IGAS KODUS EI PEA OLEMA KOERA. LEMMIKU HAMBAPESU POLE MÕTTETU PEENUTSEMINE. LOE TEKSTI KUIVTOIDUPAKIL! PUUGIAEG ON TÄIES HOOS
Lemmikloom Teisipäev, 24. aprill 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marko Tiidelepp, tel 614 4095 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
L.EE.MKT.AH.01.2018.0043
flumetriin, imidaklopriid Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.
Vaata lähemalt: minulemmikule.ee
Teisipäev, 24. aprill 2018
2 Lemmikloom
Kui kaua veel?
PantherMedia/Scanpix
Erakogu
„Enne kui võtad lemmiklooma, mõtle läbi, kas oled ikka selleks valmis, kas suudad ja tahad pakkuda talle 10-20 aastat peavarju, hoolitsust ja armastust. Ja kui oled otsustanud, et tahad, mõtle veel üks kord!
Võtad koera – loobud ilusast aiast? Need, kel koeravõtt alles plaanis, küsivad sageli: milline tõug valida, et ta mu aeda päris ära ei rüüstaks? Tõukoertega on lihtsam, sest nende kalduvused on teada: mõnele tõule on iseloomulikud kirglikud kaevetööd, teine on alati valmis kõrgushüppeid katsetama jne. Krantsidega on selles mõttes keerulisem: kunagi ei tea, millisele esivanemale iseloomulikud omadused välja löövad. Siiski ei maksa unustada, et palju sõltub ka sellest, kui palju jagub omanikul koera koolitamiseks tahtmist, kannatlikkust ja järjekindlust. z Kõige alus on usalduslik suhe koera ja inimese vahel ning põhjalik baastreening: koer tunneb ja täidab põhikäsklusi, aktseptib inimest juhina. z Uues kodus tutvustatakse koerale alustuseks aia piire ning tehakse talle selgeks, et sealt väljas käiakse ainult koos peremehega ja rihma otsas. z Koeraomaniku kohustus on teha aed, mis looma selle piirides peab. Urukoerad näiteks kipuvad kaevama, Siberi haskile või Austraalia karjakoerale ei valmista aga erilist raskust üle kahemeetrise plangu karata. Kui koer on pigem hüppaja, tuleks ümbritsev aed valida kõrgem, kui kaevaja, siis ehitada allserv sügavalt maa sisse. Kasutada võib ka elektripiiret. z Koeraomanik peab aru saama, et kraapimine ja kaevamine on koera loomuomane käitumine. Loomaga tuleb arvestada ja luua talle tema loomusele vastav keskkond: näiteks tekitada aeda nn vaba ala, koht, kus ongi lubatud kaevata auke ja kraapida. Mujal tuleks seda siis rangelt keelata. z Kui oled aga võtnud näiteks urukoera (taksi, terjeri vm) ja aias on mutte, hiiri ja vesirotte, siis on peaaegu võimatu koerale selgeks teha, et kõikjal kaevata ei tohi: neis vallandub jahikirg ja nad asuvad käike lahti kaevama. z Kui koer on isane, tasub aias okaspuudele eelistada lehtpuid ja -põõsaid, sest need peavad jalatõstmisele hulga paremini vastu. z Okaspuude ümber saab nende kaitsmiseks istutada võimalikult pikkade piikjate okastega põõsaid (nt Thunbergi kukerpuu, millel on kümneid eri kõrguse, värvi ja vormiga sorte): kui kass või koer on korra torgata saanud, vaevalt tahab ta sinna teist korda minna. z Koera saab õpetada nii, et ta ei teeks üldse oma hädasid aeda, vaid ootaks, kuni ta jalutama viiakse. Sel juhul tuleb temaga vähemalt kolm korda päevas jalutamas käia.
„Heiks, otsi talle kiiresti uus kodu! Ta hunnikud on ju suured nagu lehmal, häbi on tänaval inimeste ees – ma peaksin koeraga jalutama minnes suure kühvli ja ämbri kaasa võtma!“ hädaldas üks mu tuttav paarikümne aasta eest, kui oli vaevalt nädalakese täiskasvanud Taani dogile kodu pakkunud. Ilmselgelt ei olnud mees läbi mõelnud, mida tähendab olla dogi peremees, pilkupüüdev uhke loom oli võetud pigem eputamiseks. Kahjuks pole see harv erand, endiselt võetakse väga tihti loom majja, andmata endale aru, et tegemist on pereliikmega, kes vajab süüa-juua ja peavarju, aga ka hoolt ja armastust, liikumist ja ravi ning kellega kooselu nõuab pühendumist, nii mõnestki iseenda soovist või harjumusest loobumist. Kui selleks valmis ei olda, ongi probleemid käes.
Heiki Valner Eestimaa Loomakaitse Liidust tunneb muret
Lemmikloomad üheks suveks
Andestamatu ükskõiksus Me oleme uhked oma e-riigi üle ja räägime arenenud ühiskonnast, aga suhtumises loomadesse oleme kohati oma mõtlemisega alles üle-eelmises sajandis – miks muidu on meil nii palju koeri, kes veedavad oma päevi üksi, ketis kusagil kuuritaguses aianurgas? On neid, kes jäetud omapäi maakodu või pooleliolevat ehitist valvama, aga ka neid, kelle pererahvas elab küll samal hoovil, koerale jagub aga tähelepanu heal juhul vaid korra päevas – kui kauss mingi lobiga nina ette lükatakse. Nii nad elavad – põnevate jalutuskäikudeta, hellitavate paikäteta, inimese seltsita, isegi mugava kaelarihmata, lihtsalt kaela sooniva metallist lehmaketi otsas, mis pahatihti ka lubamatult lühike ega
Allikas: Monica Merima, MTÜ Koeratalu
„Vahel on mõistlik jätta lemmikloom võtmata – on endal lihtsam ja loomale parem.“ jäta koerale eriti liikumisvõimalustki. Oma üheteistaastase avaliku loomakaitsja karjääri ajal olen näinud lugematul hulgal koeri, kellel see metallist lehmakett on kaela karvutuks hõõrunud ja ju-
aastaid, aga muutused on visad tulema.
ba nahka saeb. Alles hiljuti tuli aga olla veel hullema vaatepildi tunnistajaks: koeral kasvas kett juba liha sisse, seda tuli millimeeterhaaval välja lõigata. On siililegi selge, et see inimese parimaks sõbraks kutsutud loom polnud aastaid ketist vabaks saanud, ometi on Eestiski juba aastaid keelatud koertele metallahelaid kaela panna. Sellest on räägitud ja kirjutatud
Kevad on aeg, kui paljud pered otsustavad kassi või koera elamisse võtta: on ju tore, kui kutsikas/kassipoeg maakodus või suvilas askeldab, lapsel ka koolivaheajaks seltsi – ja ta nii tahab! Laps võib tahta, aga vastutab siiski lapsevanem. Paraku jõuab nii mõnigi neist lapsevanematest-vastutajatest sügisel tõdemusele, et korteris neil loomale siiski kohta pole ja siis ei loe miskipärast lapse tahtmine enam suurt midagi. Loomal veab, kui senine pererahvas vaevub talle uue kodu otsima, paraku on liigagi palju ka neid, kes oma suvesõbra sügisel igasuguse süümepiinata metsa või teeäärse talu väravasse jätavad, et hüljatud looma asemele järgmisel kevadel uus kassipoeg või kutsikas võtta ja temaga sügisel täpselt samamoodi käituda. Loomahülgajaid enamasti ei leita, sest üleriigilist lemmikloomade kiipimiskohustust meil pole. Eestimaa Loomakaitse Liit on teinud sellekohaseid ettepanekuid, aga seni pole need seaduseloojate ja poliitikute heakskiitu leidnud. Põhjendamatut vägivalda ja julmust nõrgemate vastu ei tolereeri ükski arenenud ühiskond. Meil ollakse miskipärast hoolimatute loomaomanike vastutusele võtmise asemel meelsamini valmis raiskama meeletuid summasid hulkuvate loomade püüdmisele, pidamisele ja hukkamisele. See on täiesti arulage, seda raha saaks kulutada palju mõistlikumalt! „Eesti on loomapiinajate ja -hülgajate paradiis, kus reeglina ei järgne loomade vastu suunatud kuritegudele karistust. Seaduseandjad on vastavad seadused loodud, aga paraku pole need rakendunud ja enamik jõhkardeid pääseb puhta nahaga, ütlesin ühes 2011. aasta intervjuus. Täna võib seda julgelt korrata, sest laias laastus pole olukord eriti paremaks muutunud. Kui kaua veel?“
RAVIMIREKLAAM
P
EL
A T E
P
U
U
G
ID
!
Advantix® (permetriin, imidaklopriid) PELETAB ja HÄVITAB puugid juba enne, kui need jõuavad kinnituda.
permetriin, imidaklopriid
www.minulemmikule.ee Ära kasuta kassidel!
L.EE.MKT.AH.01.2018.0044
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu oma loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.
s Kü
u ik n i l i is t ak e e g m t o o ap l i
v st
õi
Teisipäev, 24. aprill 2018
Lemmikloom 3
Teisipäev, 24. aprill 2018
4 Lemmikloom
Kas lemmikul h IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
TALLINNA KOERTE JA KASSIDE SOODUSHINNAGA KIIPIMISAKTSIOONID TOIMUVAD: 5. MAIL KELL 11-15 STROOMI RANNATALGUTEL Supelranna bussipeatuse juures, Pelguranna 53 vastas
20. MAIL KELL 11-15 PAE TURU EES Uus-Pae bussipeatuse kõrval, Pae 64 ees
9. JUUNIL KELL 12-15 „KÄPAKÄIGU“ RAAMES Pirita velodroomi ees, Rummu tee 3
12. MAIL KELL 11-15 HEAKORRAKUU LÕPUÜRITUSEL Politseiaia koerte väljaku kõrval, J. Kunderi 4 vastas
26. MAIL KELL 11-15 KRISTIINE KEVADLAADAL Löwenruh trollipeatuse taga parklas, Mustamäe tee 24 vastas
10. JUUNIL KELL 11-15 MUSTAMÄEL SZOLNOKI BUSSIPEATUSE TAGA E. Vilde tee 92 maja taga
26. MAIL KELL 12-16 HAABERSTI KEVADLAADAL Õismäe tiigi pargi koerte väljaku kõrval, Õismäe tee 24 taga
16. JUUNIL KELL 11-15 KESKTURU VÄRAVAS Lastekodu 14 ees
19. MAIL KELL 11-15 BALTI JAAMA TURU TAGA Telliskivi trammipeatuse kõrval, Kopli 16 vastas
Kampaania tingimused: www.tallinn.ee/lemmikloom
Soodushinnaga saab kiipida ka 27. MAIL KELL 12-15 loomakliinikutes: MUSTAMÄEL MÄNNI PARGIS Männi kohviku juures ELIIT LOOMAKLIINIKUTES: Keskuse trollipeatuses, Keskuse 5a - Sikupilli 3, Tallinn Hind ele - Pärnamäe tee 4a, Laiaküla, 27. MAIL KELL 11-15 tallinlast ot, ur Viimsi vald. NÕMME TURU PARKLAS vaid 5 e ine m www.eliitloomakliinik.ee a ld arve Turu plats 6 tel: 509 6417 ainult s! TATARI LOOMAKLIINIKUS, 2. JUUNIL KELL 11-15 sularaha - Tatari 3. www.tatari.ee TALLINNA TEENINDUSKOOLI EES tel: 646 7084 Majaka 2 MIKI LOOMAKLIINIKUS, Teave üle-eestilise kiipimiskampaania kohta: - J. Kunderi 37. www.miki.ee loomakaitse.ee/kiibi-voi-kaota-2018 tel: 633 3398
Seda, et koeraomanik peseb oma neljajalgse sõbra hambaid, peeti veel mõne aasta eest mõttetuks peenutsemiseks, praeguseks on aga lemmiku hambapesu vajalikkust mõistma hakatud. „Koerte hambahooldusega on üsna kenasti järje peale saadud,“ ütleb Tallinna Loomakliiniku peaarst Kai Laars. „Nüüd tuleks kassidega sama kaugele jõuda.“ Loomaarst märgib, et mõni omanik on väga hoolas, märkab kohe lemmiku murdunud hammast, viga saanud iget või halba suulõhna ja läheb kohe arsti vastuvõtule, tuleb aga ette ka seda, et abi hakatakse otsima alles siis, kui loomal nõrgub suust verist ila või ta ei saa enam süüa.
Terved hambad, parem tervis Mõnel koeral tekivad hambaprobleemid väga kergesti, näiteks hambakivi on väikestel alla viis kilo kaaluvatel ja suhteliselt lühikese koonuga koertel sage probleem, räägib Kai Laars, kes on spetsialiseerunud lemmikloomade hammaste ja suuõõneprobleemide ravile. Üks sagedasi hooldamata hammaste muresid on tema sõnul hambakivi.
„Hamba ja igeme vahele tekkiv hambakivi avab tee bakteritele ja kui lemmiku immuunsüsteem on mingil põhjusel niigi nõrk, siis nõrgestavad bakterid organismi veelgi, tekib igemepõletik, hambad hakkavad loksuma ja võivad välja kukkuda,“ kirjeldab arst. Looma hammaste vahele võib kinni jääda ka mõni kanakont või oksaraag, mida ta ise sealt eemaldada ei suuda ja mis võib hammaste vahel kõdunema hakata. „Kui omanik loomale iga päev suhu ei vaata, ei saagi ta teada, mis seal sünnib,“ tõdeb Kai Laars. „Selleski mõttes on igapäevane hambapesu väga hea, sest siis on omanikul looma suuõõne ja hammaste seisundist ülevaade olemas, ta märkab kõiki muutusi kohe ja saab aegsasti abi otsida.“ Lemmikloomade hambapastat on üsna palju, seda on saada nii liha-, maksa- kui ka muude looma ahvatlevate maitsetega. Oskust suud loputada loomalt ei oodata – tema võib oma hambapasta muretult ära süüa.
Harjutamine võtab aega Looma tuleb hambapesuga harjutama hakata tasahilju, ütleb Kai Laars. Lihtsamalt läheb see kindlasti siis, kui alustatakse kohe, kui kutsikas või kassipoeg on koju tulnud. „Loom peab maast madalast leppima, et kui vaja, tuleb käsu peale suu lahti teha ja lasta hambaid katsudavaadata,“ juhendab arst. „Kuni pesemiseni jõud-
„Hambapesu on parim viis lemmiku hambaid hooldada, seda ei asenda miski,“ kinnitab Tallinna Loomakliiniku peaarst Kai Laars.
miseni ei maksa kohe harja võttagi: esialgu võib lihtsalt pisut pastat sõrme peale pigistada ja sedasi puhastada. Kindlasti tuleb arvestada sedagi, et hambavahetuse ajal on lemmikul igemed niigi valusad ja see pole kindlasti õige aeg harjamiskoolitusega alustada: hellade igemete tõttu võib hambapesu talle meelde jääda nii ebameeldiva kogemusena, et tõrksus harja vastu jääbki püsima.“ Koerad on muidugi erinevad, teab loomaarst: mõni lepib kohe kõigega, mida peremees teha võtab, mõni ei lase puhastada tagahambaid, mõnele ei meeldi esihammaste pesu. Kui aga olla järjekindel, peaks koostöö laabuma. Harjad on väga erinevad, saab valida, millisega on kõige mugavam looma hambaid puhastada, õiged võtted saab lasta loomaarstil kätte näidata. Oleks hea, kui saaks puhastada kõik hambaküljed, aga paljud koerad ei taha sisepinna harjamisega kuidagi leppida, seega on hea, kui välisküljed ja hambavahedki korralikult puhtaks saavad. „Ei maksa unustada, et ka natuke pesta on alati parem kui üldse mitte pesta,“ märgib Laars. Alati peab pärast hambapesu – isegi siis, kui see vaid katsetuseks jääb – olema koerale mingi preemia: väike maius, patsutused-silitused, jalutuskäik vm.
Hambamuret ei pruugi ära tunda „Hambapesu on parim viis lemmiku hambaid hooldada, seda ei asenda miski,“ kinnitab arst. „Kui aga loom sellega kuidagi ei lepi, siis pisut on abi ka närimiskontidest ning spets-
Teisipäev, 24. aprill 2018
Lemmikloom 5
hambad pestud? Tiina Kõrtsini
„Sageli ei oska omanik arvatagi, et kui koeral on silmaalune paistes, tuleks kahtlustada hambaprobleemi – arvatakse, et loom on mesilaselt või herilaselt nõelata saanud või saanud silmapõletiku,“ kirjeldab Kai Laars. „Tegelikult vajab ravi hoopis katkine hammas.“
Kord aastas tervisekontrolli
Väike hambapesujuhis z Hammaste harjamisest on kasu siis, kui teha seda korrapäraselt iga päev. z Kasside-koerte hambaharju on mitmesuguseid, nende seast saab valida käepäraseima. z Kasutada tuleb loomade hambapastat, inimeste oma neile ei sobi. z Hambapesuga tuleb harjutada nii kutsikaid-kassipoegi kui ka eakamaid loomi, viimaseid eriti siis, kui neil on arst hambakivi eemaldanud, kui nad kipuvad põdema igemepõletikku või kui on hambumusprobleeme. z Kõigepealt lase loomal hambapastaga tutvust teha: lase tal seda sõrme pealt nuusutada ja maitsta. z Pesemiseks tõsta lemmiku ülamokk üles ning puhasta hammaste välispinda ja igemeid ringjate liigutustega, liikudes esihammastelt tagumisteni. z Kui harjaga pesemine tundub esialgu liig, keera sõrme ümber väike riideriba, pigista sellele pisut pastat ja puhasta sõrmega. z Pärast hambapesu tuleks koera alati palju kiita ja pakkuda talle preemiaks midagi meelepärast.
toitudest ja toidulisanditest, mis aitavad hambaprobleeme ennetada.“ Täiskasvanud õuekoerast, keda seni ehk ketis peetud, hambapesufänni ilmselt naljalt ei saa, talle tasuks pakkuda puhastava toimega närimiskonte. „Ei maksa aga unustada, et neist on abi külgmiste hammaste – nende, millega koer närib – puhastamiseks. Kihvad ja esihambad
sellest puhtamaks ei saa,“ märgib loomaarst. Suurtel koertel on tema sõnul hambakiviga seotud muresid vähem. Sageli antakse neile aga suuri loomakonte, mida närides võib koer hamba murda nii, et juurekanal jääb avatuks – sealt pääsevad sisse bakterid, kes võivad põhjustada põletiku.
Hambaid ravida või hambakivi eemaldada tuleks narkoosi all, märgib loomaarst. „Looma ei saa veenda paigal püsima, mõne ootamatu liigutuse tõttu võib aga näiteks hambakivi eemaldamisel viga saada ige või suulagi,“ ütleb ta. „Ka võivad paljud probleemid muidu kergesti märkamata jääda. Kui loom on narkoosis, saab arst tema suuõõnt rahulikult uurida, teha vajadusel röntgenülesvõtte, saada hammaste seisust selge pildi ja teha ära kõik vajaliku. Ka ei jää loomal siis arstilkäigust halba mälestust.“ Looma hambaid saab plommida ja välja tõmmata, hambumust korrigeerida. „Seda viimast on siiski mõistlik teha vaid looma heaolu huvides,“ ütleb Kai Laars. „Näiteks sel juhul, kui vale hambumus põhjustab koerale vaevusi: traumeerib suulage või ei lase süüa – mitte selleks, et iluviga kõrvaldada ja näitusel parem hinne saada.“ Tervet täiskasvanud lemmiklooma ootavad loomaarstid kord aastas põhjalikku tervisekontrolli, sellisesse, kus loom ninast sabaotsani üle vaadatakse. „Kui aga lemmiku välimuses või käitumises on midagi iseäralikku, tasuks alati kohe arstiga nõu pidada,“ soovitab Kai Laars. „Tähtis on võimalikule tõvele aegsasti jälile saada.“
KUS KÄISID? Elisa Lemmiklooma äpp koos nutika GPS-seadmega ütleb täpselt, kus su koer käinud on või kus ta parasjagu viibib. Nii Elisa, Telia kui Tele2 klientidele. Vaata elisa.ee/lemmikloom
elisa.ee/lemmikloom Tiina Kõrtsini
Teisipäev, 24. aprill 2018
6 Lemmikloom
Puuke-kirpe ja mui parasiite tõrjudes sä TOO OMA LEMMIK perelemmiku tervis Ussirohtu tuleb anda ka toaka
KEVADISELE SUURPUHASTUSELE
CARAMIRA SALONGI PESU JA KARVAHOOLDUS koertele ja kassidele
Narkoosita ja valutu
HAMBAKIVI EEMALDAMINE koertel ja kassidel
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Lemmikloom ei saa ise enda tervise heaks suurt midagi ära teha, seepärast on ka korrapärane parasiiditõrje iga loomaomaniku kohustus, sest ainult nii saab loom püsida terve ja tugev, ütleb Pet City Rannamõisa loomakliiniku peaarst Heli Säre. Seda, et puugihammustus võib inimesele ohtlik olla, pole vaja kellelegi selgitada, vähem teatakse, et puugihaigused ohustavad ka lemmikloomi. „Peamised puukidelt koertele kanduvad haigused on borrelioos ja anaplasmoos, diagnoositakse ka babesioosi ja erlihhioosi,“ loetleb Heli Säre.
Tõhus on peletav toime
Pirita Selver (Rummu tee 4, Tallinn) BRONEERI AEG: +372 510 2688
Kivilinna Konsum (Jaama 173, Tartu) BRONEERI AEG: +372 5393 1198
Kirbuhammustused tekitavad ebamugavustunnet ja võivad põhjustada loomal allergilisi nahareaktsioone ja ärritust. Kui lemmik on kirbu suhtes ülitundlik, siis võib isegi üks kirp tekitada tugeva ärrituse.
Korrapärane ussitõrje on oluline oma lemmiku tervise tagamiseks, aga seda tehes kaitseme teiste loomade ja ka inimeste tervist, sest nakkusoht keskkonnas väheneb. Parasiitide vältimiseks ärge laske koeral nuuskida teiste loomade väljaheiteid, kindlasti koristage oma koera järelt nii parkides ja tänavatel kui ka oma aias. Kassi liivakasti tuleb samuti puhastada iga päev. Ärge andke lemmikule söögiks tooreid mageveekalu ega kontrollimata toorest liha. Kõik need abinõud aitavad vähendada parasiitide levikut. Kui lemmikloomal kaob söögiisu, ta on uimane, karv tuhmub, kõht on lahti ja ta oksendab, siis pidage kindlasti nõu loomaarstiga: roojaproovi analüüs näitab, kas väljaheites on siseparasiite. Ussirohtu peavad korraga saama kõik kodus elavad lemmikloomad. Ka siis, kui perre tuleb uus kass või koer, tuleks teistelegi loomadele teha parasiiditõrje. Kutsikatele soovitatakse ussirohtu esimest korda anda kahe nädala vanuselt, siis kuni 12nädalaseks saamiseni iga kahe nädala järel ja edasi kuni pooleaastaseks saamiseni kord kuus. Sealt edasi antakse ussirohtu looma kehakaalu järgi iga kolme kuu tagant – vähemalt neli korda aastas. Õues elutsevad lemmikud, kellel on kokkupuude pisinärilistega, vajavad parasiidi-
Puugihammustus on valutu ja loomad ei lase end neist eriti segada, kuid et nii võivad lemmiku organismi sattuda haigusetekitajad, tuleks puugitõrjesse suhtuda täie tõsidusega, märgib Säre. Tõrjevahendeid on mitmesuguseid, muu hulgas ka looduslike toimainetega peletajaid.
„Vastupidi levinud arvamusele ei kaitse küüslauk, eukalüpt, õllepärm, B-vitamiin ega teepuuõli koera puukide-kirpude eest tõhusalt, sageli on need lemmikule hoopis toksilised,“ hoiatab loomaarst. „Efektiivsed ja enamasti täiesti ohutud on spetsiaalsed kaelarihmad, turjanahale kantavad täpilahused, pi-
Teisipäev, 24. aprill 2018
Lemmikloom 7
id äästad st
Sven Arbet / Ekspress Meedia
ssile tõrjet isegi sagedamini. Vahel arvavad inimesed, et kui neil on tubane kass, kes toorest kraami ei söö, siis pole ussirohtu tarvis anda. Tegelikult tuleb seda ikka teha, sest jalatsitega võivad omanikud ise ussimunad õuest tuppa tuua. Kui neli korda aastas ussirohu andmine tundub liig, siis tuleks aeg-ajalt kontrollida laboris kassi väljaheidet, et anda ravimit vajaduse kohaselt. Oluline on anda ussirohtu kümmekond päeva enne vaktsineerimist, sest siseparasiidid kurnavad organismi ja vähendavad vaktsiinide toimet. Ka lemmikloomaomanikud, eriti lapsed, peaksid saama ussirohtu, aga sel teemal tuleb rääkida oma perearstiga, sest siseparasiitide vastased ravimid on inimestele retseptiravimid, mida arst vajadusel välja kirjutab. Lemmiklooma ussirohi ei sobi mingil juhul inimestele, samuti nagu inimeste ravimid ei sobi lemmikutele, enamasti on need looma organismile isegi väga mürgised. Heli Säre, DVM, Dr.Med.Vet, CertVA, Pet City loomakliinik
hused ja ka suukaudselt manustatavad tabletid. Tõhusatel kirbu- ja puugiravimitel on peletav toime – see tähendab, et puuk saab ravimi mõjul halvatuse, ta ei kinnitugi looma nahale ega saa tänu sellele teda ka nakatada.“ Tõhus kaitsevahend kirpude ja puukide vastu on arsti sõnul ka spetsiaalset ravimit sisaldav kaelarihm (nt Foresto), mis on mugav vahendbpüsivaks kaitseks: kaelarihmast erituval ravimilb on samuti puuke-kirpe peletav toime ja see annab kaitse nende vastubkuni kaheksaks kuuks. „Suukaudsete kirbu- ja puugivastaste ravimite toimeainega kokku puutumiseks peavad parasiidid alustama toitumist lemmikloomal, seetõttu ei saa välistada parasiitide vahendusel levivate haiguste ülekandumise ohtu,“ selgitab Heli Säre.
„Eestis on koertele suukaudsetest ravimitest levinumad näiteks Bravecto, mille toime on kuni 12 nädalat, ja NexGard, mille toimeaeg on üks kuu.“ Igal juhul soovitab arst puugitõrjesse suhtuda täie tõsidusega ning märgib, et puugitõrjevahendeid tuleb kasutada ka vaktsineeritud loomadel, sest vaktsineerida saab koeri vaid borrelioosi vastu, aga puugid levitavad ka näiteks anaplasmoosi, mille vastu vaktsiini pole. Kes ei oska ise otsustada, missugune tõrjevahend oma lemmikule valida, sel tasub pidada nõu loomaarstiga. „Vahel on põhjendatud ka puugi- ja kirburavimi kombineerimine: puugirihm kaela, kui aga on minek metsa või kõrge rohu sisse, siis lisakaitseks pihustada koer üle puuke peletava aerosooliga,“ kirjeldab Heli Säre. „Kind-
lasti tuleb igasugust parasiiditõrjevahendit alati manustada õiges doosis ja meeles pidada, et koera ravimid ei sobi sageli kassidele ega vastupidi.“
Kirbutõrjet tuleb teha ka kodus Kasside ja koerte peal elavad loomaarsti sõnul täiskasvanud kirbud, ülejäänud 95% kirpude populatsioonist (munad, vastsed ja teised noorvormid) elutsevad koduses keskkonnas, näiteks vaipades, voodites, põrandapiludes. Lemmiklooma peal olevaid kirpe saab hävitada šampooni, turjanahale tilgutatava täpilahuse, karvkattele pihustatava lahuse, suu kaudu manustatavate tablettide ja spetsiaalse kaelarihma abil. „Kirpude ja puukide vastase toimega tabletid on retseptiravimid, mida loomaarst saab lemmikloomle manustada või
looma ülevaatusel loomaomanikule väljastada,“ ütleb Heli Säre. „Et kirpudest päriselt vabaneda, tuleb neid tõrjuda ka kodus – tõhusaid pihustamislahuseid saab loomakliinikust. Enam levinud on kirbud just kevadel ja sügisel, siseruumides aga aasta läbi. Allergilistel loomadel tuleb seetõttu kasutada kirbutõrjevahendeid korrapäraselt aasta läbi.“ Arst soovitab märkida kalendrisse, millal sai lemmikule parasiiditõrje tehtud ja millal tuleks seda uuesti teha. „Kord aastas tuleks kindlasti teha ka üldine tervisekontroll koos vereproovi ja roojaanalüüsiga, et välistada siseparasiidid ja kontrollida parasiiditõrjevahendi efektiivsust,“ ütleb ta. „Nii saate veenduda, et teie lemmiku tervis on korras.“
Koera kodutoit peab olema mitmekülgne Koeraomanik, kes otsustab oma neljajalgset sõpra kuivtoiduga mitte sööta, peab arvestama sellega, et kodutoit ei tähenda pere toidulaua ülejääke, vaid ekstra koerale valmistatud toitu. Ennekõike peab omanik hoolitsema selle eest, et toit oleks mitmekülgne ja koer saaks toidust kõik vajaliku, juhendab Nõmme loomakliiniku loomaarst Ursula Mesikäpp. Vajadusel tuleb lisada vitamiine ja mineraalaineid. Loomaarst toob välja olulisima, mida koera kodune toit peab kindlasti sisaldama. z Liha. Seda peab koera toidus olema vähemalt 10%, seda ei asenda konserv, kondid ega piimatooted. Sobib hakkliha, seavõi veisesüda, kana- või kalkuniliha, samuti linnumaks, -süda ja -pugu nii toorelt kui ka keedetult (v.a kondid). Metsloomaliha peab alati olema keedetud. z Kala. Eriti hästi sobib valge lihaga kala, näiteks hõbeheik või mintai (eelistada keedetult). z Teravili. Ennekõike keedetud ed. riis ja kaerahelbed. z Köögivili. Kartul,, peet ja porgand sobivad niii keedetult kui ka toorelt. z Hapendatud piimatooted. matooted. uust, haHapukoor, kodujuust, aitsestapupiim, keefir, maitsestamata jogurt jm. z Muna. Keedetud muna võiks koer saada 1-2 korda nädalas. z Toiduõli, või, loo-b marasv. Toit saab
parema maitse ja vitamiinilisa. z Närimiseks. Seakõrvad ja -sabad, kuivatatud liha, kops, suured kondid, millel liha küljes. NB! Konte võib anda ainult alla 7aastastele koertele ja kindlasti ei asenda need toitu.
Kõik koerale toiduks ei sobi On selliseid inimese söögilaual igapäevaseid toiduaineid, mis tunduvad täiesti ohutud, aga mida koerale kindlasti pakkuda ei maksa. z Rõõsk piim ja koor. Võib tekitada allergiat, igal neljandalviiendal koeral läheb kõht lahti. z Sink, vorst, pasteet, viinerid jne. Sisaldavad palju säilitus-, värvja lõhnaaineid ning soola ja pipart, mis kurnavad looma neerusid ja maksa. z Nisujahutooted. Makaronid ja sai tekitavad väga paljudel loomadel allergiat, eriti hakkavad sügelema kõrvad ja nahk. z Grillitud ja suitsutatud toit. Šašlõkk, grill-liha ja -kana jmt. Sisald sa ldav avad ad d ohtralt soola ja maitsaldavad seaineid d ka muudab grillimine seaineid, ja su suitsutamine liha allerg lergeenseks. z In Inimeste n toidujäägid. Valm m Valmistoit (pannkoogid, suh pid, hakklihakastmed jm), mis sisaldab soola, suhkurt, pipaa jm maitseaineid. pipart zS Sibul, küüslauk, rosinad ja šokolaad (mõningail an n andmeil ka kapsas ja ka a kaalikas) on loomadele m mürgised.
Kuivtoitu ostes jälgi koostist Kuivtoite on erinevaid, seepärast tuleb kindlasti uurida pakilt toidu koostist - loom peab saama toidust kõik vajaliku, sest kui midagi jääb puudu, võivad kergesti tekkida terviseprobleemid. Kala või liha peaks olema toidu põhiline koostisosa. Kui see ka on pakil esimesena välja toodud, tasub peenikest kirja kindlasti edasi uurida ja protsente võrrelda, sest võib juhtuda, et mingit muud koostisosa, näiteks teravilja, on kokku siiski rohkem kui liha/kala - sellist toitu ei maksa osta. Aeg-ajalt võiks toitu vahetada: pakkuda kanalihasisaldusega toidu asemel vahelduseks näiteks lambalihaga toitu või hoopis kala. Jälgida tuleks ka lisaainete sisaldust. Mujal maailmas tehtud uuringutest ilmneb, et kui toidus on liiga palju värv- või E-aineid, võib see põhjustada loomal nii tervisemuresid kui ka käitumisprobleeme. IA MIHKELS
8 Lemmikloom
Teisipäev, 24. aprill 2018