METSASKÄIK TURGUTAB TUJU JA TERVIST ŠAAKALEID JÄLGIB KAAMERA TÖÖTAD METSAS ÜKSINDA? AEG MÕELDA KEVADISELE METSAISTUTUSELE
„Näitasime turistidele mõeldud videos Eestit nii nagu see meil on: puhas, müstiline ja metsarohke loodus, mis on kogemist väärt.” Tarmo Mutso, EASi turismiarenduskeskuse direktor
Teet Malsroos
METS
Neljapäev, 16. november 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Ne Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
METSA TEGEMISEKS EI PEA METSA MINEMA! Kõrgeima hinna saab enampakkumiselt ja vaid 30-minutilise ajakuluga.
AS Timber on metsa müügil parimaks partneriks nii asjatundlikele metsaomanikele kui ka neile, kel kogu metsandusega seonduv kauge ja võõras. Meie kogenud metsaspetsialistid on valmis nõustama kõiges metsandusega seonduvas. Kogu protsess võtab vaid 30 minutit!
Iga kümnes erametsaomanik müüb Timber.ee raieõiguste enampakkumiskeskkonna kaudu, sest: • Raieõiguse müügiinfo jõuab 180 ostjatest lepingupartnerini • Lõpphind 30% kõrgem Eesti keskmisest • AS Timber vastutus raietööde kvaliteedi eest
AS TIMBER Estonia pst 9, Tallinn Võta meie metsaspetsialistiga ühendust helistades 666 5050 Uuri meie tegemiste kohta facebooki lehelt TimberEE Vaata meie lõppenud enampakkumisi lehelt www.timber.ee
Neljapäev, 16. november 2017
2 Mets PantherMedia / Scanpix
EAS peibutab välisturiste puhta ja metsarohke lood Tairo Lutter
Veebikaamera hoiab šaakalitel silma peal Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) loodusblogi veebikaamera on üles seatud Pärnumaale Metsküla randa. Just Pärnumaal saadi 2013. aastal esimest korda tõestusmaterjali hariliku šaakali (Canis aureus) esinemisest Eestis. Šaakalite arvukus on jõudsalt kasvanud ja üha sagedamini on nad hakanud murdma koduloomi. Zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi sõnul on veebikaamera asukoha lähistel sel aastal talu loomakarjast murtud 25 lammast ja hiljuti kaks Šoti mägiveise vasikat. “Mõistagi pole tõendeid, et murdjad olid kõigi puhul šaakalid, siin rajakaamerasse jäänud ilves ja hiljutised üksiku hundi jäljed naaberkülas tekitavad võimalikke oletusi-kahtlusi,” ütles Hunt. “Kas šaakalid oleksid võimelised tapma mägiveisevasikat – tõesti ei tea.” Küll on teada, et kaamera lähistel asub šaakalite magamiskoht ja rannaniidu lambakari on nende söödaplatsil. „See tähendab, et šaakalid peaksid õhtul-öösel tulema lääne poolt piki randa otse kaamera suunas,“ märkis Tiit Hunt. “Lootust on, sest juba kaamera paigaldamise õhtul poole kuue paiku kaikus rannal kahe šaakali laul.“ Šaakaleid saab jälgida RMK loodusblogi (www.rmk.ee/loodusblogi) veebikaamera kaudu.
IA MIHKELS
Eesti loodust tõhusa stressimaandajana esitlev turismivideo lööb välismaal laineid – see on jõudnud miljonite inimesteni ja loodetavasti viinud osa neist mõttele veeta siin oma järgmine puhkus. Just see – jõuda võimalikult paljudeni ja äratada huvi Eesti kui võimaliku reisisihi vastu – oligi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse augustis algatatud loodusturismikampaania eesmärk. Kampaania käigus valminud videol läks pareminigi kui loodeti: algul seati sihiks miljon vaatamist, praeguseks on aga seda vaadatud üle 1,2 miljoni korra. Reklaami- ja sotsiaalmeediakanalite vahendusel on seda ühtekokku tõenäoliselt näinud umbes 50 miljonit inimest.
