SOOVITUS ALGAJALE METSAOMANIKULE: MINE METSA! METSAMAAD POLE ARUKAS MAHA MÜÜA. SOETA KÄEPÄRANE SAAG JA TURVAVARUSTUS
«Musti lambaid on igas ametis, ka puiduäris. Tuleb lihtsalt need teised üles leida.» AIRA TOSS, metsakonsulent
Mets
Teisipäev, 26. 26 6 jaanuar 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mih Mihkels h • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
SUURIM VALIK TURUL! 12 Me ts av eo ha ag is t Müügihit t
T6/ T7/T8
T9
T9/T10
T14
T16
C 7,0
C 8,5
T10/T12
14 Me ts al aa du rk ra an at Müügih itt
C 3,8/4,2
C 5,1
C 4,6
C 5,3/6,3
Tee oma valik juba täna! Pildil olevad tooted võivad olla koos lisavarustusega. Lisainformatsiooni saab kodulehelt. PROJEKTEERITUD JA TOODETUD
Tule 30, 76505 Saue, Harjumaa
Tel 6790 000, Fax 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com
Masinad on saadaval PEETRI TALUTEHNIKA müügiesinduses Maaritsas Info tel: 797 0699, 526 6103 www.talutehnika.ee
EESTIS
Teisipäev, 26. jaanuar 2016
2 Mets
Riigimets kasvab tänavu jõudsalt Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib tänavu oma hoolealusesse metsa istutada 19,8 miljonit pisikest puud. Kõige rohkem, umbes 11 miljonit taime, istutatakse mändi, aga ka kuuske, kaske ja veidi sangleppa. Mullu pandi riigimetsa, mida on ligikaudu pool Eesti metsast, kasvama 19,3 miljonit puud – 800 000 võrra rohkem kui aasta varem. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK ise, selleks on Eestis kaheksa taimlat. Taimi kasvatatakse väikese varuga, umbes 22 miljonit aastas, et juhul, kui suvi peaks tulema kehv ja osa istutatud taimedest hukkub, saaks need asendada. Ka sel kevadel saab just nii palju taimelapsi RMK taimlates metsaeluks valmis.b Varem on RMK taimi müünud ka eratarbijaile: eellepingu alusel ja fikseeritud hinnaga (1-2 miljonit taime aastas) või siis mullu esimest korda ka enampakkumisel (87 000 taime). Tänavu paraku taimi selleks üle ei jää. Raielankide taasmetsastamise kõrval istutab RMK puid ka ammendunud põlevkivikarjääridesse ning uuendab karjamaid ning vanu kahjustuste tagajärjel hõredaks jäänud metsi.b Küll aga müüb RMK erametsaomanikele metsataimede seemneid – umbes pool kogusest, mis RMK Eesti riigi seemnevaru tagamiseks kogub, müüakse erametsaomanikele. Seemnevarus on kuuse-, männi- ja arukaseseemned, veidi ka sanglepa- ja saareseemneid.
Metsakonsulent: «Vastne o tehku kõigepealt metsaga t IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kui tükk kodumaist metsa on ootamatult sülle kukkunud – mida peaks üks metsaasjus võhik sellega peale hakkama? «Esimese asjana oleks vaja saada sellest täpne ülevaade,» ütleb metsakonsulent Aira Toss. Metsa väikeomanike seas on üha rohkem neid, kel varasemat kokkupuudet metsaga sama hästi kui pole. «Nende read, kes veerandsada aastat tagasi taas omanikeks said, aina hõrenevad,» tõdeb Hiiumaa metsakonsulent. «Peale tuleb uus põlvkond, kellest paljud ei pruugi tõepoolest kunagi olla metsaga lähemalt kokku puutunud, võimalik, et pole sinna jalgagi tõstnud – aga ühel päeval osutuvad pärijatena omanikeks või saavad tüki metsa lähedastelt kingituseks.»
eramets.ee, sealt võib valida endale sobiva. Mingeid piiranguid, kuhu keegi peaks minema, pole, Pärnu inimene võib konsulendi teenust kasutada ka näiteks Võrus – ja vastupidi. «Põhiasjadega on kursis kõik konsulendid,» kinitab Aira Toss. «Metsaasjade ABC saab kindlasti kätte. Kui on mõni väga spetsiifiline probleem, teab konsulent, kelle jutule inimene edasi suunata.»
Esimene teave internetist
Uue põlvkonna profisaag Kerge, vaid 4,7 kg kaaluv ja 2,57 kW võimsusega uus saag Echo CS-501SX on ideaalilähedase võimsuse ja kaalu suhtega. Mootori töömaht on 50,2 cm3, juhtplaat pikkusega 15 tolli ehk 38 cm. Sael on magneesiumisulamist karter, nn ujuv veotähik, sisemine sidur ja dekompressiooniklapp käivitamise hõlbustamiseks. Ketiõli pealevoolu saab reguleerida. Juhtplaadi kinnitusmutrid on küljekaane küljes, et välistada nende kaotsiminekut. Unikaalseid paagikorke saab avada ka starterkäepidemega. ECHO annab kaheks aastaks ettevõttegarantii ja viieks aastaks tarbijagarantii. Uue sae soovituslik jaehind on 599 eurot.
Isegi siis, kui inimesel pole plaani metsaomanikuks jääda ja ta tahab selle maha müüa, peaks end siiski asjaga kurssi viima – raske on kasulikult kaubelda, kui ei tea, mida müüd. Alustada võib internetist: kui aadressil eesti.ee oma andmetesse siseneda, saab oma metsa kohta üsna palju teada. «Selle peale, et sinna vaadata, paljud lihtsalt ei tule,» teab konsulent oma kogemustest. «Ehk eksitab veidi ka see, et seal on valik: e-metsateatise esitamine. Kes pole asjaga enne kokku puutunud, ei pruugi ju teada, et teatist pole vaja esitada, küll aga saab selle alt oma metsa andmeid näha.» Kes arvutis askeldamises end väga koduselt ei tunne, võib üles otsida lähima metsakonsulendi.
