Mets mai 2020

ÄRA KIPU LOOMI METSAS INNUKALT ABISTAMA! MIDA PEAKS ÜRASKITEST TEADMA ERAMETSAOMANIK. VALITAKSE AASTA PARIM METSAMAJANDAJA

„Sõidukijuht peab maanteel olema eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel – siis on metsloomad loomupäraselt aktiivsemad.“ Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

METS

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Sven Arbet

Ettevaatust metsarajal ja maanteel – METSLOOMAD ON LIIKVEL! Vida Press

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tänavu on inimeste huvi metsas käikude vastu juba varakevadest saati olnud enneolematult suur.

Nüüd on aga käes aeg, kui liikvel on ka metsloomad oma poegadega, mistõttu iga metsamineja peaks teadma, kuidas oleks metsaelanikega kohtudes kõige arukam käituda. „Eriolukord meelitas inimesi tavapärasest rohkem loodusesse, see jätkub praegugi – ja iseenesest on see ju väga hea,“ tõdeb Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht ja jahindusbioloog Tõnis Korts. „Kevadel ja suve algul peaksime aga metsaasukaid võimalikult vähe häirima.“ Maikuus on lindudel käimas pesitsushooaeg, metsloomad on ametis järeltulijate kasvatamise-koolitamisega. „Paljudel inimestel pole metsloomadega varem mingit kokkupuudet olnud,

Omapäi ja abitud? Tõenäoliselt on ema läheduses ja parim, mida inimene kutsikate heaks teha saab, on vaikselt tuldud teed tagasi minna.

nii ei ole neil kogemust ega ka teadmisi, mida teha, kui matkarada peaks ristuma loomapere või üksiku pojaga, märgib Tõnis Korts. Sellele mõeldes on Eesti Jahimeeste Selts pannud kirja mõne nõuande. z Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Seadus keelab metsloomi ja linde loodusest ära viia ja kodus pidada. z Omapäi ukerdavaid loomalapsi või linnupoegi märgates ära püüa näiliselt abituid abistama hakata, vaid lahku kohe – muidu võib vanem (kes tavaliselt on kuskil lähedal) nad hüljata. z Terve metsloom ja tema järglased ei vaja inimeste sekkumist, nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi silitada, sülle võtta või selfisid tegema hakata. Mida lühem on inimese kokkupuude loomadega, seda parem neile. z Kui juhtud kokku mõne metsloomapojaga, tagane samas suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele,

võib emasloom poegi kaitsta soovides ka rünnata. z Kui liigud metsas koeraga, hoia ta rihmas. z Metsloomaga kohtudes jäta endale taganemistee ning püüa enda ja metslooma vahele jätta objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta loom võib rünnata. z Metsloomal on sageli parasiite. Kui oled mingil põhjusel paljaste kätega looma puutunud, tuleb käed kindlasti pesta ja võimalusel desinfitseerida. z Kui leiad vigastatud looma, arvesta, et haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Helista keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja anna loomast teada. z Sõites metsavahelisel teel, tasub valida selline kiirus, et looma ilmudes saaks seda turvaliselt vähendada või peatuda. Kui ulukid ületavad teed, siis peaks sõidukijuht peatudes sisse lülitama ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.

Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

Müüa KÜTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD võrgus ja lahtiselt.

SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske.

KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mõõdud.

Pakume transporti.

Telefon 5620 8897

Kagumets OÜ OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega.

OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil.

OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.

Kagumets OÜ, tel 5620 8897

Reede, 22. mai 2020

18 Mets

Riigimetsas tehti üraskitõrjeraiet Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tegi 20.bmärtsist 3. maini suurte üraskikahjustustega kolletes tõrjeraiet 947 hektaril, et tõkestada kahjuri levikut kõrvalolevatele veel tervetele kuuskedele.

Mai alguse seisuga on RMK hallatavas majandusmetsas tuvastatud eelmisel aastal tekkinud üraskikahjustusi 2794 hektaril. „Tegime tõrjetöid kõige suuremate kahjustustega puistutes, kus langetasime juba kahjustatud kuuski ja üraskite lõksu meelitamiseks ka püünispuid. Puud jätsime metsa ootama üraskite tulekut, et need seejärel juba koos kahjuritega metsast ära viia,“ selgitas RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Alates 4. maist RMK enam senises mahus üraskitõrjeks vajalikke raietöid ei tee: et ajavahemik üraskitega värskelt asustatud püünispuude metsast äraviimiseks on lühike, ei saa uusi püünispuid juurde langetada, sest siis ei jõuta neid piisavalt kiiresti metsast välja viia. Püünispuude väljavedamisel

on tähtis tabada õiget hetke, kui üraskid on talveunest ärganud, lendlus on täies hoos ja püünispuud kahjuritega täitunud, ent lähedalasuvaid terveid kuuski ei ole üraskid jõudnud veel asustada.

Mullas talvitunud ürask hakkab lendlema ja puid asustama alles siis, kui pinnas on soojenenud 10bkraadini ja õhk üle 16 kraadi. Õige aja saabumisest annavad märku Eestis paiknevad üraski lendluse RMK seirejaamad. „Tegutseda tuleb kiiresti ja tõhusalt, et kahjustuskolded likvideerida ja ennetada kahjuri edasist levikut,“ ütles Tavo Uuetalu. „Kui me üraski levikut ei peata, on meie metsad peagi vaid kuivanud elutud kooslused.“ RMK kaardistas ka 1625 hektri ulatuses värskeid tormikahjustusi, mis tuleb metsast välja viia – needki on ahvatlev söögilaud üraskitele, keda meelitab just nõrgestatud ja kahjustatud kuusk. Tõrjetööde plaani kooskõlastab RMK üraskite eksperdi entomoloog Heino Õunapiga. Allikas: RMK

WWW.TAMSALUEPT.EE Tel. +372 513 2235 E-post: info@tamsaluept.ee

Kallutav setteroop Kaevekopad Erinevad kiirliited Teehooldusgreider GJ2,4 V SUR¿LONRSDG Planeerimiskopad Võsagiljotiin VL1 Haarats-virnastajad

HELISTA JA KÜSI PAKKUMIST!

ÜRASKITÕRJE: ü võib nurjata mit Erametsaomanikul on kohustus jälgida oma metsa seisundit ning kaitsta seda kahjurite ja haiguste eest, ütleb metsaseadus. Tormi käes või lume raskuse all murdunud ja põlengus kannatada saanud puud tuleb metsast välja viia, muidu saab neist üraskitele soodne sigimispaik ja nii võib hooletu metsaomanik nurjata mitme naabri pingutused kahjustusi vältida.

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Kogenud metsamees tunneb üraskikahjustuse hõlpsalt ära, võhikust metsaomanik peab aga õppima nägema märke, mis kahjuri olemasolust tunnistust annavad. Abiks on keskkonnaministeeriumi välja töötatud üraskitõrje juhend erametsaomanikele, vajadusel saab lisainfot keskkonnaministeeriumi metsaosakonnast.

Kinnituse leiab koore alt Alustada tasub aga RMK kodulehest: sealt leiab nii ministeeriumi üksikasjaliku fotodega illustreeritud tõrjejuhendi kui ka vastused kõige sagedamini esitatud küsimustele (www.rmk. ee/metsa-majandamine, sealt alajaotus „Ürask riigimetsas“).

Märgates metsas kas rühmiti või üksikuid kuivanud kuuski, võib kahtlustada kuuse-kooreüraski tegutsemist, eriti kui viimastel aastatel on metsas olnud

tormikahjustusi, mille tagajärjel viga saanud puid pole metsast välja viidud, kinnitab tõrjejuhend.

Kahtlustusele kinnituse saamiseks tasub vaadata, kas koore all on üraski tegutsemisjälgi. Üraskitest värskelt asustatud puu ei erine eemalt vaadates tervest puust. Lähemalt uurides on aga koores näha kahjurite tillukesed sisenemisavad, tüvel võib esineda vaiguniresid, puu juurekaelal ja tüve ümbruse taimedel näripuru. Koore alt ilmuvad nähtavale vanamardikad ja munad või vastsed – või hoopis helepruunid noormardikad, mis näitab, et kahjurid on seal juba pikemat aega tegutsenud. Siis peab tegutsema hakkama ka metsaomanik.

Tõhus abi püünispuudest Püünispuuks nimetatakse puud, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Kuuse-kooreüraskipüünispuudeks valitakse

vigastatud, nõrgestatud ja kasvus kängu jäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses. Sobivad ka hilissügisel, talvel ja kevadel tormis või lumekoorma all murdunud kuused.

Püünispuud tuleb langetada enne üraskite lendlust – see algab, kui õhutemperatuur on 16– 20 kraadi ja pinnas on soojenenud vähemalt 10 kraadini. Välja tuleb püünispuud vedada mõne nädala jooksul alates sellest, kui ürask on need asustanud. Nii õnnestub metsast minema toimetada ka märkimisväärne hulk kahjureid. Täpne väljaveoaeg oleneb haude arengust.

Püünispuid võiks olla kuni 50% eelmisel aastal üraski kahjustatud puude arvust, langetada tuleks neid rühmiti (5–10 puud) kohtades, kust neid saab välja vedada. Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks võib kasutada sünteetilisi feromoonpreparaate – need meelitavad ühele puule rohkem üraskeid ja kokku on püünispuid vaja vähem. 5–10 püünispuu kohta piisab 2–3 feromoondispenserist.

Need tuleb paigaldada vahetult enne üraski lendluse algust. Kui seda teha liiga vara, on lendluse ajaks suur osa feromoonist lendunud.

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid

Metsa- ja põllumaade ost.

Tagakopad

Raieõiguse ostmine.

Roopsahad

Metsakinnistute majandamine.

Põllutehnika

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

Reede, 22. mai 2020

Mets 19

Ăźks hooletu metsaomanik me naabri pingutused Aldo Luud

Kahjurite arvukuse vähendamiseks saab kasutada ka feromoonpßßniseid, aga ßraski suure arvukuse korral on sellest ßksi vähe abi.

Soodsal aastal kaks kahjuripĂľlvkonda

Talvine raie teeb pigem kahju

Kui omanik avastab metsas ßheainsagi kuivanud puid, tuleb tähelepanelikult uurida teisi selle ßmbruses – ja vaadata ka koore alla, þpetas mullusel ßraskirohkel suvehakul RMK Kagu regiooni juht Raivo Vþlli.

WWW.VINTS.EE

Talvine raie on ßraskitþrjes otstarbekas vaid siis, kui suvi on olnud soodne, kuuse-kooreßraskil on olud kaks pþlvkonda ja teise pþlvkonna noormardikad on jäänud talvituma arengukohale koore all – siis þnnestub nad välja vedada. Muul juhul on kuuse-kooreßraski kahjustuse tþttu hukkunud puude raie ja metsast väljavedu talvel pigem kahjulik, kinnitab entomoloog Heino Õunap: kuuse-kooreßrask talvitub pigem mullas, tema käikudes koore all veedavad talve aga kasulikud rÜÜvputukad, ßraski vaenlased, kes talvise raie käigus hukkuvad.

Eelmisel aastal þigel ajal raiumata ja välja vedamata ßraskitest kahjustatud puud on otstarbekas raiuda ja välja vedada koos värskelt asustatud puude ja pßßnispuudega. Puude väljaveoks sobivaim aeg oleneb ßraski haude arengust. Seda jälgib keskkonnaagentuur ning avaldab neid andmeid oma kodulehel.

Kuuse-kooreßrask on umbes 5 millimeetri pikkune pisike mardikas, kes suurema osa oma elust elab ja toitub varjatult keskealiste ja vanemate kuuskede tßvekoore all. Puu esmaasustajateks on alati isasmardikad, kes närivad puukoorde umbes millimeetrise läbimþþduga ßmmarguse sisenemisava ning selle alla väikese laiendi ehk paarituskoja. Samal ajal eritavad isasmardikad nn kogunemisferomooni, mis kutsub ligi teisi sama liigi ßraskeid – nii emas- kui ka isasputukaid.

Igale isasputukale järgneb paarituskotta ßks kuni kolm emasmardikat, kellest igaßks närib koorde piki tßve ßhe emakäigu, mille mþlemasse serva munetakse 40–60 muna, millest kooruvad vastsed. Kohe pärast haude rajamist lahkuvad vanamardikad puult ja rajavad uuele puule sþsarhaude. Iga vastne kaevandab risti emakäiguga veidi lookleva vastsekäigu, mille lþppu näritud laiendis (nukuhällis) ta nukkub. Pärast vastsete nukkumist kooruvad mþne nädala mÜÜdudes (juunikuus) noormardikad, kellest osa hakkab soodsate ilmastikuolude korral rajama kohe uut hauet lähedal asuvatele kuusepuudele.

Pika ja sooja suvega areneb kuuse-kooreĂźraskil ka teine pĂľlvkond. Nii on see Eestis olnud juba mitu aastat järjest. Veelgi soodsama kliimaga Kesk-Euroopas areneb suvega välja aga juba kolm pĂľlvkonda. Soodsate ilmastiku- (pikk ja soe suvi) ja elupaigaolude (pĂľuast, tormist, metsapĂľlengutest, seenhaigustest vĂľi okkakahjuritest nĂľrgestatud puud) kokkulangemisel on kuuse-kooreĂźrask vĂľimeline plahvatuslikult oma arvukust suurendama. Ăœraskist kahjustatud puud hukkuvad ainevahetushäirete tĂľttu.

Allikas: Ivar Sibul, Eesti MaaĂźlikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia dotsent

MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

! " ###! ! " ###!$ " "% !& '" ' &

Reede, 22. mai 2020

20 Mets Teet Malsroos

Vida Press

Osale öölaulikute loendusel Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema mais ja juunis Eesti öölaulikute loendusel.

Peamiselt öötundidel laulvate lindude loendusi korraldatakse kolm korda: maikuu oma on juba käimas, see lõpeb 31. mail, osaleda saaks aga loendustel ajavahemikus 1.–12. juunini ja 13.–24. juunini. Loendust tuleb teha igal ajavahemikul üks kord kella 24 ja 3 vahel öösel. Iga huviline võib valida ka vaid ühe endale sobiva loendusvahemiku.

Loendamiseks sobib igasugune maastik, ka mets. Läbitava

Parim metsamajandaja 2020 Juba 27. korda otsitakse aasta parimat metsamajandajat: Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus ootavad sellele tiitlile kandideerima oma metsast hoolivaid ja seda jätkusuutlikult majandavaid metsaomanikke.

Parima metsamajandaja tiitlile oodatakse kandideerima kuni 7. juunini. Seejuures ei ole oluline, kas metsaomand on 10 või 1000 hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on erametsaomanike mitmekesisus ja eriilmelisus metsamajanduse kestlikkuse aluseks. „Meil on umbes 100 000 metsaomanikku, kes kõik toimetavad oma metsades isemoodi.

Erametsanduses valitseb tõeline bioloogiline mitmekesisus ning iga mets on oma omaniku nägu ja tegu,“ rääkis Eelmaa.

Erametsakeskuse juht Jaanus Aun märkis, et meie metsaomanike taust on väga kirju: „On neid, kes toimetavad iga päev oma esivanematele kuulunud metsades ja hoiavad elus pikka aega tagasi alguse saanud traditsioone, aga ka neid, kes on muude tegemiste kõrvalt oma metsa lugu alles kujundama hakanud.“ Metsamajandajate konkursil kandideerimiseks tuleb hiljemalt 7. juuniks täita ankeet, mille leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt. Parim metsamajandaja selgub suve lõpuks.

Allikas: Eesti Erametsaliit

raja pikkus võiks olla umbes 10 kilomeetrit.

Loendusankeedile tuleb kirja panna vaatluskoht ja -aeg, raja pikkus, ilmaandmed, kuuldud liigid ja isendite arv.

Ankeet tuleb pärast viimast loendusperioodi saata koordinaatorile Jaanus Eltsile aadressil jaanus.elts@eoy.ee.

Täpsemad juhised ja ankeedi leiab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt (www.eoy.ee). Öölaulikute loenduse eesmärk on saada teavet nende liikide elupaigakasutuse ja arvukuse muutuste kohta.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Kuidas valida saeketti KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Kettsae kasutamisel on turvalisus äärmiselt oluline. Iga tootja valmistab oma saemudelitele ketid, mis saeplaadiga täpselt kokku sobivad, et kahandada õnnetuste riski.

Saekett peab alati olema õigesti peale pingutatud ja keti hambad teritatud.

Mootorsaagi ostes tasub kohe soetada ka varuketid, sest ehkki ketiteritus pole kuigi keeruline, on tunduvalt lihtsam vajadusel kett ringi tõsta kui ainsat ketti teritama hakata. Uus kett püsib kauem terav, venib vähem, on vastupidav ja hea lõikeefektiivsusega.

Saekasutajale, kes töötab saega suhteliselt harva, võivad kõik saeketid tunduda ühesugused – näib, et pole vahet, milline osta. Nii lihtne see siiski pole: poodi uue keti järele minnes on vaja teada mõõte, mis iseloomus-

tavad mootorsaagi, millele ketti valite.

Saeketti valides on kindlasti vaja teada ketisammu, veohamba paksust ja veohammaste arvu. Ketisamm on keskmine kaugus saeketi kahe needi vahel. See väärtus (1/4“, 0,325“, 3/8“ või 0,404“) on tavaliselt märgitud sae juhtplaadile. Kaliiber on veetavate lülide paksus ja seda on vaja teada selleks, et saekett sobiks õigesti juhtplaati.

Ka veohamba paksus (0,043“; 0,050“; 0,058“ või 0,063“) on tõenäoliselt sae juhtplaadil kirjas. Kui andmeid sae juhtplaadilt mingil põhjusel ei leia, tuleks vana kett poodi minnes kaasa võtta – asjatundlik müüja saab vajalikud andmed vana ketti üle mõõtes kätte. Saeketi pikkus määratakse ketisammu ja veohammaste arvu järgi. Seda ei ole tavaliselt sael kusagile märgitud, seega tuleb kokku lugeda vana saeketi veohambad.

Iseenesest pole ka keti teritamine muidugi raketiteadus.

Müügil vastav rakis, mis asetatakse ketile ja mis võimaldab ketti viiliga teritada täpselt õige nurga all. Olulisimad töövõtted ja viilisoovitused annab saepoe müüja ja kui töövõtted selged, pole teritamises midagi keerulist. Kui aga endal aega napib ja varukette on rohkem kui üks, võib need kokku korjata, hooldusesse viia ning lasta need korraga ära teritada. See teenus ei ole kuigi kallis.

Algajale kulub ära koolitus Ei maksa unustada, et üks suurimaid saeõnnetuste põhjustajaid on tagasilöök: saag paiskub üles ja tagasi lõikaja suunas. Et selliste õnnetuste ohtu kahandada, võiks kasinate kogemustega saagija kasutada spetsiaalsete hambalülidega saeketti, mis tagasilööki ennetab või vähendab. Muidugi kulub alati ära saekoolitus, mille käigus õpitakse muu hulgas ka tagasilöögiga toime tulema. Allikas: Stokker, Husqvarna

OSTAME

Ǟ METSAKINNISTUID (KA HÜPOTEEGIGA) Ǟ RAIEÕIGUST Ǟ KASVAVAT VÕSA

PAKUME

Ǟ METSARAIE KOMPLEKSTEENUST Ǟ METSA HOOLDUSLEPINGUID Ǟ METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMIST

www.gryngrupp.ee Tel 513 1240 • info@gryngrupp.ee

Ostame metsakinnistuid Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee

Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885

Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

www.timken.com

UUS TOODE!

OSTAME

POOLITATAV LAAGER JA LAAGRIPUKK

• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

MEHAANIKAKOMPONENDID

KONTOR-LADU Võhmanõmme küla Põltsamaa vald 48028 Tallinn-Tartu mnt 128 km Tel 776 8651, poltsamaa@moduator.ee TERASKORPUSEGA LAAGRIPUKK

VÄLJAKUTSED 24H

TEL 523 4731

KOHALETOIMETAMINE ÜLE EESTI!

Moduator AS = TIMKEN ametlik esindaja Eesti Vabariigis