Mets jaanuar 2021

PUITEHITUSE ARENG SAAB OLEMA KIIRE. AASTA TEOKS SAI METSATULUDE TUS. M METSAMEHE ETSAMEHE T TURVAVARUSTUS. U KADAKAS, AASTA PUU MAKSUSOODUSTUS.

„Eesti suudab valmistada iga neljanda Euroopas riigipiire ületava puitmaja. Sellist numbrit ei ole kellelgi teisel ette näidata.“ Lauri Kivil, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht

Erakogu

METS

Neljapäev, 28. jaanuar 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 28. jaanuar 2021

2 Mets Alles hiljuti rääkisid puitehituse mahtude suurendamise vajalikkusest peamiselt üksikud sektori entusiastid. Tänaseks on maad võtnud arusaam, et puithoonete ehitus on keskkonnateadlik valik ja tulevikutrend.

Võrreldes teiste valdkondadega, on innovatsioon ehituses olnud pehmelt öeldes tagasihoidlik. Paljuski toimub ehitamine nii nagu alati – platsitööna, parimas usus ja reeglina odavaima lahenduse põhimõttel.

Täna saame uskuda, et Euroopa Liidu poliitika muudab seda oluliselt, pannes rõhu industrialiseeritusele ehk hoonete tehaselisele valmistamisele ja suuremas mahus keskkonnasäästlike ehitusmaterjalide – eelkõige puidu – kasutamisele. Tõuke on see muutus saanud Euroopa Liidu tasandi poliitilistest kokkulepetest, kus keskkonnaeesmärkide täitmisel nähakse üht olulisemat rolli puidust ehitamise mahtude suurendamisel.

Puitmaja – tuleviku maja Puidust ehitamine on olnud ajalooliselt meile väga omane, oskusi ja traditsioone on antud edasi põlvest põlve. Nõukogude ajast võeti aga kaasa oluline teave – industrialiseeritus. Selle tulemusel on Eestis väga tugev puitmaju tootev sektor, kus on ühendatud tehaseline tehnoloogia ja puit. See on kõige keskkonnasäästlikum hoonete ehitamise võimalus.

Suurem puidukasutus eeldab aga selgitustööd ühiskonnas. Kui varem vaieldi ennekõike selle üle, kas puidust saab ehitada suuri hooneid (koolimajad-lasteaiad, kortermajad, kõrghooned), siis tänaseks on see arutelu maas. Kerkinud on hoopis küsimus, kas metsandussektor suudab tagada ehitussektori piisava puiduga varustatuse, kui puithoonete ehitamise trend jõuliselt kasvab – sest puidust saab ehitada kõiki hooneid. Puitmaja on tuleviku maja: kes täna teeb valiku puitmaja kasuks, mõistab tulevikku õigesti.

Ehituspuidu kvaliteet ja varu Puitmaja on pikaealine n-ö süsinikuladu, kus peamine konstruktsioonis kasutatud puiduliik on kas kuusk või mänd. Eestis

Kodumaja ettevõtete ehitatud elamispinnast rohkem kui 96% asub Põhjamaades. Pildil aastal 2019 valminud kortermaja Norras: puitkarkass-moodulmaja, 12 062 m2, 4–7 korrust, 116 korte

Puitehituse areng saab o Oma väiksuse ja paindlikkusega on Eestil võimalus olla globaalsel tasandil innovatsiooni loomise liider.“

Müüa KÜTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD võrgus ja lahtiselt.

SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske.

KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mõõdud.

Pakume transporti.

annavad meie riigimetsad pikaajalise teadliku metsanduse tulemusel nii erakliendile kui ka ehitajale vajaliku ehituspuidu varu täna ja ka tulevikus. Ehituspuiduks sobiva metsa tagavarast ja juurdekasvust jätkub nii kogu Eesti elamufondi ehitamiseks puithoonetena kui ka arvestatavaks ehituspuidu ekspordiks.

Kas siinne puit on hoonete ehitamiseks sobiv? Eestis kasvanud okaspuu ületab eelduslikud tugevusomadused. Peale materjalitarnijate kompetentsi kinnitab seda ka Eesti Puitmajaliitu kuuluvas puitmaju tootvas ettevõttes tehtud materjalivalim konstruktsioonielemendi katsetuse ettevalmistuseks. Katse eeldas, et seinakonstruktsiooni ele-

OSTAME

• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust

Telefon 5620 8897

Kagumets OÜ OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega.

OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil.

OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.

Kagumets OÜ, tel 5620 8897

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

ment valmistatakse standardikohasest puitmajade ehitamisel kasutatavast C24 tugevussorteeritud puidust. Katseks sobiva ehituspuidu leidmine Eestis varutud ja tootjale tarnitud ehituspuidust oli keeruline, kuna enamik C24 puitu ületas nõutud standardikohase tiheduse (370 kgb/ m3), jäädes vahemikku 420 kuni 450 kg / m3. Sellest võib jä-

reldada, et enamik C24 puidust on oodatust suuremate tugevusomadustega. Pole alust väita, et Eestis kasvanud puit ei sobi ehituseks.

Kodu- vs. eksportturud Eesti puitmajatööstuse tootmis- ja ekspordistatistika näitab, et Eestisse jääb ehk iga kümnes puitmaja. Ülejäänud ekspor-

Hea metsaomanik!

OSTAME:

kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad

PAKUME:

head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

Tiit Reitel,

tel 506 0288, tiit@artiston.ee

Taavi Saar, tel 508 9955, taavi@artiston.ee

Neljapäev, 28. jaanuar 2021

Mets 3 Kodumaja

rit.

lema kiire

ditakse üle maailma 70 riiki, mille hulgast paistavad suurimate Eesti puitmajade importööridena silma Rootsi, Norra, Soome, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Tegu on ainulaadse olukorraga: üks Euroopa väikeriik suudab valmistada statistiliselt iga neljanda Euroopas riigipiire ületava puitmaja! Sellist numbrit ei ole ette näidata kellelgi. Euroopa suurim puitmajade eksportija Eesti on viimase 15 aastaga rahvusvahelistelt turgudelt koju toonud 3,5 miljardit eurot. Riiki toodud raha ja maksutuluna on see ühe sektori kohta märkimisväärne.

Eesti puitmajasektori suur ekspordi osa ja väike koduturu maht on tingitud mitmest asjaolust, millest peamine on koduturu väiksus. Sektori kogu ekspordi asendamine koduturuga ei ole veel mõeldav, kuna eeldaks, et vähemalt 50% kõikidest Eestis ehitatavatest hoonetest peaks olema toodetud puidust ja tehase tingimustel. Turg ei ole selleks veel valmis, sest ehitussektor on harjunud toimetama platsil ja tsemendipõhiste toodetega.

Julgen aga väita, et aastad 2019 ja 2020 olid selles osas murrangulised: Eestis valmis mitu puitmajatootjate arendust ja puidust ehitati märkimisväärseid avalikke hooneid, muu hulgas Saue vallamaja, sisekaitseakadeemia Narva õppehoone, hübriidlahendusena 16korruseline büroohoone Tartus jm. Eramuehituses on puidust tehasemajad leidnud kohalikul turul oma kindla koha.

Eesti puitmajade ekspordi eduloo taga on kindlasti ka paiknemine puitu hindava Norra ja Rootsi kliendi lähedal. Eesti puitmajasektori tooted on seal hinnatud eelkõige oma kvaliteedi poolest. Soosivalt on mõjunud ka Eesti ja Skandinaavia ärikultuuri sarnasus ning Eesti innovatiivsus ja avatus. Viimane on saanud viimastel aastatel küll selge tagasilöögi, vigade paran-

Kodumaja

dusega peab järgmine valitsus kindlasti tegelema.

Võime olla Euroopale eeskujuks Oma väiksuse ja paindlikkusega on Eestil võimalus olla globaalsel tasandil innovatsiooni loomise liider. Puidu ehituses kasutamise oskusteave on meil läbi eksportturgude pikaajalise kogemuse äärmiselt tugev ning puitmajade valmistamise kompetentsi osas võime väita, et oleme maailmas ühed liidrid. Kohalikul tasandil oleme aga kestliku hoonefondi loomisel seni arenguriigi staatuses, kus klient lähtub põhimõttest, et hoone olgu esmalt odav. Sellele järgneb energiasääst, kusagil kaugel lõpus ka keskkonnasõbralikkus ning kohaliku materjali eelistamise põhimõtted.

Positiivsete keskkonnamuutuste ellu kutsumiseks jääb sellest aga väheseks ja prioriteedid tuleks panna vastupidisesse järjekorda. Eesmärk ehitada vähemalt pooled uutest hoonetest kohalikust koha ko hali liku kust stt puidust pui uidu dust du st aitaks ait itak akss meid me eid ka päriselt tõsta riikide kategooriasse, kes oskavad mõelda kestlikult.

Puidu ehituses kasutamise eeliseid z Väiksemad kulud vundamendile – puithoone on 30–50% kergem. z Puitelemente on võimalik tänu kergemale kaalule transportida korraga vähemalt neli korda suuremas mahus ja kaalus. z Püstituse hind – betoonelementide ja puitelementide paigaldamiseks kasutatavate kraanade rendihind võib erineda kuni kümme korda. z Püstituse kiirus – puithoone püstitamiseks kulub muude hoonetega võrreldes märkimisväärselt vähem aega. z Puithoone kiirem valmimine ja kasutusele võtmine – väiksemad pangalaenu intressikulud, kiiremini realiseeritav kinnisvara või rendisissetulekud, väiksemad objekti valvamise ja haldamise kulud. zV Väiksemad projekteerimis- või tootmisvigade parandamise kulud – puitkonstruktsioonide ümberehitus on oluliselt lihtsam ning s soodsam, võrreldes betoon- või teraskonstruktsioonidega, puithoonete tehaselisel tootmisel on vigade ja eksimuste arv viidud miinimumini. z Energiakulu- ja süsiniku emiteerimise maksud – kui on maksust tatud hoone ehituseks kasutatava materjali tootmisenergia ning s süsiniku emissioon, on puitkonstruktsioonil hoone maksukoormus teiste konstruktsioonidega võrreldes oluliselt väiksem. z Industrialiseeritus ja tehaseline tootmine – nii puit- kui ka bet toonkonstruktsioonil hoone elemente on võimalik valmistada t tehases, kuid puitkonstruktsiooni kerguse tõttu on võimalik toot ja püstitada juba kuni 95% valmidusega hoone ruumelementa t mis suurendab kordades ühe komponendi lisandväärtust, te, kvaliteeti ja hoone tervikliku valmimise kiirust.

LAURI KIVIL

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht

Erakogu

Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 524 0160

Emajõe 8, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

Trigon Experts ostab

KASVAVAT METSA ja .

METSAKINNISTUID Võivad olla läbi raiutud ja kaitsemetsad.

Müüa Harjumaal küttepuid 30–60 cm.

Nii kuivi kui ka tooreid, koos kohaletoomisega.

51 83 927 info@trigonexperts.ee | trigonexperts.ee

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

Neljapäev, 28. jaanuar 2021

4 Mets Karin Kaljuläte / Maaleht

Vida Press

Turvavarustus aitab metsatö Suvistel küttepuutalgutel tuttavate metsaomanike juures hakkas silma, et neljast kettsae kasutajast kandis vaid üks eakam mees kiivrit, turvapükse ja -jalatseid, noorhärrad astusid muretult metsa igapäevastes vaba aja rõivastes, kerge nokamüts peas.

Küsimusele, miks nii, vastas üks neist: „Ma võtan kettsae kätte paar-kolm korda aastas, ei hakka ju ometi sellepärast kallist turvavarustust ostma!“ Mida arvab seesugusest hoiakust Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kadakas – aasta puu Aasta puuna võtab tänavu kuuselt järje üle ikkagi okaspuu – kadakas (Juniperus communis). Rahva seas tuntakse kadakat õige mitme nime järgi: kattai, kadak, kadajas, kadarik jm. Rahvapärimuses kuulub kadakas üleloomulike omadustega väekandjate hulka, teda peetakse vastupidavuse sümboliks. Maailmas on harilik kadakas üks laiema loodusliku levilaga puuliike. Eestis kohtab kadakat sageli põõsakujulisena, ent meil ei ole haruldased ka kadakapuud.

Kadakast on rahvameditsiin soovitanud abi otsida mitme tõve puhul, nakkushaiguste levi ajal soovitati ruumiõhu puhastamiseks tubades kadakasuitsu teha.

Et aga lihtsalt tervist turgutada ja jäädagi terveks, soovitatakse süüa iga päev mõni kadakamari. Tegelikult ei ole kadaka viljad marjad, vaid käbid – nagu ka teistel okaspuudel. Kadakal kutsutakse neid marikäbideks.

Eesti Looduse toimetus on aasta puud valinud juba 1996. aastast alates, tõenäoliselt saab tänavu ajakirjast lugeda palju huvitavat ka aasta puu – kadaka – kohta. Allikas: loodusring.ee

Ka see metsaomanik, kes käib metsatöödel vaid paar-kolm korda aastas, peaks investeerima korralikku turvavarustusse – sest õnnetus ei hüüa tulles.

Kaarel Tigas

Kaitsekiiver pole igavene „Paljud isegi ei tea, et kõikidel kaitsekiivritel on parim enne kuupäev,“ ütleb Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu. „See on viis aastat tootmise kuupäevast ja kolm aastat kiivri kasutusele võtmise kuupäevast. Põhjuseks on UV-kiirgus, mis muudab kiivri materjali ajaga hapramaks, mistõttu kiiver ei paku enam vajalikul määral kaitset – neid ei saa lõputult kasutada. Tootmise aasta ja kuupäev on märgitud kiivri siseküljele, kasutusele võtmise kuupäeva peab aga iga kasutaja ise kirja panema või meelde jätma.“

„Paraku on see ikka veel üsna levinud arusaam, et kui tööd tehakse harva, siis ei ole turvavarustus vajalik. Samas autoga sõites panevad kõik turvavöö peale, sõltumata vahemaa pikkusest. Siiski tuleb öelda, et nii nagu turvavöö kasutamine paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes, on ka turvavarustuse kasutamine kettsaega töötamisel siiski märkimisväärselt kasvanud. Kui aga turvavöö kasutamist jälgib ja kontrollib politsei, siis kettsae kasutamisel sellist järelevalvet ei ole.

Meil ei ole kahjuks ka selliseid regulatsioone, mis näiteks põhjamaades edukalt toimivad ja kus tänu sellele ei ole näha kummikute ja teksapükstega inimesi kettsaagi kasutamas – inimesed on mõistnud, et kettsaag on üks kõige ohtlikumaid tööriistu ja sae kasutamise oskuste omandamise kõrval on õige varustus kõige olulisem võimalus enda kaitsta.

Sageli väidetakse, et turvavarustus on liiga kallis, kuid see ei vasta enam ammu tõele. Kõige soodsama turvakomplekti (püksid, saapad, kiiver) hind jääb alla paarisaja euro, mis on üsna väike investeering, kui arvestada enda kettsaega vigastamise võimalikke tagajärgi.

Kahjuks õpitakse sageli alles oma vigadest. Meenub üks lugu aastate eest, kus ennast saega vigastanud mees, kes turvavarustust ei kasutanud, läks haiglast välja saades esimese asjana kauplusesse ja ostis täisvaliku kaitsevarustust. Mõistlik oleks ikka kohe teha omalt poolt kõik, et õnnetusi ennetada.“ Mis on ohutuse seisukohast mootorsaega metsa minnes hobikorras metsas askeldajale (teeb endale kaminapuid, väiksemaid metsahooldustöid, vmt) hädavajalik? „Ei ole oluline, kas tegemist on professionaaliga või hobikorras kettsae kasutajaga, võimalikud vigastused metsatöödel on

WWW.TAMSALUEPT.EE Tel. +372 513 2235 E-post: info@tamsaluept.ee

TAMS

ALU

Kallutav setteroop Kaevekopad Erinevad kiirliited Teehooldusgreider GJ2,4 V SUR¿LONRSDG Planeerimiskopad Võsagiljotiin VL1 Haarats-virnastajad

HELISTA JA K SI PAKKUMIST! Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036 www.bmf.ee

TÕSISED metsamasinad

nii talunikule kui ka metsamehele Haaratsid 0,15-0,37 m2 Tõstukid 4,3-10 m Haagised 6-18 t

Neljapäev, 28. jaanuar 2021

Mets 5

öödel õnnetusi ennetada ühtmoodi ohtlikud. Tasub ka meeles pidada, et väga suur osa õnnetustest juhtub päeva teises pooles, kui ollakse juba veidi väsinud ja hooletusvead tekivad lihtsamalt.

Minimaalses turvakomplektis võiks olla metsatöökiiver koos kõrvaklappide ja sirmiga, et kaitsta pead võimalike ülalt kukkuvate okste eest. Kindlasti saekaitsega püksid, mis kaitsevad jalga saeketi võimalikul kokkupuutel pükstega (spetsiaalsetest kiududest materjal mässib kinni kettsae veotähiku ja saekett seiskub). Ühedki kaitsepüksid ei taga küll sajaprotsendiliselt, et saekett jalani ei jõua, aga vigastuse raskusaste on alati märkimisväärselt väiksem kui see oleks onud ilma saekaitsega püksteta.