Mets turgutab vaimset tervist Eestit reisisihtkohana tutvustavat kampaaniat alustades rääkis EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso, et selle keskmes on teaduslikult tõestatud andmed, mille kohaselt vähendab looduses viibimine ini-
mese stressi ja parandab vaimset tervist. Seda sõnumit kandiski Berliinis varjatud kaameraga filmitud sotsiaalsete eksperimentide seeria põhjal valminud video, mis tutvustas Eesti suuremaid plusse: stressi maandavat puhast loodust ja looduslähedase elu võimalikkust. Eksperimentide käigus jälgiti möödakäijaid ja valiti nende seast moodsa näotuvastustehnoloogia abil välja ilmselgelt
stressis ja kurnatud inimesed. Video keskne tegelane, Estonian Stress Buster (stressimaandaja – toim) pakkus väljavalituile võimalust veeta mõni minut Eesti looduses ning tunda selle lõõgastavat ja turgutavat mõju. Need, kes nõustusid, ümbritseti hüpikkeskkonnaga, mis meenutas meie metsi. Analüüsi viis läbi Berliini Humboldti ülikooli psühholoogiaprofessor Andre Weinreich, kes kasutas nüüdis-
aegseimat Shore tarkvara, mis määrab inimese vanuse ja soo ning suudab ka HD-video järgi reaalajas tuvastada valiku emotsioone ning salvestada väikeseidki muutusi näoilmetes. „Näitasime turistidele mõeldud videos Eestit nii nagu see meil on: puhas, müstiline ja metsarohke loodus, mis on kogemist väärt. Tahame meelitada üha enam turiste pealinnast kaugemale,” sõnas Mutso. „Vi-
Neljapäev, 16. november 2017
Eesti dusega deo saavutas kiiresti rahvusvahelise tähelepanu ja on oma eristumisega saanud rohkelt positiivset vastukaja nii Eesti turismisektorilt kui ka välismaalt, kampaaniat on kajastanud ka välismeedia.“
Video viie parema seas Kampaaniavideo oli suunatud peamiselt Saksamaa, Inglismaa, Norra ja Rootsi turule, et tõsta sealtkandi reisivate linnainimeste teadlikkust Eestist kui reisisihist ning siinse puhta ja vaikse looduse positiivsest mõjust argistressi leevendamisel. Maailma suurim loovagentuuride tegevusi kajastav Adforum valis Stress Busteri video septembris viie parema turismivaldkonna reklaami hulka. Norra üks suuremaid väljaandeid Nettavisen kajastas Norra parlamendivalimiste ajal erakonnajuhtide stressitaseme mõõtmist meie video tegemise käigus kasutatud näotuvastustarkvaraga ning poliitikuid kutsuti Eesti loodusesse stressi leevendama. Stress Busterit külastas tema Saaremaa kodus ka Saksa loodusfotograaf Jörgen Nicht, kellel on sotsiaalmeedias üle poole miljoni jälgija. KRISTJAN ARRAS
Mets 3
Turistina kohalike kombel Enam ei ole suure osa turistide esimene huvi sihtkohas kõik ajaloolised vaatamisväärsused läbi joosta: üha enam soovitakse kogeda hoopis kohalikku elu-olu. Hiljutisel Euroopa turismifoorumil Tallinnas märkis digitaalse turismi mõttekoja juht Nicholas Hall, et Eesti on oma turismikampaaniates pöö-
ranud tähelepanu hingelistele väärtustele, eriti eestlaste sidemele looduse ja metsaga. “Kõik eestlased käivad metsas, loodusearmastus on osa eestlaste identiteedist,“ ütles ta. „Usun, et kui Eestisse tuleb turist, kes soovib saada aimu kohalike elust siis läheb ta metsa – just nagu eestlased.“
Mets turgutab ja virgutab z Jaapanis tehtud uurimus näitas, et inimese organism hakkab metsas viibimise järel tootma rohkem valgeid vereliblesid, tänu sellele kasvab vastupanuvõime bakteritelepõletikele. Seepärast soovitavad Jaapani arstid oma patsientidele organismi tugevdamiseks nn metsavanne – korrapärast looduses viibimist ja seal toimuva jälgimist. z Uuringud on tõestanud, et loodus mõjub inimesele lõõgastavalt ja rahustavalt: metsas jalutades langeb vererõhk, aeglustub pulss, leevenevad äng ja rahutus. z Soome ökopsühholoogid kinnitavad, et inimese meeltele on oluline sotsiaalne suhtlemine, aga ka keskkond võib mõjuda meeltele teraapiana. Kes tahab tunda metsa mõju psüühikale, peaks seal käima korrapäraselt. z Väga stressis inimesel võib metsas esialgu kuluda paar tundi, enne kui enesetunne hakkab paranema, kes on aga
Svetlana Aleksejeva
harjunud seal käima, saab pingetele leevendust juba pooletunnisest metsaskäigust. z On täheldatud, et looduses viibimine leevendab laste keskendumis- ja tähelepanuhäireid. z Väidetavalt leevendab stressi ja pingeid kõige tõhusamalt tuttav maastik – selline, kus kõik on teada ja tuttav, tänu sellele saab kõigi meeltega keskenduda ümbritseva nautimisele. Allikas: Kodin Kuvalehti
Raieõigust müües jääb metsamaa omanikule Sven Arbet / Ekspress Meedia
Kuni mets kusagil teises Eesti otsas omasoodu kasvab, ei oska omanik eriti millegi pärast muretseda – kui üldse, siis mõtleb ehk sellele, ega keegi tema eemalolekut kasutades salaja metsa maha võta. Kui aga peaks tekkima vajadus metsast tulu saada, on muresid rohkem kui üks: kes teeb raietööd, kellele müüa, kuidas ja millal üldse seda kõike korraldada? Kui inimene ei taha metsa koos maaga müüa (mis üldjuhul on mõistlik otsus), võib ta metsaraie või ka kasvava metsa raieõiguse müügi ise korraldada, kui see tundub aga liiga keeruline ja ajakulukas ettevõte, jääb alati võimalus võtta appi metsaühistu, kes omaniku soovidega arvestades kõik korda ajab. Kindlasti tuleb mis tahes tehinguid tehes jälgida, et lepingud oleksid korrektselt sõlmitud ja neis oleks kirjas mõlema poole õigused ja kohustused.
