasa tulla – nii et käisime kunstimuuseumis.“ Rootsis töötab Hanna-Liina märtsini. Vahepeal, etenduspauside aegu, saab ta paar korda ka Eestis käia. „Nüüd, kui vahepeal Eestisse tuleme, jätan Otto emaga nädalaks sinna. Siis saan ehk Göteborgis natuke rohkem ringi vaadata.“
Esmakohtumine lavapartneriga – etendusel!
„Ooperifantoomi“ Christine’i on Hanna-Liina Võsa kehastanud ka Helsingi ooperiteatris.
&
Laps Pere
Rootsi „Ooperifantoomi“ trupp pole Ottoga veel tuttavaks saanud. „Teatris ei ole ma temaga käinud, tegin ju ise siin ka ainult nädal aega proove,“ lausub Tartus ja Helsingi ooperiteatris Christine’i kehastanud laulja. „Nii-öelda hüppasin sisse. See ei olnud keeruline: kui kõik on profid, mul on inimesed, kes minuga tegelevad, siis saab asjad kiirelt paika. Lihtsalt mõne partneriga saime kokku alles etenduse ajal laval.“ Hanna-Liina naerab, et just nii läks Raouli osatäitja John Martin Bengtssoniga. „See oli täiesti hullumeelne, nii ekstreemselt pole ma varem teinud. Raoul on ju see, kellega Christine hoiab käest kinni, suudlus siin ja suudlus seal, terve etenduse aja käid käevangus – aga tegelikult ei olnud ma teda kunagi elusast peast näinud! Kohanesime kogu aeg laval, kui pead teise inimesega duetti laulma, võtab ka tema häälega kohanemine aega. Aga see oli ka põnev! Tema hääl oli nii meeletult äge, et peaaegu oleksin unustanud laulda, vaatasin ammulisui! Lõpuks tuli meelde, et ma pean talle ju vastama. Lisaks sellele oli ka dirigent täiesti uus – ma polnud temaga kunagi proovisaalis kohtunud. Teadsin, et nädala sees juhatab ta „Ooperifantoomi“ West Endis Londonis, et see tükk on tal pealuu sees. Mul oli nii suur aukartus tema vastu ja ikka pabistasin – kui palju ma pean teda jälgima või ära ootama tema sissenäitamised. Istusin surnuaiastseenis hauakivi najal ja sain aru, et ma ei näegi teda – nii palju on tossu! Pidin sisetunde pealt laulma. Loodan, et suuremad üllatused on läbi ja edasi saan oma tööd teha natuke rahulikuma südamega.“ Stanislav Moškov
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan 614 4045 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress
OHTULEHT.EE
kia.ee5 Rubriik
Esmaspäev, 20. november 2017
Neile, kes ihkavad igast hetkest enamat
Uus Kia Stonic – neile, kellel ei saa kunagi küllalt. Uus Kia Stonic murrab rutiini. See on auto, mille äratuntavalt jõuline disain koos kohandatava kahetoonilise kerevärviga toovad esile just Sinu isikupära. Uuenduslikud lisad ja tõeliselt dünaamiline 1.0 turboga GDi mootor, koos oma väledate sõiduomadustega, toidavad seiklushimu igal sõidul.
TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22. NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 6/137, maanteel alates 4,5/102, keskmine alates 5/115.
6REKLAAMTEKST Rubriik
Hammaste tervis saab alguse lapseeast
Esmaspäev, 20. november 2017
Terved hambad ja kaunis naeratus on nii naise kui ka mehe, nii noore kui ka eaka ilusaim ehe. Ent suutervis ei ole tähtis üksnes ilu pärast. Suu- ja hambaprobleemid mõjutavad olulisel määral kogu keha tervist ja inimese elukvaliteeti. Lapsevanematel on kohustus hoolitseda ka oma lapse suutervise eest: õpetada talle juba noorelt õigeid suuhügieeniharjumusi, mis aitavad ära hoida hammaste lagunemist täiskasvanueas. Lääne-Tallinna keskhaigla hambaravikliiniku juhataja dr Krista Vapper paneb lapsevanematele südamele, et last tuleks nii igapäevase suuhügieeniga kui ka hambaarsti külastusega hakata harjutama võimalikult varakult. Just see loob aluse, et saame täiskasvanuna tunda rõõmu
tervetest ja tugevatest hammastest. „Lapse hammaste eest tuleks hakata hoolitsema juba pärast esimeste piimahammaste lõikumist. Piimahammaste tervis mõjutab väga suures osas seda, mis seisus on tulevikus jäävhambad,” põhjendab dr Krista Vapper. „Kaaries on nakkushaigus. Kui kaaries on piimahambaid kahjustanud, levib see ka jäävhammastele ja tagajärjeks on katkised hambad.“ Vältimaks suutervisega seotud probleeme, soovitab dr Krista Vapper käia hambaarsti juures korrapäraselt vähemalt kord aastas. „Ekslikult arvatakse, et hambaarsti tasub külastada, kui hammas juba valutab. Tegelikult soovitame tulla kontrolli ka siis, kui kaebusi ei ole, et valu ja tõsiseid probleeme ennetada,“ julgustab dr Vapper.
Lääne-Tallinna keskhaigla hambaravikliinikus tasub kuni 19aastaste noorte hambaravi eest Eesti Haigekassa. Kliinik ei võta lastelt ka visiiditasu, seega ei pea lapsevanemad laste hambaravile tehtavate kulutuste pärast muretsema. Ka täiskasvanutele kehtib samas kliinikus Eesti Haigekassa hambaravihüvitis kuni 30 eurot kalendriaastas. Lääne-Tallinna keskhaigla hambaravikabinette on mitmes linnaosas. Haabersti hambaravikabinet on Haabersti tervisekeskuses (Õismäe tee 179), Põhja-Tallinnas Kopli polikliinikus (Sõle 63) ja Pelgulinna naistenõuandlas (Sõle 23), nõmmekate lähim kabinet on Nõmme tervisekeskuses (Jaama 11). Vastuvõtule saab registreerida tööpäeviti kella 7.30– 18 telefonil 609 0333. Millised on aga kasulikud soovitused tervete ja tugevate hammaste saamiseks? Pese hambaid kaks korda päevas. Harja hambaid hoolikalt kaks korda päevas 2-3 minutit. Tee seda fluoriide sisaldava hambapastaga. Fluoriidi mõjul muutub hambaemail happerünnakutele oluliselt vastupidavamaks, hambad on tugevamad ega lagune nii kergesti.
Ära loputa. Pärast hambapesu sülita hambapasta suust välja, kuid ära loputa suud veega. Nii kestab hambapasta mõju koos süljega edasi ja see tugevdab hambaemaili. Kasuta hambaniiti. Hambaharjaga ei pääse kitsastesse hambavahedesse ligi. Hambaniit aitab eemaldada katu ka hambavahedest. Janu korral joo vett ja paku seda ka lapsele. Söögikordade vahel on soovitatav juua ainult puhast vett, mis hambaid ei kahjusta. Magustatud joogid, nagu mahl, suhkruga tee või kohv, tekitavad suus happerünnaku, seetõttu on soovitatav tarbida neid ainult söögiga koos. Ära näksi. Õpeta ka last sööma kindlatel kellaaegadel. Paus toidukordade vahel peab kestma vähemalt kolm tundi. See on vajalik selleks, et hambad jõuaksid taastada oma emaili, mis on pärast söömist nõrgestatud. Kontrolli hambaid hambaarsti juures 1-2 korda aastas. Nii suhtud oma kehasse lugupidavalt ja väldid suus tõsisemaid probleeme. Käi ka lapsega hambaid kontrollimas, mitte suure valu ja hirmuga ravimas. Ole oma lapsele hea eeskuju. Hoolitse hammaste eest oma lapsega koos. Peske koos hambaid ja võta laps ka hambaarsti juurde kaasa, näidates positiivset eeskuju.