Ka võiksid komplekti kuuluda turvajalatsid – saekaitsega kummikud või nahksaapad, mis juhuslikult saeketiga kokku puutudes labajala piirkonda kaitsevad.

Seejuures tasub teada, et kaitse annab ka soodsa hinnaga varustus - kallimal varustusel on lihtsalt veel lisaväärtusi, näiteks on see lisaks kaitseomadustele ka ilmastikule vastupidavam, märkimisväärselt rohkem on mõeldud mugavusele jm.

Kindlasti tuleks metsatöid tehes kanda silmatorkavat värvi jakki, et olla teistele juba kaugelt nähtav, ka teevad sae käsit-

Kaitsesaapaid ohututeks metsatöödeks Kaitsesaapad kuluvad ära nii erametsaomanikule kui ka täisajaga metsas töötavale metsamehele. Saapaid on mitmes saekaitseklassis, neid ostma minnes tasub alati müüjaga nõu pidada. Husqvarna uuenenud valik pakub nahksaapaid kolmes klassis, kõik need vastavad KWH standardile.

Saapad Classic on mõeldud kasutajale, kes teeb metsatöid aeg-ajalt, kuid sooviks kaitsekummikust tõhusamat jalatsit.

Saekaitse on klass 1 ehk 20bm/s (EN ISO 17249).

Tugevdatud ninaosa on topelt kaetud, et lisada saapale vastupidavust.

Nahksaapad Functional on mõeldud sagedasele saekasutajale, kes hindab jalatsite mugavust.

Saabaste saekaitse on klass 2 ehk 24 m/s (EN ISO 17249). TE-POR membraan annab saabastele vee-

semise märksa mugavamaks spetsiaalsed töökindad.

Metsamehe kaitserõivastus on välja töötatud metsatöö eripära silmas pidades, tänu sellel istub see hästi erinevates tööasendites, tagab hea õhutuse, on ilmastikukindel ja vastupidav.“ Kas kaitserõivastuse hooldamisel on mingeid erinõudeid, millest tuleks ilmtingimata kinni pidada? „Töörõivas paratamatult määrdub, saega töötades puutub see kokku saepuru, puuvai-

kindluse ja Vibram tald hea haarduvuse. Nina- ja kannaosa on tugevdatud, ninaosa vastupidavuse tagamiseks täiendavalt kaetud.

Rullikutega paelakonksud aitavad saapa kiiremini jalga saada ja vähendavad saapapaelte kulumist.

Kutselisele saekasutajale mõeldud Technical saapad (pildil) on Functionaliga samas saekaitseklassis ja vasHusqvarna tavad kõige kõrgematele nõuetele – jalatsid on kõrge sääreosaga ja eriti vastupidavad, saapa alumine osa on tugevdatud kummiga, Sympatex membraan annab veekindluse, säilitades samas saabaste hingavuse, Vibram tald tagab hea haarduvuse. Peale rullikutega paelakonksude on neil saabastel ka kaks lukustusega paelakonksu, mis lihtsustavad oluliselt saapa tugevalt jalga fikseerimist. Allikas: Husqvarna

gu, ketiõli, vihma-lume, pori ja higiga. Näiteks kui saepüksid on tugevalt määrdunud, on mustus tunginud pükste kaitsekihtidesse, need kleepuvad omavahel kokku ega paku õnnetuse korral enam tõhusat kaitset.

Turvarõivaid tuleb pesta tehnoloogilistele kangastele mõeldud pesuvahendiga, hästi sobib spordiriiete pesuvahend. Vältida tuleks pesupehmendit sisaldavaid vahendeid. Tingimata tuleb järgida rõivatootja soovitatud temperatuuri, mis sageli on 60 kraadi. Töörõivaid, mis on in-

tensiivses kasutuses, tuleks pesta vähemalt kord nädalas. Väga määrdunud riideid on mõistlik enne pesemist leotada vees, kuhu on lisatud sobivat pesuainet, et mustus saaks lahti liguneda.

Nõuetekohaselt hooldatud turvarõivad teenivad kandjat aastaid.

