Mets ja Põld jaanuar 2023

Harilik mänd on küllap meie kõige visam puuliik: ta saab hakkama nii rabas kui ka liivasel ja paekivisel mullal. Seetõttu hõlmabki männikute levila kolmandiku Eesti metsamaast. Kui mullaviljakuse ja niiskuse suhtes lepib mänd kõigega, siis hämaras, ilma valguseta ei taha ta kasvada. Männikus jätkub valgust ka puude alla, nii et männikud on alati valgusküllased.

2023. aasta Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustab männi perekonda metsateadlane Ivar Sibul. Maailmas teatakse kuni 120 männiliiki, mis on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, lähistundrast lähistroopika ja kõrgmäestikeni. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd, kuid paljusid teisi männiliike on meile sisse toodud ilu- ja pargitaimedena.

Eesti keeles on mändi eri piirkondades kutsutud mitmesuguste nimetustega. Need on väljendanud nii männipuu vanust, suurust, kasvukohta kui ka otstarvet. Eesti kirjakeeles on põhiliseks saanud „mänd“, ehkki see on „pedajast“ palju noorem männipuu nimetus. Esialgu tähendas „mänd“ toidu segamiseks kasutatud abivahendit — pudrumända. Männinimetuste põnevast ajaloost kirjutab samas ajakirjanumbris keeleteadlane ja murdeuurija professor Karl Pajusalu. EESTI LOODUS

Talvine metsamatk kasvatab

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Mõned miinuskraadid, tuulevaikus, maaliliselt härmas puud – imeilus vaatepilt! Miks tunda talvest rõõmu vaid aknast välja vaadates või põgusal jalutuskäigul, kui selline ilm on suurepärane võimalus võtta pere või sõpruskond kokku ja minna metsamatkale.

Olete pidevalt hädas sellega, et lapsed, kes kindluste ehitamise ja lumesõdade east väljas, ei tõsta talvisel nädalavahetusel naljalt varvastki õue, vaba aeg veedetakse peamiselt ninapidi telefonis? Mis muud, kui tuleb endal eeskuju näidata ja perele teada anda: järgmisel nädalavahetusel läheme!

Looge

ühiseid mälestusi

Ideaalset ilma ootama jääda ei maksa, siis võib kergesti juhtuda, et enne, kui metsamatkast asja saab, jõuab kevad kätte. Kui igasugune matkakogemus puudub, siis väga tõsise külmaga ei maksa päris esimest retke küll ette võtta – aga paljuke neid pakasepäevi Eestimaa talve ikka mahub.

On peresid, kelle jaoks lühemad ja pikemad retked loodusesse on elu enesestmõistetav osa. Kui tutvusringkonnas on selliseid inimesi, tasub kindlas-

Kui peatuspaik on populaarne ja külastajaid käib ka talvel palju, ei pruugi puid iga a a k igi e jaguda – selleks tasub valmis olla.

kasvatab ja karastab

Matkaja meelespea

ti neilt nõu küsida: kuhu esimene retk ette võtta, mille järgi talviseks ööbimiseks kohta valida, mida kaasa võtta, et koorem, mida tassida, poleks liiga suur, aga kõik vajalik oleks siiski olemas. Pered, kes on aastaajast sõltumata kümneid kordi ööbinud metsaonnides, telgis või suisa lageda taeva all, kuulanud üheskoos metsahääli, imetlenud päikesetõuse ja -loojanguid, lugenud kokku taevatähti, valmistanud toitu järvest püütud kaladest, õppinud loodustarkusi ja korraldanud sõpradele ellujäämiskursusi, kinnitavad kui ühest suust, et matkadeks valmistumise vaeva tasuvad kuhjaga neilt retkedelt saadud kogemused ja kogutud ühised mälestused.

Valmistu ootamatusteks

Samas kinnitavad kogenud matkasellid, et talvisele matkale, olgu see või ühepäevane, ei maksa kindlasti minna korraliku varustuseta, sest eriti laste –aga vahel ka täiskasvanute – puhul sõltub suuresti just esimesel matkal saadud kogemusest

see, kas järgmisi retki üldse tuleb.

Esimestel loodusretkedel tasub teekonda valides arvestada RMK lõkkekohtade või metsaonnidega, mis pakuvad võimalust pisut muretumaks hakkamasaamiseks.

Siiski tasub meeles pidada, et talvisel hooajal (tavapäraselt detsembrist aprillini) ei pruugi neile kõigile niisama lihtsalt ligi pääseda. RMK majandab 13 puhkealal, kuues rahvuspargis ja kümnetel kaitsealadel 650 külastusobjekti, talvel neid kõiki korrapäraselt ei hooldata.

Radadel tehakse talviseid hooldustöid vähemalt üks kord kuus, ülejäänud külastusobjektidel (lõkkekohad, metsaonnid) vähemalt kaks korda kuus. RMK kodulehel on talvise hooldusega külastusobjektidele nimekirjas lisatud märgisega „Aastaringne hooldus“.

Talvine hooldus tähendab, et loodud on parkimisvõimalus, mis on lumest lahti lükatud. Parklast lõkkekoha või metsaonnini viivaid radu üldjuhul lumest ei

Matkalust sõltub ka varustusest

puhastata. Kui lund on sadanud korraga palju, lükatakse juurdepääsuteed RMK külastusobjekti parkimisvõimaluseni lahti ühe kuni kahe nädala jooksul, eriti raskete lumeolude puhul võib ka juhtuda, et juurdepääs parklale pole tagatud.

RMK loodusvahid püüavad talvistes oludes looduses liikujaile RMK külastusobjektide kasutamiseks luua võimalikult mugavaid tingimusi. Näiteks on üldjuhul rajatiste (käimlad, puude varjualused, metsaonnid, metsamajad) sissepääsud lahti lükatud ja võimalusel trepid lumest puhtad, kuid rajatistevahelisi radu lumest ei puhastata. Samuti ei lükata üldiselt lumest puhtaks matka- ja õpperadu, kuid Keila-Joa ja Toila Oru pargis ning Kaali puhkekohas ja Taevaskojas hoitakse peamised jalutusrajad ja trepid lumest vabad ning võimalusel tehakse ka libedusetõrjet.

Kõiki metsamajakesi ja lõkkekohti varustatakse ka talvel lõkkepuudega, aga kui koht on populaarne ja külastajaid ka talvel palju, ei pruugi puid igal ajal kõigile jaguda, seega tuleb valmis mõelda, kuidas saadakse hakkama siis, kui puid siiski pole.

Talvel hooldatavaid RMK objekte ja hooldusringide sagedust saab vaadata www. loodusegakoos.ee objektilehelt.

Öeldakse: ei ole halba ilma, on vale rõivastus. Tõepoolest: kui ikka tuul lõõtsub läbi rõivaste ja sõrmed-varbad esimese pooltunniga külmetama hakkavad, on ka kõige maalilisemast loodusest vähe rõõmu. Mis peaks kindlasti olemas olema?

z KIHILINE RIIETUS. Soe pesu, mis imab niiskust ja jätab keha vastas mõnusalt kuiva ja sooja tunde (nt meriinovill), kerge soe vahekiht (nt fliis) ja tuult pidav jope –mõõdukatest miinuskraadidest rohkem võib liiga teha külm tuul, mis puhub läbi riiete.

z MATKASAAPAD. Saabastesse peaks vabalt mahtuma kaks paari sokke – kitsastes saabastes hakkavad jalad külmetama. Sokkidest peaks paksem olema vastu ihu ja õhem selle peal. Kui lund on palju, kuluvad ära ka lumekaitsmed (bahillid).

z SOOJAD VARURÕIVAD. Ülearu soojalt end sisse pakkida ei maksa, kuid lisakampsun ja kuivad sokid-kindad peaksid olema seljakotist võtta.

z PIISAVALT TOITU. Külmas kulutab inimene rohkem energiat, mistõttu vajab ka rohkem toitu. Pea nõu vilunud matkasellidega – eriti kui matk on pikem ja kõike peab jaksama kogu teekonna jooksul kaasas kanda.

z TASKU - VÕI PEALAMP JA VARUPATAREID. Külma käes tühjenevad patareid kiiremini. Et varupatareid siis, kui neid vaja läheb, ka toimiksid, tasub neid hoida soojas, nt põuetaskus võimalikult keha lähedal.

z LAETUD MOBIILTELEFON. Ka telefoni aku kipub külmaga kiiremini tühjenema, seepärast tuleks matkaseltskonnas omavahel kokku leppida, et ühe inimese lae-

tud telefon jääb varutelefoniks, mida ta hoiab välja lülitatuna ihu lähedal soojas. Nii on kindel, et kui juhtub midagi ettearvamatut, on olemas vähemalt üks töötav telefon, millega saab abi kutsuda.

z KORRALIK KAART. Telefon on kahtlemata abiks, aga igaks juhuks võiks kaasas olla ka korralik paberkaart – see ei kaalu suurt midagi ja kaasavõtmine pole eriline vaev.

z TULEHAKATUSMATERJAL. Kuivad pilpad ja süütetabletid aitavad lõkke kähku põlema saada. Kui ka lõkkekoht on puudega varustatud, kulub kuiv süütematerjal ikka ära.

z TIKUD. Neid võiks kaasas olla rohkem kui üks toos ja matkaseltskond peaks need omavahel ära jaotama – siis ei saa juhtuda, et kõik tikud ära kaovad või märjaks saavad. Kindlasti tuleb tikud pakkida veekindlasse kotti.

z LABIDAS. Ka väike labidas peaks igaühel talviti auto pakiruumis käepärast olema – lumesadu võib teed tõkestada, ka tasub arvestada vajadusega peatuspaik hangest välja kaevata.

