UHIUUS ALUTAGUSE RAHVUSPARK. METSANDUSTERMINITE ABC. KUIDAS PELETADA TÜÜTUID HELISTAJAID. PÄRIS OMA METS – KUIDAS TAL LÄHEB?
„Mets on vara, mille väärtus ei seisne ainult sellel kasvavas tihumeetrite hulgas.“ Aira Toss, Hiiumaa metsaseltsi juhatuse e esimees, simees, metsakonsulent
METS
Neljapäev, 29. november 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Neljapäev, 29. november 2018
2 Mets Tiit Blaat / Ekspress Meedia
Aasta viimased toetusetaotlused Sel aastal saavad metsaomanikud veel toetust küsida metsa uuendamis- ja inventeerimistööde eest. Mõlemad taotlusvoorud on detsembris. Metsa uuendamise toetuse taotluseesitamise tähtpäev on 3. detsember. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist. Metsa inventeerimise toetuse taotlus tuleb esitada 17. detsembriks. Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist, andmed peavad olema metsaregistrisse kantud enne taotluse esitamist. Metsa inventeerimise toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul, vaadatakse toetuse väljamaksmise kuupäeva. Inventeerimisandmed võivad olla kantud metsaregistrisse taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Seda toetust saab küsida vaid metsaühistu kaudu, seepärast tasub ühistuga aegsasti ühendust võtta, et soov ühistaotlusse jõuaks. Ühistu kaudu tasub esitada ka metsa uuendamise toetuse taotlus, sest sel juhul on toetuse määr kaks korda kõrgem. Infot toetuse taotlemise tingimuste kohta ja kohalike metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist.
Eestis on nüüd kuus rahvusparki
Allikas: www.eramets.ee/toetused
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks loodud Alutaguse rahvuspark on looduslikult mitmes mõttes oluline piirkond. Alutaguse rahvuspargi loomisele mõeldi juba 1920. aastate algul, kui eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua sellesse piirkonda Eesti esimene rahvuspark. Mõtteks see siis paraku jäi.
Tähelepanu väärt piirkond See, et rahvuspargi loomine nüüd teoks sai, on Eesti 100. aastapäeval ilus kingitus nii IdaVirumaale kui ka tervele Eestile, märkis keskkonnaminister Siim Kiisler. Alutaguse piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmet-
„Uue rahvuspargiga saab kaetud piirkond, mille mitmekesisus on senisest kõvasti rohkem tutvustamist ja avastamist väärt,“ ütles minister Kiisler tänavu suvel ajalehele Pealinn pärast seda, kui valitsus oli heaks kiitnud Alutaguse rahvuspargi moodustamise. „Kindlasti edendab see ka Ida-Virumaa ettevõtlust, sest rahvuspark pakub alati huvi nii sise- kui ka välisturistidele. Puhtalt enda ja oma pere reisieelistuste järgi tean, et
rahvuspark on alati üks selliseid paiku, mida erinevates riikides külastada püüame.“
Oluline paljudele liikidele Alutaguse on oluline piirkond paljudele liikidele. Näiteks on Eesti kaljukotkaste uurija Gunnar Seini sõnul Alutaguse piirkond, kus kaljukotkad ei ole kunagi otsa saanud. Ka nn kullivaenu aegu pidas see liik seal vastu ning tema kaitseks loodi 80 aastat tagasi esimene Eesti
Metsaterminite ABC võhikus
Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid
Pakume • puhastame giljotiiniga põllud, kraavipealsed ning metsaalused väheväärtuslikust puidust. • teostame kaasnevana puidu väljaveo ja hakkimise. Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
sade ja soode ala. Rahvusparki jäävad Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ja luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Põhja-Euroopa üks suuremaid soostikke Puhatu ning meie üks esinduslikumaid laialehiseid loodusmetsi Porunis.
