Laps ja Pere

&

POLE HALBA ILMA, ON VALESTI VALITUD ÕUERÕIVAD

Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Appiappi, laps jäi äppi!

Reede, 16. november 2018

ANU AUNA KOGUPERE SEIKLUSFILM

FILM ON VALMINUD EESTI VABARIIGI 100. SÜNNIPÄEVAKS

KINODES 7. DETSEMBRIST

# EIAFILM

2

Rubriik

Reede, 16. november 2018

Õuerõivad

3

Reede, 16. november 2018

Tähtsad tähised

W/P

(Water Pillar) – näitab kanga vettpidavust, näit tähendab veesamba kõrgust millimeetrites (mm). Meie kliimas võiks õuerõiva vettpidavuse näit olla 5000–10 000 mm.

(Moisture Permiability) – näitab kanga hingavust, auru läbilaskmise võimet, ühik grammi ruutmeetri kohta 24 tunni jooksul ( g/m2 24 h) (Water Repellency) näitab kanga pinnatöötlust, mis ajapikku pesuga maha kulub.

M/P

W/R

Talveks valmis?

Korralikes ilmastikukindlates talverõivastes võib väikelaps muretult möllata nii lörtsisajus kui ka kohevas jäises hanges – temal on ikka kuiv ja soe. Kuidas aga õuerõivaid valida?

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

JÄTA MEELDE! Sooja hoiab ennekõike õhk, mis jääb rõivakihtide vahele, seepärast tasub rõivastuse kihilisus hästi läbi mõelda.

Väga oluline on, et kangas oleks nii veekindel kui ka hingav. Veekindlus on tavaliselt tootesildile märgitud, sõltuvalt tootjast on see vahemikus 3000–10 000 mm. Mida suurem number, seda enam on põhjust rõiva vettpidavusele loota. Kui vettpidavuse näitaja on 3000, siis väga pikalt selline kangas vett ei pea, kuid näiteks külmal talvel pole ka erilist muret, kui kaheosalise õuekomplekti jope on väiksema vettpidavusega kui püksid. Et aga meie talved kipuvad sageli õige vesised olema, siis on kindlam, kui rõivad on valitud veekindluse näitajaga 5000–10 000 mm. Õuerõivaste kanga hingavuse asjus on vanemad miskipärast sageli arvamusel, nagu peaks see näitaja olema võimalikult väike – et muidu on kangas hõre ega pea piisavalt vett. Tegelikult see nii pole.

Hingavuse näitaja peaks olema 5000 ringis ja hull oleks hoopis see, kui kangas oleks väga veekindel,

hingavust poleks aga ollagi – sellise rõiva sees on lapsel väga umbne ja ebamugav, ta hakkab kergesti higistama ja siis piisab haigestumiseks vaid kergest tuuletõmbusest.

Teibitud õmblused-lukud Selle, kas õmblused on teibitud, on iga korralik tootja tooteinfosse kirja pannud, aga seda saab ka ise kontrollida: teibitud õmbluse juures on katsudes tunda u 1–1,5 cm laiune kõva riba, mis õmblust katab ja lukuliistu sees ulatub pooleldi luku peale.

Lasterõivastel peaks vähemalt istekaar ja õlaõmblus olema teibitud.

Talverõivas ei pea olema paks. Lasterõivaste müüjad teavad, et paljud kliendid on siiani veendunud: mida paksem üks rõivatükk käe all tundub, seda soojem see on. Siiski ei pea see paika, sest näiteks uut tüüpi termovatiin on küll kerge ja õhuke, kuid väga soojapidav. Hoolikalt tuleb lugeda tooteinfot ja alati võib küsida nõu müüjalt.

s

res

aP

Vid

Ära riku head rõivast!

z Ilmastikukindla rõiva hooldusjuhistest tuleb täpselt kinni pidada. z Pesemisel ei tohi kasutada loputusvahendit, see ummistab mikropoorid ja kangas kaotab hingavuse. z Pärast pesu tuleb rõivas riputada riidepuule, avada kõik lukud ja lasta sel õhurikkas ruumis toatemperatuuril kuivada. z Mingil juhul ei tohi vetthülgavast materjalist rõivaid ja kindaid kuivatada radiaatori peal, tulikuuma ahju vahetus läheduses või põrandaküttega põrandale laotatuna – kuumus rikub kanga omadused. z Kuivatuskapp, mis pole ventilatsiooniga ühendatud, rikub õueriiete kanga omadused. z Iga määrdumise järel pole vaja vetthülgavast kangast rõivaid pesta – pori saab pehme käsnaga maha pühkida. z Kanga vetthülgav kiht kulub maha umbes 20 pesukorraga. Allikas: Huppa

4

Nutiseadmed

Reede, 16. november 2018

Kui laps harjub maast madalast omapäi nutiseadmeis toimetama, on lapsevanemal peagi üsna keeruline seda tegevust kontrollida.

Lepi reeglid kokku

Appi-appi, laps jäi äppi Vida Press

Nutiseadmetele kuluv aeg on nii mõneski kodus põhiline laste ja vanemate vaheline tüliõun. Lahendusi otsides tasuks emadelisadel ennekõike nuputada, kuidas teha nutiseadmest endale abimees, mitte vaenlane.

KRISTJAN ARRAS leht@ohtuleht.ee

„Raske on isegi uskuda, et alles kümmekond aastat tagasi oli nutiseadme kasutamine pigem väljavalitute privileeg,“ tõdeb Kertu Kriisk, Elisa uute teenuste valdkonna juht. „Kiiretele muutustele pole teaduski järele jõudnud, et öelda kindlalt, kuidas mõjutavad nutitelefonid laste elu. Tõestatud on peamiselt seda, et oluline on leida tasakaal ja vältida äärmusi.“ Täielik ekraaniaja välistamine ei ole enam võimalik. „Ajapiirangu kehtestamisest oluliselt rohkem rõhutatakse vanemate rolli lapse nutiaja juhtimises,“ märgib Kertu Kriisk. „Oleme üleminekuajas: teame, kuidas õpetada ja toetada last füüsilise maailma tegevustes, ent alles õpime, mis

on lapsevanema osa nutimaailmas. Lapsevanemalt oodatakse midagi täiesti uut – juhendamist ja nõu valdkonnas, mille kohta nende vanemad juhtnööre jagada ei saanud.“

Mida saavad vanemad teha?

Tartu ülikooli psühholoogia instituudis 2016. aastal tehtud uurimuse autor Rine Pent tõi välja põhiprobleemi: lapsevanemad on oma laste nutitegevuse asjus üsna passiivsed ja veedavad väga vähe aega lapsega üheskoos nutiseadet kasutades. Väga oluline on aga teada, mida laps ekraani ees veedetud aja jooksul teeb. „Kui lapsevanemal on sellest ülevaade, saab ta tema tegevust suunata ja vajadusel sekkuda,“ ütleb

Turvalahendus Telia SAFE tagab südamerahu Telia turvalahendus Telia SAFE kaitseb nutiseadet pahavara eest ja aitab selle varguse või kadumise korral kaitsta seadmes olevaid andmeid. Lapsevanemad saavad selle abil määrata, milliseid rakendusi lapsed oma nutiseadmes kasutavad ja kui kaua nad üldse internetis aega veedavad, aga ka positsioneerida oma pereliikmeid, eeskätt lapsi – alati on täpselt teada, kas laps on õigeks ajaks kooli või trenni jõudnud ja emal-isal on süda rahul. Kadunud või varastatud nutiseadet aitab Telia SAFE leida nii interaktiivsel kaardil positsioneerimise abil kui ka hääletu või hääleka märguandega. Rakendusest, mida tuhanded pered juba kasutavad, saab ülevaate veebilehel www.telia.ee/safe Allikas: Telia

&

Laps Pere

z Kindlad reeglid kõigepealt. Räägi reeglid – millal, milleks ja kui kaua telefoni kasutatakse – lapsega läbi juba enne talle nutitelefoni soetamist. z Selge seisukoht koolis. Õpetajate ja vanemate koostöös tuleks ka koolis kehtestada telefoni kasutamise reeglid. z Lapse enesekontroll. Lepi lapsega kokku nutiseadme kasutamise aeg ja kohustused, mille iga ületatud veerandtund kaasa toob. z Ühine vaba aeg. Matkad, lauamänguõhtud, ühised teatriskäigud jm ettevõtmised perega – mida rohkem vanemad lastega aega veedavad, seda vähem unustavad lapsed end nutitelefoni. z Otstarbekas kasutus. Anna lapsele lihtsaid praktilisi ülesandeid: kontrollida bussiaega, otsida võõrsõna tähendust vmt. Nii õpib ta nägema nutitelefonis praktilist abimeest. z Paku arendavaid rakendusi. Vanematel tasub end kurssi viia rakendustega, mis pakuvad võimalusi arendada lugemis- ja arvutamisoskust, lahendada loogikaülesandeid jpm, seda kõike mängulisel moel. Allikas: Tele2

Kertu Kriisk. „Muudes asjades me ju juhendame last, sama tuleks teha ka nutimaailmas: suunata neid õpimängude või hariva videosisu poole. Huvitava ja eakohase materjali otsimine võib emale-isale pahatihti tunduda liiga ajamahukas või keeruline, mistõttu tihti ei teadvustata endale, et nutiseade võiks olla tänuväärt abimees, mitte vaenlane.“

Mis aitab lapsevanemat?

Elisa on koostöös käivitusfirmaga välja töötanud lahenduse Hoopy (www.elisa.ee/hoopy), mille abil saab laps treenida mälu, loogikat ja ruumilist mõtlemist, õppida keeli ja matemaatikat jpm. „Hoopy by Elisa laseb lapsevanemal määrata, milliseid rakendusi ja kui pikalt saab laps kasutada, ta saab enda telefonist näha lapse enim kasutatud äppe ja nende kasutamise aega ning soovi korral kasutustingimusi muuta, muu hulgas näiteks lapsele piisava ööune tagamiseks määrata valikutes, et lapse uneajal oleks nutiseadme kasutus piiratud,“ kirjeldab Kriisk. „Muidugi tasub kõik valikud lapsega läbi rääkida ja omavahel kokkulepped teha, näiteks võiks kokku leppida, et ka iga uue rakenduse allalaadimise kooskõlastab laps vanemaga.

