Lemmikloom aprill 2016

SORRY – URIN ELMARI RAADIO EETRIS. JAAGUP KREEM PEAB KODUS KANA. LEMMIKU VÕTMINE ON PERE ÜHINE OTSUS. KAS KOERAL ON HAMBAHARI?

Lemmikloom Neljapäev, 28. aprill 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marko Tiidelepp, tel 614 4095 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Neljapäev, 28. aprill 2016

2 Lemmikloom

Kas koerad tunnevad kadedust?

Lemmikloomade käitumist on maailmas uuritud nii- ja naapidi ning tehtud sellest kõiksugu huvitavaid järeldusi. Nii näiteks väidetakse, et kui koer näeb, et teine neljajalgne saab triki või mõne muu teo eest preemiat, näiteks maiust, tema aga mitte, hakkab ta end kratsima, on ärritunud ja varjab end tunnustuse pälvinud koera pilgu eest – seega tunnevad sulaselget kadedust.

Siiski ei ole koera kadedus inimese omaga võrreldav. Näiteks ei pahandanud koerad sugugi, kui ühele anti vorsti, teisele aga paljast leiba, ka ei erutunud nad, kui pidid maiuspala väljateenimiseks trikke tegema, liigikaaslane sealsamas kõrval sai selle aga lihtsalt niisama. ÕL KALEV LILLEORG

Ei saa koera ega kassi? Võta hiired!

Kui koeraga jalutamiseks pole aega, kassikarvad võtavad aga nina tilkuma või põhjustavad muid allergianähte, ei pea lemmiklooma pidamise mõttest loobuma. Võid endale võtta näiteks liivahiired (pildil). Neile sobiva elupaiga loomine ei nõua suurt kulu. Hästi sobib näiteks klaasterraarium, millesse tuleks panna u 10 cm paksune kiht saepuru või liiva – hiirtele meeldib liiva sees kaevata, nii et puru lendab, klaasterraariumist ei paisku see laiali. Veel läheb vaja puuoksa hammaste teritamiseks, poolikut lillepotti vmt, kuhu puuri asukad peitu saavad pugeda, joogipudelit ja toidunõusid – võitegi elukad koju tuua. ÕL

JAAGUP KREEM: «Siil on meil vägev spordipoiss!»

ERAKOGU

Poolteist aastat tagasi ilmus rokkar Jaagup Kreemi majja kõrvuksiill – poeg Robin Rio tahtel.

«Läksime otsisime ta loomapoest üles – ja tõimegi koju,» räägib Jaagup. Robin Rio pani uuele pereliikmele nimeks Müttaja.

«Siilil on väikesed jalad, aga hästi raske keha, kui ta astub, siis teeb ta seda üsna kõva mütaka sammuga,» selgitas Jaagup toona. Tänaseks on siil aga tõestanud oma sportlikke võimeid.

«Nüüd jookseb kogu aeg rattas,» naerab Jaagup. «Siil on meil vägev spordipoiss! Aga ta turtsub, kui keegi peale Robini teda näppima hakkab. Robin, keda ta võtab kui peremeest, võib ta puurist palja käega välja tõsta, aga mina pean küll teda tõstes kinda kätte panema.»

Enne Müttajat olid Kreemide peres väärikas eas Saksa lambakoer Sandy Dubrowski ning noor Tiibeti mastiff Charlie Harper. Hiljuti lisandus ka tiivuline pereliige. «Kutsume teda Kanaks, aga tegelikult panime talle nimeks Liis,» naerab Jaagup. «Ühe Eesti kuulsa lauljanna järgi. Ta lihtsalt laulab meil ühtelugu ja hõikab säärase terava häälega kogu aeg.»

Jaagup ütleb, et ei plaani siiski miniloomaaeda avada, tema

Jaagup Kreem usub, et lemmikloomadega koos kasvanud lastest saavad paremad inimesed.

Värskeim pereliige – omadele lihtsalt Kana.

meelest arendab lemmikloomade pidamine lastes kohuse- ja vastutustunnet, oskust teist olevust märgata ja tema eest hoolitseda, aga ka distsipliini.

«Mul oli endal kunagi hamster ja merisiga. Kui majapidami-

Kvaliteetsed kassi-ja koeratoidud igaks eluetapiks KASSITOIT alates 2.66 EUR kg KOERATOIT alates 1.17 EUR kg

Premeeri oma lemmikut maitsvate hõrgutistega

ses on loomad, tahad kuidagi ise ka parem inimene olla. Ma usun, et lastele on praeguseks ka juba selge, et kui loomad on kord võetud, tuleb nende eest ka hoolitseda. See õpetab elamist.»

AIGI VIIRA

Kuivatatud seakõrv Kuivatatud magu Kuivatatud kops Kuivatatud närimistoru Kuivatatud maks Kuivatatud kanapugu Kuivatatud kanakael Kuivatatud mage kala Närimisliha Assortii Preemia hõrgutised pakuvad närimisrõõmu Teie lemmikule. Toode on tervislik ja kasulik, sisaldades rikkalikult proteiini, vajalikke vitamiine, mineraalja toitained. Toode on naturaalne, sest töötlemisel ei kasutata konservante ega teisi keemilisi aineid. Seda on mugav kasutada, kuna ei nõua spetsiaalseid säilitamistingimusi, on pika säilivusajaga ja maitsevad hästi Teie lemmikule. Toote närimine puhastab hambaid, aitab eemaldada hambakattu ning hoida hambad ja igemed tervetena.

Preemia tooteid mÖÖvad: RIMI, Selver, Prisma, ETK, Bosse, Bramham Trade, Kaubamaja, Haapsalu TÜ, Hortes, Agamiks, Valdeku kliinik ning kõik teised paremad hüper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.

Tellige www.kuivtoit.ee või telefonil 672 4878 E-poest tellides transport tasuta.

PREEMIA OÜ, Kiltsi tee 14A, Haapsalu 90403, GSM 50 35 762, Tel 47 29 280 e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee

Neljapäev, 28. aprill 2016

Lemmikloom 3

OWE PETERSELL: kohtumisrõõm on alati tohutult suur

ALDO LUUD

«Mis seal salata, ma olen mingitel hetkedel seda ka teinud, et lähen lihtsalt korraks koduuksest välja ja tulen mõne hetke pärast tagasi – ainult seepärast, et näha seda siirast kohtumisrõõmu,» naerab raadio Elmar peatoimetaja Owe Petersell, kel sõbraks kääbusšnautser Sorry.

AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

«Nojah, käin korra postkasti juures ära või nii. Rohkem pole vajagi: tagasi tuppa astudes ootab ees siiras ja ülevoolav rõõm, jooksmine-kargamine-hüppamine-rõõmuniutsumine.»b Owe möönab, et tegelikult ongi koerapidamise suurim rõõm see tingimusteta armastus. «See on nii hea tunne, kui keegi on sinu üle alati – alati! – nii siiralt rõõmus ja sulle jäägitult truu,» arutleb ta.

«Võib kõlada nagu looma ärakasutamine, aga tegelikult on see rõõm ju alati mõlemapoolne, ka peremehel on tuju kohe mitme kraadi võrra parem. Ja peremehe hea tuju on omakorda jälle loomale hea, nii see ring käib.»

Igapäevapingete maandamisel on koerast tublisti abi, ütleb Owe: «Kindlasti aitab stressi vastu juba ainuüksi see, et koeraga tuleb jalutamas käia. Üks pikem kõndimine, isegi kui see tuleb ette võtta vihma või lörtsiga, annab lõpuks hoopis mõnusama enesetunde. Samas ma ei taha kuidagi seda suhtumist tagant õhutada, et kui teil on vaja stressimaandajat, siis võtke koer!

Ei saa salata: lemmikloomaga kaasneb ka vastutus ja väga palju kohustusi. Sellest peab teadlik olema – ja selleks valmis olema.»

Arvestada tuleb ka ootamatute väljaminekutega – loomade raviprotseduurid ja ravimid on tihtilugu ikka väga kulukad.

Omaksvõtt algas esimesest silmapilgust Sorry, kelle peen passijärgne nimi on Yospel Harley Night Rod ja kelle sünnikuupäev on saatuse tahtel raadio Elmariga sama, elab Owega koos juba aastaid. Et Owest, kes varem piirdus akvaariumikalade pidamisega, ühtäkki koeraomanik sai, oli pika mõttetöö tulemus.

See on nii hea tunne, kui keegi on sinu üle alati – alati! – nii siiralt rõõmus!

Raadiohääl Owe Petersell

«Mõte, et tahaks koera, oli mul hästi pikka aega, aga ikka leidsin, et ei saa seda endale lubada,» pajatas Owe siis, kui oli Sorryga aastajagu päevi kodu jaganud. «Lõpuks sain aru, et ega elutempo aeglasemaks muutu, tuleb lihtsalt koer võtta.»

Võttiski. Vastastikune omaksvõtt algas esimesest silmapilgust ja hüüdnimi Sorrygi sündis samal hetkel: «Kui tal järel käisin, oli tal säärane tuustik-tutt kuklas.»

Owe pöörasevõitu elutempo pärast koeravõttu leebemaks ei muutunud. «Hommikuti jalutame, kui jõudu leian, siis ka jookseme,» rääkis Owe vastse koeraomanikuna.

Kui peremehel on vaja Tartust Tallinna või Pärnusse kihutada, sõidab Sorry alati kaasa. «Ta on üsna vagur kaasreisija,» on peremees rahul. «Eks talle muidugi meeldiks sõidu ajal autos ringi ronida ja sülle pugeda, kuid seda ma talle kahjuks lubada ei saa.»

Sorryst on saanud staažikas raadiotöötaja Titest saati on Sorry koos Owega raadios tööl kaasas käinud. Eetrivabadel hetkedel saab ta möllata maja sisehoovis, kui aga Owe on saatega eetris, püsib kenasti laua all paigal. Juhtub, et võtab sõnagi.