Rubriik Turvalised ja hästiimenduvad
7
Esmaspäev, 20. november 2017
Vesiste silmade ja tilkuva ninaga last ei maksa koolilasteaeda saata, soovitab perearst Eero Merilind – mõni päev rahulikku puhkust kodus annab lootust algavast haigusest võitu saada. NOHU korral aitab ninasõõrmeid puhastada pihustiga pudelis füsioloogiline soolavesi, mis on apteegis käsimüügis. Veresooni ahendavaid suukaudseid nohurohtusid ei tohi kasutada üle viie päeva, sest need kuivatavad limaskesti ja nii võib tekkida krooniline nohu. Vajadusel võib kasutada ka niisutavate-pehmendavate õlide baasil ninaaerosoole. Paksu nohu perioodil tuleb palju juua: vett, teed, mahla, morssi. KURGUVALU näitab, et on tekkinud neelupõletik. Kui protsess liigub mööda neelu allapoole, võib tekkida kõripõletik, edasi võib haigus liikuda hingetorusse ja bronhidesse, tekitades bronhiidi või isegi kopsupõletiku. Kurguvalu leevendamiseks sobivad aerosoolid (lastele õli baasil) ja kurgupastillid. KÖHA on külmetushaiguse algfaasis ärritavalt kuiv ja piinav, eriti just öösiti. Põletikulised ja köhimisel valusad limaskestad vajavad niisutamist: tuleb juua sooja jooki, kuristada kurku sooja veega ja pihustades ninna meresoolavett. Öist ärritusköha aitavad tõrjuda looduslikku põdrasamblaekstrakti sisaldavad imemistabletid, aga ka piparmündi-, kummeli- ja saialilletee, lisandiks Carmolise tilgad. Nohu-köha tuleb tingimata välja ravida, muidu võivad tekkida tüsistused: bronhiit, põskkoopa-, kõrva- või kopsupõletik jm. PALAVIK on külmetushaiguse korral organismi loomulik kaitsereaktsioon, mille abil keha püüab vabaneda haigustekitajatest ja moodustada antikehi, et haigusest jagu saada. z Kerge palavik (37,4–38,5 kraadi): anna organismile puhkust ja paku haigele rohkesti juua. Rohtu pole vaja võtta, arstilt tasub nõu küSven Arbet / Ekspress Meedia sida, kui selline palavik püsib muutumatult üle kolme päeva. z Keskmine palavik. Kui kehatemperatuur on kaenla alt mõõdetuna 38,6–39 kraadi, tuleks seda langetada (käte-jalgade, kaenlaaluste ja kaelapiirkonna niiske lapiga üle hõõrumise või palavikurohuga) 38–38,5 kraadini ja selle piires hoida. z Kõrge palavik. Kehatemperatuur on kaenla alt mõõdetuna üle 39,5 kraadi, kaasneda võib vappekülm – siis tuleb haige soojalt tekiga katta ja anda palavikualandajat. Kui vappekülm möödub, tuleb soe tekk asendada õhemaga, anda palju leiget jooki ja lasta organismil rahus haigustekitajatega võitlust pidada. Kui külmetushaigusest tingitud kõrge palavik ei allu paari päeva jooksul palavikurohule, tuleb nõu küsida perearstilt. IA MIHKELS
VITATABS Omega-3 Junior Tutti-frutti maitselised ja karukeste kujulised Omega-3 rasvhappeid sisaldavad närimispadjakesed. Omega-3 rasvhapped on hädavajalikud lapse aju ja närvisüsteemi arengule.
Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091
Köha, nohu, kurguvalu ja palavik – laste igasügisesed sagedased kaaslased. Mida annab ette võtta, et tõbi ei süveneks?
VITATABS Multi Junior
Maasikamaitselised ja maasikakujulised padjakesed sisaldavad kaheksat hoolikalt valitud vitamiini, mis on vajalikud lapse arengule.
Tooted ei sisalda kunstlikke värvi-, lõhna- ega säilitusaineid.
MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn
Valmistaja: Hankintatukku OY, Karkkila, Soome
Viiruste vastu
vitamiinid sinu lapsele!
8
Tervis
Esmaspäev, 20. november 2017
Beebi tervise asjus usalda arsti Kui tita tervis teeb muret, otsivad ärevil emad sageli oma küsimustele vastuseid internetist. Kogenud lastearst Krista Pinka soovitab siiski võtta kõigepealt ühendust lapse arstiga. SILJA RATT leht@ohtuleht.ee
Üldist nõu on väga raske anda ja internetis jagatav tarkus ei pruugi alati paika pidada – igale lapsele tuleks läheneda individuaalselt, ütleb arst. Küll aga võiks tulevane ema ennast juba raseduse ajal pisut ette valmistada ja lugeda läbi mõne beebi tervisest kõneleva raamatu.
