PRÜGI METSA VEDAJA VÄÄRIB HUKKAMÕISTU METSLOOMI KOHATES POLE VAJA NEID ABISTAMA TÕTATA PIIRANGUD KEHTIVAD KA METSAS MATKATES
„Viieteistkümne aastaga oleme riigimetsast ära viinud sada vagunitäit jäätmeid, paraku tulevad need vagunitäied muudkui tagasi.“ Andres Sepp, RMK peametsaülem
Sven Arbet
METS
Neljapäev, 18. märts 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
2 Mets
Uuendused metsaregistris Metsaomanik saab nüüdsest teate, kui tema naaber on saanud loa teha lage- või turberaiet, ka näeb iga omanik, kes on vaadanud andmeid tema metsa kohta. Andmekaitse inspektsiooni soovitusi järgides on metsaregistrit täiendatud uuendusega, tänu millele saab metsaomanik vaadata, kes on uurinud tema metsa puudutavaid metsateatisi ja metsakaitseekspertiise. Registreeritud on ka n-ö anonüümsed kasutajad – märkega „Metsaportaali avalike andmete kasutaja“. Metsaportaali avalike andmete kasutaja on isik, kes ei ole end metsaregistris autentinud, aga kellest siiski jääb alati maha jälg – IP-aadress. „See uuendus annab metsaomanikule kindluse, et tema omandiga ei toimetata tagaselja,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. Teise uuendusena jõuab riigiportaaliga ühinenud metsaomanikeni automaatteavitus, kui tema katastriüksusega piirnevale metsaosale on võetud lage- või turberaie metsateatis. „Nii on piirinaabritel võimalus raietes kaasa rääkida või suisa metsamaa endale osta, kui naabriga kokkuleppele jõutakse,“ selgitas keskkonnaminister. Et teavitused saadetakse riigiportaali eesti.ee, oleks igal metsaomanikul mõistlik suunata oma eesti.ee portaali meiliaadress harilikult kasutatavale e-posti aadressile. Metsaregistri täiendamise vajadusele juhtis tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise, kelle hinnangul aitab metsateatiste automaatne edastamine huvitatud isikutele vältida tarbetuid arusaamatusi naabrite vahel, kuid samas säilib metsateatise menetluse senine tõhusus. Seega soovi korral piirinaabrid suhtlevad omavahel, kuid metsateatiste menetlemine, ülevaatamine ja väljastamine käib tavapärasel moel. IA MIHKELS
Neljapäev, 18. märts 2021
RMK: prügi metsa ve tuleb ühiselt hukka m IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Möödunud aastal korjas riigimetsa majandamise keskus (RMK) metsast kokku 250 tonni prügi. Prügistajate pingerida juhivad Ida-Virumaa ja Harjumaa, kust pärineb vastavalt 101 ja 88 tonni – kokku kaks kolmandikku – mullu kogutud jäätmetest. Koristamisele kulus ühtekokku 120 000 eurot. „Viieteistkümne aastaga oleme riigimetsast ära viinud sada vagunitäit jäätmeid, need vagunitäied paraku aga muudkui tulevad tagasi,“ rääkis RMK peametsaülem Andres Sepp. „Peame üheskoos püüdlema selle poole, et metsas jalutades ei peaks komistama plastpudeli, äsja vahetatud rehvikomplekti või koduremondist üle jäänud kipsplaadihunniku otsa. RMK-l on kohustus riigimetsast prügi koristada ja me teeme seda ka edaspidi, aga meil on palve: ehk viiksid inimesed jäätmed siiski sinna, kus on nende õige koht.“
Prügi tuleb viia jäätmejaama Enim viiakse metsa olmeja ehitusjäätmeid, mööblit, aga ka näiteks klaasi, metalli ja ohtlikke jäätmeid – kõik selline kraam, mis metsa tassimise asemel tuleks viia jäätmejaama. Kus asub lähim jäätmejaam, saab igaüks vaadata kaar-
dirakendusest kuhuviia.ee. Aegajalt korraldavad kohalikud omavalitsused ka kogukonnale suunatud jäätmekogumisringe, nii pole alati vaja prügi üleandmiseks ise kodust kaugele sõita. Üksikasjalikku infot kogumisringide ja muude jäätmete üleandmisvõimaluste kohta leiab omavalitsuste kodulehtedelt. Jäätmete töötlemise järel saab need taas kasutusse võtta, vähendades seeläbi vajadust hankida uusi toormaterjale. Eriti suure keskkonnajalajäljega materjal on plast, mis laguneb aastasadu. Seetõttu annab RMK liigiti kogutud plastjäätmetele uue elu, kasutades riigimetsa tähistamiseks plastjäätmetest valmistatud poste.
Prügikaamerad ja teated Prügistamise vähendamiseks on RMK paigaldanud kõige problemaatilisematesse kohtadesse prügikaamerad, mis aitavad infot prügistajatest edastada kohalikule omavalitsusele või keskkonnaametile, et rikkujad saaks vastutusele võtta. Samuti kutsub RMK kõiki inimesi jälgima olukorda metsades, pildistama metsareostajaid, kirjutama üles nende autonumbreid ja edastama tõendusmaterjali keskkonnaametile e-posti aadressil 1313@112.ee või keskkonnainfo telefonil 1247. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, teeb metsaaluse puhtaks maaomanik, kes riigimetsa puhul on RMK. Allikas: RMK
Ükskõik, millises metsatukas koristustööd ette ei võeta – kindlasti leiab sealt kasutatud rehve. Üks osa inimesi jaksab küll auto soetada ja sellega ringi paarutada, aga läbisõidetud rehve jäätmejaama viia ei suuda.
Projekt „Loodusrikas Eesti“ • • • • • • • • • • • • • • • •
Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga. DATHO/RAJU topeltratta komplektid. Kummiroomikud koppadele. Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. Valuveljed-suurim valik. Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) Tõstukite, laadurite rehvid, veljed. Elastikrehvid. Lumesaha kummiplaadid. CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani). ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
urbgrupp@gmail.com
•
tel 501 8365
Mullu alanud ja kümme aastat kestev Euroopa Liidu LIFEi projekt „Loodusrikas Eesti“ teeb siinsete maastike ja ökosüsteemide kaitsesse ning metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundi parandamisse rekordilise rahasüsti – ligi 19,6 miljonit eurot. Aktiivse looduskaitse projekt on märgiline ka seetõttu, et paljud eri huvide ja arusaamadega organisatsioonid on tulnud kokku, et panustada Eesti loodusesse ja jätta selle missiooni täitmiseks erimeelsused kõrvale. Keskkonnaministeeriumi kõrval löövad ettevõtmises kaasa olulised tegijad ülikoolidest, metsandus- ja looduskaitsevaldkonnast ja vabaühendustest. Peale ulatuslike looduskaitsetööde (pärandkoosluste taastamine, tiikide kaevamine ohustatud kahepaiksetele, märgade metsade taastamiseks kraavide kinniajamine jm) uuendatakse looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, looduskaitsealade kohta infot pakkuvat veebilehte (www.kaitsealad.ee), edendatakse inimeste üldist kesk-
Rauno Volmar / Ekspress Meedia
konnateadlikkust. Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi hinnangul on projekti pingutused Euroopa Liidu roheleppe tingimuste täitmiseks ülivajalikud: „Projekt katsetab ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega nii traditsioonilisi kui ka innovatiivseid looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning annab praktilisi ju-
hendeid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele.“ Projekti „Loodusrikas Eesti“ juhi Voldemar Rannapi sõnul saab ees ootavad tegevused jagada laias laastus kuueks valdkonnaks: metsad, poollooduslikud kooslused, loodushoidlik põllumajandus, liigid, keskkonnateadlikkus ning
looduskaitse juhtimis- ja infosüsteem. Kogu ettevõtmise eesmärgi sõnastas projektijuht nii: „Et ka tulevastel põlvedel oleks võimalus käia metsikutes metsades ja liigirikastel niitudel, näha põnevaid loomi ja erilisi taimi. Et säiliks oluline osa meie kultuurist – meie loodus ja side sellega.“ IA MIHKELS
Allikas: keskkonnaministeerium
Neljapäev, 18. märts 2021
Mets 3
damine mõista Karli Saul, Sven Arbet, Karin Kaljuläte
Metsa tassitak se kõike, teab RMK pe ametsaülem Andres Sepp : mööblit, telereid, külmik uid, vanu rõivaid, auto osi, ehitusja remondijä äke – ja muidugi lõpu tus koguses igapäeva prahti. Prügi justkui kasvaks metsas: kui sealt ühel aastal tohutu kogus minema viia, ei maksa loota, et sealt järgmisel aastal samasugust kotitäit kokku ei saa.
Kagumets OÜ OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega. OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil. OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.
Kagumets OÜ, tel 5620 8897
Looduses käies pea meeles! z Kõik, mis jaksad metsa tuua, selle jaksad ka koju viia – oma jäätmed võta metsast lahkudes kaasa. z RMK on looduses mitmetesse kohtadesse loonud prügi äraandmise võimaluse, need on mõeldud eelkõige seljakotimatkajaile. Elementaarseid metsa puhtana hoidmise nõudeid peaks järgima iga looduses liikuja. z Võta alati loodusesse minnes kaasa mõni prügikott. z Järele jäänud toit võta kaasa. Toidu- ja muud biojäätmed pane vastavassa konteinerisse või kompostrisse, kui need on olemas. Toidujäätmeid ei tohi visata lahtiselt loodusesse, mingil juhul ei tohi neid visata veekogusse. z Ära pane biojäätmeid selleks mitte ette nähtud prügikonteinerisse. Väkese koguse toidujäätmeid võid visata ainult kuivkäimlasse (teist tüüpi tualetid võivad ummistuda) või matta pinnasesse. z Määrdunud biolagunevad toidunõud võib panna olmeprügi konteinerisse või kui kohapeal on, siis kompostrisse või biojäätmete konteinerisse. z Loodusesse kaasa võetav toit
tuleks pakkida korduvkasutusega taarasse, mis lahkudes kaasa võetakse, või kasutada materjale, mille saab lõkkes ära põletada. Ära viska lõkkesse alumiiniumfooliumi või plasti sisaldavaid pakendeid – need võivad jätta biolagunematuid jääke ja eraldavad mürgiseid gaase. z Kaasa võetud grilli jäänud tuhk puista lõkkeasemele. Keelatud on panna olmejäätmete konteinerisse tuliseid ühekordseid grille, sütt ja tuhka – veendu enne äraviskamist, et grill on täiesti jahtunud! z Katkised riided või purunenud varustus tuleks endaga kaasa viia, kui läheduses pole olmeprügi konteinerit. Ole hoolas kalastustarvetega: loodusesse jäetud õngetamiilid, -konksud jm põhjustavad vigastuste ohtu nii metsloomadele kui teistele inimestele. z Laste mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid ja pesukaitsed on olmeprügi. Ära viska neid loodusesse, kuivkäimlasse ega lõkkesse. Looduses võtab nende lagunemine kuni 75 aastat, põletamisel tekivad aga mürgised gaasid ja lagunematud jäägid.
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
Tulevikule mõtlevad metsaomanikud hindavad Malwa metsamasinaid!
NB! Ära jäta metsa OHTLIKKE JÄÄTMEID: matkapliidi gaasiballoonid, ravimijäägid, süstlad jmt võta alati endaga kaasa ja vii jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti. ELEKTROONIKAROMUSID: katkised mobiiltelefonid, GPS-seadmed, fototehnika jmt võta kaasa ja vii lähimasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama. PATAREISID JA AKUSID: need saad tasuta viia igasse poodi, kus neid müüakse.
Müüa KÜTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD võrgus ja lahtiselt. SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske. KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mõõdud. Pakume transporti.
Telefon 5620 8897
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU
Müük: 5807 0874, 512 6033 Hooldus: 526 3288 Kõrtsimäe, Puhtaleiva küla, 60522 Tartu vald timberbalt@timberbalt.eu, www.timberbalt.eu
Neljapäev, 18. märts 2021
4 Mets
Turberaie või lageraie KRISTJAN ARRAS
Mis on turberaie?
Ühiskondlik arvamus lageraiesse on kriitiline. Seetõttu soovitatakse metsade uuendamisel kasutada ka alternatiivseid raieviise, nagu turbe- ja valikraie, ning rakendada püsimetsandust.
Turberaiet kasutatakse siis, kui metsaomanik ei soovi lageraiet – aga see on ka lageraie alternatiiv piirkonnas, kus on tegemist visuaalselt oluliste metsadega. Turberaiet tehakse pika aja jooksul korduvate raiejärkudega loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks ja uuenduse üleviimiseks uue metsapõlve koosseisu. Turberaie jaguneb häil-, veer- ja aegjärkseks raieks. z Häilraiega raiutakse uuendamisele kuuluv mets raielangil puid korduvate raiejärkudega rühmiti eemaldades, millega moodustuvad noore metsa kasvuks sobivad ja iga raiejärguga suurenevad häilud. z Veerraiega raiutakse uuendamisele kuuluv mets kitsaste ribadena (korraga lagedaks raiutava riba laius ei ole suurem kui puistu kõrgus) lageraie korras, korduvate raiejärkudena, kusjuures naaberriba ei raiuta lagedaks enne, kui eelmine on kaetud piisava elujõulise metsauuendusega, küll aga võib samaaegselt ühe riba lageraiega raiuda naaberribalt puid üksikult või rühmiti metsauuenduse tingimuste parandamiseks. z Aegjärkse raiega raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajusalt üle kogu raielangi, raieküpsed puud raiutakse paarikümne aasta jooksul kahe või enama (tavaliselt mitte enam kui kolme) raiejärguga. z Ka valikraie on põhimõtteliselt üks turberaieliike peamiselt kuuseuuenduse saamiseks vanade ja keskealiste puude vahele.
leht@ohtuleht.ee
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse töörühmas tehtud uuring näitab, et uuendades metsa turberaie abil, on noorte puude kasvukiirus võrreldes lageraiejärgse metsakultuuriga oluliselt aeglasem. Viiside võrdlemiseks rajati 2012. aastal Järvselja õppe- ja katsemetskonda männiku uuendamiseks eri turberaieviiside (veer-, häil- ja aegjärkse raie) näidis-võrdluskatseala. Saadud metsauuenduse mõõtmistulemuste põhjal on äsja ilmunud artikkel rahvusvahelises teadusajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research. Artikli juhtiv autor on Eesti Maaülikooli metsanduse eriala doktorant Martin Tishler.
Kasvukõrguses kaotatakse kuni kolm aastat Selgus, et rakendades aegjärkset raiet, kus pärast raiet jäi kasvama 160 puud hektari kohta, oli tekkinud männiuuenduste kasv võrreldes lageraiega poo-
Allikas: Vikipeedia
le aeglasem. „Nii võib esimese kuue raiejärgse aastaga puude kõrguskasvus kaotada kaks kuni kolm aastat,“ ütles Tishler. Turberaie puhul on kasvu piirav põhitegur allesjäänud vanametsa juurekonkurents. Katse käigus võrreldi ka külvi ja istutatud taimede kasvu-
kiirust. „Kasutades looduslikku või inimese tehtud külvi, kaotaksime istutatud taimedega võrreldes kuuel esimesel aastal kasvukiiruses 1-2 aastat,“ võrdles doktorant. Tishleri sõnul olid pärast esimest turberaie järku männiuuendusele kõige soodsamad
tingimused veerraiel (langi laius 30 meetrit), mis on oma olemuselt kitsas lageraie. „Vahepealseid tulemusi andis häilraie, kus puistusse raiuti kuni 35meetrise läbimõõduga ringikujulised häilud, kuid ka selle raieviisi korral täheldasime häilu servas kasvavate vanametsa puude tugevat pidurdavat mõju,“ ütles ta.
Looduslik külv ja metsaistutus Uurimuse tulemusi turberaiel tekkiva metsauuenduse kasvu aeglustumise kohta saab võtta aluseks turberaieviiside ökonoomilisel hindamisel. „Metsades, kus lageraie on keelatud, võiks aegjärksel raiel viia metsa täiuse 30 protsendini või isegi alla selle,“ soovitas Tishler. Häilraie korral tuleks kasutada maksimumsuurusega lubatud häile või rakendada maastikule sobitatuna veerraiet. Nii nagu lageraie korral, võib metsaomanik ka turberaiel kasutada peale loodusliku külvi lisametsaistutust. Allikas: Eesti Maaülikool, Erametsaliit
k i n a l e a Mets p a s i u a maks õ t a m a abist IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Inimesed kipuvad sageli talvisel ajal metsloomade ja -lindude pärast muretsema ja neile toitu viima. Seda ei maksaks siiski teha, kinnitavad asjatundjad – soovitud kasu asemel võib sellest sündida hoopis kahju. Ehkki talvel – eriti väga lumerohkel talvel – on paljude metsloomade ja -lindude võimalused toitu hankida oluliselt väiksemad kui soojal ajal, tasuks inimestel teada, et sageli kaasnevad loomade lisatoitmisega mõjud, mis on pikas plaanis loomadele hoopis kahjulikud. Kuidas ja miks, selgitab keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Omapäi hakkama enam ei saagi Loomade-lindude lisatoitmine on sageli ajendatud meie soovist loomadega rohkem kohtuda, neid jäädvustada ja lähemalt tundma õppida. Me ei tule aga selle pealegi, millist mõju
Neljapäev, 18. märts 2021
i e e k k päisa õtata
Mets 5 Vallo Kruuser
„Kui metsl kohtud o arvad omaga ja , vajad et ta võib a telefo abi, helista nile 1 247.“ Tõnu Talvi, keskko nnaam loodu eti skaits e peaspetsia list
see loomadele avaldab, kirjutab Talvi. Inimese pakutud kergesti kättesaadava toiduga harjudes minetavad metsloomad oma loomuomased instinktid ja see seab ohtu nende võime looduses omapäi hakkama saada. Ka on pakutav toit sageli loomadele liialt ühekülgne. Tuhandeid aastaid on paljud liigid kohastunud talveaja üleelamiseks rahulikult taliuinakusse jääma. Rändlinnud lendavad talveks soojematele aladele, kus on sel ajal neile soodsamad tingimused. Kliimamuutuste ja sellest tulenevalt toitumisvõimaluste avardumise tõttu jääb aga järjest enam rändlinde meile ka talveks. Muutuvates oludes riskib üha enam isendeid rände ärajätmisega, et neil oleksid kevadel pesitsuspaikade ja paarilise valikul eelised. Inimesel ei ole mõistlik sellistesse arengutesse sekkuda ja loomade-lindude tavatut käitumist soosida.
Toit meelitab aeda teisi liike
Kui satud kevadel metsas rebasekutsikaid trehvama, ei peaks esimene mõte olema, et küllap on nad emata ja näljas. Kindlasti ei tohiks neid pikemalt mõtlemata endale koju viia.
Aialindude toitmine võib olla põhjendatud vaid külmal ja väga lumerohkel talve, siis peab aga silmas pidama, et kord alustatud toitmist ei tohi enne lume sulamist pooleli jätta. Samas tuleb arvestada, et toidulaual ja selle naabruses võivad hakata levima haigused, ka tekivad võitluses toidu pärast vigastused. Ühelt poolt programmeerime nõnda linde inimesest sõltuvaks. Teisalt toob lisatoitmine meie lähedale peale aialindude ka teisi
liike. Nii võib inimese silme all kujuneda toiduahel, kus linnumajast toidu hankijaid saadavad röövlinnud ja teised kiskjad. Maha pudenenud seemnetest ja muust toituvad ka näiteks pisinärilised. Üldjuhul saab metsloom ise hakkama ja inimese abi ta ei vaja. Kui kohtud metsloomaga ja arvad, et ta on hätta sattunud ja vajab abi, helista riigiinfo telefonile 1247. Selle kaudu vahendatakse teave õigetele asutustele vastavalt olukorrale.
Haigusi metsast koju ja vastupidi Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits märgib, et viirused, bakterid ja parasiidid on osa looduse mitmekesisusest, neil on komme levida loomade kaudu. „Probleem on aga barjääride kaotamine inimese ja metslooma vahelt, mida soosib ka metsloomade toiduga peibutamine metsast koduõuele,“ tõdeb Leivits. „Nii tekitame olukorra, kus palju liike – metsloomad, koduloomad ja inimesed – on koos väiksel alal. Enamasti on just koduloom see, kes meile loodusest mõne nakkuse toob.“ Siiski ei tasu unustada, et nakkuste ülekanne ei toimu ainult metsast meie kodule, ütleb loomaarst – tihti levitame haigusetekitajaid hoopis kodust metsa. Põhjuseid võib leida nii sööda hügieenist kui ka mujalt. Seega tuleb loomade abistamisega olla väga ettevaatlik, et neile abi andmise asemel mitte hoopis rohkem häda teha. Allikas: keskkonnaamet
OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust
Tiit Reitel,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
Neljapäev, 18. märts 2021
6 Mets
Metsaomanike esindajad kohtusid ministriga Märtsi esimesel nädalal arutasid Eesti Erametsaliidu ja maaeluministeeriumi esindajad veebikoosolekul võimaluste üle edendada maaelu ja erametsandust. Eesti Erametsaliidu liikmeteks on 20 metsaühistut, kelle liikmete omandis on üle 400 000 hektari metsamaad. Paljud metsaomanikud kasutavad ka põllumajandusmaad. Liidu juhatuse esimees Ando Eelmaa rõhutas veebis toimunud kohtumisel, et kõikide liidu liikmete omand asub maapiirkonnas ja on seega seotud maaeluministeeriumi tegevussfääriga. Valitsus on andnud maaeluministeeriumile ülesande teha ettepanekuid maale elama asumise programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tõi välja, et lisaks inimeste maale elama asumise soodustamisele tuleb mõelda ka sellele, mida teha, et juba maal elavad inimesed sealt ära ei koliks. „Üheks maal elamise eelduseks on maaomandi kasutamise võimaldamine ja töökohtade olemasolu. Viimastel aastatel hoogustunud looduskaitseliste piirangute laienemine on toonud kaasa nii sissetulekute kui ka töö kadumise ja läbi selle inimeste maalt lahkumise. Kui looduskaitseliste piirangute seadmisel pakutakse maaomanikule ainsa alternatiivina maa riigile võõrandamist, toob see paljudel juhtudel paratamatult kaasa otsuse maal elamisest loobuda,“ selgitas Talijärv. Minister Kruuse oli nõus, et lisaks looduskaitselistele mõjudele tuleb kaitstavate alade laienemisel ja piirangute karmistamisel hinnata ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning inimeste võimalikku käitumist. Minister jagas Erametsaliidu seisukohta, et Euroopa Liidu seatud ambitsioonikad eesmärgid elurikkuse säilitamisel peavad arvestama ka inimeste võimalusega maal ellu jääda. Allikas: Eesti Erametsaliit
Kevad meelitab metsa? liikudes ära unusta piir IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Rahvarohked kogunemised ei tule praegu koroona tõttu kõne alla, aga looduses saab nakkust pelgamata nii üksi kui ka perega alati liikuda. Koroonaaja suhtlemisvaeguses kuluvad positiivsed emotsioonid marjaks ära ja värske õhk turgutab nii tervist kui ka tuju. Kohe-kohe algav kevad on looduses olemiseks suurepärane aeg. Ka neil, kes seni pole erilised loodusesõbrad olnudki, tasub esimesi kevade märke otsima minna, et nelja seina vahel konutamisest kurnatud vaimu kosutada.
Ohutusele mõtle ka metsas z Kui näed sihtkoha parklasse jõudes, et seal on palju autosid, sõida edasi ja leia mobiilirakenduse RMK Loodusega Koos abil järgmine külastusobjekt. z Nii radadel liikudes kui ka vaatetornides hoia vahemaad teiste looduses liikujatega. z Lähikontaktide vältimiseks liigu radadel vastavalt suunaviitadele, vastutulijaid kohates möödu neist turvalises kauguses. z Kitsal (laud)rajal kohtudes astu raja kõrvale ja lase vastutulija mööda, püüdes võimalikult vähe kahjustada loodust. z Vaatetornis anna teed allatulijale. z Looduses pole alati võimalust käsi pesta – kanna kaasas isiklikke kaitsevahendeid.
Matkajuhiga oleks lihtsam Retke loodusesse peab põhjalikult ette valmistama. Eriti hoolsad peaksid olema kogemusteta matkasellid, et looduses veedetud aeg oleks võimalikult mõnus. Muidugi oleks algajaile kõik oluliselt lihtsam, kui esimestele metsaretkedele saaks minna koos kogenud matkajuhiga. Paraku kehtivad meil koroonaviiruse tõttu piirangud.
Lehekülg kriis.ee ütleb: „Avalikus väliruumis tohib koos liikuda mitte rohkem kui kahekesi ja teistest tuleb hoida kahemeetrist vahemaad. Piirang ei laiene koos liikuvale perele ega olukordadele, kus seda pole võimalik mõistlikult täita. 2+2 reeglit tuleb järgida igal pool avalikus ruumis liikumisel, nii tänavatel, mänguväljakutel, pargis ja parklates, kuid ka looduses liikudes, kui näiteks rabamatkal kohtab teisi inimesi.“ See lõik tekitas esimesel piirangute kehtima hakkamise päe-
val ühismeedias siin-seal arutelu: kas juhendajaga metsa- või rabamatk on lubatud? Saaks ju matkajuht hoida rühmaga kahemeetrist vahemaad ja jälgida ka seda, et grupis liigutakse ühevõi kahekaupa (kui tulnud on kaks inimest, kes nagunii iga päev koos) ning hoitakse ees- ja järelliikujatega vahemaad. Seega oleks niisugune liikumine näiteks kümneliikmelises matkarühmas tõenäoliselt märksa rohkem kontrolli all kui mullukevadised laulupeo mõõtu kogunemised Viru rabas.
Juhendajaga matkale minna ei saa Paraku tuleb looduses liikujail praegu siiski omal käel hakkama saada. „Valitsuse korralduse järgi tohib avalikus välisruumis koos liikuda ainult kaks inimest (v.a perekond ja muud erisused) ning järgida tuleb 2 + 2 reeglit. Juhendatud matkad grupis ei ole lubatud,“ ütleb kultuuriministeeriumi spordiosakona nõunik Jarko Koort. „Piirangute eesmärk on vältida inimeste kogunemisi. Ka siiani oli soovitatav hoida distantsi, vältida kogunemisi ja kanda maski, paraku näitab viiruse levik, et inimesed pole neid
Mullu kevadel tekkisid Viru rabas nädala la on autosid täis, tasub edasi sõita ja uu
Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036 www.bmf.ee
TÕSISED metsamasinad
nii talunikule kui ka metsamehele Haaratsid 0,15-0,37 m2 Tõstukid 4,3-10 m Haagised 6-18 t
Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu l www.youtube.com/user/oniarchannel
WWW.TAMSALUEPT.EE Tel. +372 513 2235 E-post: info@tamsaluept.ee
TAM
SALU
Kallutav setteroop Kaevekopad Erinevad kiirliited Teehooldusgreider GJ2,4 V SUR¿LONRSDG Planeerimiskopad Võsagiljotiin VL1 Haarats-virnastajad
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
HELISTA JA KÜSI PAKKUMIST!
Neljapäev, 18. märts 2021
Mets 7
Looduses anguid! Mari Luud
Valgamaal Ha anja-Karula puhkealal on väikese metsa järve kaldal RM K Linnajärve lõkkekoht: kaet ud lõkkease grillrestiga, pi ngid, käimla, puukuur ja pu rre. Siit möödub 50 km pikk une Karula rattarada ja RM K Peraküla– Aegviidu–Ähijä rve matkatee.
soovitusi järginud. Seega on tarvis vältida mis tahes kogunemisi. Üksikisiku liikumist ei ole piiratud ja üksi või koos perega võivad kõik matkama minna, aga kõiki reegleid peab järgima. Loodetavasti lähtuvad inimesed tervest mõistusest, arvestavad väga kiiret viiruse levikut Eestis ega lähe sellele metsarajale, kus on ees juba suur hulk inimesi.“
vahetuseti tõelised rahvakogunemised. Sellest tasuks õppust võtta: kui parks koht otsida. Erki Pärnaku
Matkavõimalusi jagub kõigile Kellel looduses liikumise kogemust eriti – või üldse – pole, sel tasuks kasutada sissetöötatud võimalusi. Kolm läbi Eesti kulgevat pikka matkarada, mis üheskoos kannavad RMK Matkatee nime, pakuvad koroonakriisi tingimustes nii pikemaid matku kui ka lühemaid jalutuskäike. Kes pikemaks matkaks aega ei leia või seda jõukohaseks ei pea, võib alguses valida looduses liikumiseks lihtsama variandi: sõita autoga meelepärasesse peatuskohta matkateel, läbida jalgsi sobivas pikkuses lõik edasi-tagasi – ja sõita siis koju tagasi. Lastele tasub retk põnevamaks muuta lõkketegemise ja kerge einega, seepärast oleks hea kogu perega loodusesse minnes valida algus- ja lõpp-punkt mõne lõkkekoha lähedal. Puhke- ja peatumisvõimalusi pakuvad looduses liikujaile 738 lõkketegemise kohta, 59 telkimisala, 27 metsaonni ja 20 metsamaja. RMK rakenduse (Play pood, App Store) abil on lihtne leida kaugemaid ja üksildasemaid paiku, kuhu matkama minna. „Paneme kõigile südamele, et ka
looduses tuleb vältida suure hulga inimeste koondumist ja sellega kaasneda võivat nakkusohtu: soovitame vältida ülipopulaarseid kohti ning külastada seni avastamata radu ja objekte,“ soovitab RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo. Nende leidmisel ja seal kehtivate piirangutega tutvumisel on abiks nii mobiilirakendus RMK Loodusega Koos kui ka koduleht www.loodusegakoos.ee, kus alajaotuses Juhised Looduskülastuseks saab valida Alternatiivsed Võimalused. Sealt leiab kümneid sihtkohti, mida avastada, kusjuures need on eraldi välja toodud algusega Tallinnast (Pärnu, Tartu, Narva, Laulasmaa, Nõva, Risti-Virtsu või Aegviidu suunal), Tartust (Jõhvi, Põlva, Otepää, Võru või Valga poole liikudes), Pärnust (Ikla, Vändra, Suure-Jaani või Lihula suunal), Jõhvist (Tartu või Narva suunal) ja Viljandist. Kõigi lõkkekohtade ja telkimisalade kohta on kättesaadav üksikasjalik info alates koordinaatidest, kohalesõitmise juhistest ja parkimisvõimalustest kuni platsi varustuse ja ümbruskonna vaatamisväärsusteni.
Lendorava püsielupaiku plaanitakse laiendada Keskkonnaamet soovib moodus- luse (110 €/ha). Et alad asuvad tada 12 uut lendorava püsieluväljaspool Natura alasid, ei ole paika ning laiendada seniseid PV metsade eest võimalik Natulendorava püsielupaiku ja Tudura hüvitist küsida. Kompensatsoo looduskaitseala. sioonimeetmena nähakse ka Kokku soovitakse täiendavalt võimalust maa riigile võõrandakaitse alla võtta u 1800 hektarit, da. sellest 668.78 ha on eraErametsaliidule teadaolemaid (296.38 ha sihtvalt on keskkonnaamet kaitsevööndis ja alustanud teavituskir372.4 ha piirangujade väljasaatmist vööndis). Mõlemetsaomanikele. mas tsoneeringus Kokku saadetakse on planeeritud välja üle 150 kirja, ranged majandamitmete omanikeni mispiirangud, piion teavituskirjad jõudranguvööndis soovitanud paberil. Vida Press takse metsa majandada vaid Erametsaliit soovib kaardistapüsimetsana (kavandatava kaitda, kui suur osa liidu liikmetest sekorra järgi on seal harvendus-, on kavandatavatest piirangutest sanitaar-, valik- ja trassiraie lumõjutatud, et vajadusel planeebatud 1. septembrist 15. märtsirida ühiselt edasisi tegevusi ja ni, valgustus- ja kujundusraiel nõuda piirangute õiglast komajaline piirang puudub, uuenpenseerimist. Seetõttu võiksid dusraied on keelatud). mesaomanikud, kelle maadele Keskonnaamet on kompenuued piirangud ulatuvad, anda satsioonimeetmetena toonud endast teada, kirjutades aadresvälja maamaksusoodustuse sile kertu.kekk@erametsaliit.ee (50% PV-s, 100% SKV-s), SKV-s või helistades 5596 7682. Allikas: Eesti Erametsaliit Natura hüvitise küsimise võima-
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika
Helista ja küsi pakkumist! Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
8 Mets
Neljapäev, 18. märts 2021