MESINIKE JA PÕLLUMEESTE KOOSTÖÖ SUJUB. METSATAIMI POLEGI NIISAMA LIHTNE KASVATADA. LINNUD-LOOMAD VAJAVAD HÄDASTI PESITSUSRAHU
Mets ja Põld Teisipäev, 24. mai 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Põldude lupjamine on kui vundament, millega põllumajandusettevõtja hakkab rajama tervet ja eluvõimelist taimikut. Tugeva vundamendiga kindlustatakse taimik, millega on tagatud kõrge saagikus ja toiteainerikas saak. Balansist (bilansist) väljas mulla pH tähendab väetiste toime vähenemist ja lõpuks ka kasinat saagikust. Oma igapäevategevuses peab ka põllumees üha rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas majapidamises püüelda CO2-neutraalsuse suunas. Alustada saab vähesest, aga püüelda tuleb suurema poole. Vähendada CO2 heidet ja suurendada rohelist jalajälge saab ka põldude lupjamisel. Siinkohal on oluline aru saada, kuidas valida põldude lupjamiseks just sobiv materjal ja kuidas üks või teine lubiaine mullas käitub – kas seob süsiniku või pigem emiteerib seda. Esimesel juhul saame rääkida CO2-neutraalsest lupjamisest, teisel juhul aga mitte. Reegel on see, et kõik tuhalaadsed materjalid on aktiivsed ja toimivad mullas orgaanilist süsinikku siduva lubimaterjalina. Nii-öelda aktiivseks saab lubimaterjal siis, kui ta on läbinud eelnevalt põletusprotsessi. Põletusprotsessi kaudu tekib põlevkivituhka vaba kaltsiumoksiid (CaO free), mis annab põlevkivituhale aktiivsuse ja ka kiire reageerimise mullaga.
Kivijahud ja sõelmed on inertsed materjalid, mis ei seo mullas orgaanilist süsinikku, vaid emiteerivad seda ehk nende kasutamisel põld eraldab, mitte ei seo CO2. Kui on soov lupjamise kaudu hoida kokku ka CO2 emissioone, oleks otstarbekas valida lupjamiseks tuhalaadne materjal nagu põlevkivituhk, puutuhk või nende segu. Põldude lupjamiseks on nii tuhad kui ka sõelmed mõlemad oma eesmärki täitvad lubimaterjalid ning siin sõltub kõik kasutaja eelistusest ja kasutamise eesmärgist. Kui võtta aga fookusesse CO2 mulda sidumise võime ja CO2-neutraalne lupjamine, siis siinkohal täidab oma eesmärki just põlevkivituhk, mis on aktiivne, mitte aga inertne lubimaterjal. Kasutades põlevkivituhka Enefix põldude lupjamiseks normiga kuni 3 tonni/ha ja suurendades seega mulla pH-d keskmiselt 0,5 ühiku võrra, suureneb orgaanilise süsiniku varu mullas ligikaudu 4,5 t/ha, mis vastab ca 14,8 tonnile CO2-le. Iga lupjamiseks kasutatud lubiväetise Enefix tonn hoiab kokku ja seob mulda ca 4,9 tonni CO2.
Lupja targalt ja kliimaneutraalselt!
Teisipäev, 24. mai 2022
2 Mets ja Põld Aldo Luud
Pixabay
Pesits rohke IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Metsas on tulevik
Sellest, kas ja kuidas metsaomanik lindude pesitsusajal oma metsas tegutseb, sõltub suuresti see, kas linnud saavad rahus oma pojad lennuvõimelisteks kasvatada – metsatööde aeg ja raie tüüp mõjutab seda oluliselt.
Eesti Metsaseltsi taskuhäälingute sarjas „Metsas on tulevik“ arutleb saatejuht, metsa- ja loodusentusiast Reigo Ahven teadlaste, visionääride ja praktikutega meie metsade oleviku ja tuleviku üle. Uus taskuhääling läheneb metsanduse tulevikuküsimustele lihtsalt ja teaduspõhiselt. Kuidas aitavad metsad kliimamuutustega võidelda? Kas puidust saab teha lennukikütust? Milliseid metsandusspetsialiste on meil tulevikus vaja? Kuidas leida tasakaal keskkonna ja majanduse vahel?
Lindude heaoluks on üldiselt vajalik sama, mis kogu elurikkuse säilimiseks – metsade vanuseline ja liigiline mitmekesisus, mis tagab sobivate elupaikade ja toidubaasi pikaajalise järjepidevuse. Metsas pesitsevad linnud kõikjal: maapinnal, õõnsustes, puude otsas, alustaimestikus, oksarisus, sellega tuleb arvestada. Ornitoloog Riho Kinksi jagatud soovitused metsasõbralikuks majandamiseks tasub igal metsaomanikul meelde jätta. z Enne metsatöödega alustamist tee kindlaks, kas metsa majandamisele kohalduvad mingid piirangud või mitte. Kui tegu on näiteks looduskaitseala, mõne liigi püsielupaiga või muu piirangualaga, siis austa ja järgi sealsete metsade majandami-
Keerulisest lihtsalt „Mina lähenen asjadele rohujuure tasandilt ja läbi nende intervjuude olen aru saanud, et metsatemaatika hoomamiseks ei ole vaja olla raketiteadlane. Piisab sellest, kui küsida teadlastelt lihtsaid küsimusi – siis nad oskavad ka lihtsalt vastata, miks mets on oluline, kuidas sellega jätkusuutlikult ümber käia ja ehk inimesed tajuvad, et kõik polegi nii tumedates toonides kui vahel võib tunduda,“ rääkis Ahven oma kogemusest saatejuhina. „Need taskuhäälingud on mõnes mõttes nagu valgus tunneli lõpus ja lootusekiir, et ehkki metsandus on täna keeruline ja laetud temaatika, siis asjadele lihtsalt lähenedes saab igaüks kujundada oma teadliku arvamuse.“
Sarjal on kümme osa Taskuhäälingut saab kuulata Spreaker keskkonnas https://www.spreaker.com/show/ metsas-on-tulevik ja Spotify rakenduses. Uus episood jõuab eetrisse reedeti, kokku on sarjal kümme osa. IA MIHKELS
VIHMAUSSISÕNNIK
(kontsentreeritud lõhnatu biohuumus ehk vermikompost) Vihmaussisõnnik on valmistatud veisesõnnikust. Sobib
või lisada istutusauku. Istutatud taimedele panna sentimeetrine kiht taime juurekrooni peale. Parandab pinnase agrokeemilisi omadusi. Kiirendab idanemist, juurdumist ning suurendab saagikust. Vähendab põllumajandustoodete nitraadisisaldust ja taimede haigusi. Ei ole inertne ega sisalda patogeenseid organisme. Üledoseerimise ohtu ei ole. Soovitav tarbida 5 aasta jooksul. Saadaval 2 l, 5 l, 20 l, 50 l ja 1000 l pakendis.
UNIVERSAALNE TOITEVEDELIK Universaalse toitevedeliku kontsentraat on valmistatud vihmaussisõnnikust (vermikompostist). Toitelahus on tasakaalustatud toiteainete kogum, mis on ökoloogiliselt puhas ja naturaalne. See sisaldab vihmaussisõnnikus olevaid humiinaineid, fulfo- ja aminohappeid, vitamiine, looduslikke fütohormoone, mulla mikroorganismide eoseid, mikro- ja makroelemente. Sobib toa- ja välitaimede kastmiseks, aed- ja puuviljade
kasvatamiseks. Aitab tõsta taimede immuunsust, saagikust ja idanevust. Parandab kasvupinnase agrokeemilisi omadusi. Seemnete idandamisel teha segu 1:10, kastmisel 1:50 ja taimede välispidiseks (varre ja lehe kaudu) kastmiseks 1:100. Üledoseerimise ohtu ei ole. Kontsentraat on ohutu keskkonnale, loomadele ja mesilastele. Saadaval 0,5 l, 1 l, 5 l ja 1000 l taaras. Soovitav kasutada 2 aasta jooksul.
Edasimüüjad: Magaziin, Gardest, Hansaplant ja teised hästi varustatud kauplused.
2=3 E-POES
88209 Pärnumaa, Lääneranna vald,
www.okomuld.ee
Teisipäev, 24. mai 2022
Mets ja Põld 3
usrahu heaks saab kõige m ära teha metsaomanik seks kehtestatud reegleid. Väljaspool kaitsealasid järgi üldisi seadustest tulenevaid metsamajandamise nõudeid. Kui tööd toimuvad FSC või PEFC sertifikaadiga metsas, siis tutvu selliste metsade majandamise juhistega ja järgi neid. Võimalusel majanda metsi püsimetsana, tehes ainult valikraiet. Nii majandades kujuneb välja mitmerindeline ja erivanuseline mets, kus on suurem elurikkus. Püsimetsana majandatavas metsas ei soovitata teha ka hooldusraiet. z Püüa võimalikult palju raietöid teha väljaspool lindude pesitsusaega. Enamiku metsalindude pesitsusaeg (munemisest poegade väljalennuni) jääb vahemikku märtsi keskpaigast juuli lõpuni. Kõige varasemad pesitsejad on merikotkas, kaljukotkas ja kakud, kel on märtsis juba munad pesas. Paljude röövlindude pojad lendavad pesast välja aga alles juuli teisel poolel, mõned isegi augustis. z Püüa jätta alles võimalikult palju surnud püstiseisvaid puid, eriti jämedaid. Puutüükad on näiteks rähnidele väga oluline toidulaud, neis olevad või tekkivad õõnsused sobivad
aga pesitsemiseks ka paljudele teistele liikidele. z Püüa säilitada vanu, tugevate harudega puid. Need on tulevikus head pesa- või mängukohad suurematele lindudele. Kotkastele ja must-toonekurele valmistab sageli muret sobiva pesapuu leidmine, eriti majandusmetsades. z Püüa säilitada suurte õõnsustega puid. Õõnsusi leidub kõige enam vanades haabades, pärnades ja kuivanud mändides. Suured puuõõnsused on head pesitsuskohad kakkudele, kellele meie majandusmetsades on sobivaid pesakohti vähe. z Jäta nii uuendus- kui ka muude raiete käigus kasvama suuremaid ja vanemaid puid ehk säilikpuid. Linnud saavad neid metsa uuenemiseni kasutada pesapuudena, ka tagavad säilikpuud jämeda surnud puidu tekkimise järjepidevuse. z Leitud suurest linnupesast teata võimalikult kiiresti keskkonnaametile, Eesti Ornitoloogiaühingule või Kotkaklubile. Kui pesa juures või kohal on näha suuri linde, pesas värskeid oksi või lindude väljaheiteid, peata võimalusel töö, sest pesa on ilmselt asustatud. Anna
teada ka muudest sinu arvates lindudele olulistest paikadest või elementidest, näiteks metsise mängukohtadest või kohatud haruldasest liigist. z Vältimatu metsatöö korral säilita mets pesapuu ümbruses. Kui on kindel, et leitud suur pesa ei kuulu mõnele I või II kaitsekategooria liigile ja metsatööd selle läheduses on vältimatud, siis säilita kindlasti pesapuu ja jäta mets võimalusel pesast vähemalt 30 meetri raadiuses kasvama. Nii säilib lootus, et mõni röövlind seda pesa siiski veel kasutab. Lagedale (nt lageraielangile) või ka langi serva jäänud pesa jätavad linnud enamasti maha. z Võimalusel hoidu soode ja soometsade kuivendamisest. Ära raja uusi kraave liigniisketesse metsatüüpidesse (rabastuvad, samblasoo-, rohusoo- ja soovikumetsadesse), võimalusel jäta hooldamata sealsed kraavid, sest veerežiimi muutmine kahjustab oluliselt sealset elustikku. Lisainfot metsa väärtuste ja püsimetsanduse kohta leiad ka Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku metsanduse veebilehelt.
Inimesed pooldavad kevadist pesitsusrahu Turu-uuringute ASi aprillikuine uuring näitab, et enamik eestimaalasi toetab raiemahu vähendamist riigimetsas ning üldist kevadist pesitsusrahu. Raiemahu vähendamist pooldab 63% Eesti elanikest, kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigikui ka erametsades on 93%. Surve metsade raieks on aastate jooksul üha suurenenud, viimastel kuudel on metsatööstuse esindajad asunud Ukraina sõja ettekäändel nõudma riigilt raiemahtude tõstmist ja pesitsusrahust loobumist. Uuringu tulemused näitavad aga, et Eesti inimesed selliseid keskkonnaalaseid järeleandmisi ei toeta. „On väga rõõmustav, et suurem osa eestimaalastest meie riigimetsi ja metsaelanikke nõnda oluliseks peavad,“ märkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. „Häälekal, ent pisikesel metsatööstuse lobirühmal ei tohiks olla nõnda suurt mõju meie metsade käekäigu määramisel. Loodan, et ka otsustajad seda mõistavad ja arvestavad enamuse seisukohta.“ Metsalindude arvukuse suur langus on juba aastaid olnud tõsiseks murekohaks. Kuigi osalist pesitsusrahu on riigimetsades peetud, siis laiemalt selles osas selge sõnum ja otsus riigilt puudub. „Pesitsusrahu osas on tarvis selget otsust ja pikaajalist siduvat lahendust. Praegused hädalahendused ei ole jätkusuutlikud ning meie metsalindude turvalisust raietööde käigus ei taga,“ ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. Allikas: ELF
Osale konkursil! Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus ootavad metsaomanikke osalema traditsioonilisel ja Eesti ainsal metsamajandajate konkursil. Osalemissoovist saab teada anda kuni 31. maini. 1994. aastast korraldatava konkursiga soovitakse näidata, kui eriilmelised on meie erametsad ja nende majandajad. Aastate jooksul on oma tegevusi tutvustanud mitusada metsaomanikku. „Võib julgelt öelda, et iga mets on omaniku nägu. Isegi kui üldiselt järgitakse traditsioonilisi metsamajandamise tavasid, on iga metsaomaniku puhul midagi, mis just teda ja tema metsa kõigist teistest eristab. Olgu selleks siis mõni metsaga seotud traditsioon, huvitavalt kujundatud kooslused, esile toodud pärandkultuur või põlvkondade üleselt välja kujunenud erilised paigad ja tegevused,“ rääkis Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Meelis Matkamäe, kes kuulub ka tänavuse konkursi hindamiskomisjoni. Konkursile oodatakse kõiki metsaomanikke, kes oma metsi heaperemehelikult majandavad ning kes on valmis oma tegemisi ka laiemalt tutvustama. Osalemiseks tuleb hiljemalt 31. maiks täita ankeet, mis on leitav Eesti Erametsaliidu kodulehelt (www.erametsaliit.ee) ja suve jooksul külastab kandidaate neljaliikmeline metsandusspetsialistidest koosnev hindamiskomisjon. Konkursi tulemused kuulutatakse välja 27. augustil Jõhvis toimuval kogu pere metsapäeval. IA MIHKELS
Teisipäev, 24. mai 2022
4 Mets ja Põld
Metsataimede kasvatamisel julges IA MIHKELS
Teadmised-oskused on hädavajalikud
Koroonakriis viis paljud linnainimesed pikemaks ajaks maakodudesse, nüüd on nii mõnigi neist otsustanud sinna jäädagi ja kaugtööle mõne maatööga lisa teenima hakata. Karjakasvatust või põlluharimist suuremalt ette võtta näib erialateadmisteta riskantne, aga metsataimede kasvatamine – see on ju lihtne!
Metsataimede kasvatamist plaanides on oluline, mis eesmärgil seda teha tahetakse: kas kasvatada taimi ainult oma metsa uuendamiseks või müügiks. Esimesel juhul on asi lihtsam, aga müügiks kasvatamisel tohib kasutada ainult sertifitseeritud metsaseemet: peab olema teada, kust seeme on varutud, kas selle kvaliteet on kontrollitud ja sertifitseerimise kohta on välja antud põhitunnistus. Metsataimede (kultiveerimismaterjali) kasvataja peab registreerima end majandustegevuse registris ning teatud juhtudel ka taimetervise registris. Turustada tohib ainult selliseid metsataimi, mis on kasvatatud sertifitseeritud metsaseemnest ja vastavad kvaliteedinõuetele: on terved, vigastusteta, nõuetekohase kõrgusega jne.
Eilse linlase optimism taimekasvatuse asjus põhineb mõnikord sellel, et kui maakodu aiamaalt ja kasvuhoonest on juba paar suve tulnud toidulauale arvestatav lisa, siis kogemust justkui on – mis vahet seal, kas pista mulda porgandi- ja tomativõi männi- ja kuuseseemned? Küsisime inimestelt, kes metsataimede kasvatamisega üksikasjalikult kursis, kas julgest pealehakkamisest ikka piisab.
Metsataimede kasvatamist reguleerib terve hulk õigusakte, seetõttu tasub kõigepealt pidada nõu keskkonnaameti metsaosakonna vastava spetsialistiga. Kindlasti on vajalikud eelteadmised. On küll inimesi, kes on alustanud n-ö puhtalt lehelt, aga sageli leiavad nad pärast paari katsetust ikkagi tee koolitustele. Mõistlikum on teha enne läbi mõni asjakohane koolitus ja alles siis taimekasvatusega pihta hakata. Tõsi, porgandi ja kuuse kasvatamisel on natukene ühist: mõlemad vajavad kasvamiseks valgust, toitaineid, vett – ja kasvataja hoolt ning armastust. Siiski on asju, mida metsataimi kasvatades peab teadma. Tavaliselt kasvavad nad taimlas mitu aastat (olenevalt kasvatustehnoloogiast) ja väga oluline on kinni pidada õigest agrotehnikast: õige külvisügavus ja -tihedus, õige hooldamine (rohimine, kastmine, väetamine, taimekaitse) jms.
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Aldo Luud
KOOLITUS KÕIGEPEALT
MITU VÕIMALUST Paljas- ehk avajuursete taimede (mida transporditakse ja istutatakse ilma mullapallita) kasuks otsustades on võimalik a) kasvatada avamaal, b) kasvatada katmikalal, c) kasvatada seemikud katmikalal, seejärel istutada nad avamaale. Suletud juurestikuga ehk kinnisjuursete ehk potitaimede kasvatamisel on samuti mitu võimalust, nt a) potiseemikuid hoitakse algul kasvuhoones, seejärel viiakse kassetid kasvuhoonest välja puitumisplatsile, b) pott-põld-süsteem: seemikud kasvatatakse algul katmikalal potis, seejärel istutatakse nad avamaale põllule, et nad kasvaksid veel suuremaks.
AVAMAAL VÕI KATMIKALAL
tamisega suhteliselt lihtne ja odav, aga hiljem on vaja teha palju hooldustöid (nt korrapärane rohimine). Katmikalakasvatusega alustamine nõuab alguses investeeringuid, sest kõigepealt on vaja hankida tarvikud, see-eest on hiljem vähem vaeva. Avamaataimla rajamiseks on vaja sobivat maa-ala: veevõtuvõimalusega põldu (mis kindlasti tuleks taraga piirata, et kitsed või jänesed sisse ei pääseks), traktorit, maaharimise tehnikat ja tööjõudu, sest külvamine ja koolitamine (ehk seemikute ümberistutamine külvipeenrast) ja hilisem hooldamine nõuavad palju tööd. Paljasjuurseid taimi saab kasvatada ka katmikalal. Vaja on kasvuhoonet, kastmissüsteeme, turvast, väetist, taimekaitsevahendeid ja soovitavalt ka külmhoidlat taimede jaoks. Kasvuhoones kasvatatakse sel juhul istikuid turbal, sest see on umbrohuseemnete- ja haigustevaba, hiljem on vaja taimi väetada ja kindlasti korrapäraselt kasta. Kõige rohkem investeeringuid tuleb aga teha potitaimede kasvatust planeerides. Juba tarvikuid on vaja palju rohkem: kasvuhoonet, kastmissüsteeme, külviliini koos kassettide turbaga täitmise võimalusega, kassette ja substraati (turvast), väetist, taimekaitsevahendeid, puitumisplatsi koos kastmissüsteemidega, soovitavalt ka traktorit ja külmhoidlat.
PALJASJUURSED VÕI POTITAIMED? Et teha õiged kasvatamisotsused, tuleks teada paljasjuursete ja potitaimede plusse-miinuseid. Avamaal on taimi lihtsam kasvatada, nad on teatud määral läbinud loodusliku valiku ning seetõttu tugevamad, vastupidavamad ja saavad hiljem metsas hästi hakkama, kui istutustööd on korralikult tehtud. Miinuseks on, et nende kasvatamine võtab kauem aega ja nõuab rohkem tööd (rohimine!). Ka saab paljasjuurseid taimi metsa istutada ainult kevadel, enne pungade puhkemist, või sügisel, kui kasvuperiood on läbi. Potitaimi võib istutada pea kogu suve. Nende kasvatamise aeg on lühem – kui avamaalt saab metsa istutamiseks kõlbliku kuusetaime nelja aastaga, siis potitaimena võib metsa viia juba kaheaastase istiku. Potitaimi on lihtsam ja kergem istutada, nende puuduseks on aga see, et taimed on tavaliselt peenema tüvega, mistõttu nad võivad talvel kulu all lamanduda, ka kahjustavad neid metsas rohkem nii loomad kui ka putukad, nt kärsakas. Kokkuvõttes võikski huvilistele öelda, et metsataimede kasvatamine on kahtlemata tänuväärt tegevus, aga mõistlik on enne sellega alustamist end veidi harida ja hoolikalt läbi mõelda oma võimalused.
MARJE KASK
Avamaal kasvatamine on võrreldes katmikalal kasva-
Luua metsanduskooli arboristiõppeüksuse juht, meisterõpetaja
Järgmine erileht
Mets ja põld ilmub septembris 2022 Info ja reklaam: tel 518 4688, hannes.rumm@ohtuleht.ee
Mullafreesimine väikeaedades ja aiandites Õuemuru ja kruntide ümberfreesimine (sammaldunud/vananenud/ehitusjärgne) Muruniitmine traktoriga (suured pinnad ja ka ülekasvanud heinaga) Muru ja haljastuse rajamine Kevadine muru rullimine, õhutamine, sambla eemaldamine, liivatamine Pinnaseteede ja platside silumine/tasandamine
Teisipäev, 24. mai 2022
Mets ja Põld 5
t pealehakkamisest sageli ei piisa Priit Simson / Ekspress Meedia
„Nullist alustada on ikka väga raske.“ MIRKO RAUP (26), metsamajanduse magister, metsataimede kasvataja Võrumaal Mind hakkas taimekasvatus huvitama maaülikoolis õppides. Käisime suurtes taimlates, ju sealt mingi pisiku sain. Juba kooliaegse ettevõtluse äriprojekti tegin taimekasvatusest, nii et alustades oli mul sellest, mis ees ootab, suures plaanis pilt ees. Ainult puhta pealehakkamise pealt alustada – see oleks minu arvates ikka päris raske. Nõudeid on müügiks minevatele metsataimedele palju, nad peavad olema ühesuurused, ühtlaselt tugevad – aga see tähendab, et neil peavad olema kasvamiseks ühesugused tingimused. Ainuüksi kastmisest võib saada suur probleem. Meie kastsime päris alguses käsitsi – töömaht oli tohutu. Siis proovisime murukastmiseks kasutatavat vihmutit, aga nii sai osa taimi rohkem vett, osa vähem, ei tulnud sellest midagi head. On vaja kastmissüsteeme, mis jaotavad vett ühtlaselt kõigile istikutele. Tööd on taimedega ikka palju: kord on liiga kuum, siis liiga külm, taimehaigused võivad kimbutada, kogu aeg on vaja niiskust jälgida, rohida. Müügikõlbliku taime kasvatamine nõuab tööd ja vaeva, teadmisi ja õiget ajastust. Pole minagi äpardustest pääsenud. Esimesel aastal näiteks külvasin männiseemned garaažis kastidesse, sealt viisin need kasvuhoonesse – vahemaa oli ehk 150
meetrit. Kui kolme nädala pärast külve vaatama läksin, vohasid neis oodatud mändide asemel tillukesed lepad. Nimelt lendlesid kastide transportimise ajal õhus lepa seemned, mis kastidesse maabudes juhust kasutasid. Selle lepa välja rohimine võttis päris pikalt aega.“ Mu esimene külv oli 20 000 taime, müügikõlblikeks kasvasid neist ehk pooled. Teist poolt kasvatasin õues järele, seega tegin topelttööd. Kui siis nähtud vaevale mõeldes kaoprotsenti vaatasin – no ei olnud just hea tuju. Taimekasvatuses kehtib karm tõde: eksida saad ainult korra. Kui see taim sul ikka käest läheb, siis on ta läinud – vigu saad parandada alles järgmise külviga. Mul läheb nüüd neljas külv, kasvuhoonepinda on tuhatkond ruutmeetrit, 320b000 taime – pole nagu väga vigagi. Loodan, et müüki jõuab taimedest 80–90%. Sajaprotsendiliselt ei saa kunagi õnnestuda: ikka jääb mõnel kasv kiduraks, läheb mullapall katki või on mõni muu viga – väikese kaoga tuleb arvestada. Kui küsitakse, kas metsataimede kasvatamisest on võimalik ära elada ... Mina alustasin oma vanemate talus – maa oli võtta, elekter olemas, see andis päris hea Sven Arbet / Ekspress Meedia
stardi. Nüüd, viis aastat hiljem, on äraelamisest veel natuke vara rääkida, sest see, mis müügist tuleb, läheb teistpidi investeeringuna tagasi. Usun aga, et tulevikus võiksin küll hakkama saada. Meele teeb mõruks see, et kui põllumajanduses on igasuguseid toetusi, noortaluniku toetus näiteks, siis metsataimede kasvatajaile pole midagi – ehkki vajadus taimede järele on ju suur. Olen kuulnud, et midagi on ehk tulemas, loodan sellele väga. Ilma on ikka raske hakkama saada, sest müügitulu tuleb taimedelt ju kord-kaks aastas, aga ümberringi läheb kõik aina kallimaks. Mul sai just valmis neljas kasvuhoone – kui eelmiste ehitamisega võrrelda, siis on selgelt näha, et hinnad on vähemalt kahekordsed. Kui igasuguse ettevalmistuseta näiteks 20 000 taimega alustada – ma arvan, et pole mõtet. See töö ja vaev ei tasu ennast väikeste koguste puhul lihtsalt ära. Iseasi, kui keegi tahab endale metsatukakese kasvama panna, mida aastakümneid hiljem uhkusega lapselastele näidata, et näete, kõik need puud olen ma ise seemnest kasvatanud – miks mitte! Tagasilöökidega tuleb arvestada, aga proovida ikka tasub.“
OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust
Taimlas hoolikalt kasvatatud taim tuleb metsaistutuse ajal korralikult mulda panna ja hiljemgi tema eest hoolt kanda – et istikukasvataja töö ja vaev tühja ei läheks.
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST
Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
• • • • • • • • • • • • • • • •
Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga. DATHO/RAJU topeltratta komplektid. Kummiroomikud koppadele. Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. Valuveljed-suurim valik. Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) Tõstukite, laadurite rehvid, veljed. Elastikrehvid. Lumesaha kummiplaadid. CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani). ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU urbgrupp@gmail.com
•
tel 501 8365
Teisipäev, 24. mai 2022
6 Mets ja Põld PTA
Mesinike ja põllumeest Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia, Pixabay
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Seemnetootjail tasub kalendrisse vaadata Seemnetootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimistaotluste esitamise tähtaegasid pikendatud. Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini. Talirapsi ja -rüpsi põldude sertifitseerimistaotluste esitamise tähtaeg on selleks korraks möödas, neid sai esitada 15. maini. Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas. Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning järelkontrolli põldkatsed. Taimekahjustajate määramiseks analüüsitakse mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulipartiidele tehakse kvaliteedikontroll. „Taotluste õigel ajal esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp. Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali (portaal.agri.ee/) kaudu, kuhu sisenetakse ID-kaardi, Mobiil-ID, pangalingi, Smart-ID või EU eID abil. Kui isikul on mõne ettevõtte esindamise õigus, näitab portaal talle neid ettevõtteid ja kasutaja saab valida, millise ettevõtte nimel ta taotluse esitab. Muudel juhtudel peab ettevõtte esindamise õigusega isik andma taotlejale volituse ettevõtte nimel andmeid portaali kaudu esitada. Allikas: PTA
Mõni aeg tagasi oli ajakirjanduses väga sageli teemaks mesilasperede massiline hukkumine, mille põhjus leiti põllumeeste tegevusest taimekaitsevahendite kasutamisel põldude umbrohu- ja kahjuritõrjeks. Nüüd pole mesilaste hukkumine juba pikka aega teemaks olnud. Kas mure on lahenenud? „Tõepoolest, Eestis ei ole kolme aasta jooksul taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet,“ ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. „Võime öelda, et edu võti on koostöös ja koostöö alus on suhtlemises.“
Teavitus ja kontroll Maruštšaki sõnul on saavutatud olukord ühiste jõupingutuste tulemus. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Eesti Mesinike Liit, Põllumajandusja Toiduamet ning maaeluministeerium seadsid 2018. aastal ühise eesmärgi: taimekaitsetööde tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilane. Sestsaati on kõik osa-
Õitsev raps on mesilastele vägameeltmööda, seepärast on põllumajandus- ja toiduameti üks viimaste aastate järelevalveprioriteete olnud just rapsikasvatus.
pooled teinud omalt poolt kõik, et hoida mesilaste ja teiste tolmeldajate tervist. „Eesmärgi saavutamiseks on tõhustatud riiklikku seiret ja kontrolli metoodikaid, ka on oluliselt suurendatud keskkonna ja tolmeldajate heaolu teemade osakaalu taimekaitsetöötajate koolitustel,“ selgitab Maruštšak. „Just erinevate osapoolte teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevustel ning mesinike ja põllumeeste omavahelise suhtlemise edendamisel on olnud väga suur mõju. See on viinud parema arusaamani teineteise tegevustest ja vajadustest ning ai-
danud lõhkuda varasemaid stereotüüpe, milles mesinike ja taimekasvatajate huvid kippusid vastanduma. Ühiste jõupingutuste tulemusel mõistavad põllumehed, kes igapäevaselt looduses tegutsevad, paremini oma vastutust ökosüsteemi tervikliku toimimise tagamisel.“ Seda näitab ka Eesti mee puhtus. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) aruanded toidus esinevate saasteainete seire kohta kinnitavad, et aastatel 2018-2020 on Eesti päritolu meest võimalike saasteainete tuvastamiseks võetud kokku 118 proovi, mis kõik on vastanud nõuetele.
Eelmise aasta tulemustest kokkuvõtteid tehes tõdes PTA taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind, et paika pandud piirangutest on olnud abi. „Lisaks üldisele õitsvate taimede pritsimise keelule on lisakasutuspiirangud saanud ka suur osa insektitsiide, neid on lubatud kasutada vaid hilisõhtust varahommikuni. Õitsev raps näiteks on mesilastele väga atraktiivne kultuur ja seepärast on viimastel aastatel üks järelevalveprioriteete olnud just rapsikasvatus.“ PTA pöörab ka edaspidi nii taimekaitsevahendite turule lubamisel kui järelevalve korral-
Teisipäev, 24. mai 2022
Mets ja Põld 7
e koostöö sujub Tunned pritsimise pärast muret?
Pritsimistööd ei ole nõuetekohased, kui: z tuule kiirus on suurem kui 4 m/s, sest tugeva tuulega on oht, et vahend triivib põllu alast väljapoole; z õhusooja on 25 kraadi või rohkem, sest kõrge temperatuuriga aurustub vahend väga kiiresti ja võib liialt levida õhu kaudu; z pritsitakse õitsvaid taimi; z töid tehakse veekaitsevööndis; z pritsimistöid tehakse avalikus kohas kõrvaliste inimeste juuresolekul.Kui olete veendunud, et pritsimistöö tuleb kohe peatada, võtke kõigepealt ühendust põllu omanikuga. Kui see ei õnnestu, siis helistage maakonna taimekaitseametnikule – ameti esindused on igas maakonnakeskuses, kontaktid leiab PTA kodulehelt (www.pta. agri.ee). Keskkonnaohust saab teada anda infotelefonile 1247, mürgistuse või mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse lühinumbril 16662. Allikas: EPKK
tel: 5690 9586
damisel suurt tähelepanu tolmeldajate kaitsele, lisas Lind ja märkis, et põllumeeste ja mesinikega tehakse jätkuvalt ennetus- ja teavitustööd, et nii mesilased kui ka kõik teised tolmeldajad saaksid ennast edaspidigi turvaliselt tunda.
Taimekaitse on vajalik „Taimekaitsetöödel on reeglite täpne järgimine ülioluline, kinnitab Lääne-Virumaa teraviljakasvataja, Rabaveere talu peremees Olav Kreen, kes peab koostööd kohalike mesinikega väga tähtsaks. „Võin kinnitada, et tänu sellele olen ka ise saanud targemaks, tean rohkem tolmeldajate käitumisest ja suudan paremini sobitada oma tegevust piirkonna loodussüsteemi.” Selgitustöö on Kreeni hinnangul üldse väga vajalik: ta leiab, et iga põllumehe ülesanne peaks olema selgitada oma küla rahvale, et taimede pritsimine kemikaalidega ei ole mürgitamine, vaid taimede kaitse. „Taim on elusorganism ja vajab kasvamiseks võimalikult häid tingimusi, neid on vaja turgutada, et kaitsta haiguste ja putukate eest – herbitsiidideta on põllumajanduses väga keeruline hakkama saada,„ tõdeb ta ja võrdleb taimekaitsevahendite kasutamist vitamiinide ja ravimite pruukimisega inimeste tervisemurede korral. „Alternatiiv üldhävitavale herbitsiidile on
erinevate ja keskkonnale mürgisemate kemikaalide kokteil, mis aga tõstaks põllusaaduste hinda ning tekitaks oluliselt negatiivsema mõju muldadele ja ümbritsevale keskkonnale. Kui aga lasta kahjustajail põllul võimust võtavad, kaotatakse nii saagis ja tulukuses kui ka taimede toiteväärtuses – kuni võimaliku toidu või sööda saastatuseni mükotoksiinidega, mis ongi sõna otseses mõttes mürgid.“ Kogenud põllumees kinnitab, et oskusliku taimekaitsega saab põllumees häid saake ka loodust kahjustamata. „Kõik võimalused tasub alati läbi arutada, sest taimede hea tervis on vajalik mitte ainult põllumeestele, vaid kõikidele taimede tarbijatele. Üksteise vajaduste ja võimaluste mõistmine võimaldab teha targemaid otsuseid ja saavutada ühiseid eesmärke.”
EUROOPAS TUNTUD, EESTIS TOODETUD
Küsi pakkumist: info@bmf.ee | tel 516 5036
WWW.BMF.EE
Otsi oskusteavet Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehele on loodud teadlikku taimekaitset käsitlev veebileht (epkk.ee/teadliktaimekaitse), mille eesmärk on edendada säästlikku ja teadlikku taimekaitset põllumajanduses ning selgitada ka tarbijatele taimekaitse põhimõtteid. Veebilehelt leiavad põllumehed nii põllumajanduskoja eestvõttel valminud õppevideod kui ka infot ja selgitusi integreeritud taimekaitse kohta.
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Teisipäev, 24. mai 2022
8 Mets ja Põld
REKLAAMTEKST
Metsandus toob leiva lauale nii noorele kui ka elukogenule Luua metsanduskool, kes ainsana Eestis õpetab praktilist ja oskustele rõhku panevat metsandust, on tasuta õppimiseks avatud nii noorele kui ka täiskasvanule. Kuna metsanduses on ees ootamas põlvkondade vahetus, on selles sektoris töökäsi väga vaja. Mõtlevaid ja tuleviku pärast muretsevaid õppinud metsandusinimesi ootab tööandja avasüli. Metsandus on pika vaatega eriala – täna tehtud otsused jäävad mõjutama aastakümneteks. Isa istutatud metsa majandavad edasi pojad ja tütred. Näiteks Janek ja Hendrik Akkatus, Raplamaal metsandusettevõtte loonud isa ja poeg, õppisid Luua metsanduskoolis koos. Samas ei puutunud nad tundides kokkugi, sest poeg Hendrik käis Luual iga päev päevases õppes, isa Janek aga sessiooniõppe raames kooliseinte vahel mõni päev kuus. Paindlikud võimalused lõid aluse selleks, et nüüd on mõlemal mehel metsakasvatuse ja -majandamise oskused selged ning toovad leiva lauale.
Hendrik ja Janek Akkatus on Luua metsanduskoolis omandatud metsandustarkustele ja oskustele rajanud oma ettevõtte. FOTO: KAIRIT PRITS, LUUA METSANDUSKOOL
Hendrik, kes omandas metsuri eriala, läks Luuale pärast 10. klassi läbimist gümnaasiumis: „Tundsin, et gümnaasiumis õppimine ei ole minu jaoks ning tahaksin midagi päriselt ära teha! Kuna terve mu suguvõsa on metsandusega seotud ja olin suviti metsas võsatöid teinud ja metsa istutanud, siis olin juba varem Luual õppimisest mõelnud. Tegin julge otsuse - läksin gümnaasiumist ära, tegin sisseastumiskatsed ja alustasin sisuliselt uuesti 10. klassist. Seda otsust ei ole ma kordagi kahetsenud! Luual on väga targad ja muhedad õpetajad ning lahe ühikaelu, kust leiab sõbrad kogu eluks.“
Tule õppima Luua Metsanduskooli! Päevaõppe vastuvõtt 15.05-26.06 Sessiooniõppe vastuvõtt 15.06-15.08
Lisainfo: www.luua.ee
Sel aastal saab Luua metsanduskoolis esimest korda päevases õppes metsatehniku haridust omandada just pärast gümnaasiumi lõppu, sest sel ajal on noorel inimesel juba vajalik analüüsioskus ja otsustamisjulgus, mida metsade tuleviku plaanimiseks väga vaja on. Ka Janeki otsus poja eeskuju järgides Luua metsanduskooli metsatehniku erialale õppima minna oli julge ja elumuutev. „Olin varem riigiteenistuja, aga ühel hetkel oli vaja peremets üle võtta ja seda majandama hakata. Kuna asja niisama ärategemine ei ole minu moodi, otsustasin metsanduse endale põhjalikult selgeks teha ja Luual õppima hakata. Kahe aastaga omandasin põhiteadmised ja oskused, et oma ettevõtte metsi majandada ning ka metsandusteenuseid pakkuda. Läksin uuesti Luuale õppima ka metsamajanduse spetsialistiks, et teha targemaid otsuseid ja jätta tulevikku kaunid metsad,“ sõnas Janek Akkatus. Luua metsanduskoolis saab õppida 11 erialal – näiteks metsakasvatajaks, metsuriks, metsatehnikuks, metsamasinajuhiks, arboristiks, puukooliaednikuks, maastikuehitajaks või matkajuhiks. Õppimine on tasuta ja sisseastumisel vanusepiiri ei ole.