Korrapäraselt soovitatakse uusi haridusekspertide heaks kiidetud rakendusi, nii ei pea lapsevanem ise uusi harivaid lahendusi otsima.“

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan 614 4045 VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Vida Press

Lapse areng

5

Reede, 16. november 2018

Pere ühine mänguaeg Lasteaiaeas vajab laps mängimiseks nii omaealiste seltskonda kui ka ühist tegevust ema ja isaga. Kui põnne on peres mitu, peaksid vanemad leidma võimaluse ühiste tegevuste kõrval ka igaühega neist eraldi aega veeta.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Lapse esimestel eluaastatel on ema-isa ülesanne pakkuda talle võimalikult palju käelist tegevust, JÄRGNEB LK 6

6

Lapse areng

Reede, 16. november 2018

Aldo Luud

ALGUS LK 5 millega on otseselt seotud lapse intellektuaalne areng. Mida osavam on laps käeliselt, seda paremini areneb tema kõne, sest peenmotoorika arendamise kaudu stimuleeritakse aju kõnekeskust.

Soodsalt mõjutab käelise osavuse arendamine aga ka tähelepanu, mõtlemist, ruumilist taju, koordinatsiooni, mälu jpm, see teeb lapse kasvades lihtsamaks nii riiete selgapanemise kui ka lugema-kirjutama õppimise.

Mängud lihtsate asjadega „Lapse käelise tegevuse arendamine on eriti oluline just esimestel eluaastatel,“ selgitasid OÜ Vippa asutanud Aigi Jukk ja Pille Mekk, miks jõudsid nemad just siis, kui ise lastega kodus olid, otsusele hakata tootma arendavaid lelusid – mänguasjapoodidest selliseid asju suurt leida ei õnnestunud. „Koolieelses eas on olulisel kohal igasugune nokitsemine: sõrmede peenlihaste ning silma ja käe koostöö areneb, kui laps saab mängida kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, toppida herneid pudelisse, voolida savist, maalida sõrme ja pintsliga, lõigata ja liimida, sobitada omavahel osakesi, meisterdada ja punuda.“ Just viimast võimalust pakub ka Vippa Sadasabade-sari (pildil). „Iga ema või vanaema võib ka ise õmmelda lap-

sele mänguasja, millel on taskud, kuhu asju panna ja jälle välja võtta, nööbid, mida on vaja läbi nööpaugu panemist, rihmad, mida pandlaga kinnitada ja paelad, mida saab sõlmida,“ soovitab Aigi Jukk. „Kasutust leiab see pikka aega.“ Kui laps on imikueast välja kasvamas, tasub koju soetada klotse, joonistuspaberit, pliiatseid ja rasvakriite – mida rohkem pakkuda lapsele võimalust nendega askeldada, seda kindlam on, et pooleteistaastaselt oskab ta klotse üksteise otsa ladudes väikese tornikese ehitada ning pliiatsiga joonistamist ja kirjutamist matkides paberile sirgeldada.

Fantaasia turgutamiseks tasub emal-isal innustada last mis tahes esemeid (puulusikas, oksajupp, hernekaun, õun vm) kujutlema mõneks tegelaseks, et mängida koos maha väikeseid olupilte. Mida sagedamini seda teha, seda selgemini on näha, kuidas lapse loovus hoogu kogub.

Ühised lauamänguõhtud Lapse kasvades jõuab peagi kätte ka lauamängude aeg – ja see on suurepärane võimalus perega aega veeta. Lastele lauamängud meeldivad, tuleb vaid jälgida, et need poleks ülearu keerulised, ja selgitada reegleid-juhiseid vajadusel mitu korda.

Kiirest küsitlusest tuttavate kuni kümneaastaste laste vanemate ringis ilmnes, et väiksemate laste suured lemmikud on kõikvõimalikud tegevuskaardid, kõigile meeldivad pusled, millest keerukamaid pannakse suurima rõõmuga kokku koos vanematega – ja muidugi lauamängud. Eriti siis, kui ka ema-isa mängus kaasa löövad. Kui aga lauamängude võlu kord juba avastatud ja reeglid selged, võetakse need tihti ka omavahel ette.

Laste lemmikute seast nimetati lauamänge „Dobble“, „Kes leiab esimesena?“, „Carcassone Junior“, „Tower“, „Kogu pere reaalsuskontroll“, „Võlumets“, „Cluedo“, „7 ühe hoobiga“, „Monopoly“, „Alias Junior“, „Viis sekundit“ jpt – aga ka lapsevanemate nostalgiamänge „Reis ümber maailma“ ja „Tsirkus“.

Igal juhul tasub kauplustes lauamängulette aeg-ajalt lähemalt uurida ja kodus ühised lauamänguõhtud – või lausa turniirid – sisse seada. Üheskoos veedetud aeg üksi on suur väärtus, lauamängud annavad aga ka hea võimaluse õpetada lastele, kuidas kaotusega toime tulla – ja see oskus kulub elus väga ära.

REKLAAMTEKST

FÄNNIKIRI: “Harry Potter” – rohkem kui lihtsalt siuh ja niuh Autor: Triin Kolga

H

arry James Potter sündis 31. juulil 1980. Vaevalt aastasena kaotas ta kõik olulise, kui selle aja võimsaim must võlur Lord Voldemort tema koju tungis. Väike Harry pääses sellest küll eluga, kuid kaotas julmal moel oma vanemad. Samal hetkel aga toimus sündmustes ootamatu pööre, kui Voldemorti tapmisneedus sai tagasilöögi – ta põgenes hinge vaakudes. Pisike võlur sai välgunoolekujulise armi ja teda kogu nooruspõlve saatva maine võimsa Voldemorti alistajana.

Noore Harry Potteri lugejate meeli köitvad seiklused jõudsid poelettidele aastatel 1997-2007, eestlased said tema seiklusi täitsa oma keeles lugeda alates aastast 2000. Ülemaailmse tuntuse saavutanud J. K. Rowlingu kirjutatud esimese raamatu põhjal valminud film jõudis kinolinadele 2001. aastal.

Fantaasiafilmide seeria pakkus vaatajatele uusi seiklusi koguni 10 aastat. 2001. aastal lisandus Potteri maailma ka kaks tugiteost - “Fantastilised elukad ja kust neid leida” ning “Lendluudpall läbi aegade”, lisaks veel ka “Bard Beedle’i lood” aastal 2007.

Olen ka ise üks niinimetatud Potteri generatsioonist - oma esimese Potteri

raamatu sain juba lasteaia lõpus. Mind aitas tegelaskujuga samastuda esmalt praktiliselt olematu vanusevahe (mina olin 7-aastane ja tema 11), kuid väga olulist rolli mängis kindlasti minu tollane kohmetu olek ja kalduvus teatavale eraklusele. Kuna mul oli keeruline koolis sõpru leida, siis ninapidi raamatudes elades sain sõbrad Sigatüükast, kus koos Harry, Roni ja Hermionega koolis toimuvaid mõistatusi lahendasin, lendluudpallimängudel teistega koos oma tiimi ergutasin, Lockharti tunnis pisihaldjatega kaklesin või Hagridi tunnis võdiusse toitsin. Ma leidsin endale koha sealt, kus aktsepteeriti nohikuid (Hermione) ja veidrikke (Luna), ümaranäolisi käpard-võlureid (Neville) ja perekonna liigsete ootuste all kannatajaid (Draco).

Põhikooli teises pooles tekkis mul rohkem sõpru ja seda suuresti tänu Potteri maailmale. Sigatüüka koolis jagatakse õpilased vastavalt nende iseloomule (ja peas leiduvale) nelja majja: Gryffindor vapratele, Hufflepuff õiglastele, Ravenclaw tarkadele ja Slytherin nutikatele. Tänase päevani leian end tuttavatega vahel arutamas, millisesse majja keegi kuulub. Mina ise olen läbi

ja lõhki Slytherin. Alguses tundus see ”pahade võlurite” ja maosümboolikaga maja minu jaoks lihtsalt kõige sobivam, hiljem kinnitas seda sisetunnet ka ametlik interaktiivne Harry Potteri veebisait Pottermore. Kuigi Slytherinist on tulnud rekordarv musti võlureid, on see maja loodud esindama kavalust ja nutikust, mis iseenesest on positiivsed omadused.

Fiktiivne põgenemispaik argimaailmast pole aga ainus oluline asi, mida ”Harry Potter” mulle on andnud. Inspireerivalt on mõjunud ka romaanide looja J. K .Rowlingu enda lugu – kehvades oludes elavast üksikemast, kelle vaimulend kõigi takistuste kiuste bestsellerite ja nüüdseks kirjandusklassika sekka jõudis. Mulle on juba väikesest peale meeldinud lugusid välja mõelda ja neid kirja panna. See lugu innustas ja julgustas mind ennastki kirjanikukarjäärile mõtlema ning oma kirjutamisoskust teadlikumalt arendama. Rowlingi lugu on järjekordne tõestus sellest, et tahe ja järjepidevus viivad sihile, isegi kui teekond unistusteni on katsumustest kirju. Tegelen aktiivselt loovkirjutamisega ja loodan ühel päeval mõnda enda vaimusünnitistest samamoodi raamatupoodides näha.

Allikad: Connie Ann Kirk “J. K. Rowlingi elulugu”; J. K. Rowling “Harry Potteri” sari; https://en.wikipedia.org/wiki/ Harry_Potter; http://collider.com/harry-potter-impact-on-millennials-post-911/

Harry Potteriga sõbrunemiseks pole kunagi hilja. Harry maailm, kuigi piiratud daatumitega, ei oma otseseid sidemeid meie maailma ajalooga, mistõttu on võimalik igas vanuses sari kätte võtta ning pea ees võluseiklustesse sukelduda. Potteri-fänne leidub üle maailma ja nendega kontakti loomine internetis on ülilihtne. Soovitan tutvuda ühe populaarseima Potteri-meemiga, “The Mysterious Ticking Noise”.

Garanteerin, et “Snape, Snape, Severus Snape” kummitab sind aastaid.

Lõpetuseks üks tsitaat Albus Dumbledore’ilt: “Sigatüükas antakse alati abi neile, kes seda paluvad.” (“Harry Potter ja Saladuste kamber”).

OLED KA SINA VÕLUR? Iga võluri põhivarustuse juurde kuulub kindlasti unikaalne võlurikepp. Skizze stuudio kutsub kõiki võlurihakatis endale meisterdama Cernit polümersavist võlukeppi.

TÖÖTUBA: Tõelise võluri võlukepp 16.november kell 16.00-18.00 22.november kell 16.00-18.00 Skizze Tartu stuudios (Riia 10, Tartu) Vaata lisainfot ja tööjuhiseid ka: www.skizze.ee või FB: Skizze Eesti

Foto: Ketly Kõnd (Skizze stuudio) Parim valik Harry Potteri fännikaupa on saadaval Rahva Raamatu kauplustes.

Fotol olevad võlurikepid on valminud Skizze Tartu stuudio töötoas.

Rubriik

7

Reede, 16. november 2018

8

Lapse areng

Reede, 16. november 2018

HELLE LAAS: „Peamine, et esimest korda ei tuldaks teatrisse viimasel minutil.“

Säärast lähenemist maimukese esimesele teatriskäigule näeks Helle heal meelel kĂľigi laste puhul. „Laps tulekski ette valmistada, sest kĂľik, mida ta teatris näeb, on ju hoopis teistsugune maailm,“ lausub ta veendunult. „Mina arvan, et esimest korda vĂľiks laps teatrisse tulla kaheaastasena, aga kĂľik oleneb ikka lapsest. Nii palju on ju rahutuid lapsi, kes ei pĂźsi pudeliski paigal ja tahavad kogu aeg liikuda, ka teatrisaalis, neile ei pruugi etenduse jälgimine väga väiksena jĂľukohane olla. Aga samas tulevad ka

„Just oli mul etendusel Ăźks vanaema, kes rääkis, kuidas nad enne esimest teatrissetulekut last kodus ette valmistasid,“ Ăźtleb NUKU lavastaja ja näitleja Helle Laas. „Nad mängisid nukkudega, rääkisid lapsele, mis on nukuteater ja miks etenduse ajal läheb saal pimedaks – ja et selles pole midagi Ăľudset.“ AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee Tairo Lutter

KAARI SILLAMAA MUUSIKATEATER KUTSUB!

ETNOROKKMUUSIKAL Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutu järgi Pßhendatud autori 215. sßnniaastapäevale

Kaari Sillamaa Laste Muusikateater kutsub!

Muinasjutt-muusikal

! "

! # $ %$$ & # $ # '' '( ') '* '+

, , - .

LKKK.EE 2018

Vendade Grimmide muinasjutu järgi Libreto ja muusika Kaari ja Janika Sillamaa. Lavastaja ja koreograaf Katre Jaani. Kunstnik Riina Andresen. www.lkkk.ee 2018

SALME KULTUURIKESKUSES 23. NOVEMBRIL KELL 11 JA 19

Piletid Piletilevis ja tund enne algust kohapeal

Lapse areng

9

Reede, 16. november 2018

poolteiseaastased – ja on väga vaprad.“ „Peamine on tegelikult see, et lapsega ei tuldaks esimest korda teatrisse viimasel minutil,“ ütleb Helle. „Et tuled, kiirustad, hingeldad ja rapsid – see ajab ju lapse sassi! Kui tulla varem, saab rahulikult majas ringi vaadata, kohvikus istuda ja mängutoas mängida. Kui laps on närvis, siis kandub tema närv edasi ka teistele lastele.“ Helle, kes on ridamisi lavale toonud siiani repertuaaris püsivaid väikelastelavastusi – „Tsuhh, tsuhh, tsuhh...“, „Vurrkann“, „Metsakülad“, „Kodud“ ja „Pesamunad“ –, teab, millest kõneleb.

Põrsast veduri ja vurrkannini „Me ju ei tea kunagi, mida laps etenduses näeb ja millise pildi ta enda jaoks kokku paneb – kõik oleneb ju tema elukogemusest,“ sõnab Helle naerdes. „Vanemad näevad ehk näitlejatega ühesugust pilti, aga seda, mida loeb etendusest välja kaheaastane laps, seda meie ju ei tea. Täna olid meil „Tsuhh, tsuhhi, tsuhhi...“ saalis näiteks Viimsi lasteaia 3-4aastased, nad kogu aeg naersid! Korraks tuli surmvaikus, aga nii kui sai laval nukku liigutatud, nii nad jälle naersid! See oli väga tore, aga ausalt – minul pole siiamaani sellist naerust rõkkavat saali veel olnudki!“ Need, kes harjunud teatris käima, tulevad ikka ja jälle. „Üks ema just rääkis mõni aeg tagasi pä-

Tsirkusestuudio Folie

NUKU läkitab Eliase veealusesse maailma Pole just tavapärane, et jõulude aegu ei seiklegi teatrilaval päkapikud või lumehelbekesed. NUKUs tänavu just niimoodi on. Jõululavastuses „Elias maa pealt“ kerib pühadeööl lahti müstiline seikluslugu. Linnapoiss Elias loodab leida imeravimi, mis võiks aidata tema haiget õde Emiliat. Kogemata kutsub ta välja veehaldja, kes võtab ta kaasa veealusesse maailma. Nagu selgub, on teda seal juba mõnda aega oodatud, sest veeriik on mattumas kummalise lume alla, mida üha juurde sajab – ja vana ettekuulutuse järgi saab neid aidata ainult poiss maa pealt.

Muinasjutulises lavastuses on olulisel kohal keskkonnateemad. „Kui NUKU mind lavastama kutsus, teadsin kohe, et uue lavastuse tegevuspaik saab olema veealune maailm,“ räägib lavastaja Helen Rekkor. „Rääkisin ideepojast näitekirjanik Piret Jaaksiga ning pärast ajurünnakut oli keskkonnareostuse teema ainuvõimalik valik. Iidsed kultuurid on jätnud meile oma võimsuse ja tarkuse märgiks matemaatika ja astronoomia, kirjaoskuse ja püramiidid – praegu näib, et meie osaks on jätta endast maha prügipüramiidid. Viimane aeg on meil kõigil seda teadvustada, et hakata muutuma.“ Eliase lugu mängib teater ainult detsembrikuus, aga ligi 50 korda. Etendusi antakse kahes koosseisus, kaasa löövad NUKU teatri näitlejad Mihkel Vende, Laura Kukk, Katri Pekri, Getter Meresmaa, Lee Trei, Laura Nõlvak, Anti Kobin ja Andres Roosileht ning külalisnäitlejad Rauno Kaibiainen ja Katrin Kalma. Tunnipikkust Eliase lugu oodatakse vaatama kõiki alates 5. eluaastast, esietendus on 2. detsembril. rast „Tsuhh, tsuhh, tsuhhi...“ etendust, et käis seda vaatamas esimese lapsega, siis teisega - ja nüüd oli kohal kolmanda lapsega,“ on Helle heldinud. „See on ju vahva, kui kõik ühe pere eri vanuses lapsed on oma „Tsuhh, tsuhh, tsuhhi...“ ära näinud.“ Oma menukate väikelastetükkidega alustas Helle kaunis hilja. Aastal 2005 jõudis lavale „Ise, ise ka!“, mis pajatas traksipükstega põrsast - ja

saalid said hoobilt puupüsti täis. „Sel ajal ei olnud üldse midagi väikelastele tehtud, ei meil ega mujal,“ ütleb Helle. „Kui tehtigi, siis väga tekstipõhiseid lugusid, aga väikelapsed tahavad rohkem nukku, pilti ja liikumist. Palju on lapsi, kes käivad mitu-mitu korda ühte ja sama tükki vaatamas. Oletan, et nad leiavad etendusest mingi oma mängu, midagi, mille koju kaasa võtavad. Nii on!“

Jõulutsirkuse etendus

Etendused TALLINNAS 2.–4.12 ja TARTUS 16.–17.12 Piletid Piletilevist.

10

Rubriik

Reede, 16. november 2018

Kontserdid, kus publik kibeleb pille näppima „Lapsed tulevad kontserdi ajal meie sekka küll, aga päris seda pole juhtunud, et laps pillile liiga teeks,“ naerab rahvusooperi Estonia vioolamängija Kerstin Tomson, et beebikontsertide innukas publik, kes teinekord muusikute ligi asja lähemalt uurima kibeleb, on Ooper-Kvarteti kalleid instrumente lahkelt säästnud. „Kui laps midagi näeb, siis tahab ta seda ju kohe ka puudutada.“ AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Kerstin, kes on muusikuna Estonia beebikontsertidel kaasa löönud algusest saadik, aastast 2013, meenutab, et toona pandi kast lastele mõeldud rütmipillidega muusikute ette, et väikesed muusikahuvilised saaksid kontserdil kaasa lüüa. „Siis lammutati küll see kast juba enne kontserti laiali ning kolinat oli terve kontsert täis,“ mäletab ta. Peale kolina lagunes nii mõnigi kastanjett agarate sõrmede vahel kiiresti algosadeks. „Nüüd oleme kogemustest õppinud ja jagame lastele pille kontserdi lõpupoole, kui nad saavad siis ise kaasa lüüa. Oleme ostnud juurde kõrinaid ja rütmimunasid – neid on lastel mugavam käsitseda ja need ei lähe ka nii kergesti katki.“

Publikunappust ei kurda Kerstin tunnistab, et väikestele inimestele kontserti anda pole kaugeltki lihtne. „Kõik oleneb publikust,“ tunnistab ta. „Kui kohe alguses hakkab keegi seltskonnast nutma või valjemat häält tegema või jooksma, siis on kohe ka järgijaid. Kui seda kohe alguses ei juhtu, läheb vähe rahulikumalt.“ Kuidas iganes ka väikesed muusikahuvilised end ülal peavad, on Ooper-Kvarteti muusikute näol ikka rõõmus naeratus. Har-

Rubriik

11

Reede, 16. november 2018

Kadri Marie Männik

jumuse asi. Lõppude lõpuks ei saagi tahta, et kontsert, kuhu oodatakse kuni kolmeaastaseid lapsi, saaks publiku poolelt päris vaikuses kulgeda.

