RMK TAHAB KAASATA KOGUKONDI. METS – KÕIGILE SOBIV STRESSIROHI. METSAISTUTUSEKS VALMISTU VARAKULT. TULEVIKUKONVERENTS TARTUS.
On loomulik, et inimestele läheb korda kodumaja taga sirguv männik, jooksuradade ääres kþrguv kuusesalu ja metsa hea käekäik. KRISTI PARRO, RMK kommunikatsiooniosakonna loodusteabe teemajuht
METS
Teisipäev, 21. märts 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trßkikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
‡ PHWVD ja pþllXPaD oVW ‡ NDVYDYD PHWVD RVW P  N ‡ PHWVDPDWHUMDOL WUDQVSRUW ‡ PHWVD  OHVW||WDPLQH ‡ Y}VDUDLH MD NRNNXYHGX ‡ NDOOXUYHRG NRSDWHHQXV ‡ PHWVDWHKQLND WUHLOHUYHRG -lUYDPDD 7 UL 7HKQLND D WHO ‡ ZZZ NROPHVWDU HH NROPHVWDU#NROPHVWDU HH
Teisipäev, 21. märts 2017
2 Mets
Natura erametsatoetus laieneb Natura erametsatoetust saavad käesoleval aastal taotleda ka need erametsaomanikud, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele ka väljaspool Natura 2000 ala. Siiani väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuval kaitsealal ja püsielupaigal looduskaitseliste piirangute järgimise eest toetust ei makstud, kuigi piirangud on sarnased või isegi samad. Toetuse määr sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on 110 eurot kalendriaastas, muudatuse tagajärjel lisandub toetusõiguslikku erametsamaad kuni 5000 hektarit, mis moodustab 0,34 protsenti Natura 2000 alade kogupindalast. Toetust makstakse maaelu arengukava rahast, taotlusi saab esitada SA Erametsakeskusele 4.–22. aprillini. Allikas: keskkonnaministeerium
Infopäevad Toetuste teemat käsitlevatele infopäevadele tuleb end vähemalt kolm päeva varem kirja panna, seega pääseb veel infopäevale Võrus (27.03.), Tartus (28.03.) ja Tallinnas (29.03.). Vt: www.pikk.ee (sündmuste kalender) või www.metsauhistu.ee/uudised
RMK ootab kogukondadelt te lähedase riigimetsa rollide ja Viimastel kuudel uudel on riigimetsa majandamise andamise keskuse (RMK) metsaülemad kohtunud nud kohalike elanikeanikega, et selgitada tada metsas tehtava tava raie olemust. st. Kogukondaadelt oodatakse akse teavet koduläulähedase riigimetimetsa rollide ja a väärtuste kohta ning kohtumistel püütakse leida id parimad i d võimalused metsa lageraieks neid väärtusi silmas pidades.
te p püsimise ka järgmistel sajanditel. jand d RMK korraldatavatel infokoosolekutel in n selgitatakse riigimetsa rii plaanitud lageraie ole olemust, e vajadust, paiknemist, lä läbi ä viimise ja metsa uuendamisega damise e seotud protsesse.
Kevadeks Kevad d uus mets Eesti metsadest 45% kuulub riigile.
Võrreldes 1958. aastaga, on Eesti metsa katvus suurenenud üle kolme Saaremaa pindala võrra. Pool Eestist, üle 2,3 miljoni hektari, on kaetud metsaga. Sellest omakorda ligi 45% kuulub riigile. Võib öelda, et iga teine samm tehakse metsas. Oleme seenel ja marjul käies üles kasvanud, hindame kõrgelt värsket õhku ja puidu sooja puudutust ning soovime, et saaksime neid väärtusi hoida ka edaspidi. Seetõttu on loomulik, et inimestele läheb korda maja taga sirguv männik,
jooksuradade ääres kõrguv kuusesalu ja metsa hea käekäik.
Mets kasvab ja muutub Veebruaris pani RMK kogukondadelt ja üksikisikutelt saadud tagasiside alusel kirja tavad, mis seavad sihiks kaasata kogukondasid senisest enam metsatööde plaanimisse. Kuigi omavalitsusi on majandamiskavadest ka varem teavitatud, on arutelu jäänud tagasihoidlikuks ja muutused metsas on tulnud kohalikele üllatusena. Metsa muutumine on aga osa metsa eluringist: tormid, põlengud, raie ja vanuse või haiguste tõttu hukkunud puud teevad uuele metsapõlvele ruumi ja see tagabki männikute ja kuusiku-
Kõrge Kõrgendatud e avaliku huviga alade alad d ehk linnade ja puhkealade keal l ning nendega vahepiirnevate alade, pärandtult p kultuuriobjektide kultuur r jmt alade majandamisel jandam m järgitakse veel rangemaid põhimõtteid kui metsaseadus ette näeb. Näiteks välditakse üle kolme hektari suuruseid raiesmikke ja uus mets pannakse kasvama juba raiele järgneval kevadel. Erilist tähelepanu pööratakse teede korrashoiule: välditakse liikumisradade kahjustamist ning metsateedelt ja -radadelt koristatakse tekkinud raiumisjäägid. Kokkuleppel kogukonnaga seatakse vajadusel ka tööde tegemiseks ajapiirangud, näiteks välditakse raiet talvel suusaradade ääres ja suvel supelrandade lähedal. Kaasamiskoosolekuid, mis on toonud kokku kogukonna eestvedajad ja RMK esindajad, on peetud juba mitu. Peale raie on
RMK metskondadele on koostatud pikaajalised metsa majandamise kavad, mis annavad ülevaate metsavarudest ja määratlevad olulisemad tegevussuunad.
AS A&P Mets ostab: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • PÕLLUMAAD Info
tel. 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee
OSTAME t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("
515 6858
FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee
Baltic TUHA 3, EE11415, TALLINN, ESTONIA +3726979398 I VERMEERBALTIC.EU ®
Vermeer, the Vermeer logo and Equipped to Do More are trademarks of Vermeer Manufacturing Company in the U.S. and/or other countries. © 2016 Vermeer Corporation. All Rights Reserved.
Teisipäev, 21. märts 2017
Mets 3
eavet koduväärtuste kohta RMK
seal räägitud elurikkuse säilitamisest, metsas liikumisvõimaluste tagamisest, loomade elupaikadest jpm. Metsal on palju rolle ja ükski ei välista teisi. Marjad ja seened kasvavad nii majandusmetsas kui ka kaitsemetsas ka siis, kui vana mets uuele teed annab. Loomad ei taju inimeselt metsale antud ülesannet – värske raielank katab põtradele mitmeks aastaks rikkaliku toidulaua ja tärkav vaarikas võib pakkuda varju metsaradadel liikujate eest. Majandusmetsast saadud puidu väärindamisest saab igal aastal tööd üle 38b000 inimese, kes ehitavad puitmaju ja toovad olulist maksutulu riigikassasse, tagavad raha tervishoiule, teede ehitusele, kaitseväele jne. Ühe metsatüki rollid on pidevas muutumises ning kõigi soove loodus korraga rahuldada ei saa. See, milliseid ülesandeid peaks katma kõrgendatud avaliku huviga ala, tuleb kogukonnas kokku leppida. Kaasamiskoosolekud on selleks üks võimalus. Sel teemal võiksid kohalikud elanikud aga ka sagedamini kohtuda ning suuremates asulates külavanema ja omavalitsuse kaudu RMK-le ühtse nägemuse esitada. Riigimetsa eest
kannavad igal aastal hoolt ligi 6000 inimest, kes annavad endast parima majandusmetsade ja kaitsealade mitmekülgsete väärtuste hoidmiseks ja toimimiseks. Kogukondade ettepanekud aitavad valida võtteid, tänu neile säilivad ka kohalikele olulised metsa rollid.
Metsateed hoitakse korras Kevaditi rikuvad suured veokid asfalteerimata teid. Teeomaniku kohustuseks on seda ennetada, paigaldades näiteks lubatud koormust piiravad märgid või juba tee halvenedes esimesel võimalusel see taastada. Igal aastal ehitab ja uuendab RMK keskmiselt 400 km metsateid ning hooldab ligi 8600 km pikkust teedevõrku. Tänavune talv on tänu öökülmadele ja vähestele sademetele neid säästnud. Jääb üle loota, et kevad on tulnud järsu soojalainega ja et aeg, kui teed võivad kannatada saada, on lühike. Kombe kohaselt korrastab RMK pärast metsamaterjali veo lõppu teed esimesel võimalusel. KRISTI PARRO
RMK kommunikatsiooniosakonna loodusteabe teemajuht
Ostame metsamaad, põllumaad ja kasvavat metsa
Müü oma mets, põllumaa ja kasvav mets otse metsafirmale
Mahla kogudes säästa puud Aldo Luud
Kase- ja vahtramahl on põhjamaade rahvastele ajast aega olnud kevadekuulutaja. Vajalikke toitaineid täis mahl kosutab ja virgutab talvest väsinud organismi. Kuidas puudelt mahla koguda, õpetab Luua metsanduskooli raieõpetaja Ole Hütt. Märtsi algul või keskel, kui maapind on veel külmunud, kuid päike juba soojendab, algab vahtra mahlajooks. Kasemahla tasub koguma hakata siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +4 kuni +6 kraadi. Märk kase mahlajooksu algusest on see, kui kaseoksa murdekohale ilmub läbipaistev puumahla tilgake. Kui kased on hiirekõrvus, siis algab ka mahlajooks.
Mahla saamiseks piisab oksa lõikamisest Kõige parem mahlapuu kasvab kodulähedases oma või hea tuttava metsatukas, linnast ja suurtest teedest kaugemal. Kase mahlajooks kestab kolm-neli nädalat, enne mahla kinnijäämist muutub see sogaseks. Üks korralik kask võib kevade jooksul anda 150–250 liitrit mahla. Vaher annab päevas mõne liitri mahla. Vahtramahla ja väiksema koguse kasemahla saamiseks pole mõistlik puu tüvesse auku puurida, sest mahla saab ko-
Tervisele kasulik Rahvameditsiinis on kasemahla soovitatud paljude hädade vastu. Väidetavalt see aitab võidelda väsimuse ja stressiga värskendab ja peletab näljatunnet leevendab peavalu aitab väljutada liigseid soolasid ja ergutab neerude tööd leevendab turseid, podagrat ja reumat parandab vereloomet kiirendab ainevahetust.
guda ka oksast: lõigake ära mõni sõrmejämedune vahtra- või kaseoks võra päikesepoolsel küljel ning kinnitage nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Kui mahla tahetakse rohkem, tuleb leida plastvoolik või toru ja kogumisanum – näiteks kolmeliitrine purk. Puu tüvesse puuritakse täpselt vajaliku suurusega mõne sentimeetri sügavune auk, kuhu torgatakse toru/vooliku ots, teise otsa alla seatakse kogumisnõu. Hea, kui see on kaanetatud ja kaanes vooliku jaoks ava – siis liigub tüvest nõrguv puumahl õhuga kokku puutumata otse kogumisanumasse.
Puuritud auku ei tohi lahti jätta
Puud mahlavõtuks puurides ei tohi unustada, et kase, eriti aga vahtra puurimine mahlajooksu ajal mõjutab puu edasist elukäiku. Kui puult enam mahla ei võeta, tuleb puuritud ava ilmtingimata sulgeda puidust punniga, et seeneeosed ja muud haigusetekitajad puusse ei pääseks. Puurimisjäljed jäävad puutüvesse ka siis, aga kui puurimisauk unustatakse pärast mahlavõttu korralikult sulgeda või kui auk on liiga sügavale puuritud, võib puu halvemal juhul kuivama hakata. IA MIHKELS
Tule õpi
metsameheks! Loomulikult Luua Metsanduskoolis. Vaata lisa www.luua.ee
Teisipäev, 21. märts 2017
4 Mets
Konsulendilt saab metsa asjus nõu Metsaomanik, kellel seni pole jagunud oma metsale aega või huvi, võiks kõigepealt võtta ühendust konsulendiga, kes aitab metsast ülevaate saada ja tulevikuplaanid paika panna. Konsulent on metsandusvaldkonna ekspert,bkel enamasti on metsanduses kutsevõi kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus. Tema töö on edastada metsaomanikele korrastatud ja korrektset teavet kõigis metsa majandamisega seotud küsimustes. Konsulendid tegutsevad metsaühistute juures, seega võib konsulendi leidmiseks võtta ühendust metsaühistuga või pöörduda otse konsulendi poole. Nii ühistute kui ka konsulentide kontaktandmed on leitavad SA Erametsakeskus kodulehelt. Metsaomanikul on õigus valida konsulent ükskõik millise ühistu juurest – kas sellest, mis asub elukohale kõige lähemal, või sellest, mis asub metsale lähemal.bKui valida konsulent sellest piirkonnast, kus asub mets, on konsulendi kohalesõitmise kulu kõige väiksem. See kulu tuleb tasuda metsaomanikul. Milliste teemadega võib konsulendi poole pöörduda? Metsa üldseisund: metsa ligikaudse väärtuse määramine; metsa tervisliku seisundi hindamine. Metsamajandusnõuanne: vajalikud ja võimalikud metsamajandamistööd; metsakasvatuslik nõustamine; metsa majandamine lähiaastatel. Metsaparandustööde tegemine: koosluse parandamise võtted; kuivenduse vajadus ja teostamine (kuivendussüsteemide ülevaatus, kuivenduskraavide hooldamine, kuivendusvõrgud jne); maaparandus; maapinna ettevalmistamine. Erametsanduse toetuste saamise võimalused ja taotlemine (SA Erametsakeskus, PRIA). Metsa majandamiseks vajalikud dokumendid (nt vajaminevad dokumendid raie tegemiseks). Metsakahjustused: ulukikahjustuste fikseerimine ja vältimise võimalused; tormikahjustuste likvideerimine ja tormimurru alade majandamine; kahjustatud metsa taastamine; üraski kahjustused. Noorendike hooldus. Rajatud metsakultuuride kasvatamine ja hooldamine; taimekasvatus. Raie (harvendus-, sanitaar-, uuendus-, lageraie) tegemise võimalused (k.a tasuvus); raiete põhimõtted eri puistutes; raieala määramine. Raie- ja kahjustatud metsalankide uuendamine; põllumaade metsastamine. Õigusabi: metsaseaduse uued muudatused; metsade majandamise muutus seoses uue eekirjaga. Nõuandeteenuse hind sõltub nõustamise mahust, metsa asukohast (sõidukulu), teemast ja muust. Osaliselt toetab nõuandeteenuse osutamist riik. Täpse hinnakirja saab teada igast metsaühistust. Allikas: SA Erametsakeskus
Mets – tõhus ravim pingete ja stressi vastu IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
«Kodumets, mis juba lapsepõlvest südamesse kasvanud, on niisugune väärtus, mida ühegi raha eest müüa ei suuda,» ütleb metsaomanik, kes sai metsa päranduseks oma vanematelt. «Paremat paika igapäevaelus kogunenud pingete maandamiseks pole olemas!» «Jutuga, et mets tuleks ikka maha müüa, helistatakse mulle nädalas mitu korda, olen juba sinnamaale jõudnud, et ei võta võõralt numbrilt tulevat kõnet üldse vastu,» ütleb Harjumaal elav pensioniea piirile jõudnud naine, kes oma nime arusaadavatel põhjustel lehes näha ei taha. Tema mets, osa sellest vanaisa istutatud, on Jõgevamaal.
Proovi metsateraapiat Mine metsa – võid ka sõbra kaasa võtta, aga leppige kokku, et metsas te pool tundi omavahel ei räägi. Tingimata lülita välja telefon. Kõnni rahulikus tempos, hinga sügavalt ja tunne, kuidas pinged leevenevad. Leia metsas koht, kus sul on eriti hea olla. Vaata, kuula, katsu, nuusuta, keskendu ümbrusele ja püüa kohta valides järgida vaid oma aistinguid. Kui oled leidnud meelepärase paiga, püsi seal vähemalt pool tundi paigal. Jälgi ümbrust, unusta argimured, keskendu puu otsas keksivale linnule, kas või tüvel sibavale sipelgale – ja lõõgastu.
küps mets, tugevad ja terved puud, saab head hinda. Paar päeva hiljem helistab teine ja jutt on umbes selline, et oi-oi, te ise vist ei tea, aga metsas on lood ikka päris halvad, suur osa puudest on haiged, varsti ei maksa need enam üldse midagi, kui kohe ja kõik korraga müüa, siis veel ehk midagi saaks. Siis tuleb kolmas kõne: tean seda metsa, olen ise sealtkandist pärit, töötan metsanduses ja mul on infot, et õige varsti hinnad kukuvad totaalselt – ainult heast südamest ütlen teile, et kui praegu müüte, saate oma pensionipõlve kindlustada, muidu kahetsete hiljem kibedalt, aga siis on hilja. Täiesti uskumatud inimesed, ükskõik, mis ettekäändega – saaks ainult kätte. Aga mina ei müü!» Kindlameelsuseks on naisel põhjust rohkem kui küll. «Ma olen selles metsas vanaisa käe
«Kindlustage oma pensionipõlv!» Metsaomanik räägib, et ta ei ole küll juba aastaid püsivalt oma metsa läheduses elanud, aga veedab kunagises kodutalus kõik suved ja käib seal üsna tihti talvelgi. Mets on talle lapsepõlvest tuttav ja ta on kogu aeg olnud päris hästi kursis, mis seisus see parajasti on – liiati on tema elukaaslasel metsandusharidus. «Ehkki see on masendav, millise teerullimeetodiga neid asju aetakse, ajab ikkagi suisa naerma, kui erinevaid põhjuseid leiavad helistajad – hääle järgi enamasti noored poisid – minu veenmiseks,» ütleb naine. «Üks räägib, et väga hea aeg on müüa:
otsas tilbanud, neiuea südamevaludega seal puid kallistanud ja kõikvõimalikel rasketel aegadel, mida elus ju ikka ette tuleb, metsas hulkumisega pead klaarinud – ükskõik kui puntras ja pinges oled, metsas leeveneb kõik,» räägib ta. «Täies elujõus on vanaisa lemmikpuu, mille all omal ajal alati istusime, seljad vastu sooja tüve, kaasa võetud võileibu nosisime ja ilmaasju
arutasime. Vanaisa ütles ikka: ükskord tuled siia oma lastega, istud nendega siin samamoodi. Nii läkski – ja nüüd käib juba mu poeg seal oma lastega. Kuidas saaks seda metsa müüa?» See ei tähenda, et kodumetsast, mida kokku on päris palju, kunagi ühtki puud maha ei võeta – talvepuud on alati oma metsast tehtud, ka suvekodu sauna ehitamiseks on palgid sealt saa-
OSTAB: metsakinnistuid, kasvavat metsa, hakkeks võsa.
Põllumajandusrehvid ja -veljed
Telefon 489 0696, 506 9966 priimo.mets@priimo.ee
PAKUB: abi metsamajandamiskavade tellimisel ja metsa ülestöötamisel.
TEEME PARIMA PAKKUMISE!
Hea metsaomanik! OSTAME: • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali • metsa- ja põllumaad
PAKUME: • head hinda, kvaliteetset metsa • metsa ülestöötamise ja veo teenust Tiit Reitel, tel 506 0288, tiit@artiston.ee Taavi Saar, tel 508 9955, taavi@artiston.ee
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru. Teostame võsaraiet ja väljavedu. OSTAME ka küttepuid, metsakinnistuid ja raieõigusi. INFO: Kontakttelefon 523 1139 e-post latesto@latesto.ee
rohelise energia allikas...
Teisipäev, 21. märts 2017
Mets 5 Ilmar Saabas / Ekspress Meedia
lonkides langeb vererõhk, aeglustub pulss, alaneb stressihormooni tase, leevenevad äng ja rahutus.
Leia oma lemmikpaik
dud. Kodule kõige lähemas ja mitmele põlvkonnale olulises metsatukas tehakse aga vaid vajadust mööda hooldusraiet – seal käiakse ennekõike selleks, et keha ja vaimu turgutada.
Metsaskäik kui teraapia «Mina võin metsas jalutada tundide kaupa: kõik on tuttav, aga samas alati uus, igal aastaajal on seal midagi, mis tähelepanu köi-
dab. See vaikus, rahu, tuttavad metsahääled, puhas õhk – igasugused muremõtted kaovad ja pinged leevenevad,» kirjeldab naine. «See pole minu ettekujutuse vili – alles hiljuti lugesin ühest Jaapanis tehtud uurimusest, mille tulemustest ilmnes, et inimese organism hakkab metsas viibimise järel tootma rohkem valgeid vereliblesid, tänu sellele kasvab inimese vastupa-
nuvõime bakteritele-põletikele. Seepärast on hakanud Jaapani arstid soovitama oma patsientidele paljudel puhkudel organismi tugevdamiseks nn metsavanne (shinrin-yoku – toim) – korrapärast looduses viibimist ja seal toimuva jälgimist.» Pole keeruline leida muidki uuringuid, mis kõik kinnitavad, et loodus mõjub inimesele lõõgastavalt ja rahustavalt: metsas
«Looduse mõju inimese vaimsele tervisele sageli alahinnatakse,» kinnitab Soome ökopsühholoog Kirsi Salonen. «Aina räägitakse sellest, kui oluline on sotsiaalne suhtlemine, aga ka keskkond võib inimese meeltele teraapiana mõjuda.» Kes tahab tunda metsa mõju psüühikale, peaks seal käima korrapäraselt. Väga stressis inimesel võib metsas esialgu kuluda paar tundi, enne kui enesetunne hakkab paranema, kes on aga harjunud seal käima, saab pingetele leevendust juba pooletunnisest metsaskäigust. On täheldatud, et looduses askeldamine leevendab ka laste keskendumis- ja tähelepanuhäireid. Väidetavalt leevendab stressi ja pingeid kõige tõhusamalt tuttav maastik – selline, kus ei pea igal sammul jala ette vaatama ja mõtlema, kuhu astud, kõik on teada ja tuttav. Võid kõigi meeltega keskenduda ümbritseva nautimisele ja tead täpselt, milline vaade järgmise käänaku taga avaneb, mis kusagil pilku püüab: kus on tuttav sammaldunud kivi, kus väärikas vana puu, kus võib oodata kohtumist mõne metsaasukaga. Põhjanaabrite ökopsühholoogid kinnitavad, et lemmikmaastik kujuneb suuresti välja kogemuste ja mälestuste toel ja see on põhjus, miks paljud soomlased tunnevad end hästi ja turvaliselt just metsas. Tõenäoliselt on see samamoodi meilgi. Oma kodumetsatukk, lapsepõlvest tuttav ja sadu kordi risti-rästi läbi kõnnitud – sellest paremat stressileevendajat on raske leida. Suurim pluss, et sinna võid alati korraks põigata, kui pinged kipuvad üle pea kasvama: hingad sisse tuttavat kodust metsaõhku, vaatad tuttavaid puid, kuulad koduseid metsahääli – ja lõõgastud.
Rapla-, Harju-, Lääne-, Pärnu-, Järva-, Viljandi- ja Lääne-Virumaal võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304
e-post jaanus@energywood.ee tel 50 77 859
MÜÜ
oma vana ning
OSTA
uuem ja parem!
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!
Teisipäev, 21. märts 2017
6 Mets
Metsa istutamist tuleb hakata var VIDRIK VĂ•SOBERG
vidrik.vĂľsoberg@ohtuleht.ee
Kui sul on kavas 1. mail maakodus talgusupp podisema panna ja sĂľpradega metsa istutada, siis on ettevalmistustÜÜdeks kindlasti viimane aeg – kui mitte juba liiga hilja. Mida peaks enne labida maasselÜÜmist tegema ja millega tuleb arvestada, seda selgitas PĂľlvamaa MetsaĂźhistu metsakonsulent Erki Vinni. Ăœhe esimese asjana tuleks metsaomanikul endale selgeks teha, kas raiesmik vĂľi muu metsaistutusala on kuivemas vĂľi niiskemas kohas. Märjemas kohas tuleks teha kuivendustĂśid.
Esimene samm: plaanimine Istutamise aega pole Vinni sþnul just väga lihtne plaanida. Ei tea ju ilmatargadki täpselt, millal maapind lþplikult lumest ja keltsast vabaneb. Kena on ette planeerida selliseid talguid – et 1. mai, vaba päev, nendib metsakonsulent. Aga vþib-olla tuleb kevad märtsi lþpus ja aprilli keskel käib juba aktiivne istutamine. Kui taimed hakkavad liikuma, siis neid maikuuks hoida ei ole vþib-olla kþige mþistlikum. Ja näiteks eelmisel aastal oli mai-
kuine pþud – kuivus viis siis väga palju taimi välja, sest nende juurdumine jäi pþuaperioodi. Planeerides peaks metsaomanik leidma vastused ka kßsimustele, kas þigel ajal on vþimalik saada maapinna ettevalmistamise traktorit ja metsataimi, kui palju peaks taimi olema, kes ja millal vþiks metsa istutada ja kuidas tehakse hiljem selle hooldust. Veel peaks metsaistutaja tegema endale selgeks, milline kultuur konkreetsesse kohta sobib. Näiteks tuleb arvestada, et kui varasem kuusik oli nakatunud juuremädanikuga (kuuse juurepess), siis soovitatakse istutada raiesmikule mþni teine puuliik. Vþib ka juhtuda, et planeerimise käigus ei jþua kevadiseks istutusajaks kþiki tÜid tagada vþi taimi hankida. Siis on targem lßkata istutamine sßgisesse vþi järgmisele aastale, et oleks aega ettevalmistusi teha. Alati ei peagi istutamisega kiirustama, märgib Erki Vinni. Näiteks kui on olnud okaspuulank ja plaanis on istutada okaspuud, siis on parem jätta lank ßheks suveks seisma. Männikärsakas on selline putukas, kes vþib istutatavast okaspuukultuurist kehvemal juhul 50–60% hävitada. Sageli tuleb liigniiskusest vabanemiseks teha korda vanad maaparandussßsteemid – aga et
Viimane aeg metsataimi tellida KeskĂźhistu Eramets kogub juba neljandat aastat koostÜÜs metsaĂźhistutega taimesoove, et tellida metsapuutaimed Ăźhiselt. Erametsa tegevjuhi Priit JĂľeääre sĂľnul on Ăźhistu kaudu tellimuste esitamine erametsaomanikule kĂľige lihtsam ja mugavam viis. ÂŤMetsaomanikul pole vaja teha muud, kui edastada Ăźhistule vajaminev taimede arv koos arve koostamiseks vajalike andmetega,Âť rääkis JĂľeäär. Taimede eest tasutakse pärast nende kättesaamist arve alusel. Tänavu said erametsaomanikud tellida kodumaise päritoluga suletud juurekasvuga kuuse-, männi-, kase- ja sanglepataimi ning Eesti ja Leedu päritolu 3-4aastaseid paljasjuurseid kuusetaimi. Kuni detsembrini sai tellida ka suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi. ÂŤTaimi vahatatakse selleks, et kaitsta kuuseistikuid männikärsaka eest,Âť selgitas JĂľeäär. ÂŤEesti metsades on männikärsakas kĂľige hullem männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja.Âť Taimede tellimusi saab esitada kuni 31. märtsini – aga praeguseks on valik juba kasin. Tellimisega hilja peale jäänuil tuleb paraku oodata järgmist sĂźgist. Hindade kohta saab täpsemat infot kohalikust metsaĂźhistust. Erametsaomanikul on tulus tellida metsataimed kohaliku Ăźhistu kaudu, sest kui tellitakse suuri koguseid, on hinnad soodsamad kui Ăźksi ostes, ka korraldab keskĂźhistu Eramets taimede laialiveo Ăźhistutesse – tänu sellele pole metsaomanikul vaja taimedele kusagile teise Eesti otsa järele sĂľita. Ăœhistutest saab infot ka selle kohta, kui palju taimi tuleks varuda, kuidas neid istutamiseni säilitada, kust saada istutustorusid jmt. Mullu kevadel telliti Ăźhiselt Ăźle 2,2 miljoni metsataime.
need ulatuvad sageli ka kþrvalkinnistutele, siis tuleb olemasolevate kuivenduskraavide kordategemiseks ka naabritega suhelda ja nendega koostÜÜd teha. See eeldab aega ja suhtlemist. Kui metsa istutatakse märjemale alale, siis tuleks peale kuivenduskraavide taastamise kindlasti sinna sisse tþmmata ka voolunþvad, mis juhivad kraavidevaheliselt alalt pinnavett ära.
Maapinna ettevalmistamine Erki Vinni soovitab enne metsa istutamist kindlasti tellida maapinna ettevalmistamise traktori ja ketasadraga: kuigi metsa saab istutada ka ilma sellise ettevalmistuseta, on juurikate ja okste sees labidatÜÜd märksa raskem teha ning istutamise jþudlus väiksem. Ketasadraga pÜÜratakse ßmber maapinna pindmine kiht ja tþmmatakse 5–15 cm sßgavused vaod, kuhu
Metsamajandamiskavad
.FUTB JOWFOUFFSJNJOF t .FUTB IJOEBNJOF Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Betooni 9-672 Tartu 51014 E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
0(76
saab taimi istutada. Kui pinnas on niiskem, siis saab taimed panna vao pervedele. Ettevalmistatud pinnasesse on metsataimi lihtsam istutada. Ka leiab need hiljem istandikku hooldama hakates kergemini ßles. See kehtib ka siis, kui uut metsa istutatakse näiteks senisele pþllule vþi heinamaale. Maapinna ettevalmistamise hinnatase on metsakonsulendi sþnul varasematel aastatel olnud sþltuvalt piirkonnast 130– 150 eurot pluss käibemaks ßhe hektari kohta. Vþimalik on taotleda ka toetust, mis katab ßle poole teenuse hinnast. Eraldi teema on paraku aga see, et eelolevaks kevadeks ei pruugi traktor þigel ajal uuendatavale langile jþuda ja taimed jþuavad varem kohale. Mþistlik oleks maapind ette valmistada sßgisel kas siis kohe sßgiseseks vþi järgmisel kevadel istutamiseks.
Selleks kevadeks ei pruugi metsaomanik sobivaid metsataimi enam saada: taimede ettetellimine metsaĂźhistutest algas juba mullu sĂźgisel ja mitmed liigid on viimse taimeni broneeritud. Ăœhe hektari peale kulub umbes 2000–2500 taime, see kehtib eeskätt kuuse ja kase puhul. Iga taim vĂľiks saada kasvamiseks ala suurusega 2 x 2 vĂľi 2 x 2,5 meetrit. Vähekogenud istutajad suudavad kahepeale – eeldusel, et maapind on ette valmistatud – istutada Ăźhe tÜÜpäevaga umbes 400–500 metsataime. Hektarisuuruse ala puhul vĂľiks istutustalgulisi seega olla vähemalt kaheksa. Metsataime hind on sĂľltuvalt taimeliigist umbes 22–26 senti, seega tuhat taime maksab ligi 250 eurot ja Ăźhe hektari suuruse maa-ala täisistutaja peaks arvestama umbes 500eurose väljaminekuga.
Metsauuendamise toetus ja hooldus Metsaomanik saab taotleda metsauuendamise toetust ja lþppkokkuvþttes ei pruugi uue metsa istutamine väga kalliks minna. Erki Vinni sþnul toetatakse maapinna ettevalmistamist, istutamist ja taimede soetamist. Lisaks on pärast kultuuri rajamist kolme aasta jooksul vþimalik taotleda toetust selle hooldamiseks ehk metsataimede ßmbert rohu ja pþþsaste niitmiseks. See viimane on aga tÜÜ, millega metsaomanik peab arvestama varakult, juba istutamist kavandades ja ettevalmistusi tehes – eriti siis, kui kasvukoht on viljakal maal, märgib metsakonsulent: Kui uus kultuur jääb rohu ja vþsa alla, siis ta paraku hääbub seal ja metsaomaniku investeering läheb raisku.
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 â‚Ź hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
‥‥‥‥‥‥‥
Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803
OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID
Järgmine erileht
Hakkimine ja tasumine kiirelt. Pakume aastaringset koostÜÜd.
Ostame hakkimiseks
VĂ•SA ja RAIEJĂ„Ă„TMEID info@starforest.ee
www.starforest.ee
Tel 528 5800, andrus@reinpaul.ee
Mets ilmub aprillis 2017
Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Teisipäev, 21. märts 2017
Mets 7
akult ette valmistama
Sven Arbet / Ekspress Meedia
Kes väärib Kumari preemiat? Keskkonnaministeerium ootab 17. aprillini ettepanekuid Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märkide kandidaatide asjus. Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurimisel ja kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile inimesi, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii riigi- kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse hõbemärki
antakse välja alates 2011. aastast, välja on antud 30 märki. Ettepanekud, mis sisaldavad kandidaadi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, tuleb saata keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn võibkeskkonnaministeerium@ envir.ee. 2016. aastal pälvis Kumari preemia kauaaegne loomaaia direktor Mati Kaal ning looduskaitse hõbemärgid ornitoloog Andres Kalamees, teenekad Lahemaa looduskaitsjad Arne Kaasik ja Anne Kurepalu, Saaremaa poollooduslike koosluste hooldaja Kalvar Ige, metsalooduse tutvustaja Leili Mihkelson, loodushariduse edendaja Maris Kivistik ning loodusajakirjanik ja giid Toomas Jüriado. Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja looduskaitse märkide laureaadid kuulutatakse välja mais looduskaitsekuu avamisel. Allikas: keskkonnaministeerium
Visioonikonverents Tartus hakkab seadma tulevikusihte
Arvi Kriis / Ek spress Meedi a
Tartus 20. aprillil korraldatav metsanduse visioonikonverents toob kokku metsarahva, et ühiselt järgmisteks aastakümneteks sihte seada. Milliseid teadmisi ja oskusi vajab tööstus, kuidas kohaneb uute vooludega haridus ja milliseid otsuseid peame täna vastu võtma, et tagada metsasektori edukus ka 20 aasta pärast? Viimati seati metsanduse sihte 1997. aastal, kui ühise laua taga pandi paika riiklikud metsapoliitika põhialused. 20 aastat on piisavalt pikk aeg, et heita pilk tagasi. Konverentsil võetakse fookusesse haridus, säästev metsandus, tööstus ja innovatsioon ning küsitakse, kuhu tahame neis valdkondades jõuda 2037. aastaks? Järjest olulisemaks muutub pikaajaline planeerimine ja prognoosid, mille
aluseks on asjakohane andmete kogumine ja tehnoloogia areng. Kas on võimalik veel targemalt planeerida, et tagada tasakaal omaniku ja avaliku huvi vahel, metsa majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste väärtuste vahel? Mis alustel võiks see toimuda 2037. aastal? Kas peaksime uuesti sõnastama säästva metsanduse idee? Teisalt on aasta-aastalt kasvamas biomajanduse tähtsus. See suurendab metsa ja puiduga seotud töökohtade arvu, aga nõuab ka uusi spetsialiste. Kas haridus jõuab järele uutele arengutele ja vajadustele? Konverentsil saab kuulata valdkonna spetsialistide arvamusi ja rääkida kaasa järgmise 20 aasta sihtide seadmisel. Allikas: www.metsainfo.ee
AM TIMBER ostab • KASVAVAT METSA ja VÕSA (ka väheväärtuslikku) • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI
•
UUS TOODE! POOLITATAV LAAGER JA LAAGRIPUKK
• METSAMATERJALI TRANSPORT • METSA ÜLESTÖÖTAMINE • METSA ISTUTAMINE
KONTOR-LADU Võhmanõmme küla Põltsamaa vald 48028 Tallinn-Tartu mnt 128 km Tel 776 8651, poltsamaa@moduator.ee TERASKORPUSEGA LAAGRIPUKK
•
MÜÜK Tel 507 9940 amtimber001@hotmail.com www.amtimber.ee
MEHAANIKAKOMPONENDID
ww w. www.timken.com w.ti timk mk enn .c .co om om
VÄLJAKUTSED 24H
TEL 523 4731
KOHALETOIMETAMINE ÜLE EESTI!
Moduator AS = TIMKEN ametlik esindaja Eesti Vabariigis
Teisipäev, 21. märts 2017
8 Mets
Ostame kasvavD PeWVD UDLH}LJXst meWVDNLQQLsWXLG YLUQDstDWXG Y}VD MD UDLHMllWPHLG /}XQD (HVWLV
PakXPH
SXLGX KDNNLPLVH tHHQXst S}OGXGH MD NUDaYLGH SXKDstDPLVH tHHQXst Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee