Mets marts 2018

KUIDAS PLAANIDA UUE METSA ISTUTAMIST. PÄRNUMAALT TULEVAD MINIHARVESTERID. KUI KOHTUD KARUGA. MATKAME KOOS LÄBI EESTI

„Me pole metsa majandamise vastu – aga kindlasti ei ole lageraie selleks ainus võimalus.“ Rea Raus, MTÜ Kogukonna Metsad üks eestvedajaid

METS

Neljapäev, 22. märts 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Neljapäev, 22. märts 2018

2 Mets Rauno Volmar / Ekspress Meedia

Kuidas plaanida uue Tiit Blaat / Ekspress Meedia

Võib ju öelda, et puidule kõige kõrgema lisandväärtuse andmine on tikkude tegemine, kuna mõne grammi puidu eest saab küsida mitukümmend senti. Kui vaadata, kui palju see tihumeetri kohta teeb, siis on see superlahendus, lisandväärtus on sadades kordades. Aga kas tegelikult ka on?“ Raul Kirjanen, Graanul Investi omanik Äripäevas puidule lisaväärtuse loomisest

2,12

miljardi euroni jõudis eelmisel aastal Eesti puidu ja puittoodete eksport. See on kõigi aegade rekord, teatas Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit. Võrreldes 2016. aastaga on eksport kasvanud 11 protsenti, „Eesti puittooted konkureerivad maailmas väga edukalt selliste riikidega, nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Soome,“ ütles liidu tegevjuht Henrik Välja. „Oleme paarikümne aastaga ehitanud üles valdkonna, kus oleme maailmas juhtivate tootjate ja arendajate seas. Eesti on ekspordimahtude arvestuses olnud aastaid Euroopa suurim puitmajade eksportija.“ Eesti suurimad puidu ja puittoodete sihtriigid on Skandinaaviamaad, kelle endagi puidutööstus on kõrgelt arenenud, ja Suurbritannia ning Saksamaa.

Neljapäev, 22. märts 2018

Mets 3

metsa istutamist Kevad on parim aega uut metsa istutada. Enne raiesmikule minekut tuleb aga teha kodutööd: mis puuliiki, kuidas ja kui palju peaks istutama. Kui töömaht on suur, tuleb vaadata sedagi, kes saaks istutustöös aidata.

Esmalt tuleb teada, kas enne lageraiet oli tegemist n-ö küpsesse ikka jõudnud puistuga või pidi kehva terviseseisu tõttu raiuma hõrenenud metsa. Hõredaks jäänud puistus kasvavad rohttaimed ja ka võsa hästi, sellisel alal ei sobi kultiveerida väikseid puutaimi, sest hooldus pärast istutust on töömahukas. Puuliigi valikul on lihtsaim viis vaadata, mis puud seal enne raiet kasvasid ja kui hea tervise juures nad olid.

Taimelapsed vajavad kaitset Metsloomad on maiad just taimlast toodud taimede peale. Koos taimede valikuga tuleks mõelda ka nende kaitsmisele kutsumata huviliste, sealhulgas männikärsakate ja ulukite eest. Kasutusel on mitu võimalust. Uudsemad on vahatamine või liiva ja liimiga töötlemine männikärsakate tõrjeks, ulukitele söömiskõlbmatuks aitab aga taimi muuta lambarasva sisaldav preparaat.

Vahatamist saab tellida vaid potitaimedele. Kas tellida töödeldud taim või töödelda ise, on taimeostja otsustada. Kärsakate tõrjeks on taimi odavam töödelda taimlas, istutatud taimi töödeldes on nii vahendi kui ka aja kulu suurem. Ka metsaühistud oskavad aidata taimede töötlemisel – sealt saab küsida nõu, millised preparaadid on selleks tööks sobivaimad.

Tiit Blaat / Ekspress Meedia

Abiks kinnistu mullakaart Metsaomanik peaks teadma, mis muld on raiesmikul, sest see on puutaime toit. Lihtsaim viis on avada kinnistu mullakaart ja uurida, kas muld jaksab istutatavaid taimi toita. Metsa istutamiseks on paremad parasniisked ja gleistunud mullad. Enam levinud metsapuudele sobivamad toitumistingimused on kahkjatel, leetunud ja leedemuldadel.

Tähelepanu vajab ka puuliikide valguse- ja veevajadus. Levinumatest puuliikidest on näiteks harilik mänd ja arukask ning harilik haab valgusenõudlikud, harilik kuusk aga varjutaluv puuliik. Arukask ja harilik kuusk eelistavad kasvada parasniiskel viljakal mullal, sanglepale sobib märg, viljakas, liikuva põhjaveega kasvukoht. Seevastu harilik mänd võib kasvada äärmuslikes kasvukohtades – nii märjal kui ka kuival toitainevaesel pinnal, aga ka viljakal mullal. Harilik saar on noores eas varjutaluv, kuid pärat 10. eluaastat muutub valgusenõudlikuks.

Tasub meelde jätta, et enamik metsapuuliike on nõus kasvama happelise mullareaktsiooniga aladel, kuid kõvalehtpuud – harilik tamm, harilik saar, harilik jalakas – eelistavad neutraalset või aluselisemat mulda.

Poti- või paljasjuursed taimed?

Kui puuliik on valitud, tasuks mõelda, kas istutada potitaimed

Istikud telli aegsasti Taimi saab osta kahte moodi: kas otsida ise tootja-turustaja või tellida need metsaühistust. Ühistust tellida on kõige lihtsam – kui tellimus tehtud, jääb vaid oodata, millal tuleb teade, kuhu taimed tuuakse, ja siis toojale tasuda.

Ise tootjalt tellides tuleb kõigepealt leida taimekasvataja.

Metsaistutusmaterjali tarnivad taimetootjad-turustajad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris, mille leiab veebiaadressil https://mtr.mkm.ee/. See on avalik info ja nii saavad kõik huvilised leida sobiva hinna ja kvaliteedi suhtega taimekasvataja või -turustaja.

Paljasjuursete taimede puhul on hea, kui taimede taimlast väljavõtmise ja metsa istutamise vahele jääv aeg on võimalikult lühike. Suure taimenõudluse ajal, nagu meil viimastel aastatel on olnud, tuleks taimed kindlasti aegsasti tellida – muidu võib juhtuda, et taimi saab vaid siis, kui keegi on tellitud kogusest loobunud.

Siis võib aga parim istutusaeg juba möödas olla ja istutamine ei pruugi õnnestuda. Meie tavakevadel on sobivaimat istutusaega 4–6 nädalat. On väga oluline, et taim saaks võimalikult hästi ära kasutada mulla kevadist veevaru.

või paljasjuursed taimed – mõlemal on nii voorusi kui ka puudusi. Potitaimedega on lihtsam – istutamisel ei lõhuta taime juuri ja tänu sellele on oht, et taim saaks mulla kaudu seenhaigusnakkuse väiksem. Potitaime on tänu istutustorule lihtne mulda panna ja töö läheb mitu korda kiiremini kui paljasjuursete taimede puhul.

Potitaimed on aga kallimad ja vajavad ka ettevalmistatud maapinda, et rohttaimed neid ei

lämmataks. Üldjuhul on potitaimed poole nooremad kui paljasjuursed taimed ja seetõttu ka väiksemad, välja arvatud kaseseemikud. Paljasjuurse istiku muldapanek on tõsine töö. Enne istutamist tuleb näiteks kuuseistikutel kärpida juurepallist välja ulatuvaid juuri, istutustöögi ei lähe nõnda lobedasti kui potitaimede toru abil istutamine. Mida suurem on paljasjuurne taim, seda rohkem on tal kasvukohas vaja kohanemisaega.

Kui on valida, kas istutada paljasjuurset kuuseseemikut või istikut, tuleb kalkuleerida oma töövõimet. Istiku muldapanek nõuab aega, kuid taimel on paremad kasvama mineku eeldused, sest suurem juurekava aitab paremini taime toita. Seemikul on väiksem juurekava ja istutustöö edeneb jõudsamalt, kuid ekstreemsetes keskkonnaoludes (näiteks põua korral) ei suuda juured taime toita.

Valmista istutusala ette Maapinna ettevalmistamine hõlbustab istutamist ja loob ka taime kasvuks paremad tingimused. Ettevalmistamisviis sõltub kasvukoha tüübist: saab valida, kas lasta teha künkad või vaod. Viljakatel ja märgadel aladel tasub mõelda künka peale, parasniisketes ja kergema lõimisega muldadel on igati sobivad vaod.

Tihtipeale otsustab asja aga hoopis see, milline maapinna ettevalmistamise viis on võimalik piirkonnas, kus raiesmik asub. Metsaomanikul tasub kindlasti teha koostööd kohaliku metsaomanike ühendusega – kui masinad on kohale toodud, saavad kõik tahtjad vajalikud istutamise eeltööd tehtud. Näiteks kui kevadel plaanitakse istutamist, oleks hea maapind juba sügisel ette valmistada. Siis jõuavad künkad-vaod vajuda ja istutatud taimed ei jää õhku.

Kui palju taimi hektarile?

Raielangile vajaliku taimekoguse arvutamisel tuleb lähtuda sellest, et ühele hektarile oleks istutatud seaduses nõutud miinimumkogus taimi: harilikku mändi 3000 taime, kaseliike ja harilikku kuuske 1500 taime.

Kui masinraietega jääb osa raiesmiku pinnast oksavallide alla, võiks arvestada kuuse kultiveerimisel istutustihedust 2000 taime hektarile, mis tähendab, et taimeridade vahe on 2,5 meetrit ja taimede vahekaugus reas 2 meetrit. Praktikud arvestavad, et 20% raielangi pinnast jääb oksavallide alla ja istutamist vajavat pinda jääb siis 0,8 ha – sellele pinnale saab istutada 1600 kuuse- või kasetaime.

EDA TETLOV keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

RISTI-RÄSTI LÄBI EESTI: juubeliaasta suur ühismatk Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kingib Eestile 100. sünnipäevaks kogu riiki hõlmava matkateede võrgustiku, kus 6.–25. augustini on plaanis suur ühismatk.

Kahele Eestit läbivale RMK matkatee harule Oandult Iklasse ning Perakülast Ähijärvele tuleb augustikuus juurde kolmas – üle 600 kilomeetri pikkune matkatee Penijõelt Kauksi. Valmiv matkateede võrgustik jääb üle 1800 kilomeetril pakkuma liikumis- ja avastamisrõõmu paljudeks aastateks. „Avame matkateede võrgustiku augustis juubeliaastale kohaselt suure ühismatkaga, kuhu on oodatud nii suured kui ka väikesed matkahuvilised,“ ütles RMK külas-

tuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo. „Matku juhivad kogenud matkajuhid, kellega eksimist karta pole ja kes pajatavad põnevaid jutte loodusväärtuste, matkatarkuste ja ka matkateele jääva saja loo kohta.“ Nimelt on kõigi kolme matkatee haru ääres kokku kaardistatud sada huvitavat ja olulist lugu sellest, mis Eesti vabariigis 100 aastaga on neis paigus on juhtunud.

Kõik saja loo tahvlid saavad loodusesse paika ühismatka alguseks. Suveks saab valmis ka mobiilirakendus RMK 100, mis sisaldab vajalikku teavet matkateel matkamise ja sealsete kultuuriobjektide kohta, aga ka mõistatus-,

Ald

oL uud

jutustamis- ja avastusmänge.

Suurel ühismatkal 6.–25. augustini matkatakse nii jalgsi kui ka jalgratastel. Rühmad alustavad liikumist matkatee otspunktidest Kauksist, Ähijärvelt, Penijõelt, Perakülast, Iklast ja Oandult ning kohtuvad 25. augustil matkapealinnas Aegviidus, kus peetakse lõpupidu. Kõige pikem ühismatka lõik on Perakülast Aegviitu, see kestab 20 päeva ja on 627 km

MÜÜ oma vana ning OSTA uuem ja parem!

pikk. Vahetuva koosseisuga matkagruppe on kuus, igas rühmas kõige rohkem 25 liiget.

Matkadega saab liituda kas valitud etappideks või kogu matkaks.

Esimesed kiired on end oma lemmikharule matkateel juba kirja pannud. Registreerimine kestab juulini või kuni kohti jagub. Matkapäeva hind täiskasvanule on 9 eurot, 7–13aastastele 5 eurot, hind sisaldab sõitu matkale ja matkalt ära, matkasööki kolm korda päevas ning varustuse ja jalgrataste vedu. Täpse info matkalõikude ja registreerimise kohta leiab RMK kodulehelt: http://rmk100.ee. Allikas: RMK

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

KA RENDIMASINAD!

Neljapäev, 22. märts 2018

4 Mets

Metsa saab mßßa nii, et see jääb meile alles Verivärske MTĂœ Kogukonna Metsad asutamise Ăźks eesmärk on osta metsi, et need jääksid alles – nii endisele omanikule kui ka kohalikule kogukonnale. „Sageli ei mßß inimesed oma metsa kergel käel,“ Ăźtleb haridusteadlane ja jätkusuutliku arengu asjatundja Rea Raus, kes on vastse mittetulundusĂźhingu Kogukonna Metsad Ăźks eestvedajaid. „Näiteks vĂľib juhtuda, et inimene on rahahädas. Ehkki sĂźda tilgub selle mĂľtte juures verd, on ta sunnitud mßßma oma kodumetsa, mis ehk polegi veel päris raiekĂźps - vĂľi on koduaknast paistev vanaisa istutatud metsatukk lihtsalt emotsionaalselt oluline. Meie pakume sellisele omanikule veel Ăźht väljapääsu: mßßa mets MTĂœle Kogukonna Metsad ja säästa see sel moel lageraieohust.“ Kogukondliku metsaĂźhistu

Pärnumaa me tÜÜs Soome p IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Peale lageraie on metsa majandamiseks veel hulk vĂľimalusi,“ Ăźtleb Rea Raus. Heiko Kruusi / Linnaleht asutamine oli Rea Rausil ammu mĂľtteis mĂľlkunud, otseseks tĂľukeks sai aga uudis, et tema kodukandis, Matsalu rahvuspargi lähedal läheb lageraiesse metsafirmale kuuluv mets, millele firma alles eelmise aasta lĂľpus tellis säästva metsamajandamise kava, mis näeb ette harvendusraiet. „See on ilus ja vana mets – väärtuslik ja kallis,“ Ăźtleb Rea Raus. „Kahjuks on nendel sĂľnadel minu ja metsafirma jaoks väga erinevad tähendused.“ Rea Raus pani oma muremĂľtted kirja Facebookis ja paari tunniga olid sajad inimesed avaldanud toetust ning jaganud oma lugusid. See saigi tĂľukeks teha pikalt mĂľlgutatud plaan teoks: asutada Läänemaal kogukondlik metsaĂźhistu, mille kaugem eesmärk on jätkusuutlik metsahoid nii, nagu see peakski olema – inimese ja

metsa koostoimimisena. „Me ei arva, et metsi ei peaks majandama, aga kindlasti ei ole lageraie selleks ainus vĂľimalus. Ei saa ainult majanduskasvu vajalikkuse Ăľigustusega piiramatult meie loodust laastada,“ on Raus veendunud.

Esimese kogukondliku metsaĂźhistu asutajad loodavad, et nende algatusel on järgijaid. „Niisugune Ăźhistu vĂľiks olla olemas igas maakonnas,“ Ăźtleb Raus. „Nii saaks osta välja kohalikule kogukonnale kĂľige olulisemad metsad, et tagada neis jätkusuutlik metsahoid.“ Kaasa saavad lßßa ka need, kes nßßd kunagisest kodukandist kaugel: annetusega Ăźhistule saab oma panuse anda igaĂźks, kellele Eesti metsade käekäik korda läheb.

MTĂœ Kogukonna Metsad arveldusarve on EE172200221068894383 (Swedbank), selgitusse kirjuta „Metsa heaks“ ja oma nimi. Kuni Ăźhistu koduleht veel valmis pole, jagatakse infot Facebookis. Kes tunneb, et tahaks rohkem ära teha, oma oskuste-teadmistega metsade jätkusuutlikule arendamisele ja arukale majandamisele kaasa aidata, sel tasub Ăźhistuga Ăźhendust vĂľtta, et selle liikmeks astuda. IA MIHKELS

Pärnumaale sattudes vĂľib juhtuda, et kusagil hakkab metsa all silma harvendusraiet tegev harvester: tÜÜd teeb nagu langetaja ikka, aga on tavapärasest väiksem, manÜÜverdab käbedalt puude vahel ega jäta pinnasesse sĂźgavaid rÜÜpaid. Usewoodi nime kandvaid metsamasinaid saab näha mĂľnes teiseski maakonnas. „Esimese sedasorti masina tĂľime endale Soomest kolm aastat tagasi,“ Ăźtleb metsakonsulent Tiit Kosenkranius. „See on toodetud soomlaste perefirmas, isa-poega Useniused kahekesi seal nokitsevad neid teha.“ Praeguseks on mitme riigi metsades askeldamas ligikaudu 70 masinat, mis kannavad Usewoodi nime – esimene pool tuleb firmaomanike perekonnanimest Usenius, teine pool on rahvusvaheliselt mĂľistetav ingliskeelne sĂľna wood – mets. „Uuemat tßßpi masinaid on neil kĂźmmekond ja see mudel, millega meie siin tegutseme, on neist järjekorranumbriga 1,“ Ăźtleb Kosenkranius.

Raam Eestis, elektroonika Soomes Nßßd on väikeharvesteride ehitamisel mängus ka Pärnumaa meistrimeeste käsi: seni on kahasse valmis tehtud kolm masinat. Soome firmaomanik on

‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine

‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP

käinud kohalikke mehi välja Ăľpetamas ja olnud monteerimisel abiks. „Siin paneme kokku alusraami, kogu elektroonika paigaldatakse aga Soomes. Masin on kĂľigiti nßßdisaegne: juhile on abiks arvuti, kabiinis on mugavate tÜÜtingimuste tagamiseks soojendus- ja jahutussĂźsteemid,“ räägib Kosenkranius.

Soomlastega koostÜÜs pßßtakse algselt eraomanikele-asjaarmastajatele mþeldud mudelit tasapisi arendada, katsetades aina suuremate tÜÜmahtudega, sest eesmärk on nende masinatega teenust pakkuda. „Meie tÜÜ käib peamiselt kolme mehega: mina ajan metsaßhistu asju ja valmistan harvesterile tÜÜjärge ette, Tþnu

63

0(76

• • • • • • • • • • • • • • • •

Pþllumajandus-, tÜÜstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.

DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

Kummiroomikud koppadele.

Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.

SĂľidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

Valuveljed-suurim valik.

Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

TĂľstukite, laadurite rehvid, veljed.

Elastikrehvid.

Lumesaha kummiplaadid.

CHAMPION þlid (täisvalik sþiduautost rasketehnikani).

ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885

Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

Hea metsaomanik!

OSTAME:

kasvava metsa raieĂľigust, metsamaterjali, metsa- ja pĂľllumaad

PAKUME:

head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust

Tiit Reitel,

tel 506 0288, tiit@artiston.ee

urbgrupp@gmail.com

•

Taavi Saar, tel 501 8365

tel 508 9955, taavi@artiston.ee

Neljapäev, 22. märts 2018

Mets 5

eistrimehed ehitavad koosperefirmaga miniharvestere

Erakogu

Tiivel ja Richard Verlin töötavad masinate monteerimise kõrvalt kordamööda harvesteri ja kokkuveotraktori peal. Viimane on praegu samuti katsetamisjärgus: miniharvesteriga sama mõõtu, poolteist meetrit lai – mahub hästi puude vahelt läbi ja tänu sellele pole metsa vaja teha eraldi kokkuveoteid,“ kirjeldab Kosenkranius väikefirma igapäevatööd. Ta märgib, et senise kogemuse põhjal on masinad end igati õigustanud. „Kolmest osaliselt Eestis ehitatud masinast kaks töötab Pärnumaa metsades ja kolmas Väike-Maarja kandis.“ „Eriti hästi sobib niisugune miniharvesteri-kokkuveotraktori kooslus, mida meie nüüd kasutame, tegema esimest harvendust noores metsas, kuhu suuri masinaid ei raatsigi veel peale lasta, kuid kus kvaliteetse puidu kasvatamiseks tuleks harvendusraiet ikkagi teha, et allesjäävatele puudele kasvuruumi anda,“ räägib Kosenkranius, juba mitmenda põlve metsamees.

Masin kaalub kaks ja pool tonni, metsakinnistule veetakse see sõiduauto treileriga – ei mingeid rööpaid. „On ikka vahe, kas

noore metsa all möllab 11 tonni kaaluv masin või selline paaritonnine,“ ütleb Kosenkranius. „Pehmema maaga piisab meie väikesele masinale paarist külmakraadist, et pinnas teda kannaks, või mõnest oksast ratta all, et mitte sisse vajuda ja roopaid jätta. Tunnis jõuab miniharvester lõigata paar tihumeetrit peenikest metsa: langetab, laasib oksad, järkab tüve ja seab virna.

Teenus metsaomanikele Erametsaomanikule-talupidajale, kes oma metsast peamiselt iseenda tarbeks küttepuid teeb, on Usewoodi miniharvester Kosenkraniuse hinnangul Eesti oludes kallivõitu. „Müüdud on neid peamiselt Põhjamaadesse,“ teab ta. „Üks müüdi Islandile, sellel pidavat aasta peale kogunema 20 töötundi – meil tuleb keskmiselt 2000. Aga no kui inimene tahab, et tal oleks selline masin ja saab seda endale lubada – miks mitte.“ Väikeharvesteriga saab mingis koguses teha peenpalki paberija hakkepuiduks – puu jämeduse piirmäär on 23 cm. Ka saab harvesterile panna külge võsaketta ja teha valgustusraiet.

Pärnumaa mehed pakuvad oma väikeste harvesteride-vedajatega teenustöid. On ju palju metsaomanikke, kes mõne metsakinnistu vanavanematelt pärinud või kingituseks saanud, ise elavad aga sellest metsast kaugel, ei tea metsa majandamisest suurt midagi, aga tahaks siiski, et see püsiks heas korras. „Siin saabki metsaühistu omanikele appi tulla,“ ütleb Tiit Kosenkranius, kes peab konsulendiametit metsaühistus Ühinenud Metsaomanikud. „Vaatame tema metsa üle, teeme metsamajanduskava, kui seda pole, ja lepime omanikuga kokku edasise tegevuse üksikasjad – inimeste soovid on ju erinevad. Meie teenuse kasutajate seas on nii metsaomanikke, kellega me silmast silma kohtunud polegi, kui ka selliseid, keda oleme näinud ehk korra-kaks – suhtlus käib enamasti interneti ja telefoni vahendusel. Metsal on aga kogu aeg pilk peal ja see on korralikult hooldatud.“ Väikeharvesteride teenust on seni pakutud peamiselt Pärnu- ja Viljandimaal. Masina transportimine on aga lihtne – miski ei takista minna ka kaugemale tööd tegema.

Usewoodi Pärnumaa metsades töötavad langetusmasinad ja kokkuveotraktorid pole Eestis ainsad, paar masinat on mujalgi Eestis.

Soomlaste firmal on töös ka kombimasin, mis nii veab kui ka langetab. Üks selliseid on müüdud Saksamaale, teine on minemas Rootsi.

Usewoodi esindus Pärnumaal Pärnumaal on nüüd ka väike Usewoodi esindus, kus needsamad mehed, kes siin masinaid osaliselt kokku panevad ja nendega iga päev töötavad, pakuvad Usewoodi harvesteride-kokkuveotraktorite garantiiremonti ja vajadusel ka hooldust. „Tasapisi arendame nii masinaid kui ka tugiteenuseid,“ ütleb Kosenkranius. „Huvi on miniharvesteride vastu, millesse nii mõnigi alguses väga skeptiliselt suhtus, üsna suur, ikka käiakse vaatamas-uurimas. Arvestades masina väikestest mõõtudest tulenevat metsasäästlikkust, madalaid käituskulusid ja liikuvust, on minimasinate tööpõld meie metsades üsna suur.“

HEA VALIK ERATARBIJALE OMA PUIDU TÖÖTLEMISEKS. 4. aprill DEMOPÄEV!

kell 11–14, Harjumaal, Kurtnas

ELEKTRIMOOTOR – 4 kW 3588 € 3450 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti!

BENSIINIMOOTOR – 14 hj 4020 € 3850 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti!

+372 51966188, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee

* Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Kampaania kuni 30. aprill 2018.

AIATÄHT TALLINN Tuleviku tee 10, Peetri Tel 5558 5709

AIATÄHT SAKU Tehnika 7, Saku Tel 5324 4296

OSTAME SAARTE METSAMAJANDUSE OÜ

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

Forest Reserves OÜ +372 515 6858 info@forestreserves.ee www.maa.ee

Metsakinnistute ja raieõiguste ost

Ringtee 14, Kuressaare Terminal mob 53 411 444 Kontor tel 453 3974 www.metsamajandus.ee

Neljapäev, 22. märts 2018

6 Mets

Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.

HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS tel 504 4950, 5400 5250 e-post info@metsaomanik.ee

Kohtume Tartu Maamessil 19.-21. aprillil!

MESSISOODUSTUS 5% www.metsaomanik.ee

Mida teha, kui juhtud metsas kokku karuga Karud, meie metsade suurimad kiskjad, ärkavad talveunest, annab teada Eesti Jahimeeste Selts: juba paar nädalat tagasi on siin-seal lumel nähtud karujälgi.

Jahimeeste hinnangul elab Eestis vähemalt 700 karu – populatsioon on väga heas seisus.

Viimastel aastatel on karu toidulaud olnud Aafrika seakatku tõttu rikkalik, sest karu armastab raibet rohkem kui värsket liha. Karu on Eestis jahiuluk, keda kütitakse kahjustuskohtades ning inimpelguse säilitamiseks.

2016. aastal kütiti 55 ja 2017. aastal 54 karu.

Karu ei ole inimesele tavaliselt ohtlik, aga ettevaatlik tasub temaga metsas kohtudes kindlasti olla, eriti siis, kui teed juhtuvad ristuma emakaruga, kellel on pojad. IA MIHKELS

Jahimeeste soovitused z Anna endast märku. Karu kuuleb väga hästi, seepärast tee looduses liikudes aeg-ajalt valju häält või kolista millegagi.

Sellega annad karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele – seda signaali mõistab karu väga hästi.

Karude elualal ära liigu üksi, katsu leida endale kaaslasi. z Karupoegi märgates taandu kohe. Kui satud ema ja poegade vahele, oled väga suures ohus, ära mine lähemale, vaid ürita taganeda samas suunas, kust tulid. On väga tõenäoline, et emakaru ründab poegade kaitseks viivitamatult ohu allikat ehk sind. z Ära mine uru lähedale. Karu võib endale uru kaevata ka mäekülje sisse või vanasse karjääri. Kui sina või su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa ka koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled sina, sest

koeral on palju paremad võimalused jalga lasta. z Eemaldu, kui oled leidnud murtud uluki. Karu võib olla kusagil läheduses ja valvata oma saaki. Karu murtud uluk on sageli peidetud kas sambla või okste alla, vahel on loomakere osaliselt soosse uputatud. z Ole ettevaatlik ka koduõuel.

Tihti kolavad toiduotsinguil karud ka maja- või suvilahoovides.

Kui elad karudega ühe kandis, tee pimedal ajal välja minnes kõva lärmi. Päeval lähikonnas karu märgates ära hakka teda pildistama, vaid peleta loom kolistamise või valjude hõigetega majast eemale. z Ära jälita ega lähene karule. Metsloomaga kokku juhtudes ära hakka teda jälitama või karupoegadega tegelema. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda. z Hoia koer enda lähedal. Vabalt ringi liikuv koer võib karule peale sattuda. Kui kuuled koera ägedat haukumist, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni la-

gedam koht. Karu eest põgenedes otsib koer kaitset inimese juures, karu aga võib koera mõnda aega jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed aegsasti, mis toimub. z Püüa säilitada rahu. Tagane aeglaselt, räägi karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut, tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt, kisa võib ta selles olukorras tõlgendada agressioonina. Ära vaata karule silma – talle tähendab see kutset võitlusele. Ära roni puu otsa – karu ronib palju paremini ja kiiremini. z Heida maha ja ära liiguta.

Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali, kaitse pead ja kaela kätega ning teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata, sest karu on igal juhul kiirem. z Karusid ei tohi toita. Kui elad maal, kus läheduses on karude elupaigad, ära jäta toiduaineid ööseks välja. Ära jäta kunagi oma suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid: kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob tema inimpelgus. Alliks: Eesti Jahimeeste Selts

Maaülikool ootab teateid piirikividest Eesti Maaülikooli geomaatika õppetool on esitanud üleskutse kinkida Eesti vabariigile sünnipäeva puhul 100 erinäolist piiritähist, et jätta nii jälg meie piirimärkide ajalukku.

Eestluse ja omariikluse säilimise seisukohalt on aastakümneid peetud oluliseks maa omamist. „Sellest lähtuvalt on olulisel kohal olnud omandi tähistamine ja pii-

ritlemine,“ selgitas maaülikooli geomaatika õppetooli dotsent Aive Liibusk. Piiripunktide tähistamiseks on Liibuski sõnul kasutatud eri märke, näiteks piirikive, kupitsaid ja vaiu, vahel ka loomingulisemaid lahendusi, näiteks vanu autorehve. Maaülikooli geomaatikud kutsuvad kõiki maaomanikke, metsaskäijaid ja matkaselle jäädvustama piirikivisid ja huvitava-

maid piiritähiseid. Fotod saab üles laadida keskkonda https:// geomaatika6ppetool.wixsite. com/100piirim2rki, juurde saab lisada piiritähise täpse asukoha ja ka sellega seotud loo – kui see on teada.

Lisainfot saab telefonil +372b7313196 (Aive Liibusk, Eesti Maaülikooli geomaatika õppetooli dotsent). Allikas: EMU

Neljapäev, 22. märts 2018

Mets 7 Aldo Luud

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Ostame

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Järgmine erileht

Järgmine erileht

Mets

Kodu ja ehitus

ilmub 24. mail

• kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid

Pakume • puidu hakkimise teenust • põldude ja kraavide puhastamise teenust

ilmub 30. aprillil

Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 või kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

Neljapäev, 22. märts 2018

8 Mets

METSARAHU MANIFEST Miks pöördub Vabaerakond avalikkuse poole manifestiga kõikide Eestimaa metsade kaitseks?

Oleme teinud valitsusele korduvalt ettepanekuid muuta senist metsanduspoliiti kat. Oleme kirjutanud, rääkinud, miitingutel protesteerinud. Ent metsaraie Eestis üha hoogustub.

Leiame, et on viimane aeg sõlmida ühiskondlik kokkulepe tasakaalukaks metsade majandamiseks. Eesti metsad on meie ühine rikkus. Jätkates metsaraiet praeguses tempos, on Eesti poole sajandi pärast kaetud valdavalt raiesmike või võsaga.

Vabaerakond on seisukohal, et Eesti metsad vajavad tasakaalukat majandamist.

Metsade raiumine peab olema vastavuses metsade samaväärse taastumisega. Nii meie elukeskkonna hoidmiseks kui ka tulevastele põlvkondadele metsa säilitami seks tuleb ühiskonnas sõlmida järgmised kokkulepped:

1.

2.

3.

4.

5.

Eestis tuleb kuni ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseni kehtestada kõikidele riigi metsadele raielimiit mitte rohkem kui 6 miljonit tihumeetrit aastas. See võimaldab metsadel taastuda senistest üleraietest.

Tuleb lõpetada seadustatud lageraied meie looduskaitsealadel.

Eesti metsad ja elukeskkond ei tohi sattuda suurtööstusliku tselluloositootmise surve alla. Planeeritava tselluloositehase asukohta, keskkonnamõjusid ning tootmismahte tuleb enne otsustamist põhjalikult ja kriitiliselt analüüsida.

RMK pole mitte riigi metsade peremees, vaid majandaja.

RMK puhul tuleb lahendada huvide konflikt: ise kavandan, ise korraldan raiumise, ise võtan raha endale.

Keskkonnaministeeriumi kantsler ei tohi esindada puidutöösturite huve.

6.

Eesti metsade statistika tuleb muuta usaldusväärseks.

7.

8.

9.

Lageraiete asemel tuleb rakendada püsimetsandust ühes selleks sobiva tehnikaga.

10.

Vabaerakonna esimees loeb ette Metsarahu Manifesti Kasemetsa raielangil.

Andmed mittemajandatavate ja majanduspiirangutega kaitsealade metsade kohta peavad olema eraldi esitatud.

Eesti metsade majandamisel peab hakkama eelisarendama kõrge väärtusega puidu töötlemist.

Metsade raiet tuleb eeloleval kümnendil reguleerida nõnda, et järgmise poole sajandi jooksul ei tekiks Eestis kvaliteetpuiduga kümnendite pikkuseid lünki.

Metsloomade arvukuse reguleerimisel tuleb leida kompromiss jahimeeste, loodusturismi arendajate ning metsa- ja maaomanike huvide vahel.

Vabaerakond kutsub kõiki toetama Metsarahu Manifesti oma digiallkirjaga veebilehtedel:

www.petitsioon.ee või

www.rahvaalgatus.ee Vaid meie inimeste ühiselt väljendatud tahe saab tuua soovitud muutused metsapoliitikas.