LINDUDE PESITSUSAEG NÕUAB METSATÖÖDES PAUSI. LOODUSPILTNIK METSAELUST. KES VEAB PRÜGI METSA? OODATA ON ÜRASKIPUHANGUT
„Loodusesse viidud jäätmed ei riiva ainult silma – need on keskkonnale ja metsaelustikule ohtlikud.“
METS
Andres Sepp, RMK peametsaülem iga-aastasest sest prügikoristusest, millele mullu kulus 98 000 eurot.
Neljapäev, 19. märts 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus T
Sven Arbet
Villa Cartelloni OÜ Tel 511 7719
Metsakinnistute ost
Põllumaade ost
Raieõiguste ost
Hake ja Küte OÜ
Virnastatud võsa ja raiejäätmete ost Lõuna-Eestis
Saepuru ost
Sae- ja mööblitööstuse jääkide ost
Võsastunud põllumaa ja kasvava võsa ost
www.telver.ee • telver@telver.ee • Tel 5693 9253
Neljapäev, 19. märts 2020
2 Mets Martin Ahven
Hoia tervist – mine metsa! Koroonaviiruse kiire leviku tõttu tasub rahvarohketest kohtadest eemale hoida. RMK soovitab minna – kas üksi või koos perega – loodusesse liikuma, et värskes õhus hoida tervist ja tugevdada immuunsüsteemi. RMK haldab riigimetsas 3100bkm tähistatud õppe- ja matkaradu. Loodusrajad on varustatud loodusväärtusi tutvustavate ning looduses käitumise juhiseid sisaldavate infotahvlitega, need annavad hea võimaluse tervistava jalutuskäigu ajal täiendada oma teadmisi loodusest. „Just praegu on parim aeg otsida looduses kevade märke,“ ütles RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo. „Näiteks on rändlinnud juba jõudnud talvitumast tagasi Eestisse ning juba mõnda aega on metsas õitsemas näsiniin ja kevadlilled.“ RMK matkarajad, lõkkekohad ja metsamajad on endiselt kõigile huvilistele avatud. „Looduses liikujaile pakuvad puhke- ja peatumisvõimalusi 738 lõkkekohta, 59btelkimisala, 27 metsaonni ja 20 metsamaja. Loodusesse minejale on abiks RMK veebileht www. loodusegakoos.ee ja RMK rakendus Loodusega Koos, kust leiab lähiinfot metsapuhkuse korraldamise kohta. Telefoni või meili teel võib nõu küsida ka RMK külastuskeskustest. RMK
NB!
Koroonaviiruse levimise ajal tasub kõikjal järgida põhimõtet „Ära möödu must lähedalt!“. Ka matkarajale minekut plaanides vali mõni kõrvalisem kant ja väldi kõige menukamaid paiku – Viru raba, Keila-Joa park jt – kus võib rahvast olla nagu laulupeol.
Lindude pesitsusaeg nõuab pausi metsatöödes Karl Adami
Nõuandeid metsaomanikule
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke üles olema lindude pesitsusajal tähelepanelik ja plaanima metsatöid vastutustundlikult. Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa tõdeb, et suur osa metsaomanikke on vabatahtlikult otsustanud kevadel lindude pesitsusajal metsatöödes pausi pidada. Nii tehaksegi kevadel metsas vaid neid töid, mida ei saa kuidagi edasi lükata. Erametsaliit on koostanud soovitused kevadel metsas toimetajaile. Need sisaldavad kasulikku infot kevadsuviste metsatööde plaanimiseks. Juhendmaterjal toob välja aspektid, millele erinevat tüüpi metsades tähelepanu pöörata, ning jagab omanikele ja metsa majandajatele nõuandeid, kuidas linde võimalikult vähe häirida. Metsatöid kavandades tasub metsaomanikul kindlasti võtta ühendust ka oma piirkonna metsaühistuga, kust saab asjatundlikku nõu.
Lindudele oluline aeg „Kevadine pesitsus on lindude eluringis oluline aeg,“ ütleb Ando Eelmaa. Ta tõdeb, et totaalsete piirangute kehtestamine pole siiski mõistlik. „Kevade ja lindude saabumist ei ole võimalik seadusesse kirja panna. Mõnel aastal tuleb kevad varem, mõnel aastal hiljem. Kõige parem olukorra hindaja on inimene, kes metsas iga päev toimetab.“ Metsamees rõhutab, et pole õiglane panna kogu keskkonna-
z Kõige linnurohkemad on lehtpuu enamusega laaneja salumetsad (jänesekapsa, sinilille, naadi kasvukohatüübid). Kui võimalik, hoidu nendes metsades raiete tegemisest lindude pesitsusperioodil (aprilli keskpaigast juuli alguseni). Lageraiet tuleb neis metsades pesitsusperioodil vältida. z Linnurohkuselt järgnevad õhukese turbakihiga viljakal mullal kasvavad soovikumetsad (sõnajala, tarna, angervaksa kasvukohatüübid), kus kasvavad kuuselehtpuu segametsad, sanglepikud ja sookaasikud. Ka seal on lindude suurimaks häirijaks lageraie. z Pohla ja mustika palumetsades ning jänesekapsamustika palumetsades on domineerivaks puuliigiks mänd, segametsas on ka kuuske ja lehtpuid. Oht linde häirida on siin kõige suurem aprilli keskpaigast juuli alguseni. z Nõmme- ja kõdusoometsad ei ole nii linnurikkad kui eelloetletud metsatüübid, siiski tasub ka sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi männikutes võimalusel vältida aktiivseid raietöid mais-juunis. z Siirdesoo ja rabastuvate metsade linnustik on üsna vaene, häiringuteks kõige tundlikum aeg on mai keskpaigast jaanipäevani. Et aga need metsad on ka kanaliste elupaik, siis tuleks metsamajandustöödega ettevaatlik olla juba märtsi keskpaigast.
vastutust maal elavate inimeste õlgadele. „Mingil ajal raie täielik keelamine tooks endaga kaasa töökohtade ja sissetulekute vähenemise just maal,“ ütleb Eelmaa. Liigne reguleerimine võib tõsta ka puidu ning toasooja hinda. „Peame suutma leida tasakaalu eri huvide vahel ning keelamise asemel vajalikke metsatöid paremini plaanima.“ Eesti Erametsaliidu nõuannetes metsaomanikele on muu hulgas välja toodud, et inimtegevusele on kevadisel ajal kõige tundlikumad lehtpuumetsad, lindude arvukuselt järgnevad neile segametsad. Neis metsa-
des tuleks lindude pesitsusajal lageraietest hoiduda. Eelmaa märgib, et lindude arvukust mõjutavad paljud tegurid: väikekiskjate arvukuse kasv tänu marutaudivaktsiini tõhususele, autostumine, väetiste kasutamine, putukate vähenemine jmt. „Üleeuroopalise uuringu kohaselt on metsalindude arvukus püsinud viimasel kümnendil üsna ühtlasel tasemel, kuid märkimisväärselt on vähenenud põllulindude hulk,“ ütles Eelmaa. „Vastutus looduse hoidmise ja püsimise eest lasub aga meil kõigil.“
Kui kevadsuviseid raietöid ei saa edasi lükata z Jäta langile säilikpuid ja väldi kevadsuvel lageraiejärgset lankide puhastamist okstest ja muust risust – sellel on soodne mõju maapinnal pesitsevatele liikidele. z Säilita õõnsustega puud, lamapuit ja tüükad. z Linnurikkuse säilitamiseks tuleks metsa majandamise käigus säilitada puistute alumised rinded, järelkasv ja alusmets – paljude linnuliikide pesitsus- ja toitumiskohad. z Kui raie eeldab võsa/alusmetsa eemaldamist, siis tee seda enne pesitsusperioodi algust. z Paigalda kavandatava raiealaga piirnevale alale pesakaste. z Tee raietööd võimalikult lühikese ajaga. Allikas: Eesti Erametsaliit
Neljapäev, 19. märts 2020
Mets 3
.(5*(
Neljapäev, 19. märts 2020
4 Mets
s u d o o l u l Metsae a g u g l i p fi a fotogra KARL ADAMI
loodusfotograaf
Meie metsad on ajast aega olnud üks Eesti visiitkaarte ja nende lugu aitavad peale Eesti külaliste levitada ka kohalikud piltnikud. Oma loodusretkedelt kaasa toodud saagiga teevad nad metsaelu hetked avalikkusele kättesaadavaks, muidu jääks need paljudel nägemata. Praeguses nn metsasõjas näib olevat kaks äärmust, kes mõne kõrvaltvaataja silmis ei suuda leida seda ühist joont ega kompromissi. Üks näeb metsas puitu ja ühikuid, teine volt-tardnahkise, vainurästa ja paljude teiste elupaika. Sõnumeid väänatakse kas teadmatuse tõttu või sihilikult, aga minugi üllatuseks saab haritudki metsameeste kirjutistest lugeda näiteks metskassidest, kes tegevat metsalindudele suuremat kahju kui kevadsuvine raie. Olen õige mitu korda juhtunud kuulma ja lugema seisukohta, et on äärmiselt eluvõõras järeldada autoaknast nähtu põh-
jal, justkui langeks meie metsi viimasel ajal rohkem. Siiski kumab ka viimaste aastate ametlikust statistikast uuendusraiete, sealhulgas lageraiemahtude suurenemine. Sestap annab ka n-ö autoaknaturism olukorrast siiski päris hea ülevaate. Seda pilti võimendavad istikutega uuendamata või looduslikule uuendusele jäetud, kuid vaevaliselt sirguvate puudega langid. Muidugi ei jää soodsa pinnasega metsamaa meie kliimas alaliseks tühjaks, kuid selge on ka, et raie-eelse metsa kujunemine võtab kõvasti aega.
Looduspiltnik tunneb oma kontorikaaslasi Enamik looduspiltnikke kuulub nende inimeste sekka, kes vaatavad ja näevad meid ümbritsevat süvitsi, tänu sellele ei saa loodusloo talletajate kohta ka väita, et nad avaldavad arvamust pelgalt autoaknaturismi toel. Nad ei pruugi olla kursis metsanduspraktikatega, kuid loodust tunnevad nad hästi. Ilmselgelt on suured raiemahud jututeemaks piltnikegi seas ja mis seal salata: need loodusfotograafid, kelle põhikontoriks on mets,
peavad olema märksa leidlikumad, kui näiteks kümme aastat tagasi. Tavapärased rajad on selle ajaga drastiliselt muutunud – oluliselt kiiremini, kui loodus oleks neid radu kujundanud. Minu põhihuviks looduspiltniku ja -operaatorina on sulelised. Meie metsades toimetab neid ligi 110 liiki, kellest peaaegu igaühel on omad kindlad eelistused elupaikadele ja toidu-
lauale. Kui näiteks metskiurud ja väike-lehelinnud saavad hakkama ka lageraielangil, ei saa oodata, et vanametsalembesed väike-kärbsenäpid või laanepüüd valiksid endale tavapärase elupaiga asemel uueks koduks latiealise majandatava puhtpuistu või sootuks lageda platsi. Ühtlaselt ebaühtlased ning rohkete vanade puude ja lamapuiduga metsad ei teki paraku üleöö ega
ka mõne aastaga pärast istutamist. Kuigi mul tuleb metsades sageli ette ka juhukohtumisi, on päris paljud fotodele ja liikuvale pildile talletatud hetked siiski tõsise eeltöö tulemus. Kui tahan pildile püüda värbkakku, õpin kõigepealt üksikasjalikult tundma tema häälitsusi, pööran tähelepanu levikule ja eelistustele (näiteks millisest metsast
leiaks värbkakk hõlpsasti leethiiri, mida eelistab omakorda leethiir jne). Tuleb aga arvestada, et iga isendi käitumine ja suhtumine on isesugune. Nii võivad ühe liigi üheksa isendit mind nähes pageda, kümnes võib mu kohalolekut aga ootamatult rahulikult võtta. Veel keerulisemaks läheb asi vanametsalembeliste liikide puhul, sest üksi vana segapuistu veel ei taga, et
Neljapäev, 19. märts 2020
Mets 5 Karl Adami
WWW.VINTS.EE
seal leidub soovitavat liiki – rääkimata sellest, et ega meil ülemäära palju bioloogiliselt küpset metsa enam olegi. Ulatuslikud raied on ka minu töid ja projekte mõjutanud. Näiteks möödunud aasta lõpul avastasin, et piirkonnas, kus teadsin toimetavat 13 laanepüüpaari, oli riigimetsa võetud mitu metsateatist. Need ei ilmunud piirkonda kõik korraga – teatisi tilkus
paar kuud (eriti palju vastu raie algust) ning lõpuks mõjutasid raied piirkonnas peaaegu 90 hektarit, sealhulgas paljude harva kohatavate liikide elupaiku. See oli väga suur häiring, mille mõjusid näen iga päev metsades liikujana siiani. Metsaportaali sagedase külastajana nägin neid teatisi küll piisavalt kaua ette, tänu sellele suutsin plaanitud videoloo täht-
aega aegsasti edasi nihutada, et hakata välja selgitama laanepüüde elupaiku mujal. See on aga aeganõudev töö – ja neid paiku ei teki üleöö juurde. Mõistagi on majanduslikult tulusam raiuda ühes piirkonnas ühekorraga, kuid nõnda võetakse mõjutatavatelt liikidelt läheduses sobivad elupaigad, kuhu võiks ajutiseltki pageda – rääkimata sellest, et end juba sisse
seadnud territoriaalne lind ei võta raiepagulasi kuigi hea meelega vastu. Teema on keeruline ja seda, kui suur võib olla ka kõige väiksema raie mõju ümbritsevale elustikule, mõistavad vaid need, kes tunnevad looduse eri tahke ning oskavad objektiivselt näha ka seoseid. Peaaegu 20 000 metsaliiki ei suuda aga keegi meist endale piisavalt selgeks teha, veel vähem kõiki seoseid märgata. Pean aga tunnistama, et ilmselt oleks olukord Eesti metsade mitmekesisusega veel palju hullem, kui meil poleks praegu era, eriti aga riigimetsades vääriselupaikasid, sihtkaitsevööndeid ega piiranguvööndeid. Kaitseala nimetus üksi metsa aga raiest ei päästa, kõik sõltub konkreetsest kaitse-eeskirjast. Sestap leian, et pole õige mängida avalikult mõistetega, nimetades kogu metsamaad metsaks (kõik metsad on metsamaa, kuid kõik metsamaad pole metsad) ning rääkida kaitsealast kui puutumatust oaasist. See ei pea paika. Viimastel suvedel olen tähele pannud, et ka teedest eemal olevatesse kaitstavatesse metsadesse satub üsna palju korilasi ja matkajaid. Üha kasvavate raiemahtude juures see surve tõenäoliselt aina kasvab, see on aga elustikule aina suuremaks häiringuks.
Rohelisel on palju toone Kuigi enamasti loodan metsas kohata sulelisi või suisa suuri metsaelanikke, juhtun seal vahel kokku ka metsamajandajate, marjakorjajate, matkajate või metsaelustiku inventeerijatega
– meie oma eesti inimestega. Nendega, kes ei karda metsa. Kui jutt läheb metsateemadele, on vestluskaaslased sageli soovinud kohe paika panna, et on olemas linnainimesed, kes ei tea metsast midagi, ja maainimesed. Või siis metsandushariduse saanud inimesed ja teised, kel pole neis asjus sõnaõigust. Mina olen alati olnud seda meelt, et metsaomanike, metsas liikujate või metsamajandajate kohta ei saa üldistusi teha. Tean nii maainimestest metsaomanikke, kes ei tunne enda metsa, kui ka linnainimesi, kes sihipäraselt oma metsa majandavad ja suudavad vabatahtlikult loodusväärtusigi hoida. Selge on, et praeguses nn metsasõjas ei ole vaid kaks osapoolt - sest isegi rohelisel on erinevaid toone. Looduspiltnikuna ei tunne ma hirmu selle ees, et minu liikumisi erametsades võidakse hakata maksustama - selle mõtte on välja käinud mõned äärmuslike vaadetega metsaomanikud. Ise teavitan tuttavaid metsaomanikke enamasti enda käikudest, meie pere hallatav mets on aga korilastele ja loodushuvilistele valla, ilma et nad peaksid meile sellest ette kandma - leian, et emotsionaalset sidet selle metsaga ei saa me kellelegi keelata. Riigimetsas on aga hoopis teised lood. Leian, et neid metsi võime kõik enda omaks pidada ja siduda end emotsionaalseltki. Nende metsade majandamine jäägu küll Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) pärusmaaks, viimasel aga tuleks, kus vähegi võimalik, võtta arvesse
kohalike soove ja hoolimata sellest, et tegu on majandajaga, leppida mõnes paigas vähemtulusate lahendustega. See oleks kesktee.
Loodusfotograaf on vahendaja Looduspiltniku osa on olla vahendaja, tuua mitmekesist Eesti loodust inimestele lähemale. Oma metsaskäikudelt toon ma kaasa hetki, mis tavapilgu eest sageli varju jäävad. Avaldamiseks olen valinud haruldasemaid, kaunimaid või ootamatumaid kilde. Olen aga tähele pannud, et osa vaatajaskonnast muutub üsna tõredaks, kui mõni looduspiltnik on avaldanud veebis ilma siunava kommentaarita pilte läbisongitud maastikust ja ilmselgelt mitte heaperemehelikust metsamajandamisest. Ise olen raielangifotosid küll vähe kogunud, pigem ajan taga sealseid elanikke, aga leian, et kõike pole võimalik lõpmatuseni ilustada. Looduspiltnike pilk praegusele metsasõjale on väga erinev – olgu see pisikeseks ninanipsuks neile, kes sooviksid hetkeolukorda näidata kahe maailmavaate põrkumisena. Olulised on reservaadid, sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad, aga ka kultuuripärand ja majandatavad metsad, teiste hulgas kaunid inimese kätt tunda saanud puhtmännikud. Küll aga ei tohiks olla ruumi vaid ühele vaatele ning seisukohale, et edasise toormevajaduse rahuldamiseks oleme paratamatult sunnitud üha enam raieid kaitsealustesse metsadesse kolima ning raiekriteeriume langetama.
MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika
Helista ja küsi pakkumist! Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
Neljapäev, 19. märts 2020
6 Mets Rauno Volmar
Erametsaliit taunib pettu KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Metsa veetakse uskumatu kogus prügi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koristas mullu riigimetsast 250 tonni prügi. Kõige rohkem korjati seda kokku Harju- ja Ida-Virumaal – vastavalt 125 ja 74 tonni ehk üle poole koristatud jäätmetest. „Inimesed, keda ei häiri jäätmete vahel kasvavad pohlad ja seened, viivad jätkuvalt prügi metsa. Riigimetsast prügi koristamine on meie seisukohalt vajalik töö, sest loodusesse viidud jäätmed ei riiva ainult silma, vaid on ka ohtlikud keskkonnale ja metsaelustikule,“ ütleb RMK peametsaülem Andres Sepp. loodusesse viidud jäätmed ei riiva ainult silma, vaid on ka ohtlikud keskkonnale ja metsaelustikule,“ ütleb RMK peametsaülem Andres Sepp. Kõige rohkem on metsa alla veetud olme- ja ehitusjäätmeid, mööblit, aga ka näiteks klaasi, metalli ja isegi ohtlikke jäätmeid – kraami, mis tegelikult tuleks
OSTAB
metsakinnistuid ja raieõigust Pakume raie- ja veoteenust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee
viia jäätmejaama. Kaardirakendusest kuhuviia.ee saab vaadata, kus asuvad lähimad jäätmejaamad, ka korraldavad kohalikud omavalitsused aeg-ajalt jäätmete kogumisringe, nii et prügi üleandmiseks ei peagi kodust kaugele sõitma. Kogumisringide ja kõigi muude võimaluste kohta jäätmeid üle anda leiab infot omavalitsuse kodulehelt. Pärast töötlemist saab jäätmeid taas kasutusse võtta ja vähendada nii vajadust hankida uut tooret. Eriti suur keskkonnajalajälg on plastil, mis laguneb aastasadu. RMK annab kogutud plastijäätmetele uue elu – riigimetsa tähistamiseks paigaldatavad postid on valmistatud plastijäätmetest. RMK on paigaldanud kõige problemaatilisematesse kohtadesse prügikaamerad, mis aitavad infot prügi metsa tassijate kohta edastada kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile, et rikkuja vastutusele võtta. Ka kutsub RMK kõiki valvsaid inimesi pildistama metsareostajaid, kirjutama üles nende autonumbreid ja edastama tõendusmaterjali keskkonnainspektsioonile e-posti aadressil 1313@112.ee või keskkonnainfo telefonil 1313. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik. Allikas: RMK
Metsaomanikele helistatakse tihtilugu jutuga, et just praegu on õige aeg oma mets maha müüa. Iga metsaomanik peaks niisugustesse helistajatesse suhtuma umbusuga ja kahtlustama, ükskõik, millega helistaja pakkumist põhjendab. Küll püütakse omanikku metsa müüma veenda jutuga tema metsas või selle lähistel avastatud haigusest, mistõttu metsa väärtus hakkab lähiajal kiiresti kahanema: varsti pole haige mets enam üldse midagi väärt. Seda juttu aetakse ennekõike eakatele metsaomanikele, aga ka linnainimestele, kellest on arvata, et nad ei pruugi oma metsa – või üldse metsa ja seda kimbutavaid haigusi – eriti hästi tunda.
Abi kohalikust metsaühistust Sel moel saadakse konksu otsa ennekõike eakamaid omanikke. See pole ka ime – kui vanainimesel on seni olnud plaan pärandada mets järeltulijaile, on ju kõigiti mõistetav, kui ta veenvalt esitatud hirmujutu peale meelt muudab ja otsustab, et parem pärandada raha, kui jätta pärijaile haige ja väärtusetu mets. Lapsed ja lapselapsed, ka siis, kui neist on saanud linnainimesed, võiksid hea seista selle eest, et petturid ei saaks vanainimestel nahka üle kõrvade tõmmata. Tuleks leida aega vanemate-vanavanematega rääkida, et selgitada sedasorti pakkumiste tagamaid ja viia nad kokku näiteks lähima metsaühistuga. Ühistust saab omanik asjatundliku hinnangu oma metsa
Tahad metsa müüa z Vii end kurssi metsaseaduse ja sellega seotud õigusaktidega. z Tingimata võta mitu pakkumist ja võrdle neid omavahel. Metsaasjus võhikul tasub appi võtta mõni metsanduses rohkem kodus olev inimene – ainult numbrite põhjal otsustades võib kergesti petta saada. z Veendu raieõiguse ostja kogemustes ning võimes selgitada müügiga kaasnevaid riske – pakkumise hinna kõrval on tähtis ka tegija usaldusväärsus ja töökvaliteet. z Mida üksikasjalikum on raieõiguse võõrandamise leping, seda väiksem on metsaomaniku risk. z Asjatundlikku nõu ja abi saad vajaduse korral lähimast metsaühistust. Ka tülikatest helistajatest õnnestub tihti vabaneda, kui öelda neile, et omanik ajab asju ainult kohaliku metsaühistu kaudu – see peletab libekeelsed sulid enamasti eemale. Allikas: Erametsakeskus
Plastkatuste ainuke ametlik maaletooja Eestis! www.plastkatus.ee
info@traktoriraskused.eu telefon 5648 5989
Traktoriraskuste müük ja valmistamine
umbkaudsele väärtusele ja nõuandeid, mida tasuks tal metsaga ette võtta. Kui selline ülevaade on olemas, võib loota, et sulleritel ei õnnestu ühegi trikiga metsaomaniku pead segi ajada ja temalt metsa võileivahinna eest välja petta.
Agressiivsed kokkuostjad on probleem Maksudest kõrvalehiilimine ning agressiivne metsa kokkuost on asjad, mis ei peaks kuuluma Eesti ettevõtluskultuuri juurde. Eesti Erametsaliit soovitab kõigil metsaomanikel en-
OSTAME
Ǟ METSAKINNISTUID (KA HÜPOTEEGIGA) Ǟ RAIEÕIGUST Ǟ KASVAVAT VÕSA
PAKUME
Ǟ METSARAIE KOMPLEKSTEENUST Ǟ METSA HOOLDUSLEPINGUID Ǟ METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMIST
www.gryngrupp.ee Tel 513 1240 • info@gryngrupp.ee
Neljapäev, 19. märts 2020
Mets 7 Aldo Luud
Kagumets OÜ
ritest kokkuostjaid
OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega.
Aldo Luud
Ükskõik, millega libekeelne helistaja oma pakkumist mets ära müüa ka ei põhjendaks – enne, kui harvester oma metsa lasta, tuleks metsaomanikul endale kõik üksikasjad selgeks teha. Asjakohast abi saab lähimast metsaühistust, sinna võib julgelt pöörduda ka siis, kui ühistuga seni mingit kokkupuudet pole olnud.
sageli juhtumeid, kus eraisik on müünud oma metsa kokkuostjale turuväärtusest oluliselt odavama hinna eest,“ rääkis Eelmaa. Teada on näiteks juhtum, kus mitmes telefonikõnes pakkus libekeelne hangeldaja omanikule, kes oligi müügist huvitatud, metsa eest 17 000 eurot, jättes seejuures osavalt mulje, et see on heast südamest tehtud suurepärane pakkumine, üle selle keegi mingil juhul ei paku. Omanikul oli aga taipu võtta aega ja uurida järele, mis tema mets ikkagi väärt võiks olla ja milliseid müügivõimalusi üldse on. Lõpuks müüs ta oma metsa oksjonil 50b000 euro eest.
Riik peaks appi tulema
ne oma metsa müüki konsulteerida kohaliku metsaühistuga olemaks kindel, et pakutud hind vastab ka tegelikule turuväärtusele. Samuti ei pea erametsaomanikke koondav ühing õigeks, et metsa andmed on kõigile soovijatele riigi metsaregistrist kergesti kättesaadavad. „Agressiivsed metsa kokkuostjad on praeguses Eesti ärikultuuris tõsine probleem, nende tegevus häirib tugevalt metsaomanike igapäevaelu ja on kahjuks suuresti kujundanud ka Eesti metsasektori mainet,“ ütles Eesti Erametsaliidu juha-
tuse esimees Ando Eelmaa. „Meil on palju maal elavaid inimesi, kellele mets pakub iga päev tööd ja sissetulekut. Väga palju on nende seas perekondi, kes toimetavad oma metsades põlvkondade kaupa, tehes seda hoolivalt ning vastutustundlikult. Agressiivsed kokkuostjad lähtuvad seevastu vaid lühiajalisest kasust. Mets raiutakse maha, enamasti jäetakse see uuendamata ja hooldamata.“ Enne oma metsamaa müüki soovitab Eelmaa kindlasti võtta inimestel ühendust kohaliku metsaühistuga. „Meieni jõuab
Peale agressiivsete metsa kokkuostjate taunib Eelmaa ka riigi tegevusetust: „Tänane olukord, kus metsaregistri andmed on kõigile soovijatele kergesti ligipääsetavad, peab muutuma. Agressiivsed kõned hangeldajatelt, kes soovivad metsa kokku osta enamasti turuhinnast odavamalt, on probleem. Siin peaks riik inimestele appi tulema ja tagama, et kõik andmed ei oleks igaühele vabalt internetist leitavad.“ Eelmaa rõhub ka metsaomanike sotsiaalsele vastutusele: „Eesti riik elab metsast. Mets on üks meie tähtsamaid loodusvarasid. Seda enam on oluline, et igalt tegevuselt metsast laekuksid riigieelarvesse kõik maksud, et meie riik saaks olla tugev ja terve.“
OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil. OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.
Kagumets OÜ, tel 5620 8897
Erametsi ähvardab üraskipuhangu oht Eesti Erametsaliit hoiatab metsaomanikke võimaliku üraskipuhangu eest ja kutsub kõiki oma metsi üle vaatama. Kiire tegutsemisega saab piirata kahjustuste ulatust. Pehme talv, tormimurrud ja mullune kuiv suvi on loonud kuuse-kooreüraskile Eestis tegutsemiseks soodsad tingimused, seetõttu kujutab ta endast meie metsades kasvavatele kuuskedele üha suuremat ohtu. Mullu kasvas üraskikahjustuste hulk 2018. aastaga võrreldes viis korda. Ennetustegevusega tasub alustada kohe. „Metsaomanikud peaks välja valima kohad, kus püünispuid langetada, seda eriti kaitsealadega piirnevatel aladel, kus tormimurd on veel koristamata ja kahjustuste oht eriti suur,“ soovitab Erametsaliidu juht Ando Eelmaa. „Metsas koroonaviirus ei levi – ka karantiini ajal on ohutu üksi metsas käia ja see üle vaadata.“ Eelmaa sõnul on tähtis tegutseda üheskoos, sest kui piirinaaber ei tee midagi, on vähe kasu sellest et üks metsaomanik teeb kõik õigesti. Omanike tegevuse koordineerimisel saab appi tulla metsaühistu. Üraskitõrjes on tähtis õige ajastus: kahjustatud puud tuleb raiuda ja metsast välja viia siis, kui need on alles värskelt asustatud. Tõrje üksikasjalik juhendmaterjal on Eesti Erametsaliidu kodulehel, head nõu saab ka metsaühistutelt. Allikas: Eesti Erametsaliit
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU
Müüa KÜTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD võrgus ja lahtiselt. SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske. KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mõõdud. Pakume transporti.
Telefon 5620 8897
Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
8 Mets
Neljapäev, 19. märts 2020