Mets ja Põld•ÕHTULEHETEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus LAUPÄEVAL OSALE METSARAHVAPÄEVAL! MARUTAUDITÕRJE KÄIB – HOIA KASSID-KOERAD KODUS. MILLAL JA KUIDAS KAITSTA MEIE PÕLLULINDE Neljapäev, 15. september 2022 LEIA OMA METSAELAMUS ROHKEM KUI 50 ERINEVA VÕIMALUSE SEAST ning kohtume 17. septembril metsas! www.metsarahvapaev.ee
Paki seljakott arukalt
Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul pole Eestis marutaudi tuvastatud juba peaaegu kümme aastat, kuid tuleb teha kõik, et see jääkski nii. „Kaks korda aastas vaktsineeritakse metsloomi, et takistada surmava haiguse piiri tagant Eestisse levimist, aga oluline on ka lemmikloomade vaktsineerimine, et kaitsta oma koera või kassi ja seeläbi ka inimesi,“ selgitasVaktsineeritavaKalda. ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva
Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb vaktsineerimisalal hoida koerad ja kassid sisehoovides.
tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid davateltvataksedelvaktsiin.detudhumassistpeibutussöötasid.metsloomadeTeguonkalaja-söödaga,kuhuonpei-kapseldatudmarutaudive-Vaktsiinsöötasidkül-metsadessemadalallen-väikelennukitelt.
Tähtis on, et meie metsloomad püsiksid marutaudivabad.
Kaasavõetavat kraami pakkima asudes soovitab Kristi Nigul lähtuda tervest talupojamõistusest.„Ühtegi kindlat reeglit, mida võtta või jätta ei ole,“ ütleb ta. Tuleb lihtsalt hoolikalt läbi mõelda, mida päeva jooksul kindlasti vaja võiks minna — midagi üle-
Rõivad ja jalanõud tuleks valida vastavalt matkaraja raskusastmele, matkatüübile ja ilmale. „Kui saad tunda end mugavalt, siis on matk juba korda läinud,“ ütleb Nigul. Kindlasti tasuks enne matkale minemist ilmateadet vaadata: päikeselise ilmaga ei ole mõtet end paksult riietada. „Kindlasti soovitan kihilist riietumist — nii saab vajadusel mõne kihi seljast võtta ja ongi juba mõnusam.“ Talvel on kihiline riietus kaitseks külma eest eriti Vastavaltoluline.aastaajale peaks metsaretkele jalga panema mu-
2 Mets ja Põld Neljapäev, 15. september 2022 tel: 5690 9586
Kristi ütleb, et tema jätab näiteks metsa jooksma minnes telefoni autosse ja lülitab end nutimaailmast välja — et nautida loodust ja linnulaulu ning anda silmadele ekraanidest puhkust.
Teist aastat järjest korraldab Eesti Metsaselts KIK-i toel septembri kolmandal laupäeval üle-eestilise metsarahvapäeva. Sel päeval saab koos metsateadlaste, metsakasvatajate ja matkajatega metsa lähemalt tundma õppida just selle nurga alt, mis kedagi huvitab. Lähem info: metsarahvapaev.ee
IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
gavad tossud või saapad ja pähe näiteks nokamütsi, torusalli vm.
Hoia meeled avali
Vali õige rõivastus
Põllumajandus- ja toiduamet viib kuni 17. septembrini Kirde- ja Kagu-Eesti aladel läbi sügisest rebaste ja kährikute marutaudivastast vaktsineerimist.
liigset ei ole mõtet kaasa vedada. Muidugi oleneb seljakoti sisu metsas käigu pikkusest ja eesmärgist (kas tegu on treeningu, jalutamise, ennast proovile paneva matka või marjade-seente korjamisega), aga ka sellest, kas minnakse üksi või kambakesi — viimasel juhul saab kaasavõetavat omavahel jagada. „Peamine on see, et endal oleks päeva jooksul kõigiti mugav.“
„Metsa matkale minekuks või niisama metsas jalutamiseks ja imeilusa looduse avastamiseks ei peagi alati plaane tegema. Kui tuleb mõte, siis peabki minema,“ ütleb Kristi, et spontaansed retked toovad kõige paremaid hetki. Temale tähendab metsas olemine — matkamine, jooksmine või koeraga jalutamine — rahu-
Sel laupäeval ootab üleeestiline metsarahvapäev kõiki metsadesse ja matkaradadele. Millele tuleks enne metsa minekut mõelda, kui minumetsandusloodusessoovitusi,jaganeitöötavgabnõuandeidmusimetsaretkedegasenikoge-eritipole?Omajanippeja-metsandusevallasKristiNigul.„Maoleküllekspert,kuidomaisiklikkesestnaudinliikumistningonüksosaelust,“ütlebKristi.
