Mets ja Põld märts 2022

KAS EESTI METSAD VAJAVAD RAIERAHU? RMK ANNAB RENDILE NIITE JA KARJAMAID. MIDA TASUB TEADA KETTSAE OHUTUSMÄRGISTUSEST

Mets ja Põld Teisipäev, 22. märts 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teisipäev, 22. märts 2022

2 Mets ja Põld Pixabay

Tee tutvust kanakullidega!

Noppeid „Metsasõbra meelespeast“

Tartus RMK taimlas elutsevate kanakullide Ruudi ja Alla tegemistele saab iga huviline kaasa elada pesakaamera vahendusel.

Kanakullipaari leidis röövlinnuhuviline Urmas Abel keskkonnaameti vihje peale juba 2016. aastal. Siis pesitsesid nad Raadil endise sõjaväeosas maa-alal kasvanud paplil ja pesas ukerdas neli pontsakat poega. Tartu taimlas on Ruudi ja Alla pesitsemas kolmandat aastat. Seni on sagedamini näha olnud isalindu, kel käsil pesa viimistlemine.

Emalind Alla võiks Abeli hinnangul munema asuda märtsi keskpaiku, pojad võiksid eeldatavasti kooruda mais ja pesast välja lennata juulis – ja kullipere kasvamist saab pesakaamera vahendusel jälgida.

Abeli andmeil on Alla ja Ruudi esimesed kanakullid, kes Tartus pesitsevad, nüüdseks on lisandunud üks paar Ihaste ja teine Annelinna kanti. Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse pisut üle 400 paari.

Pesakaamera paigaldasid zooloog Tiit Hunt ja tehnikaekspert Omar Neuland, Alla ja Ruudi tegemisi saab otsepildis jälgida RMK YouTube`i kanali vahendusel. Tasub varuda kannatust – vahel on tundide kaupa pildis vaid tühi pesa.

IA MIHKELS

z Võimalusel majanda metsi püsimetsana, kus tehakse ainult valikraiet. Nii kujuneb välja erivanuseline mets, kus on suurem elurikkus. z Tee võimalikult palju raietöid väljaspool lindude pesitsusaega, mis enamikul metsalindudest jääb vahemikku märtsi keskpaigast juuli lõpuni. z Säilikpuudena jäta kasvama suuri vanemaid puid, mida linnud saavad kasutada pesapuudena. z Säilita vanu tugevate harudega puid – need on head pesa- või mängukohad suurematele lindudele (kotkad, must-toonekurg jt). z Jäta alles suurte õõnsustega puud, mis pakuvad häid pesitsuskohti kakkudele jpt. z Leitud suurest linnupesast teata võimalikult kiiresti keskkonnaametile, Eesti Ornitoloogiaühingule või Kotkaklubile. Kui pesa juures on näha suuri linde või märke asustatusest, peata töö. z Kui leitud suur pesa ei kuulu I või II kaitsekategooria liigile ja metsatööd on vältimatud, siis säilita pesapuu ja jäta mets pesast vähemalt 30 meetri raadiuses kasvama. Lagedale või langi serva jäänud pesa jätavad linnud enamasti maha.

Pesitsusrahu asjus pole ikka selgust IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Sadakond linnuliiki on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud just Eesti metsad. Pesitsusaeg on juba alanud, aga nagu paljudel varasematelgi aastatel, ei ole ka tänavu selge, kas ja kuidas õnnestuks tagada lindude pesitsusrahu.

Eesti Ornitoloogiaühingu seisukoht on, et looduskaitsealadel tuleb raietöödes teha paus 15. märtsist kuni 31. augustini.

Kompromissina pakub ühing, et majandusmetsades tuleks pesitsus- või raierahu pidada 15. aprillist kuni 15. juulini.

Lindude arvukus on üldiselt suurem vanemates metsades, kuid nad pesitsevad kõikjal. „Olen teinud rähni ja haudelinnustiku seiret sadades punktides Eesti metsades. Sellist paika, kus pe-

sitsusajal ühtki lindu ei ole, pole ma veel kohanud,“ ütleb Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. Seega on ka väikeste metsaalade majandamisel oluline meeles pidada, et metsas on lindude kodu. Eesti metsade hoidjatel ja majandajatel on suur vastutus linnurikkuse säilimise eest, sest paljud meie metsades tavalised liigid on Lääne- ja Lõuna-Euroopas kas välja surnud või muutunud väga haruldaseks just sobivate elupaikade vähenemise ja intensiivse metsamajandamise tõttu.

Raie on paratamatus? „Metsaomanik hoolib oma kinnistul elavatest lindudest ning tavaliselt ei soovi pesitsuse ajaks lageraiet,“ kinnitab Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun, kuid märgib, et ideed kehtestada seadusega kevad-suvisel ajal metsatöödele keeld, ei saa pidada ratsionaalseks, sest ükski uuring

ei näita sellise piirangu tõhusust. „Raie täielik peatamine aprillist kuni juunini pole Eesti kliimas kahjuks võimalik, sest külmade talvede vähesuse tõttu ei jää muud üle, kui leida metsatööks aeg soojal perioodil.“ Selle seisukoha toetuseks tuuakse esile, et ka soomlased, kes looduse hoidmisel on eestlastele eeskujuks, pole kevadisi raiepiiranguid seadnud.

Eelmisel reedel kohtusid keskkonnaministeeriumis huvigruppide esindajad, et arutada võimalusi pesitsusrahu kehtestamiseks. „Meie ootame riigilt selget otsust, kuidas kavatsetakse sel kevadel tagada looduskaitseseaduse täitmine,“ ütles enne kohtumist ornitoloogiaühingu juhataja, märkides, et raiemahtude tõstmise ja pesitsusrahu eiramise eest maksavad meie metsade elanikud oma eluga.

Jaanus Aun märkis, et Erametsaliit ootab keeldude asemel

kokkuleppeid, kuidas kaitsta metsa majandust kahjustamata, aga ka looduskaitseseaduse praeguse ebamäärase sõnastuse selgemaks muutmist. „Metsaomanikele tuleb kindlustada võimalus töötada lindude pesitsemist häirimata aasta läbi, sest põhjendamatute keeldudega võidakse ebaratsionaalne raieplaan kriisi ajal metsaomanikele peale suruda.“

Ikka peatamistaktika Oodatud selgeid lahendusi kohtumisel ei sündinud. „Aasta jooksul ei ole välja töötatud ja kehtestatud looduskaitseseaduses või metsateatistel üheselt mõistetavaid ajalisi piiranguid metsaraiele,“ tõdes Kaarel Võhandu pärast kohtumist. „Riik jätkab ka sel kevadel pesitsusrahu jõustamist Eesti metsades hädalahendusega – raiete peatamise taktikaga. Kuna tööjõudu napib, pööratakse suuremat

Allikas: Eestimaa Looduse Fond

tähelepanu lindude kõrge asustustihedusega metsadele. Madalama asustustihedusega metsades võib aga raiet teostada ka lindude pesitsusajal, välja arvatud juhul, kui leitakse linnupesa. Selline lahendus jätab suure osa Eesti metsades pesitsevatest lindudest endiselt kaitseta.“ Mulluse praktika jätkumisega polnud rahul ka Erametsaliit: nende hinnangul peatati eelmisel aastal metsatööd kahetsusväärselt sageli ja põhjendamatult seal, kus neid oleks saanud loomi-linde kahjustamata jätkata.

Pikemaajalise lahenduse leidmiseks kutsus keskkonnaminister kokku eksperttöörühma. Kas ja kuidas töörühma välja töötatud teaduspõhised tulemused lõimitakse looduskaitseseadusesse, on Võhandu sõnul ebaselge: „Pigem jääb kahtlus, et tegu on venitamistaktikaga raskete otsuste edasilükkamiseks.“

EUROOPAS TUNTUD, EESTIS TOODETUD

Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud

+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee

Küsi pakkumist: info@bmf.ee | tel 516 5036

WWW.BMF.EE

Teisipäev, 22. märts 2022

Mets ja Põld 3

Mets ootab istutamist? Korralda talgud!

Priit Simson / Ekspress Meedia

IA MIHKELS

Kas tead, kuidas istutada?

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kevad on hea aeg metsauuenduseks, sest istutada võib kõiki puuliike.

Taimi soetades tasub veenduda, et need ostetakse usaldusväärselt tootjalt või tarnijalt – kõige kindlam on hankida istikud metsaühistu vahendusel.

Istutamiseks taimi soetada on praegu päris viimane aeg. Arvestada tuleb, et kõiki puuliike ei pruugi enam saada olla – metsaühistud alustasid tellimuste vastuvõttu juba eelmise aasta lõpus ja mõned taimesordid on otsas. Üht-teist on siiski veel saada, kinnitab Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun, seepärast tasub kõigil, kes metsaistutusele mõtlevad, võtta esimesel võimalusel ühendust kohaliku metsaühistuga ja sealt täpselt järele uurida.

Vajadusel võta aega Igal juhul peab metsaomanik taimi ostes alati veenduma, et need soetatakse tootjalt või tarnijalt, kellel on olemas vastavad tegevusload ja kes on kantud riiklikku taimetervise registrisse. Nii ei teki hiljem metsa uuendamise toetust taotledes probleeme.

Kes pole metsaistutuseks – või üldse oma metsa plaanipäraseks majandamiseks – seni

mingeid ettevalmistusi teinud ega ka ühegi metsaühistuga liitunud, neil ei maksa ehk sel kevadel väga rabistama hakata.

Võimalik, et mõistlikum on võtta aega ja kõik korralikult ette valmistada. Alustada tasuks ühenduse võtmisest lähima metsaühistuga, et koos metsameistri või konsulendiga kõik oma metsaga seonduvad lähemad ja kaugemad plaanid sammhaaval paika panna.

Istutustöid saab teha ka sügisel, aga võimalik, et kõige arukam on lükata need järgmisse

kevadesse ja teha vahepeal korralikult ära kõik ettevalmistustööd – et taimed läheksid näiteks tuleval aastal kenasti kasvama ja neist sirguks tulevikus väärtuslik mets. Konsulendid soovitavad hakata metsa uuendamisele mõtlema juba enne raiet, sest pikk plaan teeb tööde kavandamise ja läbiviimise oluliselt lihtsamaks.

Korralda istutustalgud Erametsaliidu tegevjuht soovitas hiljuti metsaomanikel korraldada metsa istutamiseks tal-

gud ning kutsuda osalema ka linnainimesi ja koolilapsi. Pensionieas põline tallinlanna Sirja soovitab kõigil seda kutset järgida, kui keegi peaks niisuguse ettepaneku tegema. „Mina olen käinud metsa istutamas nii koolilapsena, tudengina kui ka hiljem koos töökaaslastega,“ ütleb ta. „Ma pole hingelt mingi eriline looduseinimene, mitmendat põlve linnalapsena tunnen ennast kivide keskel ja asfaldil kõigiti hästi, aga usun, et just neist kooliaegsetest kohustuslikest metsaistutuspäevadest mingi pisik

z Enamik taimi on talvitunud külmlaos ja jõuavad tellijateni külmunult. Kõige parem on panna nad keldrisse või mõnda teise jahedasse ruumi, kus nad saavad sulada. Selleks võib kuluda nädal-kaks, vahel kuni kolm. z Taimi ei tohi jätta sulama kinnistesse kilekottidesse või täiesti kinnistesse kastidesse. Ava kastide kaaned ja tee otstesse augud, kilekottide suu keera võimalikult alla või võta taimed kottidest välja. z Üles sulanud taimi harjuta valgusega enne istutamist vähemalt paar päeva varjulises kohas. Sulanud taimed istuta võimalikult kiiresti, kui see pole aga võimalik, veendu, et taimed ei jääks kuiva kätte ja saaksid piisavalt päevavalgust. z Tööriist vali selle järgi, kas istutad paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga potitaimi. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga. z Enne paljasjuurse taime istutamist kärbi juuri, et ergutada narmasjuurte kasvu ja kiirendada juurdumist. Kaeva maasse juurestikule sobiv auk, tee selle põhja koonusekujuline mullakuhik, millele aseta laiali taime juured, siis täida auk kobestatud mullaga ja tihenda see taime ümber. Istuta taim ümbritsevast pinnasest paar sentimeetrit kõrgemale, sest muld istutusaugus vajub. z Potitaime istutamiseks kasuta istutustoru. Enne istutamist kasta taimede juurepalli, siis libisevad taimed paremini läbi istutustoru. Suru muld taime ümbert jalaga korralikult kinni. Istutustoru laenutamisvõimalust ja selle kasutamise juhiseid küsi lähimast metsaühistust. Allikas: Metsaühistu

ikka külge jäi, mis läbi elu on innustanud aeg-ajalt metsas kolama ja ka istutustöödes kaasa lööma. On ikka igavesti uhke tunne kõndida poole sajandi vanuses metsatukas teadmisega, et päris suure hulga neist puudest olen oma käega mulda pannud.“ Kindlasti tuleks kevadel mulda panna männiistikud, nende istutamiseks sügis ei sobi. Viljakama mullaga kasvukohtades-

Kaeve- ja planeerimistööd Teostame nii väiksemaid kui ka suuremaid kaevetöid

Septikute müük ja paigaldus

väljakaeve, ehitusplatside ettevalmistamine (puude langetamine, kändude väljajuurimine); teede, platside ja vundamentide väljakaeve; hoonete vundamentide tagasitäite tööd; planeerimistööd; võsa raie giljotiiniga, materjali kokkuvedu ja ladustamine purustamiseks.

Lisainfo saamiseks või teenuse tellimiseks võta ühendust: Tel: 5858 3443 | e-post: Info@proveton.ee

se tasub valida paljasjuursed istikud, parim istutusaeg on enne pungade paisumist. Potitaimed sobivad eelkõige vähem viljakate kasvukohtade - näiteks pohla ja mustika kasvukohatüüpide - uuendamiseks ja vajavad kindlasti korralikult ette valmistatud maapinda. Kui on koostatud metsamajanduskava, on seal kirjas ka see, millise liigiga üht või teist ala uuendada.

Teisipäev, 22. märts 2022

4 Mets ja Põld

Raieõiguse müük tuleb hoolikalt ette valmistada Kui said pakkumise müüa raieõigust või metsamaad, ei maksa esimese emotsiooni ajel kohe tegutsema hakata – pigem tasub hoolikalt läbi mõelda mõned väga olulised asjad.

Igal metsaomanikul tasub kinni hoida ühest põhimõttest: kui müüd, müü metsast saadavat materjali, mitte metsamaad – sest maad juurde ei teki. Metsa majandamiseks on erametsaomanikele toetused, samuti kehtivad raieõiguse või metsamaterjali müügil märkimisväärsed tulumaksusoodustused, mis maa müügile ei laiene.

Kindlasti ei maksa metsa müügiga kiirustada, rõhutab erametsakeskus: selleks, et leida ostja, kes pakub parimat hinda, võib kuluda ka mitu kuud. Võtke asja rahulikult ja toetuge otsuse langetamisel üheksale järgmisele punktile. z Kas olete plaaninud lähiajal oma metsa üldse müüa või tekitas soovi pelgalt saadud ahvatlev pakkumine? z Selgitage välja, kes teiega on ühendust võtnud – iga helistaja taga on alati konkreetne firma. z Küsige kirjalik pakkumine, kus on välja toodud tehingu sisu (kas raieõiguse või kogu metsamaa müük), katastrinumbrid või eraldised ning pakutav hind sortimentide kaupa. z Võtke alati konkureerivaid pakkumisi teistest sama piirkonna metsaettevõtetest. z Kontrollige pakkujate tausta:

tel: 5690 9586

kas tegu on toimiva firmaga (ariregister.rik.ee), kas ettevõttel on maksuvõlgasid (www.emta. ee/et/ariklient/paringud). z Viige end kurssi puidu hindadega. Kvartaalsed puiduturu ülevaated koos sortimentide keskmiste hindadega on kättesaadavad erametsakeskuse kodulehel alajaotusest „Uuringud ja statistika“ – hinnainfo. z Küsige tehtud pakkumistele hinnangut kohalikust metsaühistust. Metsaühistu on ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kes pakub metsandusnõustamist. Nõustamisteenust rahastab osaliselt ka riik. z Selgitage välja, millise lepingu pakkumise teinud ettevõte teiega sõlmida soovib. Ka lepingute ja aktide näidised leiate erametsakeskuse kodulehel alajaotuse „Kasulik ja huvitav“ alt. z Kaaluge kohaliku metsaühistu liikmeks astumist. Lisaks nõustamisele aitavad metsaühistud ka praktiliste metsatööde korraldamise ja erametsaomanikele mõeldud toetuste vahendamisega, nii nende kui ka näiteks tulumaksusoodustuste kohta saab ühistutest üksikasjalikku infot. Kõige otstarbekam on valida metsaühistu, millega liituda, oma metsamaa asukoha järgi, aga alati on võimalik liituda ka kodule lähima ühistuga. Kõigi metsaühistute kontaktid on kirjas erametsakeskuse kodulehel. Allikas: erametsakeskus

ANTS VILL

leht@ohtuleht.ee

Kettsaagi – või mis tahes muud mootoriga tööriista – soetades tasub alati kontrollida, kas sellel on ohutusmärgistus – see on ühtaegu nii tootja usaldusväärsuse tagatis kui ka kinnitus, et tööriista on ohutu kasutada.

Euroopa Liidus on kasutusel ohutusmärgistus CE (vastavusmärgis, lühend tuleb prantsuskeelsest fraasist Conformité Européenne), mis paljudel toodetel on kohustuslik. Igasugune mootoriga tööriist on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu on oluline, et kasutaja saaks olla nende ohutuses sada protsenti kindel.

Kohustuslik 28 riigis Tööriistadel on CE-märgis kohustuslik Euroopa majanduspiirkonna 28 liikmesriigis. Toote peab enne turule saatmist märgistama tootja või tema volitatud esindaja, kes on kohustatud tagama toote vastavuse nõuetele ja esitama ka deklaratsiooni. „Vastavusmärgise paigaldamisega kinnitab tootja, et seade on läbinud kõik ette nähtud katsetused ja hindamised, vastab kõigile sellele seadmele kohalduvatele nõudmistele ja selle kohta on koostatud ka nõuetekohane vastavusdeklaratsioon,“ selgitab selles valdkonnas järelevalvet tegeva Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järe-

CE-märgis (vasakul) on õige, kui C ja E poolkaari pikendades muutuvad mõlemad O-täheks, mis puutuvad omavahel servapidi kokku, ka on E keskmine kriips ülemisest ja alumisest lühem. Igasugune erinevus näitab, et tegu pole vastavusmärgisega.

Ohutusmärgistus tootja usaldusväär levalve Ameti (TTJA) tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa. Tema sõnul on CE-märgis enamikul seadmeil, mis eeskirja järgi seda kandma peavad. „Importija, kes toob toote Euroopa Liidu turule, peab veenduma, et tootja on teinud algu-

sest peale kõik endast oleneva, et toode oleks ohutu,“ ütleb Teinemaa. „Omavastutus on kõigil ahela lülidel tootjast kasutajani. Teadlik importija ei too turule ja teadlik müüja ei võta müüki nt ilma ühegi märgise ja tõendusdokumendita seadet,

kasutaja vastutab aga selle eest, et kasutab seadet nii nagu tootja on ette näinud.“

Märgis näib kahtlane?

Ostja peab ka ise olema tähelepanelik ja teadma, mida ostab. Kindlasti tuleb jälgida, kas

Teisipäev, 22. märts 2022

Mets ja Põld 5 Tootjad

Kettsae tooteplaadil on lisaks CE-märgisele ka muud tarvilikku tehnilist infot. Mõnikord on kettsae tooteplaadi asemel CE-märgisega kleeps.

Ole tähelepanelik!

Saagi soetades tasub üle vaadata ka kõik paberid, mis sellega kaasa tulevad – mõne odavama kettsae dokumentatsioonis ei pruugi olla näiteks CE-märgise vastavussertifikaati.

näitab rsust tegu on ikka CE-märgisega – sellega üsna sarnane on näiteks China Expordi logo, hoiatab Teinemaa.

CE-märgis on õige, kui C ja E poolkaari pikendades muutuvad need O-täheks ja puutuvad omavahel kokku, ka on E keskmine

Sõltuvalt seadmest võivad peale vastavusmärgise olla nõutud ka teised märgistused, mis puudutavad näiteks mürataset, elektritarvet jmt. „Probleemseid tooteid on tavatarbijal üpris keeruline ära tunda,“ tõdeb TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa. „Soovitame jälgida meie ameti ja Euroopa Liidu hoiatusi vastavatel veebilehtedel.“ Näiteks on TTJA kodulehel nii ohtlike toodete register (ttja.ee/ohtlikudtooted) kui ka müüjate must nimekiri (leitav tarbijavaidluskomisjoni otsuste alt), ka leiab sealt üksikasjalikku infot tarbija õiguste ja kohustuste kohta.

Kõikvõimalikest foorumitest ja muudest internetiallikatest tasub alati uurida müüja tausta või toote kasutajate tagasisidet, näiteks varuosade saadavuse kohta, ning jälgida eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu ja selle kvaliteeti. „Kui kasutusjuhend on küll eestikeelsete sõnadega, kuid sisult arusaamatu, jätke see seade ostmata, sest ilmselt on tootja/maaletooja eesmärk olnud miski muu kui seadme ohutu kasutamise tagamine,“ hoiatab Teinemaa. „Ka siis, kui mõne toote nõuetele vastavuses on kahtlusi, jätke see ostmata ja teavitage TTJA-d. Kui tootega juhtub midagi kasutamise käigus, siis andke kindlasti ka sellest teada – meie töös on see väga oluline info, mis viitab, milliste toodetega võib olla probleeme ja mida peaks lähemalt uurima.“

kriips ülemisest ja alumisest lühem. Igasugune erinevus õigest kujust tähendab, et see ei ole CE-märgis. „Seni pole TTJA võltsinguid avastanud, küll aga on mõnel puhul olnud väiksemaid puudusi märgisega kaasnevas doku-

mentatsioonis,“ märgib Teinemaa. Kui kellelgi peaks tekkima kahtlus, et märgistus pole õige, soovitab Teinemaa sellest TTJA-le teada anda, lisades infole toote kohta ka pildi ja müügikoha: „Kindlasti me kontrollime kõiki edastatud vihjeid.“

Teisipäev, 22. märts 2022

6 Mets ja Põld

RMK otsib niitude rentnikke RMK annab ka tänavu riigimaal kasutusele poollooduslike kooslustega maatükke, mis vajavad taastamist, heina niitmist või karjatamist, et säilitada Eesti pärandkooslustele omane liigirikkus.

Kõige rohkem antakse tänavu kasutusse ranna- ja luhaniite, aga ka näiteks 170 hektarit puisniite ja -karjamaid. Esimene valikpakkumine sisaldab kokku üle 2000 hektari maatükke, suurim neist on 123 hektarit ning asub Tartumaal Alam-Pedja looduskaitsealal, väikseim aga 0,2 hektari suurune laid Saare maakonnas. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 25. märtsil kell 11. Teine valikpakkumine toimub aprillis.

Keda eelistatakse?

Eelistatakse rentnikke, kes on ka varem sama maatükki hooldanud, teises järjekorras on maatükiga külgneva maa kasutajad. „Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused väärivad taastamist ja järjepidevat hooldamist nii oma kauni ilme kui ka tähelepanuväärse liigirikkuse tõttu,“ ütles RMK looduskaitseosakonna spetsialist Saima Uusma. Väga liigirikkad on puisniidud, näiteks Laelatu puisniidul on ühelt ruutmeetrilt leitud lausa 76 taimeliiki. RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi 33b400 hektaril, ettevõtjatele on antud kasutamiseks 25 900 hektarit.

Pakkumised posti teel Kõik uued ja senised poollooduslike koosluste hooldajad on oodatud oma huvist märku andma selleks loodud kaardirakenduse kaudu, mis on leitav RMK kodulehelt http://maaoksjon. maaamet.ee/rmk/loginid.php Täpsema info valikpakkumiste toimumise, tingimuste ja maatükkide kohta leiab RMK kodulehelt.

IA MIHKELS

Mis vanuses mets seob süsinikku kõige tõhusamalt?

Veiko Uri

IA MIHKELS

RMK teadusnõukogu ootab uurimisteemasid

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ehkki metsa süsinikuvaru on suurim vanemates puistutes, kus see jaguneb mulla ja puude vahel, toimub intensiivne süsiniku sidumine siiski üksnes noortes ja keskealistes metsades, kus puude juurdekasv on suur.

Eesti Maaülikooli teatel avaldas Ajakiri Science of the Total Environment Eesti teadlaste uurimustöö, mis heidab valgust metsamajanduse mõjule süsinikuringe seisukohalt.

Maaülikooli metsaökosüsteemide professori Veiko Uri juhitud töörühma mahukas uuring võttis vaatluse alla metsade arengutsükli raiesmikust kuni küpse, üle saja-aastase männikuni. 110aastases ehk vanimas uuritud männikus oli aastane süsinikubilanss praktiliselt tasakaalus ehk mets sidus sama palju süsinikku kui sellest orgaanilise aine kõdunemise käigus eraldus.

Kaks olulist aspekti Mullas talletunud süsinikuvaru varieerus uuritud puistutes märkimisväärselt ega sõltunud metsa vanusest. Samuti selgus, et metsamulda ei jõudnud aastas rohkem orgaanilist süsinikku kui sellest mullahingamise käigus eraldus.

Heterotroofse mullahingamise voo (orgaanilise aine lagunemisel atmosfääri lenduv CO₂) dünaamika selgitamine eri vanuses puistutes võimaldas hinnata metsa vanuse mõju mullahingamisele. Seni on teadla-

RMK ootab kuni 28. märtsini ettepanekuid säästva metsandusega seotud uurimisteemadele, mille eesmärk on saada uusi teadmisi metsade mitmekülgsemaks ja säästlikumaks majandamiseks.

Esitatud teemade seast valib teadlastest ja RMK töötajatest koosnev teadusnõukogu välja kümme olulisemat teemavaldkonda, mille täpsemaks uurimiseks saab esitada RMK-le rahastustaotluse. „Metsamajandaja ees seisavad üha uued väljakutsed seoses kliimamuutuste ning elurikkuse säilitamise ja kohaliku elukeskkonna hoidmisega,“ märkis RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

Rakendusuuringud aitavad saada uusi teadmisi, kuidas leida riigimetsa majandamisel tasakaal metsaga seotud erinevate huvide ja vajaduste vahel.

Senised RMK toetatud uurimisteemad vaatlevad näiteks valikraiete mõju süsinikubilansile ning hindavad nende majanduslikke aspekte, samuti uuritakse hariliku kuuse kasvu määravaid tegureid, kaitsealuste metsade loodusväärtuste hoidmist, biopreparaatide efektiivsust juurepessu tõrjel jms.

Soovitava uurimisteema lühikirjeldus tuleks saata hiljemalt 28. märtsiks 2022 aadressile teadus@rmk.ee; vajaliku vormi leiab aadressil rmk.ee/teadus. Uurimistööde nimekiri kinnitatakse aprilli keskel, seejärel avatakse uurimistöö rahastamise taotlusvoor.

Teadustegevuse sihipärase toetamisega alustas RMK 2008. aastal, praeguseks on rahastatud 19 rakendusuuringut kokku üle kahe miljoni euro suuruses summas.

RMK rahastuse on teiste seas varem saanud Maaülikooli professori Veiko Uri juhitav projekt, mille käigus uuritakse kolme aasta jooksul valikraie vahetut ja pikemaajalist mõju metsaökosüsteemi süsiniku ringele, aga ka selle raieviisi majanduslikke aspekte. Fotol valikraie Vara katseala segapuistus.

ga. Järgmise viie aastaga sidus noor mets tagasi süsiniku, mis lageraie järel alalt eraldus.

sed maailmas selles küsimuses saanud väga erinevaid tulemusi.

Eesti teadlaste tulemused näitasid, et aastane mullast õhku eralduv süsinikuvoog ei sõltunud metsa vanusest. Samuti selgub uuringust, et raiesmikul mullast väljuv süsinikuvoog oli samas suurusjärgus vanemate männikute mullast eralduva süsinikuvooga ehk lageraie järgselt mullast süsiniku eraldumine oluliselt ei suurenenud.

Eesti teadlaste uuring põhineb üheteistkümnel metsaalal.

Metsakooslustest valiti palumännikud, mis on Eestis tavalised ja suure majandusliku tähtsusega. Samuti on harilik mänd üleilmselt laialt levinud metsapuu, sest suudab kasvada väga erinevates tingimustes.

Töös kasutati süsinikuringe uurimiseks bilansimeetodit ehk hinnati ökosüsteemi kõiki peamisi süsiniku sisend- ja väljundvoogusid. Koostatud süsiniku-

Süsinikuringe seisukohast lageraietele hinnangu andmisel on olulise tähtsusega kaks aspekti. Esiteks aeg, mis kulub süsinikubilansi tasakaalu jõudmiseks ehk hetk, kui ökosüsteem muutub taas süsinikku siduvaks. Teiseks aeg, mis kulub lageraie järel eraldunud süsiniku tagasi sidumiseks. Uuritud noor männik hakkas süsinikku siduma seitsme aasta vanuselt, mis on heas kooskõlas mitme varasema uuringu tulemuste-

Uuringus 11 metsaala

bilansid annavad üksikasjaliku ettekujutuse ökosüsteemi toimimisest, iseloomustades puistu eri osade, nagu puud, alustaimestik ja muld, rolli süsinikusidumises.

Muu hulgas hinnati ka puistu maa-aluse osa ehk juurte, samuti alustaimestiku osa metsa süsinikuringes.

Teaduse seisukohalt on Eesti teadlaste uuring väga väärtuslik, sest seni on maailmas seesuguseid uuringuid avaldatud võrdlemisi vähe ja neiski on raskesti hinnatavaid süsiniku voogusid sageli kas ignoreeritud või on need leitud kaudselt, modelleerimise teel.

OSTAME

• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

Järgmine erileht

Mets ja põld Ilmub mais 2022

Info ja reklaam: tel 518 4688, hannes.rumm@ohtulehtkirjastus.ee

Teisipäev, 22. märts 2022

Mets ja Põld 7

Põldude lupjamine on kui vundament, millega põllumajandusettevõtja hakkab rajama tervet ja eluvõimelist taimikut. Tugeva vundamendiga kindlustatakse taimik, millega on tagatud kõrge saagikus ja toiteainerikas saak.

Balansist (bilansist) väljas mulla pH tähendab väetiste toime vähenemist ja lõpuks ka kasinat saagikust.

Oma igapäevategevuses peab ka põllumees üha rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas majapidamises püüelda CO2-neutraalsuse suunas. Alustada saab vähesest, aga püüelda tuleb suurema poole.

Vähendada CO2 heidet ja suurendada rohelist jalajälge saab ka põldude lupjamisel. Siinkohal on oluline aru saada, kuidas valida põldude lupjamiseks just sobiv materjal ja kuidas üks või teine lubiaine mullas käitub – kas seob süsiniku või pigem emiteerib seda. Esimesel juhul saame rääkida CO2-neutraalsest lupjamisest, teisel juhul aga mitte.

Reegel on see, et kõik tuhalaadsed materjalid on aktiivsed ja toimivad mullas orgaanilist süsinikku siduva lubimaterjalina. Nii-öelda aktiivseks saab lubimaterjal siis, kui ta on läbinud eelnevalt põletusprotsessi. Põletusprotsessi kaudu tekib põlevkivituhka vaba kaltsiumoksiid (CaO free), mis annab põlevkivituhale aktiivsuse ja ka kiire reageerimise mullaga.

Kivijahud ja sõelmed on inertsed materjalid, mis ei seo mullas orgaanilist süsinikku, vaid emiteerivad seda ehk nende kasutamisel põld eraldab, mitte ei seo CO2.

Kui on soov lupjamise kaudu hoida kokku ka CO2 emissioone, oleks otstarbekas valida lupjamiseks tuhalaadne materjal nagu põlevkivituhk, puutuhk või nende segu.

Põldude lupjamiseks on nii tuhad kui ka sõelmed mõlemad oma eesmärki täitvad lubimaterjalid ning siin sõltub kõik kasutaja eelistusest ja kasutamise eesmärgist. Kui võtta aga fookusesse CO2 mulda sidumise võime ja CO2-neutraalne lupjamine, siis siinkohal täidab oma eesmärki just põlevkivituhk, mis on aktiivne, mitte aga inertne lubimaterjal.

Kasutades põlevkivituhka Enefix põldude lupjamiseks normiga kuni 3 tonni/ha ja suurendades seega mulla pH-d keskmiselt 0,5 ühiku võrra, suureneb orgaanilise süsiniku varu mullas ligikaudu 4,5 t/ha, mis vastab ca 14,8 tonnile CO2-le. Iga lupjamiseks kasutatud lubiväetise Enefix tonn hoiab kokku ja seob mulda ca 4,9 tonni CO2.

Lupja targalt ja kliimaneutraalselt!

8 Mets ja Põld

Teisipäev, 22. märts 2022