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Metsaomanik, kel seni oma metsast suuremat aimu pole, aga kes siiski plaanib sellega lähitutvust teha ja metsa majandama hakata, tasub kõigepealt viia end kurssi selles kasutatava sõnavaraga. Siin toodud valiku allikateks on metsaseltsid, Metsaeksperdi kodulehekülg ja erametsakeskuse trükis „Puidu müük“. METSAMAA on metsaseaduse tähenduses maa, mis on metsamaana maakatastrisse kantud ning millel on täidetud järgmised tingimused: pindala on vähemalt 0,1 ha, seal kasvavate puude kõrgus vähemalt 1,3 m, puuvõrade liitus vähemalt 30%. METSAKATEGOORIAD tulenevad metsa kasutamise eesmärkidest: tulundusmets ja kaitsealune mets vastavalt kaitse eesmärkidest. Igale metsakategooriale on kehtestatud lubatud metsa kasutamise viis. Tulundusmets on majandusliku tulu saamiseks kasvatatav mets. PUISTU on naabermetsaosast erinev suhteliselt ühtlase iseloomuga metsaosa, mis erineb mõne tunnuse (vanuse, kõrguse, puude läbimõõdu, koosseisu, kasvukoha,
mullaviljakuse näitajate, rinnete arvu tagavara jmt) poolest. PUISTU KOOSSEIS iseloomustab puistuelementide osatähtsust puistu tagavaras rinnete kaupa. Puistu võib olla puu liikide arvu järgi, või puhtpuistu, kus kasvab üks puuliik, või segapuistu, kus kasvab mitu liiki. Samuti määratletakse rinnete järgi (lihtpuistu ehk üherindeline ja liitpuistu ehk mitmerindeline puistu) või päritolu järgi: looduslikud ja kultuurpuistud. PUISTU VANUS määratakse esimese rinde peapuuliigi keskmise vanuse järgi. ERALDIS on pindalalt terviklik metsaosa, mis on tekkeviisi, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavara ja metsakasvukohatüübi poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline. Üks puistu võib olla jagatud mitmeks eraldiseks. METSA MAJANDAMINE tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset. PUISTU TAKSEERKIRJELDUS on eraldisel kasvava puistu ja selle kasvutingimuste iseloomustus. TÄIUS iseloomustab kasvuruumi
kasutamise astet, võrreldes samades tingimustest kasvanud normaalpuistuga. Määratakse rinnete kaupa protsentides. PUISTU HEKTRITAGAVARA on kasvava metsa maht ühel hektaril. Määratakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning rinnaspindala, täiuse või puude arvu alusel. HARVENDUSRAIE on raie, mille käigus muudetakse puistu koosseisu ja parandatakse arengutingimusi, et tõsta puistu väärtust. LAGERAIE – langilt raiutakse ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud järelkasv, seemnepuud ja säilikpuud. TURBERAIET tehakse uuenduse tekkimise soodustamiseks vanade puude all või läheduses. Turberaie korral raiutakse vana metsapõlv korduvate raiejärkudega. VALIKRAIE käigus raiutakse välja üksikud puud. SEEMNEPUUD on lageraie käigus säilitatud puud (mänd, arukask, tamm, saar, jalakas, künnapuu, sanglepp). Seemnepuud peavad olema seemnekandvuseas, sirge
Neljapäev, 29. november 2018
Mets 3 Sven Arbet
Alutaguse rahvuspark Alutaguse rahvusparki kuuluvad senised Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga, Mäetaguse ja Iisaku maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala. Rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Küll aga tekitatakse rahvuspargi loomisega piirkonda juba praegu kaitstavast alast terviklik ja süsteemne loodus- ja pärandkultuuri kompleks. Rahvuspark paikneb valdavalt riigimaal, mida on kokku 42 627 hektarit. Rahvusparkide loomise eesmärk on Eesti looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Koos Alutaguse rahvuspargiga on Eestis nüüd kuus rahvusparki: esimene loodi Lahemaale 1971. aastal ja seni viimasena rahvuspark Matsalus 2004. aastal.
sookaitseala Ratva rappa. Praeguseks pesitsevad kaljukotkad enamikus Eesti suuremates soostikes, ka Alutaguse rahvuspargis. „Ka veel pool sajandit tagasi Eesti rabades tavaline, ent nüüd väljasuremisohus oleva rabapüü vähem kui poolesaja isendiga asurkonnast pesitseb suur enamus Alutaguse rahvuspargis – umbes 90% lindudest. Loodame, et rabapüüga läheb nüüd samamoodi ja Alutaguse rahvus-
park aitab päästa selle liigi Eestis väljasuremisest,“ märkis keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel, rääkides Alutaguse rahvuspargile seatud ootustest.
Veerežiimi taastamistööd Nüüd, kui Alutaguse rahvuspark on loodud, tuleb koostada rahvuspargi kaitsekorralduskava, milles seatakse lähemad ja kaugemad eesmärgid ning plaanitakse tegevused nende saavu-
st metsaomanikule ja sihvaka tüvega, kitsa elujõulise võraga, hea tervisliku seisundi ja kiire kasvuga. SÄILIKPUUD jäetakse alles elustiku mitmekesisuse tagamiseks. Valitakse erinevatest puuliikidest esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast. TAKSAATOR e metsakorraldaja kaardistab takseertunnuste põhjal metsaeraldisi, inventeerib metsa ja kavandab pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi, lähtudes metsa takseertunnustest ja metsa seisukorrast. TIHUMEETER (tm) on 1 m³ tihedat õhuvahedeta puitu. Tihumeetri abil väljendatakse puutüve ja selle osade mahtu ning puistu tagavara. RUUMIMEETER (rm) on 1 m³ virnastatud metsamaterjali koos õhuvahedega. Kasutatakse metsamaterjalide (peamiselt kütte- ja paberipuidu) virna mahu arvestamisel. Ruumimeetrite teisendamisel tihumeetriteks kasutatakse vastavaid virnatäiuse koefi tsiente. Koefi tsient sõltub virna ladumistihedusest, nottide keskmisest läbimõõdust, pikkusest, kõverusest, puuliigist jne.
HAKKPUIT on raiejäätmete või võsa purustamise käigus saadud toode. NOTT on puutüve laasimisel ja järkamisel saadud üksik tüveosa. VIRN on ühesuunaliselt üksteise kõrvale ja peale laotud nottide kogum. RAIEJÄÄTMED on raie käigus tekkiv kõrvalsaadus: puu osad, mis esialgu jäävad metsa (oksad, ladvad, tüükajupid, vigastusega tüveosad, juhuslikult maha jäänud sortimendid, lõigatud alusmets). Raiejäätmeid kasutatakse kas kokkuveotee tugevdamiseks või hakkpuidu tootmiseks. KOGUPUIT tähendab laasimata puutüvesid; kasutatakse ka sõna „võratüves“. MAHUTABELID on mahuvalemite abil koostatud tabelid, millega saab ilma arvutamata leida palkide, nottide ja pakkude mahtu. PALK on teatud miinimummõõtmeid ületav laasitud ja järgatud tüveosa, mis sobib saematerjali valmistamiseks. PAKK on tüveosa, mis omadustelt sobib vineeri või ehituspuidu tootmiseks. IA MIHKELS
tamiseks. Rajada tuleb terviklik matkaradade võrgustik, hoolitseda soode veerežiimi hea seisukorra eest ning edendada loodushariduse andmise võimalusi. „Üks olulisemaid kaitsekorraldustöid Alutaguse rahvuspargis on soostike loodusliku veerežiimi taastamine, millesse panustavad mitu osalist: Muraka soostikus on looduslikkust juba taastatud, Agusalus on veerežiimi taastamistööd praegu
käimas,“ kirjeldas keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak Alutaguse rahvuspargis käsil olevaid töid. „Keskkonnaamet on tellinud ka Kurtna järvestiku uuringu, et välja selgitada järvede veetaseme kõikumise põhjused. Koostöös kohaliku kogukonna ja ettevõtjatega on taastamisel puisniit Mäetaguse tammikus ja ulatuslik Struuga luht Narva jõe kaldal – mõlemal alal on juba alustatud ka karjatamisega.“
MÜÜ
oma vana ning
OSTA
uuem ja parem!
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal! mascus.ee
KA RENDIMASINAD!
Neljapäev, 29. november 2018
4 Mets
Libekeelne heli omanikul naha KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Metsa- ja põllumaade ost. Raieõiguse ostmine. Metsakinnistute majandamine. Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie. Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
Metsaomanikku ei takista miski oma metsa müümast just siis, kui selline plaan tekib. Juhtub aga, et plaanipoegagi pole, küll aga heliseb ikka ja jälle telefon - ja helistajad kinnitavad järgemööda, et müüa tuleks just praegu ja just selle erakordselt hea hinnaga – sest muidu on hilja.
