ERAMETSAOMANIK RAHA PÄRAST METSA EI RAIU. AASTA LOOM ON ILVES. METSAMÜÜK TULEB HOOLEGA LÄBI MÕELDA. KES ELAB METSA SEES?
„Vana talupojatarkus, et metsast tuleb võtta siis kui vaja, on Võrumaal täiesti alles.“ Tagmar Tigane, OÜ Metsaru
METS
Neljapäev, 25. jaanuar 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Neljapäev, 25. jaanuar 2018
2 Mets
25.b
sünnipäeva sai detsembris tähistada Eesti vanim tegutsev metsaühistu Rakveres. Asutajaliikmeiks oli 1992. aastal 13 Lääne-Virumaa erametsaomanikku, neist neli – Elle Fedosejev, Lembit Laks, Hanno Nõmme ja Juhan Viise – on praegugi ühistu liikmed. Ingmar Muusikus / Ekspress Meedia
Erametsaomanik r ahnusest metsa ei TOOMAS KELT
lühiajaline töö ühes Tartu metsandusfirmas.
Keskühistu Eramets TÜ
Ilvesekaamera Elistveres Aasta loomaks valitud ilvest saab vaadelda looduskaamera vahendusel. Kaamera asub Elistvere loomapargis, kus elavad ilvesepreili Gella, ilvesepoisid Lars ja Koopailves ning veel üks nooruke uustulnuk Ida-Virumaalt – tegu on väidetavalt ühte tühja koeraaedikusse jäetud noorloomaga, kes viidi Elistverre alles tänavu ja on praegu kohanemas sealse eluga. Kaamerapilti (http://tv.eenet.ee/ilves.html) tasub vaadata just hilistel tundidel – on ju tegu öösel aktiivsete loomadega. ÕL
10b100
jõulukuuske viidi detsembris pühadeks koju riigimetsast. Nii nagu igal aastal, osteti ka mullu kõige rohkem 1-2meetriseid kuuski – rohkem kui pool kõigist ostetud kuuskedest. Ligi 80% kuuseostudest tehti mobiilimaksega.
9 9 9 9 9
Kuus aastata tagasi otsustas Tagmar Tigane hakata Võrumaa metsaomanikele pakkuma metsatöid. Kuue aastaga on tekkinud kindlad kliendid, ettevõte – OÜ Metsaru – on kasvanud ja arenenud ning vaatab optimistlikult tulevikku. „Ega ma oskagi päris täpselt öelda, miks just metsandust õppima läksin,“ ütleb Tagmar. „Paljude nooremate metsameeste vanemad tegutsesid metsanduses, aga minu omad mitte, minu esivanemate seas pole mitte ühtegi metsameest. Muidugi, maalt olen pärit, vanematekodu asub Haanjast edasi Ruusmäel, vanematel on ka metsa, aga mingit tugevat sidet metsandusega mul polnud. Küll aga õppisid paar veidi vanemat sõpra maaülikoolis metsandust ja nende mõjul hakkas ala mindki huvitama.“ Nii kulgeski elu üsna ühtlast rada pidi: keskkool, maaülikool, sõjavägi, ettevõtlusõpingud Võrumaa kutsehariduskeskuses,
Metsas tegutsemiseks on vaja mõistust
Pole veel kohanud omanikku, kes võtaks raietöö ette mingi hetkesoovi ajel.“
„Siis aga hakkas igav, tahtsin ise midagi teha,“ muigab mees. „Võrumaa kutsehariduskeskuses olin õppinud ka väikeettevõtlust, nii alustasingi oma ettevõttega. Siis olin juba kindel, et metsandus on minu ala. Samas – olin värskelt kooli lõpetanud, kuigi suurt praktikat mul veel polnud. Õnneks sain tööle palgata ka ühe vanema metsamehe, kelle kõrvalt sain praktilist metsatöö poolt täiendada. Algul käisin ise töid tegemas, noorendikke hooldamas ja istutamas, mida aeg edasi, seda vähem jäi aga selleks mahtu, praegu olen põhiliselt tegev tööde korraldamise ja paberimajanduse korrashoiuga.“ Nii tekkiski Võrumaale metsatööettevõte Metsaru. Nimi sai Tagmari sõnul valitud just selline, mis viitaks nii metsale kui ka sellele, et metsas tegutsemiseks on vaja mõistust. „Metsa tundmata ei saa siin midagi teha,“ ütleb ta. „Meie pa-
kume teenust. See tähendab, et me ei tegutse oma metsades – ja vastutus on seda suurem. Valede otsuste tagajärg võib metsaomanikule väga kalliks minna. Oleme suutnud aga usaldust õigustada ja teha töid nii, et omanikud on rahule jäänud. Ega teistmoodi saagi, suurem osa kliente jõuab meieni just tuttavate soovituste kaudu.“
Koostöö Võrumaa metsaühistuga Nüüd on Metsaru omadega juba sealmaal, et mõni metsaomanik on oma metsa majandamise täielikult nende hoolde usaldanud. „Sel juhul teeme muidugi kõigepealt tööde plaani ja lepime selles omanikuga kokku,“ selgitab Tagmar Tigane. „Mingit isetegevust ei toimu.“ Metsaru teeb tihedat koostööd ka Võrumaa erametsaomanikke ühendava Võrumaa metsaühistuga. Tagmar märgib, et just metsaühistul on kõige suurem roll selles, et nii paljud metsaomanikud metsa hooldavad. „Just ühistu on levitanud arusaama, et hooldusraie on vajalik ja selleta majandusmetsas ei
saa. Tunneme, et see töö on olnud viljakas – meie põhiala ongi hooldusraie.“ Tänu tööde mahu kasvule saab kasvada ka Metsaru. „Päris alguses olime kahekesi, nüüdseks oleme leidnud koostööpartnereid, keda appi võtta, kui töökäsi jääb väheks,“ räägib Tagmar. „Meie üks eesmärke on maksta ka töömeestele väärilist tasu. Ma olen valgustusraiet teinud ja tean, kui raske see töö võsasaega on. Kui mõni ettevõte püüab maksta võsameestele nii vähe kui võimalik, siis meie seda ei tee. Hea töö eest peab olema ka vääriline tasu.“
Lapselastelegi metsast tuge Võimalik, et tulevikus kasvab ka hooldusraietel masinatöö osa, märgib Tagmar: „Oleme mõne hoolduse harvesteriga teinud. Meil endal masinaparki pole, tellime töö sisse. Tulevikus ehk hangime ka endale mõne harvesteri, aga siis ilmselt sellise väiksema, hooldusraiemasina. Vaadates seda ilma ja pehmeid metsaaluseid, siis… Suur masin poleks vast mõttekas.“
INNOVATIIVNE KONSTRUKTSIOON
OPERATIIVNE JÄRELTURU TEENINDUS
PROJEKTEERITUD JA TOODETUD EESTIS
MEIE UUS AMETLIK EDASIMÜÜJA ON:
EUROOPA ENIMMÜÜDAVAD METSAVEOHAAGISED
SUUR VALIK METSATÕSTUKI JA – VEOHAAGISTE KOMBINATSIOONE
LISAINFO:
WWW.FORSMW.EE
Peterburi tee 44 • Tallinn • Tel: +372 565 770 04; +372 509 477 5 agri@stokker.com • www.stokker.ee
Neljapäev, 25. jaanuar 2018
Mets 3 Metsaühistu
aharaiu
Riigimetsa istutati mullu 21,2 miljonit metsataime Kõige rohkem uuendas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsa Ida-Virumaal, kus istuti ligi 3 miljonit metsataime, järgnevad Pärnumaa 2,3 ning Lääne-Virumaa 2,1 miljoniga. Võrreldes 2016. aastaga suurenes riigimetsa istutatavate taimede kogus üle miljoni võrra. Kogu Eesti peale istutas RMK eelmisel aastal 10,7 miljonit mändi, 9,2 miljonit kuuske ja 1,1 miljonit kaske. RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul oli jahe ja niiske kevad istutustöödeks soodne ja taimed läksid kenasti kasvama. „Kevadised hiliskülmad lõid küll plaane segamini, kuid kõik tööd said tehtud, samuti sügisistutus,“ ütles Väät. Ühtekokku uuendas RMK mullu metsa 11 000 hektaril: istutati 7400 hektaril ja külvati 300 hektaril. Looduslikule uuenemisele jäeti 1700 hektarit ning looduslikule uuenemisele aidati kaasa 1400 hektaril. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas. Allikas: RMK
Erametsaomanikega sageli suhtlev Tagmar Tigane on tähele pannud, et metsaraie otsus on omanikel alati hoolega läbi mõeldud. Ta ütleb, et pole veel kohanud omanikku, kes võtaks raietöö ette mingi hetkesoovi ajel – et tahaks uut autot või reisile minna. „Alati on põhjus mingis pikemaajalises plaanis, mis nõuab lisaraha. Näiteks on vaja katust vahetada või nõuab maja kapitaalremonti,“ toob Tagmar näiteid. „Vana talupojatarkus, et metsast tuleb võtta siis, kui vaja, on Võrumaal täiesti alles. Ja ka soov kasvatada järeltulijatele korralik palgimets. Seepärast ehk tehakse ka aktiivselt hooldusraiet – ikka selleks, et lastellastelastelgi oleks vajadusel metsast tuge. Eks suurem osa Võrumaa metsadest ongi vanad majandusmetsad, vanade talukohtade ümber või siis pärast sõda sööti jäänud maadele kasvanud. Mu enda isatalulgi on veidi metsa. Esivanemate rajatud, majandamiseks mõeldud.“
MÜÜ
oma vana ning
OSTA
uuem ja parem!
