RAIERAHU TAGAB LINDUDELE TURVALISE PESITSUSAJA ÜRASKITEGA SAAB NÜÜD VÕIDELDA SENISEST TÕHUSAMALT KUUSEPALK TEGI HINNAREKORDI
„Eesti marutaudivabadus on üsna õrn, sest meie idapiiri taga on see ränk tõbi väga levinud.“ Põllumajandus- ja toiduameti peaspetsialist Enel Niin selgitab, miks piiriäärsetesse metsadesse taas marutaudivaktsiini külvatakse
METS
Neljapäev, 20. mai 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Dipperfox´i tipptehnoloogia purustab kännud sekunditega 180 kändu tunnis
Kännupuuri patenteeritud käigukast reguleerib kiirust ja võimsust automaatselt sõltuvalt kännu, mulla või juurte vastupidavusest.
www.dipperfox.com
Neljapäev, 20. mai 2021
2 Mets
Kasulikke kontakte z Eesti Püsimetsaühistu hakkab koondama oma metsi püsimetsana majandavaid metsaomanikke. Rohkem infot ja kontaktid: www.pysimetsayhistu.ee z Erametsakeskuse kodulehelt leiab infot metsaühistute, koolituste, toetuste jm kohta: www.eramets.ee z Metsaomanikuna on vaja leida metsakorraldaja, kes oskab metsade majandamist planeerida nii, et loodusväärtused oleksid kaitstud ja metsadest saadav tulu oleks võimalikult pikaajaline. Ökosüsteemse planeerimise teenus: www.metsakorraldus.ee z Eestis tegutsevad paiguti hobumajandajad, nende kohta saab täpsemat infot Priit-Kalev Partsilt: priit.kalev.parts@gmail.com, tel 5205 230 z Tasuta looduskaitsealast ja juriidilist nõu eelkõige maaomanikele, kes puutuvad kokku Natura 2000 alade ja looduskaitseliste piirangutega, pakub looduskaitse nõuandla. Uuri lähemalt: www.k6k.ee/looduskaitse z Kui leiad oma metsast suure risust tehtud linnupesa, siis võta ühendust Kotkaklubi maakondlike kontaktisikutega: www.kotkas.ee/kontakt/ z Kui kahtlustad, et sinu metsas võib olla vääriselupaik, ja tahad selles veenduda, siis võta ühendust VEPi eksperdi Renno Nellisega: renno.nellis@gmail.com, telefon 5302 1377 z Erinevate metsaliikide tundmaõppimiseks leidub palju e-määrajaid, mida on lihtne kasutada. Näiteks veebiportaal e-Loodus: e.loodus.ee/
Raierahu peab tagama lindudele turvalise pesitsusaja 15. aprillist kuni 16. juunini kestev raierahu on riigimetsas saanud traditsiooniks – seda on peetud alates 2002. aastast. Keskkonnaminister soovitab raierahu pidada ka erametsaomanikel.
Allikas: elfond.ee
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
„Looduskaitseseadus keelab lindude pesitsusajal lindude häirimise ja pesade hävitamise ja see on täitmiseks, pole vahet, kas raietöid plaanitakse metsas või linnas,“ tuletas keskkonnaminister Tõnis Mölder raierahu algust välja kuulutades meelde selle olulisust.
Vältigem raiet kevadsuvel
• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine • Trimmerdamine ja muru niitmine
KAME, SIIS KA I LÕI ISTUTA M E! KU
Looduskaitseseadus (§ 55 lg 61) sätestab, et lindude pesitsusajal lindude häirimine ja pesade hävitamine on keelatud. Riigimetsas peetakse üldist raierahu 15. aprillist kuni 15. juunini sõltumata metsa kaitserežiimist. Kevadise raietööde peatamisega välditakse eelkõige vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on raierahu pidanud alates 2002. aastast ja nii nagu varasematelgi aastatel, ei tee RMK ka tänavu sel ajal korralist raiet, vaid keskendub peamiselt uue metsapõlve rajamisele. Erametsaomanike harimiseks ja teavitamiseks on keskkonnaministeerium välja andnud soo-
vitused koos juhendmaterjaliga kevadsuvise raie ajal metsas toimetamiseks. Juhend „Märka lindu!“ toonitab seaduse järgimise vajalikkust ning on ühtlasi üleskutse metsaomanikele vältimaks kevadsuvisel ajal raiet. Metsaomanikud peavad raiet plaanides arvestama kehtiva õigusega ning metsas, kus on tuvastatud lindude pesitsemine, ei tohi pesitsusajal raiuda või tuleb seda teha viisil, mis võimaldaks lindudel pesitsemine edukalt lõpetada. „Tulevikus raierahu pidamine laieneb,“ ütles Tõnis Mölder. „Looduskaitseseaduse muudatustega tahame järgmisest aastast alates näha ette linnurahu kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisematel aladel.“ Täiendatud on ka loodusliku linnustiku kaitse sätteid, lisades sinna nõude, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist, kahjustamist või pesade kõrvaldamist.
Käsiraamat suureks abiks Linnud pesitsevad metsas kõikjal – maapinnal, õõnsustes, puuladvus, alustaimestikus, oksarisus. Seepärast mõjutab raie tüüp ja tööde aeg väga oluliselt seda, kas linnud leiavad endale kodu ja toitu ja kas neil õnnes-
tub oma pojad lennuvõimeliseks kasvatada. Ornitoloog Riho Kinksi koostatud soovitused, mida võiks oma metsi majandades arvesse võtta ka iga erametsaomanik, on kirjas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antud käsiraamatust „Metsasõbra meelespea“, millel võiks olla koht iga metsaomaniku – eriti algaja – raamaturiiulil. Üldiselt on lindude heaoluks vaja sama, mida kogu elurikku-
se säilimiseks – metsade vanuselist ja liigilist mitmekesisust, mis tagab sobivate elupaikade ja toidubaasi pikaajalise järjepidevuse. Lindudele peab metsades kindlasti leiduma suuremaid ja väiksemaid vanametsa alasid (küpsusvanuse saavutanud või vanemat metsa). Pesitsemiseks ja toitumiseks sobivad vanad õõnsustega puud, suured tugevate harudega puud ja surnud puud.
Soovitusi linnusõbralikuks metsamajandamiseks • • • • • • • • • • • • • • • •
Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga. DATHO/RAJU topeltratta komplektid. Kummiroomikud koppadele. Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. Valuveljed-suurim valik. Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) Tõstukite, laadurite rehvid, veljed. Elastikrehvid. Lumesaha kummiplaadid. CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani). ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
urbgrupp@gmail.com
•
tel 501 8365
z Enne metsatööde alustamist tee kindlaks, kas metsa majandamisele kohalduvad mingid piirangud või mitte. Kui tegu on näiteks looduskaitseala, mõne liigi püsielupaiga või muu piirangualaga, siis austa ja järgi sealsete metsade majandamiseks kehtestatud reegleid. Väljaspool kaitsealasid järgi üldisi seadustest tulenevaid metsamajandamise nõudeid. Kui tööd toimuvad FSC või PEFC sertifikaadiga metsas, siis tutvu selliste metsade majandamise juhistega ja järgi neid. z Võimalusel majanda metsi püsimetsana, tehes ainult valikraiet. Nii majandades kujuneb välja mitmerindeline ja erivanuseline mets, kus on suurem elurikkus. Püsimetsana majandatavas metsas ei ole soovitatav teha ka hooldusraiet. z Püüa võimalikult palju raietöid teha väljaspool lindude pesitsusaega. Enamiku metsalindude pesitsusaeg (munemisest poegade väljalennuni) jääb vahemikku märtsi keskpaigast juuli lõpuni. Kõige varasemad pesitsejad on merikotkas, kaljukotkas ja kakud, kel on märtsis juba munad pesas. Paljude röövlindude pojad lendavad pesast välja aga alles juuli teisel poolel, mõnel isegi augustis. z Püüa jätta alles võimalikult palju surnud püstiseisvaid puid, eriti jämedaid. Puutüükad on väga oluliseks rähnide toidulauaks
Ingmar Muusikus / Ekspress Meedia
ning neis olevad või tekkivad õõnsused sobivad pesitsemiseks paljudele teistele liikidele. z Püüa säilitada tugevate harudega vanu puid. Need on tulevikus head pesa- või mängukohad suurematele lindudele. Kotkastele ja must-toonekurele valmistab sageli muret sobiva pesapuu leidmine, eriti majandusmetsades. z Püüa säilitada suurte õõnsustega puid. Õõnsusi leidub kõige enam vanades haabades, pärnades ja kuivanud mändides. Suured puuõõnsused on head pesitsuskohad kakkudele, kellele meie majandusmetsades on sobivaid pesakohti vähe. z Jäta nii uuendus- kui ka muude raiete käigus kasvama suuremaid ja vanemaid puid ehk säilikpuid. Linnud saavad neid metsa uuenemiseni kasutada pesapuudena ja
säilikpuud tagavad ka jämeda surnud puidu tekkimise järjepidevuse. z Leitud suurest linnupesast teata võimalikult kiiresti keskkonnaametile, Eesti Ornitoloogiaühingule või Kotkaklubile. Kui pesa juures või kohal on näha suuri linde, pesas värskeid oksi või lindude väljaheiteid, peata võimalusel töö, sest pesa on ilmselt asustatud. Anna teada ka muudest sinu arvates lindudele olulistest paikadest või elementidest, näiteks metsise mängukohtadest või kohatud haruldasest liigist. z Vältimatu metsatöö korral säilita mets pesapuu ümbruses. Kui on kindel, et leitud suur pesa ei kuulu mõnele I või II kaitsekategooria liigile ja metsatööd selle läheduses on vältimatud, siis säilita kindlasti pesapuu ja jäta mets võimalusel pesast vähemalt 30 meetri raadiuses kasvama. Nii säilib lootus, et mõni röövlind seda pesa siiski veel kasutab. Lagedale (nt lageraielangile) või ka langi serva jäänud pesa jätavad linnud enamasti maha. z Võimalusel hoidu soode ja soometsade kuivendamisest. Ära raja uusi kraave liigniisketesse metsatüüpidesse (rabastuvad, samblasoo-, rohusoo- ja soovikumetsadesse), võimalusel jäta hooldamata sealsed kraavid, sest veerežiimi muutmine kahjustab oluliselt sealset elustikku. Allikas: ELF käsiraamat „Metsasõbra meelespea“
Neljapäev, 20. mai 2021
Mets 3 Pixabay
Märka lindu! Keskkonnaministeerium annab voldikus „Märka lindu!“ metsaomanikele juhiseid, kuidas käituda metsa majandades nii, et linnustikku võimalikult vähe kahjustada. KUI KEVADSUVIST RAIET EI SAA MINGIL PÕHJUSEL VÄLTIDA EGA EDASI LÜKATA, SIIS ON SOOVITATAV: z vältida raiet linnurohketes kasvukohatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades; z vältida lageraiet ja eelistada teisi raievõtteid; z vältida lageraiejärgsete lankide puhastamist okstest ja muust risust, soosides seeläbi maapinnal pesitsevaid linnuliike; z harvendusraiete korral jätta alles metsaalune võsa, mis on lindudele soodsaks toitumisja pesitsuspaigaks; z säilitada osa puistust linnuliikide arvukuse kiireks taastumiseks: jätta langile säilikpuid, säilitada lamapuitu ja tüükaid; z paigaldada majandatud metsa pesakastid, mis soodustavad õõnelindude pesitsust, mis omakorda mõjub positiivselt asurkondade suurusele. Pea silmas, et pesakastid ei asuks liialt tihedalt ja ära unusta, et varakevadel on vaja neid hooldada. RAIETE MÕJU LINNUSTIKULE ON ERINEV z LAGERAIE. Lokaalsele linnustikule kõige negatiivsem mõju.
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
WWW.VINTS.EE
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641
Pixabay
Pixabay
Kui seda tehakse pesitsusajal, hävivad linnumunad maapinnal, põõsastes, puuõõnsustes ja -võrades ning hukkuvad lennuvõimetud pojad. z MÕÕDUKAS TURBERAIE. Ei mõjuta pikaajaliselt linnustikku, lühiajaliselt võib linnustikku mitmekesistada. Tegu on mõõduka häiringuga, mis suurendab metsa liigilist mitme-
kesisust (soontaimed, lülijalgsed ja maapinnal toituvate lindude rohkus). z HOOLDUSRAIE. Valgustus-, harvendus- ja sanitaarraie mõju linnustikule on eeldatavalt lageraie mõjust väiksem. Kuigi lindude pesitsemine saab häiritud, siis raie tulemusel tekkivate valguslaikude rohkus suurendab selgroogsete liigirikkust ja ohtrust, mis omakorda soodustab linnurikkust. Sanitaarraie mõju linnustikule varieerub negatiivsest positiivseni olenevalt konkreetsest juhtumist. z VALIKRAIE. Mõju metslindudele on raietest kõige väiksem. Valikraiega majandatava metsa linnustik on sarnane kaitsealuste metsade omaga. Allikas: Keskkonnaministeeriumi trükis „Märka lindu! Juhised metsaomanikule“
Neljapäev, 20. mai 2021
4 Mets
Metsa uuendamine on omaniku kohustus IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Algajal metsaomanikul, kes näiteks sel talvel esimest korda metsa raius, tasub arvestada, et seadusega on metsaomanikule pandud kohustus maha võetud mets uuendada. Metsauuendusega tuleb alustada vähemalt kahe aasta jooksul pärast raiet. Seega pole kogemusteta metsaomanikul vaja kohe rabistama hakata: ühe aasta saab võtta selleks, et rahulikult järele uurida, kuidas asjad käivad. Tuleb kindlaks teha, kas maapinda on vaja enne istutamist kuivendada, ja selgitada välja, milline puuliik sellele alale kõige paremini sobib. Ka on mõistlik liituda lähima metsaühistuga, kellega koos saab taimi tellida ning kust saab alati ka nõu ja abi. Nii saavad aegsasti tehtud kõik ettevalmistustööd, et näiteks tuleval kevadel saaks istutama hakata.
Keskkonnaamet kontrollib „Metsa uuendamine on metsaomanikele seadusega ette nähtud kohustus, mille täitmist me ka kontrollime,“ ütles Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk. Lisaks kohustusele külvata seemned
Metsa uuendustööd
z Maapinna ettevalmistamine (vajadusel maaparandus), et tagada võimalikult soodne kasvupinnas. z Puude istutamine. z Seemnete külvamine. z Taimede hooldamine. z Loodusliku uuenemise soodustamine. Vabalt valitud uuendamisviisi rakendamine peab tagama selle, et mets oleks uuenenud viie aasta pärast alates metsa hukkumisest või uuendusraiest.
või istutada uued puutaimed, tuleb neid edaspidi ka hooldada. Keskkonnaamet tuletab kõnealust kohustust metsaomanikele vajadusel ka meelde, saates märgukirja või ettekirjutuse. 2020. aastal hindas Keskkonnaamet metsade uuendamist kokku 8353 hektaril. Sellest 4238 ha olid üle viie aasta vanused raielangid, kus metsaseaduse kohaselt peab noor mets juba kasvama. Nõuetekohaselt polnud mets uuenenud 15%-l üle viie aasta vanustest lankidest. Keskkonnaamet saatis metsaomanikele 64 märgukirja ja 9 ettekirju-
tust, kus juhtis metsade uuendamise kohustusele tähelepanu ning andis selleks tähtaja.
Uuendusviisi saab valida Nagu öeldud, peab metsauuendusega alustama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet või metsaosa hukkumist, viie aasta pärast peaks sel maa-alal kasvama noor mets. Seejuures ei tähenda metsa uuendamine ainult istutamist: see võib olla ka külv või looduslik uuenemine, millele omanik samuti saab omalt poolt kaasa aidata. Näiteks on maapinna ettevalmistamine vajalik nii loodusliku uuenemise soodustamiseks kui ka külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Külv on lihtsam ja odavam metsauuendusviis. Külvata on mõistlik keskmise viljakusega värsketel raiesmikel, samuti kivistel ja kruusastel muldadel, kus istutada oleks raske. Külvidega tehakse algust varakevadel, külvates kõigepealt kuivematele kasvukohtadele ja hiljem niiskematele aladele. Istutamine on külvist kulukam ja töömahukam uuendusviis, kuid istutatud taimed suudavad tärkavatest paremini võidelda rohurinde ja halva ilmaga. Ka töö tulemus on kiiremini näha – esimestel aastatel kasvavad hooldatud taimed kiiresti.
Metsa- ja põllumaade ost. Raieõiguse ostmine. Metsakinnistute majandamine. Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie. Piirkonnad: Rapla-, Harju-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa. Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
Neljapäev, 20. mai 2021
Mets 5 Sven Arbet
Kuusepalk tegi esimeses kvartalis hinnarekordi Teet Malsroos
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Puiduturul iseloomustas aasta esimest kvartalit okaspuupalkide kiire hinnatõus, kõige enam kallines kuuse-jämepalk. Lehtpuupakkude ja -palkide hinnad mõnevõrra odavnesid, langemist jätkas küttepuidu hind. Erametsakeskuse puiduturu ülevaatest selgub, et aasta esimeses kvartalis jätkus okaspuupalgi hindade kasv. Suurima tõusu tegi kuusepalgi hind, jämepalgi keskmine hind tõusis eelmise aasta lõpu keskmiselt tasemelt (72,2 €/tm) esimese kvartaliga oluliselt, saavutades keskmiseks hinnaks 79,3 €/tm. Kasvasid ka teiste okaspuupalgi sortimentide hinnad. Esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsakeskuse hinnastatistika alusel männipalgil 88,40 €/tm, männipeenpalgil 80,99 €/tm, kuusepalgil 79,80b€/tm ja kuusepeenpalgil 74,88 €/tm. Kuusepalkide suur kallinemine tuli sellest, et enne seda olid hinnad viimaste aastate madalaimal tasemel. 2020. aasta märtsiga hindu võrreldes on hinnakasv kõikide sortimenti-
sepuit ja seda juba kaks viimast aastat. Odavaimaks sordiks on kuuendat kuud haavapuit. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana kallinenud kasepuit. 2021. aasta esimese kvartali lõpu seisuga maksis tihumeeter männipuitu 34,60 €/tm, kuusepuit 32,55 €/tm, kasepuit 42,12 €/tm ja haavapuit 32,24 €/tm.
Küttepuiduga võib jääda kahjumisse
de osas väga suur. Männipalk on aastaga kallinenud 25,3%, männipeenpalk 28,3%, kuusepalk 17,8% ja kuusepeenpalk 25,8%.
Paberipuidu sortidest kõige kallim kasepuit Lehtpuupakkude ja -palkide hinnad seevastu mõnevõrra langesid. Kui eelmise aasta lõpus püstitasid lehtpuu jämesortimentide hinnad uued absoluutsed hinnarekordid, siis aasta algus tõi kaasa hinnalanguse. Aas-
tataguse ajaga hindu võrreldes on aga kõik hinnad kasvanud. 2021. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind kasepakul 113,65 €/tm, kasepalgil 70,74 €/tm, haavapalgil 45,67 €/tm ja lepapalgil 43,33 €/tm Paberipuiduturul olid aasta esimeses kvartalis hinnatrendid puuliikide lõikes erisuunalised. Männi- ja kuusepuit odavnes veidi ning kase- ja haavapuit kallines. Kallimaks paberipuidu sordiks on jätkuvalt ka-
Küttepuidu hind langes aga kvartali jooksul viimase 43 kuu madalaimale tasemele, kvartali lõpu keskmise hind oli 23,55 €/tm. See tähendab, et nii mõnelgi juhul võib küttepuidu ülestöötamine ja müük anda metsomanikule tulemuseks kahjumi. Puiduturu ülevaate koostaja Heiki Hepner (OÜ Tark Mets) ennustab, et kõrged palgihinnad motiveerivad kvaliteetsete palgimetsade omanikke kindlasti raiuma. Samas tasub praegusel hooajal raiet planeerides hinnata, millal saab materjali langilt saeveskisse vedada. Suve jooksul võib saeveskite vastuvõttudes ette tulla pause ning soojade ilmade saabumisel võivad väärtuslikud palgid metsalaos seistes kiiresti rikneda. Allikad: erametsakeskus, metsaühistu
Neljapäev, 20. mai 2021
6 Mets
Metsloomi vaktsineeritakse taas marutaudi vastu
Pixabay
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Oluline on, et meie piiriäärsetel aladel elutsevad rebased-kährikud oleksid marutõve eest vaktsineerimisega kaitstud.
Põllumajandus- ja toiduamet külvab sel nädalal Kirde- ja Kagu-Eestis rebastele ja kährikutele marutaudivaktsiini. Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustati Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Nädalaga külvatakse üle 6000 ruutkilomeetrile 122 000 vaktsiinipala.
Marutaudioht püsib „Inimene võib küsida, miks seda tehakse – Eesti on ju marutaudivaba,“ tõdeb põllumajandus- ja toiduameti peaspetsialist Enel Niin. „Paraku on meie marutaudivabadus äärmiselt õrn, sest näiteks Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas on see haigus väga levinud. Marutaud võib Eestisse tagasi jõuda nii mittenõuetekohasel lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri tulevate metsloomadega. Seepärast on väga oluline, et meie piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haigu-
Teadmiseks kõigile z Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti. z Kui on oht, et vaktsiinipala võivad samast kohast leida lapsed või koduloomad, tuleb selle ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid. z Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. z Vaktsineerimise ajal ja järgneval paaril päeval tuleb vaktsineerimisalal hoida koerad-kassid sisehoovides. Allikas: põllumajandus- ja toiduamet
se eest vaktsineerimise läbi kaitstud.“ Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid, mida külvatakse väikelen-
Kagumets OÜ OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega. OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil. OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.
Kagumets OÜ, tel 5620 8897
nukitelt metsadesse, vältides linnu, asulaid, teid ja veekogusid. Tegu on kalajahumassist söödaga, millesse on peidetud marutaudi vedelvaktsiinikapsel. Piisava nähtavuse tagami-
seks lendavad väikelennukid madalalt.
Haigus lõpeb surmaga Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid-koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on iga loomaomanik kohustatud jälgima, et tema lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat. Aadressilt marutaud.ee leiab vaktsineerimise kohta lisainfot.
Metsa uuendamisel läheb nüüd arvesse ka harilik pärn.
Müüa KÜTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD võrgus ja lahtiselt. SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske. KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mõõdud. Pakume transporti.
Telefon 5620 8897
SAEMATERJALI MÜÜK ERI PIKKUSED JA RISTLÕIKED VALIKUS
HÖÖVELDUSTEENUS
servamata sanglepp, kask, okaspuu, kuiv männiplank, saunavoodrilaud, lavalaud (sanglepp, haab)
Transport kokkuleppel
Tel 5620 8897
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST
Tiit Reitel,
METSATRANSPORDI TEENUS
Taavi Saar,
METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU
tel 506 0288, tiit@artiston.ee tel 508 9955, taavi@artiston.ee
Neljapäev, 20. mai 2021
Tiina Kõrtsini
Mets 7
Metsa majandamise eeskiri on muutunud IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Metsa majandamise eeskirja muudatused lubavad alates sellest kevadest tõhusamalt võidelda kuuse-kooreüraskiga. Metsa uuendamisel läheb nüüd arvesse ka harilik pärn ja mändi on lubatud istutada senisest hõredamalt. Kuuse-kooreüraskiga aitab paremini võidelda muudatus, mis lubab selleks tarvilikud püünispuud külmal kevadel senisest kauemaks, ka pärast 1. juunit metsa jätta. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Sille Rebane selgitas, et kuuse-kooreüraski tõrjeks võib raiuda üraski kahjustuskolde lähedal asuvaid väliselt terveid, ent nakkusallikaks olevaid või kahjurite paljunemist soodustavaid puid. Neid kasutatakse püünispuudena, mis veetakse metsast välja, kui üraskid on sinna elama asunud.
Tõhusam võitlus üraskitega „Püünispuude väljaveo aeg sõltub ennekõike sellest, millal üraskid lendlevad,“ ütles Rebane. „Eelmise aasta erakordselt
jahe kevad näitas, et üraskite lendluse hilinemise tõttu on vaja püünispuud metsa jätta kauemaks, kui lubas seni kehtinud kord.“ Püünispuude metsa jätmine pärast 1. juunit on lubatud ainult erandina kevadel, kui keskkonnaagentuuri kuuse-kooreüraski seire tavapärasest hilisemat lendlust on kinnitanud. Just keskkonnaagentuur on pädev andma metsaomanikele õigeid juhiseid püünispuude õigel ajal väljaveoks, sest ta jälgib üraskite haude arengut. Kui keskkonnaagentuuri juhiste järgi on püünispuud jäetud väljaveo tähtajast metsa kauemaks, siis ei peeta seda rikkumiseks. Vastav teave kuuse-kooreüraski lendluse kohta avaldatakse keskkonnaagentuuri ja keskkonnaameti kodulehel.
vased istutus- ja taimekäitlusvõtted tagavad istikute parema kasvu. „Väiksema algtiheduse nõue peaks soodustama hariliku männi senisest aktiivsemat istutamist erametsades männile sobivates kasvukohtades, kus omanikul on seni olnud lihtsam istutada teisi puuliike või jätta ala looduslikult uuenema,“ ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik Priit Põllumäe.
Harilik pärn metsauuendusse
Mändi hektari kohta vähem Teine eeskirja muudatus vähendab hariliku männi algtihedust istutamisel seniselt 3000 taimelt 2600 taimele hektari kohta. Eesti Maaülikooli kultiveerimiskohtade muutmise mõju analüüs kinnitas, et metsaomanik võib metsa uuendades istutada seni nõutust vähem mändi. Viimastel aastatel on
Senise 3000 asemel võib nüüd hektarile istutada 2600 männitaime. Sven Arbet
mändide väljalangevuse vähendamiseks kasutusele võetud tõhusaid abinõusid – taimede vahatamine, liimi ja liivaga katmine enne istutamist, samuti ulukitõrjevahendid. Tänapäe-
Kolmas oluline muudatus puudutab Eestis ainsat looduslikult kasvavat pärnaliiki – harilikku pärna. See on nüüd lisatud nende puuliikide hulka, mida arvestatakse metsa uuendamisel ja metsa uuenenuks lugemisel. Pärn moodustab väga väikese osa meie metsade tagavarast, kuid see on pidevalt kasvanud. Pärn talub varju ja võib peamiseks varjutaluvaks liigiks kujunenud hariliku kuuse kõrval või asemel hästi kasvada viljakatel rõsketel muldadel, moodustades segapuistuid. Uus kord soosib selliste segapuistute kasvamist, kuhu kuulub ka harilik pärn. Allikas: keskkonnaministeerium
Madis Veltman / Ekspress Meedia
Lahemaa rahvuspark 50 Eesti vanima rahvuspargi juubelisünnipäeva tähistatakse mais-juunis paljude sündmustega Lahemaa külades, juubeliraamatu ilmumise ja teaduskonverentsiga. Lahemaa rahvuspark oli esimene omataoline terves Nõukogude Liidus ja on siiani teenäitajaks meie kaitsealade hulgas. „Lahemaa sobib hästi Eesti esindusalaks, sest siin leidub peaaegu kõike, mis iseloomustab Eesti loodust, maastikku ja ajalugu: merd, saari ja rannikut, soid ja metsi, loopealseid, külamaastikke ja mõisaid,“ kirjeldas keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak. „Lisaks loodusele on rahvuspargi olulised osad ka inimene ja kultuuripärand ehk see, kuidas on siin läbi sajandite loodusega harmoonias toimetatud.“ Esimesed juubelisündmused on juba hoo sisse saanud, sünnipäeva-aasta pidulik avamine on aga 29. mail Palmse mõisas. Lahemaa küladesse on sel päeval oodatud kõik huvilised: pidu peetakse Palmses ja Oandul, Suurpeal ja Viinistul, Hara sadamas ja veel mitmes kohas. 31. mai ja 1. juuni olulisim sündmus on teaduskonverents „Lahemaa rahvuspark 50: loodus ja kultuur, minevik ja tulevik“. Konverentsi esimene päev on rahvusvaheline, teine päev aga pühendatud Lahemaa teemadele. Konverentsist on ka veebiülekanne. IA MIHKELS
Järgmine erileht METS ilmub septembris 2021
Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
Neljapäev, 20. mai 2021
8 Mets
KINDEL KAITSE METSA JA AEDA! Efektiivne ulukitõrjevahend
TRICO z Looduslik toode, mille peletusefekt seisneb lõhnas (lambarasv) z Kiire ja efektiivne töötlemine (pritsitav valmissegu) z Pikk toimeaeg tänu heale ilmastikukindlusele (u 8 kuud) z Saab töödelda nii okas- kui ka lehtpuid z Kasutatav istikust palgipuuni – tüve pritsimine tagab kaitse sarvesügamise ja koorimise vastu z Pärast töötlemist hästi nähtav z Ei mõju kahjulikult töödeldavatele taimedele ega looduskeskkonnale! Tõestanud ennast nii Euroopas, sh Skandinaavia maades, kui ka viimastel aastatel Eestis, Lätis ja Leedus, kus kõigi efektiivsuskatsete tulemused on ühesed – Trico on hetkel saada olevatest repellentidest kõige tõhusam kaitse ulukikahjustuste vastu!
TELLIMINE JA INFO
tel 5552 6619 ja 5822 2000 või info@systemseparation.ee
www.systemseparation.ee