Linnamees mai 2014

KORVPALLUR KRISTJAN KANGUR JÄTAB KOONDISEMÄNGUD TÄNAVU NOOREMATE MEESTE KANDA

Linnamees ÕHTULEHE AJAKIRI

Neljapäev, 15. mai 2014

Voodimure, mis tihti paari suhte rikub

www.peugeot.ee/508

Peugeot 508 Business Line tõeline džentelmen

ESP+ASR PÜSIKIIRUSEHOIDJA KURVITULEDEGA BI-XENON ESITULED 2-TSOONILINE KLIIMASEADE VALGUSTUNDLIK TAHAVAATEPEEGEL VIHMASENSOR TAGUMISED PARKIMISANDURID 6 TURVAPATJA 17“ VALUVELJED 508 Business Line automaatkastiga erihinnaga al. 20

PEUGEOT 508

900 €

Persoon

3

Neljapäev, 15. mai 2014

MERILI LUUK

KRISTJAN KANGUR –

Eesti korvpalli saadik ja teerajaja Milano korvpallimeeskonna edu Euroliigas ei jäänud märkamata mujalgi. Vana Maailma korvpalliliidu koduleht fibaeurope.com tegi aprilli keskel enne Euroliiga veerandfinaali algust pika portreeloo Milanos mängivast Eesti koondise kaptenist Kristjan Kangurist, nimetades teda Eesti teerajajaks.

VILLE ARIKE ville.arike@ohtuleht.ee

Et teise Euroliiga meeskonna, Kaunase Žalgirise ridadesse kuuluva Siim-Sander Vene hooaja on rikkunud peaaegu aastapikkune vigastus, saabki Kangurit pidada Eesti korvpalli saadikuks.

Linnamees

«Koht, kus praegu olen, ongi Euroopa tippklubi, millest omal ajal unistasin.

Seega olen endaga väga rahul.»

Kangurit võrreldi legendaarse Martin Müürsepaga, kes jõudis aastal 2005 Moskva CSKA koosseisus Euroliiga nelja parema hulka. Kanguril ja Milanol jäi sellest veidi puudu.

Kanguri puhul peetakse märkimisväärseks, et oma vanuses (31) areneb ta ikka iga hooajaga, üsna ühtlaselt tõusevad nii mehe mänguoskused kui ka tema koduklubide tase.

Esimene välisklubi kogemus kümne aasta eest Siinkohal on paslik heita väike kiirpilk Kanguri karjäärile. Pärnus kergejõustiklasena alustanud ja

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marko Tiidelepp 614 4095 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Printall

alles 16aastasena korvpalli juurde jõudnud noormees arenes ülikiiresti ning võeti juba seitmeteistkümnesena (aastal 2000) Tallinna Kalevisse. Ta esindas seda klubi neli hooaega, tuli ühtlasi Eesti meistriks ning lendas 2004. a suvel koos sõprade Janar Taltsi ja Gregor Arbetiga pesast välja, Saksamaale – igaüks küll eri klubisse. Kanguri esimeseks välismaiseks leivaisaks sai Leverkuseni Bayer.

Kaks aastat seal veedetud, naasis ta kolmeks hooajaks BC Kalev/Cramosse, et seejärel võtta ette juba võimsam teekond: 2009 suvel Prantsusmaale Villeurbanne’i, tolle hooaja OHTULEHT.EE

TAIRO LUTTER

4

Persoon

Neljapäev, 15. mai 2014

Treenerid Kristjan Kangurist

« « « « (2009/10) lõpu eel Itaaliasse Bolognasse, kus esines play-off´is nii silmapaistvalt, et teenis lepingu sama riigi teise klubi, Varese Cimberioga. Edasi kaks aastat Vareses, millest teine juba riigi meistri Siena Montepaschi mehena laenul olles, siis aastake Sienas, jõudmine Euroliiga 16 parema sekka.