«Nagu kuulsite, tuleb täna koerailm,» tuli Owel kord raadiokuulajatele vabandavalt öelda, sest Sorry otsustas keset ilmateadet paisata otse-eetrisse hääleka haugatuse. Üldiselt käitus Sorry juba kutsikana pigem hillitsetult, punastamist väärt hetke põhjustas peremehele vaid korra. «Üks tuntud laulja andis mulle intervjuud ja selle ajal pissis Sorry talle varba peale,» muigab Owe. Õnneks ei teinud muusik Sorry tembust erilist numbrit, vaid oli kutsika vastu ka pärast sõbralik.

«Mis ilmateate-haugatusi puudutab, siis eks ta pigem ole aastate jooksul ära harjunud, et külas käib igasuguseid inimesi ja kosta võib igasuguseid imelikke hääli,» naerab Owe praegu, kui Sorryst on saanud staažikas raadiotöötaja.

«Tänasel päeval piirdub ta reeglina ettevaatliku urinaga.»

ISELOOMUKAS SORRY: «Talle ei meeldi väikesed lapsed,» lausus Owe siis, kui Sorry oli veel kutsikamõõtu.

«Ja ta pelgab millegipärast ka küürus vanainimesi.» Ülevoolavat sõbralikkust ei ilmuta Sorry võõraste vastu praegugi, omasid hoiab aga seevastu topeltinnuga.

Neljapäev, 28. aprill 2016

4 Lemmikloom

Laps tahab lemmiklooma - võtame kalad!

VIDA PRESS

MAIRI KADAK

leht@ohtuleht.ee

Akvaarium, just! Kalad on ilusad vaadata, püsivad ühe koha peal paigal, karva ei aja, jalutama ei kipu, majakraami puruks ei näri ja küüsi ei terita – muidugi võtame kalad!

«Kui keegi sellise jutuga lagedale tuleb, et last koera või kassi võtmise mõttest loobuma keelitada, siis on ta küll väga valel teel,» muigab Sirje Tamm, kelle kodus on akvaarium olnud juba üle 40 aasta. «Tõsi, akvaariumi hooldamine on palju lihtsamaks läinud kui oli siis, kui mina lapsena sellega alustasin, aga tegemist on sellega ikka piisavalt, kui tahad, et su kalad ennast hästi tunneksid.»

tunni ajaga vähemalt kolm-neli korda endast läbi pumbata. Valida tuleb akvaariumi suurusele sobiva võimsusega filter, et veevool ei läheks liiga tugevaks.

Ka on suuremale osale akvaariumikaladele vaja soojendit, sest vesi peaks püsima vahemikus 24–26 kraadi.

Põhjakate ja taimed

Et akvaarium kena välja näeks, tuleb põhja puistata kruusa, kuhu saaksid kinnituda taimed, ka võib sinna sättida mõne suurema kivi, puujuure vm – kaladel ka huvitavam.

«Peenikest liiva ei maksa akvaariumi põhja panna,» juhendab Sirje.

«Kruusakivi läbimõõt võiks olla poole sentimeetri kandis, ehk ka natuke alla. Kui valite akvaariumi elustaimed, on vaja ka valgustust. KunstLapse esimene akvaarium taimede korral saaks ilma läbi, aga eks Kui aga laps kalu igatseb, soovitab valgustatud akvaarium ole kenam Sirje talle kõigepealt vaadata ka.»

VIDA PRESS rääkida just sellega Vaja on ka siseotud kohustusfooni, millega akvaariumi putest. Näiteks et vähastada. Sajahemalt tund aega on keskelt läbi iga kümliitrist akvaariune päeva tagant vami soovitab ja akvaariumi puSirje puhastada hastamisega mässakord nädalas, suuremat võib ta – parem on ikka puhastada näiette teada, et akvaariumipidamine ei teks kümne päetähenda vaid toidu va tagant. Muipuistamist ja lupsu dugi sõltub pulöövate kalakeste Sellises anumas võid kala hastamissagedus ka sellest, jälgimist. kingituseks viia. Püsivaks Vanematel tuleb elupaigaks see kalale ei sobi. kui palju on kalu ja taimi. aga arvestada sellega, et väga odav kõik see kokku poVanast veest vahetatakse värske legi, eriti kui otsustatakse vähemalt vastu vaid osa, umbes kolmandik. sajaliitrise akvaariumi kasuks.