30%b
kogu Eestist on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hoole all, neil aladel asub 45% Eesti metsadest. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Erametsaliit: metsa müügitehingute maksureform on hädavajalik Metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi maksustamise praegune kord vajab muutmist, kinnitas Eesti Erametsaliidu korraldatud uuring. Eesti Erametsaliidu uuring kinnitab vajadust muuta metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi maksustamist, mis täna ei taga metsanduse järjepidevust, vaid soodustab pigem metsamaa müümist ja tulude varjamist. Liiga suur maksukoormus tulult, mida näiteks väikemetsaomanikud saavad metsa pikast kasvutsüklist lähtuvalt vaid korra elu jooksul, on kahjulik kogu riigile. Ei tohi unustada, et laiapõhjalise metsaomandi olemasolu Eestis on märksa avarama tähendusega kui omand ise või omanike majanduslik tulu. Sellest oleneb otseselt meie rahvuslik julgeolek, maaelu säilimine ja maakultuuri edasikandumine põlvest põlve. Seetõttu peaks ka riik olema huvitatud
Maksustamise muutmine tooks kaasa metsavaru ühtlasema ja säästlikuma kasutamise. Eesti Erametsaliit
mitmekesist metsaomanikkonna säilitamisest. Eesti Erametsaliidu seisukoht on, et senine metsatehingute kogutulu maksustamine tulumaksuga tuleb asendada protsentuaalse arvestusliku mahaarvamise süsteemiga. Toetudes uuringule „Maksumeetme-
te analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks“ pooldab Erametsaliit lahendust, kus füüsilisest isikust metsaomaniku kogutulu oleks metsamaterjali müügil 60% ja raieõiguse müügil 25% ulatuses maksuvaba. Eesti Er-
ametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Lingi sõnul on muudatuste eesmärk muuta maksustamine õiglasemaks ja aidata seeläbi kaasa laiapõhjalise metsaomandi säilimisele. Selline maksetingimuste muutmine suurendaks metsaomanike huvi oma mets endale jätta ja sellega tegelda, seda majandada. Väheneks veelgi varimajanduse osakaal ja suureneks riigi maksutulu. Uuringu ühe prognoosi kohaselt võiks tuua selline protsentuaalne mahaarvamine kogumõjus ehk koos lisandväärtuse kasvuga riigieelarvesse igal aastal maksudena juurde vähemalt 15,5 miljonit eurot. Pikemas perspektiivis tooks maksustamise muutmine seoses metsaomanike huvitatuse kasvuga kaasa ka metsaressursi ühtlasema ja säästlikuma kasutamise. Sellega on kindlamini tagatud metsa majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste säilimine. ÕL
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!