Huvipuudust beebikontserdid kurta ei saa, saalid on puupüsti täis. Ooper-Kvarteti vaprasse seltskonda kuuluvad peale Kerstini, kes mängib vioolat ja rütmipille, ka Henno Soode (viiul, mandoliin), Maarja Allik (viiul) ning Mati Leibak (tšello). „Meil on kaks kuud ette piletid välja müüdud ja lapsevanematele see üldse ei meeldi, sest väga raske on väikelastega peredel oma aega nii pikalt ette plaanida,“ tõdeb rahvusooperi noortetöö juht Tuuli Potik. „Praegugi otsime lisaaega jõulukontsertidele, et kõik soovijad selle ära näeksid.“ Kontserdi „Jõulud kõige pisematele“ aegu on kohal nii hiiglaslik tegelustekk kui ka jõulupuu ning kuulamiseks on jõululood. Novembris aga saavad pisikesed koos vanematega kuuata eesti muusika kava, kus tulevad esitusele muusikalidest „Buratino“ ja „Pipi Pikksukk“ tuttavad lood ning „Saaremaa valss“ ja Heino Elleri „Kodumaine viis“.

Teatriskäik on sündmus Tuuli sõnul pole beebikontserdid üksnes põnnidele esimese kontserdielamuse saamiseks, vaid ka lapsevanematele nautimiseks. Avatud on kohvik, käepärast on mähkimislaud, käru saab jätta teatri fuajeesse – ja ükski väike kontserdikülastaja ei pea istuma viksilt tooli peal, vaid võib vabalt hullata tegelustekil. Muide, isad-emadki tohivad seal pikutada. „Kord vaatasin, et seal, kus tekk sai otsa, tekitasid lapsed endale väikese tantsulava,“ kirjeldab Tuuli, kuidas pisut suuremad lapsed mõnuga lõbutsesid. „Nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad ennast beebikontserdil vabalt tunda, sellepärast tullakse ka koos pere ja sõpradega.“ Mis veel oluline: beebikontserdid annavad võimaluse lastele maast madalast selgeks teha, et teatriskäik on eriline ettevõtmine, milleks on paslik peenemad rõivad selga panna. „Seda ma kuulen lapsevanematelt tihti, et lõpuks ometi oli põhjust nii lapsele kui ka endale piduriided välja otsida,“ tõdeb Tuuli, et kontsertide selle poole üle on just emad rõõmsad.

Pähklipureja Pjotr Tšaikovski

Koreograaf: Ben Stevenson (Texase Balletiteater, USA) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Risto Joost, Lauri Sirp, Kaspar Mänd Kunstnik: Tom Boyd (Houstoni Ballett, USA) Lavastaja: Timothy O'Keefe (USA)

2018 / 1.12, 8.12, 14.12, 16.12, 18.12, 28.12, 29.12 2019 / 5.01, 20.01, 26.01 Estonia teatri kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210, estonia@opera.ee.

Piletid müügil ka Piletimaailmas. Soodustused õpilastele ja üliõpilastele 50%, tund enne etendust õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 8 eurot.

opera.ee

12

Rubriik

Reede, 16.

INNAS 2018 LLnovember

TA

EESTI AJALOOMUUSEUM

S TALLINNA

S TALLINNA

TALLINNA LINNAMUUSEUM

EESTI LOODUSMUUSEUM

Eesti Ajaloomuuseum ootab Maarjamäele!

Mõnusa talveilmaga saab lossipargis mängida Eestimaa- kujulisel mänguväljakul või Filmimuuseumis uudistada, kuidas valmib film.

Maarjamäe lossis ootab ees hariduslik-mänguline keskkond „Laste Vabariik“, kus iga laps saab üles ehitada just talle sobiva riigi.

Kui tähtsad riigiasjad väsitavad, siis võib siin lihtsalt liutorust alla lasta!

Kutsume 8. ja 9. detsembril ning 5. jaanuaril lustlikule mängule „Üle linna jõulud!“. Otsi neljast vanalinna muuseumist üles jõuluvana, koolipapa, fotovana ja tornivaht! Tee fotoateljees pilte ja postkaarte, suurtükitornis puhasta relvi, linnakodus loe luuletusi ja koolis pea jõulupidu.

Millised isad on hundid, karud, koprad või ogalikud? Millise loomaisa moodi oled Sina?

Kas ja kuidas saavad taimedel olla isad ja emad? Tule isade hoolt ja selle puudumist looduses ning looma- ja taimeriigi keerukaid arengubioloogilisi küsimusi avastama Eesti Loodusmuuseumi näitusele „Isad ja pojad“!

T-P 10-18

E-P 10-17 N 10-19

www.ajaloomuuseum.ee

LOE LISA

www.linnamuuseum.ee

www.loodusmuuseum.ee

AAL

PÄRNUM

LOTTEMAA JÕULUMAA

S TALLINNA

NUKU MUUSEUM

15.-16.12 ja 26.-30.12 Leiutajateküla on muutunud talviseks muinasjutumaaks. Külaelanikud etendavad vahvat 4h kestvat JÕULUPROGRAMMI. Sind ootab eriline jõulumeeleolu ning tants ja trall. Ühe päeva sisse mahuvad mitmed emotsionaalsed ETENDUSED, kaasahaarav JÕULUKONTSERT, meisterdamine ja piparkookide kaunistamine (no ja söömine ka).

TEGEVUST KOGU PERELE! NUKU muuseumis avaneb muinasjutuline teatrimaailm täis huvitavaid lugusid - saab piiluda teatri lavatagusesse maailma ja teatrinukke ellu äratada. Tule proovi mängida nukkudega, mille liikuma panemiseks on vaja mitme inimese koostööd või katseta, kuidas tantsida marionetiga, ilma et niidid sõlme läheksid.

AVATUD T-P 10-18 Pühadeaja lahtiolekut vaata kodulehelt.

PILETID MÜÜGIL

www.lottemaa.ee

www.nuku.ee

T

AAL TARTUM

US HAAPSAL

ILONI IMEDEMAA KOOLI 5, HAAPSALU

Ilon Wiklandi loomingule pühendatud teemakeskuses saab vaadata kunstniku originaaltöid, mängida, meisterdada, näha filme, nautida teatrietendusi, osaleda haridusprogrammides ja pidada pidusid.

30.11–7.12 toimuvad Miksteatri etendused – Astrid Lindgreni „Pöialpoiss Nils Karlsson“.

www.salm.ee

JÄÄAJA KESKUS Jääaja Keskus on kogu perele mõeldud põnev elamuskeskus, kuhu ootame külla nii suuremaid kui väiksemaid sõpru. Meil on avastamisrõõmu igas vanuses külastajatele!

Oleme ainulaadne keskus terves Baltikumis – siin saate tutvuda elusuuruses eelajalooliste loomadega ja kogeda elamuslikku ülevaadet sellest, kuidas on aastatuhandete jooksul kujunenud maailma ja Eesti loodus.

UURI LÄHEMALT

www.jaaaeg.ee

Rubriik

AL

HARJUMA S TALLINNA

ENERGIA AVASTUSKESKUS Sajandivanuses Tallinna elektrijaamas, vanalinna ja Kalamaja piiril tegutseb tänapäeval Energia avastuskeskus.

Kogu perele mõeldud teaduskeskuse 100+ käed-külge eksponaati tutvustavad elektrit, valgust ja heli ning kosmost. Lisaks toimuvad iga päev välgu ja staatilise elektri demonstratsioonid, millest osa saamine on tõesti pinget pakkuv elamus.

Reede, 16. november 2018

EESTI SÕJAMUUSEUM Sõjamuuseumis saad hea ülevaate Eesti sõjaajaloost. Kes soovib, võib oma käega katsuda suurtükki millesarnast kasutati Vabadussõjas, ronida metsavennapunkrisse või istuda tõelises kindrali kabinetis.

Asume Viimsis kindral Laidonerile kuulunud hubases mõisas. Ootame Sind külla!

KÜSI LISA 621 7410 või info@esm.ee

L

AA TARTUM

RMK ELISTVERE LOOMAPARK RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. Talvel ei sega puude lehed loomade vaatlemist, seega on parim aeg näiteks ilveste jälgimiseks. Talvisel ajal toimuvaid sündmusi vaata lähemalt loodusegakoos.ee.

INFO TELEFONIL 676 7030 ja 5346 5030

K-P 11-18

November–jaanuar on loomapark iga päev avatud 10-15

www.esm.ee

e

www.energiakeskus.ee

elistvere@rmk.ee

TARTUS

TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED TARTUS

TARTU ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEUM

TARTUS

EESTI RAHVA MUUSEUM Tartu linna serval Raadil on üks pikk-pikk maja, mis paistab kõrgelt nagu lennurada. See on Eesti Rahva Muuseum ehk ERM. ERMis on kaks suurt püsinäitust: üks räägib Eestimaal elanud inimestest, teine meie sugulasrahvastest, soome-ugrilastest. Soome-ugri näitusel on ka kalad ja karu, ent hoopis teistsugused kui loomaias. Eesti püsinäitusel on klaasist põrandaga ruum, inimese luukere, hiiglama raske, 10 tonni kaaluv eksponaat ja veel palju muudki.

