Lemmikloom oktoober 2019

ÜLEKAAL RIKUB LEMMIKU TERVISE. MIKS KASS NURRU LÖÖB? KUI VALID KOERALE KAELARIHMA. OI, PAPAGOI! PAKU KOERALE SISUKAT TEGEVUST

Lemmikloom Teisipäev, 29. oktoober 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Arle-Kadri Lessing • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Sinu lemmiklooma tervisliku eluviisi igapäevane toetaja VetEssentials VetEssentialsi krõbinad aitavad kliiniliselt tõestatult vähendada hambakivi ja hambakattu. VetEssentials vastab koerte ja kasside tervislikele vajadustele igas eluetapis.

Müügil järgmistes loomakliinikutes: PetCity kliinikud, Taluapteek, Hallimäe kliinik, Haapsalu vetapteek, Jüripoja Tall, Estetvet kliinik, KilingiNõmme loomakliinik ja Mulgi loomakliinik.

UUS

Teisipäev, 29. oktoober 2019

2 Lemmikloom

Miks kass nurrub? Üldiselt arvatakse, et nii nagu inimene rõõmustades naeratab ja koer saba liputab, nii väljendab kass oma rahulolu nurrudes. Päris nii see siiski pole.

Teadusuuringud on näidanud, et kassi nurrumise põhjuseks võib olla nii rahulolu kui ka stress või hirm. Nurrumine aitab kassil end rahustada, aga ka valu leevendada ja suhelda: näiteks nurrub emakass poegimise ajal ebamugavustunde leevendamiseks, kuid jätkab nurrumist pärast poegade ilmaletulekut, et kutsuda nad imetamiseks enda ligi.

Teada-tuntud tõsiasi on seegi, et kassipidamine leevendab ka omanike stressi, sest kassi nurrumine mõjub inimesele hästi: pärast kassi silitamist/süleshoidmist ja tema õrna nurru kuulamist langeb väidetavalt inimese vererõhk. Uuringute tulemustest ilmneb, et kassiomanikel on teistega võrreldes 40% väiksem infarktioht, aga kass suudab oma kohalolekuga ka inimese tervisehädasid ravida. Paljud kinnitavad, et nende migreen leeveneb üksnes sellest, kui nad pikutavad nurruva kassi kõrval. Allikas: Purina

Tahad võtta koju eksootilise lemmiku?

Aldo Luud

Koer ajab karva, kass ei lase öösiti magada – võtaks parem mõne eksootilise looma, karvutu ja muretu? „Kindlasti tuleks enne nii tähtsat otsust jõuda kindlale veendumusele, et lemmiku pidamine on jõukohane,“ ütles Õhtulehe küsimusele vastates Tallinna loomaaia endine direktor Mati Kaal. Ta rõhutas, et tegelda tuleb iga loomaga. „Ühtki elusolendit ei tohi võtta uisapäisa, rääkimata siis eksootilisest päritolust isendist.“ Kui otsus on siiski kindel, soovitab Kaal kõigepealt kasutada interneti abi ning uurida välja kõik, mis valitud looma kohta vähegi teada võib saada: mida ta sööb-joob, milline on ta elurütm, millised on sobivad elutingimused, kust saab hankida lemmikule vajalikku toitu jmt. „Ka tuleb teha kindlaks, kui suureks ta kasvab,“ soovitab Kaal. „Pliiatsipikkusest maost näiteks võib kasvada kahe-kolme meetri pikkune lohe – kas talle on ka siis kohta? Tingimata tuleb järele uurida seegi, kuidas kõnealune lemmik on Eestisse jõudnud ja kas teda üldse lubatakse kodus pidada.“ IA MIHKELS

Kalad tulevad toime ka omapäi Mõnda aega saavad akvaariumikalad hakkama ka pererahvata, kinnitab Kika loomaarst Kamile Ausmane. Akvaarium tuleb ärasõidupäeval puhastada, lisada puhast vett, kontrollida vee temperatuuri (optimaalne 25–26 kraadi) ja puhastusfiltrit ning veenerved d. duda, et kõik kalad on tterved. s. Kasuta Nädalavahetusereis. erisööta, mis on ette nähtud kauks: talade kolme päeva toiduks: ariumi valine sööt võib akvaariumi ud söösaastada, kombineeritud da tabletid lagunevad aga m jääb aeglaselt ja akvaarium puhtaks.

Nädal puhkust. Kaa, suta kuue päeva sööta, adele vajamis sisaldab kõiki kaladele likke aineid.

Kaheks nädalaks reisile. Tuleb valida söödakapslid, mis sisaldavad vesikirpe, vitamiine, mikroelemente ja mineraale. Sööt ei lagune ega saasta vett.

Kolm-neli nädalat puhkust. Tuleks soetada kalade automaatsöötja, mida saab programmeerida kalu korrapäraselt toitma. Automaatsöötjasse saab valada erineva kujuga kalasööta – graanuleid või helbeid – ja määrata doseerimine olenevalt akvaariumi suurusest ja kalade hulgast. Allikas: Nipiraamat

Toitmisvead võivad rikkuda lemmiku tervise IA MIHKELS

Kuidas aidata koeral ülekaalust jagu saada?

Inimesed pööravad tervislikule toitumisele üha enam tähelepanu, täpselt sama tõsiselt tuleks aga suhtuda lemmikloomade toitmisse, sest kehva kvaliteediga või valesti valitud toit võib kiiresti rikkuda lemmiku tervise.

Looma tervisliku toitumise eest vastutab peremees: on ju tema käsi see, mis koerale toidu ette tõstab või laualt palukese poetab. Ennekõike peab tema üht-teist ette võtma, et lemmiku kaal langeks. z Võtke ette visiit loomakliinikusse, et saada ülevaade oma looma tervislikust seisundist ja panna paika eesmärk: soovitud ideaalkaal ja selle saavutamise tähtaeg. z Nädalas võiks koer võtta alla umbes 3% oma kehakaalust. Kord nädalas tuleks koera kaaluda, et näha, kas on tulemusi. z Koeraga tuleb senisest rohkem ja aktiivsemalt tegelda,

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Valest toidust, milles vajalike ainete tasakaal on paigast ära, võivad alguse saada kutsikatekassipoegade kasvuprobleemid ja luustiku arenguhäired. Eesti maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarst Epp Ülevaino ütleb, et õnneks on üha rohkem loomaomanikke, kes annavad oma lemmikule juba maast madalast spetsiaalset loomade valmistoitu. Tänu sellele le o le on n to toid toidu idu id u põ põhh justatud raskete te tervisehäirete osa hakanud tasapisi sapisi vähenema. „Erandiks nende de toitude seas on küll supermarketites ketites müüdavad odavad kassikrõbinad, õbinad, mille koostis võib riskirühma ühma kuuluvatel kassidel soodustada ustada kuseteede probleeme,“ tõdeb õdeb ta. „Ja muidugi võib looma ma mis tahes toiduga üle sööta a – mida loomaomanikud ise pahatihti pahatihti probleemiks ei peagi.““

Rasvumine luiga lühendab eluiga Loomaarstide de sõnul on ülekaalulisus praegu egu kõige sagedasem koerte ja k kasside asside toitmisega seotud mure. e. „Omanikud võtavad seda tihtii pigem kui iluviga, halvemal juhul uhul ollakse isegi rahul, et loom m on hästi toidetud,“ räägib Epp pp Ülevaino.

Ometi on ülekaalulisus lekaalulisus loomale täpselt samasugune amasugune terviserisk nagu inimesele, imesele, sest see soodustab mitme me teise tõve teket. „Näiteks esineb esineb ülekaalulistel loomadell palju enam liigesehaigusi, suhkruhaigust, uhkruhaigust, südamega seotud d muresid ja nahaprobleeme,“ lloetleb oetleb arst. „Enamasti on ülekaal aal ja rasvumine toitumisvigade de ja sobimatu eluviisi tagajärg, rg, mis paraku võib looma eluiga eluiga oluliselt lühendada.“ da.“ Vale toit põhjustab õhjustab aga muidki terviservisehädasid, näiteks ks mitmesuguseid seedehäieedehäireid – alates kergest rgest kõhuvalust, kõhulahtisusest, htisusest, gaasidest ja oksendamisest, ndamisest, kuni raskete ning isegi segi eluohtlike soolehädadeni..

nikele, et kutsikas nagu ei söögi midagi. Siis antakse talle maiuseid, kutsikas harjub nendega ega lepi enam oma tavatoiduga.

Inimeste toidulaualt pärit toidu kogust on aga üpris raske jälgida ja nii asi käest lähebki.“ Tegelikult pole toiduga piiri pidamises pida pi dami da mise mi sess midagi se mida mi dagi da gi keerulist, kee eeru ruli ru list li st, tõst tõ deb Orro: koeral olgu koeratoit ja seda tuleb anda normi järgi – pakil on üksikasjalikud toitumissoovitused kirjas. Kodutoidu sobilikku kogust on keerulisem leida, selles asjas tasuks kindlasti loomaarstiga nõu pidada. Üks lihtne soovitus, mis kehtib nii toiduga pirtsutajate kui ka liigsööjate puhul, on tohtril veel: „Toit pannakse koerale kaussi ja veerand tunni pärast, kui koer enam ei söö, võetakse ülejääk eest ära.

Mingeid maiuseid ega palukesi enda toidulaualt ei anta – kui kõht jäigi tühjaks, siis kauss toiduga jõuab koerani ikka alles järgmisel toidukorral.

Millal on aga koer paks? „Seda saab hinnata rasvakihi paksuse järgi: käega katsudes peavad roided olema tunda,“ juhendab Janne Orro. „Alati tasub koera kehakaalu ja üldise konditsiooni asjus kuulata loomaarsti, tõukoerte puhul ka kutsika kasvatajat. Tõsi, vahel võib loomaarsti ja tõuspetsialisti aru-

sest ülekaalus koer ei liigu peaaegu kunagi vabatahtlikult nii palju, et sellest oleks abi kaalu langetamisel. z Sobib aktiivne jalutamine (pool tundi kuni tund korraga) ja ujumine, aga ka liikuvad mängud: pallimäng, lendav taldrik, asjade otsimine. z Koerale peaks tema tavalist toitu andma harilikust vähem – näiteks 60% kogusest, mis on ette nähtud ideaalkaalus koerale. Koos loomaarstiga saab valida ka eritoidu, mis on väiksema energiasisaldusega, kuid annab ikkagi täiskõhutunde. z Vältida tuleks tasakaalustamata toitu ja mõttetuid maiusi. Allikas: Janne Orro loomakliinik

saam normaalsest kaalust olla erinev: nii mõnegi koeratõu näitusevorm eeldab mõõdukat polstrit, mida loomaarst peab juba ülekaaluks.“

Ülekaalulise maiusevaru Priskema koera maiused preemiaks miak mi akss tr ak tren trennis enni en niss ja m ni muidu uidu ui du ttubliduubli ub lidu li dudu se eest olgu lahjemad, soovitab Janne Orro: „Kehakaalu kontrolli all hoidmiseks tuleb kõik maiused igapäevastest toiduportsudest maha arvestada. Ras-

Paku lemmiku lemmikule u kurki!

Millest saab aal? alguse ülekaal? Ülekaal võib b alguse saada päris varakult. „Suurt uurt tõugu kutsikatel on tavaliselt selt väga hea isu,“ ütleb loomaarstt Janne Orro. „Kui talle siis isu järgi rgi süüa antakse, ongi tagajärjeks ks liigne kehakaal koos kõigii sellest põhjustatud tervisemuredega.“ emuredega.“ Üle kiputakse se tema sõnul söötma aga a ka väikest tõugu kutsikaid: „V „Väike Väike koer vajab vähe toitu ja sageli geli tundub oma-

vasemate maiuste, näiteks viinerite või juustu puhul võib väiksemal koeral põhitoidu kogus nii väga väikeseks või suisa olematuks kahaneda. Ülekaalulisele koerale sobiva treeningumaiuse leidmine võib olla tõeline väljakutse, teab OrLemmikloomapoest või looro. Le ro Lemm mmik mm iklo ik loom lo oma om a makliinikust võib võii leida koeratoidusarju, mille milles e on ka kalorivaesed maiused. TreeningumaiuT sed võib aga ka iise teha: kanaliha, kanasüdamed, kanasüdam m maks jmt kraam tuleb lihts lihtsalt soola ja rasva lisamata läbi k kuumutada. „Oluline on k ka see, et pererahvas saaks maiuse ma a andmise mõttest aru,“ mä märgib ä Janne Orro. „Kui koerale anda an n maiust lihtsalt selleks, et m midagi anda ja end koera silmiss populaarsena tunda, siis tasuks tasuk k pakkuda pigem porgandit ja a õuna või meelelahutuseks ja n närimisvajaduse rahuldamisekss närimiskonti.

Väga ahvatlev maius ma a jäägu nendeks kordadeks, kui soovitakse koera tõesti moti motiveerida i ja premeerida.“

Vida Press

Pere söögikord söögikordadest d võib alati toitu üle jääda jääda, näiteks ei söö lapsed sageli oma a taldrikut tühjaks. Siiski ei peaks pea a pere toidulemmiklooma põjäägid olema lem m hitoit. „Põhjus on vä väga ä lihtne,“ ütleb Epp Ülevaino. „Inimene, koer, kass, küülik, merisiga, merr hamster – need kõik on eri err liigid. Koer ei ole väike inimene, inimen n kass ei ole väike koer. Iga liigi l vajadused toitainete ja toid toidu d koostise asjus on erinevad.““ Ehkki levinud koduloomadest k sobib inimese toidulaud toii koertele kõige paremini, paremii ei tähenda see siiski, et n neid võikski jääkidega toita: enamasti e on inimeste toit liiga l tugevasti maitsestatud maitsestatu u ega vasta ka looma vaja vajadustele. a „Tuleb silmas pidada, et umbes 90 protsenti koera igapäevatoidust ig g arvestaks arvestak k tema vajadusi, ülejä ülejäänud ä osa võib siis tulla a maiusena pererahva to toidulaualt,“ o ütleb Ülevaino Ülevaino. o „Värskeid köögivilju, näitek näiteks k porgandit või kurki armastavad armastav v paljud koerad – tehke pro proovi!“ o Kui aga lemmikloom peaks pea a jääma täielikult kodutoidule, kodutoidull tuleks tema toiduvaliku asjuss kindlasti loomaarstiga nõu pidada, p et leida sobivaim lahend lahendus.“ d

Teisipäev, 29. oktoober 2019

Lemmikloom 3

TARTU KODUTA LOOMADE VARJUPAIK Tartu linnale kuuluvat Tartu Koduta Loomade Varjupaika haldab aastast 2006 MTÜ Assisi Franciscuse Selts, mis on väikesearvuline oma töötajatest moodustatud iseseisev mittetulundusühing. Varjupaiga teeninduspiirkonnaks ongi Tartu linn ja maakond, Põlvamaa ning osaliselt mõned naabermaakonnad.

Igal aastal saabub varjupaika keskeltläbi 1400 looma. „Patsientideks“ on põhiliselt kassid ja koerad ning marginaalne hulk muid lemmikloomi (närilised, reptiilid ja linnud). Aastate jooksul kõige eksootilisemateks külalisteks viimaste hulgast on olnud vietnami rippkõhtsiga, stepivaraan ja kuningboa.

Ideaalis võiks varjupaik olla kohaks, kuhu satuvad kogemata hulkuma pääsenud loomad – varjupaik toimiks sellisel juhul eelkõige turvalise kohana, kust omanik oma looma tervelt ja hoitult tagasi saab. Kahjuks reaalsus on teine – suurele osale kassidest ja väiksemale osale koertest ei tule omanik kunagi järele. Pigem kiputakse looma kergekäeliselt varjupaika tooma, võtmata ise looma tuleviku ja saatuse eest vastutust.

Kõige kurvemad on sellised lood, kus varjupaika tuuakse eakas loom, kes on oma elu parimad aastad pühendanud inimesele, kuid kelle jaoks enam uues elamises ruumi ei leita. Tihti on nende lootused uut kodu leida peaaegu nullilähedased. Me siiski ei näe põhjust saata üle vikerkaaresilla inimsõbralikku ja tervet looma, kellest õigele inimesele võiks olla rõõmu veel mitmeks aastaks. Ja nii nad meie juures ootavad, mõni juba mitu aastat…

Igal aastal leiab meie varjupaigast uue kodu üle 500 kassi. Varjupaika sattuvatest koertest lähevad enamus oma kodudesse tagasi, millele kindlasti aitab kaasa kiipimine ja registrisse kandmine.

Kõik Tartu Koduta Loomade Varjupaigast uutesse kodudesse minevad täiskasvanud kassid on steriliseeritud/kastreeritud ning emased koerad steriliseeritud vältimaks uutele loomadele sama saatust, mis nende võimalikke vanemaid on tabanud – olla ülearune ja mitte kellelegi vajalik.

Otse loomulikult on kõik loovutatavad loomad saanud profülaktilised parasiitidetõrjed, vaktsineeritud eakohaselt, kiibitud ning kantakse varjupaiga poolt ka uue omaniku nimele lemmikloomaregistrisse www.lemmikloomaregister.ee.

Varjupaiga töökorraldusega ja meil viibivate loomadega saad lähemalt tutvuda meie kodulehel:

www.loomadevarjupaik.eu Operatiivsemaks netisuhtluseks on meil olemas ka leht Facebook’is

Loomadevarjupaik

Allolevalt esitleme teile läbilõiget meie varjupaigas viibivatest loomadest – rohkem infot nende ja kõikide teiste kohta leiate meie kodulehelt.

Dominic

Pätu

Boris

Varjupaigas paksuks läinud isand.

Muhe ja suhtleja, kuid oma iseloomuga, nagu üks kass olema peab. Kastreeritud.

FeLV/FIV negatiivne.

Sotsiaalmajast ära toodud (seal pole lemmikloomad lubatud!), varjupaigas ootamatult tited saanud, need üles kasvatanud energiline ja mänguline mõnus proua parimas eas. Nüüd igati koduvalmis tehtud.

FeLV/FIV negatiivne. Steriliseeritud.

Omaniku haigestumise tõttu varjupaika maabunud kass.

Täitsa normaalne ja sõbralik kassinoormees. FeLV/FIV negatiivne. Kastreeritud.

Varjupaigas 7 kuud.

Varjupaigas 9 kuud.

Varjupaigas 9 kuud.

Lissu

Karola

Kristiina

Kiftilt ilvesliku olemisega sihvakas, übernurr ja suhtleja piiga Salme tänavalt, kus lapsed ta head tahtes koju vedasid. Steriliseeritud.

FeLV/FIV negatiivne.

Kena olemisega täishall poolpikakarvaline kassiproua. Iseloomult mitte väga pealetükkiv, omadel tingimustel pailemb, kuid samas ka täitsa iseloomuga kassipiiga. Ilmselt ka mitte eakas, pigem noorepoolne.

Steriliseeritud. FeLV/FIV negatiivne.

Tartu tänavalt leitud tore noor kassipiiga kauni tabbymustriga.

Sõbralik. Suhtleja. Mitte keegi pole temast senini puudust tundunud.

Ehk on kellelgi ikka just selline vahva nurrmootor kodust puudu.

Steriliseeritud. FeLV/FIV negatiivne.

Varjupaigas 4 kuud.

Varjupaigas 3 kuud.

Polla

Jacky

Edith

Kolimise tõttu varjupaika saabunud 8+ aastane proua.

Sõber, rahulik ja hea jalutaja.

Pallimäng sobib täitsa ka.

Steriliseeritud.

Aastane ülienergiline keskmise suurusega ja koolitamist vajav piiga. Hullult sõber ja mänguline.

Energilisuse tõttu ei sobinud koju, kus omanikeks olid vanemad inimesed. Vuntsi ja habeme järgi arvates võib temas veidi miskit terjeri verd olla. Steriliseeritud.

Vene-euroopa laikast suur inimesesõber eakam proua. Saab kenasti hakkama ka toas, kuid häälekuse tõttu ei sobi korterisse. Jahikoerana ei tohiks uues kodus ka teisi väikeloomi olla. Steriliseeritud.

Varjupaigas 3 kuud.

Varjupaigas 7 kuud.

Vaheaegadega varjupaigas 2 aastat 3 kuud.

Varjupaigas 5 kuud.

Pat

Savu

Rannar

Keskmist kasvu mustjashall rõõmsameelne umbes aastakahene piiga. Teiste koertega ei sobi üldse, inimesega on väga sõber ja pallimängumaias.

Varjupaigas steriliseeritud ja ootab nüüd uue kodu pakkumisi.

Suurepärane kaaslane eakamale kodanikule on üks eakam väikekoer!

Tuli sisse terviseprobleemiga, mis nüüdseks on korda tehtud. On rõõmus ja äksi täis ning valib seejuures inimesi, kuid oma valikutele on sõber-mees. Teised koerad pole ka väga tema teema. Kastreeritud.

Pikakarvaline põlvekõrgune rõõmsameelne (täiesti vastupandamatu naeratusega) noormees. Väga energiline, väga tegutsemisvajaduses, mis võib muutuda destruktiivseks, kui seda õigesti ei kanaliseerita. Väga sõbralik – aga ainult inimestega.

Varjupaigas 3 kuud.

Varjupaigas 2 kuud.

Varjupaigas 2 kuud.

Teisipäev, 29. oktoober 2019

4 Lemmikloom Tihtilugu arvatakse, et linnud saavad kodus omapäi hakkama – ja pikemalt mõtlemata otsustatakse kutsika või kassipoja asemel, keda laps endale nurub, tuua koju näiteks papagoi. Tegelikult tuleks see – nagu igasuguse lemmiku võtmise – otsus põhjalikult läbi kaaluda.

Papagoi pidamine ei ole lihtne ülesanne ja see pole kaugeltki kõigile jõukohane, ütleb mitme papagoi omanik Jana Oidermaa, kes Eesti suurima papagoitoodete e-poe (www.pepper.ee) omanikuna on muu hulgas võtnud enda ülesandeks ka papagoiomanike nõustamise.

Siin toob ta lühidalt välja seitse punkti, millele peaks mõtlema igaüks, kes peab plaani võtta papagoi.

Millest peaks alustama?

Kõigepealt tuleks nii palju kui võimalik hankida teadmisi papagoidest. Kui tuua lind koju igasuguse ettevalmistuseta, võib kiiresti selguda, et linnupidamine pererahvale üldse ei sobi – ja papagoist loobutakse. See on põhjus, miks tasub enne linnu ostmist koguda infot papagoide ja siis soovitud liigi kohta: nende iseärasused, toitumisvajadus, iseloom, käitumine jmt.

Kas aega on piisavalt?

Papagoi on alles üsna hiljuti muutunud kodulemmikuks ja pererahval tuleb paratamatult seista silmitsi papagoi loodusest tulenevate instinktide, käitumismustri ja iseloomujoontega, mis pole kuhugi kadunud. Paljudele tuleb üllatusena, et papagoi ei talu üksindust, ta vajab palju tähelepanu ja igapäevast aktiivset

1.b

2.b

Laura Strandberg

Papagoipidamine on suur kohustus ja tõsine väljakutse, aga kui linnupidamine sobib inimese elukorraldusega, on papagoi väga truu kodulemmik.

jäljendab helisid üldiselt väga valjuhäälselt. Hääle tugevus oleneb liigist, mõni kisab kõrvulukustavalt, aga on ka vaguramaid liike. Öösiti ja hämaras linnud üldjuhul puhkavad ega häälitse, kuid suure osa päevast eelistavad nad valjuhäälselt suhelda.

See on nende loomulik eripära, mida ei saa ümber õpetada – linnu seisukohast poleks ka õiglane seda soovida. Äkki püsivalt vaikseks muutumine on kindel märk tervise halvenemisest.

Papagoid hammustavad Hammustamine – nokk on selleks piisav – on papagoide puhul loomulik: kui lind on endast väljas, kardab või talle miski ei meeldi, annab ta sellest sel moel märku. Kunagi ei tohi lindu selle eest karistada. Hammustamine on loomulik instinkt ja lind ei tee seda kunagi põhjuseta. Põhjusest arusaamine nõuab aga teadmisi, kogemusi ja oma linnu head tundmist. Noka võivad oma emotsioonide väljendamiseks käiku lasta ka kõige sõbralikumad linnud, lastega peres tuleb seda kindlasti arvestada.

Nokk nõuab tegevust Papagoid võivad ette võtta kõik, millele nokk peale hakkab: seina- või põrandaliistud, nurgad, tapeedi, mööbli. Seegi on nende loomulik instinkt, selle vastu ei aita mitte miski. Kodusisustust saab mõnevõrra säästa, kui soetada papagoile nokkimismaterjali, ronimispuid ja mänguasju, kuid sellest hoolimata võib ta järelevalveta jäädes kasutada juhust teritada nokka mõne hinnalise mööblitüki kallal.

IA MIHKELS

6.b

Oi, papagoi! tegelemist. Vastasel juhul vallandub linnul stress ja tal võivad tekkida tervise- ja käitumismured.

Kui palju kulub raha?

Kulutused papagoipidamisele pole just väikesed. Kõigepealt lind ise: väiksemad liigid on tavaliselt odavamad, mida haruldasem ja suurem lind, seda kallim. Soetada tuleb sobivas suuruses puur, hulk vajalikke tarvikuid, mänguasju, kvaliteetne toit ja toidulisandid ning arvestada kuludega linnu tervisekontrolliks või raviks – ühtekokku keskmises mõistes üsna suurte kulutustega. Sageli käiakse välja suur summa suurpapagoi eest, kuid kõigi talle vajalike ostude osas püütakse läbi ajada nii odavalt

3.b

kui võimalik. Lind vajab aga – ja vangistuses eriti – mitmekesist toitu, sobivaid õrsi, palju närimismaterjali, mõttetöö stimuleerimiseks mänguasju ja atraktsioone jpm. Kokkuhoid käiks linnu tervise ja heaolu arvelt.

Tuleb lõputult koristada Papagoi ei oska korda hoida: seal, kus ta sööb, pudistab ta kõikjale enda ümber toidupuru, prahti kipub alatasa lendama ka toa kaugematesse nurkadesse, seintele kleepunud puuviljatükke on tülikas puhastada. Ka teeb lind oma häda sinna, kuhu juhtub, mitte kindlasse kohta. Kõik see tähendab, et koristamist saab olema väga palju.

Uus pereliige on lärmakas Papagoi karjub, vilistab ja

4.b

5.b

7.b

Kui valid k Koerale jalutus- ja kaelarihma ostmine näib vilumatule koeraomanikule lihtne ainult seni, kuni ta on poodi jõudnud: kas nahk või sünteetiline materjal, kitsas või lai, plastklõpsu või metallpandlaga – või hoopis traksid? Kuidas leida see üks ja õige?

Soovitusi jagab koeratreener Kati Ernits.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Esimesed nõuanded saab vastne kutsikaomanik tavaliselt kasvataja käest, kes oskab öelda, mis tüüpi kaelarihm seda tõugu koerale kõige paremini sobib, nii kutsikaeas kui ka täiskasvanuna. Nõu saab küsida ka koolitajailt – vähemalt kuulekuskoolitus tuleks kutsikaga ju ikka läbi teha ja trennide käigus saab treenerilt muudeski küsimustes abi nõutada.

Kaelarihm peab olema paras Kindlasti tuleb jälgida, et kaelarihm oleks koerale paras: koera kaela ja rihma vahele peab la-

hedalt mahtuma keskmise inimese väike sõrm. Liiga väike rihm hakkab soonima, liiga suure võib koer aga üle pea tõmmata ja putku panna.

Tähelepanu tuleb pöörata kinnitusmehhanismile: kas sobib klassikaline metallpannal, plastist kiirkinnitus, lukustatavad kinnitused vmt.

Kiirkinnitusega rihm on hea näiteks siis, kui koerale pannakse kaelarihm kaela vaid jalutama minnes. Kindlasti tuleb mõelda ka kinnituste vastupidavusele – plastklõpsud lähevad kergemini katki, metall on kindlam valik. Võimalik on soetada ka kaelarihm, millel kinnitust polegi: see käib kaela üle pea ja ja-

Teisipäev, 29. oktoober 2019

Lemmikloom 5 Daisy Lappard, Eero Vabamägi

Koer pimedas nähtavaks! z Tuled ja vilkurid. Kinnitatakse kaela- või/ja jalutusrihma külge. z Helkurrihm ja -traksid. Valmistamisel on kasutatud ka helkurkangast. Pikakarvalisel koeral võib aga kaelarihm jääda paksu kasuka varju, väike koer jällegi on madalamal kui autotuled, mistõttu valgus ei pruugi kaelarihmahelkurilt tagasi peegelduda. Kindlasti peab siis olem ahelkur ka jalutusrihmal. z Helkuriga kaelarätt. Kinnitatakse takjapaelaga kaelarihma külge. z Helkurvest. Tagab parima nähtavuse ning kaitseb koera ka vihma ja tuule eest. Allikas: Pet City

koerale kaela- ja jalutusrihma lutusrihm tõmbab rihma vajalikult pingule.

Kaelarihm või traksid?

Robin Roots

Ka siis, kui kutsikaga ollakse uues kodus esimestel nädalatel vaid oma hoovis, tasub teda kohe hakata harjutama kaelarihma või traksidega. Traksid võivad olla vajalikud just väikest tõugu koertele: need toetavad kogu keha, koer tunneb end mugavalt ja pole ka ohtu, et jalutusrihmast järsult tõmmates võiks kaelarihm koerale viga teha.

Mõni kutsikas lepib rihma ja traksidega kohe, teisel võib harjumine aega võtta. Mida järjekindlam on omanik, seda kiiremini jõutakse sihile.

Suure koera puhul võiks traksidele eelistada kaelarihma, sest sellega on koera lihtsam kontrolli alla saada. Traksides saab jõuline koer takistamatult kasutada kogu keha lihaseid, ta tun-

neb end mugavalt ja nii võib hapram omanik temaga hätta jääda.

Rahuliku loomuga suurele koerale võivad traksid siiski hästi sobida. Õige on see lahendus, mis töötab, seepärast tasub vajadusel proovida erinevaid võimalusi.

Miks koer jalutades tirib?

Kui suur koer jalutades jõuliselt tirib, küsitakse treenerilt soovitusi karmima kaelarihma asjus: kas eelistada täispoovat, ogadega, elektrilist vmt rihma. Ükski rihm üksi koera siiski vaos ei hoia: koer vajab koolitust. Eririhmad on mõeldud vaid ajutiseks kasutamiseks koolituse perioodil ja kindlasti koolitaja juhiseid järgides. Neid omapäi kasutama asudes võib omanik teha kahju looma füüsilisele tervisele ja psüühikale . Üks põhjus, miks koer tirib, on liiga lühike jalutusrihm. See

sobib rahvarohkemas kohas, kus koer peab pidevalt olema peremehe kõrval. Looduses on rajaümbrus täis koerale põnevaid lõhnu, ka liigub ta inimesest kiiremini – ja nii ta kärsitult aina sikutabki. Sellisteks jalutuskäikudeks võiks olla vähemalt viiemeetrine rihm, et koeral oleks liikumisruumi. Muidugi piisab ka ainult pikast rihmast – selle saab vajadusel alati lühikeseks kokku lapata.

Kes tahab fleksirihma (rihm kerib end vastavalt koera liikumisele hoidikusse või annab järele), peaks kõigepealt järele proovima, millist neist – nupuga, nööriga, lindiga vm – on kõige käepärasem kasutada. Kasutuses olev fleksirihm tuleks aegajalt välja kerida ja kontrollida, kas see pole kusagilt ohtlikult kulunud. Elu näitab, et kui rihm peaks katkema, siis kindla peale juhtub see kõige ebasobivamal hetkel.

Teisipäev, 29. oktoober 2019

6 Lemmikloom Olete vahel märganud, kuidas koer pärast kiiret õueringi tõrgub tuppa minemast ja vaatab paluvate silmadega otsa, justkui tahaks öelda: teeme ometi midagi põnevat! Ehk tasub korraks järele mõelda, kui palju õigupoolest on sinu lemmikul päeva jooksul mõtestatud tegevust.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„See, kas koera elu on sisukas ja huvitav või on ta sunnitud päevi suuremalt jaolt tühja passides õhtusse saatma, sõltub sada protsenti koera omanikust – sellest, kas ja milliseid võimalusi omanik oma lemmikule pakub,“ ütleb koeratreener Mona N. Vahtra (pildil), Nahe Koerte Akadeemia omanik, kel endal neli koera.

Kutsika treenimist-õpetamist soovitab ta alustada esimesest kojutoomise päevast. „Kutsikas on uudishimulik ja vastuvõtlik, ta õpib kogu ärkveloleku aja,“ ütleb treener. „Kui tegu on omaniku esimese koeraga, siis tasuks end varakult kutsika saabumiseks ette valmistada, näiteks lugeda läbi kutsika kasvatamise-õpetamise raamatud või otsida juhiseid internetist. Sealt võib leida üksteisele risti vastu käivaid nõuandeid, seepärast on mõttekas pidada nõu mõne koeratreeneriga.“ Häid õpetusi-soovitusi saab tavaliselt ka kasvatajalt, kelle juurest uus pereliige koju tuuakse. „Kutsika treenimine ei tähenda kindlasti ainult käskluste õpetamist,“ ütleb treener. „Väga tähtis on kodune kasvatus, sotsia-

liseerimine, usaldava ja hea suhte loomine omaniku ja perega.“ Paljud rühmatrennid ei võta paraku kutsikaid vastu enne, kui tehtud on kõik vaktsiinid. Selleks ajaks, kui need tehtud saab, on kutsikas juba neljakuune ja parim sotsialiseerimisaeg möödas, märgib Mona. „Parim sotsialiseerimise aeg on 4.–14. elunädalani,“ selgitab ta. „Sel ajal on kutsikad väga avatud uutele kogemustele ja nende sotsiaalsus ületab hirmutunde, tänu sellele suudavad nad uute asjade ja olukordadega kiiresti kohaneda. Tavaliselt läheb kutsikas uude koju 7-8nädalaselt ja selleks ajaks teeb hea kasvataja juba poole vajalikust tööst ära.

Kui see jääb tegemata, on kehvasti, sest sotsialiseerimise puudujäägid kutsikaeas on tihti täiskasvanud koera mitme käitumisprobleemi põhjuseks. Hiljem kõike tasa teha on märksa raskem.“

Rühma- või eratrenn?

Probleemi korral on vaja analüüsida koera kodust kasvatust ja minevikku, õppida koera ja omanikku tundma ja tegelda nendega individuaalselt. „Mina usun probleemkäitumiste puhul ainult individuaaltreeningu tõhususse,

sest see võimaldab jõuda probleemi põhjuseni – alles pärast selle leidmist saab pakkuda lahendust,“ põhjendab treener. „Algpõhjust teadmata võib tegelda vale asjaga ja nii võib probleem hoopis süveneda. Pole olemas ainuõiget koerte treenimise meetodit – õige on meetod, mis töötab just selle koera puhul.“ Rühmatrennis ei saa koertega nii individuaalselt tegelda, sest aeg on piiratud ja koeri on palju. „See trenn on koeraomanikule hea enesetestimise koht, kus on näha, kas kodune treening kannab vilja,“ tõdeb Mona. „Ka aitab rühmatrenni seltskonnavaim hoida motivatsiooni korrapäraselt treenida – see on minu meelest üks rühmatrenni suurimaid plusse.“

Vaimne pingutus väsitab Koerad on tihti inimesega võrreldes füüsiliselt mitu korda võimekamad ja vajaksid päevas palju rohkem liikumist kui paarikilomeetrine aeglane jalutuskäik, rõhutab Mona. Väga aktiivsete koerte energiat saab maandada näiteks jalgratta tõmbamisega (bikerjoring). „Inimene peab arvestama, et kui ta võtab endale kelgu-, jahivõi karjakoera, siis sellisest koerast ei saa tugitoolikaunistust, vaid kasinate tegutsemisvõimaluste korral hoopis paberihunt või midagi veel hullemat. Erandeid on alati, aga kui valid loomult aktiivse tõu, ei saa lootma jääda sellele, et ehk satub rahulik kutsikas.“ Mõnele koerale piisab, kui temaga käiakse paar korda näda-

Paku koerale tegevust!

las trennis ja kaks korda päevas jalutamas, eriti kui vahetevahel muuta tavapärast jalutusrada ja avastada uusi kohti. „See, kas koerale tuleks lisategevust pakkuda, oleneb tõust, vanusest, energiatasemest jmt. Kui koeral on igav (ta närib kõike, ajab saba taga, haugub põhjuseta, lakub ennast pidevalt vmt), siis tuleks kindlasti mõelda, kuidas pakkuda tegevust ka jalutuskäikudevahelisel ajal,“ ütleb treener.

Mentaalne pingutus väsitab koera mitu korda rohkem kui füüsiline, kinnitab treener. Võib kinnistada kuulekusharjutusi või õpetada koerale uusi trikke, et tema ajule tööd anda, kasutada interaktiivseid mänguasju. Palju abi võib eriti üksioleku ajal ol-

la ka kongist, kuhu saab sisse panna koera toidu: koer peab tükk aega vaeva nägema, et seda sealt kätte saada. „Kui aga siduda füüsiline ja vaimne treening, nagu näiteks agilitys, siis see väsitab ära ka kõige aktiivsema koera,“ on Mona kindel. „Koerad on intelligentsed, neile meeldib kogeda uusi asju, aga nad ei saa igavuse korral lugeda ajalehte või hakata mõne uue hobiga tegelema. Koeraomaniku pakutav ongi koera kogu elu. See on ka põhjus, miks tuleks aeg-ajalt võtta koos ette midagi uut ja põnevat. Hästi käituva koeraga saab käia nii reisidel kui ka paljudes kohvikutes ja restoranides. Oma parimat sõpra tasuks võimalikult palju oma ellu kaasata.“

REKLAAMTEKST

Kui tihti sina oma lemmiklooma arsti juurde viid?

Autor: Jaana Jänes Viimase aastakümnendi jooksul on lemmikloomade osatähtsus meie ühiskonnas kasvanud ning tänapäeval on lemmik juba pereliikme rollis. Samas ei tohiks kiire elutempo juures ära unustada oma pere tervist.

Kui inimestel on soovitatav käia perearsti juures vähemalt korra aastas, siis samamoodi peaks olema ka meie neljajalgsetega! Sodalis loomakliinik annab paar nippi, mis tuleb igale loomaomanikule kasuks.

Vaata oma lemmiku passi.

Kas vaktsiinid kehtivad? Eestis levib praegu kulutulena leptospiroos koertel ja parvoviirus kassidel. Mõlema puhul on tegemist eluohtliku haigusega, mille vastu vaktsineerimine võib aidata seda ära hoida! Tuleb meeles pidada, et ka tubased loomad võivad nakatuda, sest ei ole välistatud jalanõudega erinevate haigustekitajate koju toomine.

Kas su lemmik on hiljuti parasiiditõrjet saanud?

Koerte ja kasside parasiidid ei ole inimestele nii ohutud kui me sageli arvame – nendesse võime ka meie nakatuda. Parasiiditõrjet on soovitatav teha iga kolme kuu tagant, ka tubastele loomadele.

Soojemal ajal on väga oluline

oma loomi kaitsta puukide eest.

Puugid kannavad edasi mitmeid haigusi, mida on lihtsam ja odavam ära hoida kui diagnoosida ja ravida.

Käi lemmikuga regulaarselt kliinikus.

Regulaarne kliiniku külastamine, kasvõi niisama mööda jalutades, tekitab loomale hea emotsiooni.

See näitab talle, et kliinik ei ole üks hirmus koht – kaalu teda, premeeri ja luba ruume nuusutada.

Loomakliinikus müüakse erinevaid toidulisandeid ja maiuseid, mille kohta saad klienditeenindajalt nõu küsida. Korra aastas kliiniku külastamine võib olla kasulik, sest algav tervisemure ei pruugi omaniku silmale nähtav olla. Ära karda üle muretseda või küsimusi küsida.

Loomakliiniku meeskond on koolitatud selleks, et alati lähtuda sinu looma heaolust ja tervisest.

Helista, saada e-kiri või tule kohale ja räägi oma murest. Kasvõi sellest, et lemmikul on natuke õnnetum ilme kui muidu. Alati kehtib kuldreegel – ei ole olemas rumalaid küsimusi!

Sodalise loomakliinik ootab Teie lemmikuid külla!

VÄIKELOOMAKLIINIK Tartus, Tähe 98

E-R 9-19

Forseliuse keskus

L 10-16 tel 73 8 111, 5393 6397

Teisipäev, 29. oktoober 2019

Lemmikloom 7 Vida Press

Mis o n agilit Agility y? on koer palj te t

u takist akistus jooks. R usi: hü nelid, p ajal on oom, kii ppetakistused , slaalo k ja A-tõ siis koe m, tunke. Koe ra oma rajuht, nik, pea läbima enamas b suutm võimali ti a pann kult kii jutatak a koera resti ja se koer õigesti. rada a ja inimese Treenin tehnika gul har t, tunne koostöö lite läb d , kuidas looma imist jm koera r h üppe, a k ja o e l rajuhile võimalu juhtida . Agility st veeta aga, t võib v oma le ba aega õtta ku m mikuga ja pakk i aktiivse uda koe gevust, lt varale mõ aga kes testatu kendud d telustele a võib k oriente a võisteritud t Allikas: re www.sk ywhite.e nnile. u

AGILITYTRENN HOIAB KOERA HEAS VORMIS Koerasporti võib harrastada nii selleks, et oma lemmikuga võistlustel käia, kui ka lihtsalt selleks, et loomal oleks huvitavat tegevust ja ta püsiks heas vormis. Üks võimalus on agilitytreening – koerte takistusjooks. „Agility sobib igale koerale, nii suurtele kui ka väikestele,“ kinnitab koeratreener Leili Kang. „See annab koerale väga head lihased ja koordinatsiooni, mõne takistuse ületamine nõuab loomalt ka sisemise jänese ületamist. Koerale meeldib trenn eelkõige seepärast, et see on suurepärane võimalus energiat maandada ja omanikuga koos tegutseda. Treeningute käigus paraneb inimese ja looma koostöö ning suhtlemisoskus: rajal peab juht suutma koera suunata, koer aga peab oskama teda jälgida ja mõistma, mida temalt oodatakse.“ Kui soovitakse jõuda võistlusteni, tasub teada, et võistlusel on loomad jagatud turjakõrguse järgi kolme klassi – ei pea pelgama, et chihuahua peaks seal dogiga rinda pistma. Vastavalt koera suurusele valitakse ka agilityraja takistused.

Trenn koerale ja omanikule Sel ajal, kui koer trennis viimast välja pingutab, saab parasjagu koormust ka omanik. „Rada on küll vaid 100−200 meetrit pikk, aga koerajuhil tuleb seda läbides liikuda joostes,“ selgitab Leili. „Samal ajal tuleb hoida kontakti koeraga, jälgida, kus on järgmine takistus ja teha koerale selgeks, mida temalt oodatakse. Kõik see annab ka koerajuhile parasjagu nii füüsilist kui ka vaimset koormust.“ Agilitytrennis võib koer käia nii nagu inimesedki spordiklubides – soovi korral kas või kogu elu. „Sellist asja, et nüüd on kõik, rohkem enam midagi õppida ega treenida ei ole – seda ei tule,“ kinnitab koeratreener. „Nii kaua, kui koera ja koerajuhi tervis ja tahtmine seda lubavad, on mõtet ja põhjust ka trennis käia.“

Koormus sõltub tervisest Piiranguid võib agilitytrennile seada küll see, kui loomal on diagnoositud mõni tervisehäda, mille puhul ei soovitata hüpata, ronida või joosta. „Agilitys tuleb teha palju hüppeid ja järske pöördeid suurel kiirusel, seega on suur ka vigastuste oht,“ selgitab Leili Kang. „Teine mure on, et väga suurt tõugu koertele võivad takistused väikeseks jääda: näiteks ei mahu koer tunnelist või rõngast läbi.

Vajad koeratreeneri abi? z Koerte treenimine on reguleerimata: ükskõik kes võib teha endale kodulehe ja hakata koeri treenima. Kui vajad koera kasvatamisel abi, vali treenerit hoolikalt – hea treener aitab luua omaniku ja koera harmoonilise kooselu. z Otsi treenerit, kes pakub rohkem kui lihtsalt baastreeningu tehnikaid. Mida rohkem õpid mõistma oma koera, seda paremini oskad tema vajadustega arvestada ja seda paremini kooselu sujub. Koolitus peaks sisaldama teavet koera käitumise, psühholoogia, kehakeele, õppimisvõime jm kohta. z Mõtle läbi, mida soovid oma koeraga treeningu käigus saavutada: lahendada käitumisprobleeme, tegelda mõne koeraspordialaga vmt. Vali trenn, mis ka koerale huvi pakuks. z Kui oled leidnud võimaliku treeneri, uuri tema tausta, tee kindlaks tema koeraomanikukogemus ja pädevus. Eestis koeratreeneritele kooli seni pole, küll aga saab käia koerateemalistel loengutel ja võtta kursusi. z Täpsusta treeneri treeningumeetod ja -filosoofia. Eelista treenerit, kes kasutab trennis positiivset mõjutust – on tõestatud, et see aitab tugevdada inimese ja koera vahelist sidet. z Mõtle läbi, kui palju aega saad nädalas pühendada koeraga tegelemisele – kõiki koeri annab treenida, kuid ajakulu on iga koera puhul erinev. z Kui kaalud, kui palju saad koera trennitundidele kulutada, mõtle ka sellele, kas odavam on näiteks vahetada välja mööbel, mille koer on ära närinud, või käia koeratreeneri juures, kes aitab närimisprobleemist vabaneda. z Enne otsuse langetamist võid küsida tutvumistundi: et koeratreener treenib rohkem inimest kui koera, on tähtis, et tunneksid end tema õpilasena mugavalt.

Vaata lähemalt: koertekas.ee

Arendavad mänguasjad LEMMIKLOOMADELE

www.nutikaslemmik.ee

www.facebook.com/NutikasLemmik

8 Lemmikloom

Teisipäev, 29. oktoober 2019