KÕIK TAHAVAD JÄRSKU KANU PIDADA. KOERASPORDIS TOOB TIIMILE EDU KOOSTÖÖ. KAITSE LEMMIKUT PUUKIDE EEST. VALE TOIT ON TERVISERISK
Lemmikloom Reede, 24. aprill 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Arle-Kadri Lessing • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Reede, 24. aprill 2020
2 Lemmikloom
„Sõbrad juba tellivad, et tehke m KRIISIKEVADE HARRASTUSI: Ühe Haabneeme pere neli ülipõnevat nädalat uute perelemmikutega IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Tavaliselt tuuakse lemmikloomad – kutsikad, kassi- või jänesepojad – uude koju siis, kui nad on saanud kahekuuseks. Haabneemes elava Sorokoletide pere vastsed lemmikud saavad täna seitsmepäevaseks, aga on oma uues kodus elanud juba neli nädalat. Tõsi, päris alguses oli vaid karbitäis mune. Täna säutsuvad nädalavanused sulepallid, kes pererahvale juba ligi kuu aega uskumatut põnevust on pakkunud, muretult oma kastis ringi ja kasvavad suisa tundidega. Tibud on isa ja tütre, Andrei ja Eva Sorokoleti ühisprojekt. „Algatus tuli isalt,“ ütleb Eva. „Ta on juba varemgi rääkinud, et võiks võtta mõned kanad.“ „On ju hea mõte!“ peab isa plaani endiselt suurepäraseks. „Eramaja õuel võiks ju ikka mõni kana siblida. Nende askeldamist on kena niisama vaadata, mõne muna saaks ka – tore ju!“ Kui Andrei uurima hakkas, kust tibud koju tuua, selgus, et kanapidamine on sel kevadel ootamatult menukaks muutunud. „Siitkandist polnud üldse midagi saada, Lõuna-Eestist või Valgast oleks ehk saanud, aga ju siis soov nii suur veel polnud, et oleks kohe järele sõitnud,“ naerab ta. „Juhuslikult nägin, et müüakse inkubaatoreid – Aliexpressis, Hiina kraam, ei midagi kallist. Tundus katsetamiseks kõigiti sobiv. Tellisin.“
Tibudest puudus käes Inkubaatorit oodates jõudis kanaprojekti eestvõtja end paljude kanakasvatuse üksikasjadega juba kurssi viia, muu hulgas näiteks sellega, et inkubaatorisse panekuks tuleb kanakasvatajailt soetada haudemunad, mis peavad olema värsked, ku-
tibu. oorunud imene k s e : v e ä baatorip 20. inku
ni nädalavanused, ja hoitud kindlates tingimustes – ei tohi olla liiga külmas ega liiga soojas. „Aga ega nende haudemunadega lugu suurt parem olnud kui tibudega,“ räägib Andrei. „Läksin siis turule. Leidsin memmekese, kes mune müüs. Tavalisi. Küsisin, kas on oma kanade munad, kas värsked, kas muna- või lihakanad (nii tark ka juba olin!), kas kukk ka kanakarjas olemas (veel üks tarkus: haudumiseks sobivad vaid viljastatud munad). Memmeke vastas muudkui „jaa“ ja „jaa“ ja „jaa“: omad, munakanad, kukk olemas, munad värsked, paar-kolm päeva tagasi munetud. Kõik näis sobivat. Vaatasin, et ega kaotada ole ju midagi. Ostsin. Kui haudemune müüakse üks euro tükk või kallimaltki, siis mina sain oma karbitäie, kümme mitut tooni muna, 2.50 eest. See vahe oli, et kui ostad haudemuna, siis üldjuhul saad müüjalt teada, mis tõugu kana sealt tulema peaks. Minu munamüüja-memmeke ei teadnud tõugudest midagi, ütles, et tal neid igasuguseid – aga mis siis sellest.“
ult)
ak ud. Tagareas (vas Viiepäevased tib o. Un ja a id Fr s ee Pippi ja Timmy,
„Praegu on tibud imenunnud pehmed sulepallid – tõelised perelemmikud,“ ütleb esimesest inkubaatoripäevast peale tibude arengut jälginud Eva Sorokolet. Kas sulepallidest sirguvad kanad või kuked, on esialgu teadmata.
Põnevust igasse päeva Saidki munad inkubaatorisse. „Linnainimese jaoks, kes seni on harjunud muna külmikust võtma ja pannile lööma, oli ees midagi täiesti enneolematut – võimalus tõelist looduse imet iga päev lähedalt jälgida. Elevust oli palju!“ tunnistab Andrei. Nüüd ütlevad isa ja tütar, et tegelikult kujunes kõik veel palju põnevamaks, kui nad oodata oskasid. Inkubaatoriga oli kaasas ovoskoop – taskulambi-laadne seadeldis, millega peaks saama juba õige varakult kontrollida, mis munakoore all toimub. „See oli aga kehvakene, nii võtsime tavalise suuruselt sobiva taskulambi – kui pimedas ruumis sellega muna valgustada, siis kumab valgus koorest läbi,“ kirjeldab Eva. „Juba neljandal-viiendal päeval oli näha, et midagi
munadega toimub – ja edasi läks iga päevaga aina põnevamaks. Kõigepealt näed, kuidas veresooned hakkavad tekkima, siis, kuidas süda hakkab tuksuma, paarinädalaselt hakkab tibu juba liigutama. Äge!“
Esimene katsetus sada protsenti siiski ei õnnestunud. „Inkubaator pole meil ju kuigi kvaliteetne, see ei hoia ühtlast temperatuuri, ilmselt on see üks põhjus, miks kõigist munadest tibusid ei saanud,“ oletab Andrei.
