Laps ja Pere november 2021

&

VANEMATE TÜLID MÕJUTAVAD LASTE PSÜÜHIKAT

Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Esmaspäev, 29. november 2021

Laps valib toitu – mida teha?

2

Rubriik

Esmaspäev, 29. november 2021

See siin on perekond Madrigal, mille kõik liikmed on maagilised.

Peale ühe...

KINODES 26. NOVEMBRIST ©2021 Disney Enterprises, Inc.

HAARA OMA HETKEST

Rubriik

Esmaspäev, 29. november 2021

EES KEE TI LES !

KINODES 22. DETSEMBRIST!

3

Aldo Luud

4

Rubriik

Esmaspäev, 29. november 2021

LAVASTAJA KAT ja odava lavastu

Lavastaja ja liikumisjuht Kati Kivitar

z Sündinud 25. mail 1977 Tartus. z Lõpetanud 1995 Tartu 8. Keskkooli, 2000. aastal tantsujuhtimise eriala Tallinna ülikoolis ja 2007. aastal Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lavastajana. z Õppinud 2000–2003 Tallinn ülikoolis kultuuriajaloo magistrantuuris ja 2006–2008 Eesti muusika-ja teatriakadeemia magistrantuuris. z Oli 1997–2001 tantsutrupi MaxX tantsija ja koreograaf, kuulus Eesti tantsuagentuuri algatusmeeskonda. z Diplomilavastuse „Paar“ tegi nukuteatris, hiljem lavastanud Rakvere teatris, VAT-teatris, Eesti Kontserdis ja rahvusooperis Estonia. Mullu tõi Tartu raekoja platsile kaks lavastust: „Rahu skulptor“, millega tähistati Tartu rahu 100. aastapäeva ja „Hingelind“, millega avati Valgusküla. Allikas: Eesti Entsüklopeedia

„Lastele lavastamine hakkas mind rohkem köitma siis, kui ise lapse sain ja süda õrnema koha peale liikus,“ muigab lavastaja Kati Kivitar, kes äsja tõi rahvusooperi lavale lastetüki „Isand Tuutu ja salajane teatripööning“. Lavalugu sündis kunstnik Edgar Valteri lastejutu „Isand Tuutu ettevõtmised“ tõukel.

Edgar Valteri loodud võlumaailmaga ei töötanud Kati esimest korda. Ju on sel põhjus, et tolle kunstniku loodu teda aina lavastama tõukab.

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

„Mu oma kallis poisieksemplar sai üheks eesnimeks Valter,“ sõnab Kati. „Temaga koos kasvamine ja oma elu seadmine imelisse Karlovasse Tartus on teinud mind professionaalsete valikute osas üsna kaalutlevaks. Kui miskit lavastada võtan, siis jälle vaid selliseid töid, mille esietendumise päeval on tunne, et olen saanud rohkem kui andnud. Heas meeskonnatöös, väärt dramaturgia seltsis nii tavaliselt ju peakski olema.“ Kati tunnistab, et elukutseline lasteteatri lavastaja ta siiski ei ole: „Sain koreograafikutse Mait Agu ajal ja draamalavastaja kutse Kalju Komissarovi käe all. Olen laval toimuvat seadnud tegelikult väga laial vormiskaalal. Brodway hittkomöödia Eesti versiooni lavastamisest kuni suurooperi, Wagneri „Tannhäuseri“ koreograafiani. Sekka ka näiteks muhe jalgrattaballett või lühifilmike, õppejõutöö ülikoolis või näitejuhitöö ooperiteatris ja palju muud. Lastelavastused näivad käivat pealkirja alla „palju muud“.

Konfliktivabad lood, mis tahavad pusimist

Kõigi teiste tegemiste kõrval paistab Kati kui eluaegne Edgar Valteri lugude lavastaja. Järjepanu on leidnud tee lavale nii Pokud, Sipsik kui ka isand Tuutu. „Peale „Pokude aastaringi“ lavastumist 2012. aastal Estonias sain Edgar Valteri pärijalt magusaid kiidusõnu ja sooja soovituse

Teater

5

Esmaspäev, 29. november 2021

I KIVITAR: „Lihtne on last võltsi usega teatrist sootuks peletada.“ lugeda Tuutu lugu — ning kui huvi pakub, siis kuskil teatris see lavale tuua,“ meenutab ta. „Pakkuski huvi ja laval ta nüüd on. Ent Valteri loodut lavastada pole kerge. Tema teostes — näiteks Pokud, isand Tuutu, aga ka tema illustreeritud Sipsik — puudub konflikt, läbiv tegevustik, suhete arengu järgnevus, ühesõnaga kõik, mis teatrilavastuse dramaturgias üldiselt justkui abc peaks olema. Need on vaja peenetundeliselt juurutada või siis jäädagi selle juurde, et tasakesi, tundetargalt, jälgida käpajälgi lumisel metsateel. Lihtsakoelist lustitükki neist õrnarmsatest teostest komponeerida oleks vanameistri loodud tegelaste suhtes alatu tegu. Õnneks hoiavad Valteri tublid pärijad nende teoste võimalikul kasutamisel pilku peal.“ Lavastajaid, kes tahaksid jutustada lugusid lastele, pole kunagi olnud ülemäära palju. Kas lastele lavastamine on selle võrra tänamatum, et nemad ju kriitikat ei kirjuta ja lavastajat käekõrval parnassile ei vii? Või on põhjus ka selles, et lapsvaataja on pööraselt aus ja teda petta pole võimalik — sestap on ka lavastaja vastutus suurem? „Lastele siira ja eetilise kultuurilise ninaesise pakkumine läbi teatri on üpris ajamahukas ja keeruline ülesanne, suur töö kogu meeskonnale, kelle lavastaja endaga koosloomesse kaasa kutsub,“ pakub Kati vastuseks. „Iga lavastaja seda suurt vaeva võtta ei tahagi. Head lastelood on lihtsalt tehniliselt keerulisemad, mängulisemad ja nõuavad enam fantaasiat, kui täiskasvanutele mõeldud lavalood. Lihtne on last võltsi, odava ja lohaka lavastusega teatrist sootuks peletada nii, et temast suureks saades meie teatripublikuna järelkasvu ei saagi.

Vastutus on suur.“

Salajase teatripööningu lugu Eesti Rahvusooperi kammersaalis mängitakse Kati Kivitari muusikalist lastelavastust „Isand Tuutu ja salajane teatripööning“, mis põhineb Edgar Valteri lastejutul „Isand Tuutu ettevõtmised“.

Lavalugu hakkab hargnema, kui jõulupeoks head materjali otsivad estoonlased satuvad teatri pööningule.

Lahti rullub muusikaline seiklus Isand Tuutust ning kahest kratist, kes hakkavad teatri pööningul tegelema heategevusega. Mida jutustavad meile pööningul olevad asjad, mida on meil nendelt õppida? Loo käigus tutvuvad lapsed mitme olulise mõttega: nõrgemat tuleb märgata, ausus on auasi, oma perest ja kodust tuleb hoolida ja omi peab hoidma. Kõike seda ühendab Ove-Kuth Soosaare komponeeritud muusika elavas esituses.

Laulutekstide autor on Leelo Tungal, valguskunstnik Anton Kulagin ning nukumeister Evelin Vassar. Mängivad Mart Madiste või Urmas Põldma, René Soom või Aare Kodasma ning Janne Ševtšenko või Kadri Nirgi. Kratut kehastab Rauno Kaibiainen, Kratat Merilin Kirbits.

Laps küsib alati: miks?