z PIISAVALT KÜTUST. Kui plaan on sõita matka alguspunkti autoga, tangi paak enne teele asumist täis. Külma ilmaga ja rasketes teeoludes kulub kütust tavapärasest rohkem, ka võib juhtuda, et mõni tee on läbimatu, mistõttu tuleb ringi sõita. Ka siis, kui autoga lootusetult lumme kinni jääd, hoiab töötav mootor sõiduruumi soojana, kuni abi kohale jõuab.

z PUKSIIRKÖIS JA KROKODILLID. Need võiksid talvel alati autos olla – ilmaoludest põhjustatud vahejuhtumeid ei või iial ette teada. Allikad: RMK, Tõnu Jürgenson „Seljakotiga looduses. Matkaselli taskuraamat“ (2013)

z Kasuta lõkkepuid säästlikult! z Kui lõkkekoht asub parkla lähedal ja tuled autoga, siis võta pettumuse ära hoidmiseks puud ise kaasa.

Toidu valmistamisel on alternatiiviks matkapliit või priimus.

Kõik, mis jaksad metsa viia, jaksad sealt ka ära tuua!

Kui märkad „lõkkepuukratti“, siis helista infotahvlil olevale numbrile või kirjuta e-mailile loodusegakoos@rmk.ee

KIK ja Erametsakeskus ühinesid

1. jaanuaril 2023 ühinesid Erametsakeskus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Ühendatud asutus kannab nime Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

z Erametsakeskusest sai KIKi metsaosakond, mis jätkab erametsanduse arendamist ning metsandustoetuste andmist. Erametsatoetuste taotlemine jätkub endisel viisil.

z Senised kontaktisikud erametsandustoetuste teemadel jäävad samaks. Senisele aadressile (nimi@eramets.ee) saadetud e-kiri jõuab kohale. Töötajate telefoninumbrid on samad (kirjas KIKi kodulehel).

z Metsaomanikule vajalik info on endiselt leitav erametsaportaalist www.eramets.ee.

z Erametsanduse uudistega kursis olemiseks tasub liituda KIKi erametsanduse uudiskirjaga ja jälgida Facebooki lehte KIK eramets.

z Kõik senised Erametsakeskuse arved tuleb alates 1. jaanuarist 2023 esitada e-arvena KIKile.

z KIKi metsaosakonna postiaadress on Narva mnt 7A, Tallinn, 15172.

z Metsandustoetusi puudutavate küsimustega võib e-kirja saata aadressile info@kik.ee.

IA MIHKELS

MAADE METSASTAMINE: vastuoluline,

Väheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on alati tekitanud vastandlikke tundeid. Rohu- ja põllumaa pindala moodustab 39% Euroopa maast ning on ülioluline, et meil oleks olemas toit. Samal ajal on näiteks ajavahemikul 1990–2020 Euroopas metsamaa pindala suurenenud 10%, suurem metsastamine ja puude istutamine on endiselt rohepöörde üks eesmärk. Kuidas aga leida tasakaal maakasutuse erinevate eesmärkide vahel?

PRIIT PÕLLUMÄE

Keskühistu Eramets tegevjuht

Eestis on statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel 28% põllumajandusmaad – rohkem kui 1,2 mln hektarit. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava kohaselt on kasutatavat põllumajandusmaad umbes 1 mln hektarit, mis jaguneb omakorda haritavaks põllumaaks (~700 000 ha) ja püsirohumaaks. Haritavat põllumaad on seejuures viimase 12–13 aasta jooksul lisandunud 100 000 hektari jagu. Metsamaad on meil viimastel aastakümnetel lisandunud u 80 000–90 000 hektarit, peamiselt rohu- ja põllumaade arvelt. SMI andmetel on meil lisaks  000 ha õõsastikke

Maakasutuse muutumine on mingis mõttes paratamatu. Ajaloos on metsa muudetud põlluks ja teatud aegadel on mets taas endistel põllumaadel võimust võtnud. On aga ka pöördumatuid muutusi. Hiljutises maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkonna uuringus, mille koostasid Keskkon-

naagentuur ja Eesti Maaülikool, on välja toodud, et võrreldes 1990. aastaga olime 2019. aastaks kaotanud asustusaladele üle 19 000 ha maatulundusmaad.

Seda, kui palju võiks meil praegu olla sobivat põllumajandusliku kasutuseta ja metsastamiseks sobivat maad, on hinnatud mitmel korral. Uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimekuse analüüs“ esitati metsastatava pindala konservatiivse hinnanguna 110 000 ha looduslikke rohumaid perioodil 2020–2050. Aastal 2019 analüüsis Keskkonnaagentuur SMI, Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) ja PRIA andmeid kasutades looduslike rohumaade olemust ning leidis, et metsastamiskõlbulikke alasid on u 160 000 ha. Varem on hinnatud metsastamiskõlbulike maade olemust SMI proovitükkidel. Viimane hinnang on SMI 2010. aasta andmetel, mille alusel soiks metsastamiseks k kku 0 000 ha. Hiljutises LULUCF-i uuringus on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilik-

ke alasid on Eestis 75 000 ha. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on potentsiaalselt metsastavad maad eraomandis.

