REISILE KOOS LEMMIKUGA. MIKS KASS PAPPKASTI RONIB? MIDA KOERA KOHTA VÄIDETAKSE, MIS ÜLDSE TÕSI POLE. ÜLEKAAL VIIB KASSI TERVISE
Lemmikloom Neljapäev, 29. aprill 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Arle-Kadri Lessing • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Neljapäev, 29. aprill 2021
2 Lemmikloom Vida Press
Tiit Blaat
Kuumarabandus tekib kiiresti
Hoia loomal silm peal! Enne lemmiklooma soetamist vii ennast kurssi tema eripärade ja vajadustega. z Kui oled lemmiku koju toonud, käi temaga esimesel võimalusel loomaarsti juures – saad ülevaate lemmiku tervisest, vajaduse korral rohtu parasiitide vastu ja juhiseid looma eest hoolitsemiseks. z Harjuta end lemmiklooma kord nädalas ninast sabaotsani üle vaatama ja võimaluse korral kaaluma – nii oled kursis kõigi muutustega. z Kui lemmiku käitumine erineb tavapärasest – ta on isutu, loid, kannatab seedehäirete käes vms –, helista loomaarstile ja pea temaga nõu. OHTULEHT.EE
Suvel pole kunagi ohutu koera üksi autosse jätta, sest salong võib päikese käes kergesti üle kuumeneda ka siis, kui aknad on praokile jäetud. Sageli juhtub õnnetusi seepärast, et auto pargitakse küll varjulisse kohta, aga ei arvestata sellega, et päike liigub ja parkimise ajal varju jäetud auto võib mõne aja pärast olla lauspäikese käes. Siis tõuseb temperatuur autos kiiresti ja väikesest õhutuspilust akna ülaservas pole kuigi palju abi. Lemmikloom võib sellise saunalava meenutava temperatuuri käes minutite jooksul nii üle kuumeneda, et tekib eluohtlik seisund – looma termoregulatsioon on inimese omast erinev, neid tabab kuumarabandus kiiremini. See on ka põhjus, miks külaliste saabudes ei tohi koera kasvuhoonesse kinni panna – sedagi on ette tulnud. Esmaabiks peaks alati käepärast olema vett, hea, kui autokülmikust on võtta jääkuubikuid.
KOERAGA REISILE: mõtle kõik pisiasjadeni läbi Koroonaajal välisreisile sõita pole kuigi arukas mõte, nii avastavadki inimesed Eestit. Kes on võtnud sihiks loodusretked, kes plaanib käia läbi kõik Eesti linnad, kes ühe kindla tähega algavad külad-asuladalevikud, kes lapsepõlvest tuttavad kohad. Minnakse kogu perega – ja kui selle seas on ka koer, peab temagi kaasa saama. Või kas ikka peab?
Miks kass pappkarpi ronib? Muidugi ei ahvatle kassi ainult pappkarbid, vastupandamatu jõuga tõmbavad kõik sellised kohad, kuhu ta näib vaevuvaevu sisse mahtuvat: kastid, kausid, potid. Miks? Kitsukesse ruumi pugemine on kassile loomuomane, see pakub talle kaitset ja annab turvatunde ka siis, kui läheduses polegi kedagi, kes tema heaolu mingil moel ohustada võiks. Olles kastis, on kass sageli valmis möödujat käpaga uljalt udjama, sest turvalisest kohast on hea saaki jahtida. Kastidega on lihtne kassile meelelahutust pakkuda. Pane põrandale mõni eri suurusega kast ja võid veenduda, et kassile on nende keskel tundideks tegevust: küll sisse ja välja ronida, küll mõne väiksema karbiga mängida ja seda ühest toanurgast teise lennutada. Ka võib kastist kujuneda nurrumootori eelistatuim magamiskoht. Kassid magavad ööpäevas 18–20 tundi, pole siis imestada, kui ta valib koha, kus seda segamatult teha. Allikas: Treehugger
Vida Press
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Enne teele asumist tasub alati veel kord endalt küsida: kas neljajalgse autosse pakkimine on seekord ikka hea mõte. Portaal Care.com soovitab sõltuvalt sellest, kuhu lähete ja mida plaanite teha, järele mõelda, kas teil on reisil koera jaoks piisavalt aega. Mõnes olukorras on ehk targem mõlemapoolset stressi ennetada ja jätta koer usaldusväär-
se hoidja hoolde. Kui ta siiski kaasa võtate, mõelge läbi, kas kõik talle vajalik on reisiks valmistudes tehtud. z Andmetega kaelarihm. Reisil võiks ka kiibitud koer kanda kaelarihma, millel on omaniku andmed: kõikjal ei saa suurema ajakuluta kiipi kontrollida, seepärast on andmetega kaelarihm kõige lihtsam viis, kuidas mingil põhjusel putku pannud koer kiiresti oma pere juurde tagasi jõuab.