Lastelavastuste puhul näib tõusvat üsna palju küsimusi, mis tegijaile peavalu tekitavad. „Tänapäevases teatris on ju veider vaadata, kui täiskasvanud näitleja hakkab mängima peenikese häälega Sipsikut või kuueaastast Marti, Anu, või siis kehastub tões ja meeles juurselleriks või baklažaaniks,“ mõtiskleb Kati. „Laps saalis, nagu ka näitleja proovide alul, küsib lihtsalt: miks? Ja vastus peab olema ilmselge, loogiline, ainuvõimalik. Seega on palju peamurdmist, kuidas kõik asjaolud dramaturgiliselt ja mängulaadis klappima saada nii, et tekiks tervikmaailm. See on iga protsessi puhul absoluutsest nullist alustamine, et tulemuseks oleks täpne nn rätsepaülikond, mitte tarbekaup ehk kommerts.“ Teater, vastupidi Disney animatsioonide formaadindusele, võiks pakkuda lastele meelelahutuse asemel teatri võlumaailma kogemise tunnet hetkes,

&

Laps Pere

Gabriela Urm

„Just saladus on minu meelest see, mis teeb teatrist teatri.“

ruumis, teistega jagatult, arutleb Kati. „Mind köidab, kui teatriloo sees on hellust ja hoidmist ja siirust, kui see räägib meiega tasasel häälel ja otse just sellest, millest unistame ja millel on päriselt väärtus, inimeseks olemise mõõde. Ja, muide, lapspublikut kipuvad tegijad sageli alahindama,“ lisab ta. „Minu meelest mõistavad lapsed ka väga tinglikku teatrit.

Sageli ka nn lõpetamata lauseid. Neil pole fantaasiaja mängumaailm veel ununenud, vaim on valmis vastu võtma palju rohkematki, kui kultuuriliselt välja kujunenud täiskasvanuil.“ Seda, milline on läbinisti hea lasteteater, näikse Kati unepealt teadvat. „Allahindlusteta, peenelt komponeeritud, fantaasias pillav, tehniliselt filigraanne, võltsivaba ja oma saladusega,“ pakub ta. „Just saladus teeb minu meelest teatrist teatri.

Selle puudumisel ei tahaks tegijad teha ega oleks vaatajatel õieti midagi vaadata.“

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

6

Teater

Esmaspäev, 29. november 2021

„Kui lugu jutustada poolikult või lohakalt, märkab laps seda kohe.“

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

„Mõte tuua lavale sõnalavastus „Pähklipureja“ sündis meil juba tükk aega tagasi ja tegelikult valmistasime selle lavastuse ette eelmise aasta detsembriks,“ ütleb Vene teatri juht Margus Allikmaa. „Ent eelmise aasta detsembris oli teater praktiliselt kinni, olid väga suured piirangud ja sestap saime seda väga vähe mängida. Nüüd otsustasime „Pähklipureja“ selle aasta detsembris korralikult ära näidata kõigile, kes selle vastu huvi tunnevad.“

Tuttav lugu uues kuues

Teatrisõbrad teavad küll „Pähklipurejat“ eelkõige balletina, kuid Vene teater on andnud jõululoole uue vormi. Sõnalavastusena. „Lugu on ju universaalne ja ega meie ole esimesed, kes seda sõnateatrivormis jutustab,“ lausub Allikmaa. „See on tore lugu ja tulebki lastele seda näidata. Meie loodame, et detsembris lastakse lapsi teatrisse – see on ainuke murekoht täna. Kõik ju sõltub sellest, kas tehakse lisapiiranguid või mitte.“ E.T.A. Hoffmanni samanimeline jutustus avaldati 1816. aastal ja praegu on see maailma üks tuntumaid muinaslugusid. Peategelane, väike tüdruk Marie, saab jõulukingiks pähkleid purustava mänguasja, Pähklipureja. Tüdruk aimab, et see nukk kannab endas kummalist saladust. Lootes saladu-

PÄHKLIPUREJA

SÜNKROONTÕLKEGA EESTI KEELDE

ANDRES NOORMETS

JÄLLE NEED LUMEJÄNESED

DETSEMBRIS UGALA TEATRIS, JAANUARIS ENDLA TEATRIS Lavastaja ja kunstnik Andres Noormets Kostüümikunstnik Maarja Viiding | Helilooja Peeter Konovalov Valguskujundaja Laura Maria Mäits Osades Tarvo Vridolin, Martin Mill, Tanel Ingi, Oskar Punga, Lauli Koppelmaa, Margus Tabor, Luule Komissarov ja Peeter Jürgens Ugala kassa telefon 433 0777 / kassa@ugala.ee

Teater

7

Esmaspäev, 29. november 2021

sele jälile jõuda, suundub ta võlumaailma, kus segunevad reaalsus ja fantaasia.

Lugu kummalisest mänguasjast on saanud arvukate teatri- ja kinolavastuste ning isegi multifilmide aluseks. Pjotr Tšaikovski maailmakuulsa balleti „Pähklipureja“ libreto põhineb just Hoffmanni teosel. Hiljuti, 2018. aastal, valmis sellel jutustusel põhinev muinasjutufilm „Pähklipureja ja neli kuningriiki“. Muuseas, Vene teatri „Pähklipurejal“ on sünkroontõlge eesti keelde, mistap on teatrisaali teretulnud ka eesti pered.

Lapsed märkavad kõike

Allikmaa, kes on töötanud suure osa oma elust teatris, oskab vaat et une pealt öelda, mida kujutab endast hea lastelavastus. „Üldiselt on üks reegel, mida laste puhul tuleb silmas pidada,“ möönab ta. „Täiskasvanud inimesed vaatavad sinna, kuhu sa tahad, et nad vaataksid.

On hämmastav, kuidas lapsed märkavad asju: lastelavastuste puhul ei tohi mingit lavapraaki olla, kõik peab toimuma tõelise mustkunsti vormis.

Lapsed on erakordselt tähelepanelikud saalis ning sa ei või endale tinglikkust lubada, kõik peab olema võimalikult ehe ja ehtne. Kui lugu jutustatakse poolikult või lohakalt, märkab laps seda kohe. Ning sel juhul võib kogu loo jutustamine lapse jaoks untsu minna. Mulle õpetasid draamateatris seda tähele panema vanad näitlejad.“

„Jälle need lumejänesed“ Ugala teatri lumejänesed sündisid 2002. aastal ja elasid kõige nooremate teatrivaatajate rõõmuks tükk aega teatrimaja suurel laval. Pisut hiljem liikusid nad Raadioteatrisse kuuldemängu sisse ja lõpuks jõudsid tele-ekraanile välja. Nüüd tulevad jänesed taas ja kõik näevad ise, kuidas nad tänasel päeval elavad ning millega tegelevad. Arvata on, et kui Jänes Kapp, Kõvajänes, Vedeljänes ja Jänes Tavalinejänes

platsis on, siis küllap nendega ka ühtteist põnevat juhtub ja igav ei hakka kohe kindlasti. „Kindlasti on lapspublik märksa nõudlikum kui täiskasvanud,“ tõdeb lavaloo „Jälle need lumejänesed“ autor, lavastaja ja kunstnik Andres Noormets. „See lavastus on sihitud vanemale lasteaiaeale ja nooremale koolieale. Mulle on alati meeldinud lastele lavastada, sest lapsed on olulised inimesed.“