Tule lusti ja õpi tundma eestlaste ja teiste rahvaste elu!

T-P 10-18 www.erm.ee

13

2017. a kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhinna pälvinud muuseum. Saad vaadata lõviga tõtt, uudistada, kuidas näeb välja orangutani selg või kuulata, mis häält teeb metsvint. Külastusega saad uusi teadmisi ja kinnistada koolis õpitut. Tegemist on Eesti vanima muuseumiga, mis sai alguse 1802. aastal rajatud ülikooli loodusloo kabinetist – loodusmuuseumisse on peidetud üle 200 aasta põnevaid lugusid, ajalugu ning teadust.

Baltimaade vanim järjest tegutsenud botaanikaaed, kus leiab üle 8000 liigi ja sordi maailma taimeriigist. Botaanikaaias tunned end hästi nii suvel kui talvel, sest erinevaid taimi saab avastada nii õuealal kui kasvuhoonetes. Saad teada, mis on ühe või teise taime nimi ja kus ta kasvab.

Meil saad pidada ka sünnipäeva või korraldada õpperetki loodusesse koos TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia juhendajatega.

TULE ÜKSI VÕI MITMEKESI – igav meie juures ei hakka!

tel 737 6180

TULE UUDISTAMA!

tel 737 6076

JÄRGMINE

LAPS JA PERE ILMUB MAIS 2019

14

Toit

Reede, 16. november 2018

Lapse toitumisharjumused pannakse paika pere söögilauas „Kõik saab alguse kodust,“ tõdeb toitumisnõustaja Ketlin Tammsalu, 16aastase Hanna, 9aastase Sander Eriku ja neljakuuse Siim Johannese ema. „Kui tütar oli väike, ei teadnud ma ka ise toitumisest kuigi palju. Kui vanem poeg oli väike, olin juba palju teadlikum – ja tema söömisharjumised ongi tükk maad tervislikumad.“ KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Ketlin teab oma kogemustest, et isikliku eeskuju varal saab lapse tõekspidamisi toidulauas väga palju paremuse poole suunata. Loomulikult aitavad tervise vundamenti laduda ka lasteaed ja kool, aga esmajoones areneb väikelaps siiski kodus, on Ketlin veendunud. Oma veendumusele on ta kinnitust saanud ka mitmest uurimusest. „Korduvalt on rõhutatud, kui oluline on vanemate eeskuju – ja seda maast madalast, sest mida hiljem lapse toitumisharjumustele tähelepanu pöörama hakata, seda keerulisem on neid muuta.“ Teine asi, mida uurimustes rõhutatakse, on see, et toitu ei tohi kunagi kasutada karistuse ega preemiana – väikeses inimeses ei tohi seoses toiduga tekitada ebaterveid assotsiatsioone, see võib hilisemas elus soodustada anoreksia, buliimia jt söömishäirete teket.

Salakavalad magustatud joogid Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, kuidas see, mis sa suhu pistad, on seotud sinu tervisega.

Ja siis – sõltuvalt lapse vanusest – selgitada ka talle. Pere toidulaud peaks olema võimalikult mitmekülgne: pastat, kartulit või riisi tuleks pakkuda vaheldumisi, puududa ei tohiks ka köögivili. „Meie pere menüüs on köögiviljade osa paljupalju suurem, kui see oli aastaid tagasi. Kui põhiroa

juurde on õlikastmega toorsalat, siis alustab pere alati salati söömisest – ka üheksa-aastane teab, et siis on tema kehal kergem toiduga toime tulla,“ kiidab ema Sander Eriku teadlikkust. Toitumisnõustajana teab ta aga, et paljudes peredes köögivilja suurt ei sööda.

Et Ketlini lapsepõlvekodus ei peetud vee joomist oluliseks, ei osanud ka tema sellele 10–15 aastat tagasi tähelepanu pöörata. „Nüüd on näha, et kui noorem laps eelistabki vett juua, siis vanem ihkab hinges ikka midagi paremat,“ tõdeb ema. Abi on kannatlikust selgitamisest, kui palju võib magustatud jookidest saada suhkrut, mida kehal tegelikult vaja pole. „Magustatud joogid on salakavalad, sa ei oska seda tohutut suhkruhulka märgatagi,“ hoiatab Ketlin.

Hapukoore asemel jogurt või õli Toitumisnõustaja märgib, et paljusid tavalisi toiduaineid ei olnud 16 aastat tagasi siin veel saada või hakkasid need alles müügile ilmuma. Näiteks hapukoort sööb tema pere kindlasti palju vähem kui paarkümmend aastat tagasi. „Minu ema tegi salatit hapukoorega, minul käib salatisse hea õli. Hapukoort ostan üsna harva, sageli asendab seda mait-

"Meie pere menüüs on köögiviljade osakaal nüüd palju-palju suurem," tunnistab toitumisnõustaja Ketlin Tammsalu, meenutades aastatetagust aega, mil ka ta ise tervislikust toitumisest veel suurt midagi ei teadnud.

Martin Ahven

Mida õpetada lapsele 1. Sellest, mida sa sööd, sõltub su tervis: mõtle järele, mida suhu paned.

2. Püüa süüa võimalikult mitmekesiselt. Mida erinevam on toit nii toitainerühmade kui ka värvi poolest, seda kasulikum see on.

3. Kui taldrikul on ka värske salat, siis alusta söömist sellest.

4. Januga joo vett, mitte mahla ega karastusjooki.

5. Kui maiustad, siis tee seda teadlikult – pisike patustamine aeg-ajalt.

Allikas: Ketlin Tammsalu, Eesti Toitumisnõustamiskeskus

JÄRGNEB LK 16

Rubriik

REKLAAMTEKST

15

Reede, 16. november 2018

Folkepillen™– unikaalsed Rootsi tabletid teie heaks enesetundeks

Elusäde vaevu sees „Tean, et minu kogemus on tuttav paljudele naistele. Viimasel poolaastal elasin nii, nagu oleks keegi mu energiaaku tühjaks tõmmanud ja päevast päeva tuli hakkama saada viimaste allesjäänud energiariismetega. Mul oli huvitav ja meeldiv töö, harmooniline pere, head sõbrad ja erinevad hobid, tegin sporti ja toitusin tervislikult, kuid ikkagi tundsin end nii, nagu roomaksin viimaseid jõuvarusid kokku võttes läbi elu ning miski ei pakkunud mulle enam rõõmu.

Hommikuti oli väga raske tõusta, töö hakkas väsitama, raske oli tähelepanu koondada, tundsin end kurnatuna, olin kaotanud motivatsiooni ja elurõõmu. Mõistsin, et ei saa ega taha niimoodi edasi elada – kätte on jõudnud aeg enda eest hoolitseda,” jutustas sisekujundaja Milda.

Tablette soovitas ema „Parimat nõu saab anda loomulikult kõige lä-

hedasem inimene. Mu ema on alati huvitunud rahvameditsiinist ja moodsast tehnoloogiast, mille abil saab rahvameditsiinist võtta kõik, mis on selles head. Ema märkas minu halba enesetunnet ja soovitas katsetada Skandinaavia tablette Folkepillen, mida ta ka ise tarvitas.

Mäletan hästi, millise entusiasmiga ta jutustas nende tablettide unikaalsest koostisest ning lisas, et midagi sellist ei ole ta varem kogenud.

Alati, kui mainisin oma halba enesetunnet, ütles ema: „Võta rahvatablette, küll sa näed, et need aitavad.” Ühel päeval otsustasingi Folkepilleni tablette proovida.

Energia ja elurõõm taastusid Ega ilmaasjata öelda, et meie, naised, peame eelkõige õppima armastama ennast ja hoolitsema enda eest. Nende sõnade tõelist tähendust mõistsin alles pärast seda, kui olin mõned kuud võtnud Folkepilleni tablette. Tundsin, kuidas

Modelli pilt

Viimase poolaasta jooksul tundis Milda, nagu oleks tema energiaaku tühjaks saanud. Lõpuks sai ta aru, et nii enam edasi elada ei saa – on viimane aeg midagi ette võtta. Kui ta avastas Skandinaavia tabletid Folkepillen, muutus tema elu. „Tunnen, kuidas energia ja elujõud naasevad kehasse,” rõõmustab Milda.

energia ja elujõud minu kehasse tagasi tulid ning muutusin taas rahulikuks, rõõmsaks ja särasilmseks. Usun nüüd rohkem kui kunagi varem, et loodusel on võlujõud, millel on uskumatu mõju meie organismile. Folkepillen on minu peres nüüd asendamatu ja kingin seda igal võimalusel ka oma sõpradele.”

Folkepilleni tablettide müügikohad Folkepilleni tablette saate osta suurematest Apotheka apteekidest ja netiapteegist või tootja veebipoest www.newnordic.ee.

Kui teil on küsimusi, helistage telefonil 684 3838.

ZZZ QHZQRUGLF HH Online Store

FOLKEPILLENI RAHVATABLETID

Spetsiaalse retsepti järgi valmistatud Folkepilleni tabletid on loonud Rootsi fütoterapeudid, tuginedes rahvameditsiini tarkusele ja uusimatele teadusuuringutele.

Need on ette nähtud energia taastamiseks, immuunsuse tugevdamiseks ja hea enesetunde tagamiseks. Nimetus Folkepillen tähendab tõlkes rahvatabletti. Koostises sisalduvat organismile vajalikku vitamiinide ja mineraalide kompleksi on täiendatud hiina sidrunväändiku, nõgese, küüslaugu, jõhvika, ingveri, paprika, kollajuure ja põldlambaläätse ekstraktidega. Vitamiinid A, D, C, B6, B12, foolhape, vask, tsink ja seleen toetavad immuunsüsteemi normaalset tegevust. Magneesium aitab hoida normaalset energiataset ja vähendab väsimustunnet. Samuti on tähtsad mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Toidulisand

16

Toit

Reede, 16. november 2018

ALGUS LK 14 sestama jogurt, milles on vähem rasva, osale neist on lisatud ka kasulikke piimhappabaktereid,“ soovitab ta teistelgi julgemini maitsestamata jogurtile panustada.