„Kümnest munast üks oli üldse viljastamata, sellest ei saanudki midagi tulla, aga kolmel jäi areng ühel hetkel seisma. Tähtajal, kolme nädala pärast, olid kuus tibu valmis kooruma.“ Kaks neist osutusid siiski liiga nõrgu-
Kaitse lemmikut puugirünnakute eest Koerte-kasside puugitõrje vajalikkuses ei kahtle vist ükski loomaomanik, küll aga tekitab küsimusi tõrjevahendi valik. Nõu annab Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarst Liisi Kulasalu. Sobivaimat tõrjevahendit valides tasub kindlasti pidada nõu loomaarstiga, sest eri nimega preparaate on turul väga palju, toimeaineid aga ainult mõned. Tuleb arvestada, et näiteks iga kirburohi ei pruugi pakkuda kaitset puukide eest, sest toimeained, mis neile mõjuvad, on erinevad. Kutsikaid tasub puukide eest kaitsma hakata siis, kui loom hakkab rohkem õues liikuma. Suurem jagu puugirohtudest on näidustatud alates 7–12nädalasest vanusest, sõltu-
valt preparaadist. Kui siiski on mingil põhjusel vaja puugitõrjet teha juba varem, siis näiteks pihustatavat fiproniili lahust võib kasutada üle kahepäevastel loomadel.
Täpilahus või kaelarihm? Kõige levinumad vahendid puugitõrjeks on turjanahale tilgutatavad täpilahused ja ravimkaelarihmad. Täpilahuseid kasutades on oluline hoolikalt jälgida, et tilgad jõuaksid naha peale: looma turjal tuleb karvad lahku ajada ja tilgutada lahust otse nahale. Ravimite toimeaeg on erinev: täpilahustel on see umbes üks kuu, puugirihmade toimeaeg on pikem, mõnel preparaadil isegi
kaheksa kuud. Kaelarihm peab aga kindlasti olema pidevalt kaelas, mitte ainult õueskäikude ajal, et toimeaine jõuaks levida ja mõjuda. Vahetult pärast ravimi manustamist ei tohiks loom käia ujumas ega pesus: kõik ravimid on veeorganismidele ohtlikud, ka vähendab iga märjakssaamine preparaadi toimeaega. Kaelarihma valides tasub eelistada turvarihma, mis raskuse toimel avaneb – eriti vabalt ringi liikuvate kasside puhul on muidu oht, et loom võib rihmapidi kuhugi kinni jääda. Puugitõrjeks saab kasutada ka pihust – näiteks noorloomadel, kellele muud ravimid ei ole näidustatud. Hoolikalt tuleb jälgida, et doseering vastaks
etteantud kaalule, vältida tuleb ravimi sattumist silma või suhu. Iga ravimit kasutades tuleb jälgida, et loomad ei pääseks manustatud preparaati lakkuma. Eriti hoolsalt tuleb seda jälgida, kui peres on mitu looma. Mingil juhul ei tohi inimestele mõeldud preparaate kasutada loomadel ja vastupidi.
Kuidas tõrjevahend mõjub? Tõrjevahendite toime on erinev. On preparaate, millel on peletav toime: puuk ei saa asuda toituma, ta hukkub juba karvadel ronides. Teised ravimid mõjuvad puugile siis, kui nad on nahale kinnitunud ja asuvad toituma.
kesteks ega jaksanudki munast välja tulla. „Vaatasime, kuidas koor pragunes, tibu suled paistsid, lootsime ikka, et lõpuks saavad hakkama – aga kahjuks ei saanud,“ kahetseb Eva. „Nüüd ei teagi –
Vali hoolika lt! Väga olu lin
Seega tuleks arvestada sellee on lug ga, et ka tõhusaid tõrjevavahendi eda enn k e tõrjea s u tamist lä hendeid kasutades võib leht või bi paken pidada n di infoõ puuke ikkagi näha looma u looma teekriga arsti või , et olek aps tä karvastikus liikumas, enne sest võib pselt se lge, mis valitud vanuravimit kui nad hukkuvad. das seda manusta teha, mil da, kuiIgal ravimil võib olla ka lise kon niga rav tsentrats im sobib iookõrvaltoimeid, kuigi parasiilooma k see on ik aaluga, k a k m as õeldud ditõrje puhul esineb neid just koe le/kassil rae, kui ka harva. Puugirohud võivad põhua ja ku idas toim justada manustamiskohal süib jne. gelust ja nahareaktsiooni. Tõsisemad on sümptomid siis, kui ravimit peaks suhu sattuma. ne. See võib põhjustada neil Koertele ja kassidele on erinekrampe ja isegi surma. vad tõrjevahendid, tingimata tuLooma paitamisega peaks leb neid nii ka kasutada. Osa ootama kuni ravim on täielikult koertele mõeldud puugitõrjevakuivanud, seega on hea täpilahust hendeid sisaldavad näiteks pertilgutada õhtul. metriini, mis on kassidele toksiliIA MIHKELS
Reede, 24. aprill 2020
Lemmikloom 3 Rain Heinsoo
meile ka tibusid!“ Robin Roots, Erakogu
gi. Teadsime, et haudumisaeg on 21 päeva – nad olid väga tublid: üks koorus 20. päeval, kaks täpselt nii nagu ette nähtud, 21. päeval, ja üks 22. päeval.“
Tasub uuesti katsetada
Muna arengut saab ovoskoobi abil jälgida esimestest inkubaatoripäevadest alates.
Mitut mõõtu kanamaju Põlvamaal moodul-, element- ja palkmajade disainimise, tootmise ja paigaldusega tegeleva WOHOM OÜ müügi- ja tootmisjuht Oskar Kuklase ütleb, et kanamajad on ligi 20aastase staažiga puiduettevõtte toodete nimekirjas juba ammu, aga tänavu on tõepoolest nende vastu huvi tuntud rohkem kui ühelgi varasemal kevadel. „Ju see ikka seda näitab, et inimeste huvi kanu pidada on teinud ootamatult hüppe,“ ütleb ta. „Meie tootevalikus on neljas mõõdus puitkarkassil kanamajad koos jooksuaia ja kuudiga.“ Kanavankreid, -traktoreid ja mitmes mõõdus kanalaid toodavad mitmed teisedki puiduettevõtted, Seega: tasub guugeldada ja otsida – sobiva elamu peaks leidma nii suuremale kanakarjale kui ka vaid paarile munejale.
WOHOM
kui nad oleksid kana juures olnud, kas kana oleks saanud neid aidata? Me küll mõtlesime, et peaks kuidagi proovima, aga kartsime, et kui liiga vara appi minna, võime ehk hoopis liiga teha. Lõpuks jäime ikkagi hiljaks. Vä-
ga kahju oli. Muidu on tibud kollased, üks on pruun, aga neist kahest üks oli must, oleks huvitav näha olnud, milline kana temast oleks kasvanud. Aga neli viiepäevast tibu vudib täna (kolmapäeval – toim) oma kastis rin-
„Kindlasti proovime me veel,“ kinnitab Eva. „Kogu seda protsessi on lihtsalt nii põnev jälgida, nüüd on juba natukene kogemusi ka.“ Põnevust jagub veel praegugi: ei kujuta ju ette, mis tõu moodi kanad suureks kasvades välja hakkavad nägema. On, mida oodata. „Sõbrad juba tellivad – et tehke meile ka tibusid!“ naerab Andrei. „Keerulist pole ju midagi, inkubaatoris on lihtsalt vaja niiskust hoida – lisada vajalikul määral vett – ja et meil selline odav ja lihtne inkubaator, siis tuleks vaadata, kas kuidagi saaks seda soojust seal ühtlasemalt jaotuma.“ Üks suur mure on tibudega siiski ka: mis saab siis, kui kõik neli osutuvad kukkedeks? „Nelja kukke siin pidada – no saaksid naabrid vast suvehommikutel rõõmustada!“ muigab Andrei. „Väike lootus on, et saab ehk vahetada. Internetis on kodulinnukasvatajate grupid, kus saab osta-müüa-vahetada, aga ega kuked eriti hinnas ole, kahe kuke vastu ühe kana ehk saaks, kui veab. Tihti antakse kuked lihtsalt tasuta ära. Mis sa ikka teed nendega, kui on mitu tükki kanakarjas, siis pidid kaklema kippuma, tüli rohkem kui tulu. Aga no esialgu saab ju loota, et ehk on ikka kanad ja hakkame suvel hommikuti mune korjama. Tõeline maaidüll!“ Enne idülli ootavad lahendamist veel mõned üsna proosalised küsimused. Eva ütleb, et praegu on tibud imenunnud pehmed sulepallid, ideaalsed lemmikud – ehkki neile väga ei meeldi, kui neid näppima kiputakse. „Aga umbes kuuvanuselt hakkavad nad haisema,“ on omal käel ja kiirkorras kanakasvatajaks tudeerinud isa kahe jalaga maa peal. „Siis neid ikka enam toas ei pea. Esialgu saame terrassile viia, aga edasi peab siis vaatama, kas ehitada neile aedik või osta teisaldatav kanamaja või ... Aga no küll sellega ka saab!“
MÕNUS PÄEV RANNAMETSA-TOLKUSE MATKARAJAL: Kohila Triibu (4,5 a) ja tema lahutamatu kaaskond (vasakult): Estrellest Zinto (6 a), Aussenhaus Saiko (3 a), Aussenhaus Selene (3 a), Aussenhaus Malissa (8 a).
KASSI ELU, KASSI ELU – see, jah, on kõige parem! On see vast pilt! Vaatajail on nunnumeeter plahvatamas, aga Kohila Triibu, nelja ja poole aasta vanune punane kass, võtab asja täie enesestmõistetavusega: kuidas siis teisiti? Kuidas siis veel peaks matkaradadel käima? Turvameeskond peab ikka kaasas olema – metsas võib ju vahel isegi ohtlik olla! „Triibu on meil täiesti tavaline kodukass,“ ütleb kogu selle kamba peremees, Eesti Saksa Lambakoerte Ühingu juhatuse liige Rain Heinsoo. „Saime ta Kohilast, sellest ka ta nime esimene pool. Kohilasse oli tekkinud üks kass, kes ise valis endale koha, kus poegida. Inimene, kelle kodu ta välja oli valinud, oli poegade jagami-
sega päris hädas. Läksime Facebookist leitud kuulutuse peale neid vaatama ja Triibu hakkas meile kohe meeldima. Kaks koera praegusest seltskonnast olid meil siis juba olemas, ka nemad võtsid kassi kohe omaks.“ Nii on Triibu maast madalast koos koertega kasvanud ja kui ta inimkeelt mõistaks, siis on üks mis kindel, et väljendit „nagu kass ja koer“ mõistaks Triibu hoopis teisiti kui üldiselt tavaks. „Kohati on tunne, et ta ise arvab üldse, et on ka koer,“ muigab Rain. „Kui kaks aastat pärast Triibu perre tulekut sündisid ühel meie saksa lambakoeral kutsikad, siis Triibu tegeles nendega ja mängis, täpselt nii nagu oleks
ka tema sellest pesakonnast. Kui kutsikad nii suureks kasvasid, et saime juba kõigi koertega kodukandis jalutamas käia, hakkas Triibu meile järgnema – ja lõpuks sai see enesestmõistetavaks, et ka tema tuleb koos meiega jalutama. Kui tee peal on miski tema jaoks väga hirmus, siis hoiab ta ise kohe koerte lähedusse, aga ka koerad on harjunud teda jälgima – ikka vaatavad, ega kiisu juhuslikult kuskil maha ei jää. Oleme püüdnud tempo siis tema järgi valida, ainult koertega käime oluliselt kiiremini. Aga arvestame Triibuga alati ja nii teeb ta viie-kuuekilomeetrise matka kaasa, nii et silm ka ei pilgu.“ IA MIHKELS
Lai valik vihma-, külma- ja porikindlaid riideid ning hulgaliselt teisi tooteid oma lemmikutele leiate meie poest. Teie Zookeskus OÜ
Reede, 24. aprill 2020
4 Lemmikloom
Koerasport liidab koera ja om IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Agility – koerte takistusjooks – on spordiala, mis pakub võimalust end proovile panna nii koerale kui ka tema omanikule. Nagu sporti ikka, saab sedagi harrastada nii tipptasemel kui ka tervisespordina. „Agility, mis treenib koera liikuvust ja arukust, on väga tore spordiala, aga kindlasti ei pea iga koer sellega võistlusspordina tegelema,“ ütleb Natalia Garaštšenko, koertekooli Leader treener. „Täpselt nii nagu igale inimesele ei sobi tippsport, ei sobi ka tipptasemel agility igale koerale. Küll aga tuleb igale koerale pakkuda nii võimalust piisavalt liikuda kui ka sihipärast tegevust, kinnitab treener. Paljud haigused on koertel tingitud sellest, et nad ei saa piisavalt liikuda, nii mõnegi käitumishäire põhjuseks on see, et koeraga ei ole tegeldud, teda pole koolitatud.
Alustada tuleb juba kutsikaeas Kas iga koer peaks läbi tegema nii kutsika- kui ka kuulekuskoolituse? „Kõik algab sellest, mida inimene oma koeralt ootab,“ ütleb Natalia. „Kui omanikku ei häiri, et koer igavusest hoovis auke kaevab ja iga mööduja
peale haugub – las siis olla nii. Aga siis pole omanikul ka kunagi õigust koera halva käitumise pärast süüdistada, veel vähem teda karistada. Koer, keda pole õpetatud, ei ole süüdi, et ei oska käituda. Kui tahad, et koer kuuletuks, et temaga saaks muretult näiteks reisida, ta ei oleks kellelegi ohtlik – siis tuleb koeraga tegelda, teda koolitada.“ Treener märgib, et kindlasti kulub kuulekuskoolitus ära varjupaigast võetud koerale – see teeb kooselu laabumise oluliselt lihtsamaks. Alustada tuleb algkoolitusest, aga vabalt võib minna nii, et koerast saab hea sportkoer – ja omanik saab peale truu sõbra ka uue harrastuse.
siooniharjutustele erilist tähelepanu pöörata ja koduski harjutada.“ Huvi koeraspordi vastu näib aina kasvavat, aeg-ajalt on treeneritel raske kõiki soovijaid rühma mahutada. „Kutsikakooli on tung alati suur, alustades on osalejaid palju,“ ütleb Natalia. „Neist umbes veerand jääb ka pärast kutsikakooli meie juurde koerasporti harrastama. Koolitame aastas umbes 260 koera – 160 koerasporditreeningutel, 100 kutsikakoolis. Erakordne pole seegi, et ühel inimesel on kaks-kolm koera – mõnel ka neli-viis – ja kõigiga käiakse agility’trennis.“
Koeraspordis tippu välja?
Koeraspordiga tegelemist lihtsustaks oluliselt see, kui oleks piisavalt üldkasutatavaid kõigile nõuetele vastavaid harjutusväljakuid. Siin-seal on kohaliku omavalitsuse või lihtsalt kogukonna algatusel mõni plats ka tehtud, aga paljud neist on treeninguteks sobimatud või isegi koertele ohtlikud. „Olen paljusid väljakuid vaatamas käinud, sest ikka tuleb ette, et õpilased küsivad mõne platsi kohta nõu – et kas seal sobiks oma koeraga harjutamas käia,“ räägib Natalia Garaštšenko. „Tihti on treeneri pilgule otsekohe selge, et takistused on kas liiga kõrged või madalad, valesti paigaldatud, mõnel väljakul aga sui-
Agility’ga tegelemiseks peavad heas füüsilises vormis olema mõlemad, nii koer kui ka omanik – rada tuleb ju temalgi koera kõrval läbida. Nii saavad areneda mõlemad koos: ka suhteliselt kehvas sportlikus vormis inimene saab järjepidevalt koeraga trennis käies sammhaaval üha vastupidavamaks ja tugevamaks. Koerale tuleb kindlasti kasuks kutsikakool, kus muu hulgas arendatakse koordinatsiooni ja õpetatakse keha tasakaalus hoidma. „Seda oskust läheb agility’s väga vaja,“ kinnitab Natalia. „Kes teab, et soovib koeraspordiga tegelda, sellel tasuks kutsikakoolis käies tasakaalu- ja koordinat-
Rauno Volmar
Koertele on vaja trenniväljakuid
Võistlemislusti ja edukuse taga on koeraspordiski tõhusad treeningud. Harjutamist tuleks alustada asjatundja käe all, et kasu asemel mitte kahju teha.
REKLAAMTEKST
BIOFEEDBACK JA KOMPUUTERDIAGNOSTIKA LEMMIKLOOMALE – põhjalik ülevaade lemmiklooma heaolust ja tervisest
B
iofeedback on uus teraapiavorm loomadele, mida tehakse L.I.F.E. seadmega. Seade suudab minna sügavuti looma mõttetasandile ning lugeda tema mõtteid, emotsioone ja tundeid. Vajadusel kõrvaldab seade blokeeringud ja taastab tasakaalu. Toimub positiivne muutumine. See on kiire, lihtne ja tõhus viis kontrollida lemmiklooma tervist ja muuta tema käitumist. L.I.F.E. Biofeedbacki teraapiast saab abi, kui su koer on agressiivne, haugub liiga palju, reageerib jalutamise ajal segavatele teguritele (inimesed, koerad, ratturid vms), kardab kõike ja käitub seetõttu agressiivselt või salakavalalt või kui loom on närviline ja pinges, ei suuda rahuneda ja reageerib igale su liigutusele. Samamoodi on diagnostikat kasu, kui sulle tundub, et loom on lihtsalt kurb ega söö midagi. Kõik eelmainitud käitumishäired ja mõttemustrid on edukalt muudetavad L.I.F.E. seadme abil, see annab kiiresti positiivseid tulemusi. Et häirest või mustrist vabaneda, piisab tavaliselt kahest-kolmest teraapiaseansist.
Kuidas see toimib? L.I.F.E. Biofeedback teraapia abil kustutatakse koera alateadvusest negatiivsed mõttemustrid, sundmõtted ja stress, mis on tekkinud nii emotsionaalsete kui ka füüsiliste traumade tagajärjel (mis põhjustavadki loomal sobimatut käitumist).
KOMPUUTERDIAGNOSTIKA (sagedustel põhinev meetod) L.I.F.E. seadmega testitakse ka loomade tervist: • allergiaid, mis on põhjustatud toitainetest, kemikaalidest, hallitusest, pestitsiididest, (õie) tolmust; • toidulisandite vajadust, sobivust ja mittesobivust; • tundlikkust toksiinidele ja raskmetallidele; • toitainete energeetilist puudust – tähtsamate aminohapete, mineraalainete, mikroelementide ja vitamiinide puudust kehas; • tundlikkust elektromagnetkiirgusele – mobiiltelefon, wifi, mikrolained, elektrilained; • kroonilist valu ja vanadusega seotud valusid – teraapiad leevendavad valu ja lihaspingeid;
Kui sulle tundub, et su koeral on eelmainitud muresid, mõni muu häire või kui soovid saada põhjalikku ülevaadet oma looma tervisest, siis loe lisaks: caramira.ee/teraapiad ja bioresonants.ee/rubriik/ teised-teraapiad ning tule seansile.
BRONEERI AEG: monika@caramira.ee, telefonil 5656 5141 või petsbioresonants@gmail.com. Üks seanss kestab tund aega ja maksab 60 eurot.
Reede, 24. aprill 2020
Lemmikloom 5 Pixabay
aniku ühtseks tiimiks Rauno Volmar
Arvesta koera võimetega
Koeraomanik ja koer peavad võistlusrajal olema mõlemad heas sportlikus vormis.
Tiit Blaat
Avalikus kasutuses olev harjutusväljak peaks pakkuma treenimisvõimalusi erinevat kasvu koertele.
Agility’s on oluline inimese ja koera hea koostöö. Takistustest koosnev 100–200 m pikkune rada tuleb läbida võimalikult kiiresti ja veatult. Takistuste paigutus määrab raja raskusastme, koer peab läbima raja etteantud aja piires ning ületama takistused õiges järjekorras. Rahvusvahelistel võistlustel jagunevad koerad suuruse järgi kolme rühma (mini, midi ja maksi), kohalikel võistlustel võib rühmi olla rohkemgi, nii et jõukohase võimaluse leiab igas suuruses koerale. Iga võistlusrühma ja -klassi rada koosneb neile sobiva kõrguse ja keerukusastmega takistustest. Takistuste järjekord on võistlusrajal tähistatud numbritega. Kõigepealt tutvub rajaga koerajuht: vaatab takistused üle ja mõtleb läbi, kuidas koer need kõige paremini läbiks – kõik ei pea seda tegema täpselt ühtemoodi. Näiteks on üks koer hästi paindlik, talle pole järsud pöörded füüsiliselt probleemiks, teisele järsud pöörded ei sobi, aga see-eest on ta väga kiire ja võib tänu sellele lubada endale takistuste läbimist suurema trajektooriga. Hea tulemuse huvides on tähtis valida koera võimetele kõige paremini vastav sooritusviis. Allikas: Koertekool Leader (www.koertekool.ee)
sa ohtlikud: need on liiga libedast materjalist, ülemäära järsu nurga all või üksteisele liiga lähedal, mistõttu koer ühte takistust hooga ületades võib end järgmise vastu vigastada. Ka metallist või muust jäigast materjalist tunnelid, eriti kui need on pöördega, ei sobi koertele – saan muidugi aru tegijate soovist valida materjal, mis kestaks võimalikult kaua, aga koerale on jäik tunnel ohtlik. Treener ütleb, et asjatundmatult välja töötatud ja suvaliselt paigaldatud takistustega väljaku asemel võiks pigem teha lihtsalt aiaga piiratud tühja platsi, kus koerad saaksid lahtiselt joos-
ta – sellest oleks rohkem tulu. Kasututele või isegi ohtlikele takistustele ei ole mõtet raha raisata. Kui siiski tahetakse, et platsil miski koertele tegevust pakuks, siis kõige lihtsam lahendus on kaevata osaliselt maasse mõned suured autorehvid, mis pakuvad koertele võimaluse turnida ja hüpata. „Kui aga omavalitsus soovib teha koeraspordi harrastajaile korraliku harjutusplatsi, siis tuleks takistuste asjus kindlasti nõu pidada mõne agility’trenni pakkuva koertekooli treeneritega,“ soovitab Natalia. „Neid treenereid, kes oskavad anda asjatundlikku nõu, leiab igast maa-
konnast. Meie näiteks saame oma koolis näidata, milline näeb välja tipptasemel sportkoerte plats, milline sobib algajatele, missugused takistused passivad neile, kes tahavad lihtsalt koos koeraga pisut liigutada – neile on laiem ja madalam poom, kõik takistused kergemini ületatavad-läbitavad.“ Ideaalne üldkasutatav harjutusplats peaks pakkuma treenimisvõimalusi erinevat kasvu koertele, kõik peaks olema hoolikalt läbi mõeldud ja tähistatud. Ohutus on treenimisel väga oluline.
Eriolukorra nõuetele vastav „Agility on spordiala, mille treeningute juures eriolukorra nõuded ei muuda mitte midagi,“ muigab Natalia. „Vastupidi: meie nõuded on alati olnud kraad kangemadki. Näiteks kehtib meil kord, et kahe koera vahe peab olema vähemalt neli meetrit – muidu ei tunne harjutust sooritav koer end mugavalt. Trennid on meil aga praegu korraldatud kontaktivabalt. Saadan Facebooki kaudu harjutused, koeraomanikud saavad üle vaadata, enne kui kokkulepitud ajal platsile tulevad. Harjutusplats on meil 1400 ruutmeetrit piiratud ala, kuhu viib neli ust. Iga koerajuht siseneb oma uksest, tutvub kõigepealt ise rajaga, siis toob koera ja nad saavad rahulikult trenni teha – kõigile jagub ruumi, kõik toimib.
HUMOORIKAD LOODUSFOTOD VÕISTLEMA! Tänavusel looduskaitsekuul mais toimub „Hoia, mida armastad“ raames esmakordselt välkkonkurss „Humoorikas looduspilt“. Võistlema oodatakse Eestis üles võetud loodusfotosid, mis pakuvad huumorit ja üllatusi. Saata võib kõiksugu looma- ja linnu- ja loodusfotosid, pildile püütud õnne(s)tu(mi)si ja põnevaid seiklusi. Tööde esitamise tähtaeg on looduskaitsepäev, 10. mai. Erižürii valib välja humoorikaimad pildid, mis avalikustatakse looduskaitsekuu jooksul. Võistlus toimub kolmes vanuserühmas, iga osaleja võib esitada kuni seitse fotot. Auhinnafond on 1000 eurot. Alanud on ka piltide vastuvõtt Eesti suurimale fotovõistlusele „Looduse aasta foto“. Traditsiooniline aastakonkurss toimub tänavu juba 20. korda. Juubelikonkurss on pühendatud Eesti looduskaitse olulisele tähtpäevale – möödub 110 aastat esimese looduskaitseala loomisest. Vaika linnukaitsealast on tänaseks saanud Vilsandi rahvuspark. Juubelikonkursile saab võistlustöid esitada kuni 7. septembrini, auhinnafond on kokku 8000 eurot. Mõlemal võistlusel on kaasa lööma oodatud nii harrastajad kui ka professionaalid, nii lapsed kui ka noored ja täiskasvanud. Loe võistluste kohta lähemalt: laf.looduseomnibuss.ee IA MIHKELS
Kas sa tead, et CARAMIRA tooted on välja valinud Eesti loomakasvatajad tuginedes pikaajalisele kogemusele?
Parimad palad sinu lemmikule
EE
STI BRÄND
Sellepärast on CARAMIRA tooted kvaliteetsed, mõistliku hinnaga ja taevalikult maitsvad!
KASSILE:
Caramira kassiliivad, Caramira kassitoidud
KOERALE:
Caramira naturaalsed maiused
NÄRILISELE:
Caramira Premium toidusegud Caramira mõnus põlluhein
MÜÜGIL CARAMIRA ÕNNELIKU LEMMIKLOOMA POODIDES Lisaks: Selver, Coop, Stockmann, Delice, Comarket, Hortes ja Gardest.
www.caramira.ee
Reede, 24. aprill 2020
6 Lemmikloom
Kiip üksi lemmiklooma koju ei too Ikka veel on loomaomanikke, kes arvavad, et kui lemmikule on mikrokiip paigaldatud, ongi kõik tehtud. Tegelikult pole kiibist vähimatki kasu, kui selle number koos omaniku andmetega ei ole kantud registrisse. Kiipe paigaldavad loomaarstid, aga automaatselt ühegi kiibi andmeid kuhugi ei kanta, sest mis tahes isiklike andmete registreerimiseks on vaja inimese nõusolekut. Kiipimine ei puuduta ainult koeri-kasse – kiibi saab lasta paigaldada ka jänestele, papagoidele, tuhkrutele jt, kes samuti võivad omapäi uitama minna. Oma lemmikloomaregister võib olla ka omavalitsustel, kes
on kehtestanud lemmikloomade kiipimise ja registreerimise kohustuse. Loom võib olla kirjas nii üleriigilises kui ka omavalitsuse registris, kui loomaomanik seda vajalikuks peab või omavalitsus nõuab. Eestis on kolm eletroonilist üleriigilist lemmikloomaregistrit, ühtki riiklikku registrit seni pole. Registri llr.ee kutsus omal ajal ellu Tallinna linnavalitsus, nüüd on see laiemas kasutuses. Registriga, mille omanik ja haldaja on Spin TEK AS, saavad liituda kõik omavalitsused, varjupaigad ja veterinaarid. Omanik saab ise oma lemmiku andmeid kontrollida, muuta ja lisada. Re-
TRIINU PRIKS, Varjupaikade MTÜ üldjuht: „Kõikide meie varjupaikadest* uude koju minevate loomade omanike andmed kanname loovutamise käigus registrisse www. llr.ee. Seega: kui loom on leidnud uue kodu mõne meie MTÜ varjupaiga vahendusel, siis on kõik vajalikud andmed selles registris. Kui varjupaika satub loom, kellele kiip on paigaldatud, aga andmeid registris pole, teeme siis, kui omanik talle järele tuleb, registrisse nõuetekohase kande.“ *Varjupaikade MTÜsse on koondunud seitse varjupaika üle Eesti: Läänemaa (Haapsalu), Pärnu, Tallinn, Valga, Viljandi, Virumaa (Rakvere), Võru.
Vale toiduvalik sea KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
gistrikanded on tasuta. Väikeloomaarstide seltsil (EVS) on oma register: lemmikloomaregister.ee. Sinna kannavad loomi registriga liitunud loomaarstid, kanne on tasuline. Kennelliidul on oma register: register.kennelliit.ee, seal on kirjas vaid tõutunnistusega koerad. Kiibi olemasolu ja andmeid saab kontrollida kõigis loomakliinikutes ja varjupaikades – seal on olemas kiibilugejad. KRISTJAN ARRAS
KIRKE ROOSAAR, Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht: „Kõik Tartu varjupaigast uude koju minevad loomad kantakse väikeloomaarstide seltsi (EVS) lemmikloomaregistrisse (www.lemmikloomaregister.ee) just selle on Tartu linn valinud oma ametlikuks registriks. Aja jooksul oleme leidnud, et registrit llr.ee ei saa lõpuni usaldada, kuna iga omanik võib sinna looma kohta kirjutada mida iganes – või üldse mitte midagi. Oleme saanud sealt selliseid loomade kirjeldusi, et juustepiirist jääb ka väheseks kulmude kergitamisel. EVSi registrisse saavad andmeid kanda ainult volitatud isikud (loomaarstid ja lepingu sõlminud organisatsioonid), vastutus andmete õigsuse eest lasub nende sisestajal. Looma omanik annab registriavaldusele allkirja, mille üks koopia läheb registrisse, üks jääb omanikule ja üks meile.“
Kasside-koerte ülekaal on muutumas aina suuremaks p probleemiks. Põhjused, õhjused, miks ülekilod kogunema ogunema kipuvad, on inimestel nimestel ja lemmikloomadel m adel üldjoontes samad: m ad: vale toiduvalik ja liiga ga vähe liikumist. Ülekilod lod tähendavad aga terviseriski. erviseriski. Lemmikloomade kaaluprobleemid emid ei ole ainult Eesti eripära, a, sama mure on ka põhjanaabritel, tel, kus loomaarstid hoiatavad loomakliinikute omakliinikute võrgustiku Evidensia ensia portaalis mitme tõve eest, mille teket ülekaal soodustab. Näiteks äiteks esineb ülekaalulistel loomadel omadel palju sagedamini liigesehaigusi, igesehaigusi, suhkruhaigust, ust, südamega seotud muresid sid ja nahaprobleeme. Enamasti namasti on ülekaal ja rasvumine toitumisvigade umisvigade ja vähese ähese liikumisee tagajärg, mis halvimal alvimal juhul võib õib looma eluiga ga a oluliselt lühendada. endada. Muidugi võib olla ka vastupidi: mõnii hormonaalne häire äire või muu tervisemure ervisemure isee võib põh-
justada kaalutõusu. Kui omanik leiab, et ehkki toitumise ja liikumisega peaks lemmikul kõik korras olema, kipub ta järjest kogukamaks muutuma, tuleks temaga kindlasti minna loomaarsti vastuvõtule, et teha kindlaks kaalutõusu põhjus ja saada juhiseid kaalu langetamiseks. Lemmiku kaalul tuleks silm peal hoida kutsikaeast saati, märgib loomaarst Marit Linberg: kui koer hakkab ülemääraseid kilosid kogu-
ma juba kasvueas, võib täiskasvanueas väga keeruline normaalkaalu saavutada.
Kindel söögiaeg ja ttoidukogus oidu oi duko du kogu ko guss gu Alati on probleeme lihtsam ennetada kui ravida, ütleb ka
#8KUUD KAITSET • toimib kuni 8 kuud • peletab ja/või surmab puugid, • vähendades nii puuksiirutatud
L.EE.MKT.AH.03.2019.0060
haiguste riski • surmab kirbud • veekindel ja lõhnatu
/¿WM PSSQEOPMMRMOYWX Z¸M ETXIIKMWX Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.
MQMHEOPSTVMMH Ȏ YQIXVMMR
Reede, 24. aprill 2020
Lemmikloom 7 Erakogu
Olavi Antons kaasautoritega.
ab lemmiku tervise ohtu Anna liikumisele hoogu!
z Looma toidusedel sõltub omanikust – tema vastutab selle eest, et lemmiku kehakaal püsiks tervislikus vahemikus. z Kui ülekaal looma kimbutama hakkab, käi temaga aegsasti loomaarsti vastuvõtul, et saada ülevaade looma tervislikust seisundist ja kuulata ära toitumissoovitused. z Mängi oma lemmikuga, võta kasutusele pallid ja mänguasjad, erguta teda igal võimalikul viisil end liigutama. z Tee koeraga mitu korda päevas tempokas jalutuskäik, suvel vii ta ujuma. Kassi ergutavad end rohkem liigutama ka kraapimispostid ja ronimispuud. z Pane osa päevasest toidukogusest väikesesse toidupalli (kongi), mida loom peab veeretama, et sealt krõbinaid välja pudeneks. z Kaalu langetamine võtab aega – varu kannatust ja järgi loomaarsti nõuandeid. Allikad: Purina, Evidensia, Janne Orro loomakliinik
loomaarst Janne Orro: „Lemmikloomal olgu talle koostiselt sobiv toit ja seda tuleb anda normi järgi – igal pakil on üksikasjalikud toitumissoovitused kirjas. Kindel reegel võiks koera toitmisel olla see, et kindlal ajal pannakse talle ette kauss toiduga ja veerand tunni pärast, kui koer enam ei söö, võetakse see ära, ükskõik, kas kauss on tühi või mitte. Mingeid maiuseid ega oma toidulaua ülejääke vahepeal ei anta – kui kõht jäigi tühjaks, tuleb kannatada järgmise
toidukorrani.“ Enamasti saab koer nii kiiresti selgeks, et kui söögiaeg käes, tuleb toit ära süüa.
Mis soodustab kaalutõusu? kaal ka alut al utõu ut õusu õu su?? su Mõni loom on juba tõuomatõuoma a duste järgi kaalutõusule altim altim: m näiteks väikesed terjerid, LabraLabraa dori retriiver, kuldne retriive retriiver, e kokkerspanjel, beagle, basse basset, e taks jt. Nende puhul tuleks er erir ti hoolega jälgida, et toitumine toitumin n ja igapäevane energiakulu olek olekk sid tasakaalus. Ka vanusel on oluline roll: roll mida vanemaks loom saab, se see da vähem ta liigub, kui oma omaa nik sellele just erili erilist tähelepanu ei pööpöö ö ra. Kui ta siis saa saab a endiselt suure suurr energiasisalduenergiasisaldu u sega toitu, too toob o see paratama paratamaa tult kaasa kosukosu u mise. Ka steril sterilil seerimine-kastseerimine-kas s reerimine an ann navad põhjuse põhjuss toitu vahetad vahetada, d sest loom looma m vahetus ainevahetu u aeglustub. aeglustub
Vida Press
Natuke ka kassiraamat Kui keegi paneks kokku kõige rohkem reisinud kasside pin-gerea, siis ilmselt hõivaksid ülemised kohad kliimapagula-se Olavi Antonsi kassid, kes koos peremehega oma elu Eesti ja Tenerife vahel jagavad: sügiseti pikk autoerifele, kevareis Saaremaalt Tenerifele, del jälle tagasi. Mis sel kevadel reisist saab? Kes seda praegu öelda oskab! Kui keegi paneks kokku pingerea eestlaste lemmikpaikadest, kuhu siinse talve eest pageda, jõuaks Tenerife tõenäoliselt üsna kõrgele kohale. Millal siitpoolt taas sinna pääseb, seda ei tea keegi. Mida teha seni, kuni reisida ei saa? Lugeda muidugi! Kellel Olavi Antonsi Tenerife raamat
sen veel ette võtmaseni ta, sel tasuks oma p päikesesaare-igats sust just selle raam matuga leevendada Vähe sellest, et da. Ol Olavi teab Tenerifes rohkem ja tunfest neb seda sootuks teis kui enamik, teisiti, kes on sel saarel temast mitu korda kaue elanud – tema kauem jutustamisoskus on nüansirikas ja võluv! Ekstrapluss on muidugi see, et ka maailmarändureist kassid saavad mõnusalt muhedal moel sõna sekka öelda. Üks oluline miinus raamatul siiski on: seda on väga raske enne viimase leheküljeni jõudmist käest panna. Ja ka siis võib juhtuda, et näiteks mõne kassitarkuse tahaks ikka ja jälle üle lugeda. Aga kevad tuleb tänavu ju teisiti – aega on! IA MIHKELS
Tee oma ostud soodsalt ja turvaliselt PetCity e-poest
Kvaliteetsed lemmikloomatooted. Iganädalased soodustused. Müügil ravitoit. Püsikliendi pakkumine PetCity e-poes 29.04-30.04. Osta vähemalt 20 eur väärtuses kaupa ja saad 3 eur soodustust kogu ostukorvilt. Soodustuse saamiseks e-poes sisesta kood: aprill2020
Tarne üle Eesti! Vaata lähemalt » petcity.ee
8 Lemmikloom
Reede, 24. aprill 2020