Härra Huu ja rohutirts Pärnu Endla pakub jõuluajal lausa kaht lastelavastust. Hannu Mäkelä loodud legendaarse mustkuue härra Huu on Endla suurele lavalae toonud lavastaja Ingomar Vihmar: „Minu jaoks on oluline see, kuidas autor Hannu Mäkelä on „Härra Huu“ kirjutanud – see on kirjutatud lastele, aga samas nagu ei ole ka. Mäkelä ei alahinda lapsi, ta näitab maailma sellisena, nagu ta on, ilma seda lihtsustamata. Ta jutustab küll lastele, aga ilma hinnaalanduseta. Hannu Mäkelä jutustuse põhi-iva on, et imed on ikkagi võimalikud. Et imesid teevad need, kellel on rohkem, nendele, kellel on hetkel vähem. Ja nii

ongi – nii raamatus, elus kui ka teatris.“ Tirtsulugu „Üks rohutirts läks kõndima“, mis on mõeldud eelõige väikelastele, mängitakse Endla ärklisaalis. „Väike vaataja peab ennast teatris hästi tundma, tal peab olema mugav ja soe, et saaks naerda – ja kõige olulisem on, et ta lahkuks hea tuju ja uute mõtetega, siis tahab ta teinegi kord meile külla tulla,“ arutleb lavastaja Kaili Viidas. Loodan siiralt, et ka last saatev lapsevanem leiab siit oma iva, naudib etendust koos lapsega ja teatrikülastusest saab nende ühine kogemus või tõdemus, et loovuse ja leidlikkuse aluseks on mäng.“

ISAND TUUTU JA SALAJANE TEATRIPÖÖNING Kati Kivitari muusikaline lastelavastus Edgar Valteri lastejutu „Isand Tuutu ettevõtmised“ ainetel

ETENDUSED 7., 11. JA 12. DETSEMBRIL

8

Pereauto

Esmaspäev, 29. november 2021

Kuidas valida pereautot Pereauto valimine on vastutusrikas ülesanne, mis nii mõnigi kord võib olla tõeline peavalu — tahaks ju teha parima valiku, et üheskoos liikuma pääseda võimalikult mugavalt ja ohutult. Vestlustest peredega, kus lapsi rohkem kui kaks, said kokku põhipunktid, millele tuleb pereautot valides kindlasti tähelepanu pöörata.

IA MIHKELS

Pixabay

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Autot valima asudes mõtle läbi, millistel teedel edaspidi sõitma hakkad, kas liigud peamiselt linnas või rohkem maanteel, kas ees seisavad lühemad sõidud või tuleb sageli ette võtta ka pikemaid otsi.

Kindlasti tasub arvestada ka omaenda harjumustega, näiteks kas sobivam on manuaal- või automaatkäigukast.

Numbrid ei näita kõike

Tee pikem proovisõit

Kui peres on mitu last, kes reisivad turvahällis või -istmel, tuleb veenduda, et kõik mahuvad autosse lahedasti ära, neid ei pea sinna toppima nagu kilusid karpi. Kindlasti tuleb kontrollida, kas istmedhällid saab autosse kinnitada nii, nagu nende tootja on ette näinud. Kui peres on lemmikloomi või tuleb reisile sageli kaasa pakkida lastekärusid, -vankreid või jalgrattaid, tasub veenduda, et needki kenasti autosse mahuvad.

Selle asemel, et vankreid-istmeid-kotte autopoe parklas prooviks sõidukisse toppida, lepi kokku pikem proovisõit, võimalusel küsi auto enda kätte ööpäevaks. Nii saad kõike rahulikult ja põhjalikult uurida.

Kolme lapsega perele võiksid ruumi poolest sobida klassikalised universaalid, ent sageli ei mahu tagaistmele kolm turvaistet. Uurida tasub esiistmete paigutust ja liigutamisvõimalust: mõned laste

Tänavune priimus laste ohutuse hinnangus

turvaistmed vajavad palju ruumi, eriti alusele kinnituvad mudelid. Neid on mugav kasutada, kuid esiistet tuleb üsna tublisti ettepoole nihutada, nii et eesistujal võib jalaruumi nappima hakata.

Neljalapselise pere autosse mahutamiseks jääb suurem osa universaalidest väikeseks. Leidub küll üksikuid tootjaid, kelle mudelivalikust leiab ka seitsmekohalisi universaale, ent siis tuleb läbi ajada sisuliselt ilma pakiruumita. Seetõttu tasub vaadata mahtuniversaalide poole, mille kasuks räägib seegi, et tagaistmel on keskmisel istekohal rohkem ruumi.

Enamasti on tagumistel istekohtadel ka Isofix-kinnitused, millega saab turvahällid-toolid kindlalt paigale sättida.

Subaru

2021. aasta Euroopa uute sõidukite hindamise programmis sai uus Subaru Outback suurte pereautode klassis parima tulemuse laste ohutuse hinnangus (89% võimalikust maksimumist).

Koondhinnangus pälvis Outback maksimaalsed viis tärni ja seni kõrgeima punktisumma ohutusabisüsteemide eest.

Baastasemel kuuluvad uue Outbacki turvavarustusse kohanduv kiirushoidik koos sõiduraja keskel püsimise funktsiooniga, autonoomne roolimissüsteem õnnetuse vältimiseks, liiklusmärkide tuvastussüsteem koos intelligentse kiiruspiirajaga, sõidurajalt kõrvalekaldumise vältimise süsteem ja hoiatussüsteem koos vibreeriva rooliga, kokkupõrget ennetav pidurdussüsteem, automaatne tagurdamispidur, tagant läheneva sõiduki tuvastamise süsteem, tagaistme kontrollimise meeldetuletus ja pimealasid vähendav Multi-View-kaamerasüsteem.

Põhivarustusse kuulub ka juhi jälgimise süsteem, mis hoiatab väsinud või hajevil juhti, ja juhiabisüsteem EyeSight, mis aitab kokkupõrkeid vältida.

Info tagaistme laiuse kohta võib olla kirjas ka auto tehnilistes andmetes, ent selle põhjal ei saa otsustada, kas kolm turvaistet tegelikult ka ära mahuvad. Selle hindamiseks tuleb vaadata äärmiste Isofix-kinnituste sisemiste kinnituspunktide vahet: kui see on 60 cm või rohkem, mahub istmele kenasti korraga kolm turvaistet - või mahub keskmisele kohale mugavalt istuma täiskasvanu.

Mahtuniversaalide kasuks räägib seegi, et kui kõiki seitset istekohta vaja pole, saab kolmanda istmerea kas kokku klappida või autost välja tõsta, mis avardab tublisti pakiruumi. Paljudel mahtuniversaalidel on taga lükanduksed, tänu sellele on ukseavad suured ja tagaistmele pääseb mugavalt ligi.

Aina populaarsemad linnamaasturid näivad küll suuremad ja seetõttu ruumikamad kui universaalkerega autod, ent tegelikult ei pruugi see nii olla.

Kolmas võimalik alternatiiv võiks seega olla juba väikebuss: mahtuniversaalide ja kaubikute vahele paigutuvate väikebusside seast võib suurpere leida nii mugava ja praktilise sõiduki, et ei raatsi sellest loobuda ka siis, kui lapsed juba suureks kasvanud.

Heas korras kasutatud väikebussi otsinguil tasub kiigata ka välismaale, kus need on peresõidukina üsna populaarsed.

Ära koonerda, ära priiska

Pahatihti lahendatakse pere kasvades olukord nii, et olemasolevale autole ostetakse lisaks mõni suurem, aga vanem ja kesisema turvavarustusega auto. Tasub siiski mõelda, et just suuremaga hakatakse edaspidi ju lapsi sõidutama, aga vanematel autodel napib turvavarustust – näiteks õhkpadjad ja -kardinad – ning õnnetuse korral võivad tagajärjed olla rängad.