Oma lapsepõlvest mäletab Ketlin sedagi, et kui raha oli, sai peaaegu iga päev poest saia ja limpsi ostetud. „Sõime pätside viisi Kirde saia, sest valikut väga ei olnud. Aga kui kodus süüakse täistera-pagaritooteid, ei lähe ju laps poodi endale eraldi saia ostma,“ tõdeb kolme lapse ema taas, et toitumisharjumused pannakse paika pere söögilauas: tervisliku toiduga harjunud laps ei oska muud tahtagi.

Paarkümmend aastat tagasi kehtis ka arusaam, et suhkur on aju toit. „Kui koolis oli raske või sattusid keerulisse olukorda, öeldi ikka, et nüüd kulub ära midagi magusat,“ tunnistab Ketlin, et mõnigi kord läks kaubaks terve tahvel šokolaadi. Täna soovitab ta šokolaadile eelistada puuvilju ja magustamiseks kasutada mett või agaavisiirupit.

Kuidas magusaisu ennetada?

Magusaisu tekib siis, kui söögipausid on pikad ja veresuhkru tase on langenud väga madalale – et seda ruttu üles saada, on kõige lihtsam võtta midagi magusat. Sellist vajadust ei teki, kui süüa korrapäraselt ja mitmekesiselt. „Kui laps sööb hom-

Martin Ahven

taks see oluliselt veresuhkru taset ja tõenäoliselt läheks ka kõht kiiremini tühjaks,“ märgib nõustaja.

Külmal sügishommikul tasuks lapsele pakkuda ka täisteraputru, lisades moosi asemel kas värskeid või külmutatud marju või hoopis killukese võid. Ka võiks teha omletti, pakkudes kõrvale köögivilju, või suristada puu- ja köögiviljadest kokku smuuti, lisada ka seemneid ja pähkleid.

Kust tulevad koolilaste liigsed kilod?

Toitev ja tervislik täisteravõileib sobib hästi ka hommikusöögiks. mikul kodus korralikult kõhu täis, ei tohiks tal juba esimesel vahetunnil magusaisu tekkida,“ toob Ketlin näite. Hommikusöögiks on palju võimalusi, aga tema peres töötab hästi täisteravõileib. Näiteks saab toitva ja tervisliku võileiva, kui panna sellele kas tavalist võid, avokaadot või hummust, sellele värsket salati või tomatit-kurki ning miks mitte ka sinki, juustu või kala. „Täisteraleivas sisalduvad aeglased süsivesikud ei lase tühja kõhu tundel väga ruttu tekkida. Kui sama leiva peale panna moosi või Nutellat, kõigu-

„Toitumisest rääkides on esimene probleem laste liigne magusaarmastus. Teine probleem on menüü ühekülgsus: päevast päeva üht ja sama süües ei saa keha vajalikke toitaineid kätte ja siis tahaks pidevalt midagi põske pista. Kolmandaks ei joo lapsed januga vett, vaid haaravad mõne karastusjoogi või suhkrurikka mahla järele, viimasel ajal on hästi populaarseks saanud ka energiajoogid,“ loetleb Ketlin. „Kellel on rohkem taskuraha, ostab ka saiakesi ja kiirtoitu.“ Tervise Arengu Instituut püüab juba aastaid õhutada inimesi sööma rohkem puu- ja köögivilja, kahtlemata on tänuväärne ettevõtmine ka kolmandat aastat toimunud toiduliidu täisteratoodete teavituskampaania. Paraku pole need toidud, mida reklaamitakse, enamasti kuigi tervislikud. „Aga lapsed on ju hästi altid igasugusele ilusale reklaamile,“ tõdeb toitumisnõustaja.

Daisy Lappard / Ekspress Meedia

Rubriik

17

Reede, 16. november 2018

Sügistalvine turgutus IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Suurem jagu inimese organismis olevast D-vitamiinist tekib kokkupuutel päikesega – ega seda siis asjata päikesevitamiiniks nimetata.

Eestis kipuvad aga inimeste suvepäikesest saadud D-vitamiini varud sügisel kiiresti kahanema, märgivad Südameapteegi proviisorid Külli Teder ja Triinu Entsik-Grünberg, selgitades, miks on oluline seda vitamiini sügisest kevadeni – kindlasti nendel kuudel, mille nimes on sees r-täht – lisaks võtta.

Vajalik igas vanuses D-vitamiinil on organismis väga oluline osa: see aitab tugevdada immuunsüsteemi ja stabiliseerida vererõhku, soodustab raua imendumist, peletab väsimust ja stressi ning suurendab üldist vastupanuvõimet. Uuringud on näidanud selle kaitsvat mõju ka mõne vähivormi, veresoonkonna haiguste ja diabeedi puhul.

Eriti vajalik on vitamiin D lapseootel naistele ja beebidele, sest aitab kaasa terve ja tugeva luustiku ning hammaste väljaarenemisele. Et aga nende seisukord on oluline kogu elu, tasub organismi D-vitamiini sisaldusel igas vanuses pilk peal hoida.

Hoolikalt tuleb selle vitamiini taset jälgida laste hoogsaimas kasvueas, vanusevahemikus 10–20

aastat, kui pannakse alus luustiku jõudsale arengule: luudele ja hammastele väga oluline kaltsium ei imendu, kui organismis ei ole piisavalt D-vitamiini.

Taset näitab veretest Täiskasvanul võib D-vitamiini puudus aastaid kulgeda ägedate sümptomiteta, samas võib see väljenduda üldise väsimustunde, luuja lihasvalude, lihasnõrkuse või kurvameelsusena, aga soodustada ka ülekaalu või osteoporoosi – luuhõrenemise – teket.

Vanematel inimestel aitab piisav D-vitamiini tase vähendada ka kukkumise ja luumurdude riski., sest mõjutab lihaste tervist ja seeläbi tasakaalu Vitamiin D annab valgusevaesel ajal energiat ning kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi eest, millest sageli annavad märku tumedad silmaalused või kotid silmade all. Ka hooajalist tujutust, mida tavatsetakse nimetada sügis- või talvemasenduseks, on edukalt ravitud just D-vitamiiniga.

Siiski ei maksa D-vitamiini päris huupi neelama hakata. Enne apteeki tõttamist on mõistlik teha perearsti juures või meditsiinilaboris vereproov, et määrata kindlaks D-vitamiini tase organismis. Selle tulemuste põhjal oskab arst või apteeker öelda, kui palju peaks inimene D-vitamiini juurde võtma.

Päikesevitamiin · Kahe erineva tugevusega: D-Pärlid 1000 ja D-Pärlid 3000 · lahustatud külmpressitud oliiviõlis, mis tagab hea imendumise ja välistab GMO päritolu · väike ja kergelt neelatav želatiinkapsel · aitab hoida luid, hambaid ning immuunsüsteemi talitlust normaalsena · blisterpakend hoiab kapslid hügieenilisena kuni kasutamise hetkeni · kõrge kvaliteet rahvusvaheliselt tunnustatud tootjalt

EE_D-Pearls_AD_ÕhtulehtLapsjaPere_117x297_1018

Kui tunned, et energiapuudus kipub kimbutama, tasub lasta kontrollida D-vitamiini taset.

Söö rasvast kala Kaladest saab nii D-vitamiini kui ka oomega-3 rasvhappeid, millest kehal samuti tihti puudus. Head päikesevitamiini allikad on forell, angerjas ja lõhe, samuti kilu, makrell ja heeringas. Ka on D-vitamiini kalamarjas. Toitumisnõustajad soovitavad süüa rasvast kala kolm korda nädalas. Allikas: tervisliktoitumine.ee

Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil

www.pharmanord.ee

18

Toit

Reede, 16. november 2018

„Seda ma küll ei söö!“

Laps võib väita, et ei salli köögivilju – aga kui kasutada näiteks kõrvitsat hoopis tervislikult hõrgus magusroas, võib ta kähku meelt muuta.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Tihti piisab üheainsa insa uue retsepti proovimisest, sest, et vihatud köögiviljast ljast mmik. saaks lapse uus lemmik. „Koolitoitlustajana on n meie soov ja igapäevane väljakutse ljakutse tutvustada lastele köögivilju öögivilju ja leida põnevaid viise nende kasutamiseks,“ ütleb Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson ning jagab läbiproovitud kokkamisnippe.

KAPSAS Keetes levitab kapsas lõhna, mis paljudele ei meeldi. Tükelda parem kapsas pannile, prae koos sibula ja õuntega ning maitsesta vähese õunaäädika, soola ja pipraga. Kooslus sobib serveerida nii iseseisvalt kui ka liharoa kõrvale. Kui toores kapsas lastele meeldib, siis võib seda riivida ning

segada õunte ja jõhvikatega salatiks.

SIBUL Sibul on väärt köögivili, mis vähendab südamehaigustesse ja vvähki haigestumise riski.

T Tugeva maitse ja lõhna tõttu tõt t on toores sibul aga palMarianne Loorents jude vihatud vaenlane. Püreesupile lisamise või imepeeneks imepee e hakituna toitudesse peitmise kõrval on hea nipp sibula karamelliseerimine: tükelda, kuumuta keskmisel kuumusel – ja umbes kümne minutiga hakkab sibul karamelliseeruma ja kibe maitse muutub mesimagusaks. Sobib lisada kastmetesse või serveerida prae kõrvale.

PEET Peet sisaldab rauda, kaaliumi, kiudaineid ja antioksüdante. Iseloomulik on mullamaitse, mille annab peedi koor – seega koori peet alati korralikult. Kui keedupeeti ei tervita rõõmuhõiked, siis tükelda toores köögivili hoopis ahjupannile, nirista

Nipid, kuida pannas marak köögi ratt sööm vilja a

peale oliiviõli ning maitsesta värske apelsinimahla ja meelepäraste ürtidega. Mahlades-smuutides võid peedi segada õunamahlaga või kasutada seda koos banaani ja marjadega. Magus, ent tervislik vahepala on tagatud.