Neljapäev, 25. jaanuar 2018
4 Mets
Tänavune aasta Hea metsaomanik! lind on metsis OSTAME:
kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust
Tiit Reitel,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
Mootorsaag EC HO CS-501SX + kanister + ki irtäiteklapid tavahind 644 € soodushind 53 5€
Mootorsaag EC HO CS-310ES tavahind 199 €
Mootorsaag EC HO CS-490 + lisakett tavahind 482 € soodushind 38 9€
Murutraktor Cu bCadet XT1OS1 07 tavahind 2765 € soodushind 23 95 €
Metsis on üks meie põlislooduse sümboleid ja sobib tänu sellele hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti vabariigi 100. sünnipäeva aastal. Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teiste põlismetsaliikidega on ka metsise arvukus märkimisväärselt vähenenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100–1200 lindu. Kõige rohkem kahju teeb metsistele metsade majandamine lageraiega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. „Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada,“ sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud, ülejäänud aja veedavad kuni 3 km raadiuses metsades, kus raiepiiranguid pole.“ Metsise elupaigaks sobivad
kõige enam vanad suured okaspuumetsad, kus inimene teda väga vähe häirib. Eelistab niiskemaid metsi ja vastavalt elutsüklile muudab oma elupaika. Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus kasvab mänguks sobivate okstega mände. Metsise põhivaenlaseks metsas on kährik, kes on ohtlik eelkõige metsisepoegadele. Ka metsis ise võib oma elu ohtu seada. Nimelt satuvad mõned kuked mängu ajal nagu hullusehoogu, selle ajal võib lind ükskõik keda rünnata – ka siis, kui jõuvahekorrad ilmselgelt ei klapi. Alanud metsiseaastal tutvustab Eesti Ornitoloogiaühing metsise eluolu, korraldatakse talguid ja linnuõhtuid. Kevadel püütakse kiigata ka metsisemängu ning aasta läbi on oodatud vaatlused metsistest. Tänavu jätkuvad metsiste telemeetriauuringud, mille käigus raadiosaatjat kandvad linnud aitavad koguda andmeid liigi liikumiste ning elupaigakasutuse ja -eelistuse kohta tavapärastes majandusmetsades. Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt (www.eoy.ee) saab lähemalt lugeda metsise ja teistegi metsakanaliste kohta.
Varasemad aasta linnu tiitli kandjad
Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu aastast 1995. Eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle uurimisse ja kaitsesse. z Rukkirääk – 1995 z Luik – 2007 z Suurkoovitaja – 1996 z Teder – 2008 z Sookurg – 1997 z Kodukakk – 2009 z Must-toonekurg – 1998 z Punaselg- ja z Kirjurähn –1999 hallõgija – 2010 z Suitsupääsuke – 2000 z Suitsupääsuke – 2011 z Kiivitaja – 2001 z Tüllid – 2012 z Kodu- ja z Nurmkana – 2013 põldvarblane – 2002 z Jäälind – 2014 z Harakas – 2003 z Viu – 2015 z Valge-toonekurg – 2004 z Rasvatihane – 2016 z Kanakull – 2005 z Turteltuvi – 2017 Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing z Hänilane – 2006
Kuidas me mitte kaota IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Lugusid sellest, kuidas metsaomanikul on müügitehingu käigus nahk sujuvalt üle kõrvade tõmmatud, on küllap igaüks kuulnud. Kuidas sellist olukorda vältida? Esimene otsus, mis tuleb metsaomanikul müüki kaaludes teha: kas müüa metsakinnistu tervikuna või ainult sellel kasvav mets. Muidugi ei pea iga metsaomanik une pealt kõigis metsaäriga seotud terminites orienteeruma, kuid enne, kui müük ette võetakse, tasub endale siiski selgeks teha, mis on mis. Eakamatel inimestel tasuks appi kutsuda nooremad usaldusväärsed lähedased, et oleks kindel, kas kõigest on ikka õigesti aru saadud. Kui jutt on kasvava metsa raieõiguse müügist, tähendab
see, et omanik müüb vaid oma kinnistul kasvavat metsa ja maa, millel see mets kasvab, jääb talle alles, sellelt on tulevikus ka järeltulevatel põlvedel võimalik tulu teenida, kui investeeritakse metsamaa uuendamisse ja tegeldakse metsa majandamisega.
Millal mida müüakse Kasvava metsa raieõiguse müümisel pole notariaalne leping kohustuslik, aga ka selle tehingu puhul tuleks – hea, kui mõne asjatundja abi kasutades – sõlmida kirjalik detailirohke leping, mis kaitseks omanikku hilisemate ebameeldivate üllatuste eest. Näiteks peaks lepingus olema täpselt ja üheselt mõistetavalt fikseeritud raieala, kirja tuleks panna, milline peab olema metsatööde kvaliteet, kuidas peab metsamaa välja nägema pärast raiet, mis saab siis, kui neid kokkuleppeid ei täideta jne.
