VÕTA MUST KASS! NÄGURIPÄEVAD EKSOOTILISE LEMMIKUGA. MIDA SÖÖB TOAKASS? VII KUTSIKAS KOOLI! MIKS ON KOER TIHTI PEREMEHE NÄGU?
Lemmikloom Teisipäev, 11. oktoober 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marko Tiidelepp, tel 614 4095 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Teisipäev, 11. oktoober 2016
2 Lemmikloom
UUS JA UNIKAALNE LEMMIKLOOMADE KVALITEETTOITUDE SARI KARNIVOORID JUBA 30,000 PÕLVKONDA
SUUR VALGUSISALDUS
VÄIKE SÜSIVESIKUTE SISALDUS
VETERINARY HPM on toitude uus põlvkond, mis on töötatud välja võimalikult sobivana lihasööjate toitainevajadusele. See uus ja unikaalne sari põhineb väikesel süsivesikute ja suurel valgusisaldusel.
KÜSIGE LISATEAVET OMA LOOMAARSTILT
Teisipäev, 11. oktoober 2016
Lemmikloom 3 Vida Press
Loomahullu veidrad juhtumised kodutalus
Jörgen Norkroos
HEIDI HANSO
Pajuvärava talu perenaine
Mul on tõsine loomakiiks. See on kohe nagu haigus, millele otsest ravi ei ole, aga olen seda siiski kontrollima õppinud. Sümptom: kui näen mõnd ägedat loomakuulutust, olgu siis tegu tavalise lemmiku või mõne eksootikuga, tekib suur tung elukas endale kohe koju vedada. Ainus viis loomahaigusega elama õppida on endale aru anda, et loom on kohustus ja vastutus – ja et suur tükk ajab suu lõhki, ilma naljata! Kui oled kindel, et tuled toime, võta! Kui mitte, ära parem võta. Mul on kogemusi kõikvõimalike karvaste ja sulelistega, mõni tavaline, teine eksootilisem. Praegu ilutsevad minu ravimatu loomahaiguse tulemusena Pajuvärava talus kaks pesukaru, neli hobust, lambad-kitsed, rüülik (see on sisalik), rott, koer, kass, munavutid, kanad ja hani. Kokku natuke üle 30 hinge. See on tagasihoidlik, peaaegu et terveks ravitud loomahullu kollektsioon. Oli aeg, kui minu vana kodu hoovil ja linnumajades toimetas paarsada sulelist ja sadakond neljajalgset. Ütlen ausalt: mida eksootilisem on minu haiguse tõttu võetud lemmik, seda keerulisem on temaga toime tulla.
Pesukarud Meeli ja Maria Eriti palju meeldejäävaid seiklusi on mul pesukarudega, keda mul on praegugi kaks: paar aastat tagasi sünnipäevaks saadud Meeli ja Eesti Loomakaitse Seltsilt tulnud hüljatud pesukaru Maria. Ühte neist lugudest jagan ka siin. Unistasin pesukarust tükk aega, sest internetis levis sadu nunnusid videoid neist röövlimaskiga väänikutest, kes nunnumeetri täiesti lakke lõid. Siiski oli minus piisavalt kainet mõistust (muidugi tegin ka põhjaliku eeltöö inimajaloo mastaapides võrdlemisi hiljuti vangistuses pidama hakatud metslooma kohta), et pesukarust toaloomi kasvatama hakata. Seda muidugi saab, aga meeletu aja ja jõu kuluga. Et pesukarust või mõnest teisest sama vitsaga löödud elukast saaks süle- ja toaloom, tuleb ta endale saada väga väikese kutsikana ja temaga lakkamatult tegelda. Metsloom jääb metsloomaks: iga pidaja peab arvestama, et erinevalt koerast ei tun-
Kanal 2 suvisest saatest «Minu pere ja muud loomad» kõigile tuttavaks saanud Pajuvärava talu hakkaja perenaine Heidi Hanso kinnitab oma kogemuste põhjal: mida eksootilisem loom, seda keerulisem on temaga toime tulla – ei maksa oma suutlikkust üle hinnata.
a Peretütar Um askeldab ast maast-madal a ag em koos el loomade kesk ja teab juba a praegu, et ig ka loom on kohustus ja vastutus.
ne pesukaru ega teisedki temasugused uue aja lemmikud mitte mingit vajadust sulle meeldida. Et temaga üldse jutule saada, tuleb teda meelitada ja nunnutada ja moosida. Piirid tuleb paika panna rahulikult ja pika tööga: iga ootamatu ja harjumatu olukord viib metslooma iseloomuga lemmiku rivist välja. Kui füüsiliselt karistada saab, jätab ta selle eluks ajaks meelde ja teie suhe ongi rikutud.
Maria retk vabadusse Minu karud võtavad käest süüa, annavad läbi puurivõre tere ja lasevad aeg-ajalt ka pai teha. Rohkem ma neilt ei ootagi – ja nemad minult ka mitte. Meil on vastastikune austus ja toredad platoonilised suhted. Kuid korraks unustasin minagi, et minu pesukaru, isegi kui ta on täpselt sama nunnu ja inimsõbralik nagu kõikvõimalikes videotes, on sama tark kui kaval ega jäta ühtki võimalust pättuste tegemiseks kasutamata. Kolimine on loomadele samamoodi keeruline nagu inimestele ja kuigi MeeliMaria tulid Pajuvärava tallu oma vana kodu õue-
Vastutus on seda suurem, mida rohkem elukaid sul parajasti on ja mida haruldasemad need tegelased on.
puuriga, ei tahtnud Maria kuidagi kohaneda. Ja kes otsib, see leiab: Maria leidis puurist väljapääsuks viisi, mida ta vanas kodus kahe aastaga ei olnud avastanud. Ühel hommikul oli puuris ainult Meeli ja Mariast oli järel vaid karvatuust puuri raamialuse võre küljes. Peitusemäng Pöide valla külade vahel vältas 13 pikka päeva. Minu suurim mure oli, et inimesed lähevad ettearvamatut pool-kodustatud, pool-metsikut looma omal jõul kinni püüdma. See olnuks kõige hullem, mis saab juhtuda, sest välimuselt armas ja sõbralik Maria oleks täiesti kindlasti püüdjale kallale läinud. Tema ajalugu on kahjuks selline. Pesukaru hambad on võimsad nagu keskmise suurusega koeral ja kuigi välimuselt nunnu ja väike, siis jõudu neil elukatel on. Lõpuks õnnestus meil end looduses ilusasti paksuks ja karva läikima söönud Maria naabertalu pööningult kätte saada ja tagasi selleks ajaks juba põgenemiskindlasse puuri panna.