SUVIKÕRVITS Vitamiini- ja mineraalirohket suvikõrvitsat võid riivida kotlettidesse või asendada sellega püreesupis pool kartulitest, teha mahedamaitselisi spagette, mida serveerida juustuga või hoopis Bologna kastmega. Magustoiduks riivi suvikõrvits šokolaadikoogi sisse või valmista šokolaadinööpidega keeks. Köögivili aitab maiuse tervislikumaks muuta.

PORGAND Porgand sisaldab köögiviljadest kõige rohkem beetakaroteeni, mis ka keetes ei kao. Lapsele, kes keedetud porgandit ei söö, võib selle riivida toorelt õuna, pirni või apelsiniga salatisse, lisada kotlettidele või suppidesse. Ja muidugi kuulus porgandikook! Tänu porgandi magusale maitsele saab koogile lisada vähem suhkrut.

Rubriik

UUS

19

Reede, 16. november 2018

Hammaste tulekuga seotud valu ja ebamugavuse kiireks leevendamiseks

KAITSE VALU EEST ÄRRITUNUD KUDEDE RAHUSTAMINE

CE 0373

Geel

Anaftin on meditsiiniseade. Enne kasutamist lugege hoolikalt kasutusjuhendit, vajaduse korral konsulteerige arsti või apteekriga. Täiendav informatsioon: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 29, Tallinn.

EE_ANA-17-2018_print (08.2018) *Anaftin Baby igemegeel kasutusjuhend, 09.2016

20

Lemmikloom

Reede, 16. november 2018

Koer vajab aega ja tähelepanu Aldo Luud

Teadlased ütlevad, et koera intelligents on umbes kaheaastase lapse tasemel. Laps on selles vanuses juba üsna nutikas, paljud koerad ei saa aga piisavalt õiget tegevust, mis võimaldaks neil oma nutikust kasutada – ja sellest tekivad probleemid.

„Jälgige vahel koerajalutajaid,“ soovitab koertekoolitaja Kristina Mägi. „Kui paljud neist on ninapidi oma telefonis? Kui paljusid huvitab, mis koera huvitab? Koeraga tuleb suhelda!“

Koera hea elu

KRISTINA MÄGI koolitaja, OÜ Hea Koer

Aastatuhandeid on koerad – jahikoerad, karjakoerad, valvekoerad jt – elanud inimese kõrval ja teinud tööd. Tänapäeval aga ootab inimene koeralt ennekõike, et ta oleks mõnus nunnutada ja jalutaks kõrval. Loomupärast tegevust koerale ei pakuta, vajadus selle järele pole aga kuhugi kadunud. See tekitab koeral stressi, mis võib väljenduda erinevalt, aga hakkab igal juhul sööma koeraomaniku närve (kui koer haugub, vingub või pidevalt oma saba taga ajab) ja mõjuma tema rahakotile (kui koer närib üksi olles mööblit ja jalatseid, kaevab end aiast välja või lammutab uksepiitu).

Häiritud pole aga ainult pererahvas: ilmselt on igaüks meist kokku puutunud koertega, kes oma aias iga möödakäija peale hauguvad või hoopis vabalt ringi luusivad, vahel ka teisi jalutajaid ründavad või hirmutavad. Kahjuks on ikka veel nii, et koolitusvõimalusi hakkavad omanikud otsima alles siis, kui nad on oma koeraga juba hädas, mitte ei alusta nendega kutsikapõlves, et probleeme ennetada.

Pahatihti on inimeste kujutlused elust koeraga väga idüllilised. Kui aga lemmik juba majja toodud, kurdab nii mõnigi, et pärast tööd tahaks puhata, aga nii kui saad end teleka ette seada, hakkab koer haukuma, mänguasju kohale vedama, haarab hammastega käest või otsib muul moel tähelepanu. No miks ta ometi hinge tõmmata ei lase?

Ehk tasuks mõelda, kuidas koer kodust elu näeb?

Argipäev koera pilgu läbi Tavaline tööpäev. Hommik. Äratus. Pere sebib ringi, aeg-ajalt jääb koer jalgu. Hommikusöök inimestele. Koer ootab, häda on. Tahaks õue. Ja süüa…

Inimesed panevad õueriideid selga.

Nüüd on koera aeg! „Õue! Ruttu nüüd! Tee juba oma häda ära, mis sa nuusid seal?! Tubli! Rutturuttu tuppa nüüd!“ Et toas saab süüa, siis tasub tulla! Kolm sekundit rõõmu ja poole päeva söögiports on kõhus. Sel ajal on uks väljastpoolt lukku keeratud. Vaikus. Kedagi pole. Kas nii nüüd jääbki? See on aeg, kui mõni koer

„Kahjuks on ikka veel nii, et koolitusvõimalusi hakkavad omanikud otsima alles siis, kui on oma koeraga juba hädas.“

Kristina Mägi, koertekoolitaja

keskendub omanike jalanõudele, mõni tõmbab diivani sisust tühjaks. Lõpuks, kui terve igavik on möödunud, keeratakse võtit lukuaugus. „Ta tuli! Minu inimene tuli!“ Koerale põgusalt pai teinud, tormab laps oma tuppa, viskab koolikoti nurka, vohmib võiku sisse ja jookseb trenni. Kui meenub, et vanemad käskisid koeraga välja minna, saab koer korraks pissilgi käia. Ja jälle vaikus.

Juba on pime. Taas keeratakse võtit lukuaugus! „Ta tuli! Minu inimene tuli! Lõpuks... Eh, ikka veel pole minu aeg.“ Inimesed askeldavad, istuvad sööma. „Nüüd! Ta paneb koerariided! Õue!“ Päeva kõrghetk on käes. Kõik postid, puud, rohututid, kõik need sõnumid, mida ümbruskonna kassid ja koerad on jätnud, tuleb üle vaadata. Lõpuks ometi saab „netti“ sõnumeid lugema.

Jälgige vahel koerajalutajaid. Kui paljud neist on ninapidi oma telefonis teadmata, mida koer teeb? Kui paljud oma koeraga suhtlevad, huvituvad sellest, mis koera huvitab? Kui paljud uurivad ilma koos koeraga?

Koerad on vangistuses elavad loomad. Nad ei saa ise oma elukeskkonda parandada. Kuhu, millal ja kuidas minnakse, mida saab ja tohib teha, mida mitte – see on täielikult inimese otsustada. Et koer õpiks käituma 21. sajandi linnakeskkonnas esitatavate nõuete kohaselt, tuleb teda maast-madalast sihipäraselt õpetada. Tänapäeva elutempo on kiire, aga kui seda teadlikult ei aeglustata, ei jää koerale piisavalt aega – ja siis tekivadki mured.

Inimesed teavad tavaliselt väga hästi, mida koer ei tohiks teha: ei tohi haukuda, närida, peale hüpata jmt.

Aga mida tohib? Mida on koeral peale söögi, värske vee ja mõnusa pesa heaks eluks vaja?

TÖÖ TOIDU NIMEL. Üks lihtsamaid viise seda võimaldada on toiduga täidetavad mänguasjad. ÕPETUS VÕI TREENING. Koera tuleb maast-madalast sihipäraselt õpetada. Kindlasti tuleb leida hea treener, kes kasutab positiivset kinnistust: oluline on, et koer õpiks armastama koostööd, mitte kartma, et inimene karistab teda eksimuste eest.

Positiivsel kinnistusel põhinev treening (koera premeeritakse käitumise eest, mis omanikule meeldib) aitab luua koera ja omaniku vahel usaldusliku suhte ja aitab koeral aru saada, mida inimene temalt ootab.

NINALE TÖÖD! Võta jalutuskäikudel aega ja lase koeral lõhnu nuuskida. Läbitav vahemaa võib siis olla ka lühem, ent on koerale rahuldust pakkuv. Peida asju ja maiuseid, et jalutuskäik oleks põnevam.

SUHTLUS OMA INIMESEGA. Tähtis on nii koos veedetud aja pikkus kui ka sisukus. Koeratreening on mõtestatud suhtlusega alustamiseks väga hea viis.

SUHTLUS TEISTE KOERTEGA. See on väga oluline, aga mängukaaslasi tuleb hoolikalt valida, et koer ei kogeks ega õpiks kiusamist – ka koertemaailmas on kiusajaid.

Rubriik

21

Reede, 16. november 2018

Baltikumi vanim lemmikloomakaupade kett KIKA AVAS T1 KAUBANDUSKESKUSES UUE POE Üheskoos baltikumi suurima kaubanduskeskusega avas uksed Balti riikide suurima lemmikloomakaupade keti KIKA moodsaim pood. Sealjuures on KIKA lemmikloomaomanikele kõike vajalikku pakkunud juba 27 aastat.

KIKA GROUP’i ajalugu sai alguse Kika-nimelisest koerast, kes äratas ettevõtte omanikus, Janita Januškauskaitė-Plungės huvi lemmikloomade hoolduse ning heaolu vastu. Tänaseks on ettevõttest kasvanud rahvusvaheline kontsern, kuhu kuuluvad nii lemmikloomapoed, üks Põhja-Euroopa moodsamaid lemmikloomatoidu tehaseid AKVATERA LT, UAB kui ka tõukoerte aretuskeskus TAURO KENNEL. Uus pood pakub lemmiklooma sõpradele veelgi paremat teenindust ning rikast tootevalikut, tagades, et nad leiavad endale kõik vajaliku.

Lisaks aitab moodsa sisustusega kauplus leida omale väiksemaid lemmikloomi hamstritest papagoideni välja.

„Meil on hea meel olla osa Eesti kaubanduse arengust ning avada poeuksed uues T1 kaubanduskeskuses,“ sõnab KIKA Eesti juht Ksenia German, „Uue poega tahame tuua kvaliteetse teeninduse ja tooted lemmikloomaomanikele veelgi lähemale, et kõik nende küsimused saaksid vastused ning mured leiaksid lahenduse.“ KIKA 27. aastapäeva puhul avatud pood on 43. Eestis ning juba 115.

Baltikumis. Äsja avatud pood on alles esimene samm KIKA Eesti arengustrateegiast, mille raames avatakse veel selle aasta sees kolm poodi Eestis. „Plaanis on suurendada kogu baltikumi poodide arvu ning pakkuda seeläbi veelgi rohkematele lemmikloomadele kvaliteetset hoolitsust,“ ütleb German.

22

Kodu

Reede, 16. november 2018

Viis sammu noore pere koduvalikul Unistuste kodu otsides võib selle ühe ja õige leidmine kõvasti aega võtta – aga huupi otsustada olekski vale. Tark on täpselt läbi mõelda, mida otsid, milles oled valmis mööndusi tegema, millest aga mingil juhul ei loobu.

Mar t

in A

hve

IA MIHKELS

n

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kõigepealt tasub paika panna oma lähitulevikuplaanid. Kui koduotsinguil on lasteta pere, polegi ehk nii väga oluline kolida kohe sinna, kuhu tahaks jääda aastakümneteks – kuni ollakse vaid kahekesi, saab hakkama ka väikese korteriga. Muidugi võiks see olla nõutud asukohas, soovitavad kinnisvaraspetsid portaalis Popsugar – et vajaduse korral oleks seda lihtne müüa.

Kui aga lapsed on peres juba olemas või lähiajal plaanis, on võimaluse korral mõistlik kohe mõelda suuremale elamisele.

Mida tõotab tulevik?

Maaklerite kogemus näitab, et kui perre sünnivad lapsed, siis noorte eelistused muutuvad, seni unistuste tipuks peetud kesklinnakodu asemel ha-

Jäta mänguruumi!

Soovides soetada kodu pikaks ajaks, ei saa unustada, et pere vajadused muutuvad ajaga. Esimesele lapsele lisandub ehk veel mitu, nad kasvavad – ja toad tuleb ümber jagada. Kas valitud kodu planeering võimaldab ümbermängimist, kui hiljem peaks tekkima vajadus veel ühe lastetoa, kodukontori või külalistetoa järele? Praegu kodu ostes ei pruugi üks lisatuba olla oluline lisakulu, aastate pärast võib aga just see anda vajaliku mänguruumi ja säästa vajadusest kodu vahetada. Uut korterit ostes tasub täpsustada, kas on varianti, et köök ja garderoob lisataks kohe pakkumisse: laenumakse tuleb küll suurem, aga siis pole nende tellimiseks vaja suurt summat korraga välja käia.

Sobivad naabrid Vali elupaik, mis vastab sinu elustiilile – tõenäoliselt ostavad samasse kanti kodu teisedki sarnase elustiiliga inimesed ja nii on lihtne naabritega ühist keelt leida. Muidugi on neidki, kellele sobib elu eraldatuses, aga kui sa pole üks neist, on hea klapp naabritega kindel lisapluss.

Tähtis on kodulähedane lasteaed ja kool: kui tuleb mitu korda päevas edasi-tagasi sõita, võib see kiiresti tüütuks muutuda.

Uutes elurajoonides arvestavad arendajad juba projekti plaanides, et lõpptulemuseks oleks terviklik elukeskkond.

Mida lubab eelarve?

Enamasti ostab noor pere kodu pangalaenuga, kuid sissemaksuraha (sõltuvalt asjaoludest 10–30% hinnast) peab ostja ise välja käima – või pakkuma lisatagatist. Ka peab laenu saamiseks olema ette näidata vähemalt eelneva kuue kuu (parem, kui veel pikema perioodi) sissetulek ja kindel tööleping, tagasimakseteks ei tohi aga üldjuhul kuluda üle 40% laenutaotleja(te) sissetulekust. Kõige mõistlikum on panna kirja aeg laenuhalduri jutule, et täpsustada oma väljavaateid laenu saada – siis on teada, millise hinnaga elamispinda on üldse mõtet vaadata.

uusarenduses, ridaelamu või oma maja, on seegi otsustamise koht.

Nutikas koduotsija, kes on sunnitud hoolega raha lugema, peaks püüdma vaadata tulevikku: missugune piirkond on esialgu veel odav, aga hinda minemas. Seal tasub silm peal hoida menupiirkondadega võrreldes soodsa hinnaga uusarendustel, aga ka põhjalikku remonti vajavatel korteritel.

Väikeste lastega on kodulähedane mänguväljak kindel pluss, aga kas ümbruskonnas on olemas ka kõik see, mis muutub oluliseks mõne aja pärast – lapsed kasvavad ju kiiresti.

katakse elamispinda vaatama äärelinna või linna lähiümbrusse – lapsi tahetakse kasvatada suuremast linnakärast eemal. Kui sissetulekud lubaksid kesklinnas soetada vaid väikese korteri vanemas majas, kaugemal saaks aga sama raha eest korteri

Mõnus koduümbrus Lastega pere koduks ei pea tingimata olema oma maja, aga mänguväljakud ja võimalus lapsed turvaliselt õue saata võiks kodu juures olla. Ka väike aialapike ridaelamu juures või kortermaja aiaga piiratud hoov annab lastega perele juurde palju vabadust. Seltskondliku loomuga koduotsijale on oluline, et lähedal oleks kohvik, kino vm ajaveetmisvõimalus, sportlikule perele seevastu on tähtsam spordiklubi, terviseradade või pargi lähedus, võimalus käia suusatamas või koeraga jooksmas – igaühele oma.

REKLAAMTEKST

Rubriik

23

Reede, 16. november 2018

Elanikele mõeldud ühises mängutoas saab sõbruneda naabrilastega, korraldada sünnipäevi või lihtsalt ühiselt perega aega veeta.

Elanikud hindavad turvalist ja kinnist hoovi koos mänguväljakute ja vaba aja veetmise alaga.

Pered hindavad kodu ostul TERVIKLIKKU ELUKESKKONDA Kui peres on lapsed, siis on korterit ostes kaalukausil peale planeeringu ja ruumikuse ka teised hüved, nagu turvaline mänguala hoovis või koolilasteaia lähedus.

Kodu ei alga korteriuksest sisenedes, tähtis on ka turvaline ja kodune ümbrus. Eesti juhtiva kinnisvaraarendaja Endover müügidirektori Marko Männimetsa sõnul mõeldakse uusarenduste plaanimisel aina enam tervikliku keskkonna loomisele, sest lastega pered otsivad turvalist ja peresõbralikku elukohta, kus oleks kõik käe-jala juures. „Kindlasti on tähtis korteri ruumipaigutus, kuid rolli mängib ka see, kui kiirelt saab kooli või lasteaeda ning kas kodukant on ohutu,“ selgitab Männimets.

HEA LOGISTIKA JA TASKUKOHANE HIND Suuremas leibkonnas on kulusid rohkem, see seab korteri hinnale piiri. „Kui maksumus on oluline, siis tasub rahakotisõbralikuma ruutmeetrihinnaga uusarendusi otsida näiteks Haaberstis ja Lasnamäel, aga ka Kristiines.“ Need on logistiliselt heas asukohas, südalinna saab 10–15 minutiga, lähedal on poed ja meelelahutusasutused. „Kui trenn on ühes kohas, kool teises ja vanemate töökohad kolmandas, on see paras logistikarägastik. Tasub mõelda, kus pere jaoks olulised pidepunktid paiknevad. Näiteks 2019. aastal Haaberstis valmivas kolme korterelamuga Aurora Nova uusarenduses on lähimate koolide ja lasteaedadeni viieminutiline tee. Jalgsikäigu kaugusel on söögikohad, kontserdihall, loomaaed ja Rocca al Mare kaubanduskeskus.“

UUS TREND: ÜHISED MÄNGUTOAD Aina enam hinnatakse ka, et kodu lähedal saaks aega veeta või järeltulijad omaealistega sõbruneda. Tihti on ainsaks võimaluseks kaugemal asuvad mänguväljakud. „Näiteks Lasnamäel asuvas VEGA residentsis saavad elanikud kasutada ühist laste mängutuba ja stiilseid peoruume, kus sõprade, naabrite ja lasteaia- või koolikaaslastega olulisi hetki tähistada.

See on kiiresti saanud sealsete koduomanike lemmikuks ja sellist lahendust teistes kortermajades ei leia.“ Nii VEGA kui ka Aurora Nova turvalises aiaga piiratud hoovis on ka mitmekesine välimänguala.

TURVALINE JA MITMEKESINE KODUKANT Samuti soovivad lapsevanemad, et nad saaks lapsed rahuliku südamega õue lubada. Ümbruskond peab olema ohutu. „Pöörame sellele uusarendustes suurt tähelepanu ja on hea meel, et meie panust terviklike ja mitmekesiste elukeskkondade loomisesse hindavad ka kliendid. 2018. aastal Kantar EMORi läbi viidud uuringus olid just need omadused, mida Endoveri puhul väärtustatakse.“ Näiteks on Aurora Novas kortermajade ümber planeeritud kinnine autovaba sisehoov. Sõidukitele on eraldi maa-alune parkla, mis jätab rohkem ruumi vaba aja veetmise aladele. „Oleme rajanud arenduste juurde lisaks väikelaste mängualadele ka korv- ja jalgpalliväljakuid ning rula- ja rulluisuradasid, et ka teismelistel oleks koduhoovis tegevust.“ Kokkuvõttes soovitab Männimets perele mõnusa kodu loomisel seada prioriteedid, mida oluliseks peetakse. „Nii saab kodu just selline nagu unistustes soovitud,“ julgustab Männimets.

LISAINFOT terviklikke elukeskkondasid pakkuvate peresõbralike uusarenduste kohta leiab

endover.ee

24

Rubriik

Reede, 16. november 2018