PUIDUGA KÜTMINE SÄÄSTAB RAHAKOTTI. RMK KORRALDAB KA TÄNAVU KAASAMISKOOSOLEKUID. RAIETÖÖDEKS SAAB ABI METSAÜHISTUTELT
„Kohalike ettepanekul oleme muutnud lankide suurust, lükanud raietöid edasi ja määranud üheskoos kasvama jäävate puude asukohti.“
RMK peametsaülem Andres Sepp tänavu jätkuvast kogukondade kaasamisest metsatöödesse.
Sven Arbet / Ekspress Meedia
METS
Neljapäev, 27. jaanuar 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Ne
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
2 Mets
Puiduga kütmine annab mitme IA MIHKELS
Milline küttepuu valida
Küttepuidu hind on küll tõusutrendis ja jõudnud viimase kümnendi tippu, aga siiski on puit mitu korda kerkinud gaasi- ja elektrikulude kõrval endiselt soodsam energiaallikas, andes vähemalt kahekordse kokkuhoiu.
Küttepuudeks sobivad kõik puuliigid, arvestada tasub aga puidu tihedusega. Mida raskem puit (nt kask, saar, tamm), seda tihedam on puit ja seda rohkem on ühes halus põlevat ainet. Mida kergem puit (lepp, paju, haab), seda väiksem tihedus ja seda vähem põlevat ainet on ühes halus. Seega: ahju küttes tasub olla ettevaatlik raskete halgudega, sest nendega võib ahju ka lõhki kütta. Saar. Suure kütteväärtusega kõva puit, sobib igasse koldesse. Õhukuivana kaalub keskmiselt 367 kg/rm, kütteväärtus 1950 kWh/rm. Kask. Suure kütteväärtusega, hõlpsalt töödeldav, sobib igasse koldesse. Õhukuivana kaalub 333 kg/rm, kütteväärtus 1700 kWh/rm. Mänd. Hea kütteväärtusega, põleb suure heleda leegiga, sobib eriti kinnisesse koldesse. Õhukuivana kaalub keskmiselt 293 kg/rm, kütteväärtus 1360 kWh/rm. Haab. Hea kaminapuu, annab ühtlase leegi. Õhukuivana kaalub keskmiselt 267 kg/rm, kütteväärtus 1330 kWh/rm. Kuusk. Madala kütteväärtusega, põleb hästi, sobib kinnisesse koldesse. Kaminapuuks hästi ei sobi, sest pillub sädemeid. Õhukuivana kaalub keskmi-
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eesti puidumüügikeskuse tegevjuht Einar Rannula märgib, et ilmselt küttepuidu hinnatõus jätkub ja tõenäoliselt näeme lähiajal uusi hinnarekordeid. Hinnasurve tuleb Rannula sõnul mitmelt poolt ja seda mõjutavad nii kohalikud kui ka üleeuroopalised tegurid. „Esiteks on küttepuitu viimasel ajal vähe raiutud ja pakkumist ei ole turul piisavalt, sest okaspuupalgi kõrge hind on suunanud raieid rohkem okaspuumetsadesse ja küttepuidu enamusega raieid ei ole tehtud piisavas mahus,“ selgitas ta. „Hinda on kergitanud ka halupuude tootjad, sest eksporditurgudel on pakendatud halupuu nõudlus ja hind kasvanud.“
Üks hinnatõus toob kaasa teise Oluline roll on ka gaasi hinnatõusul, mis sunnib otsima alternatiivseid energiaallikaid ning on seetõttu kergitanud hakkepuidu nõudlust, maksu-
must ning aktiveerinud eksporti. Gaasi hinna tõttu on tõusnud ka pelletite hind, samuti on kerkinud kohalike katlamajade ja Eesti Energia nõudlus ja hind kütte- ning hakkepuidule. Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auna sõnul kasutatakse hakke ja pelletite tootmiseks näiteks valgustus- ja harven-
keskmine megavatt-tunni hind ligi 65 eurot ja halupuude puhul sõltuvalt puuliigist 50—70 eurot.
