MESINIKE JA PÕLLUMEESTE KOOSTÖÖ SUJUB. METSATAIMI POLEGI NIISAMA LIHTNE KASVATADA. LINNUD-LOOMAD VAJAVAD HÄDASTI PESITSUSRAHU
Mets ja Põld Teisipäev, 24. mai 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Põldude lupjamine on kui vundament, millega põllumajandusettevõtja hakkab rajama tervet ja eluvõimelist taimikut. Tugeva vundamendiga kindlustatakse taimik, millega on tagatud kõrge saagikus ja toiteainerikas saak. Balansist (bilansist) väljas mulla pH tähendab väetiste toime vähenemist ja lõpuks ka kasinat saagikust. Oma igapäevategevuses peab ka põllumees üha rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas majapidamises püüelda CO2-neutraalsuse suunas. Alustada saab vähesest, aga püüelda tuleb suurema poole. Vähendada CO2 heidet ja suurendada rohelist jalajälge saab ka põldude lupjamisel. Siinkohal on oluline aru saada, kuidas valida põldude lupjamiseks just sobiv materjal ja kuidas üks või teine lubiaine mullas käitub – kas seob süsiniku või pigem emiteerib seda. Esimesel juhul saame rääkida CO2-neutraalsest lupjamisest, teisel juhul aga mitte. Reegel on see, et kõik tuhalaadsed materjalid on aktiivsed ja toimivad mullas orgaanilist süsinikku siduva lubimaterjalina. Nii-öelda aktiivseks saab lubimaterjal siis, kui ta on läbinud eelnevalt põletusprotsessi. Põletusprotsessi kaudu tekib põlevkivituhka vaba kaltsiumoksiid (CaO free), mis annab põlevkivituhale aktiivsuse ja ka kiire reageerimise mullaga.
Kivijahud ja sõelmed on inertsed materjalid, mis ei seo mullas orgaanilist süsinikku, vaid emiteerivad seda ehk nende kasutamisel põld eraldab, mitte ei seo CO2. Kui on soov lupjamise kaudu hoida kokku ka CO2 emissioone, oleks otstarbekas valida lupjamiseks tuhalaadne materjal nagu põlevkivituhk, puutuhk või nende segu. Põldude lupjamiseks on nii tuhad kui ka sõelmed mõlemad oma eesmärki täitvad lubimaterjalid ning siin sõltub kõik kasutaja eelistusest ja kasutamise eesmärgist. Kui võtta aga fookusesse CO2 mulda sidumise võime ja CO2-neutraalne lupjamine, siis siinkohal täidab oma eesmärki just põlevkivituhk, mis on aktiivne, mitte aga inertne lubimaterjal. Kasutades põlevkivituhka Enefix põldude lupjamiseks normiga kuni 3 tonni/ha ja suurendades seega mulla pH-d keskmiselt 0,5 ühiku võrra, suureneb orgaanilise süsiniku varu mullas ligikaudu 4,5 t/ha, mis vastab ca 14,8 tonnile CO2-le. Iga lupjamiseks kasutatud lubiväetise Enefix tonn hoiab kokku ja seob mulda ca 4,9 tonni CO2.
Lupja targalt ja kliimaneutraalselt!