Üksi elavad eakamad metsaomanikud on need, kelle pealt sullerid loodavad kerge vaevaga tulu teenida. Metsaomanikust on arukas kõik helistajate pakkumised üksikasjalikult üles märkida, aga mitte mingeid kokkuleppeid sõlmida, vaid mõne metsaasjatundja ja oma lähedastega nõu pidada.
Sageli on püütud metsaomanikke müügiga nõustuma veenda jutuga, et selles piirkonnas on levimas mingi metsahaigus, mistõttu viivitada enam ei maksa, sest varsti pole mets enam üldse midagi väärt. Pole ime, kui mõni eakas memmeke või vanapapi, kes seni on pidanud plaani mets järeltulevatele põlvedele pärandada, otsustabki sellise jutu peale müüa – parem siis pärandada juba raha, kui jätta lastele ja lastelastele ristiks kaela haige ja väärtusetu mets. Samal põhjusel läheb aga õnge ka noorem rahvas, kes ongi metsa näiteks päranduseks saanud, aga pole selle vastu huvi tundnud – ei ole ju raske müüa maha midagi, millega endal erilist sidet pole, eriti kui hoiatatakse, et mets on haige ja varsti nagunii täiesti väärtusetu.
Ära otsusta uisapäisa
SAARTE METSAMAJANDUSE OÜ
WWW.VINTS.EE
Metsakinnistute ja raieõiguste ost
Ringtee 14, Kuressaare Terminal mob 53 411 444 Kontor tel 453 3974 www.metsamajandus.ee
MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641
Paraku on sellised ülepeakaela tehtud müügiotsused vesi ebaausate kokkuostjate veskile, kes niisuguste tehingute pealt teenivad – ja mitte vähe. Kui metsaomanik pikemalt mõtlemata mõne sellise pakkumisega nõustub, on tõenäosus, et tal nahk üle kõrvade tõmmatakse, üsna suur. Metsaoksjon.ee on oma kogemustest toonud värvika näite, kuidas mets, mille hinnaks libekeelne suli pakkus pakkus 17b000 eurot, kinnitades korduvates telefonikõnedes, et see on väga hea hind, ja üle selle keegi ei paku, müüdi lõpuks oksjonil 50 000 euro eest – ainult tänu sellele, et omanikul oli taipu võtta aega ja uurida järele, mis tema mets ikkagi väärt võiks olla ja milliseid müügivõimalusi üldse on. Seega: igal juhul tasub mõne sõltumatu asjatundjaga nõu pidada, enne kui hakata he-
listajatega mingeid kokkuleppeid sõlmima. Üks kindel võimalus on otsida abi kohalikust metsaühistust: sealt saab omanik asjatundliku hinnangu oma metsa umbkaudsele väärtusele, aga ka nõuandeid, mida tasuks selle metsaga ette võtta. Kui niisugune ülevaade on olemas, võib loota, et sulleritel ei õnnestu ühegi trikiga metsa omanikult võileivahinna eest välja petta – ehkki helistades lasevad nad enamasti käiku kogu oma taktikaarsenali, meelitamisest hirmutamiseni. Meelitatakse peamiselt ettemaksuga, mis lubatakse kohe välja maksta. Summa võib tunduda suur, aga tih-
tilugu on mets tegelikult palju rohkem väärt, manitseb erametsakeskus kergeusklikke oma kodulehel ettevaatlikkusele.
Hoia metsamaa endale Osta soovitakse kas kasvava metsa raieõigust või metsakinnistut. Metsaspetsialist Peep Põntson (Metsekspert) on Õhtulehele öelnud, et ehkki mõnel erandjuhul võib metsakinnistu müük olla omaniku seisukohast otstarbekas, ei tasu väikeomanikul, ka metsanduses üsna võhikul, siiski esimese mõtte ajel oma metsamaad müüa. „Müümise otstarbekus sõltub kümnete asjaolude koosmõjust,“ rääkis Põntson. „Tasub mõelda,
Metsakaitse raietöödel Metsa majandamise eeskiri sätestab raietöödel nõuded, mida iga metsalangetaja peab järgima.
z Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud vigastada raiumisele mittekuuluvate puude tüve, võra või latva, kahjustada metsa kui
ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm (üldjuhul), metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks. z Metsa raiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti üle 25% raielangi pindalast.
z Raietöödega kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates. z Metsamajanduslike tööde tegemisel tuleb võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide kahjustamist. Allikas: metsa majandamise eeskiri
Neljapäev, 29. november 2018
Mets 5
staja võib metsaa üle kõrvade tõmmata Vida Press
et koos maaga müüdud metsa eest saab müüja küll praegu pisut rohkem kui vaid kasvavat metsa müües, aga kui maa jäetakse müümata, siis mets sellel taastub ja ükskord saab omanik jälle müügist tulu. Pealegi: maismaa hulk planeedil Maa ei suurene, aga elanikkond kasvab enneolematu kiirusega – see tähendab pidevalt suurenevat maapuudust. Eesti metsasektor üha korrastub, seega on ka võhikust väikeomanikul järjest lihtsam leida korralikke majandamisteenuste osutajaid.“
Vabane tüütutest helistajatest Kui metsaomanikul on soov või vajadus metsa müüa, tuleb võtta aega, teha asjad endale selgeks ja valida kindlaim viis müügitehinguks, mitte lasta end hullutada tüütute helistajate udujuttudest. Helistajatest vabanemiseks tasub viia end kurssi andmekaitse inspektsiooni soovitustega. Näiteks on inimesel, kelle poole helistaja pöördub nimepidi ja tema metsa andmeid teades, õigus küsida, kust on andmed saadud ja millisel õiguslikul alusel neid kasutatakse. Metsaomanik võib nõuda, et helistaja kustutaks tema andmed enda andmebaasist või esitada kaebuse andmekaitse inspektsioonile. Inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg märgib, et paraku ei saa rakendada isikuandmete kaitse seadust, kui number valitakse n-ö pimejuhuse teel, isikuandmeid teadmata. Sellisel juhul jääb tüütust helistajast vabanemiseks võimalus tema number blokeerida.
• • • • • • • • • • • • • • • •
Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga. DATHO/RAJU topeltratta komplektid. Kummiroomikud koppadele. Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. Valuveljed-suurim valik. Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) Tõstukite, laadurite rehvid, veljed. Elastikrehvid. Lumesaha kummiplaadid. CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani). ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
Kui helistajad tüütavad z Küsi helistajalt alati, kellega täpselt on tegu, mil viisil on kontaktandmed saadud ja millisele õiguslikule alusele toetudes neid kasutatakse. Füüsilisel isikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist helistaja andmebaasist. z Kui helistatakse ilma õigusliku aluseta ja/ või kustutamispalvele ei vastata, siis on inimesel õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole märgukirja või kaebusega. Allkirjastatud kaebus e sekkumistaotlus tuleb saata andmekaitse inspektsioonile (AKI) aadressil Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn või e-posti teel: info@aki.ee. Sekkumistaotluse vormi leiab inspektsiooni kodulehelt (aki.ee), nõu saab küsida ka AKI nõuandeliinilt 5620 2341 (E–R kella 10–12 ja 14–16). z Metsaühistu liikmed saavad helistajaile öelda, et ajavad metsaasju vaid läbi ühistu. Teadmine, et metsaomanikul on olemas asjatundlikud abilised, peletab pahatahtlikud helistajad enamasti eemale. Allikas: Erametsakeskus Pixabay
Hakkad metsa müüma z Vii end kurssi metsaseaduse ja sellega seotud õigusaktidega. z Tingimata võta mitu pakkumist ja võrdle neid omavahel. Metsaasjus võhikul tasub appi võtta mõni metsanduses rohkem kodus olev inimene – ainult numbrite põhjal otsustades võib kergesti petta saada. z Veendu raieõiguse ostja kogemustes ning võimes selgitada müügiga kaasnevaid riske – pakkumise hinna kõrval on tähtis ka tegija usaldusväärsus ja töökvaliteet. z Mida üksikasjalikum on raieõiguse võõrandamise leping, seda väiksem on metsaomaniku risk. Allikas: erametsakeskus
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS
urbgrupp@gmail.com
•
METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU tel 501 8365
Neljapäev, 29. november 2018
6 Mets
FR28 MUDEL SELLE AASTA LÕPUNI SOODUSHINNAGA JA KOHE KÄTTE! Pakume selle aasta sees ostes sulle FR28 mudelit soodushinnaga ja masina kohe kätte. Sampo Rosenlew on klientide vajadusi arvestades valmistanud forvarderi FR28, mis on optimaalne harvendusraieks. Masina väike omakaal ning väike pöörderaadius võimaldavad kärmesti ja tõhusalt toimetada puidu metsast tee äärde. SAMPO ROSENLEW on tuntud kui harvendusraie masinate tootja. Tänaseks on Sampost saanud tugevate omanikega globaalne ettevõte. 20 aastat tootearendust on tõstnud Sampooma tooteklassis juhtivaks tegijaks. Sampo Rosenlew metsatehnika müügi ja hooldusega on TS-Hydraulic OÜ tegelenud alates 2008. aastast üle Eesti ja Euroopa. Samuti tegeleme metsatehnika varuosade ja lisavarustuse müügiga.
HUVI KORRAL VÕTA MEIEGA ÜHENDUST: TIIT@TS-HYDRAULIC.EE | 5303 1642
Kasvava metsa ja metsawww.marrekpuit.ee kinnistute 5667 8631 ost info@marrekpuit.ee
Päris oma mets – Millele tasub mõelda neil, kes tahaks teha oma IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Oled paberil metsaomanik? Sul on kusagil oma mets, pärandus, millele sa pole kunagi – või siis väga ammu – pilku peale visanud? Kas oled vahel tabanud end mõttelt, et mets pole sellist hooletusse jätmist kuidagi ära teeninud? On aeg hakata tema eest hoolt kandma! Kui paberite järgi metsaomanik juhtub olema paadunud linnainimene, on mets teda suviti pigem ehk peletanud: kõik need puugid ja põdrakärbsed, seakatk ja kärntõbi, mine seda isakarugi tea ... Külmal ajal putukad ei piina, karud on talveunes, lehtpuud ja -põõsad raagus, mets näib hõredam, pilk küünib kaugemale ja olemine tundub turvalisem – ehk võiks just nüüd ette võtta esimese retke oma metsa. Võib juhtuda, et esimestest käikudest saab alguse midagi sootuks uut.
Jõulupuu oma metsast „Mina olin just see tüüp, kelles mets tekitas pigem ebamugavat kõhedust,“ ütleb 36aastane pereisa Sven, kes lubab oma täisnime avaldada tulevikus – siis, kui metsas on tehtud kõik need tööd, mis praegu veel tegemist ootavad. Kui plaanid kord ellu viidud, on ta nõus oma kogemuste põhjal rääkima, kuidas linnavurlest sai metsamees ja milliseid raskusi sel teel ületada tuli. „Ei taha ette ära sõnuda,“ muigab ta. „Aga seda võin öelda küll, et mida rohkem ma metsas käin, seda enam ta mind köidab. Praegu on mul suisa kahju, et ma pole üks neist, kes juba lapsena metsaga kokku kasvanud.“ Sven sai oma metsa päranduseks teismelisena – ja siis ei pakkunud see talle vähimatki huvi. „Mitmel põhjusel ei olnud mul vanavanematega erilist sidet, me suhtlesime harva, mina pole kunagi vanaisa näpu otsas suviti mööda metsi tilbanud ja nii ei osanud ma sellest päran-
Igaüks, kel kusagil oma mets kasvamas, peaks kandma hoolt selle eest, et mets püsiks hea tervise juures.
dusest esialgu midagi arvata. See lihtsalt oli – ja ime, et ma seda oma iseseisvat elu alustades maha ei müünud.“ Oma metsa otsis Sven esimest korda üles siis, kui oli sündinud ta esimene laps. „Naine on mulle sattunud selline hingeline inimene, maalaps ka, tema hakkas rääkima, et kuidas sa ikka midagi oma metsast ei tea, käime seal ära, vaatame, toome oma lapse esimesteks jõuludeks sealt kuuse. Läksimegi, tõimegi – ja sealt see kõik tasapisi kerima hakkas. Igatahes on naine suutnud ka minu metsausku pöörata ja mulle väga meeldib mõte, et minu lapsed ei kaota aega, et nemad on selle metsaga maast madalast kokku kasvanud.“
Sven soovitab kõigil, kel kusagil päris oma mets kasvamas, kanda hoolt, et see püsiks hea tervise juures. „Kipub olema küll nii, et annad sõrme ja see haarab su tervenisti, aga asi on seda väärt. Kui metsa hingeellu süvened, hakkad maailmaasju hoopis teisiti nägema,“ ütleb ta. Tema pere peab igal juhul tõsiselt plaani päriselt maale elama kolida.
Uuri infot metsa kohta „Pole vahet, kas inimene on äsja metsaomanikuks saanud või on ta otsustanud üle pika aja oma metsaga midagi ette võtta – tähtis on teada, mis üldse metsas kasvab ja mida see väärt on,“ on keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks öelnud, jagades soovitusi, millest kogenematu metsaomanik peaks alustama. Selleks, et teada saada, mis metsas kasvab, tuleks kontrollida metsaregistrist (register.
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Neljapäev, 29. november 2018
Mets 7
– aga kuidas tal läheb? esimesed sammud tþeliseks metsaomanikuks kasvamise teel METSAOMANIKULE VAJALIK Andres Putting
Soeta sobiv kettsaag Mþtle läbi, milleks hakkad saagi kasutama – liialt vþimas ja raske saag teeb elu vaid ebamugavamaks. Aegajalt mþne puu mahavþtmiseks ja muudeks juhutÜÜdeks piisab lihtsast odavast mootorsaest. Vaid koduþuel tÜÜtamiseks vþid soetada ka elektrisae – nii jääb ära kßtuse hankimine. Metsa korrastamiseks ja kßttepuude tegemiseks kulub ära pisut vþimsam universaalsaag. Hobisae hooldus on enamasti lihtne, piisab juhendi hoolikast läbilugemisest. Allikas: Aiatehnikaeksperdid
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieĂľigust, metsamaterjali, metsa- ja pĂľllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust
Tiit Reitel,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
Tee läbi saekoolitus! Kui kettsaagi, mis on väga tþhus tÜÜriist, kasutada valesti, vþib see olla ohtlik. Algaja vþib omal käel tegutsema asudes kergesti harjutada endale sisse vale tehnika, see lisab aga þnnetuseohtu. Kes juba nßßdisaegse kettsae soetab, vþiks teha läbi ka mþne saetÜÜ- ja ohutuskoolituse.
Kanna kaitserĂľivastust
metsad.ee), kas metsal on inventeerimisandmed – metsa takseerkirjeldus, milles tuuakse välja puistu liigiline koosseis, vanus, kĂľrgus, tagavara jms. „Neid andmeid teadmata ei saa metsas Ăźhtki kaalutletud otsust vastu vĂľtta,“ märkis Denks. Tihtilugu ei tea omanik ka katastriĂźksuse tunnust, mida on vaja, et avalikes registrites täpsustavaid otsinguid teha. Nimekirja enda kinnistutest saab näiteks e-kinnistusraamatust, kuhu tuleb ID-kaardi, mobiili-ID vĂľi pangalingi abil sisse logida ja otsida tulemusi oma isikukoodiga. Kui selles nimekirjas vajutada katastritunnuse lingile, avaneb kinnistu ka kaardil ning näha vĂľib asukohta ja metsamaa pindala, Ăľpetab erametsakeskuse koduleht. Edasi tuleks minna metsaregistri avalikku teenusesse ja sisestada katastritunnus otsinguribale, et näha, kas metsal on in-
venteerimisandmed. Kui neid pole, saab inventeerimisandmed koos metsamajandamiskavaga tellida igalt tegevusloaga metsakorraldusettevþttelt – nende nimekirja leiab metsaomanik näiteks keskkonnaagentuuri kodulehelt.
Kasuta konsulendi abi Kui inventeerimisandmed on olemas, tasub vþtta ßhendust lähima metsaßhistuga vþi pÜÜrduda otse kogenud metsanduskonsulendi poole, kes aitab saada selgust, mida oleks mþistlik metsas ette vþtta ja mis järjekorras tÜid teha. Nimekirjad ja kontaktid on leitavad näiteks erametsakeskuse kodulehelt (www.eramets.ee). Metsandusvaldkonna ekspert, kellel enamasti on metsanduses kutsevþi kþrgharidus ja vähemalt kolmeaastane tÜÜkogemus, suudab algajat metsamajandajat nþustada kþigis metsaga seotud kßsimustes.
Rajame uue metsa Hooldame noort ja keskealist metsa Teostame lĂľppraied Haldame metsakinnistuid Ostame kasvava metsa raieĂľigust ja metsamaterjali
Kaitserþivas on kindlasti vajalik, kui tahad ise oma metsas puid teha. Kaitsepßksid peavad olema kaetud rahvusvahelistele standarditele vastava saekaitsematerjaliga, mis koosneb pikakiulisest kangast valmistatud mitmekihilisest voodrist: see takerdub saagi ja seiskab selle sekundi murdosa jooksul, ennetades þnnetust. Kaitseks kriimustuste, sisselþigete ning þli- ja kßtusepritsmete eest tuleb kanda spetskindaid, saabastel peab olema varba- ja saekaitse ning libisemist ennetav sßgava mustriga tald. Turvavarustuse hulka kuuluvad ka kiiver, kþrvaklapid, näokaitse ja kaitseprillid. Allikas: Husqvarna
Nippe kßlma aja saetÜÜdeks
OSTAME
• paberpuitu • metsakinnistuid • kasvava metsa raieĂľigust SĂśdra Metsad OĂœ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
Neil, kellele talvistes oludes mootorsaega tÜÜtamine pole igapäevatÜÜ, tasub kþrva taha panna mþned nipid. Enne metsaminekut peab saele olema tehtud korralik hooldus: see tuleb puhastada prahist ja reguleerida mootorit, vajadusel vahetada þhufilter ja sßßtekßßnlad. Kasutusele tuleb vþtta talvereŞiim: tavaliselt on sae þhufiltri kaane juures väike þhuklapp, mis avab lisakanali, et soe þhk pääseks karburaatori juurde. Vala paaki värske talvine ketiþli, mis on mþeldud kasutamiseks madalatel temperatuuridel. Ära kunagi pane tÜÜsooja mootoriga saagi lumele: kui see sinna kauemaks jääb, vþib ßles sulada jþudnud lumi kßlmuda sae korpuse ja muude detailide vahele ja halvimal juhul ei pruugi saag enam tÜÜle hakatagi. Allikas: Aiatehnikaeksperdid
Ära tÜÜta ßksinda! MetsatÜÜdele ei maksa minna ßksinda – kellegagi koos tÜÜtades on þnnetusjuhtumi korral abi käepärast. Kui siiski on vaja tÜÜtada ßksinda, siis anna kindlasti kellelegi teada, kus päeva jooksul oled, märgi kaardile tÜÜpiirkond ja tee sinna ning jäta kaart oma kontaktisikule. Alati vþta metsa kaasa laetud mobiiltelefon. Kanna erksaid tÜÜrþivaid ja järgi tÜÜtades kþiki ohutusnþudeid. Allikas: Husqvarna Eesti
• Raieþiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine vþsast • Harvenduse ja valgustuse lþikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine • Trimmerdamine ja muru niitmine
KAME, SIIS KA I LĂ•I ISTUTA M E! KU
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
0(76
Tel 523 2365 meris @meris.ee
Meris OĂœ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 â‚Ź hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
Neljapäev, 29. november 2018
8 Mets
MEIE USUME ENDISELT, ET METSATEHINGUTES ON OLULINE OSTJA USALDUSVÄÄRSUS. www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika
OSTAME ÜLE EESTI RAIEÕIGUST, METSA- JA PÕLLUMAAD. 5556 7840, 504 8545 volupuu@gmail.com www.ostanmetsa.ee
Helista ja küsi pakkumist! Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
• Madal surve pinnasele, masinad kaaluga alates 4500 kg. • Hea läbivus ka ekstreemsetes tingimustes tänu 8 x 8 veoskeemile. • Vastupidavad ja võimsad Cumminsi diiselmootorid ning Boschi hüdraulika. • Usaldusväärne kvaliteet Tšehhi masinatootjalt alates 1991. a. • Võimekaimad forwarderid omas kaalukategoorias!
tel +372 506 0300 | info@takertrailers.ee | www.takertrailers.ee