Mets aprill 2017

SELGUVAD VINGEIMAD SAEMEHED. KAS OSKAD METSATAIMI ISTUTADA? RAIEÕIGUSE R AIEÕIGUSE MÜÜK MÜÜK NÕUAB NÕUAB KODUTÖÖD. KODUTÖÖD. M METSAMATKAL E SÄÄSTA LOODUST.

«Mets on inimesele turvaline paik, seda ei pea kartma – palju rohkem on põhjust linna peljata.»

METS

TÕNIS KORTS, ORTS, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht evjuht

Neljapäev, Neljap p 20. aprill 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Rauno Volmar / Ekspress Meedia

Toimetaja: Toime e Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Neljapäev, 20. aprill 2017

2 Mets Arvi Kriis/Maaleht

Kikepera hoiualast sai looduskaitseala Valaste juga.

Ontika maastikukaitseala kaitsekord uueneb Valitsus kinnitas Ida-Virumaal asuva Ontika maastikukaitseala piiride, kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muudatused, mis võimaldavad muu hulgas taastada aastaid suletud Valaste joa vaateplatvormi.

Osaliselt juba 1939. aastal kaitse alla võetud ala kaitsekorda on uuendatud, et tagada rannikuja metsaelupaigatüüpide, kaitsealuste liikide, väärtuslike pinnavormide, Balti klindi kõrgeima osa ja Saka mõisapargi kaitse.

Kaitsealaga liideti varem eraldi pargina kaitse olnud Saka mõisapark ja villtulika – I kategooria kaitsealusel liigi – Eesti kõige esinduslikum kasvukoht.

Uus kaitse-eeskiri võimaldab sihtkaitsevööndisse püstitada infostende, tähistada vööndite piire ning rajada õpperadasid ja vaateplatvorme.

Samuti on edaspidi võimalik piiranguvööndis peale turberaie teha ka lageraiet, välja arvatud Saka mõisapargi piiranguvööndis.

Maastikukaitseala pindala suureneb võrreldes varasemaga 119,3 hektari võrra – 1338,2 hektarini. Sihtkaitsevööndisse on arvatud 286,8 lisahektarit, millest 253,7 hektarit on riigimaa, 31 hektarit eramaa, 1,5 hektarit munitsipaalmaad ning 0,7 hektarit jätkuvalt riigi omandis olev maa.

Kaitsealale jääb Balti klindi üks kõige esinduslikumaid ja suurema absoluutse kõrgusega osasid ning Baltikumi kolm kõige kõrgemat juga: Valaste juga (26,1 m), kolmeastmeline Kivisilla juga ja kaheastmeline Karjaoru juga.

Liikidest kaitstakse seal I kategooria kaitsealuse linnuliigi kassikaku elupaika ja taimeliikidest sudeedi põisjala ja roosa võrkheiniku kasvukohti ning II kategooria kaitsealuse taimeliigi varju-püsikluse ja samblikuliigi rohe-tilksambliku kasvukohti. Allikas: keskkonnaministeerium

Ilmar Saabas/Ekspress Meedia

Looduskaitseala loomisega koondati lähestikku paiknevad eri liikide kaitseks loodud püsielupaigad ja nendega piirnev hoiuala terviklikuks kaitsealaks.

Kikepera looduskaitseala hõlmab Pärnu- ja Viljandimaal endist Kikepera hoiuala, kaitsealuste liikide – metsise, kaljukotka, must-toonekure ja kanakulli – püsielupaikasid ning nendega piirnevaid väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi.

Esinduslikem metsiseala Tegemist on üleeuroopalise tähtsusega linnualaga, kus pesitseb 30 kaitsealust ja ohustatud linnuliiki, nende hulgas musttoonekurg, kaljukotkas, karvasjalg-kakk, habekakk, väike kärbsenäpp, valgeselg kirjurähn. Tegemist on kõige esinduslikuma metsisealaga Eestis, kus mängib 65–80 metsisekukke. Peale metsise mängib seal 62–70 tedrekukke, ala kuulub Eesti kümne olulisema must-toonekure pesitsusala hulka ning seal on ka kaks kaljukotka pesapaika. Kikepera ala kuulub metsalinnustiku väärtuste poolest viie kõige olulisema kaitseala hulka.

Looduskaitseala moodustamisega suureneb kaitsealuse ala pindala varasemaga võrreldes riigimaa arvel 1042 hektari võrra. Laiendusalale jäävad väärtuslikud metsa- ja sookooslused, mis on elupaigaks alal kaitstavatele linnuliikidele ja nende liitmine on vajalik liikide elupaiga soodsa seisundi saavutamiseks.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tehnovõrgurajatise püstitamine ja kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks tootmisotstarbeta ehitise püstitamine. Piiranguvööndis

on lubatud metsa majandada ka väikese langiga uuendusraietega, kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 hektari suuruse langina ja 2 hektari suuruse aegjärkse raiega. Raiete puhul tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus ning elustiku mitmekesisuse säilitamiseks jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 40 tihumeetrit puid, mis jäävad metsa alaliseks.