Konsulente kõikjal Eestis Eestis on metsakonsulentide võrgustik ja igal metsaomanikul on õigus saada aastas kaks tundi tasuta nõustamist. Konsulentide nimekirja leiab portaalist
AS A&P Mets ostab: METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA PÕLLUMAAD Info
tel. 434 2330, 5343 2720 e-post apmets@apmets.ee
Isegi siis, kui sülle kukkunud mets tahetakse maha müüa, tuleks kõigepealt sellest ülevaade saada – kui ei tea, mida müüd, võid kergesti petta saada.
Metsamajanduskava heaks toeks Kui tegemist on metsamaaga, millel seni on lastud aastaid lihtsalt omasoodu kasvada, on vaja metsa inventeerida – koostada metsamajanduskava. Seda ette valmistades vaatab asjatundja metsa üle: kui palju milliseid puid, mis seisus jmt – ja paneb kirja soovitused, mida võiks selle metsaga ette võtta ja mida – seadustega kooskõlas – tohib seal teha. Aira Toss teab, et vahel on inimesed väga häiritud, kui neile soovitatakse lageraiet – see sõna miskipärast ehmatab: «Viljakoristus ja kartulivõtt ei ehmata samas kedagi – metsaga on just samamoodi, raieküps osa tulebki maha võtta.» Ka ei maksa unustada, et kava on soovitus, mitte kohustus – otsustab ikka omanik. Palju sõltub muidugi ka sellest, kus kõnealune metsatükk asub, samuti see, millised puud seal kasvavad. Kui kellegi paar hektarit on näiteks suures metsamassiivis teiste kinnistute vahel, võibki selle maha võtta, toataguse metsatukaga on märksa keerulisem. Konsulendi sõnul on oluline ka see, kas tegemist on pikaealiste või kiirekasvuliste puudega: «Hall lepik näiteks võib 30 aastaga lootusetult vanaks minna, siis olekski mõistlik see maha võtta.» Tasub ka teada, et kava koostamine on kohustuslik vaid siis,
kui metsa on üle viie hektari. «Siiski soovitan ka väiksemate kinnistute omanikel lasta see teha, siis on täpselt teada, mis seisus on mets, milliseid töid ja mis järjekorras peetakse seal vajalikuks,» ütleb Aira Toss. «Mul on metsandusharidus, saaksin ilmselt ka omapäi hakkama – aga mulle küll väga meeldib, et mul on metsamajandamiskava olemas, see on hea tugi.»
Raie korral on plaan kohustuslik Kui metsa on päris vähe, kuni pool hektarit, siis pole inventeerida vaja – omanik teab ilmselt niigi iga puud –, aga kui mõni probleem on, tasub ikka konsulendiga ühendust võtta. Möödapääsmatu on metsa inventeerimine/metsamajanduskava koostamine aga siis, kui soovitakse teha raiet – ilma kavata lubab seadus raiuda aastas vaid 20 tihumeetrit ühe kinnistu kohta. «Tähtis on jälgida ka kava kehtivusaega,» märgib konsulent. «Elu on näidanud, et inimesed ei loe kava läbi – vähemalt mitte selle esimesi ridu, kus on kirjas, mis ajavahemikuks on kava koostatud. Tasub meeles pidada, et kümne aastaga kava aegub ja tuleb teha uus – seepärast tuleks aeg-ajalt kontrollida, kas kava uuendamist ei vaja.» Muidugi tuleb raiet või müüki kavandades alati mõelda ka turuseisule, et otsustada, kas tasub hakata metsa maha võtma. «Tänavu näiteks on meil ideaalne metsatalv: maa külmus enne, kui lumi tuli, metsatöödeks on tingimused head,» ütleb Aira Toss. «Hinnad aga pole praegu puiduturul just kiita. Väikeomanik teeb raiet harva, eks igaüks peab ikka ise otsustama, millal on tal lisatulu vaja.» Kindlasti ei tohiks aga langeda nende lõksu, kes helistavad ja pakuvad: sul seal mets seisab
niisama, kas raha pole vaja, lepime kokku, teeme ära! «Mullegi helistatakse nende pakkumistega,» muigab Aira Toss. «Päris huvitavad vestlused kujunevad teinekord.»
Üleküps mets tuleb maha võtta Konsulent tunnistab, et õige raieaja üle otsustamine ongi kahe otsaga asi: «Muidugi soovitaksin väikeomanikule esimese hooga, et kui võimaliku saadava tulu number pole piisavalt atraktiivne ja suurt rahanappust parajasti pole, siis võetagu metsa kui rohelist kulda, oma panka – las seisab!» ütleb ta. «Paraku ei saa ka unustada, et see kuld võib ajapikku ka mädanema minna – või lükkab tuul selle ümber. Ma kindlasti ei taha üleraiumist propageerida, aga tuletan siiski meelde, et lageraie on ennekõike uuendusraie. Kui üks metsapõlv maha võetud, tuleb ju uus kasvama panna.» Aira Toss arvab teadvat vähemalt ühte põhjust, miks mõte lageraiest on metsaomanikule vastumeelne. «Inimese eluring on metsa omast ju oluliselt lühem, ühte tervet ringi meil pahatihti näha ei õnnestu, see teebki asja raskeks,» ütleb ta. «Aga ikkagi – kui mets on üleküps, tuleb raiumisele mõelda, olgu need hinnad siis parasjagu millised tahes.»