See vesi, mis juurde kallatakse, peab «Kui akvaarium üldse võtta, siis olema vähemalt ööpäeva toatempemina soovitan küll ikka suuremat, ratuuril seisnud, kraanist lastud vett korralikku,» ütleb Sirje. «See mõte, akvaariumi kallata ei maksa. et ostan lapsele laua peale õige üm«Mina soovitan inimesele, kes võmarguses anumas kuldkala, las siis tab oma esimese akvaariumi, otsida sõbrustab temaga – see mõte unusmõni vilunud akvaariumipidaja, keltage küll kohe ära,» on ta kategoorile juures saab käia vaatamas-õppiline. «See on kala piinamine, seda te mas, kuidas see kalade pidamine õiju ometi ei taha lapsele õpetada.» gupoolest käib,» soovitab Sirje. «Kui Akvaariumis peab kindlasti olekalu tahab võtta laps, võib tal see tuma piisava võimsusega filter koos hin õppimise käigus üldse üle minna – ikka parem, et see juhtuks siis, õhustajaga. Filter peaks olema sellikui kalad juba kodus.» ne, et suudaks kogu akvaariumivee

Hooldust saab tellida Akvaariumihoolduse saab ka tellida – sõltuvalt tellimuse mahust võib siis omanikule üldse jääda vaid kalade imetlemise rõõm, akvaariumi kena väljanägemise ja bioloogilise elukeskkonna probleemideta toimimise tagavad teenusepakkujad.

Hooldustööde maht, ulatus ja sagedus võib olla erinev, vastavalt kokkuleppele kas ühekordne põhjalikum puhastus või olukorra pidev kontrolli all hoidmine. Hooldus võib hõlmata  akvaariumi põhjapuhastust koos veevahetusega,  klaaside ja sisustuse puhastust,  veeparameetrite mõõtmist,  filtrisüsteemi jälgimist ja puhastamist ning hooldust,  muu akvaariumitehnika hooldust ning vajalike kulumaterjalidega varustamist,  kalade tervisliku seisundi jälgimist, elukeskkonna võimalike probleemide tuvastamist ja võimaluse korral ennetamist.

Hooldusepakkujaid:  Akvaariumistuudio OÜ  Akvaariumikauplus Kalake  Zoomaania OÜ jt VIDA PRESS

Alusta gupide või kuldkaladega

Algaja akvaariumipidaja ei peaks kohe võtma endale haruldusi – arukas oleks nendeni jõuda siis, kui kalade pidamisega on juba pisut kogemusi. Alustamiseks sobivad hästi gupid ja kuldkalad. Viimaseid on palju liike, nii saab igaüks endale meelepärased valida.

Sööta tuleb kalu iga päev, aga vajalikku toidukogust peab täpselt teadma – kalu ei tohi nälga jätta, aga ka ülesöötmine on ohtlik, sest toit, mida kalad ära ei jõua süüa, hakkab vees lagunema, põhjustab vetikate teket, vesi läheb sogaseks ja kahjustab kalade tervist.

Võimalik on kasutada ka automaatsöötjat, mis kindlal ajal toitu puistab. Siis tuleb aga hoolikalt jälgida, et söötjas oleks piisav toidukogus – kui igapäevast toitmiskohustust pole, võib see kergesti ununeda.

Kalade eluea kohta on lihtne reegel – mida väiksem kala, seda lühem on ta eluiga. Parvekalad elavad 3–5 aastat, suuremad võivad elada kuni kümme aastat või isegi rohkem – kõik oleneb liigist.

Allikas: Akvaariumikauplus Kalake

Neljapäev, 28. aprill 2016

Lemmikloom 5

Ära võta looma perre kergel käel VIDA PRESS

Ükskõik, kas tegemist on liivahiire, hamstri, kala või kassi-koeraga – lemmiklooma ei tohi uisapäisa perre võtta.

Kindlasti tehke eeltööd: lugege ja uurige, millised on looma vajadused, keda tahaksite võtta.

Seejärel vaadake oma kodus ringi: kas need olud sobiksid uuele pereliikmele? Linde näiteks ei tohiks hoida köögi lähedal, koertel peab olema ruumi joosta, kassid tahavad ronida.

Ennekõike tuleb läbi mõelda, missugune loom sobib teie pere eluviisiga ega tekita kelleski pereliikmeist vihast vastuseisu, juhendab Pets & Kids – loom peab kõigile sobima.

Kas sobib väikelastega?

Kes hakkab hoolitsema?

Uuringud näitavad, et lapsed, kes kasvavad koos lemmikloomaga, on enesekindlamad, sotsiaalselt paremini kohanevad ja kaastundlikuma loomuga kui loomata kasvanud lapsed. See aga ei tähenda, et lapse mangumise peale tulekski tema soovitud loom koju tuua. Selgeks tuleb rääkida, kes hakkab uue pereliikme eest hoolitsema, kui palju on kellelgi aega ja võimalusid oma panus anda.

Looma igatsedes on lihtne oma võimeid ja võimalusi üle hinnata või loota, et õnnestub praegust eluviisi, mis loomapidamiseks kuidagi ei sobi, lemmiku perre tulekuga muuta.

Ei maksa teha tulevikuplaane: kui ma veel selle ja selle ära teen, siis on minul ka aega. Tähtis on aeg, mida suudate pühendada kohe, kui loom on koju toodud. Kui plaanite perre võtta näiteks kutsika või kassipoja, tuleb temaga hakata tegelema kohe: ta vajab

Peres peavad kõik olema loomavõtmisega päri, siis ei tekita temaga tegelemise kohustus tülisid.

esimesel eluaastal palju tähelepanu, õpetust ja tegelemist, kui soovite, et ta hiljem oma käitumisega ühtelugu meelehärmi ei põhjustaks ja teaks täpselt piire.

Vanemad peavad arvestama ka sellega, et kuigi lapsed lubavad siiralt oma lemmiklooma eest hoolitseda ja mõtlevad seda lubamise ajal täiesti tõsiselt,

ei kujuta paljud neist siiski päris täpselt ette, millised kohustused ja vastutus lemmikloomaga kaasnevad.

Laste vaimustus võib raugeda Arvestada tuleb, et vähemalt üks lapsevanem peab olema valmis hakkama täiskohaga looma-

hooldajaks – vähemalt peab see olema n-ö varuplaan. Kas olete selleks valmis? Kui mõlemad vanemad on pika päeva tööl, võib teie perre kutsikast või kassipojast paremini sobida mõni väike näriline, kala või roomaja.

Perre, kes veedab üheskoos iga vaba nädalavahetuse matkates ja telkides, võib koer suure-

Tootja Best Friend Group Ltd. on lemmikloomatoodete turuliider Skandinaavias.

Meie laiast tootevalikust leiab igaüks oma koerale, kassile või närilisele turvalise ja kõrge kvaliteediga toote.

Jagame meie armastust lemmikutele oma toodete kaudu ja aitame muuta Teie ühiseid hetki meeldejäävateks.

Sinu parimale sõbrale, www.bestfriend.com Maaletooja M&V Trade

päraselt sobida. Kui eelistate vabal ajal käia oma lastega muuseumides või teaduskeskustes, võivad kalad või roomaja innustada lapse teadushuvi. Kas perele meeldib veeta vaba aeg mõnusalt kodus, raamatuid lugeda või külalisi võõrustada? Ehk oleks siis paslik üks mõnus karvakera – kass või hoopis jänes.

Kui elate üürikorteris, tuleb mõistagi alustada sellest, et uurite järele, kas sinna üldse tohib looma võtta. Kodu elava liiklusega linnatänava või suure maantee ääres pole aga ehk sobivaim koht loomale, kes tahab palju õues olla ja liikuda.

Mõni lemmikloom ei sobi kokku väga väikeste lastega.

Näiteks ei tunne küülik ennast hästi peres, kus lapsed ei saa aru, et looma ei pea kogu aeg süles vedama ja karvadest sikutama. Ka kutsikatel ja kassipoegadel on raske taluda väikelaste liiga tormakaid kallistusi, ennast kaitstes võivad nad aga lapsele haiget teha.

Ka ei pruugi sel ajal, kui lapsed alles väikesed, jaguda vanematel nende kõrvalt piisavalt aega, et veel loomalapsigi kasvatada ja õpetada.

Lemmiklooma võtmise otsus peab olema põhjalikult ja igast küljest kaalutud, ainult siis saab temaga koos veeta hulga õnnelikke aastaid.

MAIRI KADAK

Neljapäev, 28. aprill 2016

6 Lemmikloom

VIDA PRESS

Kass turgutab omaniku tervist

Vaata koerale sageli suhu!

Kassid on ilusad, armsad, vahel naljakad, alati head seltsilised – aga teevad head ka omaniku tervisele.

 Esimene märk võimalikust algavast parodontiidist on igemepõletik. Selle tunnusteks on paistetus, punetus, ka veritsemine.  Kõige tõhusam abi igemepõletiku vastu on koera hammaste igaõhtune harjamine.  Kõik igemepõletikud ei arene parodontiidiks, selle tekke tõenäosus on suurem, kui loomal on vaimne või kehale mõjuv stress (teised haigused, kehv toit, halvad pidamistingimused.  Mõnel loomal on suurem geneetiline eelsoodumus.  Kuivtoidu struktuur mõjutab katu ja kivi tekkimist hammastele: mida suuremad tükid, seda parem. Allikas: Nõmme loomakliinik

Väga paljud kassiomanikud ütlevad tagasi vaadates: pere sai meist siis, kui majja tuli ka kass, väidab portaal Lifehack. Küllap on kõik kassiinimesed tajunud, et kodune nurrumootor mõjub neile hästi – aga paljud ei tea, et seda kinnitavad ka teadlaste uuringud.

Vähem stressi Kass maandab tõhusalt pererahva stressitaset.

Ainuüksi tema silitamine või kassiga mängimine mõjub lõõgastavalt. Pealegi on kass koeraga võrreldes oluliselt iseseisvam, temaga ei pea mitu korda päevas õue minema ega pikki jalutusringe tegema – nii on omanikul vähem põhjust muretsemiseks.

Südamehaigused ei kimbuta Minnesota südameinstituudis mõne aasta eest tehtid uuringust ilmnes, et kassiomanikel on südameinfarkti tõenäosus 30% väiksem, võrreldes nende inimestega, kellel kassi pole. Järeluuring näitas, et ka muude südame-veresoonkonna haiguste risk on kassiomanikel väiksem. Selle üks põhjusi on just kasside rahustav ja stressi kahandav mõju inimesele.

Ei tunne end üksildasena Lemmikloom, ükskõik milline, ei lase omanikul end üksildasena tunda – tal on alati keegi, kes teda kodus ootab ning pärast pikka ja rasket tööpäeva lõõgastust pakub. Kassi seltskond rahuldab suhtlemisvajadust sama hästi kui inimeste oma, selgus Miami ülikoolis tehtud uuringutest. Enamik kasse näitab oma kiindumust pererahvasse üsna selgelt välja, ehkki sageli kiputakse väitma, et seda teevad vaid koerad. Paljud kassid on vägagi suured suhtlejad.

Psüühikahäired leevenevad Kassiühingute ja vaimse tervise instituudi teadlaste ühisuurimuse käigus küsitleti 600 inimest, kellest pooltel oli nende enda kinnitusel vaimse tervisega probleeme. Kümnest kassiomanikust üheksa kinnitas, et kass mõjub tema meeleolule positiivselt ja argimuredega on just tänu lemmikloomale lihtsam hakkama saada. Abi on nii kiindumustundest kui ka lemmiku pidamisega kaasnevatest kohustustest: sa pead kellegi eest vastutama, tema eest hoolitsema, tunned, et oled vajalik. Igapäevased kassi hooldamisega seotud askeldused – toitmine, liivakasti puhastamine, mängimine – ei lase nurka norutama jääda.

VIDA PRESS

Kuidas on lood igaõhtuse hambapesuga?

MAIRI KADAK

leht@ohtuleht.ee

Tihtilugu avastab loomaarst koeral igemepõletiku või hambakivi juhuslikult – arsti juurde on enamasti tuldud hoopis muu murega. See näitab, et kuigi hoolikalt lemmiku hammastel pilku peal ei hoita.

Hambahädad ja igemepõletik võiksid aga olemata olla või vähemalt võiks need oluliselt varem avastada, kui omanik harjutaks koera maast-madalast hambapesuga.

Hea, kui harjad iga päev

Paraned kiiremini Nurrumisest põhjustatud vibreerimist on võrreldud koguni füsioteraapiaga, see aitavat kaasa nii põletike kui ka liiges- ja lihasvaevuste paranemisele. On neidki, kes väidavad, et nurruva kassi korrapärane pikaajaline süles hoidmine aitab tugevdada luid.

Naerad märksa rohkem Naer mõjub teadagi hästi. Kassid ajavad omaniku naerma enamasti mitu korda päevas.

Ameerika tudengite tehtud uurimistöö näitas, et paarkümmend minutit lõbusate videote vaatamist on tervisele kasulik, kassivideote vaatamine näiteks vähendas stressi ja tõstis tuju – mis siis veel elava esituse mõjust rääkida. Nii et ei maksa tähele panna neid, kes nurisevad, miks on sotsiaalmeedias liikvel nii tüütult palju kassivideoid – vastupidi, jagage terviseks!

MAIRI KADAK

«Parodontiit on koerte suus üks levinumaid probleeme, esimene märk selle haiguse tekkimisest on aga igemepõletik – ja see on ravitav,» juhendab Nõmme loomakliiniku loomaarst Ursula Mesikäpp. «Igemepõletiku tunnuseks on igemete paistetus ja punetus, tihti ka veritsemine.

Kui põletik jääb välja ravimata,

Kord aastas arsti juurde

Loomaarsti tuleks koduse lemmikuga kord aastas külastada ka siis, kui tal pealtnäha mitte kui midagi viga pole. Kassi ja koera iga-aastase visiidi käigus vaadatakse üle silmad-kõrvad, nahk ja karvkate, kontrollitakse suuhügieeni, hinnatakse pindmiste lümfisõlmede suurust, kuulatakse ka südametööd ja kopse.

Tihtilugu avastatakse selle kontrolli käigus mõni algav haigus, mille märke omaniku silm ei pruugi veel tabada. Mida kiiremini aga tõvele jaole saadakse, seda hõlpsam – ja omanikule odavam – on haigust ravida.

Erakorraline visiit tuleks ette võtta siis, kui looma olekus miski muutub: ta on isutu, joob ja pissib kas palju või üldse mitte, võtab kaalus tublisti juurde või kõhnub kiiresti, on loid ega huvitu ümbritsevast.

Allikas: loomakliinikud

võib kujuneda parodontiit – ja see haigus pole ravitav, saab vaid selle levimist aeglustada.»

Seepärast ongi väga oluline igemepõletikule õigel ajal jaole saada, veel parem aga seda ennetada. Nii nagu inimestel, on ka koertel hammaste harjamine ainuke võimalus hambakatu ja -kivi tekkimise vastu võidelda. Kõige lihtsam on koera hambapesuga harjutada, kui alustada sellega juba kutsikaeas, aga enamik koeri lepib

sellega ka siis, kui asi hiljem käsile võetakse.

«Hea oleks harjata iga päev, aga kindlasti vähemalt kolm korda nädalas,» õpetab loomaarst. «Hari tuleks valida kas pehme või keskmise tugevusega.

Mõni loom lepib harjamisega paremini, kui harja asemel kasutada ümber sõrme mässitud marlisidet või kasutada krobelisest vahvliriidest rätikut.»

Koertel on ka just neile mõeldud hambapasta. Seda ei pea tin-

gimata kasutama (inimeste oma ei tohi mingil juhul kasutada!), aga koertepasta maitse võib arsti sõnul olla motivatsiooniks ja suurendada võimalust, et loom üldse harjamisega soostub. Ka jääb koerte hambapastast loomale suhu põletikuvastaseid aineid.

Abi ka toiduvalikust Kui koer sööb kuivtoitu ja tema hambaid korrapäraselt harjatakse, vähendab see oluliselt hambakatu ja -kivi kogunemise võimalust. «Toit, mida loom peab närima, stimuleerib süljevoolu, sülg aga sisaldab bakteritevastaseid aineid ja loputab hambad puhtaks,» selgitab Mesikäpp. «Närimine omakorda tugevdab hammaste ümber olevat alveolaarluud ja tugevdab sidet, mis hammast luu küljes hoiavad.»

On olemas ka mänguasju, mis on spetsiaalselt disainitud hambaid puhastama. Kui koer neid niisama närida ei taha, soovitab arst need kokku määrida pasteedi või sulatatud juustuga.

Kiirabikliinikus uurib lemmikuid nüüd uhiuus Tallinna loomade kiirabikliinikus saab neljajalgseid abivajajaid juba pool aastat uurida ka kompuutertomograafiga.

«See on esimene kompuutertomograaf Eesti loomakliinikutes – ja masin on uhiuus,» ütleb loomade kiirabikliiniku juhatusse kuuluv loomaarst Valdeko Paavel. «Kliinikule on see ikka väga suur asi.»

Esimene patsient, kellele novembris tehti kompuuterto-

mograafi (CT) uuring, oli näokasvajaga koer. «Uuring andis väga detailse ülevaate kasvaja ulatusest ja levikust,» räägib Paavel. «Oluline ongi, et saame nüüd palju paremini prognoosida nii haiguse kulgu kui ka kirurgilise ravi võimalusi. Poole aastaga on enamikus uuringutes ette tulnud leide, mida me muidu poleks kas üldse või mitte nii täpselt diagnoosida saanud.»

Paavel selgitab, et uue masina ja meetodi põhieelis ongi

Kompuutertomograaf

Kompuutertomograaf (CT) on röntgentehnoloogial põhinev seade, mis jagab uuritava piirkonna väikesteks lõikudeks, n-ö eraldi piltideks, ning kujutist saab arvuti abil muuta ka kolmemõõtmeliseks. Nii muutub nähtavaks ka see, mida tavaröntgeniga ei näeks või ei saa eristada.

Uurida saab kõiki kehapiirkondi. Väga palju on sellest abi traumade, murdude, lülisambahaiguste, ortopeediliste probleemide, pea ja hammaste uurimisel, kasvajate, kõhu- ja rinnaõõneorganite (maks, neerud, kopsud jne) haiguste, nina-kõrva-kurguhaiguste jpm senisest oluliselt täpsemal diagnoosimisel. Ka saab teha veresoonkonna kontrastuuringuid, nt trombide ja neoplaasiate diagnoosimiseks. Allikas: loomade kiirabikliinik

Neljapäev, 28. aprill 2016

Lemmikloom 7

Lemmikult võib saada tõsise tõve

fiproniil / permetriin

VIDA PRESS

RAINER KERGE

rainer.kerge@ohtuleht.ee

Olete ju näinud neid tädisid, kes oma sülekoera musitavad või silmnäo kassi kasukasse suruvad? Ei maksa, kullakesed, ei maksa! Sellise käitumisega võib inimene külge saada mõne väga vastiku, teinekord suisa eluohtliku tõve.

Näiteks käima peal naine ei tohiks kassi liivakasti lähedussegi minna, selle puhastamisest rääkimata. Nimelt on suur oht saada kassikempsust endale toksoplasmoosi tekitaja. Õnneks on suurem jagu naisi tõenäoliselt juba varem toksoplasmoosiga kokku puutunud – tugeva immuunsüsteemiga inimene põeb selle tavaolukorras läbi nii, et ei pane tähelegi või peab seda lihtsalt külmetuseks.

Kes on haiguse läbi põdenud, selle kõhus kasvavat loodet tõbi enam ei ohusta. Peaks nakatumine juhtuma aga aset raseduse ajal, võib see põhustada lapsel silma- ja koguni ajukahjustusi.

Kassilt võib peremees saada aga veel terve hulga tõbesid.

Iseäranis lastele võib põhjustada palju ebamugavusi mikrosporioos ehk kassihaigus.

Nahaseene ravi kestab kaua ja on üsna tüütu. Ka kassikriimustustõbi võib halva õnne korral lõppeda tüsistustega. Üldse – kui mis tahes lemmikloom on teid sedasi kratsinud, et veri väljas, maksab enda tervisel vähemalt kuu aega silma peal hoida. Nii-öelda gripi või kõhugripi sümptomitega arsti poole pöördudes tasub tohtrile märkida, et paar nädalat tagasi oli kassiga kaklus.

Ei saa ka unustada, et kirbud on paelussi vaheperemehed ja ka ümaruss võib kassilt inimese kõhtu kolida.

Leptospiroos ja salmonelloos Üks ohtlik zoonoos ehk loomalt inimestele üle kanduv haigus on leptospiroos. Paraku pole sellelgi spetsiifilisi sümptomeid, mistõttu on leptospiroosi kerge ajada segi viirushaigustega, mis inimesi kevadtalviti ikka kimbutavad või algab haigus üldse mis tahes häiriva-

Marutaudi ei saa unustada Eestis on juba aastaid vaktsineeritud metsloomi marutaudi vastu, aga valvsust ei tohi kaotada: kuni lähinaabrite rebasedkährikud-hundid on vaktsineerimata, ohustab marutaud ka Eestit. Haige loom on suuteline jooksma ööpäevaga kümneid kilomeetreid ja hammustama kõike, mis ette juhtub.

Lühidalt: kui kohtate rebast või kährikut, kes ei karda inimest või käitub muul moel imelikult, ärge minge teda torkima. Metsloom, kes laseb inimese endale ligi, peab olema haige.

Kui olete tänaval võõra koera või kassi käest hammustada saanud, tuleb kindlasti lähipäevil pöörduda arsti poole.

te nähtudeta. Lõppeda võib see aga maksakahjustusega.

Leptospiroosi kannavad paljud liigid: koerad, rotid, hiired, sead, veised. Õnneks nakatuvad inimesed harva: Eestis võib sageli terve aasta jooksul leptospiroosi diagnoosi saanud patsiendid üles lugeda ühekahe käe sõrmedel.

Hoopis tihedam külaline on salmonelloos. Salmonella bakterit võivad kanda enamvähem kõik loomad, keda inimese läheduses leida – peale tavapäraste lauda- ja toaelukate ka kilpkonnad, sisalikud ja maod.

Nii et koera-roti kõrval ei maksa põse vastu hõõruda ka kilpkonna. Või püütonit.

Salmonelloosist annab märku kõhu- ja peavalu ning iiveldamine ja oksendamine. Kurnav haigus kestab nädalapäe-

vad, eriti raskel juhul tulevad tüsistusena kõne alla näiteks artriit või meningiit.

Rotilt võib peremees saada rotihammustuspalaviku. Papagoilt või kanaarilinnult psitakoosi ehk ornitoosi – palaviku, pea- ja lihasvalu, köha ning lööbega algav haigus kasvab üle kopsupõletikuks. Oma spetsiifiline tõbi võib külge karata ka küülikult või kuldkalalt.

Kui ennast nüüd kuidagi rahustada tahate, siis: kui sageli olete juhtunud kuulma, et lemmikloomaomanikust tuttav on temalt mõne haiguse külge saanud? Õnneks pole paljude zoonooside vältimine enamasti ka mingi raketiteadus: ärge sööge lemmikloomaga samast kausist, ärge toppige teda endale särgi või mütsi alla ja peske sageli käsi.

kompuutertomograaf see, et arst näeb detaile väga suures eristuses, peensusteni ja eri tasapindades: «Neid uuringuid ei saa millegi muuga võrrelda.

Tehnoloogilises mõttes kasutab masin röntgenkiirgust, kuid erinevalt tavalisest kahemõõtmelisest ülekattega kujutisest, nagu on tavaröntgeni ja ultraheli puhul, saame kompuutertomograafis iga detaili vaadelda vastavalt soovile ja vajadusele eri suundadest lõigatuna.»

VIDA PRESS

Mujal maailmas on kompuutertomograaf ka veterinaarmeditsiinis väga laialdaselt kasutusel, nüüd saab seda teha ka Eestis. «Meie juures saavad uuringutel käia ka teiste loomakliinikute patsiendid, tänu uuele seadeldisele saab neid tõhusamalt aidata,» ütleb Valdeko Paavel. «Väga palju on kompuutertomograafist abi just erakorralises meditsiinis, millega loomade kiirabikliinik peamiselt tegeleb.»

IA MIHKELS

Puugid

Pistesääsed

Moskiitod

EES ON SEIKLUSTEROHKE KEVAD!

ENNETAME PUUKIDE VAHENDUSEL LEVIVAID HAIGUSI!

4-NÄDALANE KAITSE 4 PEAMIST VÄLISPARASIITI SÄÄSELISI EEMALEPELETAV TOIME!

1,5 - 4 kg

10 -20 kg

Kirbud

4 -10 kg

20 - 40 kg

40 - 60 kg

Ainult veterinaarseks kasutamiseks. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu veterinaararsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

Täiendav informatsioon on saadaval ravimi müügiloa hoidja esindusest: OÜ Zoovetvaru, Uusaru 5,Saue 76505.

Tasuta klienditoe telefon: 800 9000 E-mail: zoovet@zoovet.ee

8 Lemmikloom

Neljap채ev, 28. aprill 2016