Sienas mängis Kangur end treener Luca Banchi usaldusmeheks ja kui võimalus avanes, kutsus juhendaja eestlase ka tänavuseks hooajaks veelgi rahakamasse Milanosse.

Tegi teoks oma unistuse – jõuda Euroopa tippklubisse Kangur märkis FIBA Euroopale, et ta polnud varem kindel, kas tiivad ikka nii kõrgele kannavad.

«Loomulikult unistasin sellest. Aga alustasin korvpallurina alles 16aastasena, enne olin lihtsalt suur korvpallifänn. Ajakirjanikud küsisid minult, milline on mu unistus, kuhu tahaksin välja jõuda. Vastasin: Euroopa tippklubisse. Nüüd võin öelda, et koht,

kus praegu olen, ongi Euroopa tippklubi, millest unistasin.

Seega olen endaga väga rahul ja tahan sel tasemel jätkata veel mitu aastat,» rääkis Kangur.

Ta ei jätnud märkimata, et kergejõustikutreeningud ladusid suurepärase füüsilise põhja, mis on teda korvpallurina aidanud.

«Kergejõustik valmistab sind ükskõik mis spordialaks tõeliselt hästi ette,» märkis ta. Sellest meelespidamisest on liigutatud Kanguri omaaegne kergejõustikutreener Ando Palginõmm.

Mis on aga Milano tänavuse edu saladus? «Ma ei oska välja tuua Milano klubi organisatoorse töö kohta midagi halba. Nad teevad kõik, et tunneksime end tõeliselt mugavalt. Peamine asjaolu on aga see, et meie meeskonnal on väga suur rünnakupotentsiaal. Ühel õhtul võib üks mees visata 30 punkti, järgmisel korral keegi teine – meil on palju andekaid mängijaid. Ning edukus suurenes hooaja jooksul, kui kaitse paika saime.»

Edasi läheb jutt Eesti koondise juurde ning märgitakse, et

«Sel suvel lähevad mängivad nooremad mehed.

Mina, koondise vanim, puhkan veidi ja sätin end korda.

Ehkki eelistan mitte väga pikalt ette mõelda, loodan koondise jaoks järgmisel suvel kombes olla.»

Temas on nooruslikku kirge ja elukogenu tarkust. Kangur on intelligentne mängija, kingitus treenerile.»

Luca Banchi Kristjan on tugev, kiire, tasakaalukas ja juba ise rahustab teisi. See on suur pidupäev, kui meie poisid niisugusel tasemel mängivad.»

Andres Sõber Kangur teeb seda musta tööd, millega keegi suurt jamada ei viitsi. Ta teab oma kohta.»

Riho Soonik Kahju vaid, et meil neid tüüpe nii vähe on, kes samamoodi sihte seavad.»

Jaak Salumets

Kangur on ühe hooajaga jõudnud karjääri kahe kõige väljapaistvama saavutuseni: peale Euroliigas veerandfinaali jõudmise aitas ta eelmisel suvel Eesti koondise EM-finaalturniirile – tema põlvkond jõudis sinna teatavasti esimest korda. Tähtpäevaks sai 1. september, kui Eesti koondis saavutas koduse 61:49 võiduga Bulgaaria üle suure sihi.

Omapärane on asjaolu, et Eesti on pärast iseseisvumist jõudnud EM-finaalturniirile igas kümnendis vaid korra. Esimene kord saabus kohe 1993. aastal, kui Aivar Kuusmaa vedamisel tuldi Euroopas kuuendaks. Järgmine kord oli 2001. aastal, kuid Türgis peetud suurturniir ebaõnnestus, ja kolmas kord tuleb järgmisel, 2015. aastal.

«Meie riigile on see suur, suur asi,» ütles Kangur. «Mulle isiklikult oli see koondisekarjääri vääriline tasu. Teisalt vigastasin end valikmängude ajal ning see hooaeg on olnud vigastuste ja lõikuste tõttu raske. Igal asjal on alati oma head ja halvad küljed.»