Rinnapiim beebile kasulik
Lastearst märgib, et vahel loobuvad emad liiga kergel käel imetamisest, ehkki rinnapiim on beebile parim toit. Vähemalt aasta võiks last imetada, soovitab ta: „See on ju ka emale mugav, sest nii on täisväärtuslik toit lapsele kogu aeg käepärast.“ Sageli vaevavad imikut gaasid või toidu tagasiheide. „Mõnikord tekib tital siis isegi rohkem gaase, kui ta saab rinnapiima, sest selle koostist mõjutab ema toit,“ tõdeb Pinka. „Vahel lähevad imetavad emad aga teise äärmusse, ei julge süüa kapsast või õuna – aga õun on Eesti kliimas hea vitamiiniallikas. Kui võtta üks õun enne sööki ja närida see korralikult läbi, ei põhjusta see gaase.“ Gaasivalude vastu saab beebile anda gaasirohtu. Lastearsti sõnul on see tita tervisele üsna ohutu, aga profülaktiliselt pole siiski mõtet seda anda. Imiku gaasid – nagu ka toidu tagasiheide – tekivad vahel ka sellest, et laps hakkab liiga ahnelt sööma. Abi võib olla sellest, kui anda titale enne toidukorda paar lusikatäit keedetud vett. „Siis tal on juba midagi maos ja ta ei ime nii ahnelt,“ selgitab Pinka. Emad peaksid arsti sõnul ka endale söömiseks rohkem aega võtma. „Kui teisiti ei saa, siis kas või kussutage last hälliga söögilaua kõrval, aga sööge ise korralikult ja korrapäraselt, mitte nii, et näksite päev otsa,“ manitseb Pinka. Ka soovitab kogenud arst noortel emadel imikule piirid seada. Näiteks on paljudel noortel emadel
Ära võrdle oma last teistega Lastearst Krista Pinka paneb noortele emadele südamele, et oma lapse arsti peaks usaldama rohkem kui internetist leitud juhuslikke soovitusi: infot on internetis palju ja sageli on raske vahet teha, mis on õige, mis vale. Emad räägivad oma beebide muredest ja võrdlevad laste arengut mitmetes foorumites ja Facebooki gruppides, kuid kõik lapsed pole ühesugused. Seega ei ole mõtet ennast internetist leitud infoga hulluks ajada. „Ma ütlen emadele alati, et lapsed pole liivavormid – igaüks on enda moodi,“ märgib Pinka. „Kui ma kuulan emade jutte, siis tajun vahel kohe, et see tarkus on kuskilt mujalt võetud. Kõige mõistlikum on usaldada ikkagi arsti, kes titat sünnist saati jälgib. Või arsti vahetada, kui teda ei usalda.“
kombeks kohe, kui laps häält teeb, talle rinda anda. „Võibolla laps ei tahagi süüa, soovib hoopis suhelda,“ räägib Pinka. Kui iga väiksema nuuksatuse peale rinda pakkuda, hellitatakse beebi lõpuks ära. Ka tita enda kõrvale magama harjutamine pole lastearsti sõnul kuigi hea mõte. „Mõned emad ütlevad, et mugavam on nii, kui laps on enda kõrval – aga saab ju lapse voodi panna enda oma kõrvale, nii harjub ta magama ikkagi oma voodis,“ selgitab Pinka ja lisab, et piiride seadmisega teeb lapsevanem enda elu lihtsamaks. „Beebid harjuvad väga kenasti kindlal ajal magama ja sööma, kui neid sellega harjutada. Mõned harjutavad oma lapse ainult kiigutamise peale magama jääma – nii teeb ema ju ise enda elu raskemaks.“
Vannid nii ja teisiti
Üks sagedasemaid beebide tervisemuresid on mähkmelööve. Krista Pinka kinnitab, et vanasti oli seda tunduvalt vähem. Samas ei taha enamik lapsevanemaid ilmselt marlimähkmete kasutamise juurde tagasi pöördumisest kuuldagi. Lastearsti sõnul saab mähkmelöövet ennetada õhuvannidega, mõnikord aitab ka see, kui võtta kasutusele mõne teise tootja mähkmed. Väga oluline on ka lapse vees vannitamine. „Tänapäeval vannitavad emad oma lapsi natuke harva,“ ütleb ta. “Lapse nahk peab olema puhas, nahal on üks kümnendik hingamisfunktsioonist. Paljudes peredes on tavaks vannitada kord või kaks nädalas, aga seda võiks teha kas või iga päev.“
Raviks lihtsad vahendid
Mida teha aga siis, kui beebi on köha või nohu saanud ja tekkinud on ka palavik? Krista Pinka tõdeb, et antibiootikume ei tohi imikule kergel käel anda, see peab kindlasti olema arsti kaalutletud otsus, sest antibiootikumid tapavad oma teel nii haigust tekitavad mikroobid kui ka kaitsemikroobid. Pärast antibiootikumide andmist tuleb hakata soolestiku mikrofloorat probiootikumidega taastama. Kui arst on aga antibiootikumid välja kirjutanud, siis tuleb tema otsust usaldada. Köha ja nohu vastu saab tihtipeale väga lihtsate meetoditega. Nina puhastamine on arsti kinnitusel eriti oluline: „Ninal on oma funktsioon, ninas soojeneb õhk ja seal püütakse kinni mikroobid. Kui tita on nohus ja magab suu lahti, siis on ta pisikutele vastuvõtlikum.“ Pinka sõnul aitavad nohu puhul kõige paremini aurutamine, nina sage puhastamine ja selle niisutamine mereveelahusega. Ka võib beebi tuppa riputada sibula- ja küüslaugukeesid ning kütteperioodi ajal laotada radiaatoreile niisked rätikud, et õhk toas poleks liiga kuiv. Tanel Meos / Ekspress Meedia
Rubriik
MA ARMASTAN “OMA PALMER’SI
9
Esmaspäev, 20. november 2017
KÕHTU” - KRISTI ROOS Palmer’si müügiesindaja, ootab kolmandat last
VENITUSARMIDE VASTASTE TOODETE LOODUSLIKUD KOOSTISAINED:
• argaaniaõli • mandliõli • shea-või • elastiin • kollageen
www.felicity.ee palmers.eesti
HÜPOALLERGEENNE • PARABEENIDE JA FTALAATIDE VABA DERMATOLOOGILISELT TESTITUD
IRI INFOSCAN 52 WEEKS ENDING 7/12/15 F/D/Mx UNITS
10
Kultuur
Esmaspäev, 20. november 2017
REKY: väike agar ringreisiteater „Nõiduslik, lummav, maagiline – need on meie tänavuse hooaja märksõnad,“ ütleb Viljandi laste- ja noorteteatri REKY süda ja hing Kadri Paldra. „Järgmisel hooajal võivad need olla sootuks teised, aga alati tahame, et meie publikule oleks teatris käik elamus, mis jätab jälje.“ IA MIHKELS
Kadri Paldra
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Viljandi laste- ja noorteteatri asutas 1983. aastal Kadri ema, tollane Viljandi kultuurimaja kunstiline juht Reet Laane. Selles teatris mängisid peamiselt lapsed ja noored, esimesed lavastused olid „Nukitsamees“ ja „Pöial-Liisi“. Kuus aastat hiljem leiti, et ühel korralikul teatril peaks olema ka nimi. Nii sündis REKY. Võõravõitu nime kolme esimese tähe taga on teatriga asutamisest peale seotud inimeste – Reet Laane, Eve
Viimsi Muusikaliteater esitab
UUSLAVASTUS „VÄIKE NÕID“: Väike Nõid (Triinu Paabut) nõiub metsa talve otsima tulnud Väikesele Tüdrukule (Krete Paldra) parajasti lund ja Lumemeest (Oliver Kuiv).
Muusikaline kogupereetendus
Viimsi Huvikeskuses 2. detsembril kell 18 6. detsembril kell 14 10. detsembril kell 13 17. detsembril kell 17 www.huvikeskus.ee 19. detsembril kell 19
Rohtla ja Kadri Paldra – eesnime esitäht, Y tähistab kõiki neid, kes aastatega on teatris kaasa löönud. Esimene etendus REKY nime all oli „Rohelised muinaslood“, sellele järgnes Pipi seriaal, mis tegi teatri tuntuks kogu Eestis.
Kasvanud koos teatriga
1993. aastal võttis Kadri REKY juhtimise emalt üle. Selleks ajaks oli see iseseisev väike teater, mis ei saanud kusagilt mingit rahalist tuge, hakkamasaamine sõltus iseendast. „Tänavuse juubelihooaja „Väike nõid“ meie mängukavas on mulle omamoodi märgilise tähendusega,“ ütleb Kadri. „1993. aastal oli see minu esimene iseseisev töö, kusjuures väga heas seltskonnas: mina lavastasin, praeguseks koreograafi ja õppejõuna nii Eestis kui ka Londonis tuntust kogunud Jüri Nael seadis oma esimesed tantsud. Indu ja vaimustust oli toona tohutult – ja jagub seda siiani.“ Algusaegadega võrreldes on muutunud see, et kui alustati pigem laste ja noorte huviringina, siis praegu on laval ennekõike täiskasvanud inimesed. „See pole siiski olnud mingi põhimõtteline otsus,“ naerab Kadri. Lihtsalt vahepealse ligi veerandsaja aastaga on need, kes omal ajal lastena alustasid, suureks saanud – nemad kasvasid koos teatriga ja teater koos nendega.
Teater otsib merineitsit Jaanuaris toob Reky lavale järjekordse lavastuse, esietendub, Hans Christian Anderseni „Väike merineitsi“. Üks merineitsi osatäitja on leitud, tema hakkab Viljandis käima Türilt, teist aga alles otsitakse. Kui üks 12–14aastane habras, õrn ja lüürilise meelelaadiga tüdruk tunneb, et just tema võiks olla väike merineitsi, on ta väga oodatud teatrile endast teada andma. Kontaktid kodulehel: www.reky.ee
REKLAAMTEKST
Rubriik
11
Esmaspäev, 20. november 2017
12
Kultuur
Esmaspäev, 20. november 2017
„Meil on igal hooajal kolm-neli lavastust, mängukava on tõesti väga tihe, ehkki põhikohaga näitlejaid on vaid neli, rohkem ei vea välja,“ räägib teatrijuht. „Oleme teater ratastel – sõidame väga palju ringi. Kogu meie tulu tuleb piletimüügist, mingit muud toetust pole me saanud ja mingist hetkest pole ausalt öeldes enam ka küsinud – kellele siis ikka meeldiks, käsi pikal, kogu aeg mangumas käia. On nii nagu on, tuleb hakkama saada.“ Nii ongi Kadri lavale meelitanud oma kaasa ja lapse, kui vaja, astub püünele kes iganes teatriga mingil moel seotud inimestest. Publikupuudust teatril see-eest pole. „Kui päris väikeses kohas mängime, siis võib küll saalis olla ka oluliselt alla saja inimese, aga kui see on selline kant, et polegi suurt rohkem lapsi – mis siis teha,“ kirjeldab Kadri. „Suuremates kohtades see-eest peame sageli tegema ka lisaetenduse. Ega neid, kes lastelavastusi teevad, pole ju ka ülearu palju.“
Viljandi laste- ja noorteteater Reky
z Asutatud aastal 1983, 35. hooaeg. z 1992. aastast on iseseisev mittetulundusühendus. z 1993. aastast juhib teatrit Kadri Paldra. z 1994. aastast on teatri liikumisjuht Ulrika Tolberg. z Igal hooajal esietendub teatris kolm- neli lastelavastust. z Hooajal antakse Eestis ühtekokku 70–100 etendust, publiku koguarv hooaja peale on 20 000 ringis. z Igal aastal on mängukavas ka üks jõulutükk, millega minnakse sinna, kuhu tellitakse. Tänavu on see „Mašake ja kolm karu“ – mitte see multifilmi-Maša, vaid ikka selle päris õige Maša-loo järgi tehtud kodulugu. Allikas: www.reky.ee Kadri Paldra
Teatris käik kui pidupäev
Kadri ütleb, et kui kellelgi on soov REKY enda juurde esinema kutsuda, siis tasub alati maad kuulata, aga lubada ei saa ta hoobilt midagi: „Aastatega on meil kindlad mängukohad välja kujunenud ja nii on hooaja alguseks mängukava enam-vähem paigas. Üksikud päevad võivad siiski jääda, kuhu saab mõne lisasõidu mahutada.“
Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY
Teatri tel 5140 046 • reky@reky.ee JÕULUKUUL JÕULUETENDUS “Maša ja kolm karu” tellimisel!
20.11 21.11 22.11 23.11 27.11 29.11 30.11
KURESSAARE kultuurivara PÄRNU kontserdimaja VILJANDI Sakala keskus MÄRJAMAA rahvamaja TÜRI kultuurikeskus KEILA kultuurikeskus RANNU rahvamaja
01.12 04.12 05.12 07.12 08.12 11.12 12.12
24.01 LAEKVERE Rahva Maja PAIDE kultuurikeskus 31.01 VALGA kultuurikeskus 01.02 RAPLA kultuurikeskus 21.02 RAE kultuurikeskus PÕLVA kultuurikeskus VÄIKEMAARJA rahvamaja
Teater VANEMUINE väike maja JÕHVI kontserdimaja HAAPSALU kultuurikeskus TALLINN Salme kultuurikeskus
Etenduste algus kell 11. Piletid müügil Piletimaailmas ja kohapeal.
Omal ajal käidi teatris lasteetendustel kogu perega, nüüd on Kardi tähele pannud, et seda kommet enam pole. „On aga kohti, kuhu meid kutsutaksegi esinema pühapäevaks – et pere saaks koos tulla,“ rõõmustab ta. REKY rahval on üks kindel põhimõte: igal aastal on uuslavastuste hulgas ka üks Eesti autori tükk. „See on meie panus, et lapsed teaksid-tunneksid Eesti oma tegijate lugusid, mis muidu kipuvad mujalt tulvava meelelahutuse sisse sootuks ära kaduma,“ räägib Kadri. „Nagu ütleb ka Kunksmoor: „Jaa-jaa, kõiki võõramaa asju tuntakse, seda aga, mis on oma kodu lähedal, ei pane keegi tähele.“ Aga need asjad on rohkem väärt.“ Lavastajana leiab Kadri Paldra palju ka selliseid lugusid, mida tahaks ikka ja jälle lavale tuua. „Tänavune „Väike nõid“ on minul näiteks kolmas selle loo lavastus, varasematega võrreldes hoopis teistsugune,“ ütleb ta. „Ka „Kunksmoor ja kapten Trumm“ pole kaugeltki tavaline näitemäng – julgen öelda, et see on ainus Eesti autori armastuslugu lastele. Laste keskendumisvõime on paraku uskumatult kasin, aga Kunksmoori vaatama tulles peaks suutma kuulata-keskenduda, seepärast sobib see rohkem pisut suurematele, väga tillukesed ei pruugi laval toimuvast suurt aru saada. Samas oleme näinud, kuidas kaasas olnud lapsevanemad ja õpetajad saalist lahkudes silmi pühivad – igaüks saab sellest loost oma.“
„Pean tööle minema!“ Kadri Paldra kolme ja poole aastane tütar Krete (pildil) on staažikas näitleja: oma esimese rolli, põrnikapreili lavastuses „Pöial-Liisi“, tegi ta juba neljakuusena. Sest saati on lavalauad ja ringreisid tema elu enesestmõistetav ja lahutamatu osa. „Vahepeal mõtlesime, et ehk on see talle ikka liiga väsitav, ja kutsusime vanaema-vanaisa last hoidma, et tirts saaks rahulikult kodus olla,“ räägib ema. „Paar-kolm päeva oli, siis teatas vanavanematele, et rohkem pole neil enam vaja tulla, tema peab nüüd tööle tagasi minema! Nii on jäänudki.“
Suhted
13
Esmaspäev, 20. november 2017
Kuidas saada usalduslikku kontakti turtsaka teismelisega? Lapsest täiskasvanuks sirgumine kulgeb mõnel noorel rahulikult, teisel löövad aga emotsioonid üle pea kokku ja iga asi tekitab trotsi. Mida teha, kui tujukas teismeline lööb vanemate nina ees ukse kinni ning keeldub igasugusest dialoogist? SILJA RATT leht@ohtuleht.ee
Pereterapeut Piret Hallast (MTÜ Eesti Pereteraapia keskus) ütleb, et teismeliste turtsakusel võib olla hulk erinevaid põhjuseid. „Suur osa on arengulistel muutustel,“ selgitab Hallast. „Väga tihti on aga konfliktide taga kadumaläinud usaldus – kahjustada on saanud lapse ja vanema turvaline, emotsionaalselt lähedane suhe.“ Pereterapeut lisab, et nii nagu igas suhtes, PantherMedia / Scanpix
14
Suhted
Esmaspäev, 20. november 2017
tahavad ka vanem ja laps tunda lähedust, soojust, toetust ja emotsionaalset kontakti. Paraku võib selle kontakti üsna lihtsalt kaotada. „Teineteise vältimine, kriitika, süüdistused, eneseõigustamine, olulistel teemadel mitterääkimine, mittekuulamine, probleemide pisendamine – kes meist tahaks kogeda selliseid käitumisviise,“ selgitab Hallast.
Kuula teismeline ära
Sageli tekib vanematel küsimus, kas teismelist peaks võtma kui last või suhtuma temasse kui noorde täiskasvanusse. Pereterapeut ütleb, et siin mängib suurt rolli see, mil moel on lapsevanemat ennast teismeeas kasvatatud. Hallasti kinnitusel võtame me enamiku käitumuslikke oskusi kaasa just iseenda kasvamise kogemustest. Kui vanemat on kasvatatud viisil, et tuleb alluda, täita kõik korraldused otsekohe, mitte vaielda, mitte seada vanema nõudmisi kahtluse alla – ehk puudu jääb arutelust, selgitamisest, mõistmisest, rääkimisest ja kuulamisest –, siis suure tõenäosusega kasvatab lapsevanem ka oma last samal moel. Head lähedussuhet soovides pole see aga just kõige tulemuslikum viis, tõdeb Hallast. Pereterapeut nendib, et teismelised ise ootavad sageli, et vanemad võtaksid neid võrdväärsete partnerite, mitte enam lastena. „Hea on tuua paralleeliks täiskasvanute sõprussuhe, kus me harva sun-
Otsi abi kohe!
Viimasel ajal on uudistes sageli jutuks olnud kodust lahkunud lapsed, keda otsitakse. Piret Hallasti (pildil) sõnul on sellised olukorrad igale lapsevanemale äärmiselt tugevaks märkuandvaks signaaliks, et midagi on korrast ära. „Sel juhul tuleb viivitamatult leida spetsialist, kes aitab selgust saada, mis on toimumas noore inimese ning samuti teda ümbritsevate lähedastega,“ kinnitab Hallast. Abiks pereterapeudi leidmisel on Eesti Pereteraapia ühing. nime oma sõpru jõuliselt enda nägemuse järgi toimetama. Ikka leiame kompromisse ning arutame erimeelsusi. Hea tavana teeme seda häält tõstmata ning ähvardusi kasutamata,“ kirjeldab Hallast. Ka teismelistega suhtlemisel tuleks olla paindlik. Mõnikord tuleb kodus ette olukordi, kus üks või teine reageerib millelegi nii, et see haavab teist, ja seepeale kahaneb igasugune omavaheline suhtlus väga napiks. Haavunud teismeline võib aga igasugusest kontaktist üldse keelduda. Hallast selgitab, et mingil määral on justkui lihtsam mitte rääkida ja asju endasse hoida. Ka võib teismeline valida ühe
vanema, kellele ta end avab. Kokkuvõttes muudab selline käitumine aga peresuhetes rolle veel segasemaks. Üks lahendus on pöördumine pereterapeudi poole, kelle rolliks tihti ongi lapse ja vanema suhtluse taastamine.
Nõustajalt abi paluda pole häbiasi
Teraapiaruumis alustatakse Hallasti sõnul turvalise õhkkonna loomisest, usaldussuhe ülesehitamisest. „On oluline, et kõik osapooled tajuksid, et neid kuulatakse ja mõistetakse,“ märgib terapeut. Turvalises keskkonnas saab harjutada oma mõtete väljendamist, mis ei pruugi olla alati positiivsed, möönab Hallast. Kui räägitakse olukordadest, mis on haiget teinud või kedagi haavanud, aitab see kõigil osapooltel mõista oma tegevuse mõju lähedastele – sel moel saab tekkida ruum andeks palumise ja andeks saamise jaoks. Oluline on rääkida ka heast – sellest, mis teises meeldib, mis on tunnustamist ja esiletoomist väärt. „Terapeut saab olla sel teel hea abiline nii teismelisele kui ka lapsevanematele,“ julgustab Hallast inimesi abi otsima. Nõustaja poole on mõistlik pöörduda enne, kui tekib tunne, et kõik on üle pea kasvanud. „Alati on lihtsam vaid pisut keerukaks muutunud suhtlust korrigeerida,“ selgitab Hallast. „Hoopis teine lugu on aastate jooksul välja kujunenud negatiivsete suhtlemismustrite muutmisega.“
Rubriik
15
Esmaspäev, 20. november 2017
M EES RIMUEREI STI K TI K U U U
S
Salva Kindlustuse AS Pärnu maantee 16, Tallinn, Tel: 6800 500, salva@salva.ee
S
S
Tutvu lähemalt õnnetusjuhtumikindlustuse tingimustega www.salva.ee või küsi nõu meie asjatundjalt.
S
Õnnetusjuhtumikindlustus aitab ootamatute kehavigastuste korral rahaliste väljaminekutega muretult toime tulla.
A AM ILA AILM S M TS MA A LT L
SALVA ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS – SULLE JA SU KÕIGE KALLIMALE VARALE
DLUSTUSSE IN DLUSTUSSE IN
16
Toit
Esmaspäev, 20. november 2017
Kas lugeda kokku kaloreid või süsivesikuid? Kehakaalu kontrolli all hoidmise põhimõte näib imelihtne: ei tohi süüa rohkem kui organism vajab ja ära kulutab. Tervisliku toitumisega on pisut keerulisem lugu. Dieedipidaja viskab esimese innuga menüüst välja kõik magusa ja rasvase, samas kinnitavad toitumisnõustajad, et ükski toit pole kasulik või kahjulik, kõik sõltub vaid söödavatest kogustest ja söömise sagedusest ning tuleb jälgida, et organism saaks toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid jmt. See viimane võib olla tõeline peavalu – ja selle koha peal on mõistlik võtta appi kutseline toitumisnõustaja, kes suudab panna kokku toitumiskava, kus kaloreid, valke-rasvu-süsivesikuid jm just parasjagu.
Söö vastavalt vajadusele
Energiavajadus sõltub vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest ja organismi ainevahetuse iseärasustest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeline poiss võib vajada oluliselt rohkem energiat kui tema ema, kirjutab Tervise Arengu
Iinstituudi lehekülg toitumine.ee. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib oluliselt erineda, ka on aktiivselt spordiga tegeleva inimese energiavajadus märksa suurem kui istuva eluviisiga inimesel. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib tekkida ülekaal, sellega omakorda kaasnevad sageli tõsised tervisehäired. Tervise ja energia tasakaalu tagamiseks peaksid täiskasvanud liikuma vähemalt 150 minutit nädalas, lapsed vähemalt 60 minutit päevas.
toidust saama organismile vajalikud vitamiinid, mineraalained ja fütotoitained. Kui otsustatakse vähendada näiteks süsivesikuid, võib juhtuda, et organism jääb ilma ka osast olulistest toitainetest. Ühekülgne toitumine võib viia tõsiste haiguste tekkeni – või jääb kaalulangus vaid unistuseks, sest kui organism ei saa toidust vajalikke aineid kätte, siis sunnib ta meid aina rohkem sööma. Tervislik toitumine ei tähenda, et pead loobuma toitudest, mis sulle maitsevad. Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks, sest neis kõigis on organismile vajalikke toitaineid. Tähtis on, milliseid toite süüa rohkem, milliseid vähem, mida sagedamini, mida harvemini. Kui armastad näiteks magusat, ei pea seda endale keelama: söö seda harva ja vähe, kuid siis naudi!
Toitained õiges vahekorras
Magusat söö harva ja vähe
Toidust peab sööja saama kõik vajalikud toitained õiges vahekorras – toitumine peab olema tasakaalustatud. Täiskasvanute ja üle kaheaastaste laste tasakaalustatud menüüs peavad põhitoitained andma kogu saadavast energiast valke 10–20%, rasvu 25–35% ja süsivesikud 50–60%. Lisaks peab
Toitumine võib jääda ühekülgseks, kui on toite, mida inimene teadlikult ei söö. Sel juhul tuleb jälgida, et teistest toitudest oleks võimlaik vajalikud toitained siiski kätte saada. Aeg-ajalt tasub lasta asjatundjal oma toidusedel kriitilise pilguga üle vaadata. IA MIHKELS
5
HEINZ -OA SEGU TOMATIKASTMES ON JÕUDNUD RIKASTAMA MEIE TOIDULAUDA! Heinz 5-oa segu on madala rasvasisalduse ja suure valgusisaldusega ning kiudaineterikas toode – seega suurepärane valik tasakaalustatud ja tervisliku toitumise osana.
Cannelliini uba
Ubade segu ei sisalda kunstlikke maitseaineid, magusaineid ega säilitusaineid ning on gluteenivaba ja sobilik taimetoitlastele. Heinz 5-oa segu tomatikastmes võid serveerida nii otse purgist kui süüa soojendatult. Pärast avamist säilitada ubasid külmikus ning tarbida 2 päeva jooksul. Toote netokaal: 415g Valmistatud Suurbritannias
Punane aeduba Valge aeduba
Borlotti uba Pinto uba
Kas lapsest tasub kasvatada taimetoitlast?
Toit
Esmaspäev, 20. november 2017
„Toidulaud peab olema vaheldusrikas. Lapsele on vaja nii kana, kala, liha, pastat, köögivilja,“ on kahe poja isa ja restorani Merineitsi peakokk Margus Tammpere (pildil) kindel, et kõikide trendidega ei ole tarvis pimesilmi kaasa joosta. Kõigepealt soovitab ta peegli ees suu lahti teha ja vaadata, kas meil on mäletsejate hambad või meil on kiskjate hambad. „Juba hambad näitavad ära, milline peaks olema meie toidulaud,“ pole Margus kindlasti seda meelt, et koolilaps peaks ainult rohtu närima.
Martin Ahven
TERVISLIK LÕUNA: kui koolilaps teab, et kodus ootab meelepärane toit, ei torma ta saiakesi ostma „Mõnikord on küll selline tunne, et külmkapp on vanematega tööl kaasas. Aga kui asju üles ei leita, ju siis pole ka kõht väga tühi,“ muigab kahe poja isa ja restorani Merineitsi peakokk Margus Tammpere. Selleks, et lapsed pärast kooli iseseisvalt hakkama saaks, tuleb vanematel malemängija kombel kokata ehk mõelda mitu käiku ette. KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee
Paljudes peredes ei pea algklassilaps ainult pärast koolipäeva endale ise kodus süüa otsima, vaid tal tuleb juba hommikul köögis üksinda toimetada. „Keegi ei peaks siiski tühja kõhuga kooli minema, sest eelmisel õhtul saab kõik asjad hommikusöögiks valmis teha. Meie oma kodus väga ei tolereeri magusaid helbeid ja krõbuskeid, aga on olemas ka
naturaalsed jogurtid, naturaalsemad krõbuskid, paljudes peredes ka vanaema keedetud moosid – need kõik saab laua peale valmis panna, et laps saaks ise süüa, kui vanemaid kodus ei ole,“ usub kolmandas klassis õppiva Söreni ja neljandas klassis käiva Jörgeni isa Margus Tammpere. Hommikusöögiga on nende peres lihtne: poole kaheksa ajal söövad poisid kõhud täis ja siis viib isa nad kooli. „Aga lõunasöögiga tuleb mitu käiku ette mõelda, täpselt nagu malemängus,“ naerab Viru
17
hotelli restoranis Merineitsi peakoka ametit pidav pereisa, kes vahel ei jõua õhtusöögikski koju. Enamasti kipub see juhtuma siis, kui Starlight Cabaret`s on etendused. Et ka paljude perede päästeingel – vanaema – elab enam kui 100 km kaugusel Kesk-Eestis, ei oota poisse koolist koju jõudes keegi. Küll aga ootab neid kapis korralik kõhutäis. Päeval, mil Margusega juttu ajasime, ootas poisse lasanje – peab teadma, mida laps tahab.
Söögivahetund liiga vara?
„Kui sa teed vabal päeval suurema portsu toitu valmis, siis seda annab ju jagada. Näiteks osa tänaõhtusest toidust võib panna säilituskarbiga külmkappi lapsele ülejärgmise päeva lõunasöögiks. Kui laps teab tühja kõhuga koolist tulles, et kodus ootab teda külmkapis maitsev toit, ei lähe ta automaadist ostma säilitusaineid täis croissant’i, mis on pehme
18
Toit
Esmaspäev, 20. november 2017
poolteist aastat,“ soovitab Margus lapsevanematel noore inimese toitumisharjumustele tähelepanu pöörata ja neid kujundada. „Meiegi peres oli aeg, kus taskuraha eest osteti koolis automaadist šokolaadicroissanti ja koolilõuna jäeti söömata. See sai küll kohe ära blokitud, aga miks üldse koolides sellist kräppi müüakse?“ ei mõista pereisa haridusametnike käitumist. Kas seda kõike muud kui kasulikku saiasöömist ei soodusta ka söögivahetundide ajagraafik? „Kui laps on hommikul kodus söönud, siis kas ta tahab paari tunni pärast jälle süüa? Kui pakutav toit ei kuulu ka just lemmikute hulka, siis jääbki see söömata. Ja kui ühe-kahe ajal tunnid lõpevad, siis on näljasena väga lihtne minna ja automaadist midagi võtta,“ kahtleb Margus, kas kell kümme on algklassilapsele söögivahetunniks ikka mõistlik aeg.
Ühest kanast supp, salat ja pasta
„Kui ahjus tervet kana grillida, siis neljaliikmeline pere seda korraga ära ei söö. Tee ülejäänud linnust suppi ja pastat, ei pea ju kolm päeva järjest tükikese kaupa grillkana soojendama,“ räägib Margus ja soovitab kanast kas või salatit teha. „Meie poisid sööva hea meelega rohelisi salateid.“ Tege-
likult Sören ja Jörgen mitte ainult ei söö, vaid ka teevad salateid hea meelega. „Eks õppides lõigatakse ka näppu, aga nagu mulle koolis õpetati, peavad kokal alati näpud enda poole olema. Seda nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Kui lapsel on õige nuga, see võib natuke nürim olla, ei juhtu mitte midagi hullu,“ julgustab Margus. Ka nädalalõppudel grilli ääres mängib Margus malet – ehk mõtleb mitu käiku ette. Näiteks ostab ta suurema tüki seakaela, millest jagub nii steikideks kui ka koduseks suitsusingiks, mida on hea panna nii võileiva peale kui ka salati sisse. „Näiteks saab teha selle baasil pastasalati,“ soovitab Margus, sest lapsed armastavad pastat. Ja kindlasti mitte ainult salatis. Ainuüksi laste teise lemmiku – hakklihaga – pastaroogi on kümneid. Või miks mitte teha hoopis munanuudlitega mingi aasiapärane roog, kuhu ideaalselt sobib kana. Samas paljudesse aasiahõngulistesse retseptidesse passib ka sealiha. „Need road ei lähe üldse palju maksma, kui minna lihapoodi ja osta suur tükk kaelakarbonaadi,“ on see Marguse sõnul palju soodsam, kui haarata supermarketist karp kahe väikese valmislõigatud viiluga.
Parem soe supp kui kuiv võileib
See on tore, sest soe supp on alati parem kui kuiv võileib, eriti praeguste kõledate ilmadega. Et laps saaks endale toitu soojendada ning see oleks nii talle kui kogu perele turvaline, on mikrolaine ahi sageli möödapääsmatu. Sestap on see koka koduski olemas. „Kui vanemad on kindlad, et laps juba haldab pliiti, siis loomulikult tuleb pliidi peale üle minna,“ märgib Margus ja usub, et siis on paras aeg hakata lapsele ka söögitegemist õpetama. Sören ja Jörgen saavat mõne asjaga juba praegu ideaalselt hakkama. „Väiksem poiss on salatite peale meister, suurem tegi just koolist tulles pitsat,“ usub Merineitsi restorani peakokk Margus Tammpere, et peagi saab koduköögist poiste pärusmaa. Vähemalt pärast koolipäeva.
Kanapastasalat
Soe võileib Vaja läheb: 2 viilu saia, 2-3 viilu sinki, 2-viilu Cheddari juustu, 1 viil tomatit, kastmeks ketšupit. Valmistamine: Pane võileivagrill sooja. Aseta lõikelauale saiaviilud ja määri neile ketšupit või mõnd oma lemmikkastet. Siis aseta mõlemale saiaviilule juust. Lisa ka sink ning tomat. Pane saiaviilud omavahel kokku ja rösti grillis. Pane tähele! Kui saiad valmis, ära unusta juhet seina. Kontrolli, kas ikka lülitasid grilli vooluvõrgust välja.
„Ma ju näen, mismoodi poisid koolist tulevad: mõnikord on kõhud väga tühjad, aga teine päev ei taheta üldse kodus süüa,“ tõdeb kahe koolipoisi isa, et laste isu sõltub sellest, mida on koolis samal päeval pakutud. „Pehme pasta jääb neil söömata, samuti rasvased supid. Samas süüakse hea meelega näiteks borši, koduski palutakse, et issi, tee borši.“
TERVISLIK MAGUSTOIT: Müsli naturaalse jogurti ja koduaiast korjatud vaarikatega.
Jörgen ja Sören Tammpere saavad tänu isale nii mõnegi roa valmistamisega ka ise suurepäraselt hakkama.
Vaja läheb: 50 g keedetud pastat, 50–60 g kanaliha, 1 keedetud muna, 6 viilu värsket kurki, 1 väiksem tomat, 1-2 salatilehte, lehtpeterselli, soola ja pipart, salatikastet. Valmistamine: Hea on kasutada eelmisel päeval keedetud pastat ja õhtusöögist järele jäänud kanaliha. Kanaliha võiks eelnevalt parajateks tükkideks rebida ja ka muna ära koorida. Tomatki tasuks sektoriteks lõigata. Karpidesse tuleks valmis panna ka keedetud pasta ja kanaliha. Siis pole lapsel koju jõudes vaja teha muud, kui võtta külmkapist vajalikud komponendid, segada need kausis kokku ning maitsestada soola ja pipraga. Ma
rti
nA
hv
en
Osale!
19
Esmaspäev, 20. november 2017
Joonistame võrkpalli! Kauplusekett Popsport! on kuulutanud välja joonistusfestivali „Me armastame Eestit ja võrkpalli!“.
„Eesti võrkpall on viimasel ajal teenitult tähelepanu keskpunkti tõusnud,“ märkis võistluse korraldaja, endine võrkpallitreener Tarmo Kajandi. „Mõtlesimegi siis, et miks mitte tärganud võrkpallivaimustusele sel moel veel hoogu juurde anda ja suunata noori võrkpallile ja üldse spordile mõtlema.“ Oodatud on 10–18aastaste joonistamishuviliste A3 formaadis originaaltehnikas tööd. Esitatud töid ei tagastata, neist moodustatakse näitusekollektsioonid, mis on plaanis välja panna koolides-lasteaedades, asutustes ja spordisaalides. Parimad tööd raamitakse ja need lähevad kingituseks Eesti teenekatele võrkpalliedendajatele. “Igas Eesti nurgas on mõni treener, kelle käe all on kohalikud lapsed aastaid võrkpalli mänginud – tahame neile tänu ja tunnustust avaldada,“ rääkis Tarmo Kajandi.
Joonistusfestivalile laekunud töid hindab võrkpalluritest koosnev žürii, keda juhib kunstnik Ilmar Kruusamäe. Kümme enam silma paistnud tööd saavad eriauhinna. Kõigi osalejate seas loositakse välja kaupluse Popsport! kinkekaardid. Joonistusfestivalil osalemiseks tuleb tööd viia või saata hiljemalt 10. detsembriks kaupluseketi Popsport! poodidesse Tartus, Viljandis või Tallinnas. Kaupluste aadressid on kirjas korraldaja kodulehel www.popsport.ee/joonistusjuhend. ÕL
20
Rubriik
Esmaspäev, 20. november 2017
TASUTA tervisekontroll!
PetCity Loomakliinikus on lemmiku esmane tervisekontroll tasuta! Sisaldab ülevaatust ja terviseseisundi hinnangut. Vaatame lemmiklooma üle ninast-sabani: mõõdame pulssi, kuulame südant, kopsusid, kaalume, mõõdame kehatemperatuuri, kontrollime silmi-kõrvu-hambaid. Tuvastame võimalikud nahaprobleemid ja kasvajad. Koostame tervisliku toitumiskava lähtuvalt individuaalse looma vajadusest. Lemmikloom saab kaasa terviseplaani ja soovitused, kuidas tagada heaolu ja tervis. Tervisekontrolli tavahind 20 €
Broneeri aeg tervisekontrolli: Tallinnas 515 3112 Pärnus 5333 1006
Lemmik
21
Esmaspäev, 20. november 2017
ÄRA UNUSTA: lemmikloom on pereliige Lemmikloomad on alati suur rõõm – aga ka vastutus. See tähendab, et looma perre võtmise otsus peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud ja omavahel kõik üksikasjad kokku lepitud. HELI SÄRE PetCity Loomakliiniku arst
Lemmikloom on pereliige, tema pakub kogu perele tingimusteta armastust ja lähedust. Tihti leiavad lapsed loomades lohutust, eriti heaks ja vajalikuks kaaslaseks on lapsele lemmik, kui peres on pingeid või tülisid. Loom pakub neile kaitset ja lähedust ning nemad pakuvad sama vastu, tundes end muu hulgas ka looma eest vastutavana.