Eksootikud ühes pajas Kõik lõppes minule õnnelikult, Marial aga oli vabaduse maitse suus ja ta oli algul päris õnnetu. Aga eks temagi peab oma puuri-saatusega leppima ja edasi elama. Mingi inimene on ju sadakond aastat tagasi otsustanud, et ka pesukarust saab lemmiku, Maria kauged esivanemad loodusest kinni püüdnud ja puuri pannud... Mariast ei saa enam kunagi vaba looma.
Kuigi see looke siin jutustab suuresti pesukarudest (muuseas nüüdseks Euroopas keelualune liik, s.t neid ei tohi enam paljundada, tulevikus ka osta-müüa), on Eesti loomahulludel kümneid eksootilisi lemmikuid, kellega juhtub vähemasti sama palju ootamatuid asju kui tavaliste lemmikutega, sest ka nendega tuleb ette täiesti ulmelisi seiklusi. Olen kuulnud naerust rõkkama panevaid ja pisarateni liigutavaid lugusid tuhkrutest, kilpkonnadest, sisalikest, karvututest merisigadest, kõrberebastest, mitmemeetristest madudest ja mürgiämblikest. Kõik elavad siin, Eestis. Loomapidamine, isegi kui seda naljatamisi haiguseks nimetada, on kihvt ja see on tore, kui inimestel on selline kiiks, mitte näiteks kasiino- või narkosõltuvus. Aga vastutus on seda suurem, mida rohkem elukaid su kollektsioonis parajasti on ja mida haruldasemad need tegelased on. Ma ei taha kellelegi öelda: ärge võtke loomi! Vastupidi, lemmikuid peab olema. Nad õpetavad kohusetunnet ja vastutust ning on parimateks kaaslasteks hetkedel, kui juhe on koos. Aga alustama peaks kindlasti nende tegelastega, kelleks vaim on valmis ja kellele tingimused loodud. Tuleb välja mõelda, kas otsid sõpra või silmailu, kas suudad panustada loomaaia väärilisse puuri või vaid söögikaussidesse toanurgas. Üks viis ei ole sugugi kehvem kui teine.
Kas sinu kodus on puudu üks must kass? Musta kassi kiputakse ikka veel seostama ebaõnne ja nõidustega, ehkki elu näitab, et nad on suurepärased lemmikud, kes toovad rõõmu kogu perele. Kolme aasta eest viisid oktoober jabhalloween Varjupaikade MTÜ rahva mõttele pöörata just sel kuul erilist tähelepanu nõiduslikele mustadele iludustele, kes varjupaikades kodu ootavad. Nii tähistatakse tänavugi oktoobris musta kassi kuud, kui igast Viljandi, Pärnu, Võru, Valga, Viru- ja Läänemaa ning Tallinna varjupaigast saab võtta musta kassi ilma tavapärase loovutustasuta.b Miks võtta kass just varjupaigast? Sellepärast, et kõik varjupaikades kodu ootavad täiskasvanud kassid on kiibitud, vaktsineeritud, steriliseeritud/ kastreeritud –bseega ei ole uuel omanikul muret soovimatult sündinud pesakondade pärast, looma kadumise korral saab tänu kiibile omanik sõbra hõlpsalt üles leida ja kassi koju toimetada. «Möödunud aasta musta kassi kuul leidis endale kodu 170 kassi, kellest 50 olid varjupaikades oodanud üle saja päeva,» ütles Triinu Priks, Varjupaikade MTÜ tegevjuht. «See näitab, et kampaania traditsiooniks muutmine on kõigiti põhjendatud.» Siiski ei tähenda see, et kass sel kuul igale soovijale pikema jututa kaasa antakse – nagu ikka, ei loovuta varjupaigad looma enne, kui on veendunud, et inimese soov on tõsine ja ta on loomale valmis kodu pakkuma mitte ainult hetketuju ajel, vaid võtab endale sõbra ja seltsilise läbimõeldult ning pikkadeks aastateks. Musta kassi kuu kampaanias osalejate pildid on väljas Varjupaikade MTÜ veebilehel varjupaik.ee. Kes peaks sobiva looma leidma, saab sealsamas kohe täita ka loomavõtja sooviavalduse. Jälgida tasub ka Varjupaikade MTÜ lehte Facebookis, kust leiab värskeid uudiseid, tagasiside-lugusid kodu leidnud loomadest ja muudki huvitavat.
IA MIHKELS
Vida Press
Viis põhjust võtta koju lemmikloom Paljud maailma psühholoogid on ühel meelel: nii mõneski olukorras on lemmiklooma võtt heategu inimese enda tervisele. Miks? SAAD SELTSI. Lemmikloom leevendab üksindustunnet ja teeb lihtsamaks teiste inimestega suhtlemise – on üsna tõenäoline, et iga päev koeraga jalutusringe tehes võid leida nii mõnegi uue tuttava. MURED LEEVENEVAD. Lemmikloomaga tegelemine lükkab argimured tagaplaanile ja maandab stressi. TUNNED END ARMASTATUNA. Lemmiklooma tingimusteta kiindumus turgutab omaniku enesetunnet. OLED TERVEM. Uurimused näitavad, et lemmikloomaomanikud hindavad ise oma tervist paremaks ja on ka harvemini haiguslehel kui need, kel kodu lemmiklooma pole. TAJUD SIDET LOODUSEGA. Vajadus selle järele on inimese loomuses, lemmikloom aitab seda sidet hoida. IA MIHKELS
Teisipäev, 11. oktoober 2016
4 Lemmikloom NÕUANDEID KOERAOMANIKULE. KUTSIKA VALIKUST KOERA VANADUSPÕLVENI LVENI Raamatu autor Aivo Oblikas on koeri koolitanud üle 20 aasta ja puutunud selle aja jooksul kokku kõigega, mis teemasse puutub. Ehkki koeri on meie kodudes peetud ammustest aegadest, ei tule kaugeltki iga koeraomanik oma lemmikuga hõlpsalt toime. Probleemid tekivadki enamasti just seetõttu, et omanikul pole looma kasvatamiseks piisavalt teadmisi. Nende hankimiseks võiksid seda raamatut lugeda nii need, kellel koer juba kodus, kui ka need, kes alles mõtlevad koera võtta. Raamatus on juttu õige kutsika leidmisest, koera arengu etappidest ja nendega kaasnevatest probleemidest, lemmiku koolitamisest ja temaga ühise keele leidmisest. Kirjastuse Varrak välja antud raamat ilmus augustis 2015. KOERALAUSUJA. KOERAMAAILMA TEEJUHT, MIS ÕPETAB KOERTEST ARU SAAMA JA NENDE KÄITUMIST PARANDAMA Telekanali National Geographic saate «Koeralausuja» täht Cesar Millan on kirjutanud raamatu, mis aitab näha maailma koera silmade kaudu. Kas see, mida oma koerale b? pakud, on ikka see, mida koer vajab? p i: pt Kas tead tasakaaluka koera retsepti: liikumine, distsipliin ja hellus? Miks just sellises järjekorras? Kas oskad suhelda oma koeraga koera tasandil? Autor nendib, et just inimeste kasinad teadmised koertest on põhjuseks, miks mõnikord tekitavad lemmikud omanikele rohkem peavalu kui rõõmu – ja õpetab, kuidas olukorda muuta. Kirjastuselt Varrak ilmunud raamat, mille on inglise keelest tõlkinud Marko Tiidelepp, pakub huvitavat lugemist neilegi, kel endal koera pole, aga keda teema huvitab.
Kas oled kassivõi koerainimene?
Kes poleks kuulnud väidet, et laias laastus saab inimesed jagada kassi- ja koerainimesteks. Kas tead, kumb oled? Ameerikas Wisconsini ülikoolis tehtud uuringu tulemused kinnitavad, et sellisel jagunemisel on ka teaduse seisukohalt tõepõhi all, vahendab Live Science. Kumb tavatseb reeglitele vilistada? KASSIINIMENE. Nii kass kui ka tema inimene on seisukohal, et igasugused reeglid ja piirid on selleks, et neid vastavalt vajadusele kohandada-nihutada. Koer ja koerainimesed on ettekirjutustele märksa vastuvõtlikumad. Kumb on tegusam ja elavam? KOERAINIMENE. Energilise, lustliku ja alati minekuvalmis looma kõrval on üldjuhul samasugune omanik. Kass – ja kassiinimene – ei kipu õue, kui seal sajab. Koer ja tema pererahvas ei lase end väikesest vihmast häirida. Kumb on sujuvam suhtleja? KOERAINIMENE. Sageli saab koeraomanike juhuslikest kokkupuudetest sõpruskond: lemmikuga trenni või jalutama minnes kohtutakse teiste omasugustega, see eeldab sotsiaalsust ja suhtlemist. Kassid on uute tutvuste suhtes koertest umbusklikumad, sama näib kehtivat ka kassiomanike puhul: meelsamini veedavad nad aega mõne hea raamatuga kodus diivanil – ja kus see kasski siis mujal. Kumb näeb lemmikloomas sõpra? KOERAINIMENE. Sageli võtabki ta looma selleks, et oleks keegi, kellega koos saab midagi ette võtta: käia jooksmas, rattaga sõitmas, agilitytrennis või niisama jalutamas. Kassiinimese silmis on rohkem väärt looma kiindumus ja poolehoid. Kumb on loomult õrnem? KASSIINIMENE. Vähemalt ameeriklaste uuringutulemustest selgus, et koeraomanikega võrreldes nägid kassiomanikud endas oluliselt rohkem hellusele ja õrnusele viitavaid loomuomadusi. IA MIHKELS
Vida Press
Millega toita tubase el LIISA SIIMON
Maaülikooli loomaarst
Tänapäeval järgivad inimesed väga erinevaid toitumistrende ja üritavad neid kohandada ka oma lemmikloomadele. Siiski on mõistlik lemmikute söötmisel igasuguseid äärmusi vältida – veganism näiteks kassidele kindlasti ei sobi. Internetis on väga palju infot nii poes müüdavate valmistoitude kui ka kodu- ja toortoidu kohta. Kodutoidust, sealhulgas toortoidust on kümne viimase aastaga taas saanud moeasi ja sageli kirjutatakse sellest kui imepärasest tervendavast söötmisviisist. Poetoitude kohta väidetakse, et need sisaldavad lisaaineid, mis meelitavad sööma. Kus on siis tõde? Milline toit on parim?
Sageli ja vähe korraga Paraku ei ole ühest vastust, milline toit on kassidele parim. Toortoit, kodutoit, poest ostetud krõbinad-konservid – neil kõigil on omad head ja vead. Kassile toidu valimisel peaks lähtuma omaniku enda elustiilist, sööda kvaliteedist ja kättesaadavusest ning kassi tervislikust seisundist. Üht-teist võiks toitu valides teada ka oma lemmiku anatoomiast ja füsioloogiast. Kassid on lihasööjad ja looduses eelistaksid nad kindlasti süüa väikseid saakloomi: hiiri, linde ja konni. Nende toit oleks seal eelistatult värskelt püütud ja kehatemperatuuril (38,5 ºC), kusjuures saaklooma sisikonda kassid ei söö. Et looduses nende toiduks olevad saakloomad on väikse kalorisisaldusega (näiteks üks keskmine hiir sisaldab umbes 30 kcal), meeldib kassidele süüa väikseid koguseid, aga tihti. Algupäraste harjumuste tõttu eelistavad ka tubased kassid süüa pigem suure valgu- (eelkõige loomset päritolu valgu) ja rasvasisaldusega ning vähese
süsivesikute sisaldusega toitu, olgu selleks siis kuiv- ja konservtoidud või hoopis kodutoit. Suure süsivesikute sisaldusega söödad kassidele ei sobi, sest neil on oluliselt madalam amülaasi (süsivesikuid lammutav ensüüm) aktiivsus ja võrreldes inimese ning koeraga lühike sooletrakt, mis ei luba suurt taimse toidu kogust seedida. Kassidele meeldib süüa toitu, mis on värske ja soe, 15–50 ºC, väikestes kogustes ja sageli, 7–20 korda päevas.
Vajalikuks võivad osutuda kindlad toidukorrad Kassitoidu valimisel oleks mõistlik kaaluda, milline toit-
misviis sobib kõige paremini nii teie lemmikule kui ka teile endale. Valmis kuivtoit on kergesti kättesaadav ja seda on väga lihtne säilitada. Krõbinad ei vaja enne söötmist töötlemist ja need püsivad sööginõus riknemata päevi. Puuduseks on nende vähene veesisaldus. Kassid on üldiselt viletsad veejoojad ja olenemata sellest, millist toitu nad söövad, peaks puhas värske joogivesi olema neile alati kättesaadav. Jooginõusid võiks olla mitmes toas ja erinevatel tasapindadel, et ka kõige laisem isend leiaks endale lähima veenõu. Vee tarbimise suurendamiseks ja toidu isuäratavamaks muutmi-
seks sisaldavad uudsed kuivtoidud rohkem loomset valku. Kuivtoit on suure kalorisisaldusega, seetõttu tuleb alati jälgida, et kass üle ei sööks. Kuna kassidele meeldib süüa tihti väikseid koguseid, eelistavad paljud omanikud sööta lemmikuid ad libitum (ld soovi kohaselt) – toit on kogu aeg ees ja kass sööb siis, kui tahab. Sellise söötmise korral on aga – eriti tubasel kassil – oht ülekaalu tekkeks. Seepärast oleks mõistlik jagada hea isuga kassi päevane toidukogus 2–4 toidukorrale. Nii saab täpselt kontrollida, kui palju kass sööb. Ka kassi isutus, mis võib viidata haigestumisele, ei jää siis omani-
Kas peremees ja koer lähevad aja IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Tihtipeale tuleb siinseal jutuks, et mõni koer on oma peremehe või -naisega hämmastavalt ühte nägu. Selgub aga, aga ag a et enamasti on koer koe e ja tema omanik ka loomult üsna sarnased. loo Igata Igatahes a kinnitab seda Ameerika psühholoog Stanley Coren, kes o on teemaga põhjalikumalt tegelnud, tege e tuues oma väidete kinnituseks kinn n huvitavaid näiteid uurimuse tulemustest. uuri Pikajuukselised Pi i valivad lontkõrva. lo o Naised, kellel on kõrvu kõ õ peitvad pikad juuksed, eelistasid eel l lontkõrvalisi koeri kikkiskõrvalistele. kikk k Kui pikajuukselistel juuk k katseisikutel palu-
ti koera välimuse järgi hinnata nende meeldivust ja kirjeldada iseloomu, pidasid nad näiteks spanjeleid ja beagle`id loomult leebemaks, usaldavamaks, poolehoidvamaks ja endale sobivamaks kui näiteks kikkiskõrvalisi Siberi huskysid. Lühijuukselistele meeldivad kikk-kõrvad. Lühikese poisipeasoenguga naised eelistasid sama ülesannet tehes selgelt kikkiskõrvalisi koeri, lugedes nende välimusest välja rohkem endale olulisi ja meelepäraseid iseloomujooni. Silmad on olulised. Inimesel ja koeral võib olla sama tüüpi pilk, seetõttu nähakse neis välist sarnasust – on ju silmad esimesed, mida teisele, olgu inimesele või loomale, otsa vaadates märgatakse. Katseisi-
kutele anti koerte ja nende omanike fotod ning paluti paarid kokku panna. Selles katses läks täppi 80 protsenti arvamustest. Kui paare tuli klapitada nii, et pildil olid vaid inimeste ja koerte silmad, oli õigeid arvamusi ikkagi hämmastavalt palju – 74%. Katsealused kinnitasid, et omanike ja koerte pilgud olid uskumatult sarnased. Iseloom otsustab palju. Koera valides eelistavad inimesed neid, kelle tõuomaduste loetelus on palju neile endale loo-
Kui sarnasust pole välimuses, on see iseloomus, näitas ameeriklaste uurimus, mis muu hulgas väidab, et pikajuukselised naised eelistavad lontkõrvalisi koeri.
muomast. Energiline inimene valib energilise koera, neurootik neurootilise jne. Miks? Sest alateadlikult otsime seltsilist, kes oleks loomult lähedane, toetaks meie enda olemust ja eluviise. Koeras otsitakse erilisi andeid. Uurimuse tulemustest ilmnes seegi, et mõnel koera-
Teisipäev, 11. oktoober 2016
Lemmikloom 5
uviisiga kassi? Vida Press
Üleminek uuele toidule
Kes tahab kassi toitmisel ühelt söötmisviisilt teisele üle minna, peab arvestama, et kassid on neofoobid, seetõttu ei pruugi üleminek olla lihtne: sellest võib saada stressiallikas. Uue toidu tutvustamisel tuleb varuda kannatlikkust ning esialgu peab kassile olema sselle elle el le kkõrval õrva õr vall kättesaadav kätt kä ttes esaa aada daa ka harjumuspärane toit. Mõni kass, kes harjj on juba kassipojana harjunud sööma ainult kuivtoitu, võib konvõ õ kodutoidust keelduda. Sellises olukorservist või to o kassi jätta valiku ette, kas uus toit või ras ei tohi a nälg: ka kassid valivad sageli nälja, aga ka lühiajaline e nälgimine võib viia pöördumatu maksaha a haiguseni.
Omanik otsustab O
Võrdlevaid teaduslikke uuringuid, kas kasV sil on parem lemmikloomapoodides sile müü müüdav täisväärtuslik kuivtoit või kodutoit (sh toortoit), ei ole tehtud. Seetõttu jääb sööda ja söötmisoma stiili valik ikka omaniku otsustada. Võimalik, et kuldne kesktee on poe- jaa kodutoidu mõistlik kombineerimine.
Kuivtoidu d ja konservide k d söötmist võib omavahel kombineerida, kuid ka siis võiks eelistada pigem üht kvaliteetset täisväärtuslikku kuivtoitu ja konservi ning vältida toitude pidevat vahetamist – see võib kassidel esile kutsuda seedehäireid (isutust, oksendamist, kõhulahtisust).
Toitu valides uuri koostist
kul märkamata – nagu võib kergesti juhtuda soovikohase söömise võimalust pakkudes, eriti kui toidukaussi täidab mitu pereliiget. Konservtoidu eelis on suurem vee- ja rasvasisaldus, mis muudab selle kassidele meelepärasemaks, ka tekitab see kiiremini täiskõhutunde. Konservtoit pole aga täisväärtuslik ega taga kõiki vajaminevaid toitaineid. Kui sööta kassi ainult konservidega, ei saa loom kõiki talle vajalikke aineid. Teine puudus on see, et avatud konservid riknevad kiiresti, enamik kasse eelistab aga süüa värsket ja sooja – toatemperatuuril või sellest soojemat – konservi.
Valmistoitu valides ei saa lähtuda ilusast pakendist, tähtis info on pakendi tagaküljel, kus on välja toodud toidu koostis. Kõige parem oleks, kui kassitoit sisaldaks rohkelt valku, mõõdukas koguses rasva ja vähe süsivesikuid ning tagatud oleksid kõik asendamatud aminohapped, mineraalid ja vitamiinid. Enamik söötadest, mida müüvad loomakliinikud ja loomapoed, on kontrollitud ning vastavad nõuetele. Alati tasub abi küsida loomaarstilt, et valida oma lemmikule täisväärtuslik ja tasakaalustatud toit. Leidub omanikke, kes soovivad oma kassi(de)le ise toitu valmistada. Kahtlemata on kodutoit, sealhulgas toortoit looduslik, hästi seediv ja kassidele meelepärane – sest sarnaneb enim saakloomaga. Kahjuks pole pikaajalisi uuringud selle
kohta, kuidas kodus valmistatud toit võib kassi tervist mõjutada. Nimelt on leitud, et väga paljud internetis ja kassi kokaraamatutes leiduvad retseptid ei sisalda alati kassile vajalikke toitaineid. Ainult liha, kala või siseproduktide söötmisel võivad unustuse hõlma jäänud puudusja liighaigused (hüpervitaminoos A, kaltsiumi-fosfori ainevahetushäired jm) jälle esile tungida. Kassile toore liha söötmisel peab arvestama ka suurema infektsioonhaiguste riskiga, toores lihas esinevad bakterid (näiteks Salmonella spp) ja parasiidid (näiteks Toxoplasma gondii) ei pruugi olla probleemiks kassile endale, küll aga inimesele. Seetõttu on mõistlik kassile pakutavat liha siiski kuumtöödelda. Et kodutoit pole tihtilugu täisväärtuslik, ei tohiks sellega sööta tiineid ja imetavaid emakasse ning kassipoegi. Infektsioonhaiguste riski tõttu ei peaks toortoitu pakkuma nõrgema immuunsusega haigetele loomadele. Kes tahab oma lemmikutele pakkuda kodutoitu, peaks kindlasti pidama kõigepealt nõu söötmisspetsialistidega ja külastama iga poole aasta järel loomaarsti.
pikku ühte nägu? omanikul on raske või peaaegu võimatu tunnistada, et koer võiks olla inimestest rumalam. Mida enesekindlam peremees, mida paremini ta endast arvab, seda erakordsemad on ka tema koera nutikuseavaldused, mida ta kõigile kirjeldab. Koerale otsa vaadates nähakse ennast. Inimestel on kalduvus pidada meeldivaks ennekõike seda, mis tundub tuttav – see sisendab heaolu- ja turvatunnet. Isegi siis, kui me pole just vaimustuses pildist, mis meile peeglisse vaadates avaneb, oleme seda näinud nii palju kordi, et see on tuttavam kui miski muu. Seepärast valime koera, kes otsa vaadates tundub tuttav. Nii polegi põhjust imestada, kui ajapikku hakkab koera ja tema omaniku sarnasus teistelegi silma.
Kui sinu koer oskaks rääkida Mida võiks koer kuuldavale tuua, kui ta oskaks rääkida? Ajakiri Kodin Kuvalehti vahendab Eric Handleri mõtteid. Eeldatavasti elan ma 10–15 aastat. Lahusolek sinust teeb mulle haiget iga kord, kui ära lähed. Mõtle sellele, enne kui mu võtad. Ära ole kärsitu, anna mulle aega mõista, mida sa minult ootad. Usalda mind. Vastastikuse usalduseta on raske end hästi tunda. Ära ole minu peale pikalt pahane. Mida iganes ma ka korda pole saatnud – ära jäta mind karistuseks kauaks üksindusse. Sinul on töö, meelelahutus, sõbrad. Minul oled ainult sina. Räägi minuga. Isegi kui ma kõigist sõnadest aru ei saa, mõistan ma palju hääletoonist. Tea, et ma ei unusta kunagi, kuidas sa mind kohtled. Kui tahad mind lüüa, mõtle sellele, et mul on teravad hambad ja võiksin nende abil hõlpsalt ennast kaitsta. Ma ei tee seda, sest armastan sind. Enne kui ütled, et olen isepäine, laisk või ei taha teha koostööd, mõtle – ehk pole ma terve? Või olen vanaks jäänud? Ära jäta mind mu viimasel päeval üksi. Ära ütle, et sa ei tule sellega toime. Hoia mind süles, sest minu jaoks on kõik palju lihtsam, kui tunnen, et sina oled minu kõrval.
IA MIHKELS
Teisipäev, 11. oktoober 2016
6 Lemmikloom
Premeeri oma lemmikut maitsvate hõrgutistega
Kuivatatud seakõrv Kuivatatud magu Kuivatatud kops Kuivatatud närimistoru Kuivatatud maks Kuivatatud kanapugu Kuivatatud kanakael Kuivatatud mage kala Närimisliha Assortii Preemia hõrgutised pakuvad närimisrõõmu Teie lemmikule. Toode on tervislik ja kasulik, sisaldades rikkalikult proteiini, vajalikke vitamiine, mineraalja toitained. Toode on naturaalne, sest töötlemisel ei kasutata konservante ega teisi keemilisi aineid. Seda on mugav kasutada, kuna ei nõua spetsiaalseid säilitamistingimusi, on pika säilivusajaga ja maitsevad hästi Teie lemmikule. Toote närimine puhastab hambaid, aitab eemaldada hambakattu ning hoida hambad ja igemed tervetena. Preemia tooteid mÖÖvad: RIMI, Selver, Prisma, ETK, Bosse, Bramham Trade, Kaubamaja, Haapsalu TÜ, Hortes, Agamiks, Valdeku kliinik ning kõik teised paremad hüper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.
PREEMIA OÜ, Kiltsi tee 14A, Haapsalu 90403, GSM 50 35 762, Tel 47 29 280 e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee
Hambakivi hooldus koertele! Valutu ultraheli hooldus narkoosita Koera tervis sõltub väga palju hammaste korrashoiust. Jälgi loomal hambakivi olemasolu. Nähes, et hammastel on pruun kiht, too lemmik hooldusesse Caramira Õnneliku lemmiklooma salongi Lisainfo: www.caramira.ee, hambakivi@caramira.ee
Caramira Õnneliku lemmiklooma salong Lemmiklooma groomingsalong Pirita Selveris Pesu, lõikus, lahtise karva eemaldamine, küünte lõikus jpm. Tule kindlasti ja tee oma lemmik korda!
Broneeri aeg: +372 51 03886 või grooming@caramira.ee või kohapeal Salongi aadress: Caramira Õnneliku lemmiklooma pood, Rummu tee 4, Tallinn
Hoia lemmik p HELI SÄRE
Pet City loomakliiniku peaarst
Lemmikloomadel esineb aeg-ajalt nii välis- kui ka siseparasiite, loomaomaniku ülesanne on teha kõik, et lemmik oleks parasiitidest vaba ning püsiks terve ja tugev. Parasiitide leviku vähendamiseks ära lase oma koeral nuuskida teiste loomade väljaheiteid ja korista oma koera junnid alati ja kõikjal, nii avalikus pargis, tänaval ja ka oma aias. Kassi liivakasti tuleb samuti puhastada iga päev. Lemmikule ei maksa söögiks anda tooreid mageveekalu ega kontrollimata toorest liha. Korrapäraselt tuleb teha ussitõrjet, siis püsib lemmikloom tervem, väheneb nakkusoht keskkonnas ja kaitseme nii teiste loomade kui ka inimeste tervist.
Ussitõrjet vajab ka toakass Kui lemmikloomal k kaob aob söögiisu, ta on uimane, karv arv tuhmub, esineb kõhulahtisust st ja oksendamist, siis pidage nõu nõu loomaarstiga: roojaproovi vi analüüs näitab, kas väljaheites es esineb siseparasiite. Kõik kodus elavad ad lemmikloomad peavad saama ma ussirohtu üheaegselt. Ka siis, is, kui toote koju uue kassi või koera, oera, tuleks kõigile teha parasiiditõrjet. itõrjet. Kutsikatele soovitatakse se ussirohtu esimest korda anda kahe nädala vanuselt, edasi iga ga kahe nädala tagant, kuni nad d on saanud 12nädalaseks. Sealtpeale peale antakse ussirohtu vähemalt alt neli korda aastas: iga kolme e kuu järel. Kogus peab vastama a looma kehakaalule. Peamiselt õues elutsevad lemmikud, kel esineb b sagedamini kirpe ja kellel on kokkupuuteid pisinärilistega, v vajaksid ajaksid parasiiditõrjet isegi sagedamini. agedamini. Tihti arvavad inimesed, mesed, et kui neil on tubane kass, k kes es ei söö ka mingit toorest kraami, mi, siis pole talle vaja ussirohtu u anda. See pole nii – ikka on ttarvis arvis anda, sest omanikud ise võ võivad õivad õuest jalanõudega ussimunad unad tuppa
tuua. Kui neli korda aastas ussirohu andmine tundub liig, võib lasta enne laboris kontrollida kassi väljaheidet, et olla kindel, kas rohtu on vaja anda või ei. Oluline on anda ussirohtu kümmekond päeva enne vaktsineerimist, sest siseparasiidid vähendavad vaktsiinide toimet. Ka lemmikloomaomanikud ise, eriti lapsed, peaksid saama ussirohtu, aga sel teemal tuleb oma perearstiga nõu pidada.