Võimalikud pealmise kanga kahjustused tuleks kohe parandada, et mustus ei pääseks kaitsekihtidesse. Pealmist riiet parandades tuleks jälgida, et läbi ei õmmeldaks kaitsekihte, sest see vähendab riiete kaitseomadusi.“

Ostan TALU koos METSA- või PÕLLUMAAGA üle Eesti. Vaatame üle kõik pakkumised.

Tõenäoliselt teeme Teile parima hinna.

Tel. 5666 9006

Ostame metsakinnistuid

Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee

www.hevo.ee

Palgihaaratsid

Metsa- ja põllumaade ost.

Palgivintsid

Raieõiguse ostmine.

Tagakopad

Metsakinnistute majandamine.

Roopsahad

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Põllutehnika

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Neljapäev, 28. jaanuar 2021

6 Mets

AASTA TEGU: metsatulude maksusoodustus Erametsaomanike esindusorganisatsioon Eesti Erametsaliit nimetas 2020. aastat kokku võttes mulluse aasta teo ja tegematajätmise.

Aasta teoks nimetasid metsaomanikud kevadel riigikogus heaks kiidetud tulumaksusoodustuse: tagasiulatuvalt 2020. aasta algusest kehtib erametsaomanike metsast saadavale tulule 5000eurone maksusoodustus. Loodetakse, et see suurendab erametsaomanike huvi oma metsa müümise asemel ise majandada.

Aasta tegematajätmiseks nimetati metsakahjustuste seire puudulik olukord ja pika vaate puudumine seire korraldamisel, samuti kaitsealadel levivate üraskikahjude ignoreerimine keskkonnaameti poolt. „Kui vahendasime kevadel metsaomanike kogemust just kaitsealade ümbrusest, kus on tulnud ulatuslikke üraskikahjustuse koldeid kõrvaldada, ei pidanud keskkonnaamet meie väiteid tõenduspõhiseks,“ ütles erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv, kelle sõnul oli kõige murettekitavamaks ameti tõdemus, et kahjustustest ei ole ülevaadet olemaski. „Aasta lõpuks selguski, et näiteks Karulas on üle 28% kuusikutest üraskite poolt näritud, reservaatides ligineb kahjustatud kuusikute osa 38 protsendile. Keskmiselt aga on kaitsealadel üraskikahjusid kümme korda rohkem kui majandusmetsades,“ selgitas Talijärv detsembris avalikustatud analüüsi tulemusi. „Keskkonnaameti ülevaadet lugedes tekib küsimus, kas laienevate kahjustuskolletega kaitseala ikka täidab oma eesmärke või peaks siiski kahjustuste levikule piiri panemiseks aktiivsemalt tegutsema? Kas keskkonnaamet tunnetab ohtu, mida kaitsealadel vohavad üraskikolooniad ümbritsevatele metsadele kujutavad? Kas soovime korrata Kesk-Euroopa kurbi üraskikogemusi või peaksime hoopis kiiresti ja efektiivselt tegutsema?“ arutles ta.

Et uuel aastal kahjustajaid lihtsam märgata oleks, saatsid metsaomanikud keskkonnaameti peadirektorile uude Pärnu kontorisse luubi, mis on metsakahjustajate kindlakstegemiseks end vanade metsameeste käes ammu tõestanud abivahend. Allikas: Eesti Erametsaliit

Kuuse-kooreüraski kahjust ennetamiseks saab toetust IA MIHKELS

Kuidas üraskist vabaneda

Jaanuari keskel allkirjastas keskkonnaminister määruse muudatused, mis reguleerivad erametsanduse toetuste taotlemist. Määruse muutmine toob sellest aastast erametsaomanikele uue, kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamiseks mõeldud toetuse. Määruse rakendaja on SA Erametsakeskus.