Kasvava metsa raieõiguse müük tähendab, et: z omanik müüb kinnistul kasvava metsa z metsa all olev maa jääb endiselt metsaomanikule z raieõiguse ostja korraldab metsaraie ja realiseerib puidu. Oluline on, et metsaomanik koguks endale infot kasvavat metsa osta sooviva ettevõtte kohta ja viiks end kurssi ka lepingu sõlmimise üksikasjadega: kas arukam on leppida kokku kindel hind või tasutakse sortimendi väljatuleku järgi jmt. Raieõigust müües peaks omanik: z tundma metsaseadust ja sellega seotud õigusakte
z võtma mitu pakkumist, et neid omavahel võrreldes valida välja parim z arvestama sellega, et hind pole pakkumiste vahel valides ainus kriteerium, tähtis on näiteks ka töö kvaliteet z veenduma raieõiguse ostja kogemustes ja usaldusväärsuses z suutma tagada, et raieõiguse võõrandamise leping oleks võimalikult üksikasjalik ja omaniku risk seega võimalikult väike. Metsaomanik, kes ei tunne end kõigis neis küsimusis kuigi kindlalt, saab alati küsida abi lähimast metsaühistust või metsanduskonsulendilt. Allikas: metsaühistud, erametsakeskus
Metsanduse infopäev Toosikannul Raplamaal Toosikannu puhkekeskuses on 30. novembril üleriigiline metsanduse infopäev. Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja, maaeluministeeriumi, erametsakeskuse ja Eesti Erametsaliidu korraldatav infopäev on suunatud erametsaomanikele ja metsaühistute eestvedajatele/
tugiisikutele, metsanduskonsulentidele ning asjaomastele ametnikele ja töötajatele. Mitme kandi pealt tulevad jutuks metsandustoetused, nende vajalikkus metsamajandajaile praegu ja tulevikus jm, aga räägitakse ka välisinvestorite suhtumisest Eesti metsa, meie maa ja metsade
välismaistest omanikest jpm. Huvilistel tuleks kuni 24. novembrini anda oma osalemissoovist teada, üksikasjalik registreerimisinfo on erametsakeskuse kodulehel (www.eramets.ee), seal on kirjas ka infopäeva täpne kava. Allikas: erametsakeskus
AM TIMBER ostab • KASVAVAT METSA ja VÕSA (ka väheväärtuslikku) • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI
SAARTE METSAMAJANDUSE OÜ Metsakinnistute ja raieõiguste ost
Ringtee 14, Kuressaare Terminal mob 53 411 444 Kontor tel 453 3974 www.metsamajandus.ee
• METSAMATERJALI TRANSPORT • METSA ÜLESTÖÖTAMINE • METSA ISTUTAMINE • METSAHOOLDUS–LEPINGUD • KAMINA- JA KÜTTEPUUDE MÜÜK Tel 507 9940 amtimber001@hotmail.com www.amtimber.ee
Neljapäev, 16. november 2017
4 Mets
Ostame • kasvava metsa raieþigust • metsakinnistuid • virnastatud vþsa ja raiejäätmeid
Pakume • puidu hakkimise teenust • pĂľldude ja kraavide puhastamise teenust Renlog Eesti OĂœ Argo Teral, ostujuht
OSTAB
metsakinnistuid ja raieĂľigust Pakume raie- ja veoteenust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee
tel 517 4303 argo@renlog.ee
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
0(76
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieĂľigust, metsamaterjali, metsa- ja pĂľllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust
Tiit Reitel,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
www.renlog.ee
• Pþllumajandus-, tÜÜstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. • DATHO/RAJU topeltratta komplektid. • Kummiroomikud koppadele. • Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. • ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. • Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. • Sþidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. • Valuveljed-suurim valik. • Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) • Lumesaha kummiplaadid. • ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
Kas kevadised istutusplaanid paigas? IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
„Praegu on just paras aeg läbi mĂľelda, mida, kuhu ja kui palju tahetakse kevadel istutada – et kui metsataimede tellimiseks läheb, oleks pilt selge,“ soovitab Erametsa keskĂźhistu tegevjuht Priit JĂľeäär. Neil, kes metsauuenduse asjus alles algajad, on veel parasjagu aega, et vajadusel Ăźhistu vĂľi konsulendiga istutusmahu vĂľi taimevaliku Ăźle aru pidada ja täpsed plaanid paika panna, märgib JĂľeäär. Kellel aga kĂľik teada, neil polegi vaja teha muud kui oodata, millal saab tellima hakata – ja siis edastada
oma metsaĂźhistule vajaminev taimede arv koos arve koostamiseks vajalike andmetega.
VĂľib ka puudu jääda „Erametsaomanik vĂľib muidugi ka otse keskĂźhistu poole pÜÜrduda, aga mina soovitan kĂźll mĂľne kodulähedase Ăźhistuga liituda,“ Ăźtleb JĂľeäär. „Muidugi vĂľib metsataimed Ăźldse omal käel mĂľnest puukoolist soetada, aga Ăźhistu vahendusel on asjaajamist endal ikka oluliselt vähem ja kevadel ka kättesaamisega lihtsam – tuuakse kĂľik korraga kohale ja sageli korraldab Ăźhistu ka laialiveo.“ Kohe praegu veel tellida ei saa, ettevalmistused-kokkulepped vĂľtavad pisut aega, aga novembri lĂľpul vĂľi detsembri al-
gul tellimisvormid tĂľenäoliselt avatakse. Tellida saab nagu ikka kaske, sangleppa mändi, kuuske ja muid siinkandis tavapäraseid metsataimi. Seda, et taimepuudust pole oodata, ei tihka Priit JĂľeäär siiski lubada: „Kuuske kipub igal aastal puudu jääma, nĂľudlust on rohkem kui pakkumist. Aga kes Ăľigel ajal oma tellimuse ära teeb, see peaks saama ikka valida ka.“
Tunne oma metsamaad Tähtis on, et metsaomanik teaks täpselt, miks ja kuhu ta oma metsas midagi istutab. Kui näiteks metsaraie alles sel talvel ees ootab, tasuks metsaasjus vþhikul mþelda, kas ßldse kevadel kohe istutama hakata. „Kindlasti on mþistlik lasta ke-
Tänavuse „Vereta jahi“ LoodusfotovĂľistluse „Vereta jaht“ rändkarikas läks tänavu Jarek JĂľeperale, kes on selle vĂľistluse vĂľitnud ka kaks korda varem. „VĂľrreldes algusaastatega, on tehnika tohutult arenenud ja osavĂľtjate teadmised loodusest kasvanud,“ Ăźtles tänavust fotojahti kokku vĂľttes vĂľistluse peakorraldaja Tiit Hunt. „Teatakse, keda pildistada ja kust vĂľiks neid leida.“ Tänavust „Vereta jahti“ peeti 19.–21. mail PĂľlvamaal. Osales 39 fotograafi, kelle “saakloomaksâ€? oli tänavune aasta loom – metskits. VĂľitjatiitli pälvinud Jarek JĂľepera kirjeldas vĂľidufoto saamislugu: „Päike oli juba kĂľrgel, otsisin suurest kan-
Osa fotojahil osalenud Priit Kessa jahisaagist. See ja kþik ßlejäänu, mþistagi ka tänavune vþidutÜÜ, on väljas mÜÜda Eestit rändaval näitusel – tasub RMK kodulehel silma peal hoida.
gaga kaetud oksahunnikust mustreid. Kui end ßmber pÜÜrasin, märkasin noorte kuuskede taga ootamatult metskitse, kes mind vaatles. Kui aga kaamera
tema poole tĂľstsin, katkes soku kannatus ning ta lahkus läbi pungadest tekkinud veepritsmete ja hoogu andvate niitide mustri.“
Neljapäev, 16. november 2017
Mets 5
WWW.VINTS.EE
Tiit Blaat / Ekspress Meedia
MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641
Metsakinnistute ja põllumaade ost Ostame üle Eesti metsa- ja põllumaid – väga hea hinna eest, igas suuruses ja seisukorras, otse omanikelt kui vahendajatelt. Oleme huvitatud ka looduskaitsealadel asuvatest kinnistutest. Nõustame metsamajandamise küsimustes. Vida Press
Erisoovidki oodatud Kes tahaks oma metsa kasvama panna midagi pisut erilisemat, kas või näiteks lehiseid, nulgusid või midagi muud, või kes vajab tavapärasest istutusmaterjalist suuremaid istikuid, võib needki soovid tellimusse kirja panna. „Ei saa küll kindlalt lubada, et õnnestub kõik metsaomanike unelmad täita, aga teeme kõik, mis suudame,“ lubab Priit Jõeäär.
vadel mõnel asjatundjal raiejärgne metsamaa üle vaadata – kui seal on tegemist juurepessu või muu haigusega, oleks ehk mõistlik aasta vahele jätta,“ ju-
hendab Jõeäär. „Ka siis, kui näiteks kask on siiani kenasti kasvanud, võib kase uuesti istutada küll, aga kui maa jäi sügisel ette valmistamata, tasub kaalu-
da, kas varakevadel jääb aega see töö ära teha või oleks mõistlik asja rahulikult võtta ja uue metsapõlve muldapanek hoopis sügisesse jätta.“ Ettevalmistamata maal suure rohu ja sambla sisse istutama hakates võib kergesti juhtuda, et istiku juured ei küüni korralikult mulda ja taim jääb kiduma või ei jäägi elama. Kui nii juhtub paljude taimedega, tähendab see lõppkokkuvõttes topelttööd ja asjatut rahakulu. „Maa korralik ettevalmistamine on väga oluline,“ rõhutab Priit Jõeäär. „Kui plusskraadid püsiksid ja nii märg poleks, võiks seda tööd ka praegu teha, paraku tänavune sügis selleks ilmselt enam võimalust ei anna, tuleb varakevadele loota.“
võitis Jarek Jõepera XX „Vereta jahi“ eriauhinnad
z RMK auhind – Jaak Lippmaa foto männikärsakast z Ajakirja Eesti Mets auhind – Ingmar Muusikuse foto tiinest metskitsest z Looduse Omnibussi auhind – Indrek Ilometsa foto hallhaigrust z Ajakirja Eesti Loodus auhind – Kaido Haageni foto rohelistest konnadest z Ajakirja Horisont auhind – Argo Argeli foto tuttpütist z Ajakirja Eesti Jahimees auhind – Urmas Tartese foto kahest sokust ja ühest kitsest z Tallinna loomaaia auhind – Tõnu Nooritsa foto metskitsekolmikust z Eesti Jahimeeste Seltsi auhind – Olavi Hiiemäe foto põdrast z Ilm.ee auhind – Olavi Hiiemäe foto haigrutest z Hotelli Pesa auhind – Merje Aru foto hõbehaigrust z NOR-EST Wood Asi auhind – Remo Savisaare foto koprast z Jägermeistri auhind – Kaarel Vahtramäe foto sokust Allikad: RMK, Overall
“Fotojaht sarnaneb pärisjahiga, lihtsalt relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälu-
kaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte,“ ütles Tiit Hunt. “Ei ühtegi pauku,
ainult vaiksed kaameraklõpsud. „Vereta jahi“ eesmärk on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid. Esimene fotojaht oli 1997. aastal Järvamaal Väätsal ja 20 aasta jooksul on sel võistlusel jahitud kõike ja kõikjal: varasematel aastatel on saakloomaks olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk, kährik ja metssiga. Näitus fotojahi parimatest piltidest oli kuu aega väljas RMK Tallinna kontori aatriumis Toompuiesteel, nüüd rändab see edasi Väike-Maarjasse ja siis Tartu loodusmajja. Infot näituse asukoha ja lahtiolekuaegade kohta tasub otsida RMK kodulehelt. ÕL
Vaseten OÜ
+372 505
5671
info@vaseten.ee
www.vaseten.ee
OSTAME t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("
515 6858
FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee
AS A&P Mets ostab: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • PÕLLUMAAD Info
tel. 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee
Neljapäev, 16. november 2017
6 Mets
Abiks algajale puulangetajale
• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine • Trimmerdamine ja muru niitmine
KRISTJAN ARRAS
Langetustööriistad
Puude langetamine ei ole sugugi niisama lihtne, et haarad aga sae ja hakkad pihta: äärmiselt oluline on teada õigeid töövõtteid mitte ainult tööohutuse tagamiseks, vaid ka töö tõhususe suurendamiseks.
Asi olgu, vaja ärgu tulgu, oli sõbra vanaema kõige sagedamini pruugitud elutarkus. Mõnes olukorras küll veidi kahtlane, sobiks see väga hästi järgimiseks erametsaomanikule, kes vahetevahel ise oma metsas puid langetab: aia- ja metsatööriistade kauplusest tasub soetada olulisemad langetustööriistad. Kunagi ei tea, millal vaja võib minna, nii et loe nim ill llel ll ele el e se nii p ole l osanud nimegi anda. mekiri läbi, mine poodi ja vii end kurssi vidinatega, mi millele seni pole deaalselt väikeste puude harvendamiseks. Sisesta tööriist enne Jalglangetusraud. Sobib iideaalselt langetuslõike tegemist jaa seisa kogu oma keharaskusega kangile. Jalaga langetusraud on tavaliselt teleskoopiline jjaa seda saab kanda tööriistavöö taskus. Langetuslabidas. Kasutatakse akse väiksemate puude puhul. Tõstejõu maksiaksimeerimiseks sisesta tööriist ist a aenne langetuslõike lõpetaalikult sügavale. Tõsta jalgadega ja hoia selga sirgelt. Langemist lõike keskkohta võimalikult naselt langetusrauaga, kuid langetuskiilude kasutamisel ssaab b tuslabidat kasutatakse sarnaselt rii iist stan st anaa an seda kasutada ka löögitööriistana. Langetuskiilud. Sobivad kõige paremini kasutamiseks keskmiste ja suurte puude langetamisel. Need sisestatakse enne langetava sisselõike lõpetamist ning lüüakse seejärel kirve või langetuslabidaga sisse. Kasuta alati plast- või alumiiniumkiile, et vältida keti kahjustamist, kui neile juhuslikult sisse lõikad. Vints. Kasutatakse olukordades, kus on vaja maksimumjõudu ja ohutust. Maksimaalse mõju saavutamiseks kinnitatakse tross puu külge võimalikult kõrgele. Allikas: www.mehka.ee
leht@ohtuleht.ee
KAME, SIIS KA I LÕI ISTUTA M E! KU
Eriti hea, kui algaja metsaomanik võtab asja tõsiselt ja teeb enne metsatöödega alustamist läbi mõne koolituse, et saada ülevaadet nii puude langetamise teooriast kui ka praktikast.
Tee langetusplaan
Metsa ülestöötamine ja väljavedu Võsaraie ja kokkuvedu Kraavikallaste ja metsasihtide puhastamine Kaevetööd ekskavaatoriga ja kändude juurimine
Vali lõikamistehnika
Laasi tüve alaosa
Kontrolli puu tervist
Ida-Virumaa 557 9936
Kui ala on puhtaks tehtud, paigalda hoiatussildid, määratle puu lan-
Kas see on mädanenud, mõranenud või on sel mõni muu kahjus-
Jõgevamaa 505 8369
Saemees kandku turvarõivaid!
www.woodmaster.ee
Harjumaa 514 8238
Järvamaa 503 8777 514 8238
OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com www.metsaforest.com/ee
Määratle langetussuund
gemissuund ja oma väljapääsutee. Kontrolli, et paagis on eesolevaks tööks piisavalt kütust. Laasi tüvi: kõrvaldada kõik oksad, mis võivad langetava sisselõike tegemisel ette jääda. Ohutuim viis kärpimiseks on kasutada tõmbavat ketti (juhtplaadi alumine külg) ülevalt alla.
Uuri hoolikalt puud: milline on okste seisukord, kuidas need kasvavad? Kas puult või kõrval asuvalt puult võib langeda kuivanud või murdunud oksi? Kas puu on kaldus? Mis suunas tuleks puu langetada, arvestades edasisi töid? Kindlasti arvesta ka tuulesuunda. Puhasta võsast ja risust puu ümbrus ja taganemistee (see peaks olema 4-5 meetrit pikk ja langetussuunast diagonaalis tahapoole), et saaksid puu langedes kiiresti ja ohutult sinna liikuda – nii ei saa sind vigastada kännult tagasi põrkuv tüvi.
WOODMASTER OÜ Tammsaare tee 47, Tallinn 11316 telefon +372 509 3152 | info@woodmaster.ee
HEA METSAOMANIK!
Kettsaega töötamisel on ettevalmistus lausa võtmeelement. Kui puu langetamine on sammhaaval plaanitud ja selleks kasutatavad metsatööriistad läbimõeldult välja valitud, oled taganud ohutuse ja lihtsustanud ka langetusjärgset tööd. Vaata üle, kas tööalas on suuri takistusi, näiteks elektriliine, teid või hooneid. Paigalda hoiatussildid, kui tead, et tööpiirkonda läbib tee või seal liigub iga päev palju inimesi.
Läänemaa 511 8671 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 503 8777 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829
Metsä Forest Eesti AS Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232
Kui tüvi on õla kõrguseni okstest puhas, on aeg teha langetuslõige. Seda tehes tuleb meeles pidada kaht asja: pideriba peab olema ühtlase paksuse ja õigete mõõtmetega ning langetuskiil või -raud tuleb sisestada enne, kui puu jõuab juhtplaadi kinni suruda. Lõikamiseks kasutatav tehnika tuleb valida vastavalt puu suurusele ja kaldele ning kettsae suurusele (uuri lähemalt nt www.mehka.ee, www. aiatehnikaeksperdid.ee jt eri lõikamistehnikate kirjeldusi).
tus? Kui märkad, et puit on teist värvi ja pehme või tüve alumine osa paistab paisunud või haige, pead olema äärmiselt ettevaatlik. See on märk puu mädanemisest, mis tähendab, et puidukiud on nõrgenenud. Sellisel juhul langeta puu selle loomulikus langetussuunas ja kasuta vintsi, kui sa pole kindel. Mädanik väheneb tavaliselt puu kõrgemates osades, seetõttu on üks võimalus langetada puu kõrgemalt.
Vali vajalikud tööriistad Puu langetamisel saab kasutada mitmeid langetustööriistu, vajaminevate tööriistade tüübi määrab puu suurus. Kõige väiksemate puude puhul ei lähe tavaliselt langetustööriistu vaja, piisab käega lükkamisest, vajadusel saab kasutada ka pikka teivast. Langetuskiil tagab suurema langetusjõu kui eri tüüpi langetuslabidad. Äärmistel juhtudel võib kasutada köit ja vintsi, mis on ohutuim ja võimsaim viis puu langetamiseks.
KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Sageli ei pea turvarõivastust vajalikuks just need, kellel on seda kõige rohkem vaja. Näiteks on hiljuti koduseks kasutamiseks soetatud mootorsaag, sellega töötamise kogemust pole, aga turvarõivastusest ei taha vastne saemees kuuldagi. Kettsaag on aga tõsine tööriist, sellega askeldades võib ka väike vääratus, mis kogemusteta saekasutaja käes on kerge tulema, väga valusalt kätte maksta: ülikiiresti liikuv saekett vajab vaid silmapilku, et tavariided läbi lõigata ja kasutajat vigastada, kinnitavad Aiatehnikaekspertide ja Husqvarna asjatundjad, märkides, et metsatööle minnes tuleks iseenda ohutuse huvides kindlasti kanda sobivat varustust. Mis peaks siis olemas olema?.
KIIVER. Kaitseb pead kukkuvate okste ja sae tagasilöögi eest. Tagasilöögi korral on kiivrist abi vaid siis, kui mootorsael on toimiv ketipidur. Kui seda mingil põhjusel pole, ei tohiks saagi turvalisuse huvides kasutada. Et päikesekiirguse mõjul võib plast rabedaks muutuda, tuleb sagedas kasutuses olev metsatöökiiver iga 3–5 aasta tagant välja vahetada. Enamasti on kiivri sisse märgitud tootmise aeg, paljudel kiivritel annab aegumisest märku päikese käes hajuv kleebis kiivri pealispinnal: kui see on täiesti pleekinud, tuleks kiiver uue vastu vahetada. KAITSEVISIIR JA -PRILLID. Need kaitsevad silmi sae alt lendavate puidutükkide ja muude võõrkehade eest. Mõistlik on kasutada nii visiiri kui ka prille, siis on töötegija teinud vähemalt omalt poolt kõik, et silmi ja nägu võimalike vigastuste eest kaitsta. Kui kasutatakse ainult visiiri, peab see olema või-
Neljapäev, 16. november 2017
Mets 7 PantherMedia / Scanpix
Ära mine metsatööle üksi!
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 € hektar
Õnnetus ei hüüa tulles, ütles vanarahvas. Metsatöödele minnes tasub seda tarkust meeles pidada ja kui vähegi võimalik, vältida üksinda metsas töötamist – kellegagi koos töötades on õnnetuse korral abi kohe käepärast. Kui siiski pole muud võimalust, kui üksi puid langetama minna, tuleb tingimata järgida kõiki ohutusnõudeid.
telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
Eero Vabamägi / Ekspress Meedia
Hakkimine ja tasumine kiirelt. Pakume aastaringset koostööd.
Ostame hakkimiseks z Võta alati metsa kaasa laetud mobiiltelefon või raadiosaatja. z Paki kaasa esmaabivahendid. z Ütle kindlasti kellelegi lähedastest, kus täpselt päeva jooksul töötad. z Märgi kaardil piirkond, kus oled, samuti teekond sinna. Anna kaart oma kontaktisikule. z Võta kontaktisikuga päeva jooksul korrapäraselt (nt iga paari tunni tagant) ühendust. z Sõiduk pargi metsas alati nii, et saaksid vajadusel kiiresti ära sõita. z Tähista raielank ohutusmärgistusega, et juhuslikud metsas liikujad ei satuks langetuspiirkonda. z Tea ja järgi kõiki metsatööde ja tööriistadega seotud ohutusnõudeid. z Eriti ettevaatlik ole rippes puude langetamisel ja juurtega välja rebitud puu tüve lahtisaagimisel. z Selgita, mis suunas on langenud puu pinges – laasimisel või järkamisel võib pingest vabanev puutüvi anda ränga löögi.
VÕSA ja RAIEJÄÄTMEID Tel 528 5800, andrus@reinpaul.ee
Allikad: Husqvarna, raiemeistrid
malikult tiheda võrgusilmaga ja katma tervet nägu. KUULMISKAITSE. Mootorsae tekitatav müra võib pikema aja jooksul kuulmist pöördumatult kahjustada, seepärast on mõistlik kasutada kuulmiskaitset (kõrvaklappe). Kiivri juurde võiks kuuluda ka turjakaitse, mis lisab mugavust, kaitstes vihma, lume ja päikesekiirte eest. TURVAPÜKSID JA -JAKK. Vastu ootusi ei paku paksud suusapüksid kiire ja üliterava saeketi eest sugugi rohkem kaitset kui tavalised teksad. Spetskangast tehtud turvarõivaste tugeva ja libeda pealismaterjali all on kiuline täitematerjal, mis õnnetuse korral ummistab saetähiku ja -keti, peatab selle liikumise ja hoiab nii ära suuremad vigastused. On selliseid kaitsepükse, mis kaitsevad jalgu ainult eestpoolt – neid sobib kanda kodus lihtsamatel saagimistöödel. Kui
minnakse metsa puid langetama-laasima, kuluvad ära kaitsepüksid,, mis kaitsevad jjalgu g igast g küljest, jest, sest metsatöödel liigub saag g tihti jalgade ümber, vigastuste te oht on suur, pika tööpäevaga ev vaga kipub tähelepanu hajuma hajuma – ja õnnetus, us, teadagi, ei hüüa üa tulles. Kaitsepükse p ükse ostma minnes n nes tuleks neid kindlasti n dlasti jalga proovida oovida ja jälgida, a, et püksid ei oleks oleks ülearu lohvakad, vakad, sest siis kipuvad ed igale need poole ole kinni jääma, ma, ega ka väga tihedalt dalt ümber jala, a, sest õnnetuse e korral võib kangasse ngasse kinni uv saekiiluv kettt enne
Raivo Tasso / Ekspress Meedia
seiskumist siis ikkagi ka jalga vigastada. KAITSESAAPAD. Mitmekihiliste erilistest materjalid materjalidest d turvasaapa ninaosas peab tingimata olema metallkaitse, siis siii pole ohtu, et saekett ühe v vale liigutuse tagajärjel saapa s läbi lõikab. TURVAKINDAD. TURVAKIND D Kaitsekindaid val valmistatakl se samasugu samasugusest u materjalist k kui püksejakke. Kui Ku u kindaid lähemalt lähema a uurida, selgub, selgub b et vasaku ki kinda i tagakülg g on lisatud d kiulise täitematertäi i jali tõttu ja a paksem. Miks? Sest M kogemused ko näidanud, on n et ssaetöödel esineb vigasesin tusi kõige sa-
gedamini vasaku käe tagaküljel ja ohutuse huvides on selle koha kaitsmisele erilist rõhku pandud. Kindaid tuleb enne ostmist kindlasti kätte proovida, sest on ülioluline, et töökindad oleksid elastsed ja mugavad. ERKSAD VÄRVID. Silmatorkavalt erksad, ka lausa kriiskavates värvides ja helendavate detailidega rõivad peaksid metsas olema kohustuslikud, eriti siis, kui metsa minnakse üksi. Kui peaks juhtuma mõni tööõnnetus või terviserike, hakkab kirkavärviliste töörõivastega inimene palju paremini silma, tänu sellele on teda kergem märgata – ja nii mõnigi kord võib kiiresti saabunud abi päästa inimese elu. Erksaid rõivaid peaks metsas kandma ka metsaomanik, isegi siis, kui ta on tulnud vaid tööde käiku jälgima ega löö ühegi töö juures kaasa. Ohutuse seisukohalt on silmatorkav rõivastus metsas hädavajalik.
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru. Teostame võsaraiet ja väljavedu. OSTAME ka küttepuid, metsakinnistuid ja raieõigusi. INFO: Kontakttelefon 523 1139 e-post latesto@latesto.ee
rohelise energia allikas...
Neljapäev, 16. november 2017
8 Mets
www.hevo.ee
OSTAME
kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika
Helista ja küsi pakkumist! www.vesmel.ee
Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
Hortulus OÜ Pärnu mnt. 368, 11612 Tallinn Tel 672 6820
www.hortulus.ee • PARIMAD SAEKETID JA JUHTPLAADID KÕIKIDELE MOOTORSAAGIDELE • SAEKETID JA JUHTPLAADID KÕIKIDELE HARVESTERIDELE • LÕIKETERAD JA TAGAVARAOSAD KÕIKIDELE MURUNIIDUKITELE • METSATÖÖTARVIKUD, TURVARIIDED JA MOOTORSAAGIDE VARUOSAD • BRIGGS & STRATTON MOOTORID MURUTRAKTORITELE JA LUMEFREESIDELE • UUDIS! TÄIESTI UUS JA VEEL KIIREM HARVESTERI KETT 19HX!
Küsige Oregon saekette ja tarvikuid kõikidest hästvarustatud aia ja metsatehnika poodidest!