Ümarussid kolmel koeral kümnest Levinud siseparasiidid on ümarussid – kutsikasolkmed (toxocara canis), koerasolkmeid (toxascaris leonina) esineb ka kassidel, piugussi (trichuris vulpi), untsinaariat (uncinaria stenocephala) – nendega on nakatunud ka rebased ja hundid. Kassidel esinev ümaruss on kassisolge siso si solg so lge lg e (t (tox (toxocara oxoc ox ocar oc ara ar a my myst mystax). stax st ax)). ax Šveitsis tehtud uurimuses leiti, et üle 30% koertest väljutas aasta jooksul solkmemune. Seega: kolmel koeral kümnest esines soolestikus emane ümaruss, kelle munad sattusid keskkonda, kust korjavad nakkuse nii loomad kui ka inimesed. Üks emane ümaruss suudab päevas 100b000 muneda kuni 100 000 muna.
Solkmed saavad kutsikad kaasa juba oma emalt. Kutsikasolkmete munad säilivad keskkonnas mitu kuud ja koerad võivad neid sealt saada pidevalt. Seetõttu on igas vanuses oluline korrapärane parasiiditõrje. Parasiitidega nakatunud lemmikloom võib kõhnuda, karv muutub tuhmiks, kõht võib olla valulik, esineda kõhulahtisust ja oksendamist. Igemed võivad olla kahvatud, viidates aneemiale. Ussirohu andmise järel võib väljaheitega väljuda täiskasvanud solkmeid.
Paelussid ja ainuraksed parasiidid Levinuim paeluss koertel ja kassidel on koeraviik (dipylidium caninum), keda aitab levitada vaheperemees kirp. Koeraviigi tuvastab valgete riisiterataoliste lülide järgi lemmiklooma väljaheites jahe ja heit he ites it es või või nende nen ende de tagakeha tag agak akeh ak ehaa kareh karrka vastikus. See on inimest ohustav paeluss – ehkki inimese nakatumine pole väga tavaline, on see siiski võimalik. Laiussi (diphyllobothrium latum) saadakse tooretest mageveekaladest ja selle võib saada ka inimene, kes nakatunud kala sööb. Paelussid satuvad lemmiklooma organismi toorest parasiitidega nakatunud tapalooma-
Kutsikakool jagab tarku IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kui perre tuleb kutsikas, tasuks ta esimesel võimalusel kutsikakooli kirja panna: korralikust alusharidusest on edaspidi palju abi. Koolitatud pole mitte koer, kes oskab käsu peale istuda ja lamada, vaid koer, kes on sotsialiseeritud: ta on harjunud teiste inimeste ja loomadega, suudab kohaneda uute paikade ja olukordadega, usaldab oma peremeest, ei pelga võõraid helisid jmt – aga ta ei tohiks ka ise inimesi häirida, teistele loomadele kallale kippuda, korraldustele mitte kuuletuda või kodus igal võimalusel pahandust teha.
Vali kutsikale hea kool
Uuri koolitaja taset ja pädevust (foorumitest, teistelt koeraomanikelt). Käi mõnda tundi vaatamas, jälgi, kas koolitus on sõbralik ja positiivne, motiveeriv ja kutsika vanust arvestav. Õppekava on kättesaadav enne koolituse algust. Koolituseks on külmal ajal puhas ja turvaline siseruum. Tundidest antakse kaasa õppematerjal. Allikad: www.kutsikas.ee, www.koerus.ee
Õpetama tuleb kutsikat hakata maast-madalast, omanikul pole aga sageli selleks vajalikke teadmisi. Kogenud koeraomanikud kinnitavad, et esimene aasta koos uue pereliikmega ei pruugi algajal olla lihtne, aga mida rohkem siis koera õpetamisega vaeva näha, seda lihtsamad ja muretumad saavad olema kõik järgnevad kooseluaas-
tad. «Õpilase rollis on kutsikakoolis nii omanik kui ka koer,» märgib koeraspordiklubi Koerus treener Liina Kümnik. «Eelkõige on neil vaja teineteist tundma õppida ja treenerite abiga omavahel kindel kontakt saavutada.» Kooli võetakse tavaliselt kolme kuu vanuseid kutsikaid, kellel on tehtud kõik selles eas
Teisipäev, 11. oktoober 2016
Lemmikloom 7
arasiidivaba Tervisekontroll aitab muresid ennetada
Nii nagu enda tervise eest, vastutab inimene ka oma lemmiklooma tervise eest ja peaks meeles pidama, et hädasid ennetada on alati lihtsam kui neid ravida. Esimeseks tervisekontrolliks tuleks loomaarsti juurde minna võimalikult kohe pärast seda, kui lemmikloom on perre saabunud. Edaspidi oleks arukas lasta kord aastas veterinaaril oma lemmik üle vaadata ka siis, kui ta paistab olevat täiesti terve. Sagedasemat kontrolli vajavad eakad ja kroonilisi haigusi põdevad lemmikloomad. Tervisekontrolli käigus vaatab veterinaar looma ninast sabaotsani põhjalikult läbi – nii saab võimalikele tervisemuredele aegsasti jaole. Algfaasis avastatud haiguse ravi on alati tulemuslikum.
de siseelundeid ja liha süües. Ehhinokokk-paelussi vaheperemeheks on inimene: tema maksas, sas sa s, k kopsudes opsu op sude su dess võ de võii aj ajus us a areneb rene re neb ne b kuni kanamuna suurune põistang, mida saab eemaldada vaid opereerides. Kuigi ehhinokokki esineb üliharva, nõutakse just selle tõttu Eestist lemmikloomaga Soome reisijatelt, et
loomale oleks vähemalt 24 tundi enne reisi antud ussirohtu ja tehtud ka vastav märge vetpassi. si Alveokokk-paelussi on seni Eestis leitud vaid rebastelt, kuid koerte nakatumise võimalus pole olematu. Alveokokk-paelussi vaheperemeesteks kipuvad olema närilised, keda koertele meeldib jahtida. Ainuraksetest parasiitidest on levinuim keskkonnas visalt püsiv viburloom ((giardia canis), canis), mis põhjustab kõhulahtisust. Nakatuvad enamasti just noored koerad. Kassid võivad toore saaklooma ja pooltoore liha söömisest nakatuda toksoplasmoosi,
mida sageli põetakse, ilma et haigusnähud üldse avalduksid. Vaid raskematel juhtudel tekib kaalukaotus, kõrge palavik ja hingamisraskused. Nakkus levib kokkupuutes haige kassi väljaheidetega. Inimesed ja koerad on vaheperemehed, kellele üldiselt pole toksoplasmoos ohtlik. Vaid kahanenud immuunsusega inimestel ja rasedatel tuleks vältida kokkupuuteid kassi väljaheitega.
Kirbud ja puugid Kirbuhammustused tekitavad ebamugavustunnet, põhjustavad allergilisi nahareaktsioone ja ärritust, kirpude kaudu levib paeluss. Kasside ja koerte peal elavad täiskasvanud kirbud. Ülejäänud 95% kirpude populatsioonist (munad, vastsed ja teised noorvormid) elutsevad koduses keskkonnas, näiteks vaipades pade pa dess ja voodites. de voo oodi dite di tess Et kirpudest te päriselt ka vabaneda, vabane e tuleb neid tõrjuda ka kodus – tõhusaid pihustamislahuseid d saab loomakliinikust. Lemm Lemmiklooma m peal olevaid kirpe saab saa ab hävitada ravišampoonide, ttäpilahuste ja pihustatavate lakarvkattele pihu u huste abil, aga ka a tablette manustades. Puugihammustus on valutu, Puugihammuss loomad ei lase end en n nendest vereimejatest tavaliselt tava a segada. Paraku pääsevad jjust selle hammustuse teel haigustekitajad ha a looma – nagu ka inimese – organismi. Eestis on peamised puukidelt koertele koerte e kanduvad haigused borrelioos borrelio o ja anaplasmoos, diagnoosit diagnoositakse t ka babesioosi ja erlihhioo erlihhioosi. o Puugitõrjesse ttasub suhtuda täie tõsidusega. T Tõrjevahendeid on mitmesuguseid, mitmesuguse e sealhulgas ka looduslike toimainetega: t kaelarihmad, turjanahale kantavad täpilahused, täpila spreid ja suukaudselt manustatavad tabletid. Vah Vahel h on põhjendatud ka nen nende n kombineeritud kasu kasutamine: u muidu on k kaelas puugirihm, enne en n metsa või kõrge kõ õrrg ge rohu roh h sisse minekut pihu pihustatakse u aga koer üle k ka puuke peletava aeroso aerosooliga. o
Vida Press
st koerale ja omanikule nõutavad vaktsineerimised. Igas koolis võivad õpperühmad olla vanuseliselt veidi erinevalt määratletud, sellekohast infot tasub kodule lähimast kutsikakoolist kindlasti aegsasti küsida. Arukas oleks kutsikas varakult kooli kirja panna, et koha saamine oleks kindel: kutsikaid õpetatakse väikestes (6-8 koera) rühmades ja need võivad kiiresti täituda.
Suurelt jaolt omaniku töö Kutsikakoolis õpib omanik oma koerast aru saama ja ennast talle arusaadavalt väljendama. Kutsikas õpib käsklustest aru saama ja neid igas olukorras täitma – aga selgeks saab see vaid siis, kui koolitunnis õpitut
Vida Press
iga päev ka kodus korratakse. Kes kolmekuuse kutsikaga mingil põhjusel kooli pole jõudnud, ei pea veel muretsema, et rong on lootusetult läinud ja koer jääb kasvatuseta – rühmi on ka veidi vanematele kutsikatele. Loomaomanik peab aga arvestama, et suurem jagu tööst kutsikaga tuleb ära teha tal endal, treener on ennekõike juhendaja. «Väga palju olenebki koera edu omaniku soovist, tahtest ja motivatsioonist, sellest, kui palju ta viitsib vaeva näha,» ütleb koertetreener Leili Kang. «Suhte oma koeraga peab igaüks ise tekitama ja tegeliku töö teeb kutsikakoolis ära ikka omanik, treener saab vaid nõuandeid jagada ja juhendada.»
Koertekeskusest leiad kõik vajaliku oma koerale! Teenused:
Tooted: Naturaalsed ja tervislikud toidud Maiused, konservid, toidulisandid Toidukausid Mänguasjad Rihmad Kaelarihmad Traksid Vaibad Hooldus- ning treeningvahendid
Grooming Koerte pesemine MDVVDDË Küünte lõikamine Kõrvade puhastamine Vaipade ja hobusetekkide pesemine
Koertekeskuses müüdava toiduvaliku puhul oleme lähtunud soovist hoida Sinu koera tervist kõrge vanuseni. tunnustatud naturaalsed Arden Grange koera- ja kassitoidud.
Hellita ikut! oma lemm
KOERTEKESKUS
Ootame Sind Mustamäel asuvasse kauplusesse, kus jagame lisaks nõu ja soovitusi! Võid tulla ka koeraga. Koertekeskuse kodulehelt leiad ka meie e-poe. KONTAKTID: www.koertekeskus.ee Sipelga tn. 2, Tallinn Tel: 53 074 578 info@koertekeskus.ee
KAUPLUS AVATUD: E-R: 10.00 - 20.00 L: 11.00 - 17.00 P: 11.00 - 17.00
8 Lemmikloom
Teisipäev, 11. oktoober 2016