Metsa hooldamine toob ka tulu
selt 253 kg/rm, kütteväärtus 1320 kWh/rm. Hall/valge lepp. Madala kütteväärtusega, sobib igasse koldesse. Puit muutub pärast langetamist oranžikaspunaseks ja kuivab kiiresti. Õhukuivana kaalub keskmiselt 240 kg/rm, kütteväärtus 1230bkWh/rm. Allikas: Küttehoov24
dusraie käigus tekkivat viletsat puitu ja raiejäätmeid, mis muuks otstarbeks ei sobi. „Metsa võsast ja nõrkadest puudest puhastamine aitab tulevikus kasvatada tervemat metsa, samuti suureneb energiatootmises kohaliku tooraine osa, mille hind on mõistlik,“ kommenteeris Aun.
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
WWW.TAMSALUEPT.EE Tel. +372 513 2235 E-post: info@tamsaluept.ee
Kallutav setteroop Kaevekopad Erinevad kiirliited Teehooldusgreider GJ2,4 V SUR¿LONRSDG Planeerimiskopad Võsagiljotiin VL1 Haarats-virnastajad
Kui praeguste börsihindade juures on gaasi megavatt-tunni hind ligi 115 eurot ning elektri oma ligi 170 eurot, siis piirkondades, kus kaugküttelahendusi pakutakse peamiselt hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade kaudu, jääb kütte megavatt-tunni hind keskmiselt 50 euro ringi. Pelletküttel tuleb
Kohaliku puitbiomassi hinnaeeliseid kinnitas ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja. „Piirkonnad, kus praegu kasutatakse kaugküttesoojuse tootmiseks kohalikku hakkepuitu, on suutnud hoida soojusenergia hinna soodsana,“ märkis ta. „Kui biokütusega varustatus on küttehooaja jooksul piisav, saab ära hoida ka kodukulude edasise suurenemise.“ Puitbiomassi saamiseks tuleb metsi korrapäraselt hooldada ja see loob väärtust nii täna kui ka tulevikus: praegu biokütusena ära kasutatud madala kvaliteediga puidu väljaraiumise arvelt kasvavad tulevikus kvaliteetsemad metsad. Kasvutrendis olev küttepuidu hind on metsa hooldamisel motiveeriv tegur, sest metsaomanikul on paremad võimalused oma metsa korrastamise eest ka tulu teenida. Metsa hooldamisel on omanikele abiks metsaühistud, kes aitavad korraldada nii metsas tehtavaid töid kui ka oskavad kalkuleerida metsast saadava puidu turuhinda. Metsaühistute kontaktid leiab näiteks erametsaliidu kodulehelt.
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
Mets 3
ekordse hinnavõidu
Pixabay
Arvi Kriis / Ekspress Meedia
Toasoe oma metsast
Uutes oludes võib nii mõnelgi ettevõtlikul inimesel tekkida mõte soetada tükike metsa — et küttepuud oleksid kogu aeg omast käest võtta. Mõni tarkus tasub algajal metsaomanikul aga juba enne sae haaramist meelde jätta. z Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kui raiutav maht seda piiri ei ületa, ei pea metsamaal väljaspool tiheasustusala luba küsima. z Parim aeg küttepuude varumiseks on talv – puude elutegevus on aeglustunud ja puidu veesisaldus väiksem kui suvekuudel. z Küttepuud peaksid kuivama vähemalt ühe suve õues tuulises ja päikeselises kohas. Kuuris märjad halud ei kuiva. z Puuriit ei tohiks olla liiga tihe: halud kuivavad paremini, kui tuul saab nende vahel liikuda. z Pealt tuleb riita kaitsta sademete eest. z Puukoor aeglustab puidu kuivamist ka siis, kui pakk on lõhutud halgudeks. z Hea küttepuu tunneb ära heli järgi: kuivad halud kõlisevad, kui neid kokku lüüa. z Väga tähtis on kütta kuivade halgudega. Toores puu kulutab ahjus põledes energiat puidust vee välja aurustamiseks, niiske aur läheb korstnasse ja pigitab suitsukäigud, ka kulub toa soojaks saamiseks selliseid puid palju rohkem kui kuluks kuivi. z Kütmiseks on kõige paremad halud, mille niiskustase on alla 20% — need süttivad kergesti, ei pigita suitsukäike ega lõhu küttekollet ning annavad rohkem sooja.
