KASSIINIMESEST SAAB KOERAINIMENE. KAS SOETADA KOJU AKVAARIUM? LÕPP KUTSIKAVABRIKUTELE! KAS SINU LEMMIKU ANDMED ON REGISTRIS?
Lemmikloom Neljapäev, 28. oktoober 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Elis Toomik • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Neljapäev, 28. oktoober 2021
2 Lemmikloom
Aita teha lõpp kutsikavabrikutele! Alles hiljuti jagas Varjupaikade MTÜ õõvastavat lugu, kus kohutavatest tingimustest päästeti bGREHUPDQQL ODDGVHW NRHUD Paraku ei tulnud järgmist juhtumit kaua oodata – äsja päästeti M¦UJPLVHVW NXWVLNDYDEULNXVW NROOLODDGVHW NRHUD Põllumajandus- ja toiduameti ametnikud läksid koos varjupaiga töötajaga Pärnumaa külas asuvasse elamusse vihje peale. „Kohale jõudes avanes kurb vaatepilt: kõik kohad olid kaetud mustuse ja roojaga, toad kottpimedad, koerad segaduses ja ärevil. Nad ei olnud ilmselt kunagi päevavalgust näinud ega õues käinud, rääkis Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa. „Päästetud seltskonnas on 13 täiskasvanud koera ja 12 kutsikat, kõik hooldamata ja väga kehvas seisus: kaklushaavades, täis sise- ja välisparasiite, paljud on pimedad või osaliselt pimedad.“ Kokku võõrandas põllumajandus- ja toiduamet vastutustundetult loomaomanikult 36 koera. Neist kuus on peagi minemas teiste loomakaitseorganisatsioonide hoole alla, viie koera tervislik seisund oli paraku nii kriitiline, et kaks neist surid ja kolm tuli eutaneerida. „Kutsikavabrikutes ohverdatakse loomade heaolu rahateenimise eesmärgil: nad on halvasti
Agne Astel-Rankla
ANDRES DVIN minust üsna k Esmalt tulid kassid. Üksteise järel. Seejärel viga saanud tihane, kes ise tuppa lendas. Järgmisena sai vannis kodu terve hiirepere. Lõpuks kirjutasid end sinna sisse karpkalad. Niimoodi sehkendas väike Andu – Andres Dvinjaninov – lapsepõlvekodus oma lemmikloomadega. Ei, see loomade paraad ei näugunud-siristanud-piuksunud kuskil talumajas. Otse vastupidi: möll käis Tartu kesklinnas, paneelmaja kitsukeses korteris. AIGI VIIRA
neile maja, kus elas terve hiirte koloonia. Hiiremamma otsustas aga sünnitada ja pilt läks minu jaoks natukene õõvastavaks. Lõpuks panin nad kõik ühte suurde purki, viisin Emajõe äärde ja lasin pajupõõsa all lahti.“ Vann, kus elasid hiired, ei jäänud aga pikalt vabaks. Tühjaks jäänud pinna hõivasid karpkalad. „Ema tuli turuhoonest, kus müüdi eluskalu. Ta oli ostnud kaks suurt karpkala, kes hingasid veel. Mina hakkasin paluma, et ärme neid ära söö, las ma vaatan neid natuke vannis. Püüdsin neid sööta, aga nad olid nii stressis, et ei söönud midagi. Kui nad olid nädal aega vannis ujunud ja poole oma kaalust kaotanud, sain ema paluda, et kas võin need kõhnaks jäänud karpkalad Emajõkke viia. Ema, kes armastas ju ka kõiki loomi-linde, lubaski.“ Nõnda lasi Andres karp-
aigi.viira@ohtuleht.ee
Anna vihje
Kui tead majapidamist, kus loomad elavad silmatorkavalt halbades tingimustes, teavita sellest põllumajandus- ja toiduametit e-kirjaga (vihje@pta.agri.ee) või helista telefonil 605 4750 (vastab automaatvastaja). Üks vihje võib kohutavatest tingimustest päästa paljud abitud loomad.
toidetud, ei saa arstiabi, rääkimata vaktsineerimisest või kiipimisest,“ märkis Mõisamaa. „Kutsikate ostjail pole tavaliselt aimugi, kui kohutavatest tingimustest uus pereliige tuleb, sest müüjaga kohtutakse avalikus kohas. Varjupaikade MTÜ on alustanud annetuskampaaniat, et tasuda päästetud koerte ravikulud. MTÜ kodulehel (varjupaik.ee) on kutsikavabrikut puudutavas uudises (25.10) kirjas üksikasjalik info, kuidas saab neid koeri aidata. IA MIHKELS
„Ema armastas väga linde ja loomi, sageli tõi ta koju neid, kes abi vajasid. Tavaliselt olid need kassid,“ räägib näitleja ja lavastaja ning meenutab, kuidas üks kass jõudis tema koju näiteks bussijaamast. „Olnud teine seal hirmunud olekuga – ja ema võttis ta lihtsalt kaasa. Seetõttu oli mul lapsepõlves järgemööda kolm kassi. Viga saanud tihast, kes ise tuppa lendas, toitsime niikaua, kuni ta paranes, siis lasksime lahti.“ Ses kassipäästjate kodus polnud aga peamiseks hiirekuningaks mõni kiisu, vaid Andres ise. „Köögikapis oli palju hiiri, mina püüdsin neid plekk-kausi, pliiatsi ja saiatüki abil,“ kõneleb ta. „Hiirteperioodil meil ilmselgelt kassi ei olnud. Kinnipüütud hiiri kasvatasin vannis. Ehitasin
kalad jõkke – ja Dvinjaninovid said jälle vannis käia.
Kassid ilmusid esialgu ise, üksteise järel Loomad pole Andrese elust nüüdki kuhugi kadunud – ja nii mõnigi neist on ise leidnud tee tema juurde. „Esimene kass tuli meie maakoju suure vihmaga, rippus ukse küljes klaasi taga ja kräunus,“ mäletab Andres, kuidas punakuldse kasukaga kiisu end perekonda pressis. Vastu võeti, nimeks sai Rooste. „Keegi ütles, et kuldse kassi tulek tähendab, et raha hakkab majja tulema. Neli aastat ootasin – ei tulnud! Päris vaeseks ta meid ka ei söönud, sest Rooste oli looduskass ja tahtis ainult õues elada. Neli aastat hiljem jäi ta kadunuks. Siis tuli järgmine kass – jälle kuldne! Kolmanda võtsime juba ise: lumivalge, üks silm roheline, teine sinine. Jääpurikast kasvas imeilus kass, kuid temagi jäi kadunuks – ilmselt kohtus oma metsarännakutel rebasega.“ Tõsi see on, et Dvinjaninovite kodus Laeva jõe ääres on rebased alati manuliseks: nende jaoks näikse pere kassid ja kanad suureks kiusatuseks olevat.
K
TEATA VÄGIVALLATSEJAST! 112; • helista toimuvat; • filmi vihje PTA-le • esita vihje@pta.agri.ee, 6054750; kirjuta või helista • lisaks info@loomakaitse.ee, 526 7117.
1DWXUDDOVHG MD WHUYLVOLNXG NXLYWRLGXG WRRUWRLGXG 0DLXVHG MD WRLGXOLVDQGLG 7RLGXNDXVLG MD YDLEDG .DHODULKPDG MD WUDNVLG +RROGXV MD WUHHQLQJYDKHQGLG .RHUDSHVDGH MD KREXVHWHNNLGH SHVX
.D
GD
ND
WH
H
.DGDND WHH 7DOOLQQ
www.koertekeskus.ee. Kadaka tee 5, Tallinn tel: 53 074 578, Avatud E-R: 10.00-19.00, L: 11.00-16.00
Neljapäev, 28. oktoober 2021
NJANINOV: „Välk tegi ähku ka koerainimese!“ „Miks kassid meie juurde tulid, ma ei tea,“ tõdeb Andres. Pärast Jääpurika kadumist võttis pere kaks kassipoega, kes elasid kassimajas kuuri all, aga üllatasid üsna ruttu poegadega. Kõik nad elasid aga õues („Sest mul oli ju kassiallergia!“). Tänaseks on neist kahest elu ja tervise juures Vaike, kes on Dvinjaninovite kassigeneratsiooni vanavanavanavanaema. Tõeline matroon. „Nüüdseks on meil neli põlvkonda kasse, kokku on neid kaheksa,“ kõlab Andrese hääles väike uhkusenoot. Sesse suguvõssa kuuluvad lisaks Vaikele Miia ja Mustu, Päte, süsimustad Kassandra ja Kaštšei ning viimasest põlvkonnast Udu ja Oreo.“ Vanemad põlvkonnad on tõelised õueloomad, kõige nooremad aga täiesti teisest puust: „Nemad on inimsõbralikud ja tahavad tuppa tulla, ülejäänud majkeelduvad kategooriliselt maj ja sisenemast.“ Õuekassid lõbutsevad terrassil oma ridaelamus ja ehkki igaühel on seal oma pesa, harrastavad nad siiski kobaras peesitamist. Mis aga kõige imelisem: Andrese kassiallergia on näidanud kadumise märke, ehkki Udu ja Oreo harrastavad diivanil mõnulemist ja pererahvale sülle pugemist. Või just seepärast?
Puudel muutis ka koerainimeseks Kui kassiallergia haihtus ajapikku, siis koerakarvade suhtes pidas Andres end allergiliseks pikki aastaid. „Väga suurt koeraunistust ei ole mul kunagi olnud – mis sa ikka unistad, kui tead, et sul ei saagi koera olla. Pidasin ennast kassiinimeseks,“ räägib ta. „Aga siis avastasime, et on olemas allergiavabad koerad. Näiteks puudel, sest tal puudub aluskarv. Meie käime Välguga koertejuuksuris neli korda aastas, sest tema kasukas kasvab samal moel kui inimese juuksed. Selliseid koeri on veel ka terjerite hulgas.“ Puudel Välk, juba nelja-aastane, tuli Dvinjaninovite perre tänu tütar Inderlile. „Lapsed suunavad su elu ja määravad selle, kas sul on koer või mitte,“ muheleb Andres. „Käisime Itaalias autoreisil ja märkasime, et seal on paljudel inimestel just väikesed koerad. Keegi ei kujuta seal ette, et lemmikuks on rotveiler või saksa lambakoer,“ meenutab ta
Perega kibeleb liituma mägrapaar
Mõne aja eest sai Inderli sõbrannalt sünnipäevakingiks nööpsilmse hamstri, aga see polnud nende peres veel lemmikloomade rea hüüumärk. Õige hiljuti tuli loomarahvale taas lisa. „Algul mõtlesime, et rebane on murdnud kanamajja, aga ühtegi kana pole ära viidud,“ pajatab Andres. „Panime augud kinni, aga varsti avastasime, et see rebane on ennast garaaži kaevanud. Ühel õhtul läks Ingrid garaaži ja tundis, et keegi on ruumis. Pani tule põlema – ja kaks mäkra vaatasid talle otsa: mis nüüd? mis tahad? Siis taipasime, et garaaži on kolinud mägrapere, mitte rebane. Ajasime sissepääsuaugu kinni, nemad kaevasid lahti.“ Vägikaikavedu jätkus ühe stsenaariumi järgi: mägrad kaevasid auke ja käike, Andres ja Ingrid ajasid neid kinni. Siis võtsid mägrad ette laste mängumaja: närisid maja kassiaugu endale sobivaks ja kolisid sisse. Ei aidanud ka ukse ette paigutatud ras raske pink – blokeeritud ust nähes lõhkus mägrapaar plastist akna ja hakkas selle kaudu sisse-välja käima. Näikse, et nemadki igatsevad katust pea kohale ja lahket pererahvast.
Välgu tuleku eellugu. „Nii kui hakkasime Itaaliast kodu poole sõitma, algas tagaistmel väike undamine: Inderli teatas, et koerakest on vaja. Selleks ajaks, kui Leetu jõudsime, olime juba puudli otsinguil. Suhteliselt ruttu leidsime Tapalt pere, kus oli neli virsikuvärvi puudlikutsikat. Välk on minu esimene koer ja – mis seal salata – tegi minust üsna ruttu koerainimese!“ Välk, kääbuspuudli ja toy-puudli järeltulija, on kasvult täpselt oma isa-ema vahel: tema seljakõrgus on praegu 43 sentimeetrit. „Ta pole mingi mürakas, aga mõjub täitsa koerana,“ sõnab Andres. „Meeletult kihvt koer – ja päris tark! Aga puudlid ongi väga hästi treenitavad.“ Ühes koerauurijate avalda avaldatud koerte õpivõimekuse edetabelis on puudel 93 tõu seas teisel
kohal. Esimene on borderkolli, kolmas saksa lambakoer. Esikümnesse said need koerad, kes pärast viis korda ettenäidatud liigutust hakkavad seda 90protsendilise tõenäosusega ise tegema. Puudel teeb. „Selge see, et Välk on intelligent,“ poetab Andres. „Lisaks kõigele armastust pilgeni täis. Välk annab sulle kogu oma tähelepanu, ta armastab sind jäägitult ja just sellisena, nagu sa oled.“ Tõtt öelda näikse oma pererahvasse samasuguse kiindumusega suhtuvat kasside hord ja kanad. „Kui ikka Ingrid hüüab tibi-tibi-tibi, nagu Vargamäe Krõõt hõikas põssa-põssa-põssa, löövad kanad kaela sirgu ja jooksevad padinal Ingridile järele – see on üliäge vaatepilt,“ ütleb Andres. „Kassidega on samamoodi. Toakassid on kergemini juhitavad, õuekassid veidi arrogantsemad, aga nemadki nühivad end su jalgade vasvas tu. Lihtsalt armastuse väljendusviis on koeral ja kassil erinev.“
Puudel Välk saab oma tähetunni „Novembris tuleb Välk minuga lavale – ta mängib monolavastuses „Heinari tähetund“ teatri rekvisiitori koera,“ räägib Andres. Saksa näitekirjaniku Eberhard Streuli mononäidendil põhinev lavastus, mis esietendub Karlova teatris 20. novembril, on lugu täitumata unistustest ja ambitsioonitust ambitsioonikusest, üksildasest mehest, kes töötab juba aastaid teatris rekvisiitorina. Tema päevad on ühtmoodi hallid kuni ühe rutiinselt alanud õhtuni, kui tal avaneb ootamatult võimalus astuda rambivalgusesse ning lasta oma andel ja oskustel vabalt lennata nii ooperilaulja, balletitantsija kui ka draamanäitlejana. „Näitemängus peabki koer lavale tulema, aga tavaliselt on seda tehtud topisega. Minu lavastuses tuleb kohale Välk, sest ta tahab nagunii olla minuga igal pool kaasas.“ Samal laval on Välk tegelikult juba esinenud. „Ühel hommikul, kui Välk oli alles kahekuune, selgus, et kõik peavad kusagile minema – aga nii väikest koera ei saanud üksi koju jätta,“ meenutab Andres, kes pidi tol päeval Karlova teatris läbi viima koolituse. „Võtsin ta kaasa ja tulin lavale, väike Välk süles. Ma ei pidanudki midagi enam koolitama. Panin Välgu diivanile ja seal ta istus ning vaatas oma kurbade silmadega publikut. Kõik olid väga rahul!“
Lemmikloom 3
Kuus põhjust võtta lemmik varjupaigast Olete jõudnud ühisele otsusele võtta perre lemmikloom ja jäänud on vaid küsimus, kust uus pereliige leida? Pesaleidja toob välja kuus head põhjust, miks otsida lemmiklooma just varjupaiga asukate seast. z Iga loom, kes on päästetud tänavalt või adopteeritud varjupaigast, aitab vähendada hulkuvate loomade arvu. Iga loom, kes on võetud kasvatajalt või hoopis kodust, kus loomadel lastakse valimatult paljuneda, võtab ära ühe hüljatud looma võimaluse leida kodu. z Iga varjupaigast koju saanud loom vabastab koha järgmisele loomale, kes seni on sunnitud tänaval hakkama saama. z Varjupaigast võetud loomad on veterinaar põhjalikult üle vaadanud, nad on steriliseeritud/kastreeritud, vaktsineeritud, saanud ussi- ja kirbutõrje ning neile on paigaldatud mikrokiip. Seega saad võrdlemisi väikse loovutustasu eest looma, kellele on kõik põhilised protseduurid juba tehtud. z Adopteerides täiskasvanud looma, ei pea muretsema kassipoja või kutsika väljaõpetamise, liivakastitreeningute või ohjeldamatus mänguhoos tekkinud õnnetuste pärast. Täiskasvanud loomal on nii iseloom kui ka välimus juba välja kujunenud ja nii saab valida just endale sobiva looma – ei mingeid üllatusi nagu kassipoega/kutsikat võttes võib kergesti juhtuda. z Kui adopteeritud loomaga tekib muresid või küsimusi, saab alati pöörduda varjupaiga vabatahtlike poole. Ükskõik, kas probleemid on tingitud konkreetsest loomast või on küsimusi loomapidamise kohta üldse, oskavad varjupaiga vabatahtlikud nõu anda. z Varjupaigast – nii nagu kust iganes mujalt – võetud loomast saab mõnus ja truu pereliige. Kassi või koeraga tegelemine rikastab inimese elu mitmel viisil, muu hulgas vähendab kurvameelsust, maandab stressi ja annab vastuvaidlematult armsa põhjuse igal hommikul üles tõusta. Koera võttes ei maksa alahinnata tema rolli omaniku kiiresti paranevas füüsilises vormis – pikad jalutuskäigud värskes õhus avaldavad mõju üsna kiiresti. IA MIHKELS
Kontrolli registriandmeid! Kõik lemmikloomaomanikud võiksid leida aega, et kontrollida, kas nende kiibitud lemmik(ud) ikka on registrisse kantud. Selleks tuleb minna aadressile lemmikloomaregister.ee või llr.ee ja tippida sisse oma lemmiku kiibi number (see peaks olema kirjas vaktsineerimisvõi lemmiklooma passis). Eesti Väikeloomaarstide Seltsi hallatava registri puhul tuleb vastus kohe välja, llr.ee registrisse peab sisenema ID-kaardiga e-teeninduse kaudu. Kes kiibitud looma kummastki registrist ei leia, peaks tingimata pöörduma oma loomaarsti poole või järgima registreerimisjuhiseid registri kodulehel. Maria Kilk
Eesti Väikeloomaarstide Selts
Neljapäev, 28. oktoober 2021
4 Lemmikloom
Tasakaalus toit tagab lemmiku tervise Pixabay
N B!
KRISTIAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
a ra ann nagi ä u k e – t i Mit laad e šoko e koeral ma tervisel te n o a r e e e o s k ja võib ohtlik . a p p a it kogun
Lemmiklooma toit peab sisaldama kõike tema organismile vajalikku: valgud, rasvad/õlid, vitamiinid, mineraalained, süsivesikud ja vesi peavad olema õiges tasakaalus. Kõige lihtsam on pakkuda kvaliteetset valmistoitu, milles kõik vajalik olemas. Kas aga eelistada konservi (märgtoitu) või krõbinaid (kuivtoitu)? Tasakaalustatud menüü seisukohalt on mõlemad head, kinnitavad veterinaarid loomaportaalis Pet MD: sageli sõltub valik vaid lemmiklooma eelistustest – ja alati on võimalik neid kahte omavahel kombineerida.
Vahel võib tekkida vajadus vahetada lemmiku senine toit uue vastu, olgu siis põhjuseks looma vananemine, haigus vm. Varu toiduvahetuseks vähemalt seitse, veel parem kui kümme päeva ja tee seda järk-järgult, et mitte põhjustada loomale seedehäireid. Esmalt sega senise toidu hulka õige pisut uut, toitu, edasi hakka tasapisi uue toidu osakaalu suurendama ja senise osakaalu vähendama. Kui kõik sujub probleemideta, on loom peagi uuel toidul. Kui asendate märgtoidu kuivtoiduga, tuleb loomal harjuda toidu uue tekstuuriga, mistõttu ta võib süüa senisest kauem. Kindlasti joob ta rohkem vett. Vastupidise vahetuse korral võib mõni loom üllatuda, et toit enam ei krõmpsu – siis võib lisada konservi hulka mõne koeraküpsise. Kui uue toidu on määranud loomaarst, aga lemmikloom keeldub seda söömast, siis pidage tingimata arstiga nõu – kindlasti on tal soovitada mõni muu toit.
Hoia toidunõud puhtad! Lemmiklooma toidunõud peavad olema puhtad, et neist ei saaks bakterite kasvulava. Joogikaussi tuleks pesta iga päev, toidukausse kindlasti iga kord pärast konservi või toortoidu andmist – jäägid riknevad toatemperatuuril kiiresti. Kuivtoidu puhul pole muret kiire riknemisega pärast toidukorda, kuid korrapäraselt pesta tasub neidki. Ka tuleks ööpäeva jooksul söömata jäänud kuivtoit asendada värskega, sest kausis lahtiselt seistes krõbinad kuivavad ja võivad rääsuda, mistõttu loom võib söömisest keelduda. Allikas: Pet City
Kuivtoiduga vähem muret Üldjuhul on kuivtoit odavam kui sama kvaliteediga konservid. Kui eelarve sunnib aeg-ajalt kokku hoidma, siis on mõistlik valida pigem kvaliteetsem kuivtoit, kui osta sama summa eest senise kallima märgtoidu asemel mõni kehvema kvaliteediga konserv. Kuivtoitu saab hoida muretult toatemperatuuril, konservtoitu seevastu tuleks säilitada külmkapis. Ka ei pea looma krõbinatega toites ilmtingimata iga söögikorra järel toidukaussi ja selle ümbrust pesema. Suur pluss on
Toitu vaheta järk-järgult
ka kuivtoidu kasulikkus looma suuhügeenile: kõvemat sorti krõbinaid on loom sunnitud korralikult närima, see aga aitab ära hoida hambaprobleeme ja mõjub hästi lemmiku tervisele.
Konservtoit maitseb kõigile Kas nüüd just igasugune märgtoit ja eranditult kõigile, aga tõsi on see, et konservist keeldu-
vad üsna vähesed kassid-koerad. Kas põhjuseks on tekstuuri-, lõhna- või maitse-eelistused, pole veel õnnestunud välja selgitada, tõenäoliselt on oma roll kõigil kolmel. Tavaliselt sööb märgtoitu meelsasti ka see loom, kes varem on krõbinate asjus olnud väga valiv. Konservid sisaldavad kuivtoitudega võrreldes rohkem
vett ja vähem süsivesikuid ja see teeb mõnikord head ka looma tervisele – näiteks ei teki enam neeru- ja põieprobleeme.
Kumb siis ikkagi valida? Nii kvaliteetses märg- kui ka kuivtoidus on olemas kõik lemmiku hea tervise tagamiseks vajalik. Et märgtoit sisaldab palju vett, tuleb seda anda kaalu poo-
lest rohkem kui ui kuivtoitu. Paljud ud veterinaarid sooovitavad pakkuda uda mõlemat: näiteks teks anda põhiliselt iselt kuivtoitu, aga ga kahel-kolmell toidu-korral nädalas kononservi – või iga päev ev konservi, aga mõnel korral lisada d pii
sut krõbinaid krõbinaid. krõ Kindlasti tuleb jälgida, da, et kahte k toitu koos ko o kasutades lemmikut d üle ei toideü ta. Alati tasub ta nõu pidada oma n loomaarstiga, kes loom lo aitab ai itab jälgida, et lemmiku lem mmiku menüü oleks tasakaalus kaalus k l jja ttervislik.
REKLAAMTEKST
Kas Sina oskad osta mune nii, et kanal ka hea on? Üha rohkem tarbijaid on hakanud viimastel aastatel jälgima munade päritolu, et langetada kvaliteetne ja loomade heaoluga arvestav valik. Toidupoes aitab head valikut langetada iga muna peal olev munakood, mille esimene number näitab, kuidas on elanud kana, kes munad on munenud - kas kitsas traatpuuris või saanud vabalt ringi liikuda. Kõige eeskujulikumad ettevõtted on munakoodi esimese numbri lisanud lihtsuse mõttes munakarbi kaane peale. Vastasel juhul tuleb uurida karbi sees peituvaid mune. Selline ühtne munade märgistamise süsteem kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Kana koht ei ole puuris 75% Eesti elanikest ei toeta munakanade kitsastes traatpuurides pidamist. Seda näitab käesoleva aasta märtsis läbiviidud Kantar Emori avaliku arvamuse uuring.
Nähtamatud Loomad teeb tööd selle nimel, et toidusektori ettevõtted läheksid üle puurivade munade kasutamisele oma tarneahelates. Nii on nende tegevus kooskõlas Eesti inimeste väärtustega. Tänaseks on oma otsusest, minna üle puurivabadele muna-
dele, teatanud 40% jaekettidest ning ligi 100 toidusektori ettevõtet. Kana on intelligentne ja rikkaliku sisemaailmaga lind. Kodumajapidamistes on ta peremehele suurepärane kaaslane, pakkudes seltskonda ja silmarõõmu oma laialdaste tegevustega.
Kanakarjas valitsevad keerukad suhted ning kindel hierarhia. Kanad siblivad, võtavad liivavanne ning öö saabudes hüppavad nad õrrele magama. Puurikanad elavad terve elu umbes A4 paberi suurusel alal kitsas traatpuuris. Ühes puuris on
koos mitukümmend lindu. Puurikanad ei saa kunagi seista kindlal pinnal ega sirutada oma tiibu. Nad ei näe mitte kunagi päikesevalgust ega saa teha liigiomaseid tegevusi. Suure stressi tõttu nokivad nad oma puurikaaslasi ja tekitavad üksteisele vigastusi. Sulgede kaotus, luumurrud ja haigused on puurisüsteemides tavalised. Umbes aasta vanusena puurikanad hukatakse, sest nende munemisvõime on langenud. Lugedes poes munakoodi, saad olla kindel, et Sinu toidulauale jõudnud muna tuleb kanalt, kes on saanud hästi elada. Eelistades kõrgema heaoluga pidamisviisidest pärinevaid mune, annad tööstusele märku, et ei toeta kanade kitsastes traatpuurides pidamist. Oma rahakotiga poes just kui hääletades annad hoogu süsteemide muutumisele. Iga inimese otsusel on jõud luua muutust.
Neljapäev, 28. oktoober 2021
Lemmikloom 5
Neljapäev, 28. oktoober 2021
6 Lemmikloom
Kas soetada akvaarium? Kassi-koera jaoks ei jagu aega, aga mõne lemmiku tahaks siiski koju soetada – kas kalad oleks hea mõte? Asjatundjad soovitavad hakatuseks mõned olulised asjad läbi mõelda. z Hooldamiseks kuluv aeg. Päris ilma ajakuluta ei saa hakkama ühegi elusolendist lemmiku puhul, kuid akvaariumi hooldamisele kuluv aeg sõltub paljuski sellest, kui palju akvaariumis kalu on. Mida hõredamalt asustatud akvaarium, seda vähem vajab see hooldust, keskmiseks ajakuluks võib pidada kaks korda kuus, korraga tund-poolteist. z Oled tihti kodust ära? See pole akvaariumi pidamisel takistus: kolmeks-neljaks päevaks võid kalad dieedilegi jätta, see ei tee nende tervisele halba. Pikemaks ajaks ära minnes saab aga paigaldada automaattoitja ja nii võivad kalad omapäi hakkama saada kuni kuu. z Küsi nõu. Kui suur akvaarium soetada? Kas elustaimedega või ilma? Kus on kodus akvaariumile parim koht? Kas valida väikesed parvekalad või suuremad ja silmatorkavamad liigid? Akvaristikapoes saad vastused kõigile küsimustele ja asjatundlikke nõuandeid-soovitusi, mis aitavad otsustada, kas kalad oleksid lemmikuiks ideaalne valik. Allikas: kalake.ee
Pixabay
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Aastaid on see olnud päris tavaline, et koer, eriti suur koer, elab õues ketis. Üha enam on aga hakatud mõistma, et see pole päris õige. Koer on karjaloom, kelle tihe side inimesega on tuhandete aastate pikkuse aretamise tulemus – pikalt ketis ja üksilduses hoidmine ei mõju neile hästi. Muidu sõbralik ja rõõmus peni võib pidevalt ketti aheldatuna muutuda kiiresti neurootiliseks, õnnetuks, rahutuks ja agressiivseks. Uurimistulemused näitavad, et inimesi ja teisi loomi hammustavad ketikoerad palju suurema tõenäosusega kui vabalt ringi jooksvad koerad. Kui siiski on möödapääsmatult vajalik aeg-ajalt koera vabadust piirata, peab ta ikkagi saama rahuldada oma liikumisvajadust, arvestades koera suurust ja temperamenti.
Ketis pidamine Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole. Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m² ulatuses. Kui koera kett on metallist, peab keti ja jooksutrossi või muu sobiva vahendi ühenduskoht olema sellisest materjalist, mis koera liikumise ajal
Kuudi suurus, ehitus ja varustus peavad olema koerale sobivad, seinad, katus ja põrand ei tohi tuult ega vihma läbi lasta ning peavad vajaduse korral olema varustatud soojusisolatsiooniga. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal ning sissepääsuava sobima kuudis peetava koera suurusega. Vajaduse korral tuleb sissepääs varustada sobiva kattega, mis koera kehva ilma eest kaitseb. Kuudi põrand tuleb hoida puhas ja kuiv, koeral peab seal olema magamisalus.
z Kuut peab olema piisavalt suur, et koer saaks seal mugavalt püsti tõusta ja end ümber keerata, kuid samas piisavalt väike, et hoida ühtlast kehatemperatuuri. z Kuudil peaks olema vettpidav kaldkatus, mis laseks vihmaveel maha voolata. z Puidust kuut peaks põranda vettimise ja mädanemise vältimiseks asuma maapinnast vähemalt 5 cm kõrgusel. z Kuudi sissepääs peaks olema piisavalt suur, et koer sellest raskusteta läbi mahuks. z Talvekuudel tuleks külmakaitseks sissepääsu ette kinnitada mõnest pehmemast materjalist klapp. Hästi sobib näiteks sile põrandamatt. Parema puudumisel ajab asja ära ka tükk vaipa, aga see võib märjaks saada ja ära jäätuda. z Koeral peaks kuudis olema ka puhas ja kuiv, näiteks heintest või põhust ase, mida tuleks hallituse vältimiseks ja kuudi sanitaarsena hoidmiseks vahetada igal nädalal. z Soojematel kuudel peaks koeral olema võimalus viibida näiteks mõne puu või presendi varjus. Otsese päikesevalguse käes kuumeneb kuut üle ega paku koerale enam varju. z Koeral peaks olema õues viibides alati ligipääs värskele veele, mis on pandud kas kaussi või suurde ämbrisse, mida ei saa ümber lükata. Külmal ajal tuleb jälgida, et vesi ei jäätuks.
Eestimaa Loomakaitse Liit
Varjupaikade MTÜ
Mõistagi võib oma isiklik peavari olla koduõues ka koeral, keda ketis ei peeta.
Kui pead koera õues ei tekitaks häirivat heli. Koera kett peab paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber. Ketis oleva koera kaelarihm ei tohi olla metallist ega poov.
ühe koera, tuleb väliaediku pindala arvutamiseks lisada ühe koera jaoks ettenähtud pindalale vajalik pindala vastavalt koerte arvule ja nende keskmisele kaalule.
Väliaedik
Koerakuut
Koera väliaediku pindala peab olema kuni 5 kg kaaluva koera puhul vähemalt 3,5 m², kuni 10 kg kaaluva koera puhul 4 m², kuni 20 kg kaaluva koera puhul 4,5 m², kuni 50 kg või rohkem kaaluva koera puhul vähemalt 7 m² looma kohta. Kui väliaedikus peetakse üle
Aasta ringi võib õues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks õues olemiseks. Tal peab seal olema kuut või loomale ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv ruum või ehitis, millele samuti kehtivad kuudile kehtestatud nõuded.
Tee kuut mugavaks
SU LEMMIK VÄÄRIB PAREMAT www.koerakuudid.ee
Neljapäev, 28. oktoober 2021
Lemmikloom 7
Kas Sinu lemmikul on talenti?
Pet$JUZ otsib Eesti talendikamaid lemmikuid. Kandideeri petcity.ee/PetFaktor
PetFaktori talendivõistlusele ootame kandideerima kuni 21.11.21 Lae üles oma lemmiku FSJMJOF oskus video või pildina petcity.ee/PetFaktor
Neljapäev, 28. oktoober 2021
8 Lemmikloom
JAGA OMA KOERAGA PIKKA JA TERVISLIKKU ELU 100% täisväärtuslik ja tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab rikkalikult värsket kanaliha
Meie kauplused Tallinn, Lauteri 8 Tallinn, Sõpruse pst. 222 Tallinn, Punane 14a
Pärnu, Jannseni 2a Tartu, Väike-Turu 3 Narva, Puškini 19
www.zoomaailm.ee