Vali, kelle oma metsa lubad Kui müügiotsus on tehtud, tuleb leida, kes metsa maha võtab. Pakkujaid on palju ja kindlasti ei tohi käsi lüüa esimese ettejuhtunuga – hinnapakkumine tuleb võtta võimalikult paljudelt. Kui pakkumised käes, tuleks aega võtta, neid analüüsida ja võrrelda – tark ei torma. Võrdsete summade puhul on tähtis jälgida, mida täpselt keegi selle raha eest pakub. Oluline on saada lõpuks hea hinna eest ka kvaliteetne töö.
Teisipäev, 26. jaanuar 2016
Mets 3
manik tutvust!» Aldo Luud
Lähimast ühistust on alati tark nõu küsida, soovitab konsulent: neil on ümberkaudsed tegijad ja nende head-vead kõik teada. Ka on ühistuid, kes ise teenust pakuvad. Omal käel teenusepakkujat otsides võib kergesti petta saada.
Ühistust abi küsimine ei tähenda kohustust sellega liituda – aga loomulikult on see võimalus igal metsaomanikul. Kindlasti teeb ühistusse kuulumine nii mõnegi asjaajamise lihtsamaks. «Hiiumaa inimeste tarvis panime kokku teatmiku «Hiiumaa metsaomaniku abimees» – kogu info usaldusväärsete tegijate kohta, alates maakorraldusest kuni metsauuendajateni, on ühtede kaante vahel,» räägib Aira Toss. «Põhjus, miks seda tegime, on lihtne: hästi palju küsiti ühte ja sama infot, nüüd on see kõik ühest kohast leitav.» Internetis on igal ühistul andmed oma kandi tegijate kohta kodulehel olemas. Info on ääretult tähtis, kinnitab metsakonsulent ja räägib, et on oma pika ametisoleku ajal nii mõnigi kord pidanud tõdema, et inimesed on ülearu usaldavad. Näiteks tehakse pikemalt mõtlemata tehinguid krooniliste maksevõlglastega, ometi on tausta lihtne uurida, internetis on see vaid paari hiirekliki kaugusel. «Musti lambaid on igas ametis, nii ka puiduäris, tuleb lihtsalt need teised üles leida,» muigab Aira Toss. «Üks asi, veel: enne, kui oma metsa seal askeldamiseks kellegi hoolde usaldate, saage selle inimesega kokku, kui vähegi võimalik, vaadake talle silma. Sada protsenti see muidugi midagi ei välista, libekeeli ikka leidub, aga isiklikust kohtumisest annab siiski väga palju välja lugeda.»
Väikeomanikul on mõistlik oma metsamaa endale hoida Rusikareeglina võiks öelda, et väikeomanikul, ka metsanduses üsna võhikul, ei tasu praegustes oludes oma metsamaad müüa. Metsamaa müümise otstarbekus sõltub kümnete asjaolude koosmõjust ja alles pärast nende põhjalikku analüüsi saaks langetada kaalutletud otsuse. Üldjuhul aga ei tasu väikeomanikul oma metsamaad müüa ka siis, kui ta pole metsandusspetsialist.
Metsamaa toodab omanikule lisatulu
1993. aastal ning mis need maksavad praegu. Eesti metsasektor üha korrastub, seega on väikeomanikul korralikke majandamisteenuste osutajaid järjest lihtsam leida.
Ka siis, kui omanik laseb metsa majandada, toodab metsamaa talle stabiilset puhastulu keskmiselt 100–200 eurot hektarilt aastas. 10hektarilise metsamaa pideva majandada laskmise korral on 1000–2000 eurot aastas arvestatav lisasissetulek. Omanik tegeleks seejuures ainult dokumentide, tööde tellimise ja järelevalvega. Kui ta teeb osa töid ise, on tulu suurem. Väikeomanikul tuleks aga siiski arvestada, et ta saab oma metsast tulu kätte tavaliselt iga viie kuni kümne aastat tagant, mitte igal aastal.
Erandjuhul on müük otstarbekas
Metsamaa on väga odav Toon välja mõne majanduspõhjenduse, miks ei tasu väikeomanikul müüa metsa koos metsamaaga. Eestis on metsamaa võrreldes Euroopa keskmisega väga odav. Kinnistut müües maksab peamiselt lähiaastatel raiutav mets, metsamaa on väga odav (500– 1000 €/ha). Koos maaga müüdud metsa eest saab müüja ainult pisut rohkem kui kasvavat metsa müües. Kui metsamaa jäetakse müümata, siis mets sellel taastub ja ükskord saab omanik jälle müügist tulu. Kasvavat metsa müües tuleb raha kohe investeerida, sama küsimus kerkib aga veel teravamalt metsamaad müües.