Miks karud juba ringi uitavad? Karud peaksid praegu talveund magama, ometi on neid nähtud siin-seal luusimas. Mis on mesikäpad nii vara jalule ajanud ja kas kohtumist nendega peaks pelgama? Karuga kohtumine on ikka olnud erakordne sündmus, viimastel aastatel on aga aina sagedamini kuulda metsaservas märgatud, üle tee jalutanud või taluhoovis mööbeldanud mõmmikutest. Ulukibioloogia dotsent Tiit Randveer loetleb Eesti Maaülikooli veebiväljaandes nende kohtumiste põhjuseid: ulatuslik metsaraie, jahipidamine, aga ka karude järsult kasvanud arvukus. Praegu elab Eestis hinnanguliselt tuhatkond karu — rohkem kui kunagi varem enam kui saja aasta jooksul. Et aga karud oma territooriumil uustulnukaid ei salli, surutakse noored loomad parimatest elupaikadest välja. Nii jõuavadki nad
õnne otsides külade lähedusse — seda enam, et inimasustus on aina laienemas loomade põlistele elualadele. Keset talve ringi luusiv karu ei ole Randveeri sõnul midagi erakordset ja ehkki unest äratatud mõmmik on tusane, ei tähenda see, et ta oleks ebatavaliselt verejanuline, pigem otsib karu uut rahulikku pesapaika. Kui inimene peaks karuga kohtuma, tuleb jääda rahulikuks. Ei maksa jääda teda silmitsema-pildistama, aga karu eest ära jooksma hakata ka ei tasu: see võib vallandada looma kiskjainstinkti. Pigem mõtle, et tema pelgab sind samamoodi — ja liigu karust vaikselt eemale, soovitab Randveer. Kohtumine võib olla ohtlik, kui karu juba koos poegadega ringi liigub. Olukorda, kus inimene satub emakaru ja poegade vahele, tuleks vältida — või siis kohe selg ees taanduda. IA MIHKELS
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
4 Mets
Algajale metsamehele: seitse sammu puu langetamisel Õiged töövõtted on puid langetades äärmiselt olulised nii ohutuse tagamiseks kui ka töö tõhususe suurendamiseks. VALMISTU. Kettsaega puid langetades on võtmeelemendiks ettevalmistus. Kui mõtled töö käigu samm-sammult läbi ja paned valmis vajalikud metsatööriistad, tagad ohutuse ja lihtsustad ka langetusjärgseid töid. Tee kindlaks, kas tööpiirkonnas on suuri takistusi, näiteks elektriliinid, teed või hooned. Paigalda hoiatussildid, kui on teada, et tööpiirkonda läbib tee või seal liigub iga päev palju inimesi. TÄPSUSTA SUUND. Uuri hoolikalt langetatavat puud, et määratleda langetussuund. Milline on okste seisukord, kuidas need kasvavad? Arvestada tuleb ka tuule suunaga. Kui sa pole puu loomulikus langetussuunas kindel, saab seda kontrollida nöörloodiga. Puhasta soovitud langetussuunas puud ümbritsev ala, ka puutagune ala mõlemas suunas umbes 45 kraadi ulatuses, et luua endale väljapääsutee. KÄRBI TÜVI. Kui ala on puhas, paigalda hoiatussildid ning määratle puu langemissuund ja oma väljapääsutee. Kontrolli, et paagis on eesolevaks tööks piisavalt kütust. Siis on aeg tüve kärpida, et kõrvaldada kõik oksad, mis võivad langetava sisselõike tegemisel ette jääda. Ohutuim viis kärpimiseks on kasutada tõmbavat ketti (juhtplaadi alumine külg) ülevalt alla. VALI LÕIKAMISTEHNIKA. Kui
tüvi on õlakõrguseni okstest puhas, on aeg teha langetuslõige. Seda tehes tuleb meeles pidada kahte asja: pideriba peab olema ühtlase paksuse ja õigete mõõtmetega ning langetuskiil või -raud tuleb sisestada enne, kui puu jõuab juhtplaadi kinni suruda. Lõikamiseks kasutatav tehnika tuleb valida vastavalt puu suurusele ja kaldele ning kettsae suurusele. KONTROLLI HAIGUSI. Kui märkad, et puit on teist värvi ja pehme või paistab tüve alumine osa paisunud või haige, pead olema äärmiselt ettevaatlik: see on märk puu mädanemisest, mis tähendab, et puidukiud on nõrgenenud. Sellisel juhul langeta puu selle loomulikus langetussuunas ja kasuta vintsi, kui sa pole kindel. Mädanik väheneb tavaliselt puu kõrgemates osades, mistõttu üks võimalus on langetada puu kõrgemalt. VALI TÖÖRIISTAD. Puu langetamisel saab valida langetustööriistade vahel. Puu suurus määrab vajaminevate metsatööriistade tüübi. Väiksemate puude puhul ei lähe langetustööriistu vaja, tavaliselt piisab käega tõukamisest, võimalik, et tuleb kasutada ka pikka teivast. Langetuskiil tagab suurema langetusjõu kui eri tüüpi langetuslabidad. Keerukatel juhtudel saab kasutada köit ja vintsi, mis on ohutuim ja võimsaim viis puude langetamiseks. TELLI LANGETAMINE. Kui sa pole oma oskustes kindel, telli töö lähimalt metsaühistult.
Metsaraie peab alga Aldo Luud
Allikas: Husqvarna
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust
Tiit Reitel,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
EUROOPAS TUNTUD, EESTIS TOODETUD
Küsi pakkumist: info@bmf.ee | tel 516 5036
WWW.BMF.EE
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
Mets 5
ma paberite kordaajamisest IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Raietöid oma metsas ei maksa teha põhimõttel „enne teen, siis mõtlen“ — see võib kaasa tuua paksu pahandust. Metsaraie on vaja hoolikalt ette valmistada ja alustada tuleb dokumentidest, rõhutavad Metsaühistu metsameistrid-konsulendid. Algajal metsaomanikul, kellele omapäi asjaajamine tundub keeruline, tasub ühendust võtta lähima metsaühistuga, kust saab nõu ja abi. Metsaühistu veebilehelt (metsauhistu.ee) leiab nii kõigi piirkondlike metsaühistute andmed kui ka kasulikke nõuandeid-soovitusi nii metsa kasvatamise-hooldamise kui ka uuendusraie korraldamise asjus. Kes soovib, võib kogu asjaajamise usaldada metsaühistule, aga ka metsaomanikul endal võiks olla selge ülevaade, millele tuleb tähelepanu pöörata.
Majanduskava ja metsateatis Esimese asjana on vaja teada, kas mets on inventeeritud ja kas olemas on kehtiv metsamajanduskava. Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, siis on lubatud teha ainult sanitaarraiet ja sedagi vaid hädavajadusel. Kui olemas
tel: 5690 9586
Raieõiguse tõendamine Olemas peab olema z kinnistusraamatu kanne, z raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping, z keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis, z isikut tõendav dokument. Allikas: metsauhistu.ee
Hoia oma metsamaad Paljud praegustest metsaomanikest on saanud oma metsad pärandusena-kingitusena vanematelt või vanavanematelt. Sageli elab selline omanik ise pealinnas, mets on aga kusagil Eesti kaugeimas servas. Nii võib kergesti tekkida mõte see maatükk maha müüa. On see hea plaan? METSAÜHISTU TEGEVJUHT PRIIT PÕLLUMÄE: Hoidke oma metsamaad, ärge müüge seda — maad ei tule juurde! Vahemaa pole mingi takistus, pole oluline, kas omanik elab Tallinnas, Helsingis või veel kaugemal: piirkondlik metsaühistu ongi selleks, et olla metsaomaniku silmad ja kõrvad. Koostöö ühistuga annab omanikule kindlustunde, et tema metsaga on kõik hästi. Siinkohal pädeb täiesti võrdlus perearstiga: metsaühistu on nagu perearstikeskus ja metsameister või konsulent selle metsa perearst. Mida kauem on metsamaa tema hoole all, seda paremini ta seda tunneb, teab kõik metsa head ja vead ning oskab tänu sellele teha asjatundlikke otsuseid, et mets püsiks elujõuline ja terve. Mida pikem on niisugune koostöö, seda parem on see nii metsale kui ka selle omanikule. Kõik tööd, mis metsas on vaja teha, saab omanik soovi korral tellida metsaühistult.
on nii kehtivad inventeerimisandmed kui ka metsamajanduskava, siis tuleks viimasest uurida, kas üldse saab metsa raiuda. Kui metsaomanikul on plaanis lageraie, peab metsa peapuuliik olema saavutanud küpsusvanuse või küpsusdiameetri. Neid andmeid on kõige lihtsam uurida metsamajanduskavast — selles etapis tasub kaasata met-
saühistu spetsialist, kes aitab kava tõlgendada ning raietöid plaanida. Järgmine samm on metsateatise esitamine keskkonnaametile, kes kontrollib 15 tööpäeva jooksul kavandatud raie vastavust nõuetele. Kui kõik on korras, saadetakse lubava märkega metsateatis, mis kehtib pärast kättesaamist aasta, metsaoma-
nikule tagasi. Kohe, kui metsateatis käes (või isegi enne seda) tasub kokku leppida metsa ülestöötajatega, sest muidu võib juhtuda, et raieks kavandatud ajal ei ole töömehi kuskilt võtta.
Tähista, vali ja märgista Raie ettevalmistamisel on oluline tähistada raielangi piirid, et oleks selgelt näha, kus raietöid tehakse ja kus mitte. Kohtades, kus raieks määratud ala piirneb metsata alaga, näiteks kraavi, tee või muu maastikul selgelt eristatava joonega, pole piirjoone märkimine vajalik. Raielangi eraldamiseks on mugav kasutada spetsiaalset metsamärkelinti. Kui langile soovitakse jätta seemnepuid, tuleb need vajadusel märgistada märkevärvi või lindiga. Seemnepuudeks jäetakse heas seisus sirge tüve ja kitsa, kuid mõõduka võra pikkusega puud. Sobivad tormikindlad puuliigid: mänd, arukask, saar, tamm ja lehis. Seemnepuud peavad asuma ühtlaselt hajali üle langi. Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. Vana allesjääva metsa lähedusse ei pea seemnepuid jätma. Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt 5 ti-
humeetrit 1 ha kohta. Säilikpuudena eelistatakse kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega (põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega) puid. Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud rühmiti. Säilikpuud jäävad metsa alatiseks. Vajalikuks võib osutuda ka alusmetsa raie, mida tehakse enne harvesteriga metsaraiet. Raiutud puit tuleks ladustada laoplatsile, mis peab asuma kohas, kuhu metsaveoauto ligi pääseb ja saab ümber pöörata. Laoplatsilt tuleb kõrvaldada võsa, kivid ja lamapuit. Kui laoplats ei asu omaniku maal, tuleb maa omanikuga eelnevalt kokku leppida laoplatsi asukoht, suurus ja muud tingimused (tasu, koristamine, kasutusaeg). Heaks tavaks peetakse, et puidu laoplatsile vedamiseks saab kokkuveotraktor sõita laoplatsi juurde ning metsamaterjali maha laadida ilma teele tulemata. See väldib pori toomist ja teekatte lõhkumist, kuid nõuab veidi suuremat laoplatsi.
Teavita töödest naabreid Raiet plaanides võiks võtta ühendust naabermaade omanikega ja neid oma kavatsusest teavitada. Teiste maaomanike valdustest üle sõitmise või muul viisil kasutamise kohta on soovitatav sõlmida kirjalik leping, kuhu märgitakse ka kõikvõimalikud sanktsioonid ja tähtajad.
Paljud metsateed ja metsa viivad teed on ajalooliselt kujunenud ühiskasutatavateks. Sellistel puhkudel on hea tava metsa väljavedu eelnevalt naabritega läbi rääkida — see aitab ära hoida hilisemaid arusaamatusi. Kui juhtub, et metsa välja vedades lõhuvad masinad metsasihte ja truupe, soovitab keskkonnainspektsioon mitte jääda ootama seadusega lubatud aasta möödumist rikutu taastamiseks: mõistlik oleks asi esimesel võimalusel korda teha. Uuendamisraie korral on vaja teada sedagi, kas raiesmik metsastatakse istutuse teel, jäetakse looduslikule uuenemisele või kasutatakse looduslikule uuenemisele kaasaaitamise võtteid. Istutuse teel uuendatavat raiesmikku plaanides tuleb jälgida, et võimalik oleks hilisem maapinna ettevalmistus. Seega on oluline oksavaalude paiknemine ja kaugus raiesmikku ümbritsevast metsast. Oksavaalud paigutatakse langi pikisuunas ning kasvava metsa ja esimese oksavaalu kaugus võiks olla selline, et maapinda saaks istutuseks ette valmistada (mineraliseerida). Kui metsa ei raiuta ise, vaid tellitakse töö teenusena, tuleb teenuse osutajaga kindlasti sõlmida kirjalik leping. Metsaseaduse § 37 alusel peab metsa raieks andmisel andja tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima.
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
6 Mets Aldo Luud
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kõrgendatud avaliku huviga aladeks on üle kogu Eesti määratud 349 metsaala, kokku ligi 36 500 hektarit, kus RMK enne raiuma ei asu, kui on plaanitavate tööde asjus kohaliku kogukonnaga läbi rääkinud.
EMPL: tuleb arvestada puidu rolli kliimamuutuste leevendamisel Metsanduse arengukava suund hakata kunstlikult piirama metsade uuendamist kahjustab pikaajaliselt meie metsade tervist, süsiniku sidumise võimet ja puidu kvaliteeti, kirjutas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) keskkonnaministeeriumile. Puidu kvaliteedi langus toob kaasa selle, et saame aina vähem toota positiivse kliimamõjuga pikaajalisi puidust tooteid ning aina suurem osa metsast sobib vaid energiatootmiseks. „Uuendusraie maht ei saa olla subjektiivsetel alustel tekkiv poliitiline kokkulepe. Majandusmetsi tuleb lähtuvalt metsateaduse suunistest uuendada vastavalt metsa vanusele ja tervisele, pidades silmas süsiniku pikaajalise sidumise eesmärki,“ kommenteeris EMPLi tegevjuht Henrik Välja. EMPLi hinnangul tuleb enne piirangute kehtestamist läbi viia ka asjakohased sotsiaalmajanduslikud ja ökoloogilised mõjuuuringud ning keskkonnamõju hinnangud. Juba praegu on Eesti olukorras, kus liiga suur osa majandusmetsast on saavutanud küpsusvanuse: ligi 40 protsenti metsadest on üle 60aastased ja Eesti majandatavatest metsadest (mis ei ole looduskaitse all) on küp-
seid ja valmivaid puistuid tervelt 47 protsenti. Metsa vananedes langeb aga märgatavalt selle süsiniku sidumise võimekus ja kuna vanades puistutes hakkab puidu kvaliteet langema, saab seda eeskätt kasutada keemiliseks väärindamiseks või energeetikas ehk küttematerjalina. Sellisel juhul vabaneb aga puitu seotud süsinik atmosfääri, nagu ka siis, kui vanad puud jäävad lihtsalt metsa mädanema. Kui puidust oleks toodetud näiteks vineeri, maju või mööblit, oleks süsinik jätkuvalt puitu lukustatud ning see aitaks kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Samuti oleks Eestis saadud sellest ka majanduskasu — loodud töökohti ja suurendatud eksporti. Välja kinnitusel suudab Eesti oma majandatavates metsades ja juurdekasvu piires otstarbekalt väärindada kogu puidu. „Seda nõnda, et see vastaks jätkusuutliku metsanduse kriteeriumitele, mis tähendab, et jätame heas olukorras metsad ka järeltulevatele põlvedele,“ ütles ta. „Metsade uuendamist piirates lükkame aga metsade vananemisele ainult hoogu juurde, mis pikas perspektiivis on kahjulik nii keskkonna kui ka Eesti inimeste heaolu silmas pidades.“ IA MIHKELS
RMK: raieplaan ka tänavu koh
RMK peametsaülem Andres Sepp märkis, et enamikul kõrgendatud avaliku huviga aladel ehk KAH-aladel ei kavanda RMK lähiajal raietöid. Neil aladel aga, kus seda tehakse, on töö plaanis tagasihoidlikus mahus — just seetõttu, et tegu on kogukonnale olulise metsaga.
Eesmärk on uuendada järk-järgult Sepp tõdes, et kuigi kohalikke inimesi on metsatööde plaanidesse kaasatud juba mitmel aastal, on rahva hirm, et RMK tuleb ja võtab kodude ümbert maha kogu raieküpse metsa, visa kaduma. „Väga sageli mõeldakse, et kui me raietöid plaanime, siis tähendab see suurt ja ulatuslikku raiet,“ rääkis ta. „Enamjaolt tehakse seda aga asulate lähedal väikestel tükkidel kümne aasta peale ära jaotatuna või üksnes kord kümne aasta jooksul, et kohalike elu ja metsakasutust võimalikult vähe häirida.“ Kogukonnad saavad metsatööde asjus RMK-le oma ettepanekuid esitada ja üks sagedasemaid arvamus, mida RMK töötajad seoses KAH-aladega kuulda saavad, on Sepa sõnul see, et kodulähedastes metsades ei ole vaja üldse raiuda. „Raiet riigimetsas, sealhulgas ka inimestele armsates kodumetsades tehakse ikka ja ainult eesmärgiga, et ka meie järeltulevatele põlvedele oleksid tagatud elujõulised ja eri vanuses metsad,“ selgitas Sepp. KAH-aladel plaanitavate metsatööde eesmärk on uuendada
RMK kaasamiskoosolek Saaremaal. Selgitusi jagab Saaremaa metsaülem Jaan Prants (keskel).
Ostame üle Eesti raieõigust metsa- ja põllukinnistuid kasvavat võsa
www.vesmel.ee
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
Mets 7
nid räägitakse halikega läbi RMK
metsi järk-järgult – ikka selleks, et ka saja aasta pärast kasvaksid sel alal praegusega võrreldavaid väärtusi pakkuvad metsad.
Ettepanekuid võetakse arvesse „Kaasamine tähendab seda, et me arutame kohalikega läbi, kuidas raietöid teeme,“ rõhutas peametsaülem. Eelkõige arutatakse, kuidas raieala maastikku sobitada, millal töid teha, mis sel alal kindlasti alles peab jääma (nt jalutus- ja spordirajad, puhkerajatised jmt), missugune peaks ala pärast raietöid välja nägema (nt kus peaksid paiknema kasvama jäävad puud) ning millise puuliigiga tuleks ala pärast raiet uuendada. Neil teemadel tehtud ettepanekuid saab RMK metsatöid plaanides arvesse võtta. „Oleme kohalike ettepanekul muutnud lankide suurust, raietöid edasi lükanud, määranud üheskoos ära kasvama jäävate puude asukohti jmt,“ kirjeldab Andres Sepp. „Ja väga palju oleme koos kohalikega metsades käinud ning selgitanud, miks ja mida me teeme ja mis siin edaspidi olema hakkab.“
36 500 hektari seni määratud KAH-alade seas on majandusmetsa 24 751 hektarit, looduskaitsealuseid hoiumetsi, mida ei majandata, on 10 988 hektarit. Uuendamiseks sobivat metsa ehk raieküpset metsa on KAH-alade seas praegu 7238 hektarit, alates aastast 2017 on uuendusraieid tehtud sellest alast 1166 hektaril. Seni läbi arutatud metsa majandamise kavade alusel plaanib RMK kümnel lähiaastal teha uuendusraieid 58 alal kogupindalaga 764 hektarit. Neist alla poolel tehakse lageraiet — kokku 318 hektaril.
Riigimetsast viidi üle 9000 jõulupuu Eelmisteks jõuludeks viidi riigimetsast kodudesse 9290 jõulukuuske. Nii nagu varasematel aastatel, kinkis RMK ka tänavu jõulupuid laste asenduskodudele ja esimest korda ka Eesti suurematele haiglatele, et sinnagi jõulurõõmu jaguks. „Oleme rõõmsad, et metsast ise kuuse toomise tava on leidnud hulganisti järgijaid,“ märkis RMK peametsaülem Andres Sepp. „On ju väga tore minna enne pühi üheskoos metsa, retke käigus mõnusalt aega veeta ja leida endale ka sobiv jõulupuu.“ Mullu detsembris kinkis RMK 106 kuuske 14 haiglale, et tuua jõulurõõmu tublidele arstidele ja meditsiiniõdedele, kellele tänavune aasta on olnud eriti keeruline. „Ka soovisime kuuskede kinkimisega luua veidigi pühademeeleolu neile inimestele, kes patsientidena pidid pühade ajal
RMK
haiglas viibima,“ ütles Sepp. Võimalust tuua endale riigimetsast ise väikse tasu eest kuusk pakub RMK juba alates 2008. aastast. See pole RMK jaoks tulu teenimise viis, vaid üks võimalus inimesi ka talvel
loodusesse kutsuda ning anda omapoolne panus hoidmaks elus kaunist jõulupuu koju toomise traditsiooni. Eelmise aasta lõpus ostetud 9290 kuusest 7260 eest tasuti mobiilimaksega, ülejäänute eest arve või pangamaksega. Kõige rohkem osteti ühe- ja kahemeetriseid kuuski. „Paaril korral küsiti RMK käest ka, kas tohib kuuse asemel võtta männi,“ märkis Sepp. „See on lubatud, peaasi, et puu oleks võetud kohast, kus sel ei ole lootust suureks kasvada, näiteks kraavi kaldalt, tee servast või elektriliini alt.“ Kuuseotsijaile on abiks RMK mobiilirakendus „Loodusega koos“ ja kodulehel leiduv veebikaart, mis positsioneerib kuuseotsija asukoha ning näitab lähimaid kohti, kust tohib jõulupuud langetada. RMK
Kaasamiseks oma juhis
Pesukaru lööks meie ökosüsteemi sassi
Kodumetsade majandamise plaane kavatseb RMK ka edaspidi kohalikega läbi rääkida, selle tarvis on eelmise aasta märtsikuust pandud paika kaasamise juhis (leitav RMK kodulehelt). Kohalike seisukohti küsitakse igas kaasamise etapis alates ala kirjeldusest kuni majandamiskava koostamiseni välja. KAH-alad paneb RMK paika koostöös omavalitsustega, kannab need alad oma metsatööde kaardile ja kaasab kohaliku kogukonna raie plaanimisse.
Uudis Tartumaal Kambjas fotole püütud pesukarust vallandas hiljuti sotsiaalmeedias mõttevahetuse, mille käigus paljud leidsid, et see ülinunnu loom võiks olla meie metsades teretulnud. Keskkonnaamet seevastu tuletab meelde, et pesukarude Eestisse toomine ja siin nende ostmine-müümine on keelatud. Pidada tohib vaid juba lemmikloomana olemasolevaid – seda nende elu lõpuni. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles
„Terevisioonis“, et näiteid selle kohta, mis võib juhtuda, kui invasiivne võõrliik end looduses liiga hästi tundma hakkab, on meil küllaga: mõelgem kas või mujalt toodud vähkide, Ameerika naaritsa või karuputke peale. „Pesukaru võib meie välja kujunenud ökosüsteemi sassi lüüa,“ märkis Talvi. „Ta on kõigesööja ja väga laia toiduspektriga: väikes-
test putukatest taimedeseemnete-pähklite linnumunade-poegade ja väikenärilisteni, kõik sobib. Kindlasti ohustaks ta meie looduses vabalt levides näiteks lindude arvukust. Igatahes on selge, et kui meil pesukaruga asi käest läheb ja ta siin vabalt levima hakkab, tekitab see väga palju probleeme.“ IA MIHKELS
Ostame metsakinnistuid Tel 523 2365 meris @meris.ee
Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Iriscorp Transport OÜ
Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST Järgmine
Erileht METS Ilmub märtsis 2022
Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU
8 Mets
Neljapäev, 27. jaanuar 2022
TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE