METSAUUENDUST TASUB PIKALT ETTE VALMISTADA. VALGUSTUSRAIE ON ÜKS OLULISEMAID TÖID NOORES METSAS. IGAÜHEÕIGUSE SISU JA VORM
„Meil, eestlastel, on veel võimalus nautida metsa teraapilist mõju – hoiame siis seda hindamatut väärtust!“ Kriss Eglite, ehtekunstnik, kes algatas projekti «Mine metsa sa Eesti disaineritega!», mille raames istutati metsa 8000 puud.
Erakogu
METS
Neljapäev, 24. mai 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
METSAKINNISTUD JA METSAMATERJAL Hea metsaomanik! Kui te vajate professionaalselt metsandusalast nõu, siis küsige julgelt meie käest. Leiame üheskoos parima lahenduse ja teeme teile sobiliku pakkumise! Esialgse hinnangu teeme enamasti olemasolevate inventeerimisandmete, kaardimaterjalide ning omanikult saadud informatsiooni põhjal. Seega tuleb igasugune lisainformatsioon kinnistu kohta kasuks. Lõpliku pakkumise koostamiseks käib meie ettevõtte taksaator kinnistul kohapeal ning teostab välitööd, et anda hinnang tegelikule olukorrale metsas. Meie ettevõtte näol on tegemist professionaalse, kogenud ning turvalise koostööpartneriga. Olete oodatud julgelt meiega ühendust võtma, ükski küsimus ei jää vastuseta! Vaatame kõik müügisoovid üle ning anname teile kindlasti tagasisidet. Kui teil ei ole aega või soovi metsa ise majandada, on mõttekas seda müüa, sest metsakinnistute ja metsamaterjali hinnad on tõusnud kõrgemale kui kunagi varem.
metsamaaostud24@gmail.com
Tel 5396 4395
Neljapäev, 24. mai 2018
2 Mets Tiit Blaat / Ekspress Meedia
Hooldusraie metsale hoo IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Peale hoolsate metsaomanike on neidki, kes kuigi sageli pole oma metsa sattunud, mõni neist isegi ei tea, kus tema pensionisammas asub. Suvi on hea aeg oma valdused ja selle vajadused üle vaadata – ehk vajaks mets hooldusraiet.
Metsauuendust tasub pikalt ette plaanida Kui elus esimest korda seisab ees oma raiesmiku uuendamine, tekib küsimusi tõenäoliselt rohkem kui vastuseid. Metsaistutamine tundub lihtne: võtad taime, paned mulda, haarad järgmise – mis seal keerulist. Kui aga asjasse süveneda, selgub kiiresti, et taimede muldapanekust üksi on siiski vähe, liiati on sellelgi metsa istutades omad nipid, mida teada tasub. Selle kevade istutusaeg hakkab küll mööda saama, aga järgmine tuleb ju jälle. Metsaistutust peabki ette plaanima, ütleb keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialisti Eda Tetlov, kes hiljuti vastas ka erametsakeskuse kodulehel metsauuendust puudutavatele küsimustele. Teemasse tasub süveneda: kes näiteks tuleval kevadel tahaks oma maal metsaistutustalgud korraldada, sel olekski praegu paras aeg ettevalmistustega alustada. Kui nendega hilja peale jääda, võib juhtuda, et polegi midagi istutada: Tetlovi sõnul oli selleks kevadeks meie taimlates sügisese inventuuri koha-
selt 27 miljonit taime ja sellest ilmselt kõigile soovijaile ei jätkunud – taimed tuleb kasvatajatelt aegsasti ette tellida. Selleks tuleb aga läbi mõelda, mida tahetakse raiesmikule istutada. Kui sinna peaks tulevikus kasvama segamets, soovitab Eda Tetlov panna kokku eri valgusnõudluse ja kasvukiirusega liigid. „Tüüpiline on kuuse-kase segakultuur, tavaliselt kuusk kultiveeritakse ja kask lisandub looduslikult,“ selgitab Tetlov. „Kui hooldustöödega kaske ei kärbita, jääb kuusk kasele kasvus alla. Tamme ja kuuse koos kultiveerimisel peab aga olema valvas, et kuusk tamme ära ei lämmataks. Haava ja männi koos kasvatamisel tasub vaadata ka majandusaspekti – haava juurevõsud on väga nobeda kasvuga.“ Männi-kase segakultuuri puhul soovitab Tetlov panna se-
gusse arukaske: „Seda võiks teha grupiti või ribadena, näiteks kolm-neli rida mändi ja ükskaks rida kaske. Edaspidi tuleb aga jälgida, et mänd kase tõttu ei kannataks.“ Kui palju taimi hektarile plaanida, sõltub spetsialisti sõnul puuliigist. Hariliku kuuse ja arukase puhul on tavaline ühele hektarile istutatav taimede arv 2000 (ridade vahekaugus 2,5bm, taimede vahekaugus reas 2 m. Harilikku mändi istutatakse hektarile 3500–4000 (ridade vahe 2 m, taimede vahe reas 1,2–1,4 m), harilikku tamme 1200 taime/ha (ridade vahe 3, taimede vahe reas 2,7m). Erametsakeskuse koduleht on üks koht, kust algaja metsamajandaja leiab palju tulusat infot ja viiteid sellele, kust oma küsimustele vastust otsida. IA MIHKELS
27b000b000b
taime oli sügisese inventuuri kohaselt meie taimlates selleks kevadeks. Kõigile soovijaile sellest ilmselt ei jätkunud. Neil, kel metsauuendus plaanis järgmistel aastatel, tasub varakult ritta panna kõik vajalikud ettevalmistustööd ja ka taimed kasvatajatelt ära tellida.
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Hea, kui kaasa on võtta mõni metsaasjadega kursis olev inimene – võhikust metsaomanikul on raske, kui mitte võimatu oma metsa seisukorda hinnata. Kui oma tuttavate-sugulaste seast pole asjatundjat võtta, leiab metsaomanik kindlasti abi kohalikust metsaühistust – erametsakeskuse kodulehelt (www.eramets.ee) leiab kõigi Eesti metsaühistute kontaktid.
Hooldusraiel mitu liiki Ükski mets iseenesest hooldusraiet ei vaja – see on metsakasvatuslik võte, millega eemaldatakse metsast osa puid, et luua neile, mis alles jäävad, paremad kasvutingimused ja saada kvaliteetsem mets. Peale metsa majandusväärtuse suurendamise on hooldusraiete eesmärk ka kanda hoolt metsa tervise eest. Hooldusraied on alati vaidlusi tekitanud, sest neid on üsna keeruline seaduste, juhendite, eeskirjade ja normatiivide abil reguleerida. See raie on loominguline, kujundab metsa kasvu ja arengut ning on enamasti suunatud tulevikku.
Valgustusraie parandab tingimusi Metsa tervisliku seisundi ja vanuse kohaselt jagunevad hooldusraied valgustus-, harvendus- ja sanitaarraieks. Metsaomanik peab alati teadma, miks ta midagi teeb, ja tegutsema metsa huvides õigel ajal. „Kui mets on istutatud, tuleks taimede eest hoolt kanda seni, kuni need on sirgunud umbes meetripikkuseks – siis pole enam ohtu, et umbrohi ja hein neid lämmatada suudaks ja puud saavad rahulikult kasvada,“ rääkis hiljuti Kuku raadio metsaminutites Läänemaa metsaühistu metsakasutuse spetsialist Allan Luik. „Noore metsa hooldusraieid alustatakse valgustusraiest. Hooldusraied võivad esialgu tähendada omanikule vaid väljaminekuid, kuid need on hädavajalikud, et noor mets kujuneks väärtuslikuks puistuks – tasu metsa hooldamise eest tuleb küll aastakümnete pärast, aga on siis oluliselt suurem, võrreldes hooldamata metsaga.“ „Valgustusraiega, mida tehakse 15–30 aasta vanuses
Kui noor mets jätta looduse hooleks, võib seal lokkama hakata džungli mõõtu võsa, sestap tuleb haarata võsasaag ja asuda korda looma. Pildil RMK Võrumaa metskonna raietööline Endel Vago. Rando Kall
Miks teha hooldusraiet Hooldusraie on vajalik, et z reguleerida puistu liigilist koosseisu; z anda puuliigisiseselt kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele; z kasvatada metsa tootlikkust; z parandada metsa sanitaarseisundit; z suurendada metsa tormikindlust; z vähendada lumevaalimise ohtu; z suurendada puhkemetsade esteetilist väärtust; z parandada metsa loodusliku uuenemise tingimusi. Hooldusraie edukuse eeldus on looduslähedus – tuleb tegutseda loodusega kooskõlas. Allikas: erametsakeskus
1,5b
miljonit on tänavu metsameetmest jagatavate toetuste eelarve. Toetust saab küsida hooldusraieks kuni 30aastases puistus, kasvavate puude laasimiseks ja ulukikahjustuste ennetamiseks. Metsaühistud saavad toetuse abil soetada metsatöödeks vajalikke seadmeid ja tarvikuid. Tormi ja tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks ning taimehaiguste ja metsatulekahju ennetamiseks mõeldud raha on otsas, nendeks tegevusteks tänavu toetust küsida ei saa.
metsas, ennetatakse nii-öelda looduslikku valikut. Selle käigus võetakse välja eelkõige puud, mis nagunii ise välja langeksid, või puuliigid, mida tulevikumetsa ei soovita,“ selgitas Allan Luik. „Alles jäetakse soovitud liigid ja parimate tüveomadustega puud, nii kujundatakse noorendike liigilist koosseisu ning parandatakse põhilise puuliigi toite- ja valgustingimusi.“ Valgustusraie on noorendikes hädavajalik. Kui see tegemata jätta, ei pruugi puistu ku-
Neljapäev, 24. mai 2018
Mets 3
e tagab noorele ogsama arengu
Valgustusraieks saab taotleda toetust „Valgustusraie on tulevikumetsa kasvatamise seisukohalt äärmiselt oluline, samas on see aga metsaomanikule tänane kulu, millest käegakatsutav majandustulu tõuseb alles aastakümnete pärast,“ ütles erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Seepärast ongi avalik sektor metsaomanikule appi tulnud: eurotoetus, mida makstakse kuni 30aastases metsas hooldusraie tegemiseks, on tänavu 159 eurot hektari kohta.“ Nagu ikka – omanik peab ise ka panustama, aga et ta saaks töö, mis esialgu mingit tulu ei too, siiski ette võtta, saabki ta toetust taotleda, mis osa kulusid katab. Metsameetmes on teisigi väiksemaid töid, milleks saab tänavu toetust küsida (kasvavate puude laasimine jm), aga need metsaomanikud, kes küsivad raha hooldusraie tegemiseks kuni 30aastases puistus, on teiste toetatavate töödega võrreldes mõnevõrra eelistatud, märkis Jaanus Aun:
juneda soovitud liigilise koosseisuga. Ka soovitud liigi puud võivad kasvada liiga tihedalt, sel juhul harvendatakse vajadusel ka neid. Valgustusraiest tarbe- ega küttepuitu üldjuhul ei saa, väljavõetavad puud on liiga peenikesed, küll aga võib tänu sellele
„Valgustusraie on nii oluline metsakasvatuslik võte, et seda on otsustatud tugevalt toetada.“ Valgustusraie ei nõua suuri masinaid. „Vaja on võsasaagi – see on tavaliselt murutrimmerist pisut võimsam tööriist – ja saemeest,“ kirjeldas Allan Luik. „Selle raie kulud on keskmises metsas 200–300 eurot hektari kohta, toetus katab sellest olulise osa.“ Jaanus Aun ütles, et töö vajalikkust arvestades on toetuse saamine tehtud ka võimalikult lihtsaks. Mingeid dokumente pole vaja erametsakeskusele esitada, piisab taotlusest. „Vaatame tulemust – kui suurel pinnal on valgustusraie tehtud, nii suure pinna eest toetus ka välja makstakse,“ ütles ta. Toetusetaotlusi saab esitada 28. maist kuni 8.bjuunini e-PRIAs või oma metsaühistu kaudu, üksikasjalikud taotlemistingimused on kirjas erametsakeskuse kodulehel.
õnnestuda juba esimesel harvendusraiel kulud tagasi teenida.
Harvendusraie suurendab metsa juurdekasvu Harvendusraie käigus raiutakse välja kuni 30 protsenti puudest, et luua ülejäänutele paremad
kasvutingimused. Selle raie tulemusel väheneb puude konkurents vee ning mineraal- ja toitainete pärast, allesjäävad puud saavad eluks vajalikud ained mullast paremini kätte. Raiejäätmete lagunemise tulemusena tõuseb ka mulla viljakus. Kokkuvõttes suureneb tänu har-
vendusraiele metsa juurdekasv ja paraneb puidu kvaliteet. Harvendusraiet tehakse tavaliselt 20–40aastases metsas. Seda võib teha mitu korda ja kuna saadud puit leiab enamasti kasutust, saab sellega ka tulu teenida.
Sanitaarraie ohjeldab kahjureid Sanitaarraie on vajalik metsa tervisliku seisundi parandamiseks ja seda võib teha puistru vanusest sõltumata. Paras aeg on sanitaarraieks siis, kui metsas hakkab silma haigeid ja kahjurite paljunemist soodustavaid puid. Sanitaarraie käigus raiutakse välja nakkusallikaks olevad ja kahjurite paljunemist soodustavad puud, samuti surnud ja surevad puud. Siiski tuleks sanitaarraiet tehes alati jälgida, et säilitataks puistu bioloogiline mitmekesisus: surnud puud on elupaigaks paljudele metsaasukatele.
MÜÜ oma vana ning OSTA uuem ja parem!
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!
KA RENDIMASINAD!
Neljapäev, 24. mai 2018
4 Mets Erakogu
Vaigupuud – osa pärand KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
„Miks see puu selline on?“ päris koolieelik metsas isalt, uurides kalasabamustrisse sälgutatud kuusetüve. „Ei tea,“ vastas kolmekümnendais linnamees. „Ehk on kunagi karu seda kraapinud?“ Karu sel puhul siiski mängus pole, tegemist on vaigutamisjälgedega. Vaigutamine, nüüdseks unustusehõlma vajunud metsatöö, oli kunagi väga levinud. Looduse kaitsmise sooviga see omal ajal lõpetati ning vaik asendati naftatoodetega. Praeguseks on vaigupuud muutunud pärandkultuuri osaks, mida seal, kus neid on säilinud, uhkusega esitletakse. Paljudes riikides on aga puude vaigutamine muutunud taas populaarseks, et vähendada sõltuvust naftatoodetest – ring hakkab täis saama.
Mine metsa Eesti disaineritega! Eesti disainerid istutasid üheskoos metsa projekti „Mine metsa Eesti disaineritega“ käigus soetatud 8000 väikest kuusepuud. „Meil, eestlastel, on veel võimalus nautida metsa teraapilist mõju, käia metsas just sel ajal, kui seda soovime, seega - hoiame seda hindamatut väärtust, mis meile on antud!“ ütleb ettevõtmise algataja, ehtekunstnik Kriss Eglite (pildil), kes sai projektiks inspiratsiooni shinrin-yoku metsateraapiast, millele pandi alus kaheksakümnendail aastail Jaapanis. Uuringud on tõestanud, et värskes metsaõhus viibimine põhjustab muutusi inimese immuunsüsteemis ja alandab stressi „Idee sai alguse eelmisel suvel, kui nuputasin, mida mina omalt poolt saaksin metsa heaks ära teha,“ rääkis Kriss. „Aega läks, aga välja kasvas projekt, millega on liitunud hulk disainerid, kes samamoodi tunnevad, et Eesti metsa tervis ja käekäik on neile oluline.“ Vaadates, millist raiet on eesti metsades tehtud, tekib soov asjad korda seada, ütles moekunstnik Ülle Pohjanheimo eelmisel pühapäeval metsa istutades: „Tekitab ju muret see jälg, mille me endast lastele ja lastelastele maha jätame – ja siis on metsa istutamine loomulik jätk.“ Üks osa projektist „Mine metsa!“ on 10. maist Stockmannis avatud Eesti metsa väärtustavate moeja aksessuaaridisainerite ning ilubrändide ühine hüpikpood. Disainerid on projekti tarbeks loonud nn kapselkollektsioonid ja saab projektis osaleda igaüks: ostes mõne „Mine metsa!“ kollektsiooni kuuluva toote soetab ostja ka ühe noore puu, mille disainerid kevadel talgute korras metsa istutavad. Eelmisel pühapäeval saidki metsa kasvama 8000 sel moel soetatud puud. IA MIHKELS
Vaik ravib puu vigastused Okaspuude elus on vaigul kaitsev ülesanne: see valgub puule tekitatud haavadesse ja katab need, takistades haigusetekitajate ja kahjurite sissetungi, hävitades teatud baktereid ja hal-
Vanad vaigupuud on muutunud pärandkultuuri osaks mida seal, kus neid on säilinud, uhkusega esitletakse. Pildil on vanad vaigupuud Saaremaal. Viimasel ajal on aga vaigutamine, pikka aega unustusehõlmas püsinud metsatöö hakanud taas populaarseks muutuma – et vähendada sõltuvust naftast. Kaupo Kikkas
Järgmine erileht
litusseeni ning isegi mõningaid putukaid. Vaigused taimeosad pole ka taimtoidulistele loomadele kuigi suupärased. Eesti tuntuimad vaigupuud on harilik mänd ja harilik kuusk. Peamiselt on siinkandis ajast aega kogutud ja kasutatud männivaiku, sest männilt eraldub seda tunduvalt rohkem kui kuuselt. Männivaigu töötlemisel saadud tärpentini kasutati mitmesuguste õlide ja salvide koostises, lihase- ja liigesepõletiku raviks ning hingamisteede haiguste korral. Vaigust saadavat kampolit kasutati paberi, lakkide, liimide ja seebi valmistamisel. Kuusevaik ei ole Eestis olnud nii oluline nagu männivaik, kuid kasutust leiti sellelegi. Näiteks kasutati kuusevaiku puunõude tihendamiseks: kui anum hakkas vedelikku läbi laskma, siis tilgutati pragude täiteks ja tihenduseks sulatatud kuusevaiku. Kuusevaiguga valmistati ka peaharju. Põhimõte iseenesest oli lihtne: sulavaik valati kokkusurutud harjaste otstele ja lasti kõvastuda. Vaik liitis harjaste otsad tihedaks massiks ja seda kasutati peaharja käepidemena.
Esiisade tõhus haavarohi Kõige rohkem tarvitasid vanad eestlased kuusevaiku siiski ravimina. Naha lõhenemise, umbsete või mädaste haavandite raviks ei teatud eelmistel sajanditel paremat rohtu kui kuusevaik. Sageli lisati vaigule veel searasva, võid, mett, hapukoort, vaha, tarupigi, rukkijahu või muud ning saadud segust keedeti haavavõie. Igas maakohas kasutati veidi erinevaid segusid, kuid kuusevaik oli ikka haavarohu põhikomponent. Loodusravi harrastajad leiavad vaigule kasutust tänaseni,
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
Kodu ja ehitus ilmub 30. mail
KÄNDUDE PUURIMINE
www.woodmaster.ee
Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Suuremamahulistel töödel –
ERIHIND!
WOODMASTER OÜ Tammsaare tee 47, Tallinn 11316
+372 509 3152 info@woodmaster.ee
Rajame uue metsa Hooldame noort ja keskealist metsa Teostame lõppraied Haldame metsakinnistuid Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali
Neljapäev, 24. mai 2018
Mets 5
dkultuurist Kuidas vaigutamine käis Vaigutatavatel puudel lõigati terava rauaga kahelt küljelt paksem koor maha, sellele pinnale tõmmati kumera rauaga ülevalt alla umbes meetripikkune kanal, millele omakorda tõmmati Vkujulised vaod. Lõiked tehti spetsiaalse noaga alt üles kahele poole ehk Vtähe kujuliselt. Välja immitsev vaik valgus piki vagusid kogumiskanalisse ja voolas seda mööda alla koonusekujulisse kogumisnõusse. Puu sees on vaik vedel, õhuga kokku puutudes ning päikesesoojuse mõjul hakkab see hanguma ja muutub kõvaks. Kui puule tehtud värske lõige kuivas ja vaigu vool lakkas, tuli teha uus lõige. Suvel käis vaigutaja mitu korda puude juures, tühjendas vaigukogumistorbikud suurde tünni ja pikendas lõikeid tüvel. Vaigutamine nõrgestab puid ja muudab need haigustele vastuvõtlikumaks, seepärast koguti vaiku puudelt enamasti neil aladel, mis olid tulevikus määratud raieks. Vaigutus võis ühes puistus kesta 10–15 aastat, vaigutuskõlblikeks arvati kõik üle 20 cm jämedused puud. Allikad: Urmas Kokassaare artiklid ajakirjas Eesti Loodus, Riigimetsa Majandamise Keskus (www.loodusegakoos.ee)
Närimiskummi asemel Kuusevaiku võib pidada ka närimiskummi kaugeks eelkäijaks, mida tunti juba iidsetel aegadel, on ajakirjas Eesti Loodus kuusevaigust kirjutades märkinud bioloog Urmas Kokassaar. Põhjamaades näriti vaiku tema sõnul kohati veel eelmisel sajandil. Närimisvaiguks võeti kuiv ja läbipaistev mitu aastat vana kõva vaik: tükid pandi suhu ja hakati aeglaselt mäluma. Et vaikainete kibe maitse ärritas süljenäärmeid, siis nõristus suuõõnde ohtralt sülge. Rikkalik süljevoolus uhtus vaigust vesilahustuvad komponendid, need sülitati välja. Mälumise ja sülje koosmõjul kujunes vaigutükkidest lõpuks sitke aromaatne meeldiva maiguga punane mass, mida võis kaua närida – seni, kuni vaigukämp muutus suus pudedaks. Kuusevaik puhastas suuõõnt mikroobidest, hoidis hambad valged ja terved ning vältis igemehaigusi. Allikas: Ajakiri Eesti Loodus
ka jõuab meie kodudesse tööstuslikult kasutatav puiduvaik: näiteks on see üks looduslikest koostisosadest naturaalses põrandakattes marmoleumis. Puiduvaik nakkub hästi aluspinnaga ja tekitab sellele tugeva kihi – vaigu selle omadusega on kokku puutunud igaüks, kel käed või riided kunagi vaiguseks saanud. Vees vaik ei lahustu, seetõttu lihtsalt veega pestes pole lootust
vaigust vabaneda. Seepi kasutades õnnestub see pisut paremini: vaigud sisaldavad muu hulgas ka seebistuvaid rasvhappeid ja nende mõjul hakkab seep paremini vahutama. See oli teada juba ennevanasti: kodusel seebikeetmisel lisati segusse ka veidi kuusevaiku. Kõige paremini saab kätele või riietele sattunud vaigust jagu orgaaniliste lahustitega.
Metsaviktoriinil osales tänavu rekordarv õpilasi RMK interaktiivsel metsaviktoriinil oli tänavu rekordarv osalejaid – tulemuse sai kirja 10 567 õpilast – ja laekus rekordhulk õigeid vastuseid. Ühtekokku võttis viktoriinist osa 237 Eesti kooli 911 klassi. 17. korda peetud RMK metsaviktoriin on mõeldud abiks õpetajale loodusainete õpetamisel. Selle käigus uuritakse looduses tegutsejaid aasta mullast aasta liblikani ja aasta samblast aasta loomani. Enim elevust tekitas tänavu küsimus Ootsipalu hiigelmänni otsa ronimise põhieesmärgi kohta. Õige vastus oli käbide kogumine, et RMK saaks männiseemnetest kasvatada uusi heade omadustega puid. Kõige raskemad tundusid õpilastele küsimused, kus vastus ei ole üheselt ei või jaa, vaid internetist või raamatutest leitud info tuleks ise läbi mõelda ja siis sobivad variandid välja valida. Vanemate vanuserühmade küsimustest tundus keerulisem
ilvese käitumisviiside lahkamine ja aasta orhidee – kuldkinga – õie kuju saladuste avastamine. Ikka on keerulisem olnud aasta mulla küsimus, sest muld, mis enamasti rohukamara alla peidetud, jääb kaugeks ja võõraks, kuigi mulla omadustest sõltub kõik, mis sellel kasvab. Ka raieliikide pildi järgi ära tundmine polnud kerge, siin olnuks abi metsa eluringi uurimisest, et aru saada, kui vanas metsas missugust raiet tehakse ja mis on selle eesmärk. Tänavu oli esimest korda kõige noorematele vastamiseks päris oma, lihtsam ja lühem küsimustekomplekt. Ka vanematel vanuserühmadel oli küsimusi vähem kui eelmistel aastatel. „See tõi kaasa rekordhulga vastajaid ja palju rohkem ka õigeid vastuseid. Nii said maksimumpunktid kirja tervelt 24 klassi nooremast ja 13 klassi keskmisest vanuserühmast,“ ütles RMK Põhja-Eesti teabejuht Tiina Neljandik. Allikas: RMK
Metsa oskuslikult majandades saab tõsta selle väärtust Metsa majandamise all mõistetakse selle uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitsmist. Metsa uuendamine on kohustuslik pärast metsaraiet või metsaosa hukkumist (näiteks põlengus, tormi tõttu vmt). Uuendamise alla kuuluvad maapinna ettevalmistamine, seemnete külvamine, taimede istutamine, metsakultuuri hooldamine ja muul viisil loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine. Metsa kasvatamine tähendab metsa eest hoolitsemist ja selle elujõulisuse tagamist. Olulisemaks metsakasvatusvõtteks on hooldusraied, mille käigus raiutakse maha osa puid, et paranda-
reguleerimine ning maaparandussüsteemi projekteerimine ja ehitamine. Metsa kasutamise alla kuuluvad nii küpsest metsast puidu varumine kui ka näiteks metsas jalutamine, telkimine, lõkke tegemine, marjade korjamine jmt. Viimased tegevused on lubatud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja ka piiramata või tähistamata erametsas. / ia Metsa kaitsmise eesmärk on t laa ed t B Me säilitada metsa kui ökosüsteemi Tii ress sp ning vältida või vähendada maEk da allesjäänud puude kasvutingijandusliku kahju tekkimist. Mets musi, metsa kvaliteeti ja tootlikvajab kaitset nii inimtegevuse kui kust. Metsa kasvatamine on ka ka looduslike tegurite eest. Näimetsamulla vee- ja toiterežiimi teks kui metsas on haiged või
kahjurite paljunemist soodustavad puud, on vaja teha sanitaarraiet. Soovitusi metsa majandamiseks annab metsa kohta koostatud metsamajandamiskava, mis sisaldab põhjalikku ülevaadet metsa seisukorrast ja ka planeeritavaid raieid. Metsa majandamise eeskiri on metsaomanikule üks olulisemaid metsaseadusega seotud määrustest, selle eesmärk on tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine. Eeskirjas on välja toodud näitks erinevate raiete tingimused, info metsa kokkuveoteede, laoplatside, raielankide ning seemnepuudele esitatavat nõuete kohta jpm. Allikas: Ankatrans
Neljapäev, 24. mai 2018
6 Mets
Risti-rästi läbi Eesti: üheskoos suurele ühismatkale! Suurele augustiühismatkale, millega riigimetsa majandamise keskus avab kogu riiki hõlmava matkateede võrgustiku, iga raja kõikidele etappidele end mahutada enam ei saa – kirjapanekuga tasub kiirustada! Augustis saavad kaks Eestit läbivat RMK matkateeharu – Oandult Iklasse ja Perakülast Ähijärvele – kolmanda, üle 600 kilomeetri pikkuse matkatee Penijõelt Kauksi. Valmiv matkateevõrgustik jääb üle 1800 kilomeetril pakkuma liikumis- ja avastamisrõõmu paljudeks aastateks. „Matkateede võrgustik on RMK kingitus Eesti juubeliaastal ja see avatakse suure ühismatkaga, kuhu on oodatud nii suured kui ka väikesed matkahuvilised,“ ütles RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo. „Matku juhivad kogenud matkajuhid, kellega eksimist karta pole ja kes pajatavad põnevaid jutte loodusväärtuste, matkatarkuste ja ka matkateele jääva saja loo kohta.“ Iga kolme matkatee haru ääres on kokku kaardistatud sada huvitavat ja olulist lugu, mis Eesti vabariigi saja aastaga on neis paigus aset leidnud. Kõik saja loo tahvlid saavad loodusesse paika ühismatka alguseks. Suveks saab valmis ka mobiilirakendus RMK 100, kust leiab vajalikku teavet matkateel matkamise ja neil kohatavate kultuuriobjektide kohta, aga ka mõista-
Teet Malsroos
IGAÜHEÕIGUS: mida liikujale, milleks kohu KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
tus-, jutustamis- ja avastusmänge. Suurel ühismatkal 6.–25. augustini matkatakse nii jalgsi kui ka jalgratastel. Rühmad alustavad liikumist matkatee otspunktidest Kauksis, Ähijärvel, Penijõel, Perakülas, Iklas ja Oandul ning kohtuvad 25. augustil matkapealinnas Aegviidus, kus peetakse lõpupidu. Kõige pikem ühismatka lõik on Perakülast Aegviitu, see kestab 20 päeva ja on 627 km pikk. Vahetuva koosseisuga matkarühmi on kuus, igas maksimaalselt 25 liiget. Matkadega saab liituda kas valitud etappideks või kogu matkaks. Paljud on end oma lemmikmatkateeharule juba kirja pannud, nii et igat etappi enam valida ei saa. Registreerimine kestab juulini või kuni kohti jagub, kirja saab end panna RMK kodulehel (rmk100.ee/yhismatk). Matkapäeva hind täiskasvanule on 9 eurot, 7–13aastastele 5 eurot, hind sisaldab sõitu matkale ja matkalt ära, matkasööki kolm korda päevas ning varustuse ja jalgrataste vedu. RMK kodulehel on kirjas üksikasjalik info. IA MIHKELS
Igaüheõigus on kirja pandud selleks, et looduses liikumise reeglid oleksid kõigile üheselt arusaadavad: üles on loetud kõik õigused ja kohustused, mida peab teadma nii looduses liikuja kui ka maaomanik. „Inimesed teavad hästi, et meil on igaüheõigus – paraku ei teata sageli muud kui seda sõna ja miskipärast eeldatakse, et see tähendab õigust minna ja teha, mis pähe tuleb ja meeldib,“ ohkab metsade vahel paikneva suvekodu omanik. Looduses ringi kolajad on teda ühtelugu üllatanud: küll on ta leidnud matkaseltskonna oma aias vaarikaid pugimas, küll avastanud niidetud õuemurult telkijaid, kes riidast võetud puudega parajasti lõket tegema asutasid. „Õnneks on neid viimasel ajal aina vähem, pikapeale on miski ilmselt siiski kohale jõudnud.“ Mida igameheõigus siis teha lubab ja kelle kohta see käib? Peamiselt paneb igaüheõigus paika, kas ja kuidas tohib viibida võõral maatükil, kasutada
avalikult kasutatavat veekogu ja kallasrada, korjata loodussaadusi, telkida ja lõket teha. Keskkonnaministeerium on kehtivate seaduste põhjal pannud kokku juhendi, mida igaüks võib looduses ja eramaal teha ning mida mitte. Kui asja sisu ühe lausega kokku võtta, siis: kõige olulisem on meeles pidada, et looduses tuleb käituda vastutustundlikult ja mõistlikult.
Liikumine eramaal Liikuda tohib kõikjal, kus maaomanik ei ole seda piiranud või tähistusega märku andnud. Kui matkaja(te) teele jääb silt „Eramaa“, siis tuleb edasi liikuda teist teed pidi või küsida maaomanikult luba. Mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil sõitmiseks peab sõltumata sellest, kas kinnistu on piiramatatähistamata või piiratud-tähistatud, alati olema maaomaniku luba.
Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid
Raieõiguse ostmine. Metsakinnistute majandamine. Metsaraie ja metsamaterjali transport.
Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
Metsa- ja põllumaade ost.
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Giljotiiniga võsaraie. Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
Neljapäev, 24. mai 2018
Mets 7
a lubab see looduses ustab maaomanikku Andres Putting / Ekspress Meedia
on piiratud vþi tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nþusolekul. Oluline on, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust.
Kus vþib lþket teha? Lþket tohib teha ainult maaomaniku loal. Kui on olemas selleks ettevalmistatud ja tähistatud koht, siis vþib eeldada, et maaomanik lubab lþket teha. Lþkketegemisel tuleb alati järgida tuleohutusnþudeid. Lahkudes tuleb kontrollida, et lþke on kustunud. Seda, et oma prßgi metsa maha ei jäeta, peaks ßtlema iga matkaja sisetunne.
Kus vĂľib seenimarju korjata?
Eramaal viibides ei tohi häirida kodurahu ja kahjustada omandit, kahjustada loodust ega häirida loomi-linde. Maaomanikul on þigus oma maatßkil piirata ka konkreetseid tegevusi, näiteks vþib ta lubada matkajail oma maalt läbi minna,
kuid keelata marjade ja seente korjamise, telkimise jms.
Kus tohib telkida? Telkida tohib tähistamata vþi piiramata eramaal kuni ßks ÜÜpäev, riigimaal aga selleks ette valmistatud kohtades. Kui tegu
‥‥‥‥‥‥‥ Järgmine erileht
Mets
Marjade, seente ja pähklite, dekoratiivokste, ravim- ja dekoratiivtaimede jm loodussaaduste korjamine on piiramata-tähistamata eramaal ja riigimetsas lubatud. Loomulikult tuleb silmas pidada, et metsaomaniku huve ei kahjustata.
Käitumine veekogude ääres Kþigile avalikele vþi avalikuks kasutamiseks määratud veeko-
gudele peab olema ligipääs, kallasrada peab olema avatud 4 meetri laiuselt veekogu piirist. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud vþi liikumiskeeluga tähistatud. Kallasrada puudub eraveekogude ääres.
Mida teha looduskaitsealal? Looduskaitsealal tuleb arvestada sellega, et seal kehtib vastava ala kaitseeeskiri, mis määrab ära ka selle, kas ßldse ja kus tohib telkida vþi lþket teha. Kui looduskaitseala asub eramaal, siis ei ole maaomanikul þigust sellel liikumist piirata, kui kaitse-eeskiri seda lubab. Looduses ei tohi mitte kuskil häirida linde ja loomi ning kahjustada nende elupaiku, vigastada puid ja pþþsaid, saastada ßmbrust ja jätta endast maha prßgi. Matkale vþi niisama metsa lonkima minnes tulab alati täpselt järgida ettekirjutusi tuleohutuse asjus: kui ilmaolude tþttu on lþkke tegemine parajasti keelatud, siis pole kellelgi þigust sellest keelust ßle astuda. Praegi valitseb meie metsades suur tuleoht.
Hakkimine ja tasumine kiirelt. Pakume aastaringset koostÜÜd.
OSTAME
Ostame hakkimiseks
METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEĂ•IGUST PĂ•LLUMAAD KOOS METSAGA Forest Reserves OĂœ
+372 515 6858
VĂ•SA ja RAIEJĂ„Ă„TMEID
info@forestreserves.ee
www.maa.ee
ilmub septembris 2018
Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 vĂľi kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
OSTAB
metsakinnistuid ja raieĂľigust Pakume raie- ja veoteenust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee
OSTAME
• paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieĂľigust 6ĂśGUD 0HWVDG 2Ăœ 0HULYäOMD WHH 7DOOLQQ 7HO WDDYL PXOOHUVRQ#VRGUD FRP ZZZ VRGUDPHWVDG HH
Tel 528 5800, andrus@reinpaul.ee
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 â‚Ź hektar
Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieĂľigust, metsamaterjali, metsa- ja pĂľllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust
Tiit Reitel,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
0(76
Neljapäev, 24. mai 2018
8 Mets
! a g a m l i a Ig
Maailma parimad käsitööna valmistatud kvaliteetsed
kummikud!
KEVO Outlast art 88-573
HIND
149 €
KEVO Outlast kummikud saadaval ka NAISTE SUURUSTES (alates nr 38)
UUS
KÕRGE SÄÄREGA MUDEL
KEVO Outlast HIGH art 88-574
HIND
169 €
TAMREX OHUTUSE OÜ
Hinnadd sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee
TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a