Vaja kompromisse eesmärkide vahel

Metsastamine võib olla vastuolusid tekitav. Samas on ka LULUCF-i uuringu aruandes välja toodud, et kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult sidumise suurendamist toetavatest meetmetest (sh metsamaal), vaid tuleb panustada ka heite vähendamisse. Seda mitte ainult teistes LULUCF-i kategooriates, vaid kõikjal. Rõhutatakse, et arvestama peab sotsiaalmajanduslike mõjudega, mis eeldavad kompromisse eri eesmärkide vahel. Teatud tunnustega maade metsastamine võib olla hea kompromiss, kuidas soodustada pikemas perspektiivis suuremat LULUCF-i sektori süsiniku sidumist.

Sellised tunnused võivad olla näiteks mulla tüüp (turvasmuldadel maad), maade suurus (väikesed lahustükid, kus maa harimine on keeruline) või asukoht (suurematest teedest ja asustusest kaugemad põllumajandusmaad). Näiteks on LULUCF-i uuringus välja toodud, et turvasmuldade harimine moodustab ligi 40% põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside heitest ja metsastamine aitaks neid heitkoguseid vä-

hendada. Samas tuleb jääda realistlikuks ja tõdeda, et lõputult me metsamaaga süsinikku lukku panna ei saa, saame seda vaid talletada ja sedagi piiratud ulatuses. Loodusseadused on ka LULUCF-i arvestusreeglitest tugevamad.

ÜPP strateegiakavas on välja toodud, et PRIA andmetel oli 2018. aastal renditud põllumajandusmaade osakaal kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast ligi 68%. See tähendab, et paljude eraomanike jaoks on põllumajandusmaa rent üks võimalik tuluallikas. Värskelt ilmunud maa-ameti maa maksustamishinna analüüs näitas, et maa väärtus on viimase paari aastakümnega tõusnud kümme korda. See tähendab, et ligi kümne aasta pärast võib maamaks olla umbes kahekordne.

Kas, mida ja kuidas metsastada

Mõningased leevendusmeetmed maamaksu tõusule on seadusega küll ette nähtud. Näiteks on maksumäärasid seadusega vähendatud 2,5 kuni 5 korda. Lisaks on seadusega seatud maamaksule kasvupiirang: maamaks ei suurene rohkem kui 10% aastas. Sõltumata nendest leevendusmeetmetest võib eeldada, et pikas perspektiivis maamaks suureneb. Praegu on paljudel juhtudel väiksemad põllumajandusmaa tükid kasutada antud kas tasuta või mi-

vastuoluline, aga möödapääsmatu

nimaalse renditasu eest. Juhul, kui vahepeal maa rendihind samas tempos ei tõuse, siis väheneb oluliselt renditootlus, mis paneb väiksemaid maaomanikke mõtlema alternatiivide peale. Metsastamine võib olla üks neist.

Eestis on väärtuslik põllumajandusmaa kaitstud kohalike üldplaneeringutega, sest just neis määratakse sellise maa kaitse- ja kasutustingimused. Praegu käib aktiivne üldplaneeringute koostamine ja vähemalt eelnõu tasemel on olemas suurem osa omavalitsuste üldplaneeringutest. Rahandusministeerium arendab üleriigilist ühtset planeeringute andmekogu, mis koondab kõik kehtestatud planeeringud ja mille alusel saab veenduda, et ei metsastata väärtuslikku põllumaad. Kõik see tagab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse ja annab võimaluse metsastamiseks just maadel, mis ei ole sobilikud põllumajanduslikuks tootmiseks, aga on sobilikud metsa kasvatamiseks.

Kasutusest välja jäänud põllumajandusmaade metsastamiseks on erinevaid võimalusi. Ennekõike tuleb lähtuda kasvukoha tingimustest (veerežiim ja mullaviljakus) ning maaomaniku soovist.

Arukask passib hästi Üheks sobilikumaks võimaluseks on siiski hinnatud metsastamist arukasega. Lehtpuud on juuremädanike suhtes okaspuu-

dest kindlamad ja noores eas ka kiirema kasvuga. Arukask on valgusnõudlik puuliik, kasvades peamiselt esimeses rindes, kliima suhtes on ta vähenõudlik ja külmakindel. Samas on kasepuit kasutatav väga laia spektriga toodete tegemisel. Et valdavalt on metsastatavatel aladel tugev rohukasv, on mõistlik kasutada ennekõike suuremaid istikuid (0,5 m ja suuremad), et tagada kasvueelis rohttaimede ees ja lihtsustada esimeste aastate hooldustöid. Puid võib istutada sõltuvalt puuliigist, istutusmaterjali ja maa omadustest 1200–1400 tk/ha kohta.

Võrreldes loodusliku metsastumisega on teadlikult metsastataval alal kasvama hakkav mets kvaliteetsem ja tootlikum. Esiteks on võimalik istutada alale sobilikul hulgal taimi, teiseks on istutusmaterjal kvaliteetsem ja seega kiirema kasvuga. Kiirem kasv tähendab intensiivsemat süsiniku sidumist. Metsamaa näitel on Keskkonnaagentuuri arvutused näidanud, et inimese uuendatud okaspuupuistutes võib raieringi keskmisena olla tagavara suurem u 27 m3 hektari kohta. See tähendab, et raieringi keskmisena on uuendatud metsa seotud CO2 varu hektari kohta 32 tonni suurem võrreldes puistuga, mis on jäetud looduslikule uuenemisele. Samamoodi on see ka metsastatava maaga, kus süsiniku sidumine ja talletumine on efek-

tiivsem, kui seda on teadlikult metsastatud. Võrreldes metsade uuendamisega on metsastamise mõju süsiniku täiendavale sidumisele aga mitu korda suurem.

Metsaühistud abiks

Piirkondlikud metsaühistud arendavad oma liikmetele välja uusi võimalusi. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel töötame välja aja- ja asjakohast taristut metsade rajamise ja süsiniku sidumise koostööplatvormi ellu kutsumiseks. Koostöö hõlmaks erasektorit (eri ettevõtted ja organisatsioonid), maaomanikke ja piirkondlikke ühistuid. Tulemuseks on veebilahendus, mille kaudu maaomanikud saavad edastada sooviavaldusi mõne oma maatüki metsastamiseks.

Metsaühistu kaubamärgi all tegutsevad piirkondlikud ühistud aitavad korraldada vajalikud tööd, sh maapinna ettevalmistuse, taimede hankimise ja istutamise. Ettevõtted, kes soovivad metsastamist toetada, saavad platvormil selle võimaluse, muu hulgas ülevaate sellest, kui palju, mida ja kuhu istutati.

Esimesed edukad katsetused erainitsiatiivil toimiva metsastamise toetamiseks on meil tehtud. Metsakasvatuslikud teadmised endistel põllumaadel väärtuslike puistute kasvatamise kohta on ühistutes samuti olemas.

Artikkel ilmus ajakirjas Põllumehe Teataja detsembris 2022.

Sven Arbet / Ekspress Meedia

Maaelu Teadmuskeskus alustas

1. jaanuaril alustas tööd riigi teadus- ja arendusasutus Maaelu Teadmuskeskus (METK), kuhu koonduvad Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) varasemad ülesanded. Uue asutuse direktor on Andre Veskioja.

Maaeluminister Urmas Kruuse märkis, et METKi loomine on vajalik osa valitsemisalas läbiviidavast riigireformist. „Me korrastame riigisisest valdkondlikku teadus- ja arendustegevust ning koondame kõik sarnased teadmised ühte kohta kokku,“ ütles Kruuse, selgitades METKi kui valdkonna juhtiva teadus- ja arendusasutus vajalikkust. „METKi ülesanne saab tulevikus olema kogu põllumajandusteadmiste ja infosüsteemi eestvedamine nii nõuande, teadmussiirde kui ka innovatsiooni osas. Teadmistepõhise majandamise kaudu tagatakse toidujulgeolek ja jätkusuutlik toidutootmine.“

Nutikas koostööpartner

METKi direktori Andre Veskioja sõnul on ETKI ja PMK liitmine suur meekonnatöö, kuhu on panustanud mõlema organisatsiooni töötajad. „Maaelu Teadmuskeskuse juhtkonnas jätkavad asedirektoritena senine PMK direktor Pille Koorberg ja asedirektor Andrus Rahnu. Mõlemad olid minuga samaväärsed kandidaadid loodava asutuse direktori ametikohale,“ rääkis METKi vastne juht.

Teaduse valdkonna asedirektorina tööd alustav Marko Kass tõdes, et arvestades põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid, saab METKi järgmise kümnendi suurimaks ülesandeks toidutoomisega kaasnevale keskkonnamõju vähendamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja elurikkuse säilitamisele kaasa aitamine: „Ma olen veendunud, et teadmuskeskusest kujuneb nutikas partner soodustamaks riigi, teadusasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd.“

Asedirektor Pille Koorberg märkis uue asutuse võimalustest rääkides, et tänu kahe asutuse liitumisele saab maaettevõtja endale partneri, kes on võimeline nõustama ja pakkuma innovatsiooniteenuseid kogu toidutootmise valdkonnas. Andrus Rahnu kinnitas, et METK on usaldusväärne partner riigi kontrollisüsteemi rakendamisel ja kindlalt on tagatud ka põldkatsete sõltumatu korraldamine. IA MIHKELS

Senine taristu säilib

Maaelu Teadmuskeskus täidab nüüd kõiki Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse seniseid ülesandeid. Kahe asutuse liitmise käigus jääb alles asutuste senine taristu, peakontor Sakus ja Jõgeval ning katsekeskused üle Eesti. Kõik senised kontaktandmed jäävad mõneks ajaks kehtima, paralleelselt töötavad ka uued aadressid kujul eesnimi.perekonnanimi@metk.agri.ee.

METKi kodulehe (metk.ee) kõrval toimivad esialgu ka veebilehed etki.ee ja pmk.agri.ee.

ERIMÄRGISTATUD DIISLIKÜTUS — kellele ja kuidas

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Selle aasta 1. jaanuaril muutus erimärgistatud diislikütuse (EDK) ostu ja müügi kord: nüüd võib seda osta ja kasutada üksnes ostuõigusega isik või volituse alusel tema esindaja. Jõustuvad ka muud selle kütusega seotud regulatsioonid, näiteks hakatakse kütuse ostmisel kontrollima ostuõiguse olemasolu.

Edaspidi saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellele on volitusega antud esindusõigus selle kütuse ostmiseks.

Füüsilised isikud enam erimärgistatud diislikütust osta ei saa, küll aga võivad nad kasutada erimärgistatud diislikütust, mis on ostetud enne 2023. aastat ja mis oli aasta alguseks jäänud kasutamata. Kütusemüüja

peab iga kord enne erimärgistatud diislikütuse müüki kontrollima, kas isikul on selle ostmiseks ostu- või esindusõigus.

Kellel on erimärgistatud diislikütuse ostuõigus automaatselt olemas ja kes peab selle saamiseks taotluse esitama, selgitab PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar.

Automaatne ostuõigus „Automaatselt saavad ostuõiguse ettevõtjad, kellel tehti 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks vähemalt ühe hektari põllumaa olemasolu või kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht loomühikut

loomi või kellel on vähemalt kümme mesilasperet,“ loetleb Kristi Võikar Maablogis. „Samuti saavad automaatselt ostuõiguse need ettevõtjad, kellel on 2023. aastaks kaluri kalapüügiluba.“

Ostuõiguse andmisel kontrollitakse lisaks ka vedelkütuse erimärgistamise seaduse nõuete täitmist ning seda, et ettevõtja ei oleks raskustes. „Raskustes olevatele ettevõtjatele ei tohi riigiabi anda, kuid neil on võimalik saada soodustust ettevõtja vähese tähtsusega abi limiidi ulatuses,” täpsustab PRIA ametnik.

Põllumajanduse valdkonnas alustas PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega eelmise aasta 15. novembril ning kalan-

Automaatselt saavad ostuõiguse teiste seas näiteks ka ettevõtjad, kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht loomühikut loomi.

duse valdkonnas 12. detsembril. Selle aasta 3. jaanuari seisuga on automaatselt ostuõiguse saanud 8090 ettevõtjat.

Kui pindalapõhise toetuse taotleja, loomapidaja või kutseline kalur ei ole veel ostuõigust saanud, siis on selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et esitamata on ettevõtja enda või tema sidus- või partnerettevõtte majandusaasta aruanne. „Kõigil eelnimetatuil palume kindlasti üle vaadata, kas majandusaasta aruanne on ikka äriregistrisse esitatud,“ rõhutab Võikar. „Ka saadab PRIA juhul, kui aruanne on esitamata, ettevõtjale sellekohase teavituse.“

Ostuõigus taotluse alusel

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, aga tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega, võivad Võikari sõnul esitada erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks taotluse. Kõige hõlpsam on seda teha e-PRIAs. Täpsed taotluse esitamist puudutavad nõuded on kirjas maaeluministri määruses „Põllumajanduses

Aldo Luud

Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks ja kutselisel kalapüügil.

DIISLIkuidas

kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“.

3. jaanuari seisuga oli esitatud 26 taotlust. PRIAl on erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse taotluse menetlemiseks aega 20 kalendripäeva.

„Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ostuõiguse saamisest ning taotlusi võetakse vastu aasta läbi,“ märgib Võikar. „Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse nõuetele.“

Volituse andmine

Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saanud isikud saavad anda selle ostmiseks volituse ka oma esindajale. Volitu-

Lubatud või keelatud?

Erimärgistatud diislikütuse kasutamine on lubatud, kui näiteks

z põllumajandusmasin sõidab põllumajandustööde tegemiseks avalikult kasutataval teel (näiteks traktor sõidab kündmiseks, külviks, viljakoristuseks jne garaažist põllule või ühelt põllult teisele);

z põllumajandusmasin sõidab avalikult kasutataval teel erinevate põllumajandustöödega seotud objektide vahel (näiteks vili veetakse põllult kuivatisse, hoidlast väetise vedu põllule, sõnnikuvedu laudast hoidlasse jne);

z põllumajandusmasin sõidab avalikult kasutataval teel remonditöökotta (kui remont on vältimatult vajalik põllumajandustööde jätkamiseks);

z põllumajandusmasinat kasutatakse taluniku laos, viljahoidlas, väetisehoidlas jne põllumajandustoodete laadimistöödel;

z põllumajanduseks kasutatava põllumajandusmaa (põllu) hooldamine (näiteks kraavide puhastamine, kändude juurimine, kivide vedu jne);

z generaatoriga toodetakse elektrienergiat, mida tarbitakse ainult põllumajandustoodete tootmiseks (näiteks loomalauda valgustus ja ventilatsioon).

Kasutamine on keelatud, kui näiteks z põllumajandusmasinat kasutatakse lisaks põllutöödele ka mis tahes muude tööde tegemiseks (näiteks metsatööd, pilliroo niitmine rannas vms);

z põllumajandusmasinat kasutatakse lumekoristuseks ja muuks teehoolduseks olenemata sellest, kas töid tehakse teehoolduslepingu alusel või vabast tahtest. Erandina on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada juhul, kui tee lumest koristamine on otseselt seotud põllumajandusliku tegevusega (näiteks vajalik loomalauta pääsemiseks või lauda juurde sõitvale piimaautole ligipääsu võimaldamiseks);

z põllumajandusmasinaid, selle varuosi ja muud põllumajandustehnikat müüvatel ettevõtetel põllumajandustehnika transpordil (nt transport sadamast müügifirma tegevuskohta), põllumajandustehnika ettevalmistamisel müügiks (sh tehnika esitlus ja tutvustus nii müügikohas kui võimaliku ostja juures) ja ettevõtte territooriumil põllumajandustehnika ladustamiseks kasutatavates tõstukites; z generaatoriga toodetakse elektrienergiat, mida ei kasutata otseselt põllumajandustoodete tootmiseks (näiteks kontori või elumaja tarbeks). Allikas: maksu- ja tolliamet

se saab anda ainult töötamise registrisse kantud isikutele ja/ või kalapüügiloale kantud kutselisele kalurile. Volituse saab anda e-PRIAs.

Isikud, kes on kantud äriregistrisse ettevõtte esindaja(te) na, saavad erimärgistatud diislikütust osta ilma lisavolitusteta.

Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse taotluse esitamise ja ostmiseks volituse andmise kohta soovitab Kristi Võikar lu-

Mahetootmises tuleb õppida riske hindama

21 mahetatra tootja tatrast leiti mahepõllunduses keelatud ainete jääke. Põllumajandusja toiduamet (PTA) juhib maheettevõtjate tähelepanu sellele, et neil tuleb regulaarselt hinnata ja ajakohastada oma ennetus- ja ettevaatusmeetmeid.

PTA mahepõllumajandus- ja seemneosakonna peaspetsialisti Marge Thetloffi sõnul leiti 21 tootja mahetatras fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääke, mis on mahepõllunduses keelatud ja mida nüüd peale muude toimeainejääkide kontrollitakse. Ettevõtja vastutab „Fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääkide mahetoodangusse sattumise põhjused võivad olla seotud kas mahetootmises lubamatute taimekaitsevahendite või mineraalväetiste kasutamisega,“ ütles Thetloff. Sarnaste juhtumite vältimiseks tuleb ettevõtjatel püsivalt hinnata oma meetmete tõhusust ja tegevuse usaldusväärsust. Näiteks saab ettevõtja ennetusmeetmena kirjeldada, milliste mahetootmise nõuetega kooskõlas olevate võtetega taga-

geda üksikasjalikumat infot PRIA kodulehelt. „Kõigil erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saanud ettevõtjatel ja nende volitatud esindajatel palume kindlasti tutvuda ka selle kasutamise tingimustega,“ rõhutab Võikar. „Need on kirjas juhendis „Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine“, mille leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Allikad: Maablogi (maablogi.wordpress.com), PRIA (pria.ee), maksu- ja tolliamet (emta.ee)

takse mullaviljakuse säilimine ja taimekahjustajate tõrjumine.

PTA sama osakonna peaspetsialisti Pille Edovaldi sõnul tuleb maheettevõtjatel esmalt kindlaks teha oma tegevuses kriitiliselt tähtsad etapid, kus saastumine lubamatute toodete või ainetega võib olla võimalik. Seejärel tuleb saastumise vältimiseks võtta kasutusele ennetus- ja ettevaatusmeetmed, nende rakendamine on ettevõtjale Euroopa Liidu mahemäärusega pandud kohustus.

„Ennekõike on maheettevõtja ise vastutav mahemääruse nõuete täitmise eest ning ettevaatus- ja

ennetusmeetmete rakendamine aitab nõudeid lihtsamini täita,“ rääkis Edovald. „Kui ettevõtja haldab oma tegevusi ja maandab riske, siis on tal kergem leida ja kõrvaldada põhjused, mis tingisid mittevastavusi. Lisaks saab dokumenteeritud tegevuse kaudu ka tagantjärele tõendada oma tegevuse nõuetekohasust.“

Kahtlustest tuleb teada anda

Kui maheettevõtjal on kahtlus, et mahetoode võib sisaldada mahepõllumajanduses lubamatuid aineid, siis tuleb tal kohe teavitada PTAd ning teha ametiga koostööd saastumise põhjuste kontrollimisel ja kindlakstegemisel. „Hea meel on tõdeda, et on ettevõtteid, kelle ettevaatus- ja ennetusmeetmed töötavad ning maheda nimetusega toode ei jõua kokkuostukohast kaugemale,“ ütlesEdovald. „See tõstab usaldust ettevõtja suhtes nii tarbijate kui ka järelevalveasutuse silmis.“

Mahetootmises tohib kasutada vaid mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobilikke väetisi, mullaomaduste parandajad ja taimekaitsevahendeid. PTA

Jahimeeste projekt „Ulukid teel“ laieneb

Tänavu rajatakse projekti „Ulukid teel“ raames üle Eesti vähemalt 11 uut reflektoritega piiratud maanteelõiku 13,1 kilomeetri ulatuses.

„On hulk maanteelõike, kus kohalikele jahimeestele on täpselt teada toimunud suurulukite ja sõidukite kokkupõrgete kohad, nende arv ja hukkunud ulukite liigid,“ rääkis projekti „Ulukid teel“ eestvedaja Urmas Salmu. Ulukireflektorite paigaldamist

rahastab If Kindlustus.

Kokku valmib 11 uut reflektoritega piiratud maanteelõiku üle Eesti, piirkonniti Keila-Joa ümbrus, Jõhvi linnast väljuv lõik, Viljandi linna ümbruses kolm lõiku, Pärnumaal Sindi ja Tori vahel kolm lõiku ning Pärnu-Rakvere maantee esikümne kilomeetrid. Esimeste seas said reflektorid paika Pärnumaal Tori-Sindi jahiseltsi eestvedamisel ning Sauga jahiseltsi aladel Rakvere maanteel. Jaanuari

jooksul piiratakse reflektoritega kõik planeeritud maanteelõigud, mida saab kokku 13,1 km ulatuses.

„Läinud aastal lõppes Eesti maanteedel vähemalt 4500 metskitse ja 195 põdra elu,“ ütles Urmas Salmu. „Seda on küll vähem kui 2021. aastal, kuid saame seda kindlasti veelgi vähendada, olenemata sõidukite arvukuse kasvust või transiitliikluse tihenemisest teatud osal maanteedest.“ EJS

• Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

• Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.

• DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

• Kummiroomikud koppadele.

• Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

• ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

• Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

• Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.

• Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

• Valuveljed-suurim valik.

• Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

• Tõstukite, laadurite rehvid, veljed.

• Elastikrehvid.

• Lumesaha kummiplaadid.

• CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani).

• ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid

maaletooja hinnaga.

UUS TÖÖRIIST BIG-BAG-KOTTIDE TÜHJENDAMISEKS

PILTTRADINGESITLEB

HUVITAVAID UUSI TAANI VÄLJA TÖÖTATUD TOOTEID 2023. AASTAKS.

Välja töötatud ja toodetud Taanis!

MEHAANILINE UMBROHUTÕRJE

GST Biostarpurustabpinna ja tõstabpinnase üles tähtratastevälimisesosas paiknevate labidate abil Labidad tõmbavadumbrohu varases kasvufaasis välja, mõjutamatapõllukultuuri kasvu. Sel moel on pinnas õhustatud jaumbrohi kuivab ära.

GST Biostar kohandabigapuhastuselemendi automaatseltmaapinnajärgi, reguleerides vedru abil survet,saavutades niiigatähtratta puhul maksimaalse puhastusefekti. GST Biostaron põllukultuurivastu äärmiselt õrn ja kahjustab teiste mehaanilisteumbrohutõrjeseadmetega võrreldes minimaalselt saaki

GST Biostari saabkasutadamitmesuguste põllukultuuride puhul (mais, nisu,raps,põlduba, kartul,suhkrupeet jne), olenevaltpõllukultuurikülvisügavusest. Pinnatöötlustoetabpinnase soojenemist, millel onpositiivne mõju taimede kasvule.

Võimsa GST Biostari töökiirus on 18–25 km/h

HYDROSAFE ON ...

... välja töötanud ainsa põllumajandusseadmete hüdrovoolikute käepideme, mis aitab põllumeestel hüdraulikakulusid vähendada – täiesti ilma värviliste ribade, tolmukorkide ja kiirliitmike puhastamiseta. Lisateabe

AgroBagiga püüdsime lahendada põllumajandusvaldkonna üldise vajaduse kiirema, lihtsama ja ohutuma Big-Bag-kottide avamise väetise laotamisel.