IA MIHKELS

1042 hektari võrra suureneb looduskaitseala moodustamisega kaitsealuse maa pindala.

Marjul-seenel tohib käia Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ning muid metsa kõrvalsaadusi ja püüda kala.

Minna ei tohi sihtkaitsevöönditesse, kus häirimistundlikule liigile rahu tagamiseks on kehtestatud liikumispiirang. Tulenevalt olemasolevatest püsielupaikade määrustest, kehtivad liikumispiirangud valdavas osas juba praegu.

Kaitseala pindala on 10 732,8 ha, millest sihtkaitsevööndisse jääb 5800,5 ha ja piiranguvööndisse 4932,3 ha. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga suureneb sihtkaitsevöönd 3837,7 hektari võrra, sellest eramaad on 9,6 ha. Kokku jääb sihtkaitsevööndisse eramaad 83,2 ha.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kanaküla, Oissaare ja Sigaste külas, Surju vallas Kikepera, Saunametsa ja Kalda külas ning Paikuse vallas Põlendmaa külas, Viljandi maakonnas Kõpu vallas Tipu ja Iia külas. Allikas: keskkonnaministeerium

Neljapäev, 20. aprill 2017

Mets 3 Raivo Tasso/Ekspress Meedia

MART KELK

Valitakse parimad noored looduskaitsjad

Võistlussarja Xtreem Cup projektijuht

Raievõistlusest «Kevadkarikas» on aastatega saanud üks Tartu maamessi oodatumaid sündmusi – ja juba sel nädalalõpul saab messipublik raiemeeste iga-aastast jõukatsumist jälgides hääled kähedaks karjuda ja pihud toetusaplausis tuliseks taguda.

Keskkonnaministeerium ootab kuni 8. maini ettepanekuid noorte loodushuviliste kohta, kes vääriksid tänavu noore looduskaitsja märki.

Selle märgiga tunnustatakse loodushuvilisi noori, kes on aktiivselt kaasa löönud loodushoiutegevuses või pühendunud looduse uurimisele.

Märkide jagamise eesmärk on innustad kõiki noori rohkem mõtisklema looduse ja seal toimuva üle ning käituma looduses hoolivamalt.

Noore looduskaitsja märgile võivad kandideerida kuni 26aastased noored, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa mõne loodusürituse korraldamisele. Aastas antakse välja kuni 30 märki.

Ettepanekud, mis vabas vormis kirjeldavad kandidaadi looduskaitsetegevust, tuleb saata hiljemalt 8. maiks keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda (Narva mnt 7a, 15172 Tallinn) või e-kirjaga aadressile keskkonnaministeerium@ envir.ee. Ära tuleb märkida kandidaadi vanus ja lisada nii kandidaadi kui ka tema esitaja kontaktandmed.

Lisainfo noore looduskaitsja märgi ning varasemate laureaatide kohta on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee).

Energiasüst on kindel – kui ikka vingeimad saed mürisemas ja saepuru lendama hakkab, on talvetardumus kõigil pühitud.

Võistlejatele on 20.–22. aprillini peetav «Kevadkarikas» värske võistlussarja Xtreem Cup tänavune esimene jõukatsumine.

Sari ühendab kevadest sügiseni enda alla kolm traditsioonilist raievõistlust: peale «Kevadkarika» ka Eesti raiemeistrivõistlused ja võistluse «TOP 10».

Tänavu 23. korda peetav «Kevadkarikas» on raievõistluste sarja kõige mahukam, pikem ja põnevam võistlus. Eesti raiesportlaste paremiku seas võistlevad tänavu näiteks Sulev Tooming, Elvis Koort ja Jarro Mihkelson, neile pakuvad konkurentsi rahvusvahelised tegijad Lätist, Leedust ja Soomest.

Pärnusse tuleb vineeritehas

Võistluse säravaimad hetked Tartu Näituste platsil saab taas näha ka langetamist – üht kõige põnevamat ja vaatemängulisemat raiespordi ala. Võistlusel, mille käigus langetatakse 12meetriseid palke ja puutüvi peab maapinnale kukkumisel tabama täpselt tikke, saavad pealtvaatajad võimsa elamuse raiemeistrite osavusest. Publikul on võimalik tegevust lähedalt jälgida ja maapinnale langevate tüvede mütsatusi jalataldades tunda. Raiesportlastele enestelegi pakub selline võistlusvorm palju suuremat pinget kui langetamise imiteerimine pakkudel.

Põnev on pealtvaatajatele ka võistkondlik teatevõistlus, kus lähevad arvesse kõigi meeskonnaliikmete kiirus, vastupidavus ja täpsus. Kiiruse kõrval on oluline täiuslik saetunnetus, sest aja peale peetaval võistlusel peab tehtud lõige olema ülitäpne.

Peale tavapäraste raievõistluste pakub «Kevadkarikas» sel aastal vaatamiseks ka võsasaagide võistlust. Noorendiku hooldus on muutumas meie metsa-

«Kevadkarikas» pakub närvikõdi ja selgitab raiesportlaste paremiku des järjest olulisemaks, seetõttu otsustati ka seda võistlust messipublikule näidata. Osalema ja väärt auhindade nimel võistlema on oodatud kõik, kes tunnevad end võsasaega nagu kala vees ning tahavad oma oskused ja närvi proovile panna.

Nii nagu metsa tuleviku, on ka metsameeste traditsioonide jätkamiseks oluline tugev järelkasv. Nii mõnigi tulevane metsamees on leidnud tee oma kutsumuseni just raievõistlustelt.

Kutsehariduse edendamine ja kutseõppe propageerimine on neil võistlustel alati olulisel kohal, lisaks ka ohutud töövõtted ja praktilised teadmised. Seetõt-

tu tehakse tänavu võistluste organiseerimisel lisaks Luua metsanduskoolile koostööd ka sihtasutusega Innove.

Meie saemehed on maailma tipus Raiespordi maailmameistrivõistlusi korraldatakse iga kahe aasta tagant. Nii on ka võistlusehk MMi valiktsükkel kahe aasta pikkune. Meeskond koosneb neljast liikmest: kolm täiskasvanut ja üks juunior. Edetabel selgub valiktsükli jooksul peetud võistluste tulemuste põhjal.

Maailmameistrivõistlustelt on Eestisse toodud igat värvi medaleid, nii ala- kui ka üldvõi-

Võistlussari xTREEm Cup 2017 Saemeeste mõõduvõtmistelebsaab kaasa elada kevadest sügiseni: z «Kevadkarikas» – Tartu maamessil 20.–22. aprillini z Eesti meistrivõistlused – Rakveres 10. juunil z «TOP 10» – Palamusel 16. septembril Maamessi kodulehel (www.maamess.ee) on «Kevadkarika» võistluste täpne ajakava.

te. Mullu tuli Eesti esinumber Taavi Ehrpais Poolast 32. MMilt koju täpsussaagimises võidetud kuldmedaliga, tõestades sellega taas, et Eesti saemehed kuuluvad maailma paremikku.

Pärnu vineeritehase ehitamise asjus on nüüd leping sõlmitud ja tuleval suvel peaks tehas valmis saama.

Nordecon ja Soome metsanduskontserni Metsä Group kuuluv Metsä Wood sõlmisid Pärnusse Kase tänavale kavandatud vineeritehase ehitamiseks lepingu, mille kohaselt ehitab Nordecon tootmishalli koos olme- ja bürooruumidega valmis 2018. aasta augustiks.

«Metsä Wood investeerib kasevineeri tootmisse, et paremini vastata kasvavale ülemaailmsele nõudlusele,» rääkis ettevõtte tootmis- ja tehnoloogiajuhtbJari Tikkanen. «Soomes toodetud kasevineeri töödeldakse edasi Pärnu tehases. Uus tehas pakub väga häid logistilisi ühendusi meie põhiturgudega. Tegemist on mahuka investeeringuga meie konkurentsivõime tugevdamiseks. Kasevineeri tootmismaht Pärnu tehases oleks 50b000 kuupmeetrit aastas.»

Nordeconi juhatuse liigebAvo Ambur märkis, et Eestis ei ole viimasel ajal just tihti olnud põhjust rõõmustada uute suurte investeeringute üle tööstusesse: «Ma usun, et vineeritehase rajamine on oluline nii Pärnu linnale kui ka kogu ümbruskonnale.»

Kase tänavale rajatav Metsä Woodi vineeritehas on kavandatud ligikaudu 29 000 ruutmeetrise pindalaga, kuhu mahutatakse tootmishall koos olmeruumidega ning ka bürooplokk. Lepingu maksumus on üle 14 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks. Ehitus algab aprillis 2017 ning lepingu järgi saab tehas valmis 2018. aasta augustis. ÕL

Hea metsaomanik!

OSTAME: • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali • metsa- ja põllumaad

PAKUME:

Metsamajandamiskavad

.FUTB JOWFOUFFSJNJOF t .FUTB IJOEBNJOF Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885

Betooni 9-272 Tartu 51014 E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

• head hinda, kvaliteetset metsa • metsa ülestöötamise ja veo teenust Tiit Reitel, tel 506 0288, tiit@artiston.ee Taavi Saar, tel 508 9955, taavi@artiston.ee

Neljapäev, 20. aprill 2017

4 Mets

Käes on metsai IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kevadine istutusaeg on alanud, metsauuendusega tegeldakse nii riigikui ka erametsades. Riigimetsa saab tänavu kasvama ühtekokku 21 miljonit uut puud.

Baltic TUHA 3, EE11415, TALLINN, ESTONIA +3726979398 I VERMEERBALTIC.EU ®

Vermeer, the Vermeer logo and Equipped to Do More are trademarks of Vermeer Manufacturing Company in the U.S. and/or other countries. © 2016 Vermeer Corporation. All Rights Reserved.

Kõige rohkem istutatakse riigimetsa mände: kogu Eesti peale 10,6 miljonit. Kuuski on kavas istutada 9,1 miljonit ja kaski 1,1 miljonit. Ühtekokku istutatakse sel kevadel riigimetsa ligi miljon taime rohkem kui eelmisel aastal.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul alustatakse metsauuendusega Hiiumaalt ja Lõuna-Eestist.

«Lõuna-Eestis võtame erilise tähelepanu alla suvised tormialad, kus oleme juba algust teinud männi külvamisega,» ütles Väät. Ülejäänud Eestis läks põhitöö lahti sel nädalal.

Arvestades kevadise istutushooaja pikkuseks kaheksa nädalat, pannakse RMK hoole all olevasse metsa iga päev kasvama keskmiselt 350 000 taime, istutusala on 180 jalgpalliväljaku suurune. RMK taimlates ja metsas saab sel kiirel ajal tasustatud hooajatööd üle 1700 inimese. Suurem vabatahtlikele mõeldud istutuspäev on Valgamaal Tahevas homme, lisainfo selle kohta on RMK kodulehel.b

Istutamiseks kodumaised taimed

OSTAME t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("

515 6858

FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee

Kokku uuendab RMK Toomas Väädi sõnul sel aastal metsa 11 000 hektaril: istutatakse 7400 hektarile ja külvatakse 500 hektarile. Looduslikule uuenemisele jäetakse 1700 hektarit ning looduslikule uuenemisele aidatakse kaasa 1400 hektaril.

«Parimates okaspuude kasvukohtades suurendame männi ja kuuse osa,» selgitas Väät metsauuenduse põhimõtteid.

«Lehtpuude looduslikku uuenemist suurendame kasvukohtades, kus tingimused annavad seesuguse eelduse.»

Kui tavapäraselt viiakse taimed raiesmikule maasturi, traktori või ATVga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikesed puud juba mitmendat aastat helikopteriga. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

Iga aastaga on metsauuendus ka erametsades üha enam hoogu läinud ja see on andnud kohalikele metsataimekasvatajatele, kellest suuremad on koondunud Eesti Metsataimetootjate Liitu, kindlustunde ja tahtmise oma tegevusse investeerida.

Praegust seisu arvestades loodetakse juba mõne aasta pärast jõuda olukorrani, kus Eesti erametsi saab uuendada ainult kodumaiste metsapuudega.b «Tänu heale koostööle erametsasektoriga on Eesti metsataimekasvatajad toodangu mahtu igal aastal suurendanud,» ütles Eesti Metsataimetootjate Liidu juhatuse liige Andres Jäärats, kes Pärnumaal ka ise taimi kasvatab.

Jääratsi sõnul on oluline, et metsaühistud suudavad olla sillaks väikemetsaomanike ja taimlate vahel. «Ühistu selgitab välja oma liikmete taimevajaduse, sõlmib taimetootjaga istiku-

te ostuks lepingu ning toob metsaomanikele taimlast istikud kohale,» kirjeldas ta metsaühistute rolli.

Tänavu peaksid liidu liikmed müüma üle 4 miljoni metsataime ja tulevikule mõeldes on põhjust olla optimistlik: kahe aasta pärast võiksid need taimlad anda ligi 10 miljonit väikepuud. «See on võrdne erametsade praeguse istutusmahuga,» märkis Jäärats. «Kui lisada ka meie liitu mittekuuluvate kasvatajate toodang, siis on importtaim meie metsauuenduses mõne aasta pärast juba haruldus.»

Praegu on Eesti Metsataimetootjate Liitu koondunud viis metsataimede kasvatajat, kes toodavad kodumaist päritolu algmaterjalist Eesti metsade uuendamiseks sobivaid metsaistikuid. Liitu kuuluvad osaühingud Forestplanter, Simmer, Metsapärdi Agro, Tofoforest ja Trikamba.

Ühistu selgitab välja oma liikmete taimevajaduse, sõlmib taimetootjaga istikute ostuks lepingu ning toob metsaomanikele taimlast istikud kohale, kirjeldab Eesti Metsataimetootjate Liidu juhatuse liige Andres Jäärats metsaühistute rolli.

Riigimets ja avalik huvi RMK hallatavatel maadel on alasid, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH).

Tasakaalu leidmiseks eri huvide vahel teavitatakse seotud huvirühmasid plaanitud töödest. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitatakse välja, kas KAHi aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid.

KAHi alad on linnade ja teiste tiheasustusalade territooriumil asuvad ja aktiivses rekreatiivses kasutuses olevad ning nendega vahetult piirnevad alad, kultuurimä-

lestised, pärandkultuuriobjektid, looduslikud pühapaigad ja kohalikule kogukonnale olulised kohad.

KAHi alade majandamiseks on kokku lepitud kindlad põhimõtted. z Välditakse lageraie lanke suurusega üle 3 hektari. z Lageraiet tehakse maastikku sobituvalt. z Lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama rühmiti. z Lageraie järel uuendatakse raiesmik raiele järgneval kevadel. z Enne raiesmiku uuenemist ei

tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel. z Raietööde käigus tekkinud raidmed koristatakse kasutatavatelt metsateedelt ja -radadelt. z Maapinda ette valmistades ei kahjustata metsateid ega -radasid. z Turberaiet tehakse juhul, kui metsa kasvutingimused võimaldavad tagada metsa uuendamise. z Kokkuleppel huvirühmadega määratakse töödele ajalised piirangud.

Neljapäev, 20. aprill 2017

Mets 5

stutamise aeg

Annika Haas/Ekspress Meedia

Tõsised metsamasinad nii talunikule kui ka metsamehele www.bmf.ee

11 t 7,45 m 3-4 0,24 m 2

PRO mudelil uued liigutatavad koormatalad

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

Kaks kuud raierahu Seoses lindude ja loomade pesitsusajaga on RMK kuulutanud riigimetsas välja juunikuu keskpaigani kestva raierahu, millega loodetavasti ühinevad ka erametsaomanikud. Raierahuga tahetakse ära hoida vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisajal.

Lageraiet raierahu ajal ei tehta. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtavad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes. RMK töötajad korraldavad raierahu ajal metsaistutust (21 miljonit puud), noorendike hooldamist (43b000 hektaril) ning metsasihtide ja -teede korrastamist (ühtekokku 14 000 kilomeetrit).

Näpunäiteid algajale metsaistutajale Kel varasemat metsataimede istutamise kogemust pole, sel tasub kõrva taha panna kõik asjatundjate soovitused. z Vali õige istutusaeg – kui istutad kevadel, jõuavad taimed korralikult juurduda. z Paljasjuurseid taimi transportides tuleks nad siduda 25–50 kaupa kimpu ja panna kastidesse või kottidesse. Hoia neid seal enne istutamist nii lühikest aega kui võimalik. z Istutusmaterjali ei tohi jätta lahtiselt päikese kätte, sest taimejuured võivad mullast väljajäämisel kuivada juba mõne minutiga. z Hoia taimi istutuskoha lähedal ajutises kraavis või kõrgete puude all varjus. z Enne istutamist lõika istikute pikad juured lühemaks. z Potitaimi tuleb enne istutamist kindlasti kasta või hoida neid looduslikus veesilmas, et turvas taimejuurte ümber oleks niiske. z Paljasjuursete taimede istutamisel kasutatakse tavaliselt istutuskõblast, labidat või kiillabidat, potitaimede istutamiseks on istutustoru. z Lopsakama rohukasvuga kohale istuta võimalikult suur taim, tõrju heintaimi istutatud puutaime ümbert. z Taimede istutussügavus peaks olema selline, et

taime juurekael oleks umbes paar sentimeetrit mullaga kaetud – nii ei hakka juured kuivama. z Ajutiselt liigniiskes kasvukohas ära istuta reljeefi madalaimale osale, kuhu võib koguneda vesi. z Võimalusel istuta kivi või kännu lähedusse, sest siis saab taim öösel osa kännust/ kivist eralduvat soojusest ja peab vähem külma taluma. z Tee juurestiku suurusele vastav auk ja jälgi, et taime asetamisel istutusauku jääksid juured laiali. z Hoia taim otse, kui istutusaugu mullaga täidad, tihenda korralikult muld taime ümber ja kontrolli õrnalt ladvast tõmmates, et see ei tule mullast välja. z Juunis-juulis niida või kitku puutaimede ümbert kasvu takisVida Press tavat rohtu, sügisel vabasta puukesed kulust. z Rohttaimede tõrjet tuleb teha seni, kuni puutaimed on rohurindest välja kasvanud. Sõltuvalt kasvukohast ja hooldamisest kulub selleks 2–4 aastat. z Metsakultuuride hukkunud osadele on vaja taimi juurde istutada. 3-4 aasta vanusesse metsakultuuri on soovitatav istutada 4-5 aasta vanuseid istikuid.

Allikad: Luua metsanduskool, Riigimetsa Majandamise Keskus

Madis Veltman/Eesti Meedia

AS A&P Mets ostab: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • PÕLLUMAAD Info

tel. 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Kaasamiskoosolekud Kõrgendatud avaliku huviga aladele plaanitud tööd arutatakse läbi kaasamiskoosolekutel. Järgmised koosolekud huvirühmade kaasamiseks toimuvad: z Siimsilla, Põlvamaa: juuli-august 2017.b Lisainfo ja osalemisest teavitamine: Põlvamaa metsaülem Andres Sepp, andres. sepp@rmk.ee z Riisali, Raavitsa küla, Karula vald, Valgamaa: august-september 2017. Lisainfo ja osalemisest teavitamine: Valgamaa metsaülem Risto Sepp, risto.sepp@rmk.eeb z Taevaskoja, Põlvamaa: september-oktoober 2017.b Lisainfo ja osalemisest teavitamine: Põlvamaa metsaülem Andres Sepp, andres.sepp@rmk.ee z Koorvere küla, Valsi, Põlvamaa: oktoober-november 2017.b Lisainfo ja osalemisest teavitamine: Põlvamaa metsaülem Andres Sepp, andres.sepp@rmk.ee Allikas: RMK

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Neljapäev, 20. aprill 2017

6 Mets

Raieõiguse müük nõuab põhjalikku kodutööd KRISTJAN ARRAS

Abi metsaühistust

Kasvava metsa raieõiguse müümine tähendab, et ostja saab õiguse teha lepingus määratud metsaosadel raiet, metsamaa jääb endiselt omanikule.

Raieõigust müüa soovides võib metsaomanik võtta ühendust kohaliku metsaühistuga, kust saab nii infot kui ka abi. Ühistu võib korraldada raieõiguse enampakkumise, võtta enda peale nii raie tegemise kui ka müügi või aidata omanikul leida usaldusväärne ettevõtja metsa ülestöötamiseks ja ostja metsamaterjalile. Pärast raiet aitab ühistu sageli ka uue metsapõlve kasvama panna.

leht@ohtuleht.ee

Omanik võib raietööd ja metsamaterjali müügi ka ise korraldada, aga kui ta pole metsaasjadega eriti kursis, võib see olla keeruline. Omanikul tuleks end kõigepealt kurssi viia seadusandluse ning metsa ülestöötamise mi se ja ja müügi müüg mü ügii korraldusega, korr ko rral aldu duse sega ga, et mitte kanda asjatuid kulutusi ja kokkuvõttes rahalist kahju. Seetõttu otsustavad paljud metsaomanikud raieõiguse müügi kasuks. Seegi nõuab tõsist kodutööd.

Taustakontroll vajalik «Raieõiguse ostjat valides tasub alati teha taustakontroll, et veenduda ostja usaldusväärsuses – parima hinna pakkuja ei pruugi alati tagada kvaliteetset tööd,» juhendab Erko Soolmann, Metsahaldur OÜ metsamajanduse juht. Tuleks uuri-

da nende arvamusi-hinnanguid, kelle metsas on raieõigust osta soovija varem raiet teinud, ja langetada lang la nget etad ada a otsus otsu ot suss kogutud kogu ko gutu tu u info põhjal.

Metsaraiele Metsaraiel l eelneva mets metsa s hindamise peaks omanik oman tellima erapooletult hindajalt, hindajal l näiteks mõnelt metsa hindamis- jja metsakorraldusettesakorraldu u võttelt. K Ka hindaja valimisele valim peaks eelnema ee e põhjalik k taustakontroll. takontro o Raieõiguse Raieõ õ müügii asjus sõlmivad müüja ja müü ü ostja lepin-

gu, milles määravad ära raiele minevad metsaosad, raie ligikaudse mahu (tm), raieviisi ja -aja, tasu ja selle maksmise korra ning poolte kohustused ja õigused.

Metsamatka IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Hea leping maandab riske

Loodusekauget linnainimestki võib mõnikord haarata soov metsamatkale minna, aga mõtte teoks tegemist takistab hirm metsa ees.

«Raieõiguse müügilepingut sõlmides tuleks müüjal iga punkt hoolikalt läbi mõelda, et leping saaks võimalikult üksikasjalik ja maandaks tekkida võivaid riske,» märgib Erko Soolmann.

«Kindlasti tuleks täpselt kirja panna see, kas ostja saab raieõiguse lepingu allkirjastamise või tasu laekumise hetkest ja millal üldse võib ta raieõigust kasutada, aga ka näiteks see, kellel ja milline on vastutus võimaliku rööbaste tekitamise ja metsamaterjali veo käigus lõhutud teede-kraavide taastamisel.

Ka tuleks lepingus fikseerida, kas ja kui palju tuleb jätta säilik- ja seemnepuid lageraiega majandatavatel metsaosadel, samuti metsavaruja kohustus teha harvesterieelne või -järgne alusmetsa ja võsaraie.»

«Kui on oht, et lepingus märgitud tingimusi võidakse rikkuda, siis tuleb kasutada tagatisraha,» soovitab Soolmann. «Selle tagastab raieõiguse müüja ostjale siis, kui kõik kokku lepitud tingimused on täidetud.»

«Tahaks lastega matkale minna, lasta neil telgis ööbida, õpetada lõket tegema, aga ei julge – alles ju käisid hundid taluõuedelgi kolamas, kuidas me siis seal metsas...» võdistab linnainimesest metsapelgur õlgu.

Staažikat matkameest Meelis Maidlat Põlva matkaklubist ajab selline jutt südamest naerma. «Loomi võib metsas kohata küll, vahel näed mõnel lagendikul rebast hiilimas või metskitse ümbrust uurimas,» ütleb ta.

«Inimesed liiguvad tavaliselt matkal ju mitmekesi koos, räägivad ja teevad müra, loomad hoiavad targu eemale. Mina olen oma lapsepõlve soosaarel veetnud ja umbes kolmkümmend aastat matkamisega tegelnud, seega olen metsas olnud suure osa oma elust – aga ilvest ma metsas pole näinud, karu samuti mitte, hunti olen korra öösel lõkke ääres istudes kaugelt kuulnud. Loomi näeb meie metsades pigem harva – kui, siis on see ikka puhas vedamine! Nemad eelistavad ikka

omaette hoida.» Neil, kes omapäi siiski metsa minna pelgavad, soovitab Meelis Maidla võtta ühendust mõne matkaklubi või -juhiga. «Siis saab esimesed matkad kogemuste saamiseks teha suurema rühmaga,» juhendab ta, «Kindlasti ei maksa matkamõttest loobuda – mets on avastamist väärt!»

Sama kinnitab ka Eesti Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. «Mets on inimesele ikka väga turvaline paik,» ütleb ta.

«Linna on palju rohkem põhjust peljata, seal on ohte mitu korda rohkem!»

Võimalust, et matkaja metsas mõne kiskjaga kohtuks, kes endast ohtu võiks kujutada, peab jahimees olematuks, küll aga näeb ta vajadust loomi inimeste eest kaitsta.

«Kui näiteks juhtub metsas ette jääma mõni loomalaps, siis ei maksa teda hulgakesi pildistama tormata või – veel hullem – hakata nuputama, kuidas abitukest aidata,» hoiatab ta. «Enamasti on ta ema kusagil läheduses, seetõttu oleks inimestel arukam vaikselt oma teed minna.»

Tõnis Korts tõdeb, et paljudele inimestele tasub meelde tuletada ka kõige lihtsamaid looduses liikumise põhitõdesid – linnarahvas kipub loodusest võõrduma.

Vida Press

www.komatsuforest.ee

Ostame

Uus masin turul – Komatsu 8-rattaline HARVESTER Mugavus, stabiilsus ja erakorraline manööverdusvõime.

Komatsu 931XC on unikaalse lahendusega võrreldes teiste 8-rattaliste langetustraktoritega.

Külastage meid Maamessil väliplatsil ZEIGO SERVICE OÜ Tartumaa müük, hooldus, varuosad tel 504 4964

JL Hooldus OÜ Pärnumaa hooldus tel 510 9120

kasvavD PeWVD UDLH}LJXst meWVDNLQQLsWXLG YLUQDstDWXG Y}VD MD UDLHMllWPHLG /}XQD (HVWLV

PakXPH

SXLGX KDNNLPLVH tHHQXst

S}OGXGH MD NUDaYLGH SXKDstDPLVH tHHQXst

VP-46 Just Forest AMJ Jõgevamaa hooldus tel 518 3620

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

Neljapäev, 20. aprill 2017

Mets 7

pole pĂľhjust peljata Svetlana Aleksejeva

Juhiseid algajale looduses liikujale z Teekonda koostades eelista olemasolevaid matkaradasid. z Matkavarustust saab ka laenutada vþi laenata, kþike ei pea tingimata endale ostma. z Paki toit korduvkasutuskarpidesse ja kottidesse, nii vähendad matkal tekkivaid jäätmeid. z Tee endale selgeks piirkonna kohta käivad juhised ja piirangud. Pea nendest kinni. z Igaßheþiguste all mþeldakse looduses vabalt liikumise þigust kþikide maaomanike maad viisil, mis ei too endaga kaasa pahandusi ega segadust. z Pea meeles, et liikumist ja muid igaßheþigusi on piiratud looduskaitsealadel ja matkaaladel, þuealadel, pþldudel ja istandikel, ametivþimude otsusega ka muudel aladel. z Ka väljaþpetatud koer (vm koduloom) olgu loodusmaastikel vþi matkaradadel liikudes alati jalutusrihma otsas.

Ära jäta endast jälgi z Kasuta tähistatud matka- ja teeradu, et maastikku asjata mitte kulutada. z Vþimalusel jää laagrisse selleks tähistatud kohas. Kui niisugust paika läheduses pole, pßßa leida ÜÜbimiseks koht, kus on seda juba varem tehtud. z Väldi sambliku- jm tundlikku pinnast. z Käitu nii, et sinust ei jääks laagripaigale ßlearuseid jälgi. z Ära tee liigset lärmi ega häiri loomi.

Korista enda järelt

Ettevaatust tulega z Pea meeles, et lþket teha ja telkida tohib vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.

Ostame metsakinnistuid

Hind kuni 7000 â‚Ź hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee

z Enne teeleasumist uuri välja, kas metsaminek on tuleohu tþttu keelatud. Teavet saad päästeala infotelefonilt 1524 vþi lähimast RMK teabepunktist. z Kui metsaminek on lubatud, siis tea, et mida suurem on tuleohuklass, seda kþrgem on tuleoht. Teaveb tuleohuklasside kohta: www. emhi.ee z Ettevalmistatud lþkkekohad on ßhiskasutuses, seega arvesta, et seal vþib juba olla vþi tulla teisigi kasutajaid ja kþigil on ßhesugune þigus seal viibida. z Kasuta tule tegemisel valmis puid vþi mahalangenud oksi, ka looduslikku päritolu jäätmed vþid pþletada lþkkes. z Hoia lþke korralikult pþlev, ent vþimalikult väike. z Kaasasolevat grilli kasuta vaid ettevalmistatud ja tähistatud lþkkekohal, kasutatud grillsÜed kalla lþkkeasemele. z Ole tähelepanelik ja ära jäta lþket valveta.

Lahkudes kustuta see korralikult. z Ära suitseta metsas, vaid ainult ettevalmistatud ja tähistatud lþkkekohal. z Metsapþlengust teata telefonile 112.

z Kþik, mille jþuad metsa viia, jþuad sealt ka välja tuua. Isetegevuslik prßgimajandus koormab loodust vähem egatekita nii palju lärmi ja jälgi kui prßgi koristamine masinatega. z Ära pese toidunþusid veekogus: kogu nþudepesuvesi anumasse ja nþruta see pärast pesu maasse. Samal moel pese ennast, kui kasutad pesuvahendit – nii ei saasta sa veekogu. z Mþtle, kas vajadki pesuvahendit, ehk piisab vaid veest. Allikas: RMK

Uus profisaag Echo tootevalikus, CS-501SX, on mþeldud ennekþike raskeks metsatÜÜks. Selle soojendusega kummkattega käepidemed suurendavad tÜÜriista kasutusmugavust kßlmas ja märjas.

Jaapani tootja valmistatud sae mootor tÜÜmahuga 50,2 cm3 arendab vþimsust 2,57 kW. Sae kaal on 4,9 kg. Suurendatud vastupidavusega juhtplaadi pikkus on 15/38 cm, kett 1,5 mm .

325 64 hammast. KĂźtusepaagi maht 500 ml, Ăľlipaagi oma 280 ml.

Sael on magneesiumsulamist karter, dekompressiooniklapp, ujuv veotähik, reguleeritav ketiþli pealevool, kßlgmine ketipingutus. Läbipaistev kßtusepaak vþimaldab mugavalt hinnata kßtusekogust, suuri paagikorke saab avada ka starteri käepidemega. Komplektis on ka lumekate. Saele saab kaheaastase ettevþttegarantii ja viieaastase tarbijagarantii.

NB! Iga saemees peab kindlasti kandma turvapßkse. Kes saega metsas tÜÜtades on kordki tundnud, kuidas tßhikäigul saag pßksisäärt naksab, see turvapßkste vajalikkuses ei kahtle. Saepßkstel on spetsiaalsed kaitsekihid, mis pidurdavad saeketti ja aitavad ennetada þnnetust. Mþistlik on kanda saepßkse koos turvajalanþudega.

Allikas: Aiatehnikaeksperdid

600Â

inimest ootab RMK homsele talgupäevale Valgamaal Taheval. Mullusuvises tormis kahjustada saanud 15 hektarile istutatakse ligi 40 000 metsataime.

KHR Forest

‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine

‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP

63

0(76

Ostame Ăľiglase hinnaga raieĂľigust ja metsamaad Ăźle Eesti.

Metsamaa vĂľib olla ka koos pĂľlluga.

5558 6086 khreesti@gmail.com www.khrforest.eu

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

AM TIMBER ostab • KASVAVAT METSA ja VÕSA (ka väheväärtuslikku) • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI

Järgmine erileht

Mets

• METSAMATERJALI TRANSPORT • METSA ĂœLESTĂ–Ă–TAMINE • METSA ISTUTAMINE

ilmub septembris 2017

OSTAME kasvavat ja ladustatud vþsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru.

Teostame vþsaraiet ja väljavedu.

OSTAME ka kĂźttepuid, metsakinnistuid ja raieĂľigusi.

Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 vĂľi kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

Saag raskeks me etsatÜÜks metsatÜÜks

INFO: Kontakttelefon 523 1139 e-post latesto@latesto.ee

rohelise energia allikas...

•

•

MĂœĂœK Tel 507 9940 amtimber001@hotmail.com www.amtimber.ee

Neljapäev, 20. aprill 2017

8 Mets

Tartu ONOFF-is

DROONIPÄEV

laupäeval, 22. aprillil kl 12-14 - linna parim valik droone kohapeal - lennutame DJI droone - nõu annab droonispetsialist Lisaks superhinnad ja mitte ainult droonidel!

Aprillis

50€

soodsam!

1199

349

TAVAHIND 399 esmaklassiline nutikell sisseehitatud GPS-i ja kõlariga, pulsi- ja sammulugejaga

droon DJI Mavic Pro

-10%

- arvutitarvikud (kott/ümbris, hiir, klaviatuur, arvutikõrvaklapid, -kõlarid, printeritarvikud)

- telefonitarvikud (akupank, ümbris, laadija, autohoidik, handsfree) püsikliendile -20% - kaablid, patareid, kalkulaatorid

- fototarvikud (objektiiv, statiiv, kott)

- projektorid, graafikalauad, diktofonid - spordi- ja nutikellad - fotokaubad (foto-, video-, seikluskaamerad) - nutikad kodutooted, GPS-id, videoregistraatorid

- võrgutarvikud (ruuter, modem)

-5%

püsikliendile -15% Allahindlus kehtib AINULT Tartu ONOFF-is 20.04-15.05.2017

-5%

-10%

- nutikaalud, mängud - Satzuma tehnikavidinad ja FischerTechnik konstruktorid