Jätab suvel koondisemängud noorematele Eelmisel aastal teenitud EM-pilet tähendab aga, et erinevalt teistest Euroopa koondistest Eesti sel suvel ametlikke mänge ei pea ning juhtmängijad, kes peavad tervist parandama, saavad puhata.

Ehkki Eesti meediaesindajatele ei öelnud Kangur veel aprilli alguses otse välja, et jätab tänavu suvel peetavad sõprusmängud noorematele meestele, andis ta FIBA Euroopale seda selgelt mõista.

«See on mulle ideaalne aeg taastumiseks, et keha järgmiseks, loodetavasti mitmeks järgmiseks hooajaks ette valmistada.

Nooremad mehed lähevad mängivad, aga mina, koondise vanim, puhkan veidi ja sätin end korda,» rääkis Kangur naerulsui. «Loodan koondise jaoks järgmiseks suveks kombes olla, ehkki eelistan mitte väga pikalt ette mõelda.

2015. aasta EM on veel liiga kaugel.»

ROOTSIS SAAME VÄHEMA EEST ROHKEM Seepärast ongi meie Drive-E mootorites kasutusel mikroprotsessorid, mis optimiseerivad sissepritset ja tagavad, et tilgakestki kütust kaduma ei läheks.

Volvo Drive-E mootor tagab suurema läbisõidu väiksema kütusekuluga.

VOLVO OSTUPREEMIA

5 000 €

Uue Volvo XC60-ga nüüd kaasa 5000-eurone Volvo ostupreemia.

XC60

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Pildid on illustratiivsed.

Kampaania kehtib kuni 31.05.2014 CO2 heide: 117-249 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,5-10,7 l/100 km

6

Tugitoolisport

Neljapäev, 15. mai 2014

MADIN JÄÄL: Minskis toimuval jäähoki MMil selgitavad maailma 16 paremat rahvuskoondist välja tänavuse maailmameistri. REUTERS/SCANPIX

äljavahetamist

vajab v Kui vana sõiduk

ebiturg!

online-ve e it k u id õ s uurim

e e .

S C O D www.

Euroopa s

Telli oma sõiduk Euroopa suurimalt sõidukite online-turult!

- garantiiga - turvaliselt - kontrollitud taustaga - finantseerimisvõimalustega Võta meiega ühendust ja uurime asja koos!

DOCS Baltic OÜ Mustamäe tee 6b 10621, Tallinn

Telefon : 660 8271, 501 5546 Faks : 660 6723 E-post : info@docs.ee

DOCS Direct Ordered Car Service

Tugitoolisport

7

Neljapäev, 15. mai 2014

MAIKUU SPORDIHITID: F1 ja jäähoki, jalgpall ja korvpall Mis on 2014. aasta maailma suurim spordisündmus?

Eksivad kõik, kes pakuvad Sotši taliolümpiat, sest jalgpalli MMi mastaabid on ammu talimängude oma ületanud. 12. juunil Brasiilias vallanduvale vutipeole tehakse maikuust soojendust mitme vinge võistlusega!

OTT JÄRVELA ott.jarvela@ohtuleht.ee

Kuninglikus autospordisarjas on kahe hooaja vahel tehtud reeglitemuudatused kõik pea peale pööranud. Neljakordne maailmameister Sebastian Vettel ja tema meeskond Red Bull ei ole suutnud uute oludega kohaneda ning peavad kõvasti pusima, et aegajalt poodiumile mahtuda.

Kas Mercedese ülemvõim jätkub?

Probleeme on ka legendaarsel Ferraril ning hooaja algust on valitsenud Mercedese meeskond, kelle pilootideks Lewis Hamilton ja Nico Rosberg. Austraalias ja Aasias sõidetud nelja esimese etapi järel saabub F1 MM-sari nüüd Euroopasse – 11. mail starditakse Barcelonas ja 25. mail legen-

daarsel Monaco tänavaringrajal.

Vahepeal on meeskondadel olnud kolm nädalat aega vormeleid täiustada, aga eksmaailmameister Nigel Mansell ei usu, et see Mercedese edu vähendaks.

«Nad on sel aastal selgelt kõige paremad. Ma ei näe varianti, kuidas nad ei võida nii individuaalset kui ka meeskondlikku MM-tiitlit. Kindlasti ei võida Mercedes kõiki grand prix’sid, aga nende mootor on teistest niipalju jõudsam, et rivaalidel on keeruline MM-punktitabelis vahet vähendada,» seletas Mansell.

Sooja asfaldi vastandiks on külm jää, kus selgub tänavune jäähoki maailmameister. Tõsi, olümpia-aastate MMil pole tava-

pärast sära, sest Sotšis nähtud staarideparaadi Valgevene pealinnas Minskis ei kohta – NHLi play-off’id käivad ja väga paljud maailma tipud on sellega hõivatud – ent jäähoki MMil nalja ei tehta.

Vähemalt mängijad mitte.

Kahjuks ei saa tingimata sama öelda Rahvusvahelise Jäähokiliidu (IIHF) kohta, kes korraldab MMi juba kolmandat aastat järjest formaadi järgi, kus moodustatakse kaks kaheksaliikmelist alagruppi, kellest neli paremat jõuavad veerandfinaali.

Eelmine süsteem – neli neljaliikmelist alagruppi, vahegrupid ja siis veerandfinaalid – oli igatpidi parem, aga kui spordisõber

EDU MAITSEB PAREMINI JAGATULT

Tõeline Šoti viski Grant’s teeb ühe tõelise mehe õnnelikuks. Nimelt loosime välja personaalselt Sulle valmistatud Baltmani ülikonna.

7lKHOHSDQX 7HJHPLVW RQ DONRKROLJD $ONRKRO Y}LE DKMXVWDGD WHLH WHUYLVW .DPSDDQLD NHVWDE

www.grants.ee

8

Tugitoolisport

Neljapäev, 15. mai 2014

suudab üle elada maruigava ja kaameli ila kombel veniva murdmaasuusatamise 50 km ühisstardi, siis on jäähoki MM selle kõrval köki-möki.

MM-tiitli, nagu ikka, võidab kas Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Tšehhi või Soome. Huvitav, kas mullu hõbedaga üllatanud Šveits jõuab taas nelja hulka? Kas Venemaa peseb maha Sotšis kogetud häbi? Mida suudab alati sitke Soome?

Madridi klubide finaal Lissabonis Jäähoki MMi keskel, täpselt kahe maikuus sõidetava F1 etapi vahel, selgub Euroopa parim korvpalliklubi, kui 16.−18. maini peetakse Milanos Euroliiga finaalturniir. Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani kaotas veerandfinaalis Tel Avivi Maccabile ja kodusel finaalturniiril ei mängi.

16. mai poolfinaalides kohtuvad Madridi Real – FC Barcelona ja Moskva CSKA – Maccabi. Soosikuteks peetakse Reali ja CSKAd, aga et poolfinaalides selgub võitja vaid ühe mängu põhjal, ei maksa Barcelona ja Maccabi toetajatel ennustusi liiga traagilist võtta.

Maikuu vaieldamatuks spordihitiks on aga 24. mail Lissabonis mängitav jalgpalli Meistrite liiga finaal Madridi Reali ja Madridi Atletico vahel. Teist aastat järjest on Euroopa meisterklubi selgitavas finaalmatšis vastamisi sama riigi klubid ning võtmeküsimuski on täpselt sama, mis mullu: kas tuhkatriinulugu saab õnneliku lõpu.

Mullu ei saanud, sest võluv Dortmundi Borussia finaalis Müncheni Bayerni võimsusele vastu ei saanud ja kaotas 1:2. Tänavu on jalgpalliromantikute lootused Atletico peal. Sarnaselt Borussiaga mullu on nende finaali jõudmine metsik eneseületus. Sarnaselt Borussiaga lahutab neid Euroopa meistritiitlist võit kodumaa edukaima jalgpalliklubi üle.

24. mai õhtul selgub Lissabonis, kas Atletico suudab seda, mis Borussial mullu üle jõu käis.

Klubi ajaloo 10. Euroopa meistritiitlit püüdev Real pole 12 aastat Meistrite liiga finaalis mänginud ja on erakordselt motiveeritud, aga Atleticol pole põhjust vastast karta – tänavu on kohtutud kolm korda ning mõlemal on kirjas üks võit.

PÄRL: Pururikka Monaco linnriigi tänavatel sõidetav grand prix on F1 MM-sarja vaieldamatu pärl – see kõik on lihtsalt nii vinge!

REUTERS/SCANPIX

10

Tervis

Neljapäev, 15. mai 2014

Mees on mures?

Rahuldust pakkuv seksuaalelu on iga hästitoimiva suhte aluseks. Seksuaalne rahuldamatus võib põhjustada tusatunnet, viha ja pettumust ning mõjuda halvasti nii paari intiimelule kui ka suhete tasakaalule.

Paraku – sageli ei taheta või ei osata probleemidest rääkida ja lahendust otsida.

ANN SALU leht@ohtuleht.ee

Tänavu aasta algul viidi läbi elanikkonna veebiküsitlus –, kus osalesid mehed ja naised vanuses 18–64, et analüüsida rahulolu partnerlussuhete ja seksuaaleluga ning nende seost võimalike ravitavate seksuaalhäiretega. Kolmandik meestest tunnistab seksuaalhäiret, keskeltläbi viiendik küsitletuist leiab

aga, et ei saa seksuaalelu probleemidest partneri või arstiga rääkida.

Suhtemured mõjutavad kõiki eluvaldkondi Uuringust selgub, et 18–64aastastest püsisuhtes olevatest meestest ja naistest on oma seksuaaleluga rahul ligikaudu 70%. Mida kõrgemaks hinnatakse rahulolu seksuaaleluga,

seda enam ollakse rahul ka oma pere, tervise ning eluga tervikuna. 79% püsipartneriga meestest ja 74% naistest usub, et nende kaaslane on nendevahelise seksuaaleluga rahul. 43% meestest tunneb, et ei ole vahetevahel suutnud oma partnerile seksuaalsuhtes rahuldust pakkuda, naistest tunnistab 32%, et nende partner ei suuda neile rahuldust pakkuda. Uuring käsitles ühtlasi enneaegse seemnepurske ja

Serenoapalmi ekstrakt

Üle 50-aastane mees!

30/60 kapslit

Kontrolli ennast Internetis – www.prostamol.ee

Tervis

11

Neljapäev, 15. mai 2014

Ravimitest on abi KRISTO AUSMEES, meestearst, Medita kliinik «Uuringu tulemused on üsna sarnased varem Eestis ja ka mujal arenenud riikides tehtud uuringute tulemustega.

Seksuaalsus ja sellega seonduv on üks olulistest inimese vaimse, sotsiaalse ja füüsilise heaolu nurgakividest, mille mingil moel häirumisel on mõju mitte ainult konkreetsele inimesele, vaid laiemalt kogu igapäevase käitumise taustsüsteemile.

Enneaegne seemnepurse mõjutab mehi juba noorest east, samuti esineb probleemi üsna palju vanematel meestel. Seda teemat pole Eestis väga teadvustatud, põhjuseid on erinevaid. Kindlasti peaks sellest meeste olulisest seksuaalprobleemist rohkem rääkima, loodetavasti on selleks praegu just õige aeg.