z Jooginõu ja vesi. Hoia koera jaoks alati käepärast vesi ja jooginõu, mis väga kergesti ümber ei lähe. Eriti kuumadel suvepäevadel võiks reisile minemiseks soetada ka jahutusvesti või -mati, mis aitab koera jahutada. z Tee sõidupause. Pikemal autosõidul laske koeral iga tunni-paari tagant juua ja konte sirutada. Katsuge planeerida sõit nii, et sellesse mahuks päevas ka paar pikemat jalutuskäiku, mitte vaid põgus pissiring. Kui peres on väikesed lapsed, kulub neilegi pika autosõidu ajal vahelduseks ära mõni põneva tegevusega sisustatud puhkepaus - ükskõik, kas selle ajal sulistatakse järves, korjatakse metsa all käbisid või peetakse maha mõni puu otsa ronimise võistlus.
z Ära lase koera ringi luusima. Laagrisse jäädes arvestage sellega, et uus koht on koera jaoks tulvil uusi lõhnu, läheduses võib olla metsloomi, kämpingus või telkimisplatsil peatudes on ümberringi teised inimesed oma laste ja lemmikloomadega. Arusaamatuste ennetamiseks hoidke koera, ükskõik kui sõbralik ta ka on, kindlalt rihma otsas. z Ööbige koos. Mõte magada koeraga koos kitsukeses telgis või kämpingumajas ei pruugi olla just vaimustav, aga eriti siis, kui laagriplatsil on ka teisi ööbijaid, võib koera õuejätmisest sündida tõeline tohuvabohu. z Tutvu hotelli reeglitega. Kui kavatsete reisil ööbida hotellis, uurige kindlasti enne bro-
neerimist järele, kas lemmikloomad on sinna ikka oodatud. Ei maksa loota, et juba kohal olles ei jäeta teid ka koos koeraga ukse taha – vabalt võib nii juhtuda. z Võta kaasa puur. Ööbimine sujub muretumalt, kui kaasas on koera puur, kus ta on harjunud olema – tuttav koht aitab võõras keskkonnas kergemini kohaneda, see on nagu tükike turvalist kodu. Nii saate koera vajadusel mõneks ajaks ka üksi hotelli jätta. z Valmistu ootamatusteks. Pakkige kaasa koera vaktsineerimisandmed, mõni pilt temast ja esmaabikarp – juhuks kui koer peaks haigestuma, kaotsi minema, viga saama või ise kedagi hammustama.
Millised hädad viivad koera massööri juurde? Massaaž mõjutab koera nii füüsilist vormi kui ka vaimset tervist, see hooldab lihaseid ja liigeseid ning avaldab head mõju ka looma karvkattele. PetCity toob oma blogis välja kõige sagedasemad põhjused, miks koeraga massööri juurde minnakse. z Suured koerad. Suure koera lihased vajavad korralikku füüsilist koormust, aga kui liigesed on nõrgavõitu, seab see omad piirangud. Näiteks bernhardiinid peaksid liikuma 30–40 kilomeetrit päevas, aga nende liigesed nii aktiivset liikumist ei võimalda. Massaaž aitab asendada füüsilist koormust. z Sportkoerad. Aktiivselt koeraspordiga tegelevad, aga ka
Vida Press
kõik väga aktiivset eluviisi harrastavad koerad, näiteks jahikoerad, vajavad lihaseid hooldavat massaaži, mis aitab vähendada liigeste koormust.