Samas ei ole hea mõte ka oma viimaseid veeringuid auto ostmise peale kulutada, sest raha kulub ka auto ülalpidamiseks. Ostuhinna ja kütusekulude kõrval ei maksa unustada hooldusi, kindlustuse hinda ja auto jääkväärtust - üldiselt saab menuka mudeli eest ka kasutatuna kõrgemat hinda küsida.

Eriti põhjalikud autoostjad arvestavad sellegagi, mis värvi sõidukit on hiljem lihtsam müüa.

Rubriik

9

Esmaspäev, 29. november 2021

10

Suhted

Esmaspäev, 29. november 2021

Igas paarisuhtes tuleb ette konflikte – see on loomulik, sest suhtes on kaks erinevat inimest. Ideaalis võiksid vanemad oma soovidest-ootustest teineteisele teada anda rahulikult ja teist osapoolt väärtustaval viisil. See õpetab lastele, et erimeelsustele on da, ja annab neile käitumismustri tulevikuks. võimalik lahendus leida, Paraku näevad paljud lapsed ka tõsiseid tülisid vanemate vahel, a vaimne ja füüsiline vägivald – ja need komillega võib kaasneda apse psüühikat väga pikka aega. gemused mõjutavad lapse IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ema-isa pidevate omavaheliste e konfliktide suhtes on lapsed tundlikud igas eas, s, kinnitavad Varajase Kaasamise Keskuse psühholoogid: hholoogid: set mõju uuringud on näidanud, et negatiivset avaldavad need juba kuue kuu vanusele anusele lapsele. Seejuures ei maksa vanematel nematel loota, et kuni tülid ei muutu füüsiliseks, iseks, ei kahjusta need lapsi. Lapsed märkavad kavad ka kõike muud: solvanguid, sildistamisi, si, keset vaidlust minema kõndimisi, teisele vanemale alistumist, ähvardusi – ja ka a kõik see jätab oma jälje.

Vanemad võivad arvata, et kesett vaidlust minema kõndimine ja teise vanema anema karistamine mitme päeva pikkuse e vaikimisega säästab lapsi või pole nende e seisukohalt suur asi, tegelikult on see lastele stele aga väga suur murekoht. Just vanemate mate pealt õpivad lapsed emotsioone reguleerima eerima ja konflikte lahendama. Kui täiskasvanud nud kodus kohtlevad teineteist lugupidamatult, tult, kasvavad lapsed suureks, arvates, et on normaalne lasta end halvasti kohelda. a.

Teadlaste hinnangul mõjutavad vvanemate anemate sagedased suured tülid lapse vaimset set tervist mitmel moel.

Ebakindlus. Pidevate tülide tagajärjel ajärjel hakkavad lapsed mõtlema vanemate võimalikule lahkuminekule, see vähendab turvatunnet unnet ja muudab lapse ebakindlaks.

Rikutud suhted. Ema-isa tülid võivad vad mõjutada ka vanema ja lapse vahelist suhet. Suurtest uurtest tülidest stressis vanemad ei suuda oma lastele t l piisavalt ii lt tä tää helepanu pöörata, neil võib olla keeruline näidata oma sooje tundeid, sest nad on vihased teise vanema peale.

Stress. Kui lapsed kuulevad sageli vanemate tülitsemist, tekitab see neis stressi, millel on suur mõju lapse füüsilisele ja psühholoogilisele arengule.

Vähenenud võimekus. 2013. aastal avaldatud uuring näitas, et pidevas konfliktses keskkonnas elamisega kaasnev stress võib kahjustada lapse kognitiivseid võimeid: neil oli raskem koondada tähelepanu ja reguleerida oma emotsioone, lahendada kiiresti probleeme jmt. On leitud ka seoseid konfliktses keskkonnas elamise ning halbade hinnete ja koolist välja langemise vahel.

Probleemid eakaaslastega. Pidevate tülide keskel üles kasvamine suurendab võimalust, et lapsed hakkavad teisi inimesi kohtlema vaenulikult. Õed-

Peretülid mõjutavad lapse vaimset tervist

Kuidas vähendada tülitsemise mõju Mõnikord d võib suur tüli puhkeda suvalisest pisiasjas s täiesti ootamatult – ja lapsed on pisiasjast selle tun n tunnistajaiks.

See ei tähenda veel, et olete tek k tekitanud neile pöördumatut kahju, eriti kui o olete valmis olukorra leevendamiseks pro proovima järgmisi samme.

RÄÄK K RÄÄKIGE JUHTUNUST. Pole vaja laskuda üks s üksikasjadesse, piisab, kui anda üldine selgitus: „Meil tekkis omavahel tüli, sest olime erii seisukohtadel, aga oli vale, et me seetõttu tülitsesime.“ RAHU U RAHUSTAGE LAPSI. Kinnitage, et see erim m üks erimeelsus teie vahel ei viita suurtele problee e probleemidele.

Kinnitage lastele, et armastatt teineteist ega kavatse lahku mastate minna (eeldusel, et see on tõsi).

VÕT T VÕTKE JUHTUNU KOKKU. Selgitage, vaid d et vaidlusi tuleb inimeste vahel ikka ette para a ei suudeta alati oma emotja paraku sioone kontrollida. l On loomulik, et pereelus võib tulla ette m vanemad ei suuda pakkuda lasaegu, mil turr tele turvalist emotsionaalset kohalolu, pa sest paarisuhtes on tõsiseid probleeme. a ei tähenda, et lahendust poleks.

See aga tunne et omavahelised tülid partneKui tunned, sage e riga sagenevad ning võivad kahjustada va laste vaimset heaolu, tasub otsida lahensp p dust spetsialistide abiga – pöörduda psühholoog g või pereterapeudi poole. holoogi Va Varajase Kaasamise Keskuse psühhoK loog Kairit Piir soovitab kasutada ka vanemlu paarisuhet ja suhtlemisoskusi nemlust, arend d arendavaid koolitusi ja programme (nt „Ime e „Imelised aastad“, „Gordoni perekool“, „PRE E „PREP-paarisuhte ja üksikisiku koolituse e jpm). Allikas: Varajase Kaasamise Keskus tused“ vennad võivad võivv hakata omavaheliste tülide lahendamiseks kasutama ka samu taktikaid, mille tunnistajaiks on na nad a olnud vanemate tülide ajal. Tulevikus võib neil lastel lass olla keeruline hoida suhteid ja usaldada d d iinimesi. i Käitumismured. Vanemate omavahelisi konflikte on seostatud laste suurenenud agressiivsuse, kuritegevuse ja käitumisprobleemidega, neil on sagedamini sotsiaalseid probleeme ja raskusi kooliga kohanemisel.

Söömishäired. Mitmed uuringud on näidanud seoseid laste söömishäirete (anoreksia, buliimia) ja nende vanemate pideva tülitsemise vahel.

Tervisemured. Tekkida võivad mitmed füüsilised probleemid: unehäired, kõhu- ja peavalud jm.

Mõnuained. Pidev konfliktses keskkonnas elamine suurendab uuringute andmeil suitsetamise, joomise ja kanepi tarvitamise tõenäosust, võrreldes keskkonnaga, kus vanemad omavahel ei tülitse.

Madal enesehinnang. Sageli on konfliktses kodus kasvanud laste suhtumine peresuhetesse negatiivne, neil endal on tihti väga madal enesehinnang.

Rubriik

11

Esmaspäev, 29. november 2021

12

Rubriik

Esmaspäev, 29. november 2021

Rubriik

13

Esmaspäev, 29. november 2021

14

Tervis

Esmaspäev, 29. november 2021

Sada kalorit siit, sada sealt – ja kaal kaob Vaevarikka dieedipidamise asemel soovitavad välismaised toitumisgurud varuda kannatust ja proovida näiliselt imepisikesi muudatusi: säästes või põletades iga päev sada kalorit, võid aastaga kaotada viis kilo.

MAGA KAUEM. Teadlaste väitel aitab piisav rahulik uni talitseda hormoone, mis vallandavad söögiisu.

KANNA SAMMULUGEJAT. Arstid soovitavad käia 10 000 sammu päevas – siis näed, kui palju või vähe kõnnid.

LIIGU ROHKEM. Mine peatus varem bussi pealt maha – kui käid ühe peatusevahe jalgsi, kulutad sadakond kalorit. Selle asemel, et kolleegile meil saata, tõuse püsti ja mine ise tema juurde. Pikema telefonikõne ajal kõnni ringi.

SEISMINE AITAB. Kui bussis istekohti ei jagu, täna saatust – kui seisad päevas 50 minutit, põletad sada kalorit. ÄRA KONUTA TELEKA EES. Uurimused on näidanud, et inimesed, kes vaatavad päevas üle kahe tunni telerit, kalduvad olema paksemad kui need, kes seda ei tee.

Mida rohkem istud (ja näksid), seda rohkem kilosid koguneb. Vähemalt reklaamipauside ajal tõuse ja liigu ringi või tee lihtsaid harjutusi.

KASVATA LIHASEID. Lisakilo lihasmassi tähendab, et organism põletab puhkeasendis sada kalorit päevas rohkem.

Korista! Pooletunnise koristamisega vabaned keskmiselt sajast kalorist.

OLE AKTIIVNE. Vii koer jalutama, kui lumi maas, mine suusatama. Tempokale jalutuskäigule kulub poole tunniga saja kalori ringis, suusatades kulutad sama koguse juba kümne minutiga.

SÖÖ HOMMIKUL. Korralik hommikueine aitab päeva jooksul vähem süüa. Ideaalis võiks päevas olla kolm einet ja kaks vahepala – nii püsib energiatase normis ja see väldib hundiisu tekkimist.

VÕTA VÄIKSEMAD NÕUD. Väiksemad taldrikud-kausid aitavad toidukoguseid piirata, suurele taldrikule kuhjad rohkem toitu.

SALAT ENNE LÕUNAT. Värsketel uurimisandmetel sööb inimene, kes pistab

enne lõunat kinni suure uure salati, lõunalauas keskmiselt 125 kalorit lorit vähem.

VÄHEM PÄHKLEID! ID! Pähklid sisaldavad küll kasulikke aineid, eid, aga ka palju kaloreid. Pääsed sajastt lisakalorist, kui sööd 15 pähklit vähem kui tavaliselt. Õhtuti ära näksi. Õhtusöök jäägu viimaseks söögikorraks ja kui käsi sirutub hilisõhtul teleka ees näkside äkside järele, kutsu end korrale – su keha ei vaja enam lisaenergiat. ÄRA VARU MAIUSUSTUSI. Kui need on käeäeulatuses, on raske ske jätta nõrkusehetkele ele järele andmata – ja vööümbermõõt aina kasvab. asvab.

VÕITA VÕILEIB.. Kui loobud kolmest noaotsatäiest st võist, säästad 100 kalorit. ÄRA MINE POODI DI NÄLJASENA. Kui sööd kõhu enne poodiminekut täis, on lihtsam ahvatlused used maha suruda ja ostunimekirjast kinni pidada.

OHTULEHT.EE Karolina Grabowska/Pexels

Lasteriided, mis on loodud kestma

WWW.MYKID.EE

REKLAAMTEKST

Rubriik

15

Esmaspäev, 29. november 2021

Vida Press

16

Tervis

Esmaspäev, 29. november 2021

Sügis on alati olnud viiruste levimise hooaeg ja lapsevanematel tasuks erilise hoolega jälgida, kas kodune toidulaud on ikka piisavalt mitmekülgne, et lapsed saaksid kätte kõik kasvavale organismile vajaliku.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Toeta vitamiinidega immuunsüsteemi

Läbimõeldud toiduvalik ja terved eluviisid — palju liikumist ja viibimist värskes õhus — aitavad turgutada immuunsüsteemi, tänu sellele suudab organism viiruse rünnakutele paremini vastu seista. Vitamiinide ja toidulisandite tootja Nutrilite esindaja Katarzyna Goloz selgitab, millised vitamiinid on sügisel kindlasti vajalikud.

JÄRGNEB lk 18

Rubriik

17

Esmaspäev, 29. november 2021

18

Tervis

Esmaspäev, 29. november 2021

D-vitamiin

Võimalikult palju liikumist päevavalguse käes ja värskes õhus — see peaks igal juhul läbi aasta olema osa lapse päevast. Paraku tugevale immuunsüsteemile vajalikku D-vitamiini kogust on meie kliimas praegu vaid õues viibimisega võimatu kätte saada.

Seetõttu tuleks just sügisel ja talvel lisada lapse menüüsse võimalikult palju D-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, sealhulgas rasvast kala nagu lõhe, tuunikala ja heeringas, aga ka võid, muna, seeni jmt.

D-vitamiini põhiülesanne meie organismis on reguleerida kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, oluline roll on sel nii immuunsüsteemi tugevdamisel kui ka luude ja hammaste normaalses arengus. Ilma Dvitamiinita ei imendu kaltsium organismis korralikult, selle tulemusel võivad lapsel tekkida arenguprobleemid, ka muutub organism vastuvõtlikumaks igasugustele viirustele. Lisaks mitmekesisele toitumisele tuleb lastele D-vitamiini juurde anda, järgides täpselt perearsti soovitusi.

C-vitamiin

Viiruste ja bakteritega võitlevad meie organismis valged verelibled ehk immuunrakud, mis vajavad oma tööks palju C-vitamiini. Sel põhjusel on C-vitamiinil antioksüdandina meie immuunsüsteemi tugevdamisel, tervena hoidmisel ja ka haavade parandamisel erakordselt oluline roll.

C-vitamiini saab kätte kõikidest värvilistest puuja juurviljadest, eriti C-vitamiinirikkad on näiteks sidrun, apelsin, granaatõun, marjad (nt punased ja mustad sõstrad, maasikad), samuti kapsas, tomat ja kaalikas. Kui lapsel on tekkinud mingil põhjusel tõrge puu- ja juurviljade söömisega, lähene asjale mänguliselt: innusta teda sööma iga päev võimali-

hast. Eriti tsingirikas supertoit on maks, mida võiks praetult või näiteks pasteedina võileival tarbida iga päev. Tsinki leiab ka seemnetest, pähklitest, juustust, kamast ja leivast. Kui toidulaud on väga ühekülgne, tasub perearsti külastades kindlasti pidada nõu, kas oleks vaja tsinki toidulisandina juurde võtta.

Piimhappebakterid ja probiootikumid

Lastele vitamiinide-toidulisandite andmise asjus tuleks alati nõu pidada perearstiga – kas ja mida ta vajalikuks peab. Vida Press kult palju vikerkaarevärvides värskeid toite või jutusta lugusid sellest, kuidas spinat teeb tugevaks ja porgand silmanägemise teravaks. Kui viirus on juba kallal, aitab C-vitamiin haiguse kulgu kergendada.