Minu käsitluses on peamiseks ravivõimaluseks siiski medikamendid, ülejäänu kuulub pigem seksuoloogide valdkonda. Olen arvamusel, et enamik ESP põhjustest on orgaanilised ja seega ravitavad tablettraviga.»

PANTHERMEDIA/SCANPIX

Parimad rattakaubad

kuni -30%

WWW.FIXUS.EE/FIXUSSPORT

12

Tervis

Neljapäev, 15. mai 2014

selle ravivõimaluste teadvustamist, samuti seda, mil moel mõjutab see seksuaalhäire paarisuhet. Enneaegse seemnepurske kui seksuaalhäire probleemist tulenev emotsionaalne häiritus ja suhteprobleemid, samuti üleüldine madal rahuldus vahekorrast mõjutavad inimese kõiki eluvaldkondi.

«

Kui naine oma kriitilise suhtumisega tekkinud olukorda võimendab, siis see ainult süvendab mehe probleeme,» ütleb kliiniline seksuoloog-naistearst Mare Pruks.

Kõige sagedamini esinev seksuaalhäire Enneaegne seemnepurse (ESP) on meeste seas üks sagedasemaid seksuaalhäireid, märgib kliiniline seksuoloognaistearst Mare Pruks. «See on keeruline haigusseisund ning kõige sagedamini esinev seksuaalhäire 18–60aastaste meeste seas, kusjuures tegemist on ühe kõige aladiagnoosituma haigusega meestel,» tõdeb arst.

«ESP võib olla krooniline haigus, mis ilmneb sageli juba esimesel seksuaalvahekorral või tekib hi-

lisemas elufaasis mõne teise haiguse kaasmõjul.»

Rahvusvaheline Seksuaalmeditsiini Selts (ISSM) defineerib eluaegset ESPd kui «mehe seksuaalhäiret, mida iseloomustab: seemnepurse, mis ilmneb alati või peaaegu alati ühe minuti jooksul penetratsiooni (suguti tuppe viimise) algusest; võimetus seemnepurset tagasi hoida kõikidel või peaaegu kõikidel vaginaalsetel penetratsioonidel; emotsionaalne häiritus, ras-

kused, ärritatus jt negatiivsed mõjud ja/või seksuaalvahekorra vältimine».

«Nii nagu meil kõigil esineb aegajalt sooritusärevust ja ka hirme soorituse ees, võib mehe hirm läbikukkumise ees süveneda siis, kui enneaegse seemnepurske probleem hakkab korduma või on püsiv,» räägib arst. «Kuna hirm häirib seksuaalsele erutusele keskendumist ja enda tajumist, asetab see mehe abitusse olukorda, kus ta pole võimeline tahtlikult kontrollima erutust ja ejakulatsiooni.

Järgneb suundumus ebameeldivat olukorda – seksuaalsuhet – vältida, veel vähem tahetakse seda jututeemaks võtta.»

Esimene samm ravis: probleemist rääkimine ESP on otseselt seotud ärevusega, nendib Mare Pruks. «Kui naine oma kriitilise suhtumisega tekkinud olukorda võimendab, siis see ainult süvendab mehe

probleeme,» selgitab arst. «Olen soovitanud paaridele, kes minu vastuvõtule tulevad ja kurdavad, et ei oska teemast rääkida ei omavahel ega ka arstile, et pehme alustus on igas suhtes kõige parem – rääkida tasuks ainult enda tunnetest.»

Esimene samm enneaegse seemnepurske murega patsiendi puhul ongi rääkimine. «Sageli vajab patsient probleemist ülesaamiseks lihtsalt spetsialisti või perearsti kinnitust ja tuge, eriti nooremad mehed,» teab ta.

«Järgmiste ravisammudena pakutakse välja käitumuslikke ja seksuaaltehnika võtteid, lokaalseid anesteetikume, kondoomide kasutamist ja nii psühho- kui ka paariteraapiat.»

Ravimeid määratakse patsientidele siis, kui muud võtted ei ole aidanud. Enneaegse seemnepurske probleemiga võib pöörduda androloogi, uroloogi või seksuoloogi vastuvõtule.

Kõik hinnas – navist tagurduskaamerani.

Võit on juba käes!

www.kia.ee

Eripakkumine Kia cee’d FIFA World Cup™ varustuspaketiga mudelitele.

Hääljuhtimisega navigatsiooniseade koos tahavaatekaameraga, tagurdusandurid, täisautomaatne kahetsooniline kliimaseade,16" valuveljed, elektrilised aknatõstukid, musta värvi kõrgläikega viimistlus interjööris, nahaga kombineeritud istmekatted ja uksepolstrid, 3 aastat KIA 24h Autoabi üle Euroopa, 7 aastat kaardiuuendusi navigatsiooniseadmele jpm.

> cee’d al 15 090 € > cee’d SW al 16 490 €

> Keskmine kütusekulu alates 4,3 l/100km

> CO2 emissioon alates 114 g/km

Võtmed kohe kätte üle Eesti: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82.

HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 42c. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5.

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Tartu, Pihlaka 2.

14

Mood

Neljapäev, 15. mai 2014

Sportlikkus on moes ja mida see tegelikult tähendab?

AOP

Spordiriided on ilmselt meeste seas ühed populaarsemad ja seda just eelkõige väljaspool treeningusaali. Kuigi sportlikkus on praegu moes, siis kust läheb piir trendika ja maitselageda vahel?

EIRIS TEEVEERE eiris.teeveere@ohtuleht.ee

Vaevalt et ükski mees vastu vaidleb, kui öelda, et mehed armastavad oma dresse vahel rohkemgi kui oma kaasat.

Pole ju midagi paremat, kui tõmmata jalga mõnusalt laiad dressid, lükata jalga tossud ja minna... kuhu iganes. Kõik muud riided kahvatuvad dresside kõrval.

Seega võisid ilmselt väga moekauged mehedki rõõmu tunda, kui kuulsid, et sportlikkus on moes, sest üks kordki pole vaja kuulata naise näägutamist «korralike» riiete puudumise kohta. Siinkohal on vajalik aga täpsustus. Spordimõjutustega mood on midagi muud, kui puuvillastes dressides linnapeal jalutamine. See käib endiselt moekuritegude alla ja keda moes väärteo tegemine väga ei huvita, siis võtku teatavaks, et see on vale ka puhtesteetilises võtmes. Puuvillased dressid ja kiledressid ja üleüldse igasugused dressid võiksid nüüd ja edaspidi jääda siiski sportimiseks.

Kuid mida siis ikkagi tähendab see, et sportlikkus on moes? Eelkõige tähendab see siiski vaid seda, et riietel võib näha teatud sportlikke mõjutusi või siis on üldises siluetis tunda sportlikkust. Materjalid on eranditult luksuslikud, mis tähendab seda, et isegi kui püksid meenutavad natukene dresse, siis puuvillast või nailonist nad kohe kindlasti tehtud pole.

Lihtsaim viis naelapead tabada on kanda tavariietega sportlikke jalanõusid. Näiteks retrolike tänavatossude sobitamine niiöelda korralike kontoririietega on moelõvide üks lemmikumaid.

Vähe lihtsam on aga näiteks soetada piloodi- või pesapallijakk ja/või keerata pükste sääred SEE MEES alt natukene üles. Üleriietest sobivad näiTRENDI teks hästi ka nii-öelda tuulejoped. SporSEE MEES dinüanssi saab aga välimusele anda ka EI JÄRGI! JÄRGIB selles stiilis päikeseprille kandes.

TRENDI!

Näited sportlikkust moetrendist: Piloodijakk: Zara 79,95 € Spordinüansiga kingad: Jack & Jones 89,95 €