z Näitusekoerad. Massaaž aitab tagada vaba liikumist ja mõjub soodsalt karvkattele – mõistagi on siis oodata ka paremaid võistlustulemusi.
z Eakad koerad. Koeramassaaž annab võimaluse seeniorkoerte tekkivaid terviseprobleeme aegsasti märgata ja haigusi algstaadiumis peatada – või neid üldse ennetada. Korrapäraselt massaažis käiv eakas koer on reipam ja rahulolevam. z Käitumisprobleemid. Koer on agressiivne või hoopis kartlik? Võimalik, et tal on kehas pinged ja valulikud kohad, millest järjekindla massaažiga on võimalik jagu saada. z Allergianähud. Hoolikalt tehtud refleksoteraapia võib olla väga tõhus allergiaravi. Kui märkate, et lemmikul kipub laiguti karv välja langema või panete tähele muid allergia tun-
demärke, tasub pidada nõu nii loomaarsti kui ka massööriga. z Seedimismured. Massaaž aitab taastada normaalse seedimisrütmi, koos sellega ka lemmiku hea tuju. z Operatsioonid. Taastumine pärast operatsiooni on kiirem ja valutum, kui võtta appi asjatundlik massöör: massaaž tagab hea verevarustuse ja selle tulemusel kiirema paranemise. z Vähene liikumine. Kui koer ei saa alati nii palju liikuda, kui ta seda vajaks, aitab massaaž puudulikust füüsilisest koormusest põhjustatud muresid mõnevõrra leevendada. IA MIHKELS
Neljapäev, 29. aprill 2021
Lemmikloom 3
Neljapäev, 29. aprill 2021
4 Lemmikloom Pixabay
Pixabay
Mõni koer rõõmustab võimaluse üle koos teisega aega veeta, möllata ja mürada, aga on ka neid, kes eelistavad olla omaette.
Lemmiku küüned vajavad lõikamist
Koeri-kasse tuleb juba titepõlvest saati harjutada küünte lõikamisega ja teha seda korrapäraselt. Liiga pikad küüned põhjustavad vaevusi alates valust ja pehmete kudede põletikest kuni varvaste deformeerumise ja liigesenihestusteni. Peaaegu ükski kodune koer ei liigu nii palju mööda asfaltteid, et küüned piisavalt kuluksid, pealegi kasvab viienda varba küüs nii, et see kõndides ei kulugi. Kassidel on vastupandamatu soov oma küüsi teritada ja sageli valivad nad selleks kalli diivani, tugitooli või mõne muu hinnalise sisustuselemendi, mitte oma kraapimispuu. Siiski ei pruugi küüned piisavalt kuluda, seetõttu peab tubase kassi küüsi paar-kolm korda kuus lõikama. Õuekassil on küüniseid vaja enda kaitseks ja puu otsa saamiseks, neid ära lõigata ei tohi. Allikas: PetCare
Lisaks: Selver, Coop, Stockmann, Delice, Hortes, Rõõmu Kaubamaja, Saue Kaubakeskus, Royal Pet Food lemmikloomapood, Gardest, Hansapost ja pets24.ee
Neljapäev, 29. aprill 2021
Lemmikloom 5
Mida koerte kohta väidetakse – ja kuidas on asjad tegelikult KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Ikka veel on inimesi, kes on veendunud, et mõistavad koeri sedavõrd hästi, et võivad nende käitumist teistelegi selgitada – ehkki nende tõlgendused koerte käitumisele on ajast ja arust. Portaal vetstreet.com toob välja mõne levinuma väite ja selgitab, kuidas asjad tegelikult on. VÄIDE: Kui koer on tuppa loigu teinud, tuleb ta ninapidi selle sisse pista – nii saab ta aru, et tema tegu on lubamatu. Kui koer ninapidi loiku pista, ei teki tal mingit seost juhtunuga, ka ei õpeta see, et tuppa loiku teha ei tohi. Parimal juhul õpib koer sellest vahejuhtumist, et inimesed on ohtlikud ja ettearvamatud. Halvimal juhul hakkab ta edaspidi häda tegemiseks teise tuppa hiilima ja nii on teda veel raskem õpetada puhtust pidama. VÄIDE: Täiskasvanud varjupaigakoertel on nii karm minevik, et kindlam on võtta kut-
sikas ja alustada puhtalt lehelt. Paljud varjupaika sattunud koerad on korralikult kasvatatud kodukoerad, kes on eri põhjustel oma eelmisest kodust ja omanikust ilma jäänud. Täiskasvanud koer sobib ideaalselt inimesele, kes tahab endale neljajalgset sõpra, aga eelistab vahele jätta kutsikaea etapid koos närimise ja puhtusepidamise koolitamisega. Varjupaigas räägitakse koerasoovijaga tema ootustest ja eelistustest ning selle vestluse tulemusel valitakse välja koer, kes oma iseloomult ja temperamenditüübilt peaks kõige paremini sobima. VÄIDE: Koertele meeldib väga teiste koertega möllata – kui teised koerad ei meeldi, on tal midagi viga. Nii nagu üks inimene on seltskondlikum ja teine eraklikum, on ka koertega. Mõni neist seltsib vaid valitud inimestega, omad eelistused on neil ka liigikaaslaste puhul. Oma osa võib selles olla nii õigel ajal tegemata jäetud sotsialiseerimisel kui ka aretusel: näiteks terjerite riiakus ja konfliktivalmidus teiste koertega kokku puutudes on üldteada.
VÄIDE: Mu koer ei kuula sõna, sest tahab näidata, et tema on meie boss. Nii väga kui ka tahaks koertele inimeste tegutsemismotiive üle kanda, pole selleks alust. Koeral pole nii keerulisi emotsioone nagu inimestel, mis sunnivad mõtlema: tahan arved klaariks teha, ma talle alles näitan vmt. Tihti on sellel, miks koer ei kuuletu, hoopis lihtsam põhjus – ta kas ei saa käsust aru või tal pole õiget motivatsiooni, et korraldusele vastavalt käituda. Näiteks ei tule vabalt jooksma lastud koer alati kutsumise peale kohe kohale, sest teab hästi, mis teda ees ootab: pannakse rihma otsa ja viiakse tuppa, ehkki tema tahaks veel õues olla. VÄIDE: Koerad tajuvad inimeste olemust – sellel, kes koerale ei meeldi, on kindla peale midagi viga. Enamasti ei reageeri koer mõne inimese lähenemisel agressiivselt mingitest moraalsetest mõõdikutest lähtudes, vaid teeb seda enesekaitseks. On aga palju olukordi, kus lemmikloom on
Pixabay
ilmselgelt kasutanud oma kuuendat meelt, et tabada vihjeid, mis inimestel märkamata jäävad, ja päästnud sel moel omaniku või pererahva elu. VÄIDE: Koer on tõeliselt õnnelik vaid siis, kui saab ilma jalutusrihmata ringi joosta. Jalutusrihm tagab koera ohutuse, see ei lase tal auto ette joosta või läheneda võõrastele koertele ja inimestele. Võimalus jalutusrihmata joosta on koerale oluline, aga nad õpivad olema täiesti rahul ka siis, kui tuleb
kõndida avalikus kohas oma omaniku kõrval rihma otsas. VÄIDE: Koera ei tohi kunagi voodisse või diivanile lubada, sest siis hakkab ta ennast pidama karja juhiks, kellele on kõik lubatud. Täpselt samamoodi nagu inimesed, eelistavad ka koerad võimalusel pikali visata seal, kus on kõige mugavam. Eriti tore, kui pehme küljealune õnnestub ühendada oma inimese kõrval või isegi tema süles lesimisega. Väga harva juhtub, et koer hakkab oma magamiskohta kiivalt valvama ja ilmutab agressiivsust, kui keegi tahab seal platsi võtta. Sellise käitumise esinemisel tasub otsekohe pöörduda käitumiskoolitaja poole. VÄIDE: Kui koer on üksi kodus olles midagi lõhkunud või närinud, teab ta väga hästi, et on süüdi – tema süüdlaslik ilme ütleb kõik. Koer tõenäoliselt ei tunne mingit süüd, see ilme on lihtsalt lepitav reaktsioon omaniku ähvardavale kehakeelele, mida meil on väga raske mitte välja näida-
ta, kui parajasti on põhjust lemmiklooma peale pahane olla. Koera ilme, mida omanik süüdlaslikkusena tõlgendab, pole tihtilugu üldse seotud sellega, kas koer ka tegelikult pahandust tegi. Teadlase Alexandra Horowitzi 2009. aastal tehtud uurimusest selgus, et koerad, kes polnud peibutuseks pandud keelatud maiustust nahka pistnud, kuid kellega omanikud pahandasid, ilmutasid süüdlaslikumat kehakeelt kui need koerad, kes keelatud maiustuse tegelikult ära sõid. See kinnitab, et süüdlaslik ilme on koera reageering omaniku käitumisele. VÄIDE: Vana koer ei õpi enam uusi trikke. Vale puha. Üle kümne aasta vanused koerad tunnevad rõõmu sellest, et nendega tegeldakse, ja trikid õnnestuvad seda paremini, mida rohkem trenni tehakse. Koer mitte ainult ei õpi uusi trikke, vaid need laabuvad treeninguid tehes suurepäraselt. Vanemaid koeri, kes seni on näiteks õues elanud, saab enamasti harjutada ka toas puhtust pidama. Seni, kuni koeral silm särab ja füüsis alt ei vea, on teda võimalik koolitada.
#8KUUD KAITSET • toimib kuni 8 kuud
• peletab ja/või surmab
PM-EE-21-0019
puugid vähendades nii puuksiirutatud haiguste riski • surmab kirbud • veekindel ja lõhnatu (MQMHEOPSTVMMH ʘ YQIXVMMR)
Küsi loomakliinikust või apteegist.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks. Foresto (imidaklopriid, flumetriin), Elanco ja Elanco diagonaalne logo on Elanco ja selle tütarettevõtete kaubamärgid. Müügiloa hoidja on Bayer Animal Health GmbH. Bayer Animal Health kuulub nüüd Elanco koosseisu. Bayer ja Bayeri logo on Bayeri kaubamärgid. C2021 Elanco ja selle tütarettevõtted.
MQMHEOPSTVMMH ʘ YQIXVMMR
Neljapäev, 29. aprill 2021
6 Lemmikloom
Mida anda, mida mitte Kassile võib soovi korral anda z kanaliha ja kana muid osi (kops, maks, süda) nii toorelt kui ka keedetult; z kalkuni- ja muude lindude liha; z hakkliha, uluki- ja lambaliha, loomasüda; z valget kala (hõbeheik, mintai) kuumutatult 1–2 korda nädalas; z hapendatud piimatooteid (hapukoor, hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt, kodujuust); z vahel harva keedumuna. Kassitoiduks ei sobi z pudrud, leib, sai, makaronid; z sink, pasteet, vorst, hakklihakaste (sest sisaldavad säilitus-, värv- ja maitseaineid ning soola); z maiustused, küpsised ja šokolaad (sest sisaldavad suhkrut, šokolaad on loomadele suisa mürgine); z piim (põhjustab paljudel loomadel kõhulahtisust, gaase või kõhukinnisust, kuna täiskasvanud loomad üldjuhul ei suuda seedida piimasuhkrut); z toores kala (sest sellest võib saada usse), kui, siis üks väike kilu nädalas; z maks (põhjustab tihti kõhulahtisust, pidevalt söötes ka raskeid tervisehäireid); z toores muna või muna söötmine liiga tihti.
Paks kass – ilus kass! Aga tervis? Vida Press
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Selleks, et olla heas vormis, peab kass saama õiges vahekorras kõiki temale asendamatuid ja eluks vajalikke toitaineid. Mõnusalt pontsakad kassid küll meeldivad paljudele, paraku mõjub priskus halvasti nende tervisele. Kassiomanik, kes tahab oma tubasele lemmikule pakkuda väga tervislikku toitu, peaks lähtuma sellest, mida kassid looduses sööksid. „Kass on lihatoiduline loom ja tema kõige looduslikum toit on linnukesed ja närilised,“ ütleb loomaarst Ursula Mesikäpp. „Et aga ka kõige pühendunumad kassiomanikud oma kassile hiiri siiski ilmselt püüdma ei hakka, võib talle pakkuda ennekõike linnuliha, näiteks kana- ja kalkunit, aga uluki- ja lambaliha ning pisut kala.“
Lõigatud kassile vähem toitu Ise kassile tasakaalustatud toitu valmistada on üsna aja- ja töömahukas, sest koostisosadest ja kogustest tuleb väga täpselt kinni pidada. Lihtsam on toita kassi loomakliinikust või lemmikloomapoest ostetud valmistoiduga, kus kõik vajalik on juba olemas. Toidupoes müügil olevaid krõbinaid loomaarstid ei soovita, sest need võivad kas-
Kergesti võtavad juurde
z steriliseeritud kassid, sest nende isu kasvab, energiavajadus väheneb ja hormonaalsed muutused soodustavad organismis rasvkoe teket; z kassid alates vanusest 5–10 aastat, sest nende aktiivsus väheneb; z tubased kassid, kellel pole piisavalt füüsilist koormust; z kassid, kellel toit on kogu aeg vabalt saadaval ja näljatunde regulatsioon nõrk; z närvilised ja depressioonis kassid, kes söövad mõnutunde saavutamiseks; z isased kassid.
sidel põhjustada mitmeid terviseprobleeme (naha- ja seedimismured, põieliiv ja -kivid jm). „Kvaliteetsed krõbinad on küll kallimad, aga toorainena on kasutatud kvaliteetsemat liha ja koostisosad on erinevates partiides samad, mitte ei vaheldu vastavalt sellele, mida parajasti saada on olnud,“ selgitab Mesikäpp. „Kvaliteettoit on ka paremini seeduv ehk siis kass saab samast kogusest toidust kätte rohkem toitaineid. Tänu sellele hakkab kass ajapikku sööma väiksemaid koguseid, koos sellega
väheneb ka väljaheidete hulk ja seega kulub toakassidel ka kassiliiva vähem.“ Kvaliteettoitu on müügil erinevas vanuses ja erineva aktiivsusega ning ka tervisemuredega kassidele. See tähendab, et toit vastab toitainete, energia ja vitamiinide tasakaalustatud sisalduse poolest täpselt kassi vajadustele alates beebieast kuni eaka kassini. „Tuleb ka arvestada, et lõigatud kassid vajavad toitu umbes veerandi võrra vähem kui samas kaalus lõikamata kassid,“ ütleb loomaarst.
Kassile meeldib süüa sageli, kuni kümmekond korda päevas, ja korraga vähe, ütleb loomaarst. Seepärast võiks toit olla pidevalt kättesaadav. Kui aga kass saab liiga rammusat toitu või sööb ülearu, läheb ta paksuks. Ehkki omanikule võib lemmik sellise mütakana imearmas tunduda, tuleb ennekõike mõelda, et ülekaal mõjub halvasti kassi tervisele.
Kaal peab langema tasapisi Võimalikult kähku tuleks loomaarstiga dieet paika panna ja
varuda kannatust: sobiv kaalu langetamise tempo on üks protsent kehakaalust nädalaga – ehk kaheksakilone kass peaks nädalas alla võtma 80 grammi kaalu. Liiga kiire kaalukaotus võib omakorda tervisele liiga teha. Uuele toidule ei saa üle minna päevapealt. Nädala jooksul tuleb järk-järgult suurendada uue toidu osa senises toidus. Täpselt tuleb kinni pidada määratud toidukogusest ning mitte seda korraga ette anda, vaid jagada 3-4 söögikorrale. Ka tuleks kassiga senisest rohkem mängida, et innustada teda liikuma.
Neljapäev, 29. aprill 2021
Lemmikloom 7
TARTU KODUTA LOOMADE VARJUPAIK
Tartu linnale kuuluvat Tartu Koduta Loomade Varjupaika haldab aastast 2006 MTÜ Assisi Franciscuse Selts, mis on väikesearvuline oma töötajatest moodustatud iseseisev mittetulundusühing. Varjupaiga teeninduspiirkonnaks ongi Tartu linn ja maakond, Põlvamaa ning osaliselt mõned naabermaakonnad. Igal aastal saabub varjupaika keskeltläbi 1400 looma. „Patsientideks“ on põhiliselt kassid ja koerad ning marginaalne hulk muid lemmikloomi (närilised, reptiilid ja linnud). Aastate jooksul kõige eksootilisemateks külalisteks viimaste hulgast on olnud vietnami rippkõhtsiga, stepivaraan ja kuningboa. Ideaalis võiks varjupaik olla kohaks, kuhu satuvad kogemata hulkuma pääsenud loomad – varjupaik toimiks sellisel juhul eelkõige turvalise kohana, kust omanik oma looma tervelt ja hoitult tagasi saab. Kahjuks reaalsus on teine – suurele osale kassidest ja väiksemale osale koertest ei tule omanik kunagi järele. Pigem kiputakse looma kergekäeliselt varjupaika tooma, võtmata ise looma tuleviku ja saatuse eest vastutust. Kõige kurvemad on sellised lood, kus varjupaika tuuakse eakas loom, kes on oma elu parimad aastad pühendanud inimesele, kuid kelle jaoks enam uues elamises ruumi ei leita. Tihti on nende lootused uut kodu leida peaaegu nullilähedased. Me siiski ei näe põhjust saata üle vikerkaaresilla inimsõbralikku ja tervet looma, kellest õigele inimesele võiks olla rõõmu veel mitmeks aastaks. Ja nii nad meie juures ootavad, mõni juba mitu aastat… Igal aastal leiab meie varjupaigast uue kodu üle 500 kassi. Varjupaika sattuvatest koertest lähevad enamus oma kodudesse tagasi, millele kindlasti aitab kaasa kiipimine ja registrisse kandmine. Kõik Tartu Koduta Loomade Varjupaigast uutesse kodudesse minevad täiskasvanud kassid on steriliseeritud/kastreeritud ning emased koerad steriliseeritud vältimaks uutele loomadele sama saatust, mis nende võimalikke vanemaid on tabanud – olla ülearune ja mitte kellelegi vajalik. Otse loomulikult on kõik loovutatavad loomad saanud profülaktilised parasiitidetõrjed, vaktsineeritud eakohaselt, kiibitud ning kantakse varjupaiga poolt ka uue omaniku nimele lemmikloomaregistrisse www.lemmikloomaregister.ee. Me ei broneeri loomi ei telefoni ega kirja teel – seni, kuni kaugmeetodil looma broneerinud kodanik kohale jõuab ning leiab, et talle see loom siiski ei sobi, võib mitu teist koduvõimalust looma jaoks mööda lastud olla. Meie jaoks on tähtis leida looma vajadustele võimalikult vastav kodu – et nii loom, kui inimene oleksid edasises kooselus õnnelikud.
Varjupaiga töökorraldusega ja meil viibivate loomadega saad lähemalt tutvuda meie kodulehel:
www.loomadevarjupaik.eu Operatiivsemaks netisuhtluseks on meil olemas ka leht Facebook’is
Loomadevarjupaik
Allolevalt esitleme teile läbilõiget meie varjupaigas viibivatest loomadest – rohkem infot nende ja kõikide teiste kohta leiate meie kodulehelt.
Prints
Pepina
Rosa
Ühe Avinurme tädi poolt üles söödetud kassikolooniast pärit piltilus umbes 1 aastane poiss. Ei ole hullult agressiivne, aga pelgab. Seeriast „Väljakutse Tõelisele Kassisõbrale“ – vajab aega, rahu ja kannatust. Varjupaiga kassihulga juures on seda keeruline talle pakkuda. Kastreeritud. FeLV / FIV negatiivne.
Setomaal Mikitamäel võõra talu õuele tulnud pelglikust kassiperest pärit alla aastane ehe talutriibu piiga. Oli alguses pöörane, kuid hoiukodus õnnestus tal veid sotsialiseeruda. Uudishimu inimese vastu on täitsa olemas. Küll oleks tore, kui keegi seda tööd jätkaks ning Pepinale alalise turvalise kodu võimaldaks. Steriliseeritud. FeLV/FIV negatiivne.
Vanaproua poolt endale koju tekitatud kassikolooniast, millest vanuse tõttu enam jõud üle ei käinud ning nii neid muudkui juurde tekkis ja ega keegi neid inimsõbralikuks ei õpetanud. Rosa on 2 aastane ja üks leebemaid panikööride seltskonnast ning nii füüsiliselt kui vaimselt tõeliselt koduvalmis kass. Steriliseeritud. FeLV/FIV negatiivne.
Manni
Miss Kiss
Tom
Kolimise tõttu varjupaika saabunud ca 6 aastane ilus 3-värviline tabbytriibik. Pisut ettevaatlik, kuid rahuliku oleku ja tasase silitamise peale avaneb minutitega. Kui varjupaiga stressirohkest keskkonnast välja saab, siis ilmselt on uhke omanik uuele perele. Steriliseeritud. FeLV/FIV negatiivne
Manni 2 aastane rohke valgega 3-värviline laps ja tulnud samuti kolimise tõttu. Paraku pole omanik üldse näinud vaeva kassi inimsõbralikuks muutmisel. Ehk et taas üks „Väljakutse Tõelisele Kassisõbrale“ – loodame, et selliseid ikka leidub. Steriliseeritud. FeLV/FIV negatiivne.
Nooruke, umbes 6-7 kuune kena kassipoiss, kes inimestest ei teadnud varjupaika saabumise hetkel suurt midagi. Hirm oli suur, kuid kakelda ei julgenud. Tahaks talle anda võimalust inimesekassiks kasvada – tema senine käitumine annab lootust, et tegelikult on see läbi kannatuse ja armastuse täiesti võimalik. Kastreeritud.
Muki
Robi
Pätu
Tagasihoidlik ja sõbralik keskmiselt suurt kasvu umbes 6 aastane isane koer püüti küla vahelt laperdamast ja selgus, et omanikul ei olegi huvi ega tahtmist koeraga tegeleda. On saavutanud varjupaigas suure populaarsuse lastega perede jalutuskoerana. Teised koerad pole kohe üldse Muki teema.
4 aastane kõrget kasvu elegantne härrasmees. Raske minevik on küll mõningasi jälgi jätnud, kuid suure tööga on pelglikust koerast koorunud inimesesse kiinduv, mänguline isiksus. Vajab usalduse tekkimiseks aega, kuid kui see olemas, on kõik hästi. Siiski – lapsed pole ilmselt traumaatiliste kogemuste tõttu päris tema teema. Kastreeritud.
Omaniku surma tõttu varjupaika saabunud ca 6 taas üks matsakam keskmiselt suur proua. Praeguseks on kaal kontrolli all. Tulles oli ettevaatlik ja pelglik, varjupaigas oldud ajaga on enesekindlus kasvanud ja avaldunud tugev valveinstinkt. Viiner või lihapall teeb sõbraks kiiresti, ehkki alguses avaldatakse võõrale häälekalt arvamust. Teiste koertega ei sobi. Steriliseeritud.
Lote
Volli
Felja
Umbes 6 aastane steriliseeritud keskmist kasvu proua, kelle kehakaal oli kontrolli alt väljunud. Panime paastule ja praeguseks on liikumine kergem, kuid teatav pehme ümarus on säilinud. Lotele ei meeldi teised koerad ja see, kui tema söögikaussi näpitakse. Muidu kingib oma südant juba täitsa kenasti – varjupaik on selles osas hästi mõjunud.
Rõngus mõnda aega lahtiselt laperdanud laheda väljanägemise mees parimais aastais – nagu ülekasvanud šoti terjer. Sarnaselt terjeritele evib tugevalt oma arvamust ja korralikku neljarattavedu, millega uus omanik peab arvestama. Võimalik, et jäeti alevi vahele just seetõttu, et pererahvas ei saanud temaga hakkama. Ei sobi esimeseks koeraks.
Ketis peetud allapõlve koer. Sõbralik, energiline, hea hüppevõimega. Varjupaigas turvaline jalutuskoer. Naabrid väitsid vanuseks 11 aastat, paraku koera enda olek, käitumine ja liikumine jätavad meile õiguse selles tugevalt kahelda. Soovitame koeraks väga ärksa olemisega ja liikuvale eakamale inimesele, kuid särtsu on temas piisavalt ka noorematele.
8 Lemmikloom
Neljapäev, 29. aprill 2021