Kinnisvara, sealhulgas metsamaa on stabiilne vara igasuguste järskude muutuste korral ühiskonnas. Isegi kui metsamaa turuväärtus muutuste tõttu langeb, siis taastub see alati pärast ajutist langust. Maismaa hulk planeedil Maa ei suurene, aga planeedi elanikkond on viimase 60–70 aastaga kasvanud enneolematu kiirusega – see tähendab pidevalt suurenevat maapuudust. Raha, sealhulgas euro, odavneb ülikiiresti. Tuletage meelde või vaadake, kui palju maksis eurodesse ümberarvutatuna kinnisvara, tarbekaubad, tehnika, toiduained, kütused, elekter ja igasugused muud teenused
Metsa müük võib osutuda omanikule otstarbekaks mõnel erandjuhul. Näiteks siis, kui metsamaal on looduskaitsepiirangud. Õigusaktidega piirab riik seal väga palju ja omanik on täielikus teadmatuses. Sisuliselt võib riik õigusaktide tõlgenduste ja muutustega blokkida omaniku kogu majandustegevuse ja isegi omaniku jalgsi liikumise looduskaitsealale jäävas metsas. Piirangutega metsamaad on Eestis umbes 30 protsenti metsamaa kogupindalast. Müüa tasub ka soometsa, kus eesvoolud (peakraavid) on kaugel ja koprad on tammikaskaadidega ruutkilomeetrite kaupa sulgenud vee äravoolu. See tähendab, et suured piirkonnad muutuvad alaliselt liigniiskeks, mets ei kasva ega uuene või lausa hävib liigniiskuse tõttu. Ka väga madala tootlikkusega metsa (näiteks kuivendamata sood) tasub müüa. PEEP PÕNTSON,
Metsaekspert OÜ & Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ juhataja
BMF 92/665
Ostab:
Hind al 9900 + km
ͻ kasvavat võsa ͻ lehtpuulankide raie õigust
Metsaveohaagised al 1,5–16 t Palgitõstukid 3,25–8,35 m Erinevad haaratsid Edasimüüja
Pakub: ͻ võsaraieteenust ͻ võsa ja metsa väljavedu ͻ kraavide, teede ja põlluäärte puhastamist võsast Info tel 5884 9935 dimens@dimens.ee www.dimens.ee
Teisipäev, 26. jaanuar 2016
4 Mets Vida Press
Vida Press
Tahad varuda küttepuud oma metsast? Seadus lubab igasuguseid pabereid esitamata raiuda aastas kuni 20 tihumeetrit puid kinnistu kohta. Kui tahetakse teha küttepuid, millised puud langetamiseks valida? Ain Malm Palamuse metsaseltsist soovitab teha sanitaarraiet: raiuda puistust välja haiged ja vigastatud puud. Ehkki seadus selleks ei kohusta, tasub kütteks võtta just selliseid. Langetatud puude koguse teadasaamiseks tuleb puud järgata kindlasse pikkusesse, virnastada, mõõta virna pikkus, laius ja kõrgus meetrites ning teha korrutustehe: pikkus x laius x kõrgus. Nii saadakse kogus ruumimeetrites, mis näitab virna mõõtu koos õhuvahedega. Seadus räägib tihumeetrist (tm, ka m3), mis tähendab kogust ilma õhuvahedeta. Et saada ruumimeetrist tihumeeter, tuleb kasutada virnatäiuse koefitsienti. Küttepuul (tavaliselt 3 m pikkune) on levinud koefitsient 0,5. Ruumimeetrites mõõt tuleb tihumeetrite saamiseks koefitsiendiga korrutada. Õpetusi, kuidas veel langetatud puude kogust tihumeetrites arvutada, leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.
Metsatöödel ära unusta turvalisust ANN SALU
Tee läbi saekoolitus!
Metsatöödel pole turvalisus vaid sõnakõlks – kaitseriietus on täpselt sama oluline kui ohutusnõuete järgimine, see võib ära hoida nii mõnegi tõsise vigastuse.
Kettsaag on väga tõhus tööriist, kui seda aga valesti kasutada, siis ka ohtlik. Algaja võib omal käel tegutsema asudes kergesti harjutada endale sisse vale tehnika, mille tõttu kasvab õnnetuste oht. Mõistlik oleks pärast toimivate turvafunktsioonidega nüüdisaegse kettsae soetamist teha läbi ka mõni saetöö- ja ohutuskoolitus.
leht@ohtuleht.ee
MEIE TOOTEVALIKUS:
palgitõstukid pikkusega 5,2–8,6 meetrit
haagised kandevõimega 7–14 tonni
Pargi 16, Märjamaa tel 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu www.oniar.eu
«Hea saag on metsatöödel loomulikult väga oluline, aga kindlasti tuleks enda turvalisuse huvides kanda metsa minnes ka korralikku kaitserõivastust,» ütleb Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu ja loetleb, mis turvalise rõivastuse juurde kuulub. Kõrvaklappidega kiiver, näokaitse ja kaitseprillid.bKiiver kaitseb töötajat langevate okste jm eest. Näokaitse peab katma kogu näo, et kaitsta seda kriimustuste ja saetolmu eest. Kaitseprillid pakuvad silmadele lisakaitset. Kõrvaklapid kaitsevad kõrvu valju müra eest. Klappide siseosa võib ajapikku kuluda, seepärast on oluline neid korrapäraselt vahetada. Ka kiivri plastosad vananevad ja muutuvad UV-kiirguse tõttu hapraks. Seepärast ei tohiks kiivrit kasutada kauem kui viis aastat pärast tootmiskuupäeva või maksimaalselt kolm aastat pärast originaalpakendist välja võtmist. Husqvarna kiivritega näiteks on kaasas kalender, kuhu saab märkida kiivri esimese kasutuspäeva. Metsatööjakk/särk. Metsatööjakk peab katma ülakeha, töötamismugavuse huvides on selles õhuavad. Kaitseriietus
Allikas: Husqvarna Eesti
Ära tööta üksinda! Metsatöödele ei maksa minna üksinda – kellegagi koos töötades on õnnetusjuhtumi korral abi käepärast. Kui siiski on vaja töötada üksinda, siis: öelge kellelegi, kus te päeva jooksul olete; märkige kaardile piirkond, kus olete, samuti märkige tee sinna ja jätke kaart oma kontaktisikule; kandke alati kaasas mobiiltelefoni või raadiosaatjat; võtke kontaktisikuga korrapäraselt (vähemalt iga kolme tunni tagant) ühendust; järgige töötades kõiki ohutusnõudeid. Metsas peab alati olema sõiduvahend ja see tuleb parkida nii, et sellega saab kiiresti lahkuda. Allikas: Husqvarna Eesti
peab olema erksat värvi, et metsatöö tegija oleks hästi nähtav. Kaitsepüksid/säärekaitsed. Kaitsepüksid peavad olema kaetud saekaitsematerjaliga, mis vastab rahvusvahelistele standarditele. Saekaitse koosneb pikakiulisest kangast valmistatud mitmekihilisest voodrist, mis takerdub saagi ja seiskab selle sekundi murdosa jooksul. Tähtis on järgida materjali pesemisjuhiseid. Kui kaitsekihid on puruks, tuleb püksid välja vahetada. Kaitsesaapad. Saabastel peab olema varbakaitse, saekaitse ja libisemist ennetav sügava mustriga tald.
Töökindad. Metsatöid tehes tuleb alati kanda spetskindaid kaitseks kriimustuste, sisselõigete ning õli- ja kütusepritsmete eest. Vasaku käe saekaitsega kindad peavad kaitsma kätt saeketi eest. Korraliku rõivastuse kõrval on ohutuse huvides tähtis seegi, et raielangil töötades oleks lihtsalt ligipääsetavas kohas käepärast esmaabikarp, võimalike õnnetuste puhuks peab alati kaasas olema ka laetud mobiiltelefon või raadiosaatja, et kiiresti saaks abi kutsuda. Ka tasub kaasas kanda vilet, et vajaduse korral saaks endast märku anda.
Teisipäev, 26. jaanuar 2016
Mets 5
Raieþigust mßßes vali Hea hoolikalt teenusepakkujat metsaomanik! Vida Press
ANN SALU
Oksjonil tagab edu täpselt timmitud alghind
leht@ohtuleht.ee
Vähe on tänapäeval neid erametsaomanikke, kes korraldavad metsa ßles tÜÜtades ise kþik tÜÜd alates raiest kuni puidu ostukohta viimiseni. Enamasti otsitakse keegi, kes selle tÜÜ ära teeb.
Puidukaubandusega tegeleva aktsiaseltsi Timber tegevjuht Toivo Asmer soovitab neil, kes otsivad metsaraie tegijat enampakkumise korras, mitte alghinnaga ßle pingutada. Timber.ee praktika näitab, et kþrge alghind ei kutsu paljusid enampakkumisel kaasa lÜÜma, keskmine vþi sellest madalam alghind toob aga kaasa pakkujate laviini ja pakkumistuhinas kruvitakse hind sageli ßle oodatava summa. Kui omanikul on raieluba olemas, arvutame kohalikke turuhindasid arvesse vþttes välja raiemahu väärtuse ning metsaomanik määrab oma raiele enampakkumise alghinna. Täieliku raieteabe väljastame vaid neile metsa ßlestÜÜtajatele, keda tunneme ja usaldame. Selliseid lepingulisi partnereid on meil tänaseks 121 firmat. Järgneb tavaline enampakkumine, mille kulgu saab mßßja arvutist aadressil timber.ee reaalajas jälgida.
Raieþiguse mßßk tähendab, et kasvava metsa all olev maa jääb omanikule alles – ta mßßb vaid oma kinnistul kavavat metsa. Metsaraie korraldab ja puidu mßßb raieþiguse ostja. Teenusepakkujaid on aga palju ja nende seast see ßks ja þige valida polegi niisama lihtne – petiseid on igas eluvaldkonnas, erand pole ka metsandus.
PAKUME: ¸ FC?B FGLB? LGLE IT?JGRCCRQCR KCRQ? ¸ Â&#x;JCQR™™R?KGQC H? RP?LQNMPBG RCCLSQR Margus Ritson, RCJ K?PESQ ?PRGQRML CC
OSTAME: ¸ KCRQ?IGLLGQRSGB ¸ N˜JJSIGLLGQRSGB Taavi Saar, RCJ R??TG ?PRGQRML CC
Hakkad mßßma raieĂľigust ď Ź Ole kursis metsaseaduse ja sellega seotud Ăľigusaktidega. ď Ź VĂľta alati mitu pakkumist ja vĂľrdle neid. ď Ź Veendu raieĂľiguse ostja kogemustes ning vĂľimes selgitada mßßgiga kaasnevaid riske. ď Ź Parima pakkumise valikut ei saa teha vaid hinna järgi, tähtis on tegija usaldusväärsus ja tÜÜ kvaliteet. ď Ź Mida Ăźksikasjalikum on raieĂľiguse vþþrandamise leping, seda väiksem on metsaomaniku risk.
Abi pakuvad metsaĂźhistud Ăœkski metsaomanik, nii vĂľhik kui ta selles vallas ka pole, ei tohiks sĂľlmida kokkulepet suvalise teenusepakkujaga, kelle telefoninumber talle kusagilt silma on hakanud vĂľi kes ise on temaga Ăźhendust vĂľtnud. Alati tuleb koguda infot nii ostusooviga ettevĂľtte kui ka lepingute sĂľlmimise kohta. Tingimata tuleb vĂľtta mitu pakkumist ja neid omavahel vĂľrrelda. Seda tasub vĂľhikul teha mĂľne metsanduses rohkem kodus oleva inimese abiga – ainult ilusate numbrite pĂľhjal otsustades vĂľib kergesti petta saada. Näiteks vĂľib raieĂľiguse ostja pakkuda palgi turuhinnast mĂľnevĂľrra kallimat hinda. Omanikule, kelle langilt on tulemas 100 tm palki, tundub pakkumine väga hea. Pärast raietÜÜde lĂľppu selgub aga, et puidu väljatulek on ainult 70 tm. Kas pa-
OSTAME: ¸ I?QT?T? KCRQ? P?GC˜GESQR ¸ KCRQ?K?RCPH?JG
Allikas: Erametsakeskus
mßßgi ise ette vþi aitab omanikul leida usaldusväärse ettevþtja. Pärast raiet saab ßhistust abi ka uue metsapþlve kasvamapanekuks. rim hinnapakkumine oli kokkuvþttes ikka parim? Alati vþib metsaomanik pÜÜrduda abi saamiseks lähima metsaßhistu poole, kust saab nii asjatundlikku infot kui ka abi kþige tulusama ja usaldusväärsema lahenduse leidmiseks – kas korraldab ßhistu raieþiguse enampakkumise, vþtab raie ja
Igaßhel tasub peeglisse vaadata Vahel aga toetavad metsaomanikudki musta metsaäri – ise endale sellest ehk aru andmata. Paljud metsaomanikud soovivad vähendada oma väljaminekuid just riigimaksude arvelt ja nþustuvad seetþttu raieþiguse ostja pakkumisega, et osa tasust makstakse talle välja sularahas
– seega mitteametlikult, on olukorda kirjeldanud Rakvere metsaßhistu juhatuse liige Lauri Salumäe. Kui on nþudlust, siis tuleb ka pakkumine järele. Must metsaäri on vþimalik ka kodutarbijatest kßttepuuostjate tþttu, kes ei soovi oma kßttepuuostu ametlikult vormistada. Kohalikel saeveskitel on saematerjali ostjatest kliente, kes ei soovi oma lauaostu vormistada. See teeb vþimalikuks osta palki sisse mi tteametlikult. Iga metsaomanik, kes soovib saada metsatulu mustalt, on ebaseadusliku äritegevuse esimene lßli.
mets.ee
Tel 523 2365 meris @meris.ee
Meris OĂœ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
Metsamajandamiskavad
.FUTB JOWFOUFFSJNJOF t .FUTB IJOEBNJOF Ekspertiisid Betooni 9-272 Tartu 51014 E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
SP METS Aavo Pluss +372 51 60 843 svenpluss@gmail.com +372 51 32 772
‡ 0HWVD MD S}OOXPDD RVW ‡ 5DLH}LJXVH RVW ‡ 0HWVDPDWHUMDOL RVW ‡ 0HWVDPDWHUMDOL UDLH MD YlOMDYHGX ‡ 0HWVDPDWHUMDOL WUDQVSRUW ‡ .DVYDYD Y}VD RVW MD O}LNXV ‡ +DNNHSXLGX WRRWPLQH MD P  N ‡ 0HWVDPDMDQGXVNDYDGH NRRVWDPLQH ‡ (WWHPDNVX Y}LPDOXV
Teeni oma metsast tulu mob 508 9402 tel 766 8056
MALBERG ARENDUSE OĂœ METSA ĂœLESTĂ–Ă–TAMISTEENUS MTZ 82 VĂ„LJAVEDU Harvesteri- ja saemeestelĂľikus Čˆ ‡–•ƒÂ?‹Â?Â?‹•–—–‡ ‘•–Â?‹Â?‡ Čˆ ƒÂ?Â?‡Â?ƒ–‡”ŒƒŽ‹ ‘•– Œƒ Â?òòÂ? Čˆ Â”ÂƒÂƒÂ˜Â‹Â†Â‡ÇĄ Â?‹Â?Â?‹•–—–‡ Œƒ –‡‡¥¥”–‡ ’—Šƒ•–ƒÂ?‹Â?‡ Â˜Ă™Â•ÂƒÂ•Â– Čˆ ò––‡’—— Â?òòÂ? Č‚ Í—ÇŚÂ?‡‡–”‹•‡† Œƒ ŽÙŠ—–—†
Telefon 52 85800 www.reinpaul.ee
Ostame hakkimiseks
VĂ•SA JA RAIEJĂ„Ă„TMEID
hakkimine ja tasumine kiirelt.
Tel 525 4732, e-post metsadkorda@gmail.com
Kuulutus ei aegu!
Teisipäev, 26. jaanuar 2016
6 Mets
Kettsaagi tuleb valida kas ANN SALU
leht@ohtuleht.ee
Õppurid, võistlema! Jaanuari lõpuni pannakse kirja osalejaid rahvusvahelisele viktroriinile «Noored Euroopa metsades». Metsandusviktoriin on mõeldud 13–19aastastele õpilastele, kes saavad võistluse käigus võimaluse omandada uusi teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta: metsade säästvast majandamisest, elurikkusest, metsade kaitsest jpm. 2011. aastal alguse saanud võistlusel on praeguseks osalejaid 13 Euroopa riigist. Eesti esindaja selgitatakse välja kohalikul võistlusel, mis tänavu on kolmes voorus. Kõige suurem uuendus sel aastal on küsimuste koostamise voor: kõik võistkonnad koostavad ette antud materjalide põhjal kümme küsimust veebiviktoriini vooruks: kaks küsimust Euroopa metsanduse kohta, kaks küsimust Eesti metsanduse kohta ning kuus küsimust teiste osalevate riikide kohta. Eesti võistluse finaal on maikuus Luua metsanduskoolis, kus selgub võistkond, kes osaleb rahvusvahelises finaalis Lätis.
Võistluse ajakava Registreerimine:bwww.metsainfo.eebkuni 31. jaanuarini 2016. Eesti I voorublõpp 15. veebruaril: metsainfo.eeblehel on õppematerjalid, mille alusel koostab iga võistkond kümme ingliskeelset küsimust. Eesti II voorb29. märtsil: veebipõhine ingliskeelne viktoriin 50 küsimusega. Eesti finaalb16.–17. mail: lõppvõistlus Luua metsanduskoolis. Euroopa finaalbseptembris 2016 Lätis: viktoriin, praktilised ülesanded metsas, postrite esitlemine. Eesti Metsaselts
Kettsaagi ostma minnes peab esimese asjana endalt küsima, milleks ma seda kasutama hakkan, ütleb Aiatehnikaekspertide esindaja Egert Pedastsaar ning kinnitab, et igaühele on saag, mis omadustelt ja kaalult teistest paremini sobib. «Kiputakse arvama, et suurem saag on parem,» on Egert Pedastsaar kogenud. «Ei maksa aga unustada, et suured saed on kohmakamad ja nendega töötamine võtab tunduvalt rohkem energiat. Kindlasti ei maksa saagi osta vaid mootori töömahu ja lati pikkuse järgi.» Sobiva sae valimiseks jagabki Pedastsaar siin soovitusi. Kindlasti tasub aga saagi ostma minnes ka kaupluses rääkida, milleks saagi soovitakse, ja nõu küsida.