Ostame metsakinnistuid Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
Hakkimine ja tasumine kiirelt. Pakume aastaringset koostööd.
Ostame hakkimiseks
VÕSA ja RAIEJÄÄTMEID Tel 528 5800, andrus@reinpaul.ee
Neljapäev, 25. jaanuar 2018
Mets 5 Aldo Luud
Metsamüügi ABC z Küsi võrreldavaid hinnapakkumisi kogemustega metsaettevõtetelt, kellel on oma raietehnika ja väljaõppinud töölised. z Metsakinnistu müük on notariaalne tehing, kasuta tasumisel notari deposiiti. z Raieõiguse müük ei ole notariaalne tehing. Müügitingimused, millest ostja peab lähtuma, tuleks kirja panna raieõiguse võõrandamise lepingus. z Raieõigust müües tasub hoolikalt kontrollida ostja tausta. Ka tuleks arvestada, et parim hind ei pruugi alati tagada parimat kvaliteeti ja keskkonnasõbralikke raietöid.
tsa müües ajaks jääda Metsakinnistu müümine tähendab, et omanik müüb maha nii endale kuuluva metsamaa kui ka sellel kasvava metsa. See võib ehk olla otstarbekas juhul, kui inimesel pole teadmisi ega tahtmist metsa majandada – aga alati tasub enne selle otsuse tegemist mõelda ka tulevikule ning kindlasti valida hoolikalt, kellele müüa oma maa, mis tihtilugu ehk juba mitu põlve perele kuulunud. Mets on suur väärtus, iga omanik peaks seisma selle hea käekäigu eest.
Tea oma metsa hinda Kinnistu müük on notariaalne tehing, selle käigus selgitab ka notar omanikule üksikasjalikult, mida tehing talle kaasa toob. Eakal omanikul tasub olla ettevaatlik ka volituse vormistamisega, mis võimaldab selle saajal teha hiljem omanikku teavitamata tehinguid, mida omanik tegelikult poleks soovinud.
Tingimata peaks metsaomanik teadma oma metsa turuväärtust. Kindlasti ei tohiks metsataludes elavad memmedtaadid jääda uskuma suvalisi mesikeelseid helistajaid, kelle puhul juhtub sageli, et kõnesid hakkab tulema järjestikku ja hinnapakkumised aina vahelduvad. Tuleb ette, et pärast seda, kui omanik on esimesest pakkumisest keeldunud, hakatakse talle järjest helistama ja summad, mida metsa eest pakutakse, aina vähenevad: küll räägitakse üldisest hinnalangusest, küll metsas levivatest haigustestkahjuritest, mis väidetavalt metsa väärtust kahandavad. See on koht, kus eakas metsaomanik ei tohiks segadusse sattuda ega mingist enam-vähem vastuvõetavana tunduvast summast kinni haarata. Pigem tuleks – vajadusel usaldusväärsete lähedaste abiga – otsida
z Raieõiguse leping peab olema üksikasjalik ja maandama võimalikke riske, ka võib see sisaldada raiejärgseid metsa uuendamise tingimusi. z Ära nõustu tehingu summade hilisema või osalise tasumisega. Hiljem võivad metsaostjad hakata rääkima mürsukildudest või haigustest sinu metsas, mis mitte kuidagi ei võimalda neil nõutud summat tasuda. Allikas: Grundar Puit
võimalusi end metsa tegeliku väärtusega kurssi viia.
Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid
Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Asjatundlik abi ühistult Metsaomanikul, kes pole ise metsaga seotud asjaajamistega eriti kursis, tasub võtta ühendust lähima metsaühistuga: sealt saab nii infot kui ka abi kõige tulusama ja usaldusväärsema lahenduse leidmiseks. Ühistu võib teha raieõiguse enampakkumise, korraldada ise nii raie kui ka müügi või aidata leida usaldusväärse ettevõtja metsa ülestöötamiseks ning ostja metsamaterjalile. Vajaduse korral aitab ühistu pärast raiet ka uue metsapõlve kasvama panna. Erametsakeskuse kodulehel (www.eramets.ee) on kõigi metsaühistute-seltside kontaktid, igaüks saab valida kas oma metsa asukohale või enda elukohale lähima ühistu, kelle poole abi saamiseks pöörduda.
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika
Helista ja küsi pakkumist! Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee +372 51966188, 766 8587, www.gersamia.ee, andres@gersamia.ee, info@gersamia.ee
Neljapäev, 25. jaanuar 2018
6 Mets
Kes elab metsa sees – ja kuida Aldo Luud
Hunt, karu ja ilves – meie metsade ainsad suurulukid-tippkiskjad IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
„Karu, hunt ja ilves on need loomad meie metsades, kelle käekäiku Ăźkski teine loom siin ei ohusta,“ rääkis ulukiuurija Peep Männil detsembris Eesti Looduskaitse Seltsi konverentsil. „KĂźll aga vĂľib meie tippkiskjaile saatuslikuks saada inimese tegevus.“ Suurulukid on keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Peep Männili sĂľnul erilised selle poolest, et tippkiskjatena mĂľjutavad nad otseselt vĂľi kaudselt kĂľiki toiduahelas endast allpool olevaid lĂźlisid, teisalt aga, kuna nad on suured ja suure territooriuminĂľudlusega liigid, on nende arvukus väga väike – meie metsades on neid vaid sadu. Eestis on suurkiskjate kaitse juba paarkĂźmmend aastat korraldatud rangelt riigi tasemel, märkis Männil. Nende arvukust reguleeritakse jahiga, mille puhul on iga uluki kohta kindlad arvud ja reeglid: kui palju ja millal tohib neid kĂźttida jne. „Samas ei saa salata, nad on ka niiĂśelda konfliktsed liigid, kes tekitavad probleeme,“ Ăźtles Männil.
Hunt – kiskjatest konfliktseim Hunte on meil suurkiskjatest kþige vähem. Peep Männil märgib, et kevadel vþib neid olla sadakonna isendi ringis ja sßgisel, kui kutsikad ßles kasvatatud, umbes 250: „Sigivate emaste arvukust pßßtakse Eestis ohjeldamiskava järgi hoida 15 ja 20 va-
• Pþllumajandus-, tÜÜstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. • DATHO/RAJU topeltratta komplektid. • Kummiroomikud koppadele. • Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. • ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. • Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. • Sþidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. • Valuveljed-suurim valik. • Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) • Lumesaha kummiplaadid. • ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
hel. Hundi levikuala on suurenenud, nad on jĂľudnud ka saartele: Hiiumaale, kus teadaolevalt pole kunagi varem hunte olnud, ja Saaremaal, kus viimati oli hunte aastal 1995. Praegu on emahunt mĂľlemal saarel. Kirde-Eestis on aga – peamiselt illegaalse kĂźttimise tĂľttu – huntide arvukus kahanenud.“ Toiduks kasutab hunt neid, keda on metsas kĂľige rohkem saadaval: mĂľne aja eest oli see metssiga, nßßd pigem metskits, sest Aafrika seakatk on maha tapnud 90% meie metssigadest. „MĂľnevĂľrra kompenseerib seda metskitsede arvukuse suurenemine,“ Ăźtleb Männil. Hunt on tema sĂľnul karjalise iseloomu ja väga perekondliku eluviisiga, tugevas karjas vĂľib olla kĂźmmekond liiget. Kari vajab tegutsemiseks umbes 600–1000 ruutkilomeetrit ja oma territooriumi kaitsevad nad teiste huntide eest kiivalt ja vihaselt. Hunt on kolmest suurulukist ka kĂľige konfliktsem. Jahimehed näevad teda vahel konkurendina, sest hunt on efektiivne kĂźtt ja kasutab toiduks liike, mis vĂľiksid olla jahimehe saak. Talupidajatel on nendega kĂľige
Ilvesepäev loomaaia looduskeskuses Täna þhtul on Tallinna loomaaias keskkonnahariduskeskuses ilvese päev. Ilvestest, nende elust ja nendega seotud uuringutest räägivad parimad asjatundjad: loomaaia direktor Tiit Maran, aasta looma kodulehe toimetaja Helen Arusoo, keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männil ja Tartu ßlikooli terioloogia osakonna doktorant ja ilveseuurija Raido Kont. Kl 18 algavale ßritusele tuleb end ette kirja panna. Allikas: www.tallinnzoo.ee
Tänavuse aasta looma tiitlit kannab ilves, meie metsade ainus kaslane. Kogu maakeral on 32 kaslaseliiki. „Ilvesega samas metsas viibides vĂľib näha tema jälgi, aga looma ennast Ăźldiselt mitte – sedavĂľrd hea on tema maskeerumisvĂľime igas olukorras,“ Ăźtleb tuntud loodusretkejuht Vahur Sepp aasta looma iseloomustades. „Enamasti eelistab ilves kiirele pĂľgenemisele varjumist, inimesest mitu korda parem nägemis- ja kuulmisvĂľime aitavad tal metsas uitaja varakult avastada.“
OSTAB
metsakinnistuid ja raieĂľigust Pakume raie- ja veoteenust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
0(76
OSTAME OSTAME kasvavat ja ladustatud vþsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru. Teostame vþsaraiet ja väljavedu. OSTAME ka kßttepuid, metsakinnistuid ja raieþigusi.
METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEĂ•IGUST
INFO: Kontakttelefon 523 1139 e-post latesto@latesto.ee
rohelise energia allikas...
PĂ•LLUMAAD KOOS METSAGA
Forest Reserves OĂœ +372 515 6858 info@forestreserves.ee www.maa.ee
Neljapäev, 25. jaanuar 2018
Mets 7
s tal seal läheb? PantherMedia / Scanpix
Aldo Luud
Metsa- ja põllumaade ost. Raieõiguse ostmine. Metsakinnistute majandamine.
Hundid kipuvad taas koduloomi murdma Paikuse vallas Pärnumaal on hundid sel talvel koduhoovist koeri murdnud, hoiatab Facebookis Paikuse valla uudiste lehel kohalik jahimees Engo Kask: alles hiljuti murti üks koer Seljametsas, veidi varem Tammurus, kuulda on olnud ka lammaste murdmisest Paikuse lähedal. Engo Kask peab murdmiste peamiseks põhjuseks seakatku tõttu pea olematuks kahanenud metssigade arvukust. „Jahimehena adun, et huntidel on praegu raske: neist tuleb ka aru saada,“ ütles Kask Pärnu Postimehele. Kõigist murdmisjuhtumitest tuleks anda teada keskkonnaametile, sest fikseeritud juhtumite ja keskkonnaameti loata ei tohi jahimehed midagi ette võtta. ÕL
rohkem probleeme siis, kui hundikari kipub koduloomi murdma. „Kui vähegi võimalik, läheb metsloomgi kergema vastupanu teed: kui on võimalus hõlpsalt näiteks mõnele lambakarjale ligi pääseda, siis seda võimalust hunt kasutamata ei jäta – aastas koguneb nende arvele tuhatkond murtud karilooma,“ selgitab Männil. Murdmas käivad tavaliselt kutsikatega hundikarjad, sest kutsikad on alati näljased. Hundi, ilvese ja karu tekitatud kahjustuste eest saavad talupidajad riigilt hüvitist taotleda. „Huntide uurimisel kasutatakse uusi meetodeid aastast 2011, siis sai esimene hunt endale GPS-kaeluse, mis annab palju huvitavat infot,“ ütles Männil. „Praegu on sellise saatjaga hunte kaks.“
Karul läheb kõige paremini Karul, kes on meie suurkiskjatest suurim, läheb Peep Männili kinnitusel meie metsades kõige paremini, neid arvatakse siinkandis olevat 700 looma ringis. Tänavugi on karudel olnud hea aasta: kui tavaliselt on pesakonnas kaks poega, siis sel
Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie. aastal on päris palju registreeritud nelja pojaga peresid. Enamik karusid elab Põhja-, Ida- ja Kesk-Eestis, kus igal aastal poegib üle saja karu. „Rail Balticu ehitamisest võib meie suurulukitest kõige rohkem mõjutatud saada just karude elu,“ märkis Männil. „Nimelt on Lääne-Eestis karusid üsna vähe, emaseid vaid käputäis, karud pole aga – erinevalt teistest suurkiskjatest – kuigi suured rändajad. Emakarud jäävad tavaliselt elama oma sünnipaiga lähedusse ja kui raudtee Eestit poolitama asub, siis võib läänepoolne niigi nõrk asurkond isolatsiooni sattuda. Karude vähese liikumise tõttu laieneb levikuala aeglaselt, mistõttu näiteks Lõuna-Eesti maakonnad on meil sisuliselt karuvabad.“ Eesti karu on Männili kinnitusel suhteliselt leebe loomuga, murrab väga harva näiteks kariloomi. Küll aga on mõmmikud viimasel leidnud endale uue lõbustuse, lõhkudes , põllule jäetud silopalle – kas lootuses leida sealt seest midagi maitsvat või lihtsalt puhtast mängulustist. „Huvitav on see, et ehkki hunti pelgavad inimesed märksa rohkem kui karu, siis on just karu see, kes on siinkandis ka inimest rünnanud – hunt tegi seda teadaolevalt viimati millalgi 19. sajandi lõpus,“ rääkis Peep Männil. „Siiski ründab ka karu harva, enamasti siis, kui peab vajalikuks kaitsta oma pesakonda, ennetades inimese rünnakut. Hukkunud ükski inimene karu käes pole, siiski tasub võimsa loomaga olla ettevaatlik. Kindlasti ei maksa läheneda emakarule, kelle pojad on kusagil läheduses.“ „Ilvese olukord on meie suurkiskjaist selgelt kõige halvem,“ tunnistas Peep Männil. Kümnel viimasel aastal oli ilvese arvukus Eestis haripunktis 2008. aastal, kui kokku loendati kokku üle 120 pesakonna, st ligikaudu 800 isendit. Sealt alates on ilveste arv vähenenud ning
2016. aastal oli Eestis vaid 50 kuni 60 pesakonda. Ilvese elupaigaks sobib põldude ja metsaga vahelduv kultuurmaastik, ka üsna elamute läheduses. Siiski peab iga isendi kodupiirkond, mis ulatub mitmesaja ruutkilomeetrini, olema vähemalt poolenisti kaetud metsaga, sest liikuda eelistab ilves valdavalt metsas, kus asuvad tema puhke- ja pesakohad. Lisaks varju pakkuvale metsale sõltub ilvese hea käekäik saakloomade olemasolust.
Ilvesele teeb liiga kärntõbi „Õnnetus seisus on ilves praegu ka seepärast, et tema toidusedel on hundi omast tublisti kitsam, meie oludes sõltub ta väga otseselt metskitsede arvukusest,“ selgitab Männil. „Kahe metskitsedele väga raske talve järel aastail 2009–2011 hukkus neist umbes 80%. Suured isailvesed said hakkama, emailvesed ei suutnud aga oma poegadele piisavalt toitu hankida, nii jäi järelkasv kasinaks. Vajadus poegi toita sundis murdma rebaseid ja kährikuid, kellest nii mõnigi oli kärntõves, ilves on aga kärntõve suhtes väga tundlik. Sigivate emailveste arvukus langes seetõttu oluliselt.“ Tänaseks on metskitsepopulatsioon taastunud, ilvese arvukuse taastumine võtab veel aega. Madala arvukuse tõttu ei ole viimastel aastatel lubatud Eestis ilveseid küttida. Ilveseid on meil kõige põhjalikumalt uuritud: et teda on oluliselt lihtsam püüda kui hunti, on ka saatjakaelusega varustatud ilveseid meie metsades paarkümmend. Tänu sellele on ka teada, et toidupuudus sundis ilveseid ette võtma õige pikki retki, nii mõnigi neist jõudis Lätti. „Sel aastal on jahimehed Eestis loendanud palju kolme kutsikaga pesakondi ja võib loota, et ilvese arvukus asub ka siinkandis tõusuteele,“ märkis Männil.
Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
Neljapäev, 25. jaanuar 2018
8 Mets
+
+
+
MOOTORSAAG CS-420ES
MOOTORSAAG CS-490ES
MOOTORSAAG CS-501SX
+ lisakett
+ lisakett
+ kanister + kiirtäiteklapid
359 €
482 €
644 €
309 €
389 €
5-AASTANE TARBIJAGARANTII
535 €
Pakume oma seadmetele 5-aastast tarbijagarantiid, kuna vastutame ise oma toodete kvaliteedi eest. Oleme tootnud seadmeid professionaalidele üle 70 aasta, mille vältel oleme omandanud ulatusliku konstrueerimis- ja tootmisteabe. .D HUDWDUELMDQD VDDWH RVD SURIð GHOH SDNXWDYDVW SLNDDMDOLVHVW YDVWXSLGDYXVHVW MD kvaliteedist. Meie seadmete kasutamisel võite tunda end kindlana.
KVALITEETNE JAAPANI AIA- JA METSATEHNIKA
WWW.ECHO-EESTI.EE AKU VIIS
AASTAT
KAKS
AASTAT
KAKS
AASTAT