Mets aprill 2016

EESTI LOODUS – OMA VÕI VÕÕRAS? RAIESPORDIHOOAEG ALGAB. KEVAD – AEG MINNA METSA ISTUTAMA. JAHINDUSES TULEB NÄHA SUURT PILTI

«Hinnangu meie täna tehtud metsauuendamise otsustele annavad järeltulevad põlved.»

EDA TETLOV, KESKKONNAAMETI METSAUUENDUSE PEASPETSIALIST

Mets

Neljapäev, 14. aprill 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Nelj Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht T

CITROËN BERLINGO SÜNNIPÄEV!

Neljapäev, 14. aprill 2016

2 Mets Tõnu Eller

Looduses on alanud tuleohtlik aeg Aprilli alguses kuulutas päästeamet kogu Eestis ametlikult välja tuleohtliku aja.

Eelmisel nädalavahetusel tegid Lääne päästekeskuse ametnikud esimesed kulu- ja metsapõlenguid ennetavad kontrollreidid ja neid korraldatakse koos keskkonnaametiga kogu Eestis ka edaspidi.

Päästeameti andmeil kasvas paari nädala jooksul enne tuleohtliku aja alguse väljakuulutamist põlengute arv looduses suisa hüppeliselt. «Praegu ei tohi ka metsatöödest üle jäänud puitmaterjali mingil juhul hakata sealsamas suures lõkkes põletama,» hoiatas Ants Aguraiuja, Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal. Puidujäätmed võib viia näiteks hakkepuiduks.

Looduses liikujaile on lõkke tegemiseks kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohad (leitavad internetis aadressilt www.rmk.ee). Kohalike avalike lõkkekohtade asjus saab teavet ka omavalitsustest.

Kevadiste koduümbruse koristustöödega seotud okste ja lehtede põletamisel tuleb küttekoldevälise tule tegemisel järgida tuleohutusnõudeid: teha lõkkease mittesüttivale pinnale, süüdata tuli tuulevaikse ilmaga, hoida sel silm peal ja kustutada söed vee või liivaga. Alati peavad käepärast olema esmased tulekustutusvahendid. Infot ohutusnõuete kohta tule tegemisel saab vajadusel päästeala infotelefonilt 1524. IA MIHKELS

Kulu põletamine on meil aasta läbi keelatud ja karistatav. Teet Malsroos

Loodu loodu IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Saemeeste mõõduvõtt saab alguse «Maamessil» Raievõistlus Kevadkarikas avab tänavu Tartu «Maamessil» raiesportlaste võistlushooaja. Nii on see olnud juba kakskümmend viimast aastat.

«Tänavune Kevadkarikas kannab järjekorranumbrit 20 ja ümmarguse numbri puhul on ka võistluskava varasemast tihedam,» räägib Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. «Sel aastal kannab kogu meie raievõistluste sari uut nime – Xtreem Cup 2016. Sari koosneb kolmest osavõistlusest, Kevadkarikas on neist esimene.» Varasemate aastatega võrreldes on tänavusel hooaja avavõistlusel uuendusi.

«Näiteks on tänavusel võistlusel esimest korda kavas postide langetamine – varasematel

Raievõistlused Kevadkarikas: 21.–23. aprillini «Maamessil» Tartus Eesti meistrivõistlused: 4. juunil Haapsalus TOP 10: 1. juulil Võrumaal Ööbikuorus Allikas: Eesti Metsaselts

aastatel on langetamist imiteeritud, kuid nüüd langetavad võistlejad ehtsaid 12 meetri kõrguseid männiposte,» kirjeldab Mart Kelk. «Pärislangetamine on osalejaile hoopis midagi muud kui teha pakule langetuslõikeid ja pärast laserkiirega arvatavat langemissuunda mõõta. Pealtvaatajail on aga hea võistlust jälgida: kui ikka post tiku pihta kukub, siis järelikult on täpne mees – kohe asjast selge pilt!»

Kavas on ka mullune uuendus – raievõistluste sprint.

«Sprindivõistlus tähendab seda,

et üks võistleja teeb pausideta kõik raievõistluste platsialad ühtejärge ära,» selgitab Kelk.

Võistluste täpse ajakava leiab «Maamessi» kodulehelt (www. maamess.ee).

Kevadkarika esimesel päeval, 21. aprillil, on veel ühe uuendusena kavas võistlus noorendike hooldamises. «Noore metsa kasvatamine ja hooldamine on metsamajandamises järjest olulisem, teisiti järgmine metsapõlv ei kasva. Seepärast otsustasime ka selle ala messil võistlusele tuua,» põhjendab Mart Kelk. «Need mehed, kes võsasaagidega tööd teevad, peavad olema tõelised professionaalid.

Samasuguseid võistlusi on Eestis aastaid peetud metsanduse kutsevõistlustel, nüüd jõuab see ka «Maamessile».»

IA MIHKELS

Mess pakub metsatehnikat «Maamessil» saavad kõik metsatehnikast huvitatud näha tööriistu ja masinaid nii võistlusolukorras kui ka esitlustel.

John Deere’i traktor esmaesitlusel

www.hortulus.ee Hortulus OÜ Pärnu mnt. 368, Tallinn Tel 6726820

Intrac on messile toonud metsalangetustraktori John Deere 1270G – see on ühtlasi ka esmaesitlus Eestis. Selle metsamasina küttekulu on eelkäijaga võrreldes vähenenud 10%, maksimumvõimsus ja veojõud on aga 17% kasvanud.

Hoorattaga puulõhkuja

Kassetina täidetavad trimmeri pead!

• Saeketid ja juhtplaadid • Harvesteri ketid ja juhtplaadid • Metsatöö tarvikud ja varuosad • Muruniiduki terad kõikidele niidukitele • Muruniidukite varuosad KÜSI KVALITEETSEID OREGONI TOOTEID AIA JA METSATEHNIKA POODIDEST

Agraarkeskus esitleb uuenduslikku hoorattasüsteemiga puulõhkujat, millel on 30tonnine lõhkumisjõud ja suur tootlikkus. Masin sobib kasutamiseks nii koduses majapidamises kui ka väikeettevõtjale küttepuude tootmiseks. Iga soovija saab messil masinat proovida.

Eesti oma väiketraktor Hüdraulika- ja pneumaatikaseadmetega maa aati tika kase sead adme mete tega ga tegelev Hydroline O OÜ, Ü, kelle tootevalikus on hakkepuiduseadmed, uiduseadmed, energiapuu langetuspead spead jpm, näitab muu hulgas E Eestis estis ehitatud väiketraktorit, mille mille sarnast maailmas ei leidu. T Traktor raktor on hüdroveoga: sisepõlemislemismootor käitab hüdropumopumpa, mis omakorda toidab oidab ratastes olevaid hüdromoodromootoreid. Rooli ja pedaale aale traktoril pole, juhtimiseks on juhik.

Juba üle 30 aasta – alates aastast 1980 – on Eestis kevadiseks traditsiooniks looduskaitsekuu, mis igal aastal keskendub mõnele parasjagu päevakorral olevale teemale.

Tänavusel looduskaitsekuul arutletakse, kas loodus on meile oma või võõras: milline suhtumise muutumine on toimunud ühiskonnas ja inimestes. Mis on püsivalt oma, mis on ajaga muutunud võõraks? Miks see muutus on toimunud? Mida teha, et loodus jääks endiselt sinasõbraks?

Looduskaitsekuu eestvedajad, keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet, loodavad tuge ja abi võimalikult paljude eri valdkondade esindajatelt, et jõuda erinevate arvamuste ja taustaga inimesteni ning näidata, kui palju läheb loodus tegelikult korda meile kõigile, metsamajandajaist põllumeesteni, matkajatest kaunite kunstidega tegelejateni.

Hirmudest rahvusparkideni Alateemasid on seekordsel looduskaitsekuul õige mitu. Üks oluline valdkond, millega tegelda kavatsetakse, on looduses tekkivad hirmud ja nendega toimetuleku võimalused. Hirme, mis inimest loodusest eemal hoiavad, on üha rohkem: hirm hundi ja karu, aga ka puukide ja roomajate, mürgiste taimedeseente jmt ees, hirm laukasse uppuda või metsa eksida.

Osa hirme on iidsetest aegadest inimesega kaasas käinud, osa aga moodsa aja tekitatud. Looduskaitsekuul räägivad asjatundjad neist hirmudest ning selgitavad, kuidas nendega toime tulla.

Sõnumitoojaiks oodatakse nii loodusuurijaid ja matkajaid kui ka kultuuriinimesi.

Eesti rahvuspargid, meie looduse esindusalad, esitlevad siitkandi looduse kõige iseloomulikumaid ja kõige silmapaistvamaid tahke.

Rahvuspargid on hea raamistik, mille abil saavad kohalikud inimesed rääkida sellest, mida omaks peame, olgu need kas või metsast korjatud marjad-seened. Meie vanim, ni i Lahemaa rahvuspark saab tänavu juba 45aastasa a seks. se e

Ig Igaühe g suhe loodusega lo o Märke, mis ilmekalt peegelM davad da a meie võõrandumist loodusest, lo o pole vaja kaugelt otsida: ot t kojutoodud linnupojad ja metskitsetalled, talvija tuvate tu u luikede toitmine jpm.

Samas Sa a mahub selle alla ka

Neljapäev, 14. aprill 2016

Mets 3 Tiina Kõrtsini

uskaitsekuu 2016: «Eesti us – oma või võõras?»

Looduskaitsekuu kalender  9. mai – looduskaitsekuu avamine, Kumari preemia laureaadi ning Eesti looduskaitsemärgi laureaatide väljakuulutamine.  14. mai – maailma rändlindude päev.  21.-22. mai – tavapärane keskkonnaameti kaitsealade matkapäev.  24. mai – üleeuroopaline kaitsealade päev, teemaks on «Looduse maitse» – «The Taste of Nature».  22. mai – maailma elurikkuse päev.  5. juuni – maailma keskkonnapäev, noorte looduskaitsjate tunnustamine.

Kalender täieneb. Looduskaitsekuu kohta saab vajadusel lisainfot Hanno Zingeliltb(hanno.zingel@envir.ee, tel 513 9079) või Maris Kivistikult (maris.kivistik@keskkonnaamet.ee, tel 518 3249).

Kõik on oodatud kaasa lööma!

palju positiivseid ettevõtmisi, näiteks kampaania «Konnad teel!», rästikute teisaldamine ja muud sedasorti ettevõtmised, millesse kerge vaevaga kaasatakse alati hulk vabatahtlikke. Looduskaitsekuul saavad taas üle korratud põhitõed, kuidas sellistes olukordades õigesti ja asjakohaselt käituda – ja korraldajad ootavad selles selgitustöös kaasa lööma valdkonnaga tegelevaid huvirühmi.

Jutuks tulevad ka võõrliigid – mida nad endast kujutavad, millised on peamised nende levikuga kaasnevad ohud ja mured ning müüdid.

Aldo Luud

Sina peal ollakse heade tuttavatega ning hoida osatakse seda, mida tuntakse-teatakse. Seetõttu pöörataksegi tänavu põhitähelepanu sellele, kuidas loodust võimalikult paljudele lähemale tuua.

«Kõik, kes tunnevad, et loodus on neile südamelähedane, kes tahaksid oma kodukohas midagi ette võtta, et seda teistelegi tutvustada, võivad sellega seoses kasutada tänavuse looduskaitsekuu motot ja logo,» julgustab keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik. Pole vahet, kas võetakse ette mõni matk või korraldab külaseltsi perenaiste klubi loodusteemalise kokandusõhtu – kui ettevõtmise mõte on loodust tutvustada või seda inimestele lähemale tuua, võib seda teha looduskaitsekuu raames ja vastavat sümboolikat kasutades.

«Pakume ka võimalust kanda oma ettevõtmine ühisesse looduskaitsekuu kalendrisse keskkonnaministeeriumi kodulehel,» märgib Maris Kivistik. «Selleks tuleb e-kirjaga saata info kavandatavate sündmuste kohta: mis, kus, millal ja kellele ning kust saab lisainfot. Oodatud on kõigi algatused, keda teema puudutab, kes on looduse omaks kirjutanud, joonistanud, pildistanud, filminud, tunnetanud, uurinud, laulnud, matkanud, kokanud või kellele see on mingil muul viisil omaks saanud.»

Ettevõtmise looduskaitsekuu kalendrisse lisamise sooviga e-kirjad tuleb läkitada aadressile maris.kivistik@keskkonnaamet.ee.

Ostab: ͻ kasvavat võsa ͻ lehtpuulankide raie õigust

Pakub: ͻ võsaraieteenust ͻ võsa ja metsa väljavedu ͻ kraavide, teede ja põlluäärte puhastamist võsast Info tel 5884 9935 dimens@dimens.ee www.dimens.ee

Ostame kasvavD PeWVD UDLH}LJXst meWVDNLQQLsWXLG YLUQDstDWXG Y}VD MD UDLHMllWPHLG /}XQD (HVWLV

PakXPH

SXLGX KDNNLPLVH tHHQXst

S}OGXGH MD NUDaYLGH SXKDstDPLVH tHHQXst Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

Neljapäev, 14. aprill 2016

4 Mets

Metsa uuendamine on inv EDA TETLOV

Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

Kþrgemalt käiv päike paneb näpud sßgelema mitte ainult aiandushuvilistel, vaid ka tþsistel metsaomanikel. Viimased talved ja ka puiduturg pole raietÜid kßll soosinud, kuid kui metsa seisukord on nþudnud, on tehtud ka suuremaid lageraieid. Mida kiiremini saab raiesmikule uue metsapþlve kasvama, seda lihtsam on puutaimel seal uut elu jätkata.

Raiesmikku metsastama asudes tasub ennekĂľike vaadata, mis puuliik seal varem kasvas ja kui hea oli puistu tervis raie ajal.

Juurepessust vaevatud kuusiku asemele ei ole arukas uut kuusikut istutada. Tuleks vahetada puuliiki ning asendada okaspuu sobiva lehtpuuga.

Kui endal teadmisi-oskusi napib, aitab lähima metsaßhistu konsultant leida sobiva puuliigi, istutusviisi ja taimedki.

Eda Tetlov

Kas kĂźlvata vĂľi istutada?

Hea tervisega männiku asemele vþib aga soovi korral panna kasvama uue männimetsa. Kui raiesmikule jäeti sobivaid seemnepuid, on lootust saada sealt metsauuendusele lisa. Seemnetega toetavad ka raiesmikku ßmbritsevad seemnekandvuseas puistud.

Metsa uuendamisel on kaks vþimalust: uue metsa vþib kas kßlvata vþi istutada. Mþlemal viisil on nii puudusi kui ka plusse. Kßlvi eeliseks on selle ßhitatavus maapinna ettevalmistusega, mehhaniseerimisvþimalus ja väike rahakulu, puuduseks aga pikem uue metsa ooteaeg ja suur ning kulukas hooldamisvajadus. Istutamine on kßll kallis ja vþtab kßlvamisest oluliselt rohkem aega, kuid hilisema hooldamise vajadus on väiksem.

Kßlvata sobib väheviljakatele liivastele aladele, istutustÜid tehakse ikka viljakatel maadel. Kßlvatakse harilikku mändi, vähemal määral arukaske, harilikku kuuske jt metsapuid.

Kßlvamiseks sobilikke enam levinud metsapuuseemneid saab osta, kuid vähelevinud puuliikide puhul tuleks need sobiva seemnevaruja käest ette tellida. Hariliku männi seemnete ostul saab valida puistust kogutud seemnete vþi seemneistandikust ehk seemlast saadute vahel.

Kehvemale pinnale sobib kßlvamiseks puistuseeme, tootlikumale maale ka seemlaseeme. Kes pole valikus kindel, vþib soetada mþlema kategooria männiseemneid ning need enne kßlvi segada: elu näitab, kes jääb ellu ja annab parema saagi.

Okaspuuseemnete kßlvamise hþlbustamiseks vþib lihtsa kßlviaparaadi ise þige kerge vaevaga teha kasutatud plastpudelist – korgi sisse tuleb teha seemnete kßlvamiseks sobiv ava.

Istutamiseks paljasjuursed vþi potitaimed Istutatakse harilikku kuuske ja mändi, vähem arukaske, sangleppa, harilikku tamme ja muid kodumaiseid puuliike.

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad PĂľllutehnika

Linnarahvaski vĂľiks kevadel leida vĂľimaluse minna kellelegi appi metsa istutama. Annika Haas

Ă? METSAKINNISTUTE OST- JA MĂœĂœK Ă? RAIEĂ•IGUSE OST Ă? METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMINE Ă? METSA RAIE- JA VĂ„LJAVEOTEENUS Ă? METSAMATERJALI TRANSPORT Ă? TREILERVEOD

Helista ja kĂźsi pakkumist!

7HKQLND 3DLNXVH ‡ )DNV 443 0376 $QGUXV .DOGD ‡ DQGUXV#JUXQGDU HH /DXUL $OX ‡ LQIR#JUXQGDU HH

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

ZZZ JUXQGDU HH

Neljapäev, 14. aprill 2016

Mets 5

esteering tulevikku Nii mõnelegi metsaomanikule pakuvad huvi ka võõrpuuliigid – Siberi lehis, hübriidlehis, harilik ebatsuuga jm. Neid võib küll meie metsadesse istutada, kuid taimekasvatajatel on sedasorti istutusmaterjali pakkuda õige vähe. Võõrpuuliigid vajavad pärast istutamist hoolikat kaitset, sest metsloomad on nende järele väga maiad.

Metsataimekasvatajad pakuvad istutamiseks nii paljasjuurseid taimi kui ka suletud juurekavaga ehk potitaimi.

Metsaomanik peab siin oma valiku tegema: kumb tema raiesmikule paremini sobib.

Paljasjuurse taime istutamine on aeganõudvam töö, kuid hilisem hooldamine on lihtsam. Potitaime istutamine on hõlpsam, kuid taim vajab ettevalmistatud maapinda ja paljasjuursega võrreldes rohkem hilisemat hooldust. Tavaliselt istutatakse paljasjuurne kuuseistik viljakale maale, kuuse potitaim keskmise viljakusega kuni väheviljakale pinnasele.

Paljasjuurse taime istutamisel kasutakse labidat või maakirvest, potitaimi on lihtsam istutada istutustoru või maakirve abil.

Kavanda istutus aegsasti Istutustöö raiesmikule ei tule tavaliselt ootamatult, välja arvatud ehk juhul, kui uus mets

KÕIKJAL, KUHU RASKETEHNIKA EI PÄÄSE JA KUS VAJAD TÕHUSAT ABI TÕMBAMISEL

tuleb rajada ootamatult kahjustatu asemele. Enamasti on metsaomanikul aega seda tööd kavandada. Kui endal teadmisi-oskusi napib, võib igaüks leida lähima metsaühistu juurest konsultandi, kes aitab valida sobiva puuliigi, istutusviisi ja taimedki.

Mõistlik on taimed soetada lähimast hinna ja kvaliteedi poolest sobivaimast taimlast, et poleks pikki vedusid, mille käigus taimed võivad veepuuduses või kuumas hukka saada.

Hoolikas metsaomanik tellib taimed ette ning käib sügisel taimlas ja vaatab nad üle, et kevadel ei oleks halbu üllatusi.

Möödunudsügisese inventuuri kohaselt oli meie taimlates kasvamas 30 miljonit taime, mis ootavad kevadel metsa istutamist. Kas seda on vähe või palju, saab selgeks kevade jooksul. Tavaliselt on ikka nii, et sügisel-talvel plaane tehes on taimi puudu, kuid maikuu lõpus selgub, et neid jääb ülegi. Et erametsades puudub ülevaade tegelikest raiemahtudest, ei oska taimekasvatajadki väga täpselt ette näha istutustöödeks kuluvat taimekogust.

Erataimekasvatajad plaanivad külvi-koolitustöid pigem vähem, et ei peaks pärast taimedega lõket tegema. Seega väikest taimekogust tasub ikka

küsida, kuid suurema vajaduse puhul ei pruugi kasvatajail taimi jaguda.

Infot registreeritud metsataimekasvatajate kohta leiab majandustegevuse registrist aadressil https://mtr.mkm.ee/.

Seal tuleb otsingute alt valida majandustegevusteade ja tegevusala alt metsapuude kultiveerimismaterjali tarnimine.

Pakutakse kompleksteenust Erametsaomaniku metsauuendustöö võivad oluliselt hõlpsamaks teha n-ö kompleksteenuse pakkujad. See teenus sisaldab tavaliselt metsa raiumist, puidu müüki, metsaomaniku soovi kohast maapinna ettevalmistamist ning istutamist-külvamist koos esimese hooldamisega.

Metsaühistud on leidnud endale sobivad usaldusväärsed koostööpartnerid ja oskavad metsaomanikku aidata nii nõu kui ka jõuga, seeepärast on eriti algajal metsaomanikul mõistlik oma metsas askeldama asudes võtta kõigepealt ühendust lähima metsaühistuga.

Hinnangu täna tehtud metsauuendamise otsustele annavad järeltulevad põlved – ikka nii, nagu meie praegu vaagime eelmisel sajandil tehtud uuendamisotsuseid.

EDER POWERWINCH 1800 Piiramatu tõmbeköie pikkus Tõmbejõud otse 1800 kg, üle ploki 3600 kg Automaatne gaas ja köiepidur 2 käiku: tõmbe kiirus 12 m/min ja 24 m/min Kaal vaid 13,5 kg Saksa profikvaliteet

Näpunäiteid metsaistutajale Algajal metsakasvatajal tasub õpetusi-soovitusi kõrva taha panna: metsataimede ost tähendab ju üsna korralikku väljaminekut, seepärast oleks hea, kui võimalikult paljud neist tõepoolest ka kasvama läheksid.  Hoia paljasjuurseid taimi enne istutamist kottides nii lühikest aega kui võimalik.  Ära jäta taimi päikese kätte.  Lopsakama rohukasvuga kohale istuta võimalikult suur taim.  Tõrju heintaimi istutatud puutaime ümbert.  Ajutiselt liigniiskes kasvukohas ära istuta reljeefi madalaimale osale, kuhu võib koguneda vesi.  Võimalusel istuta kivi või kännu lähedusse, sest siis saab taim öösel osa kännust/kivist eralduvat soojusest ja peab vähem külma taluma.  Vali õige istutusaeg – kui istutad kevadel, jõuavad taimed korralikult juurduda.  Hiliskülma ohu korral istuta reljeefi kõrgemale osale.  Kärbi enne istutamist liiga pikki juuri.  Jälgi, et taime asetamisel istutusauku jääksid juured laiali, tee juurestiku suurusele vastav auk  Hoia taim otse, kui istutusaugu mullaga täidad.  Tihenda korralikult muld taime ümber ja kontrolli, et see ei tule õrnalt ladvast tõmmates mullast välja.  Juunis-juulis niida või kitku puutaimede ümbert kasvu takistavad rohttaimed.  Sügisel vabasta puukesed kulust.  Rohttaimede tõrjet tuleb teha seni, kuni puutaimed on rohurindest välja kasvanud. Sõltuvalt kasvukohast ja hooldamisest kulub selleks 2–4 aastat.  Metsakultuuride hukkunud osadele on vaja taimi juurde istutada. 3-4 aasta vanusesse metsakultuuri on soovitatav istutada 4-5 aasta vanuseid istikuid.

Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus

OSTAME

tel 508 3731, 5333 0641 e-post greenfeed@greenfeed.ee www.vints.ee

t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("

r r r r r r r

FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee

Metsandus Ehitus Kaablitööd Offroad Päästeteenistus Jahindus Sõjavägi

515 6858 OSTAME:

• METSAKINNISTUID

AS A&P Mets ostab: METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA PÕLLUMAAD Info

tel. 434 2330, 5343 2720 e-post apmets@apmets.ee

• KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist!

Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee

Neljapäev, 14. aprill 2016

6 Mets

SP

METS Aavo Pluss +372 51 60 843 svenpluss@gmail.com +372 51 32 772

‡ 0HWVD MD S}OOXPDD RVW ‡ 5DLH}LJXVH RVW ‡ 0HWVDPDWHUMDOL RVW ‡ 0HWVDPDWHUMDOL UDLH MD YlOMDYHGX ‡ 0HWVDPDWHUMDOL WUDQVSRUW ‡ .DVYDYD Y}VD RVW MD O}LNXV ‡ +DNNHSXLGX WRRWPLQH MD P  N ‡ 0HWVDPDMDQGXVNDYDGH NRRVWDPLQH ‡ (WWHPDNVX Y}LPDOXV

Ulukid teevad kahju hßvitist – millest m IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Jahiseadus sätestab korra, mille järgi hĂźvitatakse maaomanikule ulukite tekitatud kahju. Maaomanikule on see kahtlemata abiks, kuidas on aga asi jahimeeste poolt vaadatuna – kas kĂľik sujub tĂľrgeteta? Ăœldjuhul hĂźvitab jahipiirkonna kasutaja uluki tekitatud kahju maaomanikule omavahel kokkulepitud ulatuses ja viisil, Ăźtleb jahiseadus. HĂźvitamise eelduseks on seadus seadnud ulukikahjustuste ennetamise teatise, mille maaomanik peab igal aastal hiljemalt 1. maiks esitama jahipiirkonna kasutajale.

Arukas on sĂľlmida leping

info@eestimetsnik.ee tel 50 70 045 www.eestimetsnik.ee

Hea metsaomanik!

OSTAME: ¸ I?QT?T? KCRQ? P?GC˜GESQR ¸ KCRQ?K?RCPH?JG

Jahimeeste poolt vaadatuna on alati mþistlikum teha ennetavat tÜÜd, et kahjusid ära hoida vþi nende tekkevþimalus miinimumini kahandada, ßtleb Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tþnis Korts. Ka jahiseaduse mþte on see, et maaomanikud ja jahimehed sþlmiksid omavahel lepingud, kus on kirjas nii kahjude ennetus kui ka hßvitamine ja muu asjassepuutuv. On igati mþistlik, kui maaomanikud pßßavad koostÜÜs jahimeestega kahjusid ära hoida vþi vähendada, märgib Korts, siis jääb ära tßlikas ja ressursimahukas vaidlus, mis lþppkokkuvþttes ei ole kellelegi kasulik.

SeetĂľttu soovitab ka Eesti Jahimeeste Selts (EJS) kĂľigil liikmesorganisatsioonidel tĂľsiselt vĂľtta lepingute sĂľlmimist. Kindlas-

Mitmes piirkonnas on juba päevakorral ulukikahjude hßvitamise fondi moodustamine – jahiseadusega on riik andnud sellise vþimaluse ja tasapisi hakatakse seda kasutama.

ti on EJS huvitatud, et see protsess läheks kiiremini. Paraku on Eesti keskmine maaomand suhteliselt väike, seetþttu on ßhe seltsi piires sadu ja sadu maaomanikke ning lepingute sþlmimine vþtab aega, selgitab Korts. Tihti on kßsitud, kes peaks olema lepingu sþlmimisel aktiivsem pool, kas jahimehed vþi maaomanikud. Et tegemist on tsiviilþigusliku lepinguga, siis on see poolte omavaheline asi, aga minu soovitus on, et aktiivsed vþiksid olla mþlemad pooled.

Kutse saada jahimeheks Tþnis Korts räägib, et EJSi juhatus on kuulutanud tänavuse aasta Jahimeheks! aastaks. Oleme jahimeheks saamise

PAKUME:

OSTAB

Margus Ritson, RCJ K?PESQ ?PRGQRML CC

metsakinnistuid ja raieþigust ‡ Pþllumajandusrehvid ja -veljed

Taavi Saar, RCJ R??TG ?PRGQRML CC

METSA ĂœLESTĂ–Ă–TAMISTEENUS MTZ 82 VĂ„LJAVEDU Harvesteri- ja saemeestelĂľikus Čˆ ‡–•ƒÂ?‹Â?Â?‹•–—–‡ ‘•–Â?‹Â?‡ Čˆ ƒÂ?Â?‡Â?ƒ–‡”ŒƒŽ‹ ‘•– Œƒ Â?òòÂ? Čˆ Â”ÂƒÂƒÂ˜Â‹Â†Â‡ÇĄ Â?‹Â?Â?‹•–—–‡ Œƒ –‡‡¥¥”–‡ ’—Šƒ•–ƒÂ?‹Â?‡ Â˜Ă™Â•ÂƒÂ•Â– Čˆ ò––‡’—— Â?òòÂ? Č‚ Í—ÇŚÂ?‡‡–”‹•‡† Œƒ ŽÙŠ—–—†

Tel 525 4732,

Kuulutus ei aegu!

tel 5645 3299 info@raumepuit.ee

Kvaliteetsed saeraamid, teritus- ja räsapingid, saelindid, halumasinad.

MALBERG ARENDUSE OĂœ

e-post metsadkorda@gmail.com

Jahindus ja jahipidamine seisab kolmel jalal: bioloogiline, majanduslik ja sotsiaalne.

Iga katse ßhte neist ßle- vþi alatähtsustada toob kaasa probleeme ßhiskonnas.

Raume Puit

¸ FC?B FGLB? LGLE IT?JGRCCRQCR KCRQ? ¸ Â&#x;JCQR™™R?KGQC H? RP?LQNMPBG RCCLSQR

OSTAME: ¸ KCRQ?IGLLGQRSGB ¸ N˜JJSIGLLGQRSGB

kutse sellega esitanud ka maaomanikele. Neil – ja koostÜÜl nendega – on selles protsessis väga oluline roll, seltsi juhatus näeb, et parima tulemuse annab probleemide lahendamine ßheskoos. Jahimeeste seltsi juhatuses ja kogu seltsis on palju maaomanikke ja nende kogemus kþneleb, et seal, kus jahindust korraldavad vþi aitavad korraldada maaomanikud kohalike seltside liikmetena, on koostÜÜ väga hea. See aitab säilitada jahinduse kui spetsiifilise looduskasutuse viisi terviklikkust ja professionaalsust. Ulukid ei ole paigal, vaid liiguvad pidevalt ringi, seetþttu lähtubki jahiseadus majandamisest suurematel aladel, pþhjendab jahimeeste seltsi tegevjuht:

Lisainfo telefonil 5332 6006

OĂœ Maavaldused ostab t metsakinnistuid t pĂľllumaad t raieĂľigust 521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee

‥‥‥‥‥‥‥ Järgmine

Mets ilmub 13. septembril

Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

Neljapäev, 14. aprill 2016

Mets 7

u, omanik saab õtleb jahimees?

Aldo Luud

Oled maaomanik? Tee nii!  Tee kindaks põllumajanduskultuurid, okaspuu-uuendused ja okaspuupuistud, mille puhul on oht olulisteks ulukikahjudeks.  Kanna vajalik info teatise vormi (leitav nt aadressilt www.erametsaliit.ee) ning edasta teatis e-posti teel, tavapostiga või isiklikult selle jahipiirkonna kasutaja esindajale, kus kaitset vajavad metsa- või põllukultuurid asuvad.  Teine võimalus on võtta ühendust kohaliku metsaühistuga, et koos teatis valmis teha ning esitada. Samuti võib volitada metsaühistut enda eest teatist esitama.  Infot jahipiirkondade kasutajate kohta küsi kohalikult metsaühistult või vaata metsaregistri veebileheltb http://register.metsad.ee/avalik/ jahipiirkondade piire ja kontakte.

Kui oled teatise enne 1. maid jahipiirkonna kasutajale esitanud ja sul tekib teatises märgitud okaspuu-uuenduses või okaspuupuistus oluline ulukikahjustus, siis on õigus rahalisele kompensatsioonile ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas. Allikas: Eesti Erametsaliit IGAL ASJAL KAKS POOLT: Graatsilist metslooma oma maadel silkamas näha on algajale metsaomanikule sulaselge rõõm – senikaua, kuni ta leiab eest ladvutuks söödud noorendiku, millele hulk aega ja raha sai kulutatud. Aldo Luud

«Täpselt nii nagu vesikondi, tuleb ka ulukiressurssi majandada suurematel aladel – asurkondade põhiselt. Siis on tagatud loodusliku mitmekesisuse kaitse.»b

Tuleb näha suuremat pilti Nüüdisaegne jahindus on looduskaitse praktiline meede, tõdeb Tõnis Korts: «Jahimehed vaatavad alati suuremat pilti, see aitab ressurssi kasutada säästlikult ja jätkusuutlikult.»

Tänapäeva jahipidamine ei ole tema sõnul enam ainult jahikire rahuldamine või vaba aja veetmine. See on eelkõige ühiskondliku tellimuse täitmine.

Tihti toob sellise ühiskondliku tellimuse mittetäitmine jahimeestele karistuse riigi institutsioonidelt.

«Just selline ressursi kasutamise korraldus määrab ära nüüdisjahinduse. Sellest on vaja aru saada ja seda mõista, siis tekib tänapäeva jahindusest terviklik ja tõene pilt,» selgitab Korts.

«Loomakasvatajad soovivad, et me kütiks rohkem suurkiskjaid, põlluharijad nõuavad, et laseksime metsigu ja rändlinde, metsakasvatajad soovivad näha vähem põtru, metskitsi ja hirvi, kalurid tahaksid, et kütiksime rohkem hülgeid.»

Riik määras jahiseltsidele seoses Aafrika seakatkuga kohustusliku normi metssigade küttimisel ja see oli tagatud kõige karmima sanktsiooniga: lõpetada kasutusõiguse leping.

«Jahimeestel on kohustus esitada riigile kütitud loomi

puudutav aruandlus, seda ka väikeulukite kohta, kelle küttimiskorraldus on maaomanike otsustada,» räägib Korts. «Kütitud suurulukite osas peavad jahimehed riigile esitama nõutavad biomaterjalid ja proovid ning seaduse järgi tuleb jahimeestel need esitada omal kulul.bSeega on jahimeeste poolt vaadatuna tihe koostöö maaomanikega oluline, et kahjusid ei tekiks.»

Fond on loomisel Ulukikahjude ennetamise teatis on üks meede, millega omanik saab teavitada võimalikest kahjustuskohtadest. Kui palju on praeguseks lepinguid sõlmitud, kahjunõudeid esitatud või kahjusid hüvitatud, sellest pole ja-

himeeste seltsil ülevaadet, sest neid asju ajavad maaomanikud kohaliku jahipiirkonnaga. See info on teada vaid Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kohta, sest need andmed on avalikud.

«Teame aga, et mitmes piirkonnas on päevakorral ulukikahjude hüvitamise fondi moodustamine – riik on selle võimaluse jahiseadusega ette näinud ja tasapisi hakatakse seda kasutama,» ütleb Tõnis Korts. «Kõik uus võtab aga muidugi aega.

Selle protsessi kiirendamises on oluline roll jällegi mõlema poole, nii maaomanike kui ka jahimeeste katusorganisatsioonidel. Koostöö ja veel kord koostöö – see on kõige alus.»

Tähelepanu, metsaomanikud!

Natura 2000 erametsamaa toetust saab tänavu taotleda 4. – 22. aprillini. Toetustaotluse saate kõige kiiremini ja mugavamalt täita e-PRIAs! Toetustaotluste täitmisel aitavad metsaühistud ja konsulendid üle Eesti. Vastuvõtuajad ja info toetuse taotlemise tingimuste kohta leiate erametsanduse infoportaalist www.eramets.ee.

NB! Erametsakeskus loosib e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) Natura metsatoetuse taotluse esitanute vahel välja viis mobiiltelefoni Samsung Galaxy A5. Esitage oma taotlus e-PRIAs ja osalege loosimises!

Toeta oma metsa!

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

OSTAME ka küttepuid, metsakinnistuid ja raieõigusi.

INFO: Kontakttelefon 523 1139 e-post latesto@latesto.ee

rohelise energia allikas...

Neljapäev, 14. aprill 2016

M

I L MN

E GI

LO

AA

TU

II

GOS OL

NT

A SI

LO

AT GAR ST

ĂœLE

A HA

2 AA

DR

A

U

G TA

2 KU

8 Mets

LO

GOS OL

GOS OL

UNIKAALSED MASINAD TULUSATELE PROJEKTIDELE w

w

l w. logoso

LOGOSOL LAKS RAAMSAAG

LOGOSOL C210

11kW elektrimootoriga. Traditsiooniline saagimine uue tehnoloogia abil

TĂľstke tootlikkust Logosoli servajaga

23900â‚Ź

GARANTII 60-päevane, 100% kindel raha-tagasi garantii Logosoli hÜÜvelpingil 2-aastane garantii Logosoli saeraamil 2-aastane garantii Piiramatu tugi

o

e

V

9100â‚Ź

vi de

t

12kW elektrimootori ja tÜÜstusliku vþimasusega uus mudel

ta a a

.e

LINTSAERAAM LUMBERPRO HD36

5400â‚Ź

VĂ•TA MEIEGA ĂœHENDUST Farron Tehnika OĂœ Loomäe tee 11, Lehmja kĂźla 75306, Rae Vald, Harjumaa

, $ % "% %(%"

Vastame rþþmuga teie kþnedele ja kirjadele.

Kui pole kindel milline masin sobib Teie vajadustega, siis oleme valmis Teid aitama.

www.logosol.ee