Koduaeda üks, metsa teine
Kontrolli sae käepärasust Saag peab vastama kasutaja oskustele ja võimetele. Ära karda poes saagi kätte võtta ja n-ö kuiva trenni teha – saag peab olema käes mugav. Proovi seda hoida nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, imiteerides saega töötamist. Kas see tundub mõnusalt kätte sobivat või on esimene ots liialt raske? Eri saagidel on erinev tasakaalustus, käepideme kuju, kaal. Katseta eri saagidega, ainult nii saad käepärase tööriista. Pane kätte töökindad ja proovi, kas saad töötavat saagi kindlalt hoida. Kas gaasi andmise ajal säilib korralik haare või on seda ebamugav teha, kas ulatud saagi välja lülitama käepidemest lahti laskmata. Tähtis on seegi, kas suudad töötades saagi kontrollida, kui kett läbi puidu jõuab – s.t kui koormus juhtplaadi tagant kaob, kas sae ots vajub vastu maad või jaksad seda kindlalt hoida. Üle tasub küsida, kas sael on kergkäivitus – kõikidel seda pole, aga kui saagi hakkab kasutama ka mõni vanem inimene või naine, on sellest palju abi.
Koduaias okste lõikamiseks ja kaminapuude tükeldamiseks on kindlasti õigem valik kerge, umbes 4-4,5 kg kaaluv ja väiksema (30–35 cm3) töömahuga saag, millel on kergkäivitussüsteem – see teeb sae käivitamise eriti hõlpsaks. Juhtplaadi pikkuseks piisab 30–35 cm. Sellised saed on ka odavamad, näiteks Echo CS-310ES hind on 229 eurot. Soodsa hinnaga on ka elektrimootoriga saed, nii et kui elektriühendus on lähedal, tasub seda-
gi võimalust kaaluda. Selle kasutamine on lihtne, saag teeb töötades vähem müra ja ära jääb ka segubensiini soetamise vajadus. Oma tarbeks küttepuude langetamiseks ja tükeldamiseks tuleks valida võimsam saag, kubatuur võiks olla 40–50 cm3, võimsus 1,62,2 kW. Töö saab tehtud ka väiksema saega, aga siis võtab see kauem aega. Juhtplaadi optimaalne pikkus meie oludes on 38 cm. Nendegi
Aiatehnikaekspertide tootejuhi Egert Pedastsaare sõnul on käepärane saag metsatöödel sama oluline kui korralik kaitseriietus.
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 € hektar
Ostame tel 5110415 info@landeker.ee www.landeker.ee
MÜÜB SOODSATE TEHASEHINDADEGA
www.gersamia.ee
uusi, kasutatud ja protekteeritud rehve, sisekumme, velgi kõikidele traktoritele, põllutöömasinatele, haagistele, tõstukitele ja teistele liikurmasinatele.
Rehvi lõhede remont kuni 60 cm spetsiaalsel meetodil. Garantii. Rehvide vahetusvõimalused ja ost. Rehvide protekteerimine. Varuosad põllumajandustehnikale, velje südamike keevitus vastavalt kliendi soovile. Transport üle Eesti. Sõiduauto rehvide müük ja montaaž. Tel 526 8498.
Info tel 526 8498, 766 8587, andres@gersamia.ee
NB! Rehvide tellimise õige kontakt on
526 8498
kasvavD PeWVD UDLH}LJXst meWVDNLQQLsWXLG YLUQDstDWXG Y}VD MD UDLHMllWPHLG /}XQD (HVWLV
PakXPH
SXLGX KDNNLPLVH tHHQXst S}OGXGH MD NUDaYLGH SXKDstDPLVH tHHQXst Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Teisipäev, 26. jaanuar 2016
Mets 7
utuse järgi Aiatehnikaeksperdid
saagide juures tuleb kasuks kergkäivitussüsteem ja hoolduse lihtsus, näiteks mugav ligipääs õhufiltrile. Metsa langetamine on raske töö ja sae kaal on tähtis: see võiks olla 4,6-5 kg. Sobivate saagide hinnad algavad 300 eurost.
Alusta lihtsamast ja väiksemast Kui asute metsa tegema, aga pole varem saagi kasutanud, tasub esialgu soetada väiksem ja käepärasem mudel. Kerge saega on lihtsam harjutada töövõtteid, et hiljem suuremaga probleemideta toime tulla. Talunikul ja ka väga nõudlikul koduomanikul tasuks valida võimsam profiklassi kuuluv saag. Märksõnad valikul: kaal alates 4,7 kg, töömaht alates 50 cm3 ja võimsust alates 2,3 kW. Juhtplaadi pikkus võiks olla 38–45 cm. Vajadusel saab sellistele saagidele paigaldada ka pikema juhtplaadi, kui on vaja saagida jämedaid notte. Need saed on kallimad, samas on tööjõudlus suurem ja nad kestavad kauem. Hinnad algavad 550 eurost. Eelistada tasub tuntud tootjate saage. Odavatel ilma nimeta saagidel on hind kutsuvalt soodne, kuid kvaliteet võib olla kehv, varuosi pole saada ja järelteenindus on puudulik. Tähtis on ka garantiiaja pikkus: pikema garantii annavad tootjad, kes saavad oma toodete kvaliteedile kindlad olla, seega on garantiiaja pikkus valikut tehes üsna oluline näitaja.
Eesti firma metsamasinad on Euroopas huvi äratanud Rakvere lähedal Arknal tegutsev OÜ Lisako ehitab kaubamärgi BMF (Baltic Machine Factory) all põllumajandusmasinatele mõeldud metsaveohaagiseid ja kraanasid. Juba viisteist aastat tegutsenud firma tuli oma kaubamärgiga turule kahe aasta eest. Lisako toodab haagiseid kandejõuga 1,5 kuni 16 tonni, kraanasid noole pikkusega 3,25 kuni 8,5 meetrit ja haaratseid. Tänaseks on firma toodang läinud kaubaks juba 11 välisriigis. Kõige kaugem koht, kuhu praegu BMFi masinaid müüakse, on Prantsusmaa, ütles ettevõtte juhataja Aivo Saar maakonnalehele Virumaa Teataja. Allhanketööde tegijana alustanud
OÜ Lisako
Eestis tegi Lisako enda aktiivsema tutvustamisega algust alles mullusel maamessil Tartus. firma müüs mullu oma kaubamärgi all juba poole toodangust. Firma põhiklient on põllumees, kes kasutab oma traktorit suvel põllul, talvel aga metsatöö-
del. Firma projektijuhi Margus Kermi sõnul on paljud kliendid väga üllatunud, kui kuulevad, et masinad tehakse valmis kohapeal – enamik on pidanud neid
vahendajaiks. Masinad aga mitte ainult ei valmi Arknal, vaid need ka projekteeritakse ja disainitakse sealsamas. Oma projekteerijad, kes on valmis kliendi soovi järgi toodet kohendama, on Lisako suur pluss konkurentide ees. Näiteks on kaks erilahendusega kraanat tehtud Stora Enso saeveskitele. Mullu valmis firmas umbes pool tuhat kraanat, sama palju haagiseid ja 2000 haaratsit. Toodangust läks üle 95% raja taha – Eestis teatakse firmat veel vähe, enda aktiivsema tutvustamisega tegi Lisako algust alles mullusel maamessil. Kaubamärgi BMF tehnikat müüb siin Baltic Agro Machinery. IA MIHKELS
Talvisesse metsa sa köetava jopega a Küllap on igaüks, kes mingil põhjusel el on pidanud krõbekülma talveilmaga aõues lõdisema, vähemalt korra unistau nud rõivastest, milles oleks soe nagu kodus ahju ääres. Tööriistatootja Metabo on selle unelma teoks teinud: ehitustöödeks, metsas kolamiseks, kalastamiseks või ka seiklusspordiks on neil nüüd pakkuda 14,4- ja 18voldiselt tööriistaakult toidetav köetav termojope. Soojendustsoone on jopel viis: kaks ees rinnal, kaks taga abaluude juures ja üks nimmepiirkonnas. Soojendusvõimsust saab jope sees oleva lülitiga nii esi- kui ka tagaküljel sõltumatult reguleerida või panna need tööle korraga. Soojenduse tasemeid on kolm: kõrge, keskmine ja madal. Jope väliskiht on tugev, vee- ja tuulekindel. Vahekiht annab sooja, krae, mansetid ja taskud on vooderdatud fliismaterjaliga. Vetthülgavast materjalist valmistatud jopel on kümme taskut, kolm neist veekindla lukuga, ning krae sisse peidetav kapuuts. Tootja lubab, et kui 18V 5,2 Ah akuga viis soojendustsooni korraga keskmisel tasemel sisse lülitada, saab sooja maksimaalselt üheksa tundi. Jope, mille hind jääb paarisaja euro kanti, on aga soe ka soojendusfunktsiooni kasutamata. Jopega komplektis on leedlambiga adapter PA 14.4-18 LEDUSB, millega saab laadida ka mobiiltelefoni või tahvelarvutit. Selja taha taskusse käivat akut saab paigutada kas paremale või vasakule poole.
LiHD akud kestavad avad 87% kauem Uued LiHD tehnoloogiaga akud kasutavad ränitehnoloogiaga realiseeritud anoode, mis võimaldavad salvestada ligi gi kümme korda rohkem energiat ja anda väläl ja rohkem ampreid. Metabo kaheksa elemendiga 18V toitepinget andev aku on kuni 87% pikema tööajaga ja 67% võimsam. Suuremate kontaktidega uudne aku ühildub kõikide praeguste ja tulevaste Metabo juhtmeta profitööriistadega. Akupatareisid on saada mahutavusega 3,1; 5,5 ja 6,2 ampertundi (Ah).
EPSILON - UUS M-SEERIA NÜÜDSEST SAADAVAL!
PARIMAD PUIDUTÕSTUKID PROFESSIONAALIDELE!
KÜSI PAKKUMIST! VTA Tehnika AS I Tala 6, Tallinn I tel 506 3137 I mart@vtatehnika.ee I www.vtatehnika.ee
Teisipäev, 26. jaanuar 2016
8 Mets
Talvehooaja raieõiguste enampakkumised numbrites
Timber.ee keskkonnas on raieõiguste enampakkumistel ostja leidnud Seda mahtu lõikaksid kolme lvv w mufm- jhbq fwbtfmu tööd tehes 40 saemeest
Metsamajandamiskava tellimisest parima hinna saavutamiseni ning raha laekumiseni on keskmiselt läinud 58 päeva
Timber.ee abil on metsaomanike taskusse jõudnud
Müüdud raieõiguste keskmiseks tihumeetri hinnaks on Timber.ee abil kujunenud 20,52€
Timber.ee keskkonnas saavad enampakkumistel osaleda 120 Eesti parimat ja usaldusväärseimat metsaßrmat, kelleni info raieõiguste müükidest jõuab
kasvavat metsa Timber.ee-ga liitunud metsaßrmad on esindatud kõigis Eesti maakondades
Timber AS-i abil saavad tööd 1500 metsaga otseselt või kaudselt seotud inimest
See on ~835 metsaveoauto täit ümarmaterjali. Kui need veoautod rivistada üksteise järel maanteele, saaks 16km pikkuse autorongi
Kui ka Sina soovid enda kasvava metsa raieõigusele parimat hinda ning Timber AS garantiid tööde ufptubnjtfmf- tjjt w ub nfjfhb ifoevtu" 7776161 ¦ xxx/ujncfs/ff Ftupojb qtu :- 21254 Ubmmjoo