Pixabay
17. SEPTEMBER ON METSARAHVAPÄEV
PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
Metsas käies tasu
Sügisene marutauditõrje
„Metsas on nii palju, mida jälgida,“ räägib metsanduse doktorant Kristi Nigul ja kinnitab, et põgusaks retkeks pole tegelikult vaja erilist ettevalmistust ega oskusi. „Ümbritsevat peaks lihtsalt nautima!“
Metsa matkama minnes — eriti juhul, kui matkaja(d) end looduses veel kuigi kindlalt ei tunne — võiks laetud telefon kindlasti kaasas olla. Küll aga tasub omavahel kokku leppida, et harjumuspäraselt tühja aja täiteks telefoni välja ei võeta — ei ole mingit põhjust iga kümne minuti tagant uudiseid lugeda või sotsiaalmeediasse kiigata.
Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
Kui leiad vaktsiinipala
PTA
Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb see ümber paigutada, kandes kummikindaid.
jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel.Vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid
ub järgida oma sisemist kompassi
Kui kõndida enam ei jaksa, siis sörgi — tööle hakkavad teised lihased ja liikuda on hõlpsam. Allikas:
Püüa orienteeruda päikese järgi.
Kristi Nigul on metsanduse doktorant, kelle töö ja elu on metsa ja metsandusega tihedalt seotud. Kristi tunneb end metsas hästi, teab sellest palju ja jagab meelsasti oma teadmisi teistega. Ta ise sai tänu vanavanematele metsaga sinasõbraks juba lapsena ja usub, et väga oluline on põnnid varakult loodusega tuttavaks teha.
Jää seisma ja kuulata, kas kuskilt kostub autode sõidumüra või inimeste juttu. Mõtle selle peale, kust sa tulid ja kuhu minema peaksid.
3Mets ja Põld Neljapäev, 15. september 2022
osaleda metsandusviktoriinides ja süüa Maitseelamuse Koja tehtud roogasid.
„Kindlasti tasub alati metsa minnes lähedastele teada anda, kuhu lähed ja mis ajal plaanid tagasi tulla. Telefoni võiks alla laadida ka sportimiseks mõel-
Hinni kanjon Võrumaal.
metsarahvapaev.eeVidaPress
dud mobiilirakenduse, mis salvestab teekonda,“ juhendab ta. „Kui mina lähen kuskile matkale, siis minu teekonda näevad näiteks abikaasa ja kaks sõbrannat.“
Juhuks, kui peaksid metsas eksima, jäta meelde mõned Kristlini soovitused.
Metsa hoidmist saab võrrelda kodu korras hoidmisega — kuidas käitud kodus, nii käitu ka metsas. „Kui sa oma kodus prügi laiali ei pillu, siis miks peaksid seda tegema metsas? Prügi viska lubatud kohtadesse, mitte metsa alla,“ ütleb Kristi Nigul. Mõistlik on ka metsa all silma hakanud prügi koos oma toidupakendite vm äravisatava kraamiga kotti korjata ja metsast välja tuua.Kindlasti peaksid matkajad jälgima ka läheduses olevaid silte. „Kui oled rajal, mis lubab ainult sellel kõndida ja kõrvale mitte põigata, siis tuleb seda reeglit ka järgida,“ rõhutab Kristi. „Kui sellist keeldu pole, siis võib alati matkarajalt kõrvale põigata ning vaadata, mida huvitavat ümbritsev mets pakub.“
Kodulehelt metsarahvapaev.ee leiab üksikasjalikku infot kõigi päeva ettevõtmiste kohta.
Mida teha, kui juhtud eksima?
Metsaentusiast ja naiskodukaitsja Kristlin Kõrgesaar, kes on veetnud metsas loendamatul hulgal öid ja teinud läbi ellujäämislaagreid, jagab ka metsarahvapäeval huvilistele metsas toimetulemise nippe. Kristlin ütleb, et meie metsades on nii palju metsateid, et tegelikult on siin üsna keeruline ära eksida, aga siiski võiks algaja minna matkale igaks juhuks kellegi kogenumaga koos.
likke hetki, kui saab ennast igapäevategemistest ja doktoritöö kirjutamisest välja lülitada ning lihtsalt nautida maastikku.
Kui endal kindlat sihtkohta silme ees pole, tasub alati heita pilk peale veebilehtedele loodusegakoos.ee või elamusretked.ee.„Minule meeldib väga Võrumaa, see kuppelmaastik ja Eesti “mäed“ on superägedad,“ räägib Kristi Nigul. Ka meeldib talle Kütiorus jooksmas käia: „Väga mõnus on mäest üles rühkides imelist loodustKesvaadata.“polejust suur matkasell, võiks minna lihtsalt loodust nautima ja jalutama — või miks mitte rulluisutama — Kubija terviseradadele. „Eestis on väga palju häid matkaradasid, kõikjal leiab midagi erilist,“ kinnitab Kristi. Oluline on minna Metsarahvaloodusesse! päeval kutsub Kristi Nigul huvilisi Raplamaale Mukrisse, kus metsaretkel tutvustatakse metsamajandust, selgitatakse metsatööde eesmärke ja muid metsamajanduse tõsiasju. Saab
Kuhu minna matkama?
Käitu metsas nagu kodus
flatsioon on alates 2008.
„Andruse puhul on oluline välja tuua talle hingelähedane jätkusuutlik metsamajandamine: et korraliku metsa hüvesid saaksid nautida ja kasutada ka
IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee 2022. aasta parima metsamajandaja tiitli pälvinud Andrus Niit Valgamaalt avaldas hindajaile muu hulgas muljet oma pikaajalise vaatega metsade majandamisele: tema jaoks on oluline jätta järeltulevatele põlvedele korralik mets – ja ka midagi erakordset.
Oma metsas on ta ette võtnud kõikvõimalikke metsatöid: teinud erinevaid raieid, istutanud, külvanud ja hooldanud, ennetanud ulukikahjusid, ehitanud ja korrastanud metsateid, rajanud kuivenduskraave. Ka mesindus pole talle võõras - kogemusi sai ta juba väikese poisina vanaisa kõrval askeldades ja nüüdki on vähemalt oma pere tarbeks mesi alati olemas.
EESTI ERAMETSALIIT
4 Mets ja Põld Neljapäev, 15. september 2022
latsiooniga arvestamise tõttu on vaja tõsta sihtkaitsevööndi hüvitis tasemele 160 eurot hektari kohta, piiranguvööndites tasemele 86,4 eurot. See on vähim, mida riik õigluse jalule seadmiseks teha „Millisehalgenikvitisekõrgeks,tõttudamispiiranguteisegimetsa„Rangetesaaks.kaitsepiirangutegaomanikeisaaomamaaltsaunapuidvaruda.Majan-jaenergiakriisionküttepuuhindläinudniiet110eurosuurusehü-eesteisaaerametsaoma-isegiühtruumimeetritkütte-osta,“selgitasEelmaa.rahaeestpiirangutega
tulevased põlvkonnad,“ rääkis metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni liige, Rakvere metsaühistu juht Meelis Matkamäe. „Talle on oluline ka oma metsast saadud materjali maksimaalne kasutamine – Niidu kodutalu palkehitised on valminud tema enda käte all oma metsadest saadud puidust.“
Suurema jao metsatöid korraldab Andrus Niit ise, kasutades vajadusel ka Valgamaa Metsaühistu tuge või tuttavate metsameeste abi – Luua metsanduskoolis hariduse omandanud mehel ametikaaslastest sõprututtavaid jagub.
Erametsaomanikud ootavad piirangute õiglast hüvitamist
Metsaomanikuks sai Andrus Niit juba 14aastasena, kui vanaisa oma Otepää kõrgustiku äärealal asuvad metsad ja põlistalu – mis on teada juba 17. sajandist – talle pärandas. Nüüd majandab Andrus metsa ligi 70 hektaril, millest osa on perekonna põlistalu, osa naabruskonnast juurde ostetud.
aastat olnud 44 protsenti ja erametsaliit leiab, et ainuüksi inf-
Muidugi käiakse perega oma metsas ka seenel, marjul ja ravimtaimi korjamas.
Üheks erilisemaks paigaks peab pärjatud metsaomanik ise mäge, mil kõrgust 170 m merepinnast, kust avanevad uhked vaated ja kuhu on rajatud lõkkeplats.Sealsamas on alus pandud ka tulevasele dendropargile: istutatud ja külvatud on üle paarikümne erineva puuliigi, teiste seas harilikku tamme, punast tamme, pööki, lehist, jm. „Järeltulevatel põlvedel on, mida tulevikus imetleda,“ on hoolas peremees rahul.
Eesti Erametsaliit juhib tähelepanu, et on aeg tõsta 15 aastat muutumatuna püsinud looduskaitseliste piirangute hüvitiste määrad õiglasele tasemele — või loobuda erametsaomanikele peale sunnitud piirangutest. Ehkki looduse hoidmine on vajalik kogu ühiskonna huvides, on tuhandeid erametsaomanikke ebaõiglaselt pandud looduskaitsega seotud kohustusi kandma oma eravara arvelt, tõdeb erametsaliit, märkides, et poliitikud on aastaid sõnades tunnustanud vajadust hüvitismäärasid tõsta, tegudeni ei ole aga senini jõutud.„Kas riigitüüri juures olijad tunneksid ennast õiglaselt kohelduna, kui nende palk oleks sama, mis 15 aastat tagasi?“ küsib Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando kärbitud.onkunisemateeurotdessenti.liikmetehepealseajast2007.hüvitisteLooduskaitselisteEelmaa.piirangutemääradarvutativäljaaastaljaonpüsinudsellesttänasenimuutumatud.Va-15aastagaonriigikogupalktõusnud50prot-Rangetepiirangutegametsa-onsenihüvitisolnud110hektarikohtaaastas,väik-kitsendustegametsades60eurot.ViimastsummatigalaastalrahapuudusetõttuIn
metsa omanik endale küttepuud soetama peaks?“
Erametsaliit pakub välja, et kui riik õiglaseks hüvitiseks jätkuvalt raha ei leia, tuleb olukorra lahendamiseks hakata vähendama kaitse all oleva erametsa pindala. „Alates järgmisest aastast võiks piirangud kehtida vaid nendes metsades, kus omanikud sellega pakutud hüvitise eest nõus on,“ pakkus Eelmaa.
Tulevikus on, mida imetleda
Maastik Otepää kõrgustiku äärealal on üsna vaheldusrikas, esindatud on kõik metsatüübid.
Aasta metsamajandaja ei arva, et metsaga peaks tingimata rikkaks saama, tema peab suurimaks väärtuseks hoopis mõnusat enesetunnet, mida pakub metsa rahu ja vaikus.
Lätis ja Leedus, kellega end võrrelda armastame, on hüvitis küündinud vastavalt 160 või 272 euroni hektari eest aastas.
Aasta omamajandajametsa-rajabdendroparki
Keegi pesitseb kodumetsas – õnn või õnnetus? Robin Roots
Tihedas konkurentsis jäid Andrus Niidu järel teist ja kolmandat kohta jagama Eve Reose Raplamaalt ning Ilmar Josua Lääne-Virumaalt.
5Mets ja Põld Neljapäev, 15. september 2022 KASVAVA METSA LÕIKUSMETSAMATERJALITEENUSMETSATRANSPORDIÜMARPUIDUMETSAKINNISTUTEOSTOSTKOKKUOSTJAVÄLJAVEDU Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte urbgrupp@gmail.com tel 501 8365• • Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. • Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga. • DATHO/RAJU topeltratta komplektid. • Kummiroomikud koppadele. • Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. • ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. • Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. • Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. • Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. • Valuveljed-suurim valik. • Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) • Tõstukite, laadurite rehvid, veljed. • Elastikrehvid. • Lumesaha kummiplaadid. • CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani). • ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga. OSTAME • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 www.sodrametsad.eetaavi.mullerson@sodra.com3569
Andrus Niit peab oluliseks hoida oma metsad võimalikult heas korras, et ka järeltulevatele põlvedele oleks üle anda midagi väärtuslikku ja erakordsetki. Mari Tuvikene
Osales metsaomanikku12
Võrreldes varasemaga on kaks muudatust. Esiteks pikendati 2022. aasta tesjatelremtamisejataotlusvoorutidele.raiettullatarammperioodiraieksleprogrammperioodi.vastuvõtuksSenioniga-metsaalalesaanudhooldus-toetustühekorraprog-jooksul,selleaas-taotlusvoorusonvõimalusuuestitaotlemahooldus-jubatoetustsaanudobjek-Teisemuudatusenaonselletöödeelluviimisetõendavatedokumentideesi-tähtajaks30.11.2024.Va-olimetsaomanikesttaotle-selleksaegakuniaastaala-toetuserahuldamiseotsu-
toetusvoorMetsameetme
Parimaid metsamajandajaid autasustati Jõhvis peetud kogu pere metsapäeval. Pildil (vasakult) Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Meelis Matkamäe, 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit, SA Erametsakeskus juhatuse liige Gunnar Reinapu ning Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja. Kaarel Langemets
ERAMETSAKESKUS
Tänasest kuni 6. oktoobrini saavad erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi metsameetme toetusvooru. Toetust saab hooldusraieteks, ulukikahjustuste ennetamiseks ning tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks. Vooru eelarve on 2 316 000 eurot.
Parim metsamajandaja selgitati tänavu välja juba 29. korda. Pingerida moodustus omanikke suvel külastanud neljaliikmelise hindamiskomisjoni hinnetest. Komisjon tutvus kõigi konkursil osalenute metsade ja metsamajandamise võtetega, arvesse võeti ka metsaomaniku panust maaelu arengusse, traditsioonide hoidmist jmt. Tiitlile kandideeris 12 erametsaomanikku üle Eesti.„Vahva on näha, et eestlane on tööinimene – oma metsade hooldamisel on ränka vaeva nähtud,“ märkis konkursi hindamiskomisjoni liige, Rakvere metsaühistu juht Meelis Matkamäe.
sest, metsaühistutel 1,5 aastat. Seoses Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmperioodi lõpuga on nüüd määratud kuupäev, mis ajaks peavad tööd olema Erametsakeskusele deklareeritud.Taotluse saab metsaomanik esitada e-Pria portaalis, oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud. „Erametsaomanikul tasub pöörduda endale sobiva metsaühistu poole, kust saab nõu ja abi toetuse taotluse vormistamisel ning vajalike metsatööde korraldamisel. Kohalikud metsaühistud on metsaomanikele alati abiks metsakasvatusega seonduvates küsimustes,“ märkis Erametsakeskuse juhatuse liige Gunnar Reinapu.Erametsanduse portaalist (www.eramets.ee) leiab nii kohalike metsaühistute kontaktid kui ka info selle kohta, mida täpselt toetatakse.
Kõige rohkem ohustab põllulinde põllumajanduse intensiivistumine. Lindudele mõjuvad halvasti monokultuuridega suured põllumassiivid, millel puuduvad maastikuelemendid. Ka niidud, mis on jäetud aastaid hooldamata või, vastupidi, karjatatud golfimurutaoliseks, pole hea pesapaik. Ideaalis loob karjatamine niidul pesitsevatele lindudele sobiva madalmuruse, kuid varieeruva taimestikuga pesapaiga.
Elurikkuse ja keskkonnasõbralikkuse asjus on Eestil ette näidata nii mõnigi hea tulemus, paraku oleme ka üks neid Euroopa riike, kus põllulindude arvukus aina kahaneb, tõdeb maaeluministeeriumi põllumajandus- ja
Nõuded paindlikumaksmuutuvad
„Näiteks kaob nõue, millal niita: maa võib jätta elurikkuse toetamiseks üle aasta niitmata või niita alles hilissuvel, et säästa linnupesi,“ selgitab Trepp. „Pilootprojektide raames proovitakse tulemuspõhist toetusskeemi, mis lubaks põllumehel koostöös ekspertidega valida oma maale sobivaimad harimismeetmed, et toetada liike või saavutada kindel ökosüsteemi seisund.“Asjast huvitatuile vajalikku infot koondavad niitude hooldamisjuhendid, mis on leitavad keskkonnaameti kodulehelt, mugavaks teemadellitusifopäevi,etmeetmeid.ketakseledusrikasledamehed2000pold.ee),Heapõldnevtekstidelgiksvõtetelumajandus-sõbralikeloodus-põl-kataloo-onteadus-põhi-veebileht(hea-Naturaaladepõllu-võivadosa-projektisLoo-Eesti,mil-raameskatseta-linnusõbralik-põlluharimiseOnloota,tulevikusonkain-seminare,koo-jafoorumeidneilainarohkem.
Seni on Eesti põllumajanduses kasutatud toetusskeemide nõuded olnud üsna jäigad, tulevikus saavad need olema paind-
Vida Press
„Põllumaa on terviklik eluslooduse süsteem, milles linnud on vajalik ja kasulik lüli,“ ütleb Rufus Trepp. „Põllulinde saab vaadelda kui kogu ökosüsteemi heaolu indikaatorit.“ Linnud on väga tundlikud: kui pesapaik neile ei sobi, jäetakse see maha. Nii näitab niitudel elavate lindude rohkus, et põllumaa on sobivalt mitmekesine ning niitmis- või karjatamisrežiim on tiivulistele meelepärane.„Põllulindudele ei sobi liiga intensiivne niitmisrežiim ega ka maa sootuks hooldamata jätmine, nad võivad surra näiteks haudumise ajal niitmise tagajärjel või pestitsiidide tõttu, mis mürgitavad või hävitavad lindude toiduks olevaid putukaid,“ märgib Trepp. „Halba olukorda võib
inimene märgata aga alles siis, kui põllulinnud on tema maalt kadunud, mis näitab, et ökosüsteem pole jätkusuutlik.“
Põllulinnud majanduseleonkasulikud
Lindude kaitse ja põllumaa tulus majandamine käivad käsikäes. Kahjureid ja nende vastseid vajavad toiduks linnupojad, põllumaade läheduses elavad röövlinnud, näiteks hiireviu, kes toituvad närilistest. „Selline toiduahela reguleerimine, kus ükski kahjur ei saa asuda pidurdamatult paljunema, on kõige mõjusam mitmekesises ja terves ökosüsteemis,“ tõdeb Trepp.
likumad ja linnusõbralikumad.
lindemiksRufusvaldkonnamaaelupoliitikapeaspetsialistTreppningräägib,onvajameiepõllu-kaitsta.
IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Miks on vaja kaitsta meie põl
1983.—2020. aastani vähenes üle 16 põllulinnu liigi arvukus Eestis poole võrra — see tähendab, et pikaajaline põllulindude kompleksindeks on —50%. Kogu Euroopas on olukord veelgi tõsisem: 1980.—2018. aastani oli põllulindude langustrend —59%.“ Maablogi (maablogi.wordpress.com)
6 Mets ja Põld Neljapäev, 15. september 2022 AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid. AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri:www.toode.eetoode@toode.ee
llulinde
mullaEnekohta. fix on väga kiire neutraliseerimisvõimega ja selle toime on näha juba kasutusega samal aastal. Lisaks kiiretoimelisusele rikastab Enefix mulda ka toite-
Pärnu mnt 75a 78301 Märjamaa Raplamaa tel 52 84 932 riho@timberston http://www.timberston.ee/ Piirkonnad: Rapla-, Harju-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa.
elementidega, sest sisaldab fosforit, kaaliumi, magneesiumoksiidi, vääveltrioksiidi, tsinki ja vaske. Tänu sellele saab vähendada väetistele tehtavaid kulutusi ja paraneb ka mullas olevate toitainete omastatavus.
Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda koostöös Eesti Energiaga katseid, millega kontrolliti Enefixi mullaparandaja perspektiivi ja võimalusi mahepõllumajanduses. Tulemused näitasid, et Enefixi looduslik päritolu, väga rikkalik mineraalainete sisaldus ning mulla happelisust neutraliseeriv aluseline koostis teevad mullaparandajast vajaliku ja sobiliku toote ka mahepõllumajanduses tegutsevatele ettevõtetele.
Virnastatud võsa ja raiejäätmete ost.
Pärsib sambla kasvu.
Mõne aasta eest tegi
HOOLDA HEKKE/PUID ÕIGESTI. Keset väiksemat pärandniitu asuv suur puu võib pakkuda vaatluspunkti röövlinnule, kes otsib maapinnal linnupesi — pesade rüüstamine on üks olulisi põllulindude hukkumise põhjuseid. Puudega põllusaar suurel põllul on neile vähem Rannaniiduohtlik.hooldamisel on ideaaliks lage ala, mis asub vähemalt 400 m puistust eemal. Samas pesitseksid põlluäärses hekis või põõsas meelsasti ööbik ja põldvarblane. Põõsaaluseid ei tohiks põllumaal madalaks niita, sest just põõsa alla teevad mitmed linnuliigid pesa. Söödavate marjadega põõsad toidavad nii linde, putukaid kui ka muid loomi. Lisainfo: heapold.ee
7Mets ja Põld Neljapäev, 15. september 2022 / / / / /
Põlevkivituhka on Eesti põldudel kasutatud juba üle poole sajandi ülearu happelise põllumulla seisundi parandamiseks. Kuus aastat tagasi alustas Eesti Energia põlevkivituhast mullaparandaja turustamist Enefixi nime all. Et põlevkivi termilisel töötlemisel 1400 kraadi juures tekkivale lendtuhale ei lisata kemikaale ega kõrvalaineid, on see loodussõbralik, vastab põllumajandussektoris kehtestatud seadustele ja normatiividele ning sobib happeliste põllumuldade saldusmist,mineraalmulladpHnõrgaltmullad,mõõdukaltmullaonminituuridestjal.analüüsitulemusteotsustadakaltsiumisisaldus,missugunevajaksidSellelupjamiseks.üle,kasmulladparandamistjaonnendesaabmullaproovidepõh-Enamikulepõllukul-sobibkõigepare-muld,millepH-väärtus6-6,5(7).TugevalthappelisepH-väärtusonkuni4,5,happeliseksloetaksemillepHon4,6-5,5jahappeliseks,kuimullaväärtuson5.6-6,5.Sellisedvajavadlupja-eritikuimullakaltsiumisi-onalla1500mg1kg
Põldude saagikus suureneb: kaltsiumi, huumuse ja savi koosmõjul tekivad soodsad kasvutingimused ja muld püsib viljakana. Allikas: energia.ee
Mullaparandaja aitab suurendada põldude saagikust
Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie.
Mullaparandaja Enefix
Maria Kilk
Parandab mulla kvaliteeti, suurendades selle huumusesisalSuurendabdust. mikroelementide (kaltsium, magneesium, fosfor, mangaan, vask, tsink ja räni) sisaldust mullas.
Kolm kaitsekspõllulindudesammu
IA MIHKELS
NIIDA RÄÄGUSÕBRALIKULT. Õigest niitmisest on lindudele abi. Räägusõbralik niitmine tähendab hilist niitmist (võimalusel pärast 16. augustit), kusjuures niidetakse maad keskelt lahku või servast serva — sellise niitmismustri eest suudavad linnud põgeneda. Teine võimalus on niita rohumaa kahes jaos: pool mai alguses enne pesitsusperioodi, ülejäänud pool augustis. Igal pärandniidutüübil on oma hoolduskava, kus on ka täpsemalt kirjeldatud niitmise perioode ja meetodeid, mis aitavad kaitsta linde ja elurikkust.
Põlevkivist elektrit tootes eraldatakse suitsugaasidest kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuhk, millele on ajast aega leitud kasutust mitmel pool, muu hulgas ka põllumajanduses, kus see sobib muldade lupjamiseks.
Metsa- ja põllumaade ost. Raieõiguse ostmine. Metsakinnistute majandamine.
Parandab taimede kasvutingimusi, aitab neil paremini omastada toiteelemente mullast ning vähendab taimehaigustesse nakatumise Stabiliseeribriski.mullastruktuuri, tagab parema õhu ja vee läbilaskvuse, aitab seemnetel kiiremini idaneda, parandab juurestiku Aitabarengut.lupjamise arvelt väetisekulusid kokku hoida.
LOO PUHVERRIBASID. Lindude heaks võiks põllumaid mitmekesistada. Puhverriba võib olla näiteks 6—10 meetri laiune mõne puu või põõsaga rohumaariba kraavi servas. Neis saavad linnud end peita, laiemates ka pesitseda. Liigirikkust — ja silmailu — saab lisada, külvates kodumaiste õistaimede seemneid. Rohumaaribasid, mida ei künta üles ega mürgitata, võib luua ka põllumaa servadesse või keskele, luues nii ühest suurest maatükist kaks väiksemat. Ka selline riba võiks olla vähemalt kuus meetrit lai.
8 Mets ja Põld Neljapäev, 15. september 2022