Vanemate hea eeskuju
Kuigi lemmikloom toob perre palju positiivseid emotsioone, peab looma perre võtmise otsuse väga hoolikalt läbi mõtlema. Kutsika koju toomine ei erine alguses kuigi palju beebi kojutulekust. Väike pereliige vajab igal juhul palju hoolt ja tähelepanu, tal peavad olema kindlad söögiajad ja jalutuskäigud. Mõned magamata ööd ja pidev kasvatamine nagunii – nagu ka uue ilmakodaniku lisandumisel perre.
Lastega pered peaksid arvestama, et väga väiksed, kahe- kuni viieaastased lapsed ei suuda veel teadvustada kogu oma käitumist ja võivad olla ettearvamatud või looma suhtes isegi vägivaldsed. Väga oluline on arvestada, et suurema osa teadmistest, kuidas loomaga käituda, saavad lapsed oma vanematelt. Seega tuleb olla heaks eeskujuks ning kindlasti mitte ärrituda ja looma peale karjuda või vägivalda kasutada. Nii nagu te ei löö oma last, ei tohiks te iial lüüa looma – nii hoolitsete ka selle eest, et teie laps ei kasutaks vägivalda loomade ega ka teiste laste vastu. Tänapäevased õpetusmeetodid põhinevad positiivsete mälestuste loomisel. Arutleda tuleks ka selle üle, milline loom teie perre kõige paremini sobib. Kõige tavalisem valik on koer või kass. Kui olete tihti pikalt kodust ära, võib koer olla liiga palju hoolt nõudev valik, sest koer vajab iga päev vähemalt tund aega liikumist ning palju lähedust ja tegelemist. Tihti võetakse perelemmikuks ka jäneseid, hamstreid, linde ja kalu. Enne otsustamist kaaluge hoolikalt läbi nii see,
kelle jaoks on teil piisavalt aega, kui ka see, kas lemmiku perre tulekuga kaasnevad umbkaudsed kulud mahuvad valutult pere eelarvesse. Näiteks täiskasvanuna 10 kg ringis kaaluva koera puhul võib päevane kulu kvaliteetsele toidule olla 1,5 eurot, kuid 50 kg kaaluva koera puhul juba 3–4 eurot. Sellele lisanduvad veel hooldusvahendid, arstivisiidid, haiguste ennetamise ja võimalikud ravikulud. Tark on looma võttes teha kohe lemmikloomakindlustus, et saaksite vajadusel pühenduda lemmikule, mitte tema ravimisega seotud rahamurede lahendamisele.
Loom mõjub inimestele hästi
Mõistagi on lemmiku perrevõtmisel väga palju positiivseid külgi ja ta toob rõõmu kogu perele. Tihti on siiski just laps see, kes temaga kõige rohkem kokku kasvab: tema veedab kõige rohkem aega lem-
Vida
Press
22
Lemmik
Esmaspäev, 20. november 2017
mikuga ning võtab looma kui sõpra ja võrdset. Looma eest vastutamine arendab tohutult lapse empaatiavõimet ja oskust hoolitseda. Lemmikloomad on ka universaalne vestlusteema, see annab lapsele rohkem teemasid, millest teistega rääkida. Nii areneb tema suhtlusoskus. Teaduslikult on tõestatud, et lapsel, kel on kodus loom, on ka suurem õpivõime. Lapsed loevad loomadele ette lugusid ning see ei tekita neile nii palju stressi, kui kaaslaste või täiskasvanute ees uute asjade õppimine, kuna loomad ei hinda neid, lapsed saavad tunda ennast õpetaja rollis. Ka võib lemmikloomal olla positiivne mõju laste tervisele. Uuringud on tõestanud, et lastel, kes on kasvanud kodus, kus on loomi, on märgatavalt väiksem oht haigestuda allergiatesse. Kui aga kahtlustate, et pereliikmel on allergia lemmiklooma vastu, tuleks teha allergiatestid, et veenduda, kas põhjus on ikka lemmikus. Nõu tuleks sel juhul pidada ka veterinaariga, sest tänapäeval on olemas vahendeid, millega lemmikut pesta ning nahka ja karvkatet töödelda, et vähendada allergeenide levimist. Mõned analüüsid on näidanud ka lemmikloomaga peredes kasvanud laste väiksemat tõenäosust haigestuda astmasse. Seda võib seletada teooriaga, et kui lapsed puutuvad lähedalt kokku loomadega ja mängivad nendega, siis vahetavad nad omavahel baktereid ning see mitmekesisus muudab lapse immuunsüsteemi tugevamaks. Enamik loo-
Vida Press
Tõsine vestlus lapsega Kui teie pere kaalub looma võtmist, tasuks otsus läbi mõelda oma võimalusi arvesse võttes ning pidada lapsega tõsine vestlus looma eest hoolitsemisest ja uutest kohustustest. Tihti arvavad lapsed, et looma võtmine tähendab ainult lõbu ja mängu, kuid nad peavad arvestama ka sellega, et neil lasub vastutus kellegi heaolu eest. Vanemad peavad looma võttes arvesse võtma, et laps ei pruugi kõiki kohustusi iseseisvalt ja vastutustundlikult täita, ning olema valmis vajadusel mõne neist ise täitma – 5–10aastane laps ei saa ilmselgelt looma eest hoolitsemisega päris iseseisvalt hakkama ja ka vanemaid lapsi tuleks aeg-ajalt kontrollida veendumaks, et loom on saanud piisavalt liikuda, korrapäraselt süüa-juua ning temaga käitutakse õigesti. Kui tunnete, et need tingimused on teie peres täidetud, võite kindel olla, et loomal on teie lapsele hea mõju ja ta on hea kaaslane. Me kõik mäletame oma esimest lemmiklooma, sest just sel õrnal eluetapil vajame võimalikult palju armastust, hoolt ja mõistmist. Koduloomade pealt õpitud kogemused – vastutus ja koos rasketest aegadest üle saamine – valmistab lapsi ette iseseisvaks eluks.
made haigusi ei mõjuta inimesi – ja need, mis mõjutavad, on enamasti ennetatavad: kirbud, ussidest tekitatud haigused ja nn kassihaigus, mis on seenhaigus. Õigete ennetavate ravimite ja hooldusega ning hügieeninõuete täitmisega saab neid ära hoida. Igale lemmikule – ja kindlasti lastega peredes elavatele lemmikutele – tuleb anda korrapäraselt
sise- ja välisparasiitide vastaseid ravimeid ja vaktsineerida enam levinud nakkushaiguste vastu. Ka siis, kui lemmikul pole ühtki tervisemuret olnud, tuleb temaga korrapäraselt arsti juures käia – nii on muu hulgas lootust mõnele varjatud murele aegsasti jaole saada. Mõistlik on lasta lemmiku tervis üle vaadata kaks korda aastas.
Parim kingitus Teie lemmikule on turvatunne Feliway ja Adaptil sisaldavad feromoone, mille rahustav toime tagab Teie lemmikule rahulolu ja turvatunde Õnnelikult koos
Stressivabam olemine
Saadaval hästi varustatud loomakliinikutes! Täiendav informatsioon: OÜ Zoovetvaru, www.zoovet.ee E-mail: zoovet@zoovet.ee. Tasuta klienditoe telefon: 800 9000
23
UU
Febrilek
Rubriik
S!
Esmaspäev, 20. november 2017
ibuprofeen/ pseudoefedriinvesinikkloriid
LASE HAIGUS LENDU
FEB-EE-1711-16
VALU, PALAVIK JA KINNINE NINA
24
Rubriik
Esmaspäev, 20. november 2017
UUS!