KASS JA TOALILLED – KAS VÕIMATU KOOSLUS? MARUTAUDIOHTU EI MAKSA UNUSTADA. TAHAD VÕTTA EKSOOTILISE LEMMIKU? ÜLEKAAL RIKUB TERVIST
Lemmikloom Neljapäev, 21. aprill 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Elis Toomik • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Vida Press
SEITSE OHUTUT TAIME
Nii mõnigi kassiomanik ei pruugi sellisest küsimusest muidugi üldse aru saada, sest tema kodus tunnevad end ühtviisi hästi nii lopsakad toalilled kui ka krapsakad kassid. On aga neidki, kelle toataimedest pole pärast kassi majjatulekut suurt midagi järele jäänud. Mida annab ette võtta, kui kassi huvi toalillede vastu näib olevat vastupandamatu? Toalillede ja kasside kooselu on teema, mida kassiomanikud arutavad lemmikloomafoorumites nii meil kui ka mujal. Neist aruteludest saab järeldada, et on nii neid, kes on suutnud oma lemmikule selgeks teha, et toalillede puutumine on keelatud, kui ka neid, kes on otsustanud kodurahu huvides toataimedest üldse loobuda.
Äärmused või kesktee „Et rohelust tuppa siiski tahaks, kasvab mul kõigil aknalaudadel pottides muru,“ kirjutab üks kassiomanik. „Olen külvanud nii spetsiaalset kassimuru kui ka tavalist muruseemet. Aegajalt suudavad minu kaks kassi mõne poti küll üsna kõrretuks närida, aga kõigist korraga nad siiski jagu ei saa. Näksivad siitsealt – aga muru ju kasvab. Aegajalt teen uusi külve, kusjuures vähemalt minu kassidel pole vahet, kas tegu on spetsiaalse kassimuruga, mis enamasti on oder, või tavalise muruga. Vahel käivad kõigist pottidest mitu päeva mööda vähimatki huvi tundmata, teinekord asuvad mingil põhjusel kahekesi kõige väiksema poti kallale ja pistavad selle murututsaka õige kiiresti pintslisse, aga enamasti näkitsevad niisama möödaminnes natuke siit, natuke sealt.“ On neidki, kes on leidnud kuldse kesktee: toataimed ripuvad amplites või kasvavad seinale kinnitatud pottides sellistes kohtades, kus kass neile ligi ei pääse. „Mina olin alguses väga seda meelt, et kassid mulle toalillede asjus pähe ikka ei istu: kui mina tahan koju silmarõõmuks potililli, siis nii ongi! Mõne taime vahetasin küll välja, jäid ainult need, mida peetakse kassidele ohutuks,“ kirjeldab kassi-
„Lilli närinud? Mina?!? Ole nüüd ikka, ma siin niisama vaatan ja ainult natu-natukene nuusutan!“
KASS JA TOALILLED — võimatu kooslus? dele hoiukodu pakkuv Liina. „Aga nende tegelinskite visadus käis minu kindlameelsusest siiski üle: nad isegi eriti ei närinud taimi, küll aga kraapisid ennastunustavalt pottidest mulda välja ja ajasid lillepotte maha nii aknalaudadelt kui ka seinariiulitelt. Tüdinesin sellest mulla ja kildude koristamisest ära ja nüüd on mul kodus ainult kaks amplitaime. Eks varsti läheb nende suunas kõrgushüpete harjutamiseks – aeg-ajalt piidlevad neid rippuvaid harusid õige maia pilguga.“
Mõistmist ja leidlikkust Leidub neidki, kes on päikesepoolsed aknalauad puhtaks teinud seepärast, et kassi(de)le meeldib seal päikese käes pikutada. „Minul kulus ainult üks kildudeks kukkunud vaas ja kaks põrandale aetud lillepotti arusaamiseni, et pole päris aus keelata kassile seda kohta kodus, kus ta ennast ilmselgelt kõige paremini tunneb – või mis vähemalt on kohe järgmine koht pärast patja minu voodis, kus ta suurema osa ööst veedab,“ kirjutab Kirsti. „Kas-
vatasin varem aknalaual idusid ja ürte, nüüd aga tegime köögiakna ülaossa kitsa nööridel rippuva riiuli, kus see roheline kraam saab valguse käes kasvada. Seni pole kass selle vastu huvi tundnud, liiati on tal oma muru aknalaual käepärast.“ Kirsti märgib ka, et kassile mugavuse pakkumisega ei maksa üle pingutada: tema pani lemmiku jaoks aknalauale mugava pehme pesa, aga ei näinud kordagi, et kass seda kasutaks – alati pikutas ta aknalaual sellel napil pinnal, mis pesast üle oli jäänud, ruumipuuduse tõttu teinekord poolenisti üle serva rippudes. „Võtsingi siis pesa ära ja nüüd sirutab ta ennast ühtelugu aknalaual mõnuga nii pikaks kui suudab ja peesitab rahulolevalt päikese käes.“
Proovi järele kõik nipid Kogusime kokku mõned kassiomanike järeleproovitud nipid, mis on aidanud kassi toalillehuvist jagu saada või seda vähemalt mõne võrra leevendada. Muidugi ei tööta kõik nipid kõi-
gi kasside peal, kuid proovida ja katsetada tasub, eriti kui toataimedest niisama lihtsalt loobuda ei tahaks. Vali õiged taimed. Kui valid koju toataimed, mis nurrumootorist sõbrale suuremat huvi ei paku, on elu märksa muretum. Pehmete mahlakate lehtedega taimed ahvatlevad kassi üldjuhul märksa rohkem kui need, millel on paksud, nahkjad või karedad lehed. Siiski ei tähenda see, et ta taimed täiesti rahule jätaks: haruliste-hõljuvate lehtede ribastamine võib talle olla suurepärane meelelahutus, ka potist mulla väljakraapimine on paljude kasside meelest vastupandamatult põnev tegevus. Suuna huvi mujale. Kui tabad kassi toalille kallalt, paku talle näiteks mänguasja – ja mängi temaga mõnda aega. Alati, kui kass keelamise peale taime rahule jätab, kiida teda ja premeeri maiusega. Kasvata muru. Vajadus süüa aeg-ajalt värsket rohelist on kassile loomuomane, sellest ka tema huvi närida toataimi. Kui kas-
simuru on lemmikul pidevalt käepärast, võib juhtuda, et ta ei pööra toataimedele üldse tähelepanu. Paraku ei pruugi see kõigi kassidega nii minna. Ka siis, kui peres on mitu kassi, võib üks neist käia toalilledest mööda neid justkui märkamata, ka kassimuru ei paku suuremat huvi – teine lööb aga igale rohelisele lehele esimesel võimalusel hambad sisse. Vali taime kasvukohta. Amplid, seinariiulid, rippriiulid jm kohad, kuhu kass kas ei pääse või kuhu minemisest ta pole huvitatud. Kui nendes kohtades pole taimedele piisavalt loomulikku valgust, tuleb kasutusele võtta taimelambid. Mehaaniline kaitse. Toataimi saab kasvatada näiteks suurtes klaasanumates, küünlalühtrites või isegi linnupuurides. Ole lahenduste leidmisel loominguline! Tõrjevahendid. Sidrunikoored, küüslauk, pipar, foolium poti mullapinnal, lemmikloomapoodides müüdavad kassitõrjevahendid jm – kõik tasub järele proovida.
Taimed, mis ei kujuta endast kassile mingit ohtu, kui ta juhtubki neid näkitsema. ORHIDEED z Meie kodudes väga levinud kuukingad, aga ka teised orhideeliigid. PALMID z Lemmikloomadele ohututest levinuimad on kuldviljakpalm, mägipalm ja kentiapalm. BROMEELIALISED z Siia perekonda kuuluvad näiteks õhulilledena (kasvavad ilma substraadita) tuntud tillandsiad, värviliste kõrglehtedega bromeeliad jpt. Pixabay
ia.mihkels@ohtuleht.ee
SUKULENDID JA KAKTUSED z Muretult võib lemmikloomadega kodus kasvatada soomuslehikuid, kivilehikuid, viigikaktuseid, näsakaktuseid jpt. PIILEAD JA PEPEROOMIAD z Neid on lihtne paljundada varre-, lehe- ja ladvapistikutega – kui kass juhtubki näiteks taime lõhkuma, saab uue hõlpsalt asemele kasvatada. Daisy Lappard
IA MIHKELS
TUPSROHTLIILIA z Vastupidav ja dekoratiivne taim, sobib kasvatamiseks nii tavalise potitaime kui ka ripptaimena. SÄNTPOOLIA z Orhideede kõrval teine võimalus neile lemmikloomaomanikele, kel soov kodus õiteilu nautida. Paljuneb hästi lehepistikust. Allikas: Gardest
Neljapäev, 21. aprill 2022
14 Lemmikloom Pixabay
Eksootilist looma ei tohi uisapäisa koju võtta IA MIHKELS
Loomaarst soovitab
Ükskõik kui ahvatlev tunduks ka mõte pilkupüüdvast ja põnevast eksootilisest perelemmikust — enne kui mõni selline koju tuua, tuleb ära teha põhjalik eeltöö ja viia end viimase kui üksikasjani kurssi looma vajadustega.
z Looma koju võttes tuleb end kurssi viia tema pidamise tingimustega. Kõrbest pärit sisalik ei saa elada samades tingimustes vihmametsast tulnud kameeleoniga, maismaal elavale rangelt taimetoidulisele kilpkonnale ei sobi veekilpkonna toit jne. z Kõigile loomadele tuleb võimaldada liikumist ja stressivaba elu. z Linnud, kes looduses lendavad päevas kümneid kilomeetreid, tahavad lennata ka kodus. Ei ole mõtet võtta lindu, kui teda saab pidada ainult puuris. Allikas: PetCity
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eksootilisele loomale liigiomaste tingimuste tagamine on looma tervise ja heaolu seisukohalt ülioluline, kuid see võib kodus osutuda väga keeruliseks ja kulukaks, paljude liikide puhul isegi võimatuks, hoiatab Eesti Loomakaitse Selts (ELS). „Ei piisa ainult õigete mõõtude ja varustusega puurist või liigile sobivast toidust — kusjuures isegi selle tagamine võib olla keeruline ja kulukas,“ märgib ELSi juhatuse liige Geit Karurahu. „Kui aga loomad ei ela neile sobivas keskkonnas ega saa toidust kõike vajalikku, tekib neil stress, mis omakorda viib käitumishäirete ja tervisemuredeni.“ Tulevane loomaomanik peab täpselt järele uurima, milline keskkond loomale sobib (temperatuur, niiskustase, valgustus
jm), kui suureks ta kasvab, kui suured on keskmiselt hoolduskulud, milline on sobiv toit jmt, kuni selleni, milliste summadega peab arvestama, kui selgub, et loom vajab ravi.
Sobiv elupaik Mõelge maole, kelle elupaigaks on soe ja niiske džungel, või sisalikule, kes looduses elaks kõrbekliimas. Et püsida terve ja rõõmus, peaks eksootiline lemmik elama kodus niisuguses keskkonnas, mis jäljendab tema loomulikku elupaika, võttes arvesse nii temperatuuri, niiskust kui ka näiteks varjumisvõimalust jpm. Täpselt tuleb järele uurida, kui suur peab olema sobiv puur, terraarium või akvaarium. Mao terraarium näiteks peaks olema nii suur, et madu saaks end sirgjoones välja sirutada. Tihti pole
neil lemmikloomana selleks võimalust ja nad on sunnitud suurema osa oma elust veetma kerratõmbunult. Ka ei tohiks ühtki lindu pidada puuris, kus tal pole võimalik vabalt tiibu sirutada.
Õige toit Paljude väikeimetajate ja näriliste toidule on kindlad nõuded. Näiteks vajavad küülikud ja merisead piiramatult heina, kuna neil on seedetrakti normaalseks talitluseks vaja palju kiudaineid, ning piiratud koguses värskeid köögi- ja puuvilju. Linde on mõnikord isegi raskem nende vajadustele vastavalt toita, sest väga keeruline on kodustes oludes täpselt jäljendada nende toitumist looduses. Lemmikloomapoodides on linnutoidud küll müügil, aga tiivulistele on olulised ka vitamiinid-
mineraalid, mida näiteks seemnetes piisavalt pole. Veel keerulisem on roomajatega: nende seas on liha- või kõigesööjaid, putuk- ja taimetoidulisi. Viimaste toiduvalikuga tuleb olla eriti ettevaatlik, sest kokkupuude loomsete valkudega võib nende tervist tõsiselt kahjustada.
Tervisekontroll Eksootilise looma tervisemuret võib kogemusteta omanikul olla raske märgata, seepärast on väga oluline käia loomaga korrapäraselt arsti juures. Valida tuleks veterinaar, kellel on kogemusi eksootiliste loomadega ja kes suudab juhendada omanikku tähele panema lemmiku haigestumise märke (söögiisu, väljaheite ja uriini välimus ja kogus jmt). „See, kui ruttu eksootilise loomaga tervisemure korral arsti juurde jõutakse, on äärmiselt oluline,“ ütleb Pet City Rannamõisa kliiniku eksootilistele loomadele spetsialiseerunud loomaarst Priit Peetris. „Mida väiksem loom, seda kiiremini haigused tema organismis arenevad. Esimene arstivisiit tasub teha kohe looma võttes, et olla kindel, kas ta on perre tulles ikka terve.“
SU LEMMIK VÄÄRIB PAREMAT www.koerakuudid.ee
Neljapäev, 21. aprill 2022
Lemmikloom 15
Neljapäev, 21. aprill 2022
16 Lemmikloom
Marutaud ohustab Iga lemmikloomaomaniku kohustus on kanda hoolt selle eest, et tema kassid-koerad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud. Lemmikule kaitsesüsti teha lastes kaitsed ka iseennast. Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on inimeste ohutunne ajapikku kahanenud, sest Eesti on juba üle kümne aasta olnud marutaudist vaba. „Eestis oli marutaudiga seis kõige raskem 2003. aastal, kui tõbi diagnoositi surma põh õhjjusena 8 13 lloomal. oomall. põhjusena 813 Viimane inimene suri marutõppe 1986. aastal. Oleme pika ja kuluka tegevuse tulemusena suutnud selle surmava haiguse riigist välja tõrjuda,“ rääkis Kalda. „Ekslik on aga arvata, et ohtu enam polegi: meie idapiiri taga on marutaud üsna laialt levinud ja võib ringi liikuvate metsloomadega ikkagi siia jõuda. Seetõttu tuleb kõik koerad ja kassid marutaudi vastu vaktsineerida.“ Oluline on, et ka kõik sõjapõgenikega Eestisse jõudnud lemmikloomad läbiksid PTA tervisekontrolli ja saaksid vajadusel marutaudi vastu vaktsineeritud. IA MIHKELS
Õigesti valitud toit ennetab loomale ohtlikke ülekilosid Kasside-koerte ülekaal on üha süvenev probleem, mida nende omanikud sageli kas üldse ei märka või ei taha endale tunnistada. Hoopis vähe ollakse kursis sellega, et ülekaal on loomadel – täpselt samamoodi nagu inimestel – eelsoodumus paljudele tervisemuredele. IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Laias laastus kannatab ülekaalu k aalu l või õi rasvumi rasvumise ise all ll jjuba ub ba ü üle le poole lemmikloomadest. Loomaarstid on aga kogenud, et sageli omanik suisa solvub, kui tohter juhib tähelepanu lemmiku ülemäärasele kaalukusele, ega võta soovitusi kaalu langetamise asjus sugugi tõsiselt. Ome-
ti piisaks mõnele loomale vaid kaalulangust soosivast toiduvalikust, mõni vajab ka aktiivset liikumiskava, liik li ikumiisk kava, mõnele mõnel õ le on vaja vajja ravi. Pet City kliiniku veterinaar Kertu Kivirand räägib, mida tuleb ülekaalulise looma puhul eriti tähe-
Toitumist tuleb jälgida lemmikute titepõlvest saati: viimasel ajal on aina rohkem lemmikloomi, kes on ülekaalus juba kutsika/ kassipojana.
le panna ja kuidas saab ülekaalu ennetada.
Ülekaal toob haigused Ülekaalulisus ei ole pelgalt liigne rasva kogunemine kehas, vaid ka pideva kroonilise madalatasemelise põletikuga kulgev haigusseisund, mis soodustab paljude teiste haiguste teket või raskendab ra skend k dab b nende nende d kulgu: kullgu: liigeselii iigesehaigused, hingamisprobleemid, neeruhaigus, diabeet, vererõhuja põieprobleemid jmt. Suvel on ülekaaluline loom suuremas kuumarabanduse ohus, ka võib mõni hädavajalik operatsioon olla rasvumise tõttu loomale liialt riskantne. Põhjuseks, miks ülekaal tekib, on sageli see, et toiduga söödetakse loomale rohkem energiat kui ta päeva jooksul ära kulutab. Sageli antakse põhitoidukordade vahel maiuseid, lisatakse palakesi pere toidulaualt või on krõbinad/konserv terve päeva vabalt ees – füüsilisest
aktiivsusest jääb aga vajaka. Oma mõju on ka steriliseerimisel/kastreerimisel: pärast lõikust looma ainevahetus aeglustub ja aktiivsus väheneb, kuid isu suureneb. Siis on eriti oluline, et omanik korrigeeriks lemmiku toitumist: järk-järgult tuleks üle minna kastreeritud/steriliseeritud looma toidule. IIgal gall jjuhul uh hull ttasuks asuks k lloomaga oo o korrapäraselt tervisekont tervisekontrollis t käia ja kui arst võtab jutuks jutu u liigsed kilod, tuleks tema soovitusi soovv kaalu kontrolli alla saami saamiseks i tõsiselt võtta. Loomaarst ssaab arvutada välja lemmiku päe päevase e energiavajaduse ning panna pan n kokku kaalulangetuse plaani. Soovituslik kaalulangetuse ttempo on koertel 1-2% kehakaal kehakaalust nädalas, kassidel 0,5-2% n nädalas.
Kuidas kaalu alan alandada? n Kinni tuleb pidada kahest k olulisest põhitõest. Vähem energiat to toidust. Kui o loom saab kvaliteetsele kvaliteetse e toidule lisaks ohtralt maiusei maiuseid, võib abi olla juba nende ärajätm ärajätmisest. m Kui sellest ei piisa, tasub b vahetada toitu: valida loomakliinikutes loomak k pakutavatest sarjadest sarja a sobiv kaalulangetustoit. kaalulang g Uuele ttoidule tuleks ü üle minna Vida Press umbes umbe e nädala-
ga: alguses segada uut toitu vanaga ning edaspidi uue toidu osakaalu pidevalt suurendada. Toidu päevase koguse aitab valida loomaarst vastavalt sellele, kas on vaja kaalu langetada või saavutatud taset hoida. Päeva jooksul võiks lemmikul olla kaks-kolm kontrollitud toidukorda. Kassil võib olla sellise režiimiga harjumine raskem, kui tal varem oli toit päev läbi saadaval – aga harjub temagi. Rohkem füüsilist aktiivsust. Ka sellega tuleks alustada tasapisi, järk-järgult koormust suurendades. Koeraga võiks teha ühe pika ja väsitava jalutuskäigu asemel päeva jooksul mitu lühemat, suvel käia ka ujumas - keskmiselt vajab koer päevas kaks tundi mõõdukat füüsilist koormust. Kui loomal on raske liikuda, võiks nõu pidada füsioterapeudiga, kes oskab soovitada harjutusi. Kassid enamasti rihma otsas jalutada ei taha, kuid neid saab meelitada mängima. Selleks võiks kasutada erinevaid mänguasju (hiiri või linnukesi, õhust või maast püütavad, sulgedega või karvased, veeretatavad või näritavad – või hoopis laser) ja aeg-ajalt neid vahetada, et huvi püsiks. Dieeti ja trenni tasakaalukalt kombineerides saab tavaliselt kõige parema tulemuse.
Neljapäev, 21. aprill 2022
Lemmikloom 17
Kassi toitumine on
PEEN KUNST Proovi
NÜÜD!
ALATI ROHKESTI LIHA, EI SISALDA NISU EGA LISATUD SUHKRUT.
www.primacat.com
PrimaCat tooted leiad kõikidest hästivarustatud kauplustest üle Eesti!