Tsink

Tsink aitab ühe kõige olulisema mineraalainena rakkudel paljuneda ja kasvada, seetõttu on tsingil eriti oluline roll just kasvava organismi ehk lapse normaalses arengus. Antioksüdandina kaitseb tsink organismi oksüdatiivse stressi eest ning toetab seeläbi ka meie immuunsüsteemi. Lisaks hoiab tsink ka meie maitsemeeled teravana – ilma tsingita ei tunneks inimene toidu maitset ega lõhna.

Tsinki leiab palju loomsetest toitudest ehk li-

Kuna 70—80% immuunrakkudest asub soolestikus, ei saa immuunsüsteemist rääkides üle ega ümber piimhappe- ja teistest probiootilistest bakteritest.

Piimhappebakterid elavad hapendatud piimatoodetes, näiteks jogurtis, keefiris ja hapupiimas. Magusa jogurti asemel paku lapsele alati maitsestamata jogurtit (Kreeka jogurt nt) ning anna talle vabad käed see näiteks koduse moosi või marjadega enda maitse järgi sobivaks timmida. Kasulikke probiootikume leiame aga hapendatud ja fermenteeritud toodetes – hapukurgis, hapukapsas ja teistes hapendatud köögiviljades, samuti tuntud fermenteeritud teeseenejoogis kombucha´s.

Soolestiku mikrofloorat nõrgestab enim ebatervislik toitumine, aga ka ümbritsevad keskkonnamõjud ja stress, mille tulemusel oleme kõikvõimalikele viirustele ja haigustele tavapärasest märksa vastuvõtlikumad. Probiootikumid aitavad haigusetekitajaid kahjutuks muuta, seetõttu on nendel väga oluline roll ka viiruste ja bakteritega võitlemisel.

Lastele ei maksa toidulisandeid ja vitamiine omapäi andma hakata, alati tuleks nõu pidada perearstiga — kas ja mida ta vajalikuks peab. Kui tundub, et põdemise järel oleks vaja organismi kiirelt turgutada, tasub ka apteekrilt uurida, milline toidulisand võiks abiks olla.

Kuhu tasub lastega sööma minna?

GoSpa

Tunnustamaks toidukohti, kus pakutakse lastega peredele meeldejäävaid restoranikogemusi, valis Eesti Lasterikaste Perede Liit tänavu esimest korda peresõbralikke toidukohti. Märgise pälvis 19 kohvikut ja restorani. „Peresõbralikkus ei ole midagi enesestmõistetavat, see ei tule üleöö ega autopiloodi pealt, vaid on pikaaegse pühendumuse ja töö vili,“ ütleb Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

Peresõbralikud toidukohad pandi ritta perede restoranikülastuste ja hindamiskomisjoni hinnangute põhjal. Perede erilisteks lemmikuteks osutusid GoSpa restoran Saaremaal ja Lucca Tabasalus. „Seal oli tõesti lastele ja peredele eriliselt tähelepanu pööratud,“ kinnitas peresõbralike restoranide valimise projektijuht Triinu Sink.

Kõige sagedamini rõõmustas söömas käinud peresid, kui nad tundsid end toidukohas oodatuna. „Ka menüüd üllatasid positiivselt,“ tõdeb projektijuht. „Rõõmustab, et toidukohad mõtlevad järjest enam, kuidas pakkuda lastele tervislikke valikuid.

Kui pere ei leidnud lastemenüüst midagi sobivat, siis lubati kas võtta täiskasvanute menüüst poole portsu kaupa või toitu pere peale jagada.“

19 tänavust paremat Restoran Allee, Babyback Ribs & BBQ, GoSpa restoran, kohvik Julius, kohvik Spargel, Lore bistroo, Lucca restoran, Mack Bar-B-Que Beachclub, Mack Bar-B-Que Mustamäe Keskus, Mack Bar-B-Que Valge Maja, Noarootsi lokaal, restoran Nero, restoran Pann&Kook, Ristorante Flavore, Rohuaia kohvik, Saaremaa Veski, Snoob Resto, Tulivee restoran ja Ugandi Resto. Allikas: Eesti Lasterikaste Perede Liit Tiitlile kandideeris 39 toidukohta. Konkurentsist langeti välja erinevatel põhjustel, kõige sagedamini sai projektijuhi sõnul toidukohale saatuslikuks teenindus: kas ei pööratud saabujatele tähelepanu või käituti nendega suisa halvasti.

Liidul on kindel plaan märgise väljaandmist jätkata. „Peresõbraliku toidukoha märgis kehtib ühe aasta,“ märkis Triinu Sink. „See ei lase toidukohal ka loorberitele puhkama jääda, märgise uuendamise nimel tuleb pidevalt pingutada. KERSTI EERO

Rubriik

19

Esmaspäev, 29. november 2021

20

Rubriik

Esmaspäev, 29. november 2021

Linola Shower and Wash linoolhapet sisaldav õrn dušigeel sobib ideaalselt erilist hoolt vajavale kuivale nahale.

Dušigeel toetab naha kaitsebarjääri, hoiab nahale omast pH taset (pH 5.5) ning tagab pikaajalise naha niiskuse sisalduse, kaitstes nahka kuivamise eest. Toode ei sisalda mineraalõlisid ja parabeene.

Linola Shower and Bath Oil vedel duši- ja vanniõli sobib kuiva, kareda ja ketendava naha hoolduseks.

Väikeste rasvaosakeste ühtlasel jaotumisel vees moodustub emulsioon, mis niisutab ja kaitseb nahka juba vannis.

Vanniõli parandab naha kaitsebarjääri, pehmendab ja rahustab nahka ning vähendab sügelust.

Toode ei sisalda värv- ega säilitusaineid.

Breathab

le

Prote ctive Balm

int im ate • For the area and bottom nappy entire • In the babies area for against • Pr otects moisture excessive ch and skin oil • Mineral cone fr ee and sili

Medical

Skin Care

Mikhail Nilov / Pexels

Nahk pelgab külma

Linola Protective Balm kerge koostisega õhku läbilaskev nahakaitsepalsam ärritunud ja hauduma läinud nahale. Sobib kasutamiseks imikute mähkmepiirkonnas ja nahavoltides. Kaitsepalsam leevendab nahaärritust, toetab kahjustunud nahabarjääri taastumist ning moodustab nahale läbipaistva kaitsekihi, mis laseb nahal hingata. Toode ei sisalda mineraalõlisid ega silikoone.

Linola Lotion kiiresti imenduv kehakreem sobib kuiva naha igapäevaseks hoolduseks.

Kehakreemi koostises olev kõrge linoolhappe sisaldusega ohakaõli parandab naha kaitsebarjääri ning annab nahale pehmust ja siledust. Leevendab sügelust ning ebamugavat pingsustunnet nahas.

Värskes õhus liikumise ahvatlusele on raske vastu panna, kui sellest kord maik suhu saadud. Et aga õues läheb aina külmemaks, ei saa tähelepanuta jätta tõsiasja, et igasuguse hoolduseta võivad külmakraadid, eriti aga vinge külm tuul näonahka tõsiselt kahjustada.

Millised on põhitarkused, millega ka külmal ajal muretult õues lustida soovijail tasub arvestada.

Anna mõjumiseks aega. Ära kreemita külmal ajal näonahka vahetult enne õueminekut. Puhasta või pese nägu ja kanna niisutav päevakreem nahale vähemalt 30—40 minutit enne väljaminekut. Kui seda teha vahetult enne väljaminekut või kui kannad kreemi pesemata näonahale, võib tulemus olla loodetule vastupidine.

Vali rasvasemad kreemid. Külmal ja tuulisel ajal tuleb kindlasti kasutada suurema rasvasisaldusega kreeme, külmakraadidega õues viibimise eel ei maksa kasutada kreeme, mis sisaldavad vett. Ka rikkalik öökreem on naha turgutamiseks kindlasti omal kohal.

Spetsiaalne kaitsekreem. Ka talvisel ajal võib ikka juhtuda, et mõni

pikem õuesolek tuleb ootamatult. Sellisteks puhkudeks võiks käepärast olla spetsiaalne kaitsekreem – küsi soovitusi apteekrilt või kosmeetikapoe müüjalt.

Kaitse huuli. Huuled on näo kõige tundlikum osa ja külm võib neile väga kiiresti liiga teha. Kaitse tuleb peale kanda vahetult enne väljaminekut.

Huulepulka peaks pika õuesviibimise jooksul uuendama mitu korda, eriti kui vahepeal õues näiteks süüakse-juuakse. Ära unusta käsi. Käed vajavad talvel kindlasti kaitset, sest tuulise ja pakaselise ilmaga lähevad nad kergesti punaseks ja käenahk võib praguneda. Kasuta külmaks ajaks mõeldud kätekreemi ja kanna tingimata kindaid. Kindamaterjal peaks olema tuultpidav, aga hingav – siis ei hakka käed matkal külmetama.

Sobivaid kreeme on valitseva külluse seast tõenäoliselt üsna keeruline valida. Õrnema ja tundlikuma nahaga inimesed võiksid kasutada laste külmakaitsekreeme või allergikute tooteid. Kindlasti tasub valiku asjus alati nõu küsida oma kosmeetikult, apteekrilt või nahaarstilt. Allikas: Matkajuht.ee

Toida oma nahka kartulimaskiga Saadaval apteekides!

Tootja: Dr. August Wolff GmbH & Co. KG Arzneimittel, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn, Salve 2C, Tallinn 11612; Tel 6 830 700

Kes tahaks nahka poekaubale vahelduseks hellitada taimse kosmeetikaga, võib metsamoor Irje Karjuse juhiseid järgides teha näiteks toitvat kartulipudrumaski. Võta üks kartul ja pool klaasi piima. Lõika kartul neljaks, keeda piimas pehmeks ja tambi ühtlaseks massiks. Kanna see näole, hoia 15 minutit ja pese leige veega maha. Kord kuus võiks nahka koorida kaerakliide või meresoola ja mee seguga. Naha esimene sõber on metsamoori sõnul aga pikk ja rahulik uni. OHTULEHT.EE

Toit

21

Esmaspäev, 29. november 2021

LAPS VALIB TOITU: kas anda alla või jätkata veenmist? „Põhiline maitsemeele kujundamise aeg on esimesest kolmanda eluaastani, aga kuna harjumused on õpitavad ja toituminegi on harjumus, siis kindlasti tasub igas eas proovida lapse söömisharjumusi muuta, sest mida mitmekesisemalt ta sööb, seda rohkem saab ta arenguks vajalikke toitaineid,“ ütleb laste toitumisnõustaja Margit Rannamets.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Kui laps ei taha mõnda toitu süüa, siis kindlasti ei tohiks kohe alla anda,“ ütleb laste toitumisnõustaja Margit Rannamets. Ta soovitab kõigepealt mõelda, kas laps ka päriselt valib toitu. Kui mõned päevad toidupäevikut pidada ja panna kirja kõik, mida laps sööb või ei söö, siis võib selguda, et tegelikult ta sööb küll, ja isegi väga palju, ainult et põhitoidukordadeks on tal isu rikutud ja siis tundubki, et laps ei söö midagi. „Toidupäevikust võib välja kooruda mõni konkreetne toidugrupp, mille laps on oma menüüst täiesti välja jätnud. Tihti on just köögiviljad need, mida ei sööda,“ teab toitumisnõustaja. „Mõned lapsed aga välistavad teraviljatooted, nad ei söö putru ega saia-leiba. Kindlasti tasub arvestada ka seda, et nii lapse isu kui ka tema toidueelistused on periooditi erinevad.

Võib-olla lühikest aega ta mingit asja ei söö, siis aga hakkab jälle sööma.“ Pikka aega oli levinud uskumus, et laps ennast nälga ei jäta. „Võib jätta küll,“ kinnitab Margit. Lastel, kes on oma menüü piiranud viie kuni kümne toiduainega, võib jääda puudu nii vajalikust toiduenergiast kui ka

„Oluline on jääda rahulikuks ja neutraalseks, et lapsel ei tekiks söömise ees ärevust.“

Margit Rannamets, laste toitumisnõustaja

paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Samas ei pruugi see puujääk tema kehakaalus välja paista. „Laps, kes toiduga pirtsutab, pole tingimata alakaaluline. Võib-olla sööb ta väga palju süsivesiku-, suhkru- ja rasvarikast toitu ning on hoopis ülekaaluline,“ tõdeb ta.

Laps ei pruugi tundagi, et tal on kõht tühi ja isegi siis, kui ta tunneb nälga, võib ta keelduda pakutut söömast. Laps võib tunda toidu puhul lausa hirmu, kui teda on sunnitud sööma või kui toit on talle tundmatu. „Lastele üldiselt maitseb see toit, mis neile meeldib ja meeldib see, mille maitse ja välimus on neile tuttav.

Esimesest kolmanda eluaastani on laps väga vastuvõtlik, sestap tasub tal lasta katsuda, nuusutada ja maitsta võimalikult palju eri toiduaineid, aga just sel perioodil kipuvad lapsevanemad alla andma.

Kaheaastased on sageli tujukad ja väga iseteadlikud, tahavad kõike ise teha ja lapsevanemal on siis lihtsam talle mingit tuttavat toitu pakkuda. Ma tean, et ta neid makarone sööb — ja lõpuks laps sööbki kogu aeg makarone,“ hoiatab Margit. Nii muutub toit väga ühekülgseks.

Survestamine tekitab pigem vastuseisu

Kui laps keeldub mingit toiduainet söömast, siis kindlasti ei tohi teda sundida, sest survestamine tekitab pigem vastuseisu. „Talle tuleks pakkuda võimalikult mitmekülgset toitu, aga laps peab saama ise otsustada, mida sööb. Näiteks panna koos hommikupudruga lauale nii mustikad kui ka banaanid, et ta saaks ise väikseid valikuid teha.

JÄRGNEB lk 22

Kõige sagedamini keelduvad lapsed söömast rohelisi köögivilju. Vida Press

22

Toit

Esmaspäev, 29. november 2021

Kuigi toiduga premeerimine on väga levinud, ei tohiks söömist siduda emotsioonidega á la kui teed midagi hästi, saad magustoitu või siis vastupidi, et kui sa nüüd ei söö, magustoitu ei saa. Söömisesse tuleks suhtuda hästi neutraalselt, see peaks olema igapäevaste toimingute loomulik osa,“ soovitab Margit. Sellele pole vaja liigset tähelepanu pöörata.

Samas väike tähelepanu õigel hetkel tuleb kahtlemata kasuks. Kuna väiksemate laste puhul kiitmine toimib, võiks näiteks leppida kokku, et laps maitseb kolm ampsu kõrvitsat, ja kui ta seda teeb, siis rõõmustada koos lapsega.

Alati tasub lapsi kaasata söögitegemisse, näiteks minna koos poodi või turule ja lasta neil ühtteist endal valida ning pärast kutsuda ka kööki appi. „Lapsed võiksid aidata näiteks köögivilju pesta või koorida, suuremad juba ka lõigata. Tihti on lapsed palju altimad proovima toitu, mille valmistamises nad ka ise on osalenud.“

Kõige olulisem on vanemate eeskuju

„Kindlasti ei tohiks lapse kuuldes vanaemale kurta või lasteaias rääkida, et meie laps on toidu suhtes pirtsakas ja ei söö mitte midagi,“ hoiatab toitumisnõustaja. Laps võib kuuldu omaks võtta ja hakata veel rohkem toitu valima.

Oluline on jälgida, et lapsel oleksid korrapärased söögiajad ja pidevalt ei käiks üks näksi-

mine. „Sageli rikubki isu ära see, et kodus on snäkid, näiteks kommid-küpsised-krõpsud pidevalt käeulatuses. Loomulikult rikuvad need lapse isu ja kui saabub lõuna- või õhtusöögiaeg, ei olegi tal kõht tühi. Siis pole ka põhjust uusi maitseid proovida.“ Sestap võiks söögikordade vahel olla kättesaadav vaid puhas joogivesi. Toidukordi võiks lapsel olla päevas neli kuni kuus: kolm põhitoidukorda ja nende vahel mõned vahepalad, milleks võiksid olla puuja köögiviljad või pähklid, mitte maiustused.

Vahel võib lapse vastumeelsus olla seotud mitte toiduaine, vaid hoopis selle valmistusviisiga. Sestap võiks sama köögivilja pakkuda nii tükeldatult, riivitult kui ka kujunditeks lõigatult, nii toorelt kui ka aurutult või keedetult-küpsetatult. Mänguruumi lisab seegi, kas pakkuda seda eraldi või mõne toidu koostises. Mõnikord lapsi natuke hirmutab, kui neile pannakse taldrikule midagi tundmatut, samas ema või isa taldrikust on nad nõus seda proovima.

Kõige olulisem lapse toitumisharjumuste kujunemisel on Margiti sõnul vanemate eeskuju. „Kui lapsevanem ei söö ise köögivilju ja krimpsutab nina õhtusöögi kõrvale pakutud salati peale, võtab laps selle suhtumise omaks. Samas on just mõnusas ühises õhtusöögilauas hea võimalus tekitada lapsel tervislikke toitumisharjumusi.“

Mõni laps pole tomatitki proovinud

Paljud lapsed tahavad täpselt näha, mis neil taldrikul on. Sestap võiks panna kõik söögikorraks valmistatud asjad lauale ja lasta lapsel endal toitu tõsta. „Kui laps endale võõraid asju kohe ei võta, tasub neid edaspidi ikkagi serveerida. Ühel hetkel on ta ehk nõus neid kätte võtma, mingil hetkel nuusutama ja lõpuks isegi keelega proovima. Toiduga tutvumine võtab aega ja kindlasti ei tohiks lapsega pahandada, kui ta kohe ei ole nõus proovima,“ ütleb Margit. Ta juhib tähelepanu, et lapsevanem ei tohiks tunda end solvatuna, kui tema on panustanud toiduvalmistamisse aega ja energiat, aga laps keeldub seda söömast. „Oluline on pakkuda lapsele võimalusi ja jätta tema enda otsustada, kas ta midagi proovib või mitte. Kui järjekindlalt edasi pakkuda, siis ühel heal päeval ta tõenäoliselt ka proovib.“ Köögivilju saab peita ka toidu sisse, näiteks lisada kartulipüreele kõrvitsat või kaalikat või sokutada ühtteist smuutidesse. Kas selline tüssamistaktika töötab, sõltub juba lapsest. „Ühele

Varu katsetamiseks kannatust!

Vida Press

Selle kohta, mitu korda peaks laps uut maitset proovima, enne kui see talle tuttavaks saab, on erinevaid arvamusi ja uuringuid, kuid enamasti soovitatakse 8—15 korda. „Uusi asju tuleb hakata lapse harjumuspärasele toidule ükshaaval lisama. Kui lapsel pole järsku enam ühtegi tuttavat toiduainet taldrikul, ehmatab ta täitsa ära,“ rõhutab toitumisnõustaja, et muutusi tuleb alustada väikeste sammukeste kaupa, et laps jõuaks nendega harjuda. „Aga kui ta selle aja jooksul pole nõus mingil moel toiduainet proovima, siis tasub teha väike paus ja proovida uuesti umbes poole aasta pärast.

Kindlasti ei tohiks alla anda, sest lapse maitsemeel areneb ja kasvades maitse-eelistused muutuvad.“ lapsele see sobib, teist tasub aga kindlasti teavitada, et sinna on midagi lisatud. Köögivilju võib toidu sisse peita, aga kui laps näiteks küsib, kas sa panid siia smuuti sisse spinatit, siis kui tõesti panid, tuleb seda ka tunnistada,“ hoiatab Margit — lapse usaldusega mängida kindlasti ei tasu.

Kõige sagedamini tekitavadki lastes vastuseisu köögiviljad, sest paljud pole ka oma vanemaid näinud köögivilja söömas — ja et vanematel puudub harjumus ja kogemus köögivilja valmistada, ei tule see neil ka hästi välja.

Erinevad toitumisuuringudki kinnitavad, et Eestis süüakse köögivilja oluliselt vähem kui toitumissoovituste järgi peaks. „Küsimuse peale, kas sulle tomat maitseb, ütleb mõni lasteaialaps: ma ei tea, pole kunagi proovinud,“ märgib Margit. Paljud lapsed ei söö tema sõnul ka marju. „Nad armastavad banaani ja viinamarju, aga mustikad ja vaarikad on nende jaoks juba hapud.“ Kõige sagedamini keelduvad lapsed siiski söömast rohelisi köögivilju.

Püüa last kokkamisse kaasata — tihti on väikelapsed palju altimad proovima toitu, mille valmistamisel nad ise on osalenud. Vida Press

Rubriik

23

Esmaspäev, 29. november 2021

Kuna see on esimene piim, mis ei tule emmelt, siis soovin teha kõik õigesti.

Alina, 7-kuune.

HiPP ORGANIC COMBIOTIC® jätkupiimasegu.

Inspireeritud loodusest.

Looduslike piimhappekultuuridega A-, C- ja D-vitamiin aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele Parima mahekvaliteediga Seisan selle eest oma nimega.

Metafolin® on registreeritud kaubamärk, mis kuulub ettevõttele Merck KGaA, Darmstadt, Saksamaa.

HiPP ORGANIC COMBIOTIC® on ainus piimasegu mille koostises on Metafolin®.

hipp.ee

24

Rubriik

Esmaspäev, 29. november 2021

Tõeline nelikvedu, maailmaklassi turvalisus ja 3 aastat tasuta hooldust – Subaru Outback on lausa loodud Eesti oludesse. Just praegu on õige aeg vahetada välja oma kaheveoline auto, sest uus partii nelikveolisi Subaru Outbacke on juba Eesti poole teel. Ülirikkalikus põhivarustuses ka uusima põlvkonna EyeSight juhiabisüsteem lisandunud funktsioonidega, juhi jälgimissüsteem, mis annab märku, kui juht hakkab väsima, autonoomse roolimisega sõidurajalt kõrvalekaldumise ennetussüsteem, kohanduv püsikiiruse hoidja, isereguleeruvad LED kaugtuled ning automaatne tagurdamispidur. Kõik vajalik on hinna sees!

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Tule lähimasse Subaru esindusse ja vali oma uus auto välja!

Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed (WLTP): 8,6 l/100 km, 193 g/km.

3 aastat tasuta hooldust läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.

subaru.ee