Euroopa Liit lisas looduskait seliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja 22 uut liiki, kelle Euroopa Liidu riiki desse toomine või levitamine on keelatud.
Lisanimekirjas on liike ala tes taimedest kuni sipelgate, kalade ja imetajateni, teiste seas ka mitu lemmiklooma. Eesti kontekstis võivad neist olulisemad olla roostevähk, ümaralehine tselaster ja hi maalaja põhjatatar.
Kaks viimast on aiataimed, mis aga kergesti võivad jõuda ka metsa. Ümaralehine tselas ter levib nii seemnetega (levi tavad linnud ja väikesed ime tajad) kui ka vegetatiivselt juu revõsudega, võib levida aian dusjäätmetes olevate juuretük kidena.
Ronitaimena kasutab ta toeks teisi puid ja võib nii noo red puud lämmatada — seega on taimel negatiivne mõju nii loodusele kui ka metsanduse le. Kliimamuutuste valguses on ümaralehine tselaster ilm selt järjest suurem oht ka Ees tile.
Himaalaja põhjatatar võib levida ka mulla transpordil, sest taimel on suur hulk maaaluseid risoome. Mõjud on sar nased sahhalini ja voolja par gitatraga, mis on juba varase mast keelatud liikide nimistus. Taim on suurte lehtedega ja ti he, tõrjub valguskonkurentsis välja teisi taimi, ei lase metsal uueneda jmt.
Mujal maailmas on leitud, et taimekolooniates on palju väiksem putukate liigirikkus ja arvukus, mis omakorda mõju tab teisi liike.
KESKKONNA MINISTEERIUMRUFUS TREPP Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonna peaspetsialist Poollooduslik niit on ini mese ja metsiku looduse käepigistus. Ühelt poolt on tegu majandatava maaga, teisalt elavad seal liigid, kes vajavad avarat ja looduslähedast maastikku.
Poollooduslikud ökosüstee mid on tekkinud vaid tänu inim tegevusele, nad on väga tundli kud majandamisvõtetele ja kao vad, kui majandamine lõpetada. Sajandeid inimese hooldatud niidud on muutunud poolloo duslikeks ehk pärandniitudeks. Miks on pärandniidud tähtsad ja mis saab neist tulevikus?
Pärandniitude sekka kuulub mitu eri tüüpi niite: loopealsed ehk alvarid, aruniidud, lammi niidud ehk luhad, soostunud nii dud, puisniidud ja karjamaad ning rannaniidud. Selliste nii tude säilitamine tagab, et ka põl lumajandusmaal oleks pelgu paik looduslikele liikidele ning keskkond püsiks mitmekesine. Võrreldes eelmise sajandiga, on Eestis alles vaid 7,2% pärandnii tudest.
Vanadele niitudele pole maad?
Inimesest mahajäetud pool looduslik niit on määratud hä vimisele, sest see võsastub kii resti. 20. sajandi alguses laius Eestis 1,8 miljonit hektarit pä randniite — 40% riigi maismaast. 2020. aasta seisuga oli pärand niite Eestis vaid 130 000 hekta rit.
Peamine pärandniitude hä vimise põhjus on nende hoolda mise lõpetamine. Niitmata või karjatamata rannaniidul võtab võimust pilliroog, hooldamata puisniit võsastub ning lõpuks kasvab seal mets. Selline muu tus hävitab jäädavalt taime- ja loomaliigid, kellele sobib vaid avatud elupaik.
KEHV HOOLDAMINE HÜLGAMISEST PAREM. Sobivaimad hooldamisviisid on kirjas pärandniitu de hoolduskavades, mis arvestavad niidutüüpide eripäradega. Isegi halvavõitu hooldusrežiim hoiab võsastumist ära paremini kui hülgamine. Pikaajali selt hüljatud niitu taastada on keeruline.
hektarit metsamaad vahetas 2022. aasta kolmandas kvartalis omanikku, tehti 428 tehingut.
Aasta teise kvartaliga (449 te hingut ja 3565 ha) võrreldes, on mahud mõnevõrra lange nud, märkimisväärne on lan gus olnud aga eelmise aasta teise kvartaliga (638 tehingut ja 5634 ha) võrreldes.
Aastases võrdluses on oluli selt langenud ka eraisikutelt juriidilistele isikutele müüdud metsamaa maht, keskmised hektari hinnad on aga tõusnud.
Teiseks probleemiks on kul tuurrohumaad, mille eesmärk on kõrge tootlikkus ja tulu ning kus tootja kontrollib taimeliiki de koosseisu ja väetamise režii mi. Rohumaal võib kasvada roo sa ristik või aasnurmikas, aga seal pole ruumi pärandniitu ee listavatele liikidele, näiteks tund likele käpalistele, niiduliigid jää vad konkurentsis kultuurliiki dele alla. Kündmine, väetamine, intensiivne karjatamine ja niit mine ei sobi pärandniidule üld se. Neid hooldati vikatiga niites või karjatades, mis on tänapäe va kiires maailmas ajakulukas.
Tõsi, võrreldes kultuurrohu maaga, on pärandniite keeruli sem hooldada: nad esinevad maastikus tihti killustatuna, ka ei saa näiteks puisniidul kõikja le suurte niidukitega ligi. Aja- ja rahakulu, transpordi tülikus ning piisava toe ja motivatsiooni puu
TAOTLEDA SAAB TOETUST. Poolloodusliku nii du hooldamise toetuse tingimused on muutumas paindlikumaks, näiteks kui keskkonnaamet pole määranud piiranguid, saab hooldaja valida niitmi seks sobiva aja ise. Igal aastal saab peale pärand niidu niitmise ja karjatamise taotleda lisategevus te toetusi, näiteks projekti Loodusrikas Eesti kat setatav niidukoosluse väärtuspõhine hindamine, milleks tuleb täita ankeet.
LAPIKE MITMEKESISUSELE. Pärandniidul tu leb ÜPP 2023—2027 aasta kava järgi jätta 5—30% niitmata. Seda võiks teha igal aastal ise kohas. Näiteks puisniidul võiks peale puudealuste jätta niitmata üks valgusküllane lapike keset niitu. Puis niidult ei tasuks eemaldada kive ega kuivanud puid, mis on väärtuslikud maastikuelemendid ja mikroelupaigad — kuivanud puu pakub toitu ja
dumine võib viia niidu hülgami seni.
Oluline osa pärandniitude ka dumises on ka teadmatusel — kuidas kaitsta midagi, mida me ei tunne? On juhtunud, et ini mene metsastab või künnab põl lumaaks enda omandis oleva pä
elupaika paljudele liikidele. MÕÕDUKAS KARJATAMINE. Karjatamisel on abiks niidu elektrikarjusega parajateks kopliteks jagamine. Kui võimalik, kasvata maatõugu loomi ja loomaliike, kes eelistavad eri taimi. Optimaalseks saab karjatamise silma järgi hinnata, kui ligi pool niidust on söödud madalmuruseks. Paljanduva mullaga lamamis- ja püherdamiskohad on nor maalne nähtus, väike häiring lisab mitmekesisust.
NIITES ARVESTA LINDUDE PUTUKATEGA. Nii detud heina peab kokku koguma ja niidult ära ve dama. Niitmise aega valides võiks arvesse võtta, kas parajasti pesitseb maapinnal linde või kas tolmel dajatel on ligipääs õistaimedele. Niitmise aegu võib üle niidu kombineerida, näiteks niita kahes jaos.
OSA SUUREST ÖKOSÜSTEEMIST. Pärandniitu mõjutavad seda ümbritsevad alad ja vastupidi — näiteks liiguvad pärandniidult läheduses olevale põllumaale tolmeldajad ja kahjuritest toituvad lin nud. Väga oluline on hooldada ka väikseid pärand niite, sest need suurendavad niidukoosluste sidu sust maastikus ning on olulised liikide levimisel ja püsimajäämisel. Allikas: maablogi.wordpress.com
randniidu. Et teada, miks päran dada pärandniit edasi järgmise le põlvkonnale, tulebki rääkida selle koosluse hüvedest ja oma päradest.
Puisniit on liigirikas: 2001. aastal loendati Laelatu puisnii dul ühel ruutmeetril 76 soontai meliiki. Iga pärandniidu tüüp pakub elupaika unikaalsele elu stikule. Soontaimede puhul on liigirikkaimad puisniidud (83 lii ki) ja alvarid ehk loopealsed (103 liiki). Loopealsed pakuvad ise loomulikku elupaika taimeliiki dele, kes vajavad kuiva lubjari kast mulda, puisniitude mitme kesine valgusrežiim laiuvate tam mede keskel on hea kasvukoht paljudele taimedele. Selgroog sete liigirikkusega saavad uh
kustada rannaniidud (40 liiki) ja lamminiidud (31 liiki). Veeäär sed pärandniidud on linnuroh ked, näiteks võib Matsalu lam miniitudel kohata suurvee ajal üle 30 linnuliigi.
Pärandniidud on liikide tur vapaik: mesilased, liblikad ja tei sed tolmeldajad saavad siia pei tuda põllumajanduse häiringu te eest: kündmine, väetamine ja taimekaitsevahendite kasutami ne. Ka on näiteks Eestis harul dase ja kaitsealuse eremiitpõr nika ainukeseks siinseks elupai gaks Lõuna-Eesti puisniidud.
Pärandniidud hoiavad ka meie kultuuri. Eestlasi on nimetatud metsarahvaks, samas oleme maa elust aina kaugenemas. Vikatit ki, mis mõnel meie puisniidul
on vihisenud sajandeid, tuntak se järjest vähem. Kel aga soovi, saabvikatiga niitmise unustatud kunsti õppida Eesti Looduse Fon di talgutel.
Hästi hooldatud või taasta tud loopealsel võib ära tunda sa ma kütkestava maastiku, mida 1910. aastate Saaremaal maalis Konrad Mägi. Nüüd vaatab neis paigus tihti vastu kadastik, kus on võimatu lambaid karjatada, nagu seda vanasti tehti. Kasu saab pärandniitudest ka iga tai metark ja korilane.
Niidud seovad süsinikku Pärandniidud osalevad ka ai neringes, millest inimkond sõl tub: nad seovad mullas süsinik ku rohkem kui muu põllumaa või kultuurrohumaa, sest mulda siin üles ei harita ning juurtekamar kaitseb mullasüsinikku ja taime de toitaineid leostumise ja ero siooni eest. Ka taastatav pärand niit hakkab süsinikku siduma ja häirimata mullaga niit on sta biilsem süsiniku siduja kui in tensiivselt majandatav mets. Et sellist unikaalset elupaika ja majandamisviisi säilitada, ta sub hakata taastama ainulaad set niiduelustikku. Projekti Loo dusrikas Eesti õppepäevadel on kõlanud lood, kuidas praegused esinduslikud pärandniidud olid vaid kümme aastat tagasi silma piirini täis angervaksa või võsa. Tasub suhelda oma naabrite ja kogukonnaga, sest parim viis poollooduslikke kooslusi taas tada ja hooldada on teha seda koos. Vajaduse korral saab nõu küsida nii keskkonnaametist, keskkonnaministeeriumist kui ka maaeluministeeriumist.
Euroopa Komisjon kiitis eelmisel nädalal heaks üle 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliiti ka (ÜPP) strateegiakava Eestile järgmiseks viieks aastaks. Kava paneb paika põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhi suunad aastaiks 2023—2027.
2023. aastal käivituva ÜPP strateegiakavaga antakse oluline panus keskkonna- ja kliimaees märkide täitmisse ning konku rentsivõimelise põllumajandus- ja toidusektori ning elujõulise maa piirkonna saavutamisse, rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
„Strateegiakava on oluline tööriist põllumajandus- ja toiduainesekto ri ning maapiirkondade ees seis vate väljakutsetega toimetulemi sel,“ ütles minister.
Kokku 54 toetusmeedet
Järgmisel viiel aastal suunatak se põllumajandustootjate sissetu lekute tagamiseks 738 miljonit eurot, keskkonna- ja kliimaeesmär kide saavutamiseks 447 miljonit eurot ning maapiirkondade elu jõulisuse tagamiseks 117 miljonit eurot. Ministri sõnul oli kava koos tamisel üks suuremaid katsumusi leida tasakaal ÜPP vahendite ning erinevate sektorite ees seisvate väljakutsete ja vajaduste vahel.
„Põllumajandus- ja toiduaine sektor seisavad lähiaastatel sil mitsi roheüleminekuga kaasneva te kasvavate ootustega toidutoot misele, samal ajal tuleb tagada toidujulgeolek ning leida võima lusi, kuidas turult teenitavaid sis setulekuid kasvatada,“ kirjeldas Kruuse. „Usun, et oleme koostöös sektori esindajatega siin opti
maalse tasakaalu leidnud.“
Strateegiakavas rakendatakse kokku 54 toetusmeedet (sekku mist). Nende seas on põllumajan duslikud otsetoetused, tootmisko hustusega seotud toetused ning põllumajanduse kliima- ja kesk konnatoetused. Samuti on kavas näiteks investeeringutoetused põllumajandustootmisesse, põllu majandussaaduste töötlemisse ja turustamisesse ning põllumajan duse ja metsanduse taristu aren dusse. Rakendatakse ka maaette võtluse arendamise toetusi ning loomade heaolu ja tervist eden davaid toetusi.
„Eraldi mainiksin meetmeid, mille eesmärk on elurikkuse säili
tamine, kogukondade ja koha pealse otsustamise toetamine. Põllumajandussektori jätkusuut likkuse seisukohalt on olulised meetmed, mis on suunatud põlv kondade vahetusele ning innovat sioonile,“ lisas minister.
Strateegiakava kogueelarve on ligikaudu 1,63 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse, koosta misse ja läbirääkimistesse oli nel jal aastal ekspertide töögruppi des, nõuandva juhtkomisjoni is tungitel ja muude hindamiste kaudu kaasatud üle 50 organisat siooni. „Kasutan võimalust ja tä
nan kõiki, kes selle protsessi raa mes on omapoolse panuse and nud. Teie panus on oluline, et maal tegutsevad inimesed, kogu konnad ja ettevõtted oleksid edu kad,“ sõnas Urmas Kruuse.
Strateegiakava alusseadus, Euroopa Liidu ühise põllumajan duspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) võeti vastu 9 . novembril. Praegu koostatakse strateegiaka va rakendamiseks määrusi ja esi mesed toetusmeetmed avanevad 2023. aasta esimeses pooles. Roh kem infot uue perioodi toetusvõi maluste kohta jagatakse novemb ris ja detsembris korraldatavatel infopäevadel.
MAAELUMINISTEERIUM
Aasta põllumees 2022 on tun tud ja tunnustatud Kadarbiku kaubamärgi eestvedaja, ettevõt te Kadarbiku Köögivili üks osa nikke Veiko Pak.
„Ma kordan teiste varem väl ja öeldud mõtet, et perekond Pakid ongi need, kes õpetasid eestlased värsket porgandimah la jooma – ja see ei olegi nii väi ke saavutus,“ ütles Eesti Põllu majandus-Kaubanduskoja esi mees Roomet Sõrmus.
Konkursi hindamiskomisjon tõi valikut tehes välja, et Veiko Pak on innovaatiline ettevõtja, kes esimesena Eestis hakkas omakasvatatud tooret väärinda ma mahlaks ja smuutiks, tema eestvõttel rajati Harjumaale nüüdisaegne köögivilja töötle miskeskus. Pereettevõttena alus tanud Kadarbiku talu on aasta kümnetega tõusnud üheks Eesti
suuremaks köögiviljakasvatajaks ja -töötlejaks.
Maaeluminister Urmas Kruu se sõnul kannab Veiko Pak aasta põllumehe tiitli uhkelt välja, sest on oma töökuse ja sihikind lusega põllumajandus- ja toidu sektoris suureks eeskujuks. „Suu resti tänu Veiko tööle on Kadar biku toodang eestlastele läbi mitme põlvkonna tuttav ja oluli ne.“
Talus haritakse maad 773 hektaril, talu köögiviljapind on 213 ha, viljavahelduseks on te ravili ligi 500 hektaril. Aastas toodetakse 8500 tonni köögivil ja, mis töödeldakse mahlaks, ha pendatakse, tehakse toorsala teid jm. Kadarbiku talu rajaja
Ants Paki tööd jätkavad pojad: Veiko Pak juhib OÜd Kadarbiku Köögivili, Ville Pak vastutab köö gviljakasvatuse eest. EPKK
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja erametsa keskus ühendatakse tuleva aasta 1. jaanuaril. Ühendasutuse nimeks jääb Keskkonnainvesteeringute Keskus, muude keskkonnatoetuste kõrval hakkab see jagama ka erametsatoetusi.
Keskkonnaminister Madis Kallas selgitas, et kahe keskkonnaministeeriumi haldusalas toetustega tege leva asutuse ühendamine on igati loogiline samm. „KIKi ja erametsakeskuse toetuste portfellid sobivad hästi kokku,“ nentis Kallas. „Nende ühendamine teeb keskkonnaprojektide rahastamise selgemaks ja läbi mõeldumaks.“
KIKi juhataja Andrus Treieri sõnul võeti asutuste ühendamine plaani juba möödunud aastal ning see on andnud võimaluse tänavu kõik põhjalikult ette valmistada. „Oleme erametsakeskuse ja teiste part neritega teinud tööd, et ühinemine kulgeks sujuvalt ning sihtgruppidele jätkuksid KIKi ja erametsakesku se toetused ja teenused harjumuspäraselt,“ ütles ta. „Kahe suhteliselt väikese sihtasutuse ühendamine loob kindlasti keskkonna- ja kliimavaldkonnas hea sünergia ning annab metsateemadele märksa suure ma võimaluse.“
Erametsakeskuse juhatuse liige Gunnar Reinapu rõhutas, et KIKi tulevane metsaosakond jätkab era metsanduse arendamist ning metsandustoetuste ja gamist nii riigi kui ka Euroopa Liidu rahast. „Metsa omanikud ja metsaühistud saavad taotleda eramet satoetusi samamoodi nagu nad seni harjunud on,“ kinnitas ta. „Töötame selle nimel, et erametsaomanik saaks oma metsade eest hoolt kanda targalt ja loo dusega kooskõlas.“
Uue aasta 1. jaanuaril liitub KIKi struktuuriga metsaosakond, kus praegused erametsakeskuse toe tuste ja kontrolliüksuse töötajad jätkavad samades ülesannetes nagu seni. Ümber korraldatakse töö vaid tugifunktsioonides, mis viiakse üle KIKi teistesse osakondadesse. Erametsakeskuse sisuline tegevus jätkub sarnaselt praegusega.
KIKi juhatuse liikmena jätkab Andrus Treier. Era metsakeskuse juhatuse liikmest Gunnar Reinapust saab KIKi metsaosakonna juht. ERAMETSAKESKUS
Vanarahvas ütleb, et kal lis on see, mis on käte vahel. Sellisel juhul on minu küttepuud väga kallid, sest on enne riita saamist mitu korda minu käte vahelt läbi käinud. Seega tõesti kallid puud. Sel aastal sai küttepuude kallidus aga täiesti uue tähenduse.
Neid hindasid, mida tänavu küttepuude eest küsitakse, po le siinkandis kunagi nähtud — kes oleks võinud veel aasta ta gasi arvata, et kuiva kasehalgu müüakse Harjumaal 200 euroga ruum. Mujal hinnad nii pööra sed pole, kuid ka näiteks Tartus tuleb kuiva kase ruumi eest prae gu loovutada 150 eurot.
Mu naabrimees tegi kiire reh kenduse. Tal kulub kuus kaks ruumi puid ning ostes praegu kasehalgu, on tal ainuüksi küt tekulud 300 eurot kuus. Hakkab juba elektrile järele jõudma, või mis?
Proportsioon paigas
Tegelikult pole aga kõik nii mustvalge. Küttepuud on prae gu lihtsalt sedavõrd emotsio naalselt laetud teema, et siin räägivad kaasa kõik, ka need, kes pole pidanud kunagi halgu kät te võtma. Ja kui lisada siia tege lased, kes üritavad hingehinna
eest müüa mingeid pehkinud notte, siis ongi kõigil teadmine, et küttepuu on kallis. Väga kal lis.
Mina kütan nii maa- kui ka linnakodu juba aastakümneid oma metsa küttepuudega ja mõ nikord olen viinud mõne koor ma ka headele tuttavatele. Mä letan selgesti, et kunagi küm nendi algul, täpsemalt 2011. aas tal, puhastasin kraavikaldaid ja kuna puitu tekkis suurem kogus, siis müüsin mõne ruumi ka ära.
Kuiva haluruumi eest küsisin koos kohaleviimisega 40 eurot. Toonase 839 euro suuruse kesk mise brutopalga eest oleks saa nud seega osta 20 ruumi puid.
Tänavu teises kvartalis oli keskmine kuupalk Eestis juba 1693 eurot ja kui kümmekond aastat tagasi sai keskmise kuu palga eest 20 ruumi puid, siis ma julgen väita, et ka praegu keh tib sama proportsioon, sest tu rult on lisaks kallile kasehalule võimalik leida küttepuid ka hin naga 80 eurot ruumimeeter. Loo mulikult on küttepuude hinnad näiteks Harjumaal tundvalt kal limad, kuid seal on ka sissetule kud suuremad. Tänavust turgu valitsevad emotsioonidest kan tud tipuhinnad, mistõttu see reh kendus alati ei tööta, kuid laia pintsliga tõmmates on suhtarv sama.
Seega saab öelda, et 2022. aas tal ei teinud küttepuud ootama
tut hinnahüpet, vaid hind tõu sis lihtsalt õigele tasemele. Pik ki aastaid on küttepuude hinnad seisnud sisuliselt paigal, samal ajal kui keskmine palk on mü hinal kasvanud. Seetõttu jäi jär jest vähemaks ka neid väikemet saomanikke, kes küttepuudega tegeleda viitsisid. Kui oli vaja te ha harvendus- või valgustus raiet, läks väljaraiutu kohe hak kematerjaliks. Seega jõudis er ametsadest aasta-aastalt turu le järjest vähem halge.
Nii juhtuski, et tänavu saa bus täiuslik torm — Venemaa ag ressiooni tõttu on hüppeliselt kasvanud energiakandjate hin nad ja tõmmanud endaga kaasa ka hakkepuidu hinna, mis oma korda muutis hakke müümise metsaomanikule veelgi atrak tiivsemaks. Ei maksa ka unusta da, et küttepuuturg on laias laas tus aastase aegviitega, sest just nii palju kulub aega riita laotud halgude kuivamiseks. 2021. aas tal polnud aga keegi selli seks turuvõnkeks ilm selgelt valmis.
Samuti on pui duturgu mõjuta nud tarnete lõp pemine Venemaalt ja Valgevenest, mistõttu saetöös tused hakkasid roh kem kasutama kodu
maist puitu, mis omakorda tõm bas puidu hinna üles. Põhjamaa de tselluloositööstuste jaoks on Baltimaad aga piirkond, kust pä rit paberipuiduga rahuldatakse tipunõudlus, kuid kuna Soome enam Venemaalt puitu ei tul nud, siis suurendati paberipuu ostu Eestist. Kõik eelöeldu muu tis aga toormehinna hüppeliselt kallimaks Eesti firmadele, kes tegelevad küttepuude müügiga — nii see hinnaralli kerima hak kas.
Kas seesugused küttepuu hin nad on tulnud, et jääda? Tõe näoliselt näeme juba järgmisel aastal mingit korrektsiooni, sest selliste hindade juures tasub ka erametsaomanikel küttepuud müüa ja seega pakkumine järg misel aastal suureneb. Samas ei maksa oodata mingit järsku kuk kumist, kuna kõikvõimalikud ku lud — ülestöötamine, väljavedu, lõhkumine, transport jm — ei vähene kindlasti. Seega suurt hinnalangust oodata pole.
Mis puutub aga puiduhinda desse laias plaanis, siis nen de muutus on kinni nii Ukraina sõjas kui ka meie majanduse käekäigus — ja se da ei oska keegi praegu väga en nustada.
Tänavu kevadel istutati Eesti erametsadesse 16,3 miljonit metsataime. Koos sügisel istuta tavate taimedega võib see num ber esimest korda tõusta üle 17 miljoni.
Kevadiseks istutusperioodiks peetakse aega kuni juuni lõpuni. Suurem osa taimi istutataksegi Eesti metsadesse kevadel, kuid potitaimi saab olenevalt ilmas tikuoludest istutada suvi läbi.
Teine aktiivsem istutusaeg on septembris-oktoobris — ar vestada tuleb sellega, et taime dele jääks enne püsivate külma
de tulekut piisavalt aega juur dumiseks.
Erametsakeskuse arendus nõunik Allar Luik kinnitas, et uu te metsataimede istutamine on erametsades aasta-aastalt jär jest kasvanud: „Eelmisel aastal istutati Eestis erametsadesse kokku 16,8 miljonit taime ning loodetavasti tänavu see arv taas kord ületatakse.“ Luik märkis, et täpsed istutusmahud saab teada järgmise aasta alguses, kui ke vadisele arvule saab juurde liita ka sügisel istutatud taimed.
OHTULEHT.EE
Metsa uuendamine
Taotluste esitamise tähtpäev: 1. detsember.
Vooru eelarve on 640 000 eurot.
Toetatakse met sataimede soeta mist ja istutamist, metsamaapinna et tevalmistamist ning metsauuenduse hool damist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Metsa istutamist ja maapin na ettevalmistamist toetatakse samal metsamaal ühe korra. Metsauuenduse hool damiseks saab toetust küsida rajamise aastal ja kolmel järg neval aastal, üks kord kalendri aastas. Tööd peavad olema teh tud enne taotluse esitamist.
Metsa inventeerimine
Taotluste esitamise tähtpäev: 13. detsember.
Vooru eelarve on 200 000 eurot.
Toetatakse metsamajanda miskava kokkupanemiseks vaja like inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisand med peavad olema kehtivad ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist kas taotluse
esitamise aastal või kahel eel neval kalendriaastal.
Inventeeritud metsamaa peab olema metsa ühistu liikme oman dis taotluse esita mise tähtpäeval. Toetust makstakse sama metsamaa inventeerimise ku lude katteks üks kord seitsme aas ta jooksul inven teerimisandmete registrisse kandmisest.
Kuuse-kooreüraski tänavu suvisest seirest jäid välja vaid Hiiumaa ja Saaremaa
Keskkonnaagentuur (KAUR) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegid kuusekooreüraski seiret tänavu kevadel ja suvel 13 maa konnas, kõige vähem leiti kahjureid Lääneja Ida-Virumaa seire punktides.
Seire jaoks langetati püünis puid ja paigaldati jälgitavatele aladele ka feromoonpüünised. Vajalikud puud langetati märt sis ning feromoonpüünised pai galdati aprillis. Esimesi üraskeid märkasime püünises juba april li lõpus.
numaal, Viljandimaal, Tartu maal, Harjumaal ja Põlvamaal. Juunisoojus andis hoogu
Juuni esimesel nädalal lan ges jahedamate ilmadega ka üras kite hulk püünistes, kuid sooje mate ilmade tulekuga suurenes nende kogus juuni teisel näda lal. Näiteks leiti 3. juunil Tartu maal asuvast püünisest 315 üraskit, aga nä dal hiljem oli sa mas püünises juba 9900 isen dit.
•
Toetusi saab küsida ainult metsaühistu, erametsaomanik peaks toetuse saamiseks liituma endale sobiva metsaühistuga. Toetusesoovist tuleks ühistule aegsasti teada anda, sest taotluse kokkupanek võtab aega ja kui metsaomanik jääb teavitamisega viimasele hetkele, ei pruugi andmed enam taotlusesse jõuda.
Oma liikmetele kuuluva met samaa kohta toetust küsival metsaühistul peab olema taot luse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vä hemalt 200 liiget (400 liiget alates 1.01.2024).
ERAMETSAKESKUSMai alguses saabunud soojad kevadilmad viisid ka üraskite hulga suurenemiseni ja 6. mail algas aktiivne lendlus. Üraskeid leidus nii püünistes kui ka keva del langetatud püünispuudes ning tormiheite ja -murru puu des.
Näiteks Tartumaal asuvast püünisest leiti 29. aprillil 30 üras kit, kuid nädal hiljem oli samas püünises juba 3200 üraskit.
Aktiivne lendlus kestis kaks nädalat. 17. mail leiti üraskeid mõnevõrra vähem ning alates 24. maist oli nende hulk püünis tes taas kõrge, ent langes jälle gi 31. maiks. Kõige vähem leidus sellel ajal üraskeid seirealadel, mis asusid Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Kõige suurem ko gus üraskeid oli Võrumaal, Pär
Kõige vä hem leiti kah jureid juuni kes kel, kuid kuu vii masel nädalal ker kis üraskite hulk taas mi tu korda, võrreldes jaanikuu kesk misega. Juunis toimus üraskite lendlus kõikides maakondades.
Kõige vähem leidus üraskeid püünistes, mis asusid Lääne- ja Ida-Virumaal. Juunikuu tule muste põhjal oli kõige suurem hulk üraskeid püünistes, mis asu sid Järvamaal, Pärnumaal, Põl vamaal, Viljandimaal ja Tartu maal.
Juuli tõi mõõtmisala rekordi
Juuli alguses leiti kõige roh kem üraskeid Pärnumaal, Järva maal, Viljandimaal ja Põlvamaal asuvatest püünistest. Teistes maakondades toimus lendlus, kuid kinnipüütud kahjurite hulk oli tagasihoidlikum.
Metsaomanikul tasub hoida oma metsal silma peal ja üraskikaht lustuse korral tegutseda, et kahjureid ohjeldada. Kahjustuste ennetamiseks tuleks
z vältida harvendusraiet vanemas eas puistus, et metsa tuulekind lus ei väheneks;
z vedada enne üraskite lendlust metsast välja tormimurru ja -hei te puud ning raiuda välja nõrgestatud puud;
z varieerida vanemaid kuusepuistuid noorematega, võimalusel ra jada rohkem segapuistuid;
z vedada raiutud metsamaterjal õigel ajal metsast välja, et üraski tel poleks võimalik kasutada seda sigimispaigana.
Juba tekkinud kahjustuse korral aitab üraskite levikut vähenda da kahjuritega värskelt asustatud puude ülestöötamine. Üraskite kevadel asustatud puud ja püünispuud tuleb metsast välja vedada ja saagida mõni nädal pärast nende asustamist.
• Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.
• Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.
• DATHO/RAJU topeltratta komplektid.
• Kummiroomikud koppadele.
• Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.
• ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.
• Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.
• Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.
• Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.
• Valuveljed-suurim valik.
• Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)
• Tõstukite, laadurite rehvid, veljed.
• Elastikrehvid.
• Lumesaha kummiplaadid.
• CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani).
Minu päranduseks saadud mets on Lõuna-Eestis, ise elan pealinnas, mistõttu pole seni metsaga ise eriti tegelnud. Tä navu lasime aga mitmel põh jusel – muu hulgas oli metsa väidetavalt kahjustamas ka kuuse-kooreürask – suure osa maha võtta. Tuleval kevadel tahaksime hakata metsa istu tama, aga pole aru saanud, kas pean tagasi istutama kuu sed nagu oli seni, või võiksin istutada ka segametsa? See lihtsalt meeldiks endale roh kem ja olen kuulnud, et nii õnnestuks tulevikus ka üraski rünnet vältida. Mis võiksid asjatundjate hinnangul olla selle plaani plussid-miinused?
Vastab Erametsakeskuse arendus nõunik ALLAR LUIK: Puhtkuusiku asemel võiks tõesti istutada ka segametsa, kus on sees nii okas puid kui ka lehtpuid.
Eesti oludes on kasvukohale sobiliku segametsa saamiseks sa geli mõistlik ka see, kui esialgu is tutada kuuske või ka mändi ning hilisema noore metsa hooldamise
käigus jätta kasvama soovitud lehtpuid. Lehtpuude kasv on noo res eas märksa kiirem kui okas puudel ning seetõttu on mõistlik istutada okaspuid ja lasta leht puudel hakata ise kasvama. Sel juhul on aeglasema kasvuga okaspuudel mõningane eelis ja nad ei jää lehtpuudele kasvus liialt alla. Mitmeliigilised sega metsad on sageli ka kahjustuste suhtes vastupidavamad.
Erinevates kasvukohtades so bivad kasvatamiseks erinevad puuliigid ja sõltuvalt rohttaimede kasvust võivad noored istutatud puud vajada mõnel aastal ka hooldust, näiteks rohulõikust. Sa geli on kõik metsale vajalikud te gevused metsaomaniku jaoks kokku üsnagi kulukad, seega ta sub meeles pidada, et Erametsa keskuselt on võimalik ka rahalist tuge saada – metsade hooldami
seks ja uuendamiseks on mitmeid toetusi.
Erilisemate puude istutamise puhul tuleb silmas pidada, et päris kõiki liike ei või ja ei ole ka mõist lik metsa istutada. Selleks, et saa da teada, milliseid liike oleks kõi ge parem oma metsas kasvatada, kuidas metsa õigesti hooldada ja milliseid toetusi on võimalik saa da, tasuks pöörduda oma piir kondliku metsaühistu poole.
Juuli teisel ning kolmandal nädalal langes üraskite kogus püünistes veelgi, kuid pöördus järsult tõusule kuu viimasel nä dalal ja augusti alguses. Siis lei ti Tartumaa mõõtmisalalt rekor darv — 15 000 üraskit ühe fero moonpüünise kohta. Juulis hak kasid koore alt lahkuma ka esi mese põlvkonna noormardikad, keda leiti üksikutes kohtades ju ba juuli keskpaigas — juuli lõpul oli noormardikate hulk püünis tes juba suurem.
Üraskirohke Järvamaa
RMK ja KAURi spetsialistide seireandmete tulemusena sel gus, et kõige suurem hulk kuu
se-kooreüraskeid oli 2022. aas tal Järvamaa seirepunktis. Seal sed püünised olid üleval sinilil le kasvukohatüübi puistus, mil le enamuspuuliik oli kuusk kesk mise vanusega 52 aastat; peale kuuse kasvas seal ka kaske.
Peale Järvamaa oli kuuse-koo reüraskite hulk suur püünistes, mis asusid Pärnumaal, Viljandi maal, Tartumaal, Võrumaal ja Põlvamaal. Kõige vähem isen deid leiti Lääne-Virumaal ja IdaVirumaal.
MERIT EHRPAIS keskkonnaagentuuri metsaseire peaspetsialist
z Kuuse-kooreürask võib asustada nii lamavad tüved, värske met samaterjali kui ka seisvad ja nõrgestatud eakamad puud. Kui kahjurite arvukus on suur, asustatakse ka elujõulisi kuuski.
z Üraskid talvituvad tavaliselt pinnases, nende lendlus ja puude asustamine algab, kui õhutemperatuur on tõusnud 18–20 ºC juurde, tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses.
z Sobiva puu leidnud isasputukas hakkab koore sisse närima sise nemisava, eritades samal ajal feromooni, mis annab liigikaaslas tele signaali, et puu on asustamiskõlblik.
z Isasputukas närib ka paarituskambri, kuhu sisenenud emasputu kad närivad koore alla piki tüve kulgeva emakäigu, mille serva munakoobastesse munevad munad. Munadest kooruvad vastsed kaevandavad emakäiguga risti vastsekäigud, mille lõppu näri takse nukuhällid, kus toimub vastsete nukkumine.
z Üraskist värskelt asustatud puid on raske märgata, selleks tuleb puid lähemalt uurida: otsida tüvedelt vaiguniresid, paarimilli meetrise läbimõõduga sisenemisavasid või näripuru kasvavate puude alt, okstelt või juurekaelalt.
z Maha langenud tüvedel viitavad üraskite tegevusele näripuru kuhjakesed, koore all on näha üraskite käigud, vanamardikad, munad ja vastsed.
z Kuuse-kooreüraski leviku vähendamise üheks võimaluseks on värskelt kahjuritest asustatud puude ülestöötamine.
z Kasutada saab ka püünispuid: eelmise aasta kahjustuskolde lä hedal kasvavaid nõrgestatud või vigastatud puid.
z Kevadel langetatud püünispuud või talvine lume- või tormimurd tuleb metsast välja vedada sama aasta kevadel, et noormardikad ei jõuaks kooruda ja koore alt lahkuda.
z Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel fero moonpreparaadid, mis meelitavad üraskeid ligi – sel juhul saab piirduda väiksema püünispuude hulgaga.
z Tänavu suvel arenes välja ka kuuse-kooreüraski teine põlvkond, mis tähendab, et samasugust tõrjet, mis korraldati kevadel, tuli korrata ka juuli teisel poolel või augustis.
z Juhul, kui kuuse-kooreüraski teise põlvkonna noormardikad jää vad talvituma arengukohale, puukoore alla, on otstarbekas teha kahjustuskohas ka talvist raiet, kui nad talvituvad aga pinnases, pole vaja talvist raiet teha, sest teised, koore all talvituvad kasu likud putukad aitavad tõrjutava liigi levikut vähendada.