z Varakevadel, enne üraskite lendluse algust, tuleb langetada püünispuud: 1 ha kohta 5–10 vigastatud, nõrgestatud või kasvus kängu jäänud kuuske eelmise aasta kahjustuskolde lähedal. Sobivad ka hiljuti tormis või lumekoorma all murdunud kuused. z Tüvi tuleb okstest laasida, tõsta maapinnast pisut kõrgemale ja jätta metsa – üraskid kogunevad just toorele puule. z Mai keskel, hiljemalt juuni alguses tuleb püünispuud metsast välja tuua ja saekaatrisse viia. Kui see pole võimalik, tuleb püünispuud koorida ja koored põletada või matta vähemalt poole meetri sügavusele maa sisse. z Püünispuude juurde saab üraskeid kokku meelitada ka feromoonpüüniseid kasutades. Need tuleb valmis seada enne, kui talvitunud üraskid maa seest välja tulevad. Seda teevad nad siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini. Selleks ajaks peaksid kahjurilõksud olema valmis seatud. Püünistel tuleb silm peal hoida: kui üraskeid on lendemas palju, tuleb neid iga paari-kolme päeva järel sinna kogunenud üraskitest puhastada, muidu ei ole püünisest kuigi palju abi. z Kuuse-kooreüraski arvukuse vähendamiseks on feromoonpüünised tõhusad siis, kui metsa üldine tervislik seisund on hea. Kehvas seisus metsa ainult feromoonpüünised üraskivabana hoida ei suuda. z Feromoonpüüniseid soovitatakse kasutada ka pärast sanitaarraiet raiesmikule alles jäänud üraskite püüdmiseks. z Kui metsas on mõni juba paar aastat kuivanuna seisnud puu, võib see sinna edasi jääda: üraskit kuivanud puu ei huvita, küll aga võivad selle asustada üraskitest toituvad putukad ja linnud – nii on kuivanud puu üraskitõrjes abiks.

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamise toetuse raames saab metsaomanik küsida toetust tormikahjustuste likvideerimiseks, feromoonpüüniste paigaldamiseks ja metsas püünispuude tegemiseks.

Katastriüksuse kohta kuni 500 eurot „Need tegevused aitavad sõltuvalt metsa olukorrast kas üksi või omavahel kombinatsioonis vältida üraskite massilist puude asustamist või likvideerida juba tekkinud üraskikollet,“ selgitas SA Erametsakeskus arendusnõunik Allar Luik.

Erametsakeskus, Heino Õunap, Raivo Võlli, metsaomanikud

Kalendriaastal toetatakse püünispuude kasutamist ja värske tormikahjustuse likvideerimist maksimaalselt kahel katastriüksusel, kummagi katastriüksuse eest saab toetust küsida kuni 500 eurot. Feromoonpüüniste soetamist ja paigaldamist toetakse ku-

ni 40 euroga feromoonpüünise komplekti kohta, kalendriaastas saab toetust kuni kümnele komplektile. Toetusmäärad kehtivad ühe erametsaomaniku kohta.

Kõiki toetusliike saab taotleda läbi metsaühistu, feromoonpüüniste ja tormikahjustuste lik-

videerimiseks on erametsaomanikul võimalik taotlus esitada ka otse Erametsakeskusele.

Uue toetuse taotlusvooru täpne aeg on veel lahtine, kuid see on planeeritud käesoleva aasta sügisesse. Taotlusvoorude tähtajad avaldatakse erametsaportaalis www.eramets.ee.

Rohkem kindlust metsaühistutele Määrus muudab ka viisi, kuidas toetada metsaühistuid. Varem sõltus metsaühistu toetus taotleva metsaühistu ja kõige rohkem töid teinud metsaühistu metsatööde mahu suhtest.

Süsteemi on muudetud viisil, et metsaühistutel on kriteeriumid, mis näitavad, milliseid teenuseid peavad metsaühistud suutma toetuse saamiseks metsaomanikele pakkuda. Kriteeriumite täitmist tuleb tõestada kolme aasta tagant varasema igaaastase taotlemise asemel. See annab metsaühistutele rohkem kindlust oma tegevusi planeerida ning seeläbi metsaomanikke aidata. Metsaomanikule olulise muudatusena ei ole uue korra kohaselt enam metsa uuendamise toetuse saamiseks oluline metsa inventeerimisandmete olemasolu. Allikas: Erametsakeskus

Neljapäev, 28. jaanuar 2021

Mets 7 Maksim Tund

uste

Kuuse-kooreüraski kahjustus Valgamaal.

Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu l www.youtube.com/user/oniarchannel

VARI motoplokid ja minitraktorid – aastaringne kasutus maakodu- ja talutöödeks, haljastuseks, heakorraks jne.

KOMPLEKTEERI TÖÖRIIST NII KUIS SULLE VAJA!

ESINDUSED: Tuleviku tee 10, Peetri y Tehnika 7, Saku www.vari.cz/en y www.aiataht.ee y facebook.com/aiataht MÜÜK y GARANTII y HOOLDUS y KULU- JA VARUOSAD

8 Mets

Neljapäev